Hankija vastus

-866140 -147320 0 0 Lp Taivo Kivistik Riigihangete v aidlustuskomisjon [email protected] Teie: 06 .0 4 .202 6 Meie: 0 9 .0 4 .202 6 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja : Riina Loorpuu r iigihangete talituse juhataja t el +372 5 6975666 e -post: [email protected] ; [email protected] Teenuse tellija d : Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus r egistrikood 70009244 Maksu - ja Tolliamet r egistrikood 70 0 00349 Vaidlustaja: Cybernetica AS registrikood 10 140133 Vaidlustaja esindaja : Oliver Väärtnõu e-post : [email protected] Kolmas isik: Askend Estonia OÜ r egistrikood 1 4133207 [email protected] [email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE r iigihankes „Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd ( RmIT )“ (viitenumber 298210) Hankija taotlus ed : Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Jätta jõusse hankija 23 . 0 3 .202 6 edukaks tunnistamise otsus riigihankes „Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd ( RmIT )“ (viitenumber 298210) , millega tunnistati edukaks Askend Estonia OÜ pakkumus. Vaadata vaidlustaja esitatud vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon ( VAKO ) edastas hankijale 06 .0 4 . 202 6 teate esitatud vaidlustusest riigihanke s „Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd ( RmIT )“ (viitenumber 298210). VAKO palus hiljemalt 0 9 .0 4 .2026 esitada VAKO-le kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid , mis pole kättesaadavad riigihangete registrist . Hankija kinnitab, et t eabevahetus ja kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le kättesaadavad riigihangete registrist ( RHR ) . Vaid lustuse kohaselt taotleb vaidlustaja hankija 23 .0 3 .2026 edukaks tunnistamise otsus e , millega tunnistati edukaks Askend Estonia OÜ pakkumus , kehtetuks tunnistamist . Hankija ei nõustu vaidlustaja vaidlustuses esitatud seisukohtadega ja vaidleb nendele vastu. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vaidlustaja on oma vaid lustuses välja toonud, et tema hinnangul on hankija tõlgendanud hindamismetoodikat meelevaldselt. Hankijal on pakkumuste hindamisel ulatuslik kaalutlusruum, eriti kvalitatiivsete kriteeriumide puhul. Vaidluse lahendamisel ei hinnata pakkumusi uuesti, vaid kontrollitakse üksnes seda, kas hindamisel on tehtud ilmseid vigu, rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet või kaldutud kõrvale kehtestatud hindamismetoodikast. Hankija ei nõustu vaidlustaja seisukohtadega ning leiab, et proovitöö hindamine on toimunud kooskõlas riigihanke alusdokumentidega, eelkõige kehtestatud hindamismetoodikaga. Vaidlustaja väited põhinevad hindamismetoodika sellisel tõlgendusel, mis ei tulene ei selle sõnastusest ega eesmärgist. Sisuliselt püüab vaidlustaja saavutada olukorda, kus tema pakkumust hinnataks teistsuguste reeglite alusel kui need, mis olid kehtestatud ja kõigile pakkujatele ette teada. Selline lähenemine on vastuolus läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Käesoleva vaidluse keskne küsimus ei ole selles, kas vaidlustaja ettepanekud võiksid teatud tingimustel olla asjakohased, vaid selles, kas hankija hindas neid kooskõlas kehtestatud hindamismetoodikaga. Hankija hinnangul on vastus sellele küsimusele jaatav. Hindamismetoodika sõnastus ei võimalda selektiivset hindamist. Alakriteerium nr 3 („Äriliste protsesside muudatuste põhjendatus ja rakendatavus“) näeb ette järgmise loogika: esitatud on vähemalt kolm äriprotsessi muudatust; punktide andmine sõltub sellest, mitu esitatud muudatust on puudustega (puudulikud, põhjendamata või äriloogikat rikkuvad). Metoodika ei sisalda: võimalust jagada ettepanekuid „põhi-“ ja „lisapakkumuseks“; alust ignoreerida osa esitatud ettepanekutest; diskretsiooni valida, milliseid ettepanekuid hinnata ja milliseid mitte. Seega tuleb hindamisel lähtuda kõigist pakkuja esitatud ettepanekutest tervikuna. See tähendab, et hindamise objektiks on pakkumus kui tervik, mitte pakkuja poolt hiljem valikuliselt esile tõstetud osa sellest. Hankijal ei ole õigust ega võimalust otsustada, milliseid pakkuja esitatud ettepanekuid hindamisel arvesse võtta ja milliseid mitte, kui hindamismetoodika sellist eristust ette ei näe. Kui pakkuja esitab rohkem ettepanekuid kui miinimum, ei teki tal õigust nõuda, et puudustega ettepanekud jäetakse hindamisel kõrvale. Lisaks tuleb rõhutada, et vaidlustaja ei olnud proovitöös eraldi välja toonud, millised ettepanekud on tema hinnangul „peamised“ ega markeerinud nende tähtsusjärjekorda. Seega ei saa väita, et hindaja oleks jätnud arvestamata „olulised“ ettepanekud, kuna kogu ettepanekute komplekt tuli hinnata tervikuna, sõltumata sellest, kuidas pakkuja neid tähtsustas või esitles. Vaidlustaja tõlgendus on vastuolus metoodika loogikaga. Vaidlustaja lähenemine eeldab, et hindamisel tuleks arvesse võtta üksnes teatud arv „parimaid“ ette p anekuid ning ülejäänud ettepanekud, sh puudustega ettepanekud, tuleks kõrvale jätta. Selline käsitlus ei ole kooskõlas hindamismetoodika ülesehitusega, mille alakriteeriumi nr 3 eesmärk on just nimelt puudustega ettepanekute arvestamine. Kui hankija jätaks osa ettepanekuid hindamata, muudaks ta sisuliselt hindamiskriteeriumi sisu . See tähendaks tagantjärele hindamis metoodika keelatud muutmist . Vaidlustaja tõlgendus viiks olukorrani, kus vaidlustaja saaks oma pakkumuse riske ühepoolselt maandada, samas kui teised pakkujad on lähtunud metoodikast selliselt, et kõik esitatud ettepanekud peavad olema kvaliteetsed. Selline lähenemine rikuks pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna annaks vaidlustajale põhjendamatu eelise võrreldes pakkujatega, kes esitasid piiratud arvu, kuid kvaliteetseid ettepanekuid. Vaidlustaja vastutab oma pakkumuse ja selles välja toodud ettepanekute eest ning r ohkemate ettepanekute esitamine oli vaidlustaja teadlik valik . Proovitöö tingimuste kohaselt tuli esitada vähemalt kolm äriprotsessi muudatuse ettepanekut. Vaidlustaja otsustas esitada rohkem ettepanekuid. Vaidlustajal oli õigus rohkem ettepanekuid esitada , kuid sellega kaasnes ka paratamatult risk . Risk seisneb selles, et iga täiendav ettepanek peab vastama samadele kvaliteedinõuetele ning võib puuduste korral mõjutada hindamist negatiivselt. Vaidlustajale oli kehtestatud riigihanke alusdokumentidest selgelt teada, et kõiki esitatud ettepanekuid hinnatakse ning puudustega ettepanekud mõjutavad lõpptulemust. Vaidlustajal ei teki õigust nõuda , et tema enda poolt esitatud ettepanekuid osaliselt ignoreeritakse . Proovitöö lähteülesanne suunas kõiki pakkujaid esitama kõige olulisemad ettepanekud. Lähteülesandes oli selgelt sätestatud , et esitada tuleb vähemalt kolm kõige olulisemat ettepanekut, mis toetavad süsteemi jõudlus e kasvu , säilitades äriloogika ja kasutajamugavuse. Sellest tulenevalt pidi vaidlustaja tegema sisulise valiku ning esitama ainult sellised ettepanekud, mille kvaliteedis ta on veendunud. Paljude ettepanekute esitamine lootuses, et osa neist osutub piisavaks, on vastuolus proovitöö lähteülesandega. Hindamismetoodika alakriteeriumi nr 3 ülesehitus oli metoodikasse pandud kindla eesmärgiga : vältida juhuslike või ebaküpsete ettepanekute esitamist ; tagada, et hinnatakse läbimõeldud ja põhjendatud lahendusi ; panna pakkujatele vastutus oma ettepanekute kvaliteedi eest. Seega ei ole puudustega ettepanekute arvestamine kõrvaline aspekt, vaid hindamismetoodika keskne osa. Ilma selleta kaotaks kriteerium oma sisulise tähenduse. Hankija rõhutab, et hindamismetoodika oli kõikidele pakkujatele kättesaadav alates hanke avaldamisest, seda ei ole hankemenetluse käigus muudetud ning kõik pakkujad esitasid oma pakkumused lähtudes samadest tingimustest. Hankija hindas kõiki pakkumusi hindamismetoodikas toodud põhimõtete alusel. Hindamismetoodikat ei ole vaidlustatud ega esitanud täpsustavaid küsimusi väidetava ebaselguse kohta. Kui vaidlustaja hinnangul oli hindamismetoodika ebaselge või mitmeti tõlgendatav, siis oleks tulnud see vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega . Pärast pakkumuste esitamist on kõik riigihanke alusdokumentides toodud tingimused siduvad nii hankijale kui pakkujatele ning neist tuleb lähtuda nende s toodud sõnastus t e kohaselt. See põhimõte tagab hankemenetluse õiguskindluse ja väldib reeglite muutmist pärast pakkumuste avamist. Ka Tallinna Ringkonnakohus ja VAKO on vastavat seisukohta oma otsustes rõhutanud ( Tallinna Ringkon nakohtu 18.02.2013 otsus nr 3-12-2650 , VAKO otsus nr 136-23/254499 ). Vaidlustaja väidab oma vaidlustuses , et hindamismetoodika alakriteeriumid nr 2 ja nr 3 on sisuliselt identsed ning hankija praktika hindamismetoodika rakendamisel on vastuoluline. Hankija sellega ei nõustu. Hankija selgitab, et alakriteerium nr 2 keskendub sellele, millised ettepanekud on sisuliselt tugevad ja realistlikud ning alakriteerium nr 3 keskendub sellele, mitu ettepanekut on puudustega. Need on oma sisult erinevad hindamisloogikad ning nende eristamine oli pakkujatele arusaadav või vähemalt pidi olema arusaadav , kuna metoodikat vaidlustatud ei ole. Seega ei ole tegemist kattuvate hindamiskriteeriumidega, vaid teineteist täiendavate kriteeriumidega, mille eesmärk on hinnata ettepanekute kvaliteeti erinevatest aspektidest. Vaidlustaja poolt esitatud äriprotsessi muudatuse sisulise vastavuse osas selgitab hankija, et proovitöö eesmärk oli NES süsteemi jõudluse ja andmetöötluse parandamine. Seetõttu hinnati ettepanekuid eelkõige selle alusel, kas nende mõju süsteemi jõudlusele on selgelt põhjendatud ja kontrollitav. Vaidlustaja ettepanek keskendus [ÄRISALADUS]. Vaidlustaja enda selgitustest nähtub, et muudatuse peamiseks eesmärgiks on: [ÄRISALADUS] ; [ÄRISALADUS] ; [ÄRISALADUS]. Need mõjud on olemuselt kasutajakesksed ja ärilised, mitte süsteemi jõudlust või andmetöötluse kiirust otseselt parandavad. Kuigi vaidlustaja väidab, et [ÄRISALADUS] , jääb see seos üldsõnaliseks, hüpoteetiliseks ning analüütiliselt põhjendamata. Proovitöös ei ole: kirjeldatud, kuidas [ÄRISALADUS] ; analüüsitud, [ÄRISALADUS] . Sellest tulenevalt ei olnud hankijal võimalik hinnata, et tegemist oleks selgelt põhjendatud ja rakendatava äriprotsessi muudatusega, mis toetaks proovitöö lähteülesandes seatud tehnilisi eesmärke NES süsteemi jõudluse ja andmetöötluse probleemide vähendamiseks. Isegi juhul, kui vaidlustaja hinnangul võiks ettepanek teatud tingimustel süsteemi jõudlust parandada, ei tähenda see, et hankija hinnang oleks õigusvastane, kuna pakkuja ei esitanud piisavalt selget ja kontrollitavat põhjendust. Hankija hinnang eeltäitmise mõjule süsteemi jõudlusele on põhjendatud: [ÄRISALADUS] ; [ÄRISALADUS] . Asjaolu, et [ÄRISALADUS] , ei muuda vaidlustaja ettepanekut automaatselt jõudlust parandavaks, kuna proovitöös puudub sisuline analüüs, mis näitaks, et [ÄRISALADUS] . Hankija ei nõustu vaidlustaja väidetega proovitöö punkti 6.3 [ÄRISALADUS] osas ning leiab, et nimetatud äriprotsessi muudatuse hindami s e puudulik ku s on olnud põhjendatud ning kooskõlas nii proovitöö lähteülesande , hindamismetoodika kui ka hindamisprotokollis fikseeritud kaalutlustega . Hindamismetoodika kohaselt tuli äriliste protsesside muudatuste alakriteeriumis hinnata, kas pakkuja esitatud muudatused on selgelt põhjendatud, rakendatavad ning toetavad NESi jõudlust ja andmete esitamise ning töötlemise kiiruse kasvu, säilitades samas kehtiva äriloogika. Seega ei piirdunud hindamine üksnes idee olemasolu tuvastamisega, vaid hõlmas selle kooskõla proovitöö eesmärgiga ning kehtiva õigusliku ja ärilise raamistikuga. Esiteks, hankija hinnangul on põhjendatud järeldus, et proovitöö punktis 6.3 esitatud ettepanek ei säilita kehtivat äriloogikat. Ettepanek eeldab [ÄRISALADUS] . MRN on tolli poolt deklaratsioonile omistatav registreerimisnumber, mille mõiste, kasutus ja tehniline struktuur tulenevad Euroopa Liidu õigusaktidest (Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2446 ja rakendusmäärus (EL) 2015/2447). Nimetatud õigusaktidest tulenevalt kasutatakse MRN-i tollisüsteemides ühtsel ja standardiseeritud kujul ning see ei ole käsitatav paindliku siseriikliku identifikaatorina, mida saaks äriprotsessi lihtsustamise eesmärgil vabalt ümber kujundada. Vaidlustaja väide, et [ÄRISALADUS] oli esitatud üksnes näitena, ei muuda hindamisjäreldust. Hindamine ei tuginenud üksikule tehnilisele detailile, vaid ettepaneku sisule tervikuna. Ka üldistatud kujul tähendab [ÄRISALADUS] , mis eeldab kehtiva äriloogika muutmist. Samuti ei ole asjakohane viidata [ÄRISALADUS] kuna käesolevas hankes hinnatav NES toimib Euroopa Liidu tolliprotsessidega seotud õiguslikus raamistikus, kus MRN-i struktuur ja tähendus ei ole võrreldav puhtalt siseriiklike viitenumbrite kasutamise praktikaga. Teiseks, vaidlustaja poolt esile toodud alternatiiv – [ÄRISALADUS] – ei kõrvalda puudust. Kuigi manifest võib teatud juhtudel sisaldada ajutise ladustamise deklaratsiooni andmeelemente, ei tähenda see, et [ÄRISALADUS] . Ka see ettepanek eeldab kehtiva dokumendiloogika ümberkujundamist ning ei ole käsitatav iseseisva, kehtiva äriloogikaga kooskõlas oleva lahendusena. Kolmandaks, hankija hinnangul ei ole proovitöös piisavalt selgelt ja kontrollitavalt põhjendatud ettepaneku mõju NESi andmete esitamisele , andmetöötluse kiiruse tõstmisele ni ng süsteemi jõudluse kasvule . Vaidlustaja viide sellele, et [ÄRISALADUS] , põhineb üldisel oletusel, kuid proovitöös ei ole: selgitatud, millises ulatuses sellised päringud moodustavad olulise osa NESi koormusest; analüüsitud, kuidas pakutud lahendus mõjutab süsteemi tervikkoormust, sh serveripoolset töötlust; näidatud, et pakutud lahendus ei too kaasa täiendavaid päringuid või töötluskoormust. Hindamismetoodika kohaselt ei piisa abstraktsest väitest võimaliku positiivse mõju kohta, vaid vajalik on selge ja üheselt jälgitav seos proovitöö eesmärgiga. Hankija leidis põhjendatult, et selline seos jäi proovitöö punktis 6.3 piisavalt avamata. Eeltoodust tulenevalt oli hankijal põhjendatud alus hinnata, et nimetatud ettepanek ei ole piisavalt põhjendatud, ei näita veenvalt mõju NESi jõudlusele ning ei säilita äriloogikat. Seetõttu vastas see hindamismetoodikas kirjeldatud puudustega ettepaneku tunnustele ning selle arvestamine madalama punktitaseme juures oli kooskõlas kehtestatud hindamismetoodikaga. H ankija juhib lisaks ka tähelepanu sellele , et vaidlustaja vaidlustas oma esitatud ettepanekutest ainult kaks tuvastatud puudus e ga ettepanekut . Isegi juhul, kui vaidlust us rahuldatakse, jääb alles üks puudus, mille tõttu vaidlustaja punktisumma oleks hindamis metoodikast lähtuvalt endiselt madalam kui edukaks tunnistatud pakkujal . Alakriteeriumis nr 3 oleks vaidlustajale võimalik omista da 1 punkti asem el maksimaalselt 10 punkti ning kokku saaks vaidlustaja pakkumus maksimaalselt 8 3 ,07 punkti . See ei muuda hanke lõpptulemust ega anna vaidlustajale eelis t võrreldes edukaks tunnistatud pakkujaga. Sellest tulenevalt ei ole vaidlustuse rahuldamine hanke edukaks tunnistamise otsuse muutmiseks määrav. KOKKUVÕTE Hankija leiab, et hindamismetoodika ei võimalda ettepanekute valikulist arvesse võtmist . Kõik pakkuja esitatud ettepanekud kuuluvad hindamisele. Puudustega ettepanekute arvestamine on metoodika osa. Vaidlustaja esitas rohkem ettepanekuid omal vastutusel. Hindamismetoodikat ei ole vaidlustatud ning see on siduv. Hankija hinnang vaidlustaja ette panekutele on põhjendatud ja kooskõlas metoodikaga. Vaidlustaja seisukoha aktsepteerimine tähendaks sisuliselt hindamismetoodika muutmist ja pakkumuste ümberhindamist pärast nende esitamist, mis ei ole riigihankeõiguse kohaselt lubatav. Vaidlustuses ei ole tuvastatav ühtegi menetlusnormi rikkumist, mis võiks mõjutada hankemenetluse õiguspärasust või tulemuse kehtivust. Seetõttu vastas vaidlustaja pakkumus hindamismetoodikas kirjeldatud madalama punktitaseme tunnustele, kuna kolme või enama esitatud ettepaneku puhul esinesid puudused või põhjendused ei olnud piisavad. Eeltoodust tulenevalt on hankija seisukohal, et proovitöö hindamisel ei ole eksitud ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata ning hankija 23 .0 3 .2026 edukaks tunnistamise otsus jõusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Loorpuu Riigihangete talituse juhataja