Põhja Ringkonnaprokuratuur · 23. juuli 2021
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 23.07.2021, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 20230200532
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxx xxxxxx
Kohtueelses menetluses on xxxxxxx xxxxxx esitatud kahtlustus KarS § 422 lg 1
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt xxxxxxx xxxxxx juhtis
22.05.2020 kella 12.28 paiku Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel
Tallinna poolt Pärnu suunas sõiduautot Škoda Superb registreerimismärgiga
xxxxxning 18. km-l terviserikke (epilepsia) tagajärjel sõitis tagant otsa tema ees
samas suunas teisel real liikunud sõiduautole Saab 9-36 registreerimismärgiga
xxxxx, mille tagajärjel paiskus Saab vasakule vastu teepiiret ning Škoda paremale
teelt välja vastu liiklusmärki. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduautos Škoda
viibinud kaasreisija xxxx xxxxxx tervisekahjustused, mille paranemine kestab
vähemalt neli kuud.
Xxxxxxx xxxxxx poolt 02.03.2021 kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta oli
liiklusõnnetusele eelnenud ööl vähe maganud. Tal oli emaga eelnev kokkulepe, et
saavad päeval kokku. Kahtlustatav eeldas, et see toimub päeva teises pooles, kuid
ema helistas talle juba kella üheteistkümne ajal ja tahtis teada, et kus nad kohtuvad.
Kahtlustatav otsustas oma sõna pidada ja emaga kohtuda. Kella poole
kaheteistkümne ajal sõitis ta Tallinna kesklinna Coca Cola Plaza juurde, kus kohtus
oma ema xxxx xxxxxx ja tädi xxx xxxxxx. Otsustati sõita Haapsallu ning kohe
alustatigi sõitu. Kahtlustatav mäletab üksnes sõitu Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel
asuva Maksimarketini. Kahtlustatav ise arvab, et haigushoo võis vallandada asjaolu,
et tal oli sel perioodil palju muresid, ta oli vähe maganud ja läbi tuuleklaasi paistis
suhteliselt intensiivne päike. Kahtlustatav tuli teadvusele, kui kiirabitöötajad tõstsid
ta autost välja kanderaamile. Õnnetuse tagajärjel sai raskelt viga kahtlustatava ema,
kelle eest on kahtlustatav pärast viimase haiglast välja saamist hoolitsenud.
Kahtlustataval on ääretult kahju, et ta on avariis kannatanutele selliseid läbielamisi
põhjustanud ning saab aru, et oleks pidanud keelduma autoga sõitmisest.
Kahtlustatava sõnul ei kavatse ta enam kunagi asuda sõidukit juhtima, kui ei tunne
ennast täiesti terve, puhanu ja adekvaatsena.
Kannatanu xxxx xxxxxx 21.02.2021 seletuskirjast nähtub, et xxxxxxx xxxxxx tuli
avarii toimumise ajal epilepsiahoog. Kannatanu oli kindel, et xxxxxx xxxxxx on
haigusest paranenud, kuivõrd ta ei olnud haigust kaua aega põdenud. Kui
kahtlustatavat tabas epilepsiahoog, siis püüdis kannatanu koos xxx xxxxxx sõidukit
peatada, samuti andsid teistele sõidukitele signaaliga märku. Kannatanu kinnitab, et
tal ei ole pretensioone ei seletuskirja koostamise ajal ega ka tulevikus.
Tunnistaja xxx xxxxxx ütlustest nähtub, et 22.05.2020 oli ilus päikesepaisteline
päev, ta sai 11.30 ajal Foorumi juures kokku xxxx xxxxxx ja otsustasid, et võiks
1/6
minna kuhugi päeva nautima. Xxxx xxxxx oli eelnevalt xxxxxxx xxxxx leppinud
kokku, et viimane tuleb ka nende juurde. Kui xxxxxx xxxxx kohale jõudis, siis
otsustati sõita Haapsallu. Liikudest mööda Pärnu maanteed linnast välja märkas
tunnistaja, et nende auto kaldus korra esimesest reast vasakule ja siis tuli ilusti oma
ritta tagasi. Järgmisel hetkel märkas tunnistaja, et sõiduki kiirus hakkas tõusma ning
xxxxxxx xxxxxx poole vaadates nägi, et viimane vaatab nagu ühte kohta ja pilk oli
klaasistunud. Tunnistaja sai aru, et xxxxxxx xxxxxx on midagi valesti. Seejärel
püüdis ta koos xxxx xxxxxx võtta xxxxxxx xxxxxx jalga gaasipedaalilt ja sõidukit
peatada. Kuid järgmisel hetkel reastus esimesest reast nende ette sõiduauto, mis
ilmselt tahtis omakorda tema ees liikunud sõidukist mööduda. Kuna nende sõiduki
kiirus oli oluliselt suurem, kui nende ette ilmunud sõidukil, siis sõitsid nad sellele
sõidukile tagant otsa. Otsasõidu tagajärjel nende sõiduki kiirus vähenes ja see sõitis
paremale teelt välja haljasalale. Auto seisma jäädes oli xxxxxxx xxxxxx täiesti
kontaktitu, veidi krampis ja pea oli vastu roolil avanenud õhkpatja. Kõik kolm
sõidukis Škoda viibinud isikut toimetati haiglasse, kus tunnistajal tuvastati
rangluumurd ja ta sai koos xxxxxxx xxxxxx samal päeval koju. Kuid xxxx xxxxxx
oli pikalt haiglas. Tunnistaja teadis, et xxxxxxx xxxxxx oli lapsena
epilepsiahoogusid, kuid ta ei teadnud, et viimasel on täisealisena epilepsiat
esinenud. Ta arvas, et xxxxxxx xxxxxx on sellest haigusest välja kasvanud.
Tunnistajal ei ole seoses toimunud liiklusõnnetusega xxxxxxx xxxxxx suhtes ühtegi
pretensiooni.
Tunnistaja xxxxx xxxxxx ütlustest nähtub, et ta oli 22.05.2020 tööl Sauel Väljaotsa
tee 1. Olles teise korruse koosolekuruumis, mille aknad avanevad Tallinn-Pärnu-
Ikla maanteele, nägi kuidas Pärnu suunas liikuvale tumedale sõiduautole Saab sõitis
täie hooga tagant otsa halli värvi sõiduauto Škoda. Saabi juht vajutas selle peale
pidurit ning Škoda lükkas Saabi pidurdamata enda ees edasi. Sõidukid vingerdasid
edasi tagasi ja ühel hetkel sõitis Saab vasakule vastu teepiiret ja Škoda paremale
teelt välja, kus jäi seisma. Tunnistaja jooksis liiklusõnnetuse sündmuskohale.
Esmalt läks sõiduki Saab juurde, milles viibinud inimesed kinnitasid, et nendega on
kõik korras. Kuid sõiduki Škoda tagumisel istmel istuva reisija kättesaamisega läks
päästjatel ja kiirabil palju aega.
Tunnistaja xxxxxx xxxxxxx ütlustest nähtub, et 22.05.2020 kella 12.00 paiku liikus
sõiduautoga BMW Laagrist välja Pärnu maanteele. Kuskil Laagri Maksimarketist
veidi edasi Pärnu mnt viadukti juures tahtis tunnistaja mööduda temast eespool
paremas reas liikunud sõidukist. Sel hetkel nägi tahavaatepeeglist, et tagant tulev
Škoda vilgutas talle täistulesid. Tunnistaja katkestas manöövri ja reastus tagasi
paremasse sõiduritta. Kui Škoda oli temast suurel kiirusel möödunud, siis sooritas
eelnevalt pooleli jäetud manöövri. Järsku nägi, kuidas temast hetk tagasi möödunud
Škoda sõitis tagant otsa teisele sõidukile. Seejärel sõitis Škoda paremale teel välja
haljasalale ja jäi seisma vahetult enne CAT esinduse hoone aeda.
Tunnistaja xxxxx xxxx ütlustest nähtub, et tema juhtis sõiduautotxxxxx mööda
Tallinn-Pärnu mnt suunaga Pärnu poole. Ta reastus vasakusse ritta, et ees
aeglasemalt liikunud sõidukist mööduda. Olles peaaegu möödunud, märkas
tahavaatepeeglist suurel kiirusel lähenevat autot. Kuna tagant tulnud sõiduki kiirus
oli väga suur, siis ei jõudnud ta reageerida ning neile sõideti tagant otsa. Peale
otsasõitu püüdis tunnistaja hoida sõidukit teel aga tundis, et tagumine auto surub
hoogu juurde. Nii palju õnnestus hoogu maha pidurdada, et vastu piiret sõites ei
olnud hoog enam väga suur. Tunnistaja ja tema kaasreisijad viga ei saanud. Tagant
otsa sõitnud sõiduki juurde minnes nägi, et selle roolis oli noormees, kellel tundus
olevat terviserike. Sama kinnitas ka kõrval istunud vanem naisterahvas.
2/6
22.05.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et õnnetus leidis aset Tallinn-
Pärnu-Ikla mnt 18. km-l Pärnusse viival sõidusuunal. Õnnetuses osalenud sõidukil
Saab on deformeerunud nii esi- kui tagaosa ning sõidukil Škoda on deformeerunud
esiosa.
24.08.2020 isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0122 nähtub, et xxxx
xxxxxxx sedastati parema puusaliigese nihestus koos puusanapa
mitmefragmendilise murruga, vasakul pool häbemeluu ülemise ja alumise haru
murd, lülisamba 1. ja 2. nimmelüli vasaku ristijätke murd, vasakul pool 11. ja 12.
roide murd, parema õlavarreluukeha nihkega murd, nahamarrastus paremal
ülajäsemel, pehmete kudede turse näo piirkonnas. Tervisekahjustusest paranemine
kestab vähemalt neli kuud.
12.08.2020 isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0127 nähtub, et xxx
xxxxx on sedastatud parema rangluu nihkega murd, nahaalune verevalum ja
pehmete kudede turse parema rangluu piirkonnas ning pingeline verevalum ja
komplemisel valulikkus vasakus labakäes. Tervisekahjutusest paranemine kestab
rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.
04.08.2020 isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0123 nähtub, et
22.05.2020 liiklusõnnetuse ajal xxxxxxx xxxxxx tekkinud epilepsiahoog võis
mõjutada tema poolt sõidukijuhtimist ning arusaamist liikluskorraldusest.
Muuhulgas nähtub aktist, et xxxxxxx xxxxxx oli epilepsiahoog ka 12.02.2020 ja
ennem seda enam kui seitse aastat tagasi. Seoses veebruaris olnud haigushooga on
olnud telefonikonsultatsioon arstiga, kus otsustati, et xxxxxxx xxxxxx ei tohiks
mootorsõidukit kuus kuud juhtida. Samas xxxxxxx xxxxxx mingit ravi ei määratud.
Aktist nähtuvalt oli veebruarikuine haigushoog ilmselt seotud stressirohke
olukorraga.
06.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõiduautost Škoda Superb
(r/m xxxx) pardakaamera SD kaardilt kopeeritud videofaile. Neist nähtub, et antud
sõiduk liikus 22.05.2020 kella 12.30 paiku Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Pärnu
suunas. Laagri Maksimarketi juures kaldus sõiduk oma sõidureast paremale, mille
peale küsis sõidukis olnud naisterahvas, et xxxxxxmis juhtus. Sõiduk jätkab
liikumist viadukti alt läbi, samal ajal ütlevad naisterahvad korduvalt, et xxxxxvõtaks
jala ära ja vajutaks pidurit. Kuid seda ei juhtu ja on näha, et sõiduk kogub kiirust.
Kui Škoda ette reastub esimesest sõidureast sõiduauto BMW (r/m xxxxx) annab
Škoda sõidukile helisignaali, mille peale BMW katkestab möödasõidu ja reastub
tagasi esimesse sõiduritta. Samal ajal püüavad naisterahvad saada kahtlustatava
jalga gaasipedaalilt. Järgmisel hetkel läheneb Škoda tema ees liikuvale sõiduautole
Saab (r/m xxxxxx) ning sõidab sellele tagant otsa. Pärast õnnetuse toimumist on
näha Škoda juhti, kelle silmad on mõni minut kinni, pea langetatud rinnale ning
rindkere tõuseb aeglaselt ja harva.
06.05.2021 perearst xxxxxx xxxxx xxxxxxx vastusest nõudekirjale nähtub, et
perearst on perioodil 01.02.2020 kuni 03.05.2021 teostanud xxxxxxx xxxxxx
mootorsõidukijuhi tervisekontrolli kahel korral: 21.12.2020 ja 12.04.2021.
Anamneesis olnud epilepsiahoo tõttu ei vastanud xxxxxxx xxxxxx tervis esimesel
korral tervisenõuetele. Kuivõrd alustati ravi, siis on hoogude mittekordumisel
tavasõiduki juhtimine lubatud. Käesoleval hetkel on xxxxxxx xxxxxx kehtiv
tervisetõend, mis on väljastatud 12.04.2021 ja kehtib kuni 11.04.2031.
Eeltoodust nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks kahtlustatavat tabanud epilepsiahoog.
Seda kinnitavad nii kahtlustatava enda, kannatanu kui tunnistajate ütlused aga
3/6
samuti kahtlustatava sõidukis olnud videoregistraatori videofailide vaatlus ning
menetluse käigus kahtlustatavale teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis. Enne
õnnetust kolm kuud oli kahtlustatavat samuti tabanud epilepsiahoog. Kuid enne
seda ei olnud hoogusid olnud palju aastaid. Veebruari haigushooga seoses on
kahtlustatav olnud arsti vastuvõtul, seoses haigusega talle ravi ei määratud ega
peatatud ka mootorsõiduki juhi tervisetõendit. Tema mootorsõiduki juhi
tervisetõend kaotas kehtivuse alles pärast mais toimunud avariid. Nii perearsti
vastusest kui ka ekspertiisiaktist nähtuvalt olid tõenäoliselt mõlemad viimased
haigushood provotseeritud stressist ja magamatusest.
Analüüsides menetluse käigus kogutud tõendeid nende kogumis asub prokurör
seisukohale, et kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu tuleb kvalifitseerida ümber
KarS § 423 lg 1 järgi. Ettevaatamatusdelikti koosseisus tulevad subjektiivsete
tunnustena kõne alla kergemeelsus ja hooletus. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette
tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Hooletuse puhul isik ei näe ette
kaasnevat tagajärge, kuigi oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Ehk
hoolikama ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks kahtlustatav pidanud
veenduma enne mootorsõiduki juhtima asumist, et see on tema terviseseisundist
tulenevalt ohutu.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et
kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kui isiku süü ei ole
suur.
Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur, kuivõrd
kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Menetlushuvi vähendab ka asjaolu, et
kahtlustatav on pärast oma ema haiglast välja saamist viimase eest hoolitsenud.
Antud asjaolu on kinnitanud ka kannatanu telefonivestluses prokuröriga. Kannatanu
sõnul käib kahtlustatav teda vaatamas, toob süüa, viib arstile, on aidanud teha
harjutusi. Kannatanu sõnul on tema suhted pojaga endiselt head. Kannatanu ei ole
soovinud esitada hagi kahtlustatava vastu ning on avaldanud, et tal ei ole oma poja
suhtes seoses toimunud õnnetusega pretensioone. Seega ei ole kannatanul varalisi
nõudmisi, mida ta sooviks kriminaalmenetluses maksma panna. Liiklusõnnetuse
tagajärjel sai tervisekahjustuse ka kahtlustatava tädi xxx xxxxx, kuid ka tema on
avaldanud, et tal ei ole xxxxxxx xxxxxx suhtes seoses toimunud liiklusõnnetusega
ühtegi pretensiooni. Kahtlustataval on ääretult kahju, et põhjustas avariis osalenutele
selliseid läbielamisi ja et tema ema sai õnnetuse tagajärjel niivõrd raskelt vigastada.
xxxxxxx xxxxxx ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale
seda kuritegude eest. Samuti puuduvad xxxxxxx xxxxxx kehtivad väärteokaristused.
Kahtlustatav on endale teadvustanud, et vähe maganuna sõiduki rooli istumine oli
vale ning sõltumata eelnevalt lubatust oleks pidanud keelduma. Kahtlustatav lubab
edaspidi hoiduda sõiduki juhtimisest, kui ei ole terve või puhanud. Eelneva tõttu on
alust arvata, et kahtlustatav on teinud juhtunust järeldused, vältimaks tulevikust
taolisi õnnetusi. Seega on antud juhul võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud
üld- ja eripreventsiooni eesmärgid ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata.
Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega
kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale
määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 1000 eurot. Samuti tuleb
kahtlustataval tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 229 eurot. Kahtlustatav on
avaldanud nõusolekut nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks viie kuu jooksul.
xxxxxxx xxxxxx on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni
prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab
prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.
4/6
Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik
menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui
kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku
eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise
karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest
näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase
vangistuse.
Tulenevalt eeltoodust on xxxxxxx xxxxxx suhtes võimalik kriminaalmenetlus
lõpetada KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta
riigituludesse 1000 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 229 eurot.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20230200532 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2.1. xxxxxxx xxxxxx maksta 1000 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata:
23.12.2021.
2.2 xxxxxxx xxxxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud:
- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0122) maksumus summas
84 eurot.
- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0123) maksumus summas
84 eurot.
- Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0127) maksumus summas
61 eurot.
Tähtajaks määrata: 23.12.2021.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise
vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
- Teabesalvestis (videofailid) DVD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
- Teabesalvestis (helifailid) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta
kriminaalasja materjalide juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmed puuduvad.
6. Kriminaalmenetluse kulud: isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasud summas 229
eurot – hüvitab käesoleva määrusega pandud kohustusena kahtlustatav.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
koopia viivitamata saata: kahtlustatavatele xxxxxxx xxxxxx ning kannatanule xxxx
xxxxxxx
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
5/6
jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn
15188.
Evelin Ansip-Kukk
ringkonnaprokurör
Olen kohustustega nõus: xxxxxxxxxxxx
6/6