dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Põhja Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Põhja Ringkonnaprokuratuur · 23. juuli 2021
Viit
PRP-0/21/5459
Registreeritud
23. juuli 2021
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
PRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
PRP-0/2021
Vastutaja
Evelin Ansip-Kukk (Põhja Ringkonnaprokuratuur, IV osakond (kogukonnakuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus_Lennart Mäepea.pdf155 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 23.07.2021, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20230200532 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxx xxxxxx Kohtueelses menetluses on xxxxxxx xxxxxx esitatud kahtlustus KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Nimelt xxxxxxx xxxxxx juhtis 22.05.2020 kella 12.28 paiku Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Tallinna poolt Pärnu suunas sõiduautot Škoda Superb registreerimismärgiga xxxxxning 18. km-l terviserikke (epilepsia) tagajärjel sõitis tagant otsa tema ees samas suunas teisel real liikunud sõiduautole Saab 9-36 registreerimismärgiga xxxxx, mille tagajärjel paiskus Saab vasakule vastu teepiiret ning Škoda paremale teelt välja vastu liiklusmärki. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduautos Škoda viibinud kaasreisija xxxx xxxxxx tervisekahjustused, mille paranemine kestab vähemalt neli kuud. Xxxxxxx xxxxxx poolt 02.03.2021 kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et ta oli liiklusõnnetusele eelnenud ööl vähe maganud. Tal oli emaga eelnev kokkulepe, et saavad päeval kokku. Kahtlustatav eeldas, et see toimub päeva teises pooles, kuid ema helistas talle juba kella üheteistkümne ajal ja tahtis teada, et kus nad kohtuvad. Kahtlustatav otsustas oma sõna pidada ja emaga kohtuda. Kella poole kaheteistkümne ajal sõitis ta Tallinna kesklinna Coca Cola Plaza juurde, kus kohtus oma ema xxxx xxxxxx ja tädi xxx xxxxxx. Otsustati sõita Haapsallu ning kohe alustatigi sõitu. Kahtlustatav mäletab üksnes sõitu Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Maksimarketini. Kahtlustatav ise arvab, et haigushoo võis vallandada asjaolu, et tal oli sel perioodil palju muresid, ta oli vähe maganud ja läbi tuuleklaasi paistis suhteliselt intensiivne päike. Kahtlustatav tuli teadvusele, kui kiirabitöötajad tõstsid ta autost välja kanderaamile. Õnnetuse tagajärjel sai raskelt viga kahtlustatava ema, kelle eest on kahtlustatav pärast viimase haiglast välja saamist hoolitsenud. Kahtlustataval on ääretult kahju, et ta on avariis kannatanutele selliseid läbielamisi põhjustanud ning saab aru, et oleks pidanud keelduma autoga sõitmisest. Kahtlustatava sõnul ei kavatse ta enam kunagi asuda sõidukit juhtima, kui ei tunne ennast täiesti terve, puhanu ja adekvaatsena. Kannatanu xxxx xxxxxx 21.02.2021 seletuskirjast nähtub, et xxxxxxx xxxxxx tuli avarii toimumise ajal epilepsiahoog. Kannatanu oli kindel, et xxxxxx xxxxxx on haigusest paranenud, kuivõrd ta ei olnud haigust kaua aega põdenud. Kui kahtlustatavat tabas epilepsiahoog, siis püüdis kannatanu koos xxx xxxxxx sõidukit peatada, samuti andsid teistele sõidukitele signaaliga märku. Kannatanu kinnitab, et tal ei ole pretensioone ei seletuskirja koostamise ajal ega ka tulevikus. Tunnistaja xxx xxxxxx ütlustest nähtub, et 22.05.2020 oli ilus päikesepaisteline päev, ta sai 11.30 ajal Foorumi juures kokku xxxx xxxxxx ja otsustasid, et võiks 1/6 minna kuhugi päeva nautima. Xxxx xxxxx oli eelnevalt xxxxxxx xxxxx leppinud kokku, et viimane tuleb ka nende juurde. Kui xxxxxx xxxxx kohale jõudis, siis otsustati sõita Haapsallu. Liikudest mööda Pärnu maanteed linnast välja märkas tunnistaja, et nende auto kaldus korra esimesest reast vasakule ja siis tuli ilusti oma ritta tagasi. Järgmisel hetkel märkas tunnistaja, et sõiduki kiirus hakkas tõusma ning xxxxxxx xxxxxx poole vaadates nägi, et viimane vaatab nagu ühte kohta ja pilk oli klaasistunud. Tunnistaja sai aru, et xxxxxxx xxxxxx on midagi valesti. Seejärel püüdis ta koos xxxx xxxxxx võtta xxxxxxx xxxxxx jalga gaasipedaalilt ja sõidukit peatada. Kuid järgmisel hetkel reastus esimesest reast nende ette sõiduauto, mis ilmselt tahtis omakorda tema ees liikunud sõidukist mööduda. Kuna nende sõiduki kiirus oli oluliselt suurem, kui nende ette ilmunud sõidukil, siis sõitsid nad sellele sõidukile tagant otsa. Otsasõidu tagajärjel nende sõiduki kiirus vähenes ja see sõitis paremale teelt välja haljasalale. Auto seisma jäädes oli xxxxxxx xxxxxx täiesti kontaktitu, veidi krampis ja pea oli vastu roolil avanenud õhkpatja. Kõik kolm sõidukis Škoda viibinud isikut toimetati haiglasse, kus tunnistajal tuvastati rangluumurd ja ta sai koos xxxxxxx xxxxxx samal päeval koju. Kuid xxxx xxxxxx oli pikalt haiglas. Tunnistaja teadis, et xxxxxxx xxxxxx oli lapsena epilepsiahoogusid, kuid ta ei teadnud, et viimasel on täisealisena epilepsiat esinenud. Ta arvas, et xxxxxxx xxxxxx on sellest haigusest välja kasvanud. Tunnistajal ei ole seoses toimunud liiklusõnnetusega xxxxxxx xxxxxx suhtes ühtegi pretensiooni. Tunnistaja xxxxx xxxxxx ütlustest nähtub, et ta oli 22.05.2020 tööl Sauel Väljaotsa tee 1. Olles teise korruse koosolekuruumis, mille aknad avanevad Tallinn-Pärnu- Ikla maanteele, nägi kuidas Pärnu suunas liikuvale tumedale sõiduautole Saab sõitis täie hooga tagant otsa halli värvi sõiduauto Škoda. Saabi juht vajutas selle peale pidurit ning Škoda lükkas Saabi pidurdamata enda ees edasi. Sõidukid vingerdasid edasi tagasi ja ühel hetkel sõitis Saab vasakule vastu teepiiret ja Škoda paremale teelt välja, kus jäi seisma. Tunnistaja jooksis liiklusõnnetuse sündmuskohale. Esmalt läks sõiduki Saab juurde, milles viibinud inimesed kinnitasid, et nendega on kõik korras. Kuid sõiduki Škoda tagumisel istmel istuva reisija kättesaamisega läks päästjatel ja kiirabil palju aega. Tunnistaja xxxxxx xxxxxxx ütlustest nähtub, et 22.05.2020 kella 12.00 paiku liikus sõiduautoga BMW Laagrist välja Pärnu maanteele. Kuskil Laagri Maksimarketist veidi edasi Pärnu mnt viadukti juures tahtis tunnistaja mööduda temast eespool paremas reas liikunud sõidukist. Sel hetkel nägi tahavaatepeeglist, et tagant tulev Škoda vilgutas talle täistulesid. Tunnistaja katkestas manöövri ja reastus tagasi paremasse sõiduritta. Kui Škoda oli temast suurel kiirusel möödunud, siis sooritas eelnevalt pooleli jäetud manöövri. Järsku nägi, kuidas temast hetk tagasi möödunud Škoda sõitis tagant otsa teisele sõidukile. Seejärel sõitis Škoda paremale teel välja haljasalale ja jäi seisma vahetult enne CAT esinduse hoone aeda. Tunnistaja xxxxx xxxx ütlustest nähtub, et tema juhtis sõiduautotxxxxx mööda Tallinn-Pärnu mnt suunaga Pärnu poole. Ta reastus vasakusse ritta, et ees aeglasemalt liikunud sõidukist mööduda. Olles peaaegu möödunud, märkas tahavaatepeeglist suurel kiirusel lähenevat autot. Kuna tagant tulnud sõiduki kiirus oli väga suur, siis ei jõudnud ta reageerida ning neile sõideti tagant otsa. Peale otsasõitu püüdis tunnistaja hoida sõidukit teel aga tundis, et tagumine auto surub hoogu juurde. Nii palju õnnestus hoogu maha pidurdada, et vastu piiret sõites ei olnud hoog enam väga suur. Tunnistaja ja tema kaasreisijad viga ei saanud. Tagant otsa sõitnud sõiduki juurde minnes nägi, et selle roolis oli noormees, kellel tundus olevat terviserike. Sama kinnitas ka kõrval istunud vanem naisterahvas. 2/6 22.05.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et õnnetus leidis aset Tallinn- Pärnu-Ikla mnt 18. km-l Pärnusse viival sõidusuunal. Õnnetuses osalenud sõidukil Saab on deformeerunud nii esi- kui tagaosa ning sõidukil Škoda on deformeerunud esiosa. 24.08.2020 isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0122 nähtub, et xxxx xxxxxxx sedastati parema puusaliigese nihestus koos puusanapa mitmefragmendilise murruga, vasakul pool häbemeluu ülemise ja alumise haru murd, lülisamba 1. ja 2. nimmelüli vasaku ristijätke murd, vasakul pool 11. ja 12. roide murd, parema õlavarreluukeha nihkega murd, nahamarrastus paremal ülajäsemel, pehmete kudede turse näo piirkonnas. Tervisekahjustusest paranemine kestab vähemalt neli kuud. 12.08.2020 isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0127 nähtub, et xxx xxxxx on sedastatud parema rangluu nihkega murd, nahaalune verevalum ja pehmete kudede turse parema rangluu piirkonnas ning pingeline verevalum ja komplemisel valulikkus vasakus labakäes. Tervisekahjutusest paranemine kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud. 04.08.2020 isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 20E-AOI0123 nähtub, et 22.05.2020 liiklusõnnetuse ajal xxxxxxx xxxxxx tekkinud epilepsiahoog võis mõjutada tema poolt sõidukijuhtimist ning arusaamist liikluskorraldusest. Muuhulgas nähtub aktist, et xxxxxxx xxxxxx oli epilepsiahoog ka 12.02.2020 ja ennem seda enam kui seitse aastat tagasi. Seoses veebruaris olnud haigushooga on olnud telefonikonsultatsioon arstiga, kus otsustati, et xxxxxxx xxxxxx ei tohiks mootorsõidukit kuus kuud juhtida. Samas xxxxxxx xxxxxx mingit ravi ei määratud. Aktist nähtuvalt oli veebruarikuine haigushoog ilmselt seotud stressirohke olukorraga. 06.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud sõiduautost Škoda Superb (r/m xxxx) pardakaamera SD kaardilt kopeeritud videofaile. Neist nähtub, et antud sõiduk liikus 22.05.2020 kella 12.30 paiku Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel Pärnu suunas. Laagri Maksimarketi juures kaldus sõiduk oma sõidureast paremale, mille peale küsis sõidukis olnud naisterahvas, et xxxxxxmis juhtus. Sõiduk jätkab liikumist viadukti alt läbi, samal ajal ütlevad naisterahvad korduvalt, et xxxxxvõtaks jala ära ja vajutaks pidurit. Kuid seda ei juhtu ja on näha, et sõiduk kogub kiirust. Kui Škoda ette reastub esimesest sõidureast sõiduauto BMW (r/m xxxxx) annab Škoda sõidukile helisignaali, mille peale BMW katkestab möödasõidu ja reastub tagasi esimesse sõiduritta. Samal ajal püüavad naisterahvad saada kahtlustatava jalga gaasipedaalilt. Järgmisel hetkel läheneb Škoda tema ees liikuvale sõiduautole Saab (r/m xxxxxx) ning sõidab sellele tagant otsa. Pärast õnnetuse toimumist on näha Škoda juhti, kelle silmad on mõni minut kinni, pea langetatud rinnale ning rindkere tõuseb aeglaselt ja harva. 06.05.2021 perearst xxxxxx xxxxx xxxxxxx vastusest nõudekirjale nähtub, et perearst on perioodil 01.02.2020 kuni 03.05.2021 teostanud xxxxxxx xxxxxx mootorsõidukijuhi tervisekontrolli kahel korral: 21.12.2020 ja 12.04.2021. Anamneesis olnud epilepsiahoo tõttu ei vastanud xxxxxxx xxxxxx tervis esimesel korral tervisenõuetele. Kuivõrd alustati ravi, siis on hoogude mittekordumisel tavasõiduki juhtimine lubatud. Käesoleval hetkel on xxxxxxx xxxxxx kehtiv tervisetõend, mis on väljastatud 12.04.2021 ja kehtib kuni 11.04.2031. Eeltoodust nähtuvalt oli õnnetuse põhjuseks kahtlustatavat tabanud epilepsiahoog. Seda kinnitavad nii kahtlustatava enda, kannatanu kui tunnistajate ütlused aga 3/6 samuti kahtlustatava sõidukis olnud videoregistraatori videofailide vaatlus ning menetluse käigus kahtlustatavale teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis. Enne õnnetust kolm kuud oli kahtlustatavat samuti tabanud epilepsiahoog. Kuid enne seda ei olnud hoogusid olnud palju aastaid. Veebruari haigushooga seoses on kahtlustatav olnud arsti vastuvõtul, seoses haigusega talle ravi ei määratud ega peatatud ka mootorsõiduki juhi tervisetõendit. Tema mootorsõiduki juhi tervisetõend kaotas kehtivuse alles pärast mais toimunud avariid. Nii perearsti vastusest kui ka ekspertiisiaktist nähtuvalt olid tõenäoliselt mõlemad viimased haigushood provotseeritud stressist ja magamatusest. Analüüsides menetluse käigus kogutud tõendeid nende kogumis asub prokurör seisukohale, et kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu tuleb kvalifitseerida ümber KarS § 423 lg 1 järgi. Ettevaatamatusdelikti koosseisus tulevad subjektiivsete tunnustena kõne alla kergemeelsus ja hooletus. Kergemeelsuse puhul näeb isik ette tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Hooletuse puhul isik ei näe ette kaasnevat tagajärge, kuigi oleks võinud ja pidanud seda ette nägema. Ehk hoolikama ja kohusetundlikuma suhtumise korral oleks kahtlustatav pidanud veenduma enne mootorsõiduki juhtima asumist, et see on tema terviseseisundist tulenevalt ohutu. Kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku huvi puudumise tõttu, kui isiku süü ei ole suur. Kahtlustatava süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises ei ole suur, kuivõrd kuritegu pandi toime ettevaatamatusest. Menetlushuvi vähendab ka asjaolu, et kahtlustatav on pärast oma ema haiglast välja saamist viimase eest hoolitsenud. Antud asjaolu on kinnitanud ka kannatanu telefonivestluses prokuröriga. Kannatanu sõnul käib kahtlustatav teda vaatamas, toob süüa, viib arstile, on aidanud teha harjutusi. Kannatanu sõnul on tema suhted pojaga endiselt head. Kannatanu ei ole soovinud esitada hagi kahtlustatava vastu ning on avaldanud, et tal ei ole oma poja suhtes seoses toimunud õnnetusega pretensioone. Seega ei ole kannatanul varalisi nõudmisi, mida ta sooviks kriminaalmenetluses maksma panna. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustuse ka kahtlustatava tädi xxx xxxxx, kuid ka tema on avaldanud, et tal ei ole xxxxxxx xxxxxx suhtes seoses toimunud liiklusõnnetusega ühtegi pretensiooni. Kahtlustataval on ääretult kahju, et põhjustas avariis osalenutele selliseid läbielamisi ja et tema ema sai õnnetuse tagajärjel niivõrd raskelt vigastada. xxxxxxx xxxxxx ei ole karistatud enne antud kuriteo toimepanemist ega ka peale seda kuritegude eest. Samuti puuduvad xxxxxxx xxxxxx kehtivad väärteokaristused. Kahtlustatav on endale teadvustanud, et vähe maganuna sõiduki rooli istumine oli vale ning sõltumata eelnevalt lubatust oleks pidanud keelduma. Kahtlustatav lubab edaspidi hoiduda sõiduki juhtimisest, kui ei ole terve või puhanud. Eelneva tõttu on alust arvata, et kahtlustatav on teinud juhtunust järeldused, vältimaks tulevikust taolisi õnnetusi. Seega on antud juhul võimalik saavutada KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale määratava rahalise kohustuse suuruseks võib määrata 1000 eurot. Samuti tuleb kahtlustataval tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 229 eurot. Kahtlustatav on avaldanud nõusolekut nimetatud rahaliste kohustuste tasumiseks viie kuu jooksul. xxxxxxx xxxxxx on selgitatud, et kriminaaltoimik jääb kuni kohustuste täitmiseni prokuratuuri ja kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse. 4/6 Vastavalt KrMS § 202 võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui asjas puudub avalik menetlushuvi ja isiku süü ei ole suur. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, kriminaalmenetlus lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuriteo on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tulenevalt eeltoodust on xxxxxxx xxxxxx suhtes võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 järgi, pannes talle kohustusteks maksta riigituludesse 1000 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud 229 eurot. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20230200532 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. xxxxxxx xxxxxx maksta 1000 eurot riigituludesse. Tähtajaks määrata: 23.12.2021. 2.2 xxxxxxx xxxxxx on kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud: - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0122) maksumus summas 84 eurot. - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0123) maksumus summas 84 eurot. - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0127) maksumus summas 61 eurot. Tähtajaks määrata: 23.12.2021. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - Teabesalvestis (videofailid) DVD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. - Teabesalvestis (helifailid) CD plaadil – juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasud summas 229 eurot – hüvitab käesoleva määrusega pandud kohustusena kahtlustatav. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavatele xxxxxxx xxxxxx ning kannatanule xxxx xxxxxxx 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva 5/6 jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Evelin Ansip-Kukk ringkonnaprokurör Olen kohustustega nõus: xxxxxxxxxxxx 6/6
Allikas: Põhja Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →