Vaidlustaja täiendav seisukoht ja kulude nimekiri

NARVA LINNA HALJASALADE HOOLDUS TÖÖDE TÖÖVÕTULEPING nr 5.7-2/3715 /digiallkirja kuupäev/ Tellija : Nimi Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Asutuse registrikood 75039729 Asukoht Peetri plats 3 , 20308 Narva Telefon + (372) 3599 155 E-post [email protected] Esindaja Natalja Šibalova , direktor Esinduse alus LMA põhimäärus Töövõtja: Ärinimi Stell Eesti AS Äriregistrikood 10031220 Asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn Telefon + (372) 6139107 E-post [email protected] Esindaja Mikk Sillamaa, juhatuse liige Esinduse alus Põhikiri Edaspidi nimetatud ka eraldiseisvalt „Pool“ või koos ja ühiselt „Pooled“, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi Leping ), võttes aluseks riigihanke „ Narva li nna haljasalade hooldustööd 20 24 -20 25 “ (viitenumber 271119 ) avatud hankemenetluse tulemused, alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu alusel Tellija tellib ja Töövõtja osutab Tellijale Narva linna avalike parkide ja haljasalade hooldustööde teenust 1 , 2, 3 p iirkon dades (edaspidi Piirkond ) , mis on määratud hankedokumentides, vastavalt riigihanke „ Narva li nna haljasalade hooldustööd 202 4 -202 5 “ tingimustele, Tellija juhistele ja Lepingu dokumentidele (edaspidi: Töö või Töö d ) . Töövõtja teostab töid ajaperioodil alates 1 . juunilt 202 4 . a kuni 31. detsembrini 202 5 . a (k.a). Juhul, kui hankelepingu sõlmimine viibib hankijast sõltumatutel asjaoludel, siis alates hankelepingu sõlmimisest ja kuni 31.12.202 5 . 1.2. Töödele kehtestatud nõuded , hooldusmahud on määratud riigihanke alus dokumentidega, eelkõige Tehnilise kirjeldusega, Lepingu dokumentidega ning Tellija juhistega. 1.3. Lisaks Lepingudokumentides sätestatule kuulub Tööde hulka ka nende ülesannete täitmine ja nende tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole Lepingu dokumentides otseselt toodud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik Lepingu eesmärgi saavutamiseks. 1.4. Tellijal on õigus muuta (suurendada, vähendada, asendada) lepingu hooldusmahtu, objektide hooldusklasse (üle viia ühest hooldusklassist teisse) ja/või hooldusnõudeid võrreldes hankedokumentides sätestatuga kuni 10 protsenti Lepingu hinnast ja lähtuvalt hankemenetluse käigus kujunenud ühikhindadest. 1.5. Poolte kokkuleppel võib hankelepingut muuta RHS §- is 123 sätestatud juhtudel ja alustel. 2. LEPINGU DOKUMENDID 2.1. Lepingu dokumentideks on käesolev Leping ja selle Lisad, riigihanke „ Narva linna haljasalade hooldustööd 2024-2025 “ ( 271119 vastavalt Riigihangete registris märgitatule, edaspidi: riigihanke ) alusdokumendid (edaspidi: RHAD) , Töövõtja pakkumus . 2.2. Lepingujärgseid Töid tuleb teostada vastavuses Lepingu dokumentidega, Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, vastavalt Tellija juhistele, RHAD- ile , riigihankes Töövõtja poolt esitatud pakkumusele, valdkonna normidele ja kvaliteedistandarditele ja heale kutsetavale. 2.3. Kõik Lepingu dokumendid täiendavad üksteist. Töövõtjale on kohustuslik iga kohustus, mis on sätestatud Lepingu dokumentides ja eespool nimetatud õigusaktides, valdkonna standardites ja dokumentides. 2.4. Töövõtja kohustub teostama kõiki lepingujärgseid töid ja asjakohaseid toiminguid, võtma ärialaseid riske ja kandma kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud selleks, et teostada Tööd vastavalt Lepingus sätestatud kvaliteedi- ja tehniliste nõuetele. 2.5. Tööd sisaldavad kõiki Lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke töid, toiminguid, tööjõudu, kõiki vajalikke materjale ja töös kasutatavaid seadmeid, vajalike litsentside ja lubade hankimist, vajaliku täitedokumentatsiooni vormistamist ja Tellijale üleandmist. 2.6 . Lepingu muudatus ning m uu Lepingu täitmise käigus Poolte vahel sõlmitud ja Lepingu täitmist otseselt või kaudselt reguleer iv kokkulepe vormistatakse kirjalikult Lepingu Lisana. Lisa jõustub selle allakirjutamise hetkel mõlema Poole poolt, kui pole kokku lepitud teisiti. 3. TELLIJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Tellijal on õigus saada Töövõtjalt teavet teenuse osutamise käigu kohta ning esitada omapoolseid juhiseid, andmeid ja pretensioone. 3.2. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida ja hinnata teostatud Tööde kvaliteeti. 3.3. Tellijal on õigus igal ajal kontrollida T öövõtja vastavust hankedokumentides nimetatud kõrvaldamise aluste puudumisele, kvalifitseerimise nõuetele ja puuduste tuvastamisel anda Töövõtjale mõistlik tähtaeg nende likvideerimiseks. 3.4. Tellija peab võimaldama Töövõtjale juurdepääsu enda käsutuses olevatele dokumentidele, informatsioonile, isikutele, seadmetele jms ulatuses, mis on vajalikud Lepingu täitmiseks. 3.5. Tellija maksab Töövõtjale nõuetekohaselt osutatud teenuse eest lepingus kokkulepitud tasu. 3.6. Tellija teavitab Töövõtjat hooldusalal avastatud vigadest, puudustest ja muudest lepingu täitmisega seotud olulistest asjaoludest, mis takistavad töö teostamist viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul arvates vastavast asjaolust teadasaamisest. 3.7. Tellijal on õigus mitte tellida teenuse osutamist, muuhulgas h ooldusala rekonstrueerimise/sulgemise korral, teatades sellest Töövõtjale ette 5 tööpäeva, vähendades hooldusala ja/või objekti osa ja Töövõtja le makstavat tasu vähenenud mahtude ühiku hin na alusel. 3.8. Tellija kohustub Lepingule vastava Töö vastu võtma. 4. LEPINGU HIND JA TASU TEENUSE OSUTAMISE EEST 4.1. Käesoleva Lepingu maksumus (edaspidi Lepingu hind) on 1 951 742 ,00 eurot ilma käibemaksuta, millele lisandub käibemaks seadusega ettenähtud suuruses. 4.2. T ellija maksab Töövõtja le nõuetekohaselt teostatud ja Tellijale üle antud Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu. 4.3. Töövõtjale teenuse osutamise eest tasu maksmisel on arveldusperioodiks kalendrikuu. 4.4. Tellija maksab Töövõtjale teenuse osutamise eest tasu, mis on arvutatud lähtuvalt vastavas kalendrikuu s Töövõtja poolt osutatud teenuse mahtudest ning millest on tehtud Lepingu s sätestatud mahaarvamised. 4.5. Töövõtja koostab ja esitab Tellijale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vastaval kalendrikuul teostatud Tööde kohta hiljemalt järgneva kalendrikuu 3. (kolmandaks) kuupäevaks kolmes eksemplaris, millest kaks jäävad Tellijale. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm kooskõlastatakse Tellijaga. 4. 6. Tellija kohustub hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates osutatud teenuse akti kättesaamisest akti üle vaatama ning teatama Töövõtja le akti heakskiitmisest või osaliselt või täielikust heakskiitmata jätmisest. Akti heakskiitmata jätmist peab T ellija põhjendama. 4. 7. Tellija poolt heakskiidetud osutatud teenuse akt on Töövõtja le aluseks T ellijale teenuse eest arve esitamiseks. 4.8. Tellija kohustub hiljemalt 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates arve saamisest kontrollima, kas arve vastab osutatud teenuse aktile ning kas arve koostamisel on tehtud vastaval perioodil koostatud kontrollaktides märgitud mahaarvamised, ning teatama Töövõtja le arve heakskiitmisest või osaliselt või täielikust heakskiitmata jätmisest. A rve heakskiitmata jätmist peab T ellija põhjendama. 4.9. Tellija kannab heakskiidetud arve alusel tasumisele kuuluva summa üle arvel näidatud Töövõtja arvelduskontole hiljemalt 15 tööpäeva jooksul arvates arve heakskiitmisest. 4.10. Lahkarvamuste korral teostatud Tööde eest tasumisel maksab Tellija Töövõtjale teostatud Tööde selle osa eest, mille suhtes puuduvad pretensioonid. 4.1 1 . Töövõtja poolt Tellija vara kahjustamise korral kohustub Töövõtja taastama rikkumiseelne olukord . Vastasel juhul kohustub Töövõtja hüvitama Tellijale tekitatud kahju. Tellija võib Töövõtja tasust maha arv ata kahju d (nt kahjustatud liikluskorraldusvahendid, valgustid, piirdeaiad, pargiinventar jms ), mille on Töövõtja Tellijale tekitanud . Tellija kahjunõue loetakse sellisel juhul tasaarvestatuks Töövõtja tasu nõudega ning Tellija ei pea tegema Töövõtjale t asaarvestus e ks avaldust vastavalt VÕS § 198 . 4.1 2 . Lepingu eelarves näidatud reservsummat ja rida „Muud ettenägematud kulud“ käsutab Tellija vastavalt vajadusele. Töövõtjal ei ole õigust nõuda Tellijalt reservsumma või nimetatud r e a kasutamist. 4.1 3 . Töövõtjal ei ole õigust nõuda Lepingu hinda ületavate kulutuste hüvitamist, kui Pooled ei ole selles eraldi kirjalikult kokku leppinud. Samuti ei ole Töövõtjal õigust nõuda Tellijalt ettemakse tegemist. 5. TÖÖVÕTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 5.1. Töövõtja kohustub tegema Tööd Lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt ning selle Tellijale üle andma. 5.2. Töövõtja on kohustatud vastutama Tööde teostamise käigus liiklusohutuse tagamise, tööohutusnõuete ja - eeskirjade täitmise eest Töövõtja kohustub hüvitama teenuse osutamise käigus kolmandale isikule, keskkonnale, Tellijale ja rajatistele tekitatud kahju täies mahus. 5.3. Töövõtja tagab, et kogu L epingu kehtivusaja jooksul kehtib vastutuskindlustus vähemalt hanke tingimustes määratud summas . 5.4. Töövõtja teatab Tellijale viivitamatult kõigist L epingu täitmisega seotud probleemidest ja olulistest as jaoludest ning nõuab vajadusel T ellijalt teenuste osutamiseks vajalikke juhiseid ja teavet. Tellija esitab nõutud juhised ja teabe Töövõtja le mõistliku aja jooksul. 5.5. Töövõtja peab tagama, et teenust osutavad teenuse eest vastutavad isikud, kelle CV-d on esitatud pakkumuses. Teenuse eest vastutavate isikut e muutmine tuleb kooskõlastada Tellijaga. Juhul, kui L epingu kehtivuse ajal tekib põhjendatud vajadus asendada edukas pakkumuses nimetatud kva lifikatsiooniga töötaja, tuleb T ellijale esitada kooskõlastamiseks uue(te) töötaja(te) kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid vastavalt riigihanke pakkujate kvalifitseerimise tingimuste le . 5.6. Lepingu esemeks olevate teenuse osutamiseks peab töövõtja omama oma kasutuses vajaliku tehnika , seadmed ja piisava töötajate arvu . Töövõtja kinnitab, et teenuse osutamise alustamise päeva seisuga tema kasutuses on olemas vajalikud masinaid , seadmeid ja piisav töötajate arv . 5. 7 . Töövõtja kohustub tegema ka ilma eraldi kokkuleppeta ja täiendava tasuta selliseid toiminguid ja töid, mis ei ole Lepingus ega selle lisades otsesõnu nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik Lepingu kohaseks täitmiseks ja Lepingu esemeks oleva tulemuse saavutamiseks ning mis olemuslikult kuuluvad Töö hulka. 5. 8 . Töövõtja kohustub tagama Tellija poolt Töövõtjale üle antud vallasasjade säilimise ja korrasoleku ning Lepingu lõppemisel tagastama need Tellijale loomulikku kulumist arvestades samas seisukorras . Linnainventari tagastamine vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 5. 9 . Töövõtja kohustub mitte avaldama kolmandatele isikutele ja k aasaarvatud avalikule meediale Tellijalt L epingu täitmisega seoses saadud mitteavalikku teavet, v.a kui avaldamise kohustus tuleneb seadusest. Teave on konfidentsiaalne, kui teavet edastav lepingupool viitab selle konfidentsiaalsusele ja seadusest tulenevalt on õigus teabele juurdepääsu piirata. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuse täitmata jätmise eest lasub Töövõtjal kõi gi isikute suhtes, kelle ta on L epingu täitmisele kaasanud. 5. 10 . Töövõtjal on õigus kasutada L epingu täitmisel kolmandaid isikuid Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. 6 . TEENUSE PÕHITINGIMUSED JA KOHALDATAVAD NORMID 6 .1. KOHALDATAVAD NORMID 6 .1.1. Teenus peab vastama L epingus, õigusaktides ja sarnasele teenusele üldiselt kehtestatud nõuetele. Eelkõige on Töövõtja teenuse osutamisel kohustatud järgima alljärgnevaid tehnilisi norme, standardeid ja õigusakte ning nende muudatusi, uusi redaktsioone ja neid asendavaid akte: 6 .1.1.1 J äätmeseadus; 6 .1.1. 2. Narva Linnavolikogu 15 .0 6 .20 23 määrus nr 16 „Narva jäätmehoolduseeskiri“ ; 6.1.1. 3 . Narva Linnavolikogu 30 .0 6 .20 22 määrus nr 18 „Narva linna heakorra eeskiri“ ; 6.1.1. 4 muud asjakohased kehtivad õigusaktid, normid, standardid ja juhendid. 6 .1.2. Haljasalade hooldusnõuded on sätestatud RHAD-i tehnilises kirjelduses ( RHAD Lisa 1) . 6.1.3. Lepingus nimetatud aktidest (v.a T ellija poolt vastu võetud aktid) tulenevate normide muutumise korral peab Töövõtja järgima ainult neid nõudeid, mis tagavad kvaliteetsema teenuse osutamise võrreldes õigusakti eelnevast redaktsioonist tulenevate nõuetega. Töövõtja peab järgima T ellija poolt vastuvõetud akte ja nende redaktsioone, mis on lepingu täitmise ajal kehtivad. Juhul kui käesolevas lepingus on sätestatud rangemad kvaliteedireeglid, siis peab Töövõtja järgima neid. 6 .1.4 . Lepingus nimetatud aktidest tulenevate nõuete omavahelise vastuolu korral peab Töövõtja järgima vähemalt neid nõudeid ning sellises redaktsioonis, mis tagavad kvaliteetsema teenuse osutamise. 6 .1. 5 . Sõltumata eelpool sätestatust peab Töövõtja alati järgima kehtivaid õigusnorme, mille täitmisest ei tohi kõrvale kalduda. 6.2. TEENUSE ÜLDTINGIMUSED 6.2.1. Töövõtja peab tagama 7 (seitse) päeva nädalas toimuva teenuse osutamise vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja riigihanke dokumentides kehtestatud nõuetele. 6.2.2. Töövõtja peab tagama teenuse osutamisel enda tegevuseks vajalike lubade ja kooskõlastuste olemasolu ning tasuma nendega seonduvad kulud. 6.2. 3 . Alltöövõtjate kasutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada T ellijaga juhul, kui andmed alltöövõtjate kohta ei olnud esitatud riigihankes esitatud pakkumuses . Alltöövõtja kasutamisel on Töövõtja kohustatud tagama, et alltöövõtjatel on tööde teostamiseks vajalikud load, litsentsid ja erialane klassifikatsioon. Tellijal on õigus kooskõlastuse andmisest keelduda üksnes juhul, kui see toob kaasa Töövõtja mittevastavuse kvalifitseerimistingimustele või alltöövõtjal esinevad alused riigihankemenetlusest kõrvaldamiseks riigihangete seaduse § 95 lg. 1 alusel . Töövõtja vastutab T ellija ees täielikult alltöövõtjate tegevuse/tegevusetuse ja rikkumiste eest. Tellija võib nõuda alltöövõtjate asendamist juhul, kui Lepingu täitmise ajal ilmnevad alused alltöövõtja riigihanke menetlusest kõrvaldamiseks riigihangete seaduse § 95 lg-ga 1 ettenähtud alustel. 6.2. 4 . Lisatööde ja/või ettenägematute tööde eest tasub T ellija Töövõtja le pakkumuses esitatud ühiku hindade (1 m 2 ) alusel . Juhul, kui ühik u hindade ga tabelis ei ole tellitavaid töid märgitud ja/või eristatavad , siis lisatööde ja/või ettenägematute tööde tasu lepi vad pooled kokku eraldi. 6 .2. 5 . Töövõtja peab tagama teenuse osutamisel võimalikult vähese liiklustakistuse. 6 .2. 6 . Kõik teenuse osutamise käigus Töövõtja poolt teostatavad tööd, mis erinevad teenuse kirjelduses n õutust, peavad olema eelnevalt T ellija poolt kirjalik ult heaks kiidetud. 6 .2. 7 . Töövõtja on kohustatud omama või omal kulul hankima kõik tööde teostamiseks vajalikud seadmed, masinad, materjalid, personali jms ressursid. 6.3 . TÖÖVÕTJA MUUD KOHUSTUSED Töövõtja peab: 6.3.1. t agama, et juhul, kui teenuse osutamise käigus tekib põhjendatud vajadus asendada pakkumuses antud tööde läbiviijaid, peavad asendajad olema vähemalt sama kvalifikatsiooniga ja Tellija poolt kirjalik ult h eaks kiidetud; 6.3.2 . v astutama tööga kaasnevate kõrvalmõjude eest keskkonnale; 6.3. 3 . mi tte kahjustama hooldustööde käigus rajatisi ega tehnovõrke ja likvideerima Töövõtja süül tekitatud kahjustused omal kulul; 6.3. 4 . täitma kõikide tööde teostamisel Narva linna kehtiva jäätmehoolduseeskirja nõudeid; 6.3. 5 . tagama kogu lepinguperioodi jooksul oma ettevõtte tehniliste- ja majandusnäitajate vastavuse Riigihanke Hankedokumentides esitatud kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise tingimustele ja võimaldama Tellijal seda kontrollida; 6.3. 6 . t agama, et kõik teenuse osutamise käigus Töövõtja poolt teostatavad tööd, mis erinevad Hankedokumentides või käesolevas lepingus toodud tööde kirjeldusest, on eelnevalt Tellija poolt heaks kiidetud; 6.3. 7 . teavitama Tellijat kirjalikult kogu lepinguperioodil kõigist muudatustest ja asendustest enda pakkumuse esitatud masinate ja/või seadmete osas, hiljemalt päeval, mil asendus toimub; 6.3. 8 . tagama, et teenust osutava d masina d on varustatud GPS jälgimisseadmega ja Tellijal on võimalik jälgida interneti põhise rakenduse vahendusel masinate hetke asukohta ja viimase kolme päev a teekondi, mis tahes ajahetkel; 6.3.9 . t agama Lepingust tulenevate kohustuste täitmise kõige kiiremal, kvaliteetsemal, efektiivsemal ning majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ; 6.3.1 0 . t eostama Tööd vastavuses kehtivate normidega ning Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parimate tavade ja praktikaga ning seda liiki Töödele tavaliselt omase kvaliteediga, lähtudes Tööde olemusest ja eesmärgist ning Tellija poolt Tööde kvaliteedi le seatud olulistest eeldustest; 6.3.1 1 . vastama pakkuja kvalifitseerimise tingimustele kogu Lepingu perioodi jooksul. 6.4. INFORMATSIOONIKOHUSTUS 6.4. 1 . Töövõtja informee rib hiljemalt 24 tunni jooksul T ellijat hooldustööde piirkonnas hooldatavate objektide suhtes toime pandud lõhkumistest, sodimistest või muudest sündmustest, mille tagajärjel hooldatav objekt on saanud kahjustada. 6.4. 2 . Töövõtja teavitab viivitamatult T ellijat hooldatavatel objektidel tekkinud või tekkivatest ohusituatsioonidest (tormikahjustus, murdunud puud jne) ja nende mõjude vähendamiseks ja tagajärgede likvideerimiseks tarvitusele võetud meetmetest ja tehtud toimingutest. Töövõtja peab nende mõju vähendamiseks ning tagajärgede likvideerimiseks võtma tarvitusele vastavad meetmed ja teostama vajalikud toimingud. 6 .4 . 3 . Töövõtja on kohustatud abistama T ellijat laekunud pöördumistele vastuste koostamisel, koondades 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastuse koostamiseks vajalikud lähteandmed. 7 . TÖÖDE KVALITEEDI KONTROLLIMINE 7 .1. Tellija l on õigus igal ajal kontrollida teenuse kvaliteeti ja teenuse vastavust Lepingu ja õigusaktidega kehtestatud nõuetele, fikseerides avastatud puudus ed . 7.2. Kontrolli teenuse os utamise kvaliteedi üle teostab T elli ja või T ellija ja Töövõtja esindajad ühiselt. 7.3. Kontrolli teostatakse ühes kalendrikuus iga objekti (par k /haljasala) osas vähemalt kaks korda. 7.4. Teenuse kvaliteeti hinnatakse hindamisskaalas: rahuldav, mitterahuldav. 7.5. Kontrolli iga mitterahuldav hinne vähendab kuus Töövõtjale väljamakstavat tasu 5% võrra vastava Piirkonna kuu tasust (pakkumuses esitatud vastava Piirkonna kuu tööde maksumusest) vastavalt Lepingu p-le 7.8 . 7.6 . Kui Töövõtja on teostanud ühe kuu jooksul Töid kahel korral samal objektil mitterahuldavalt (saanud ühes kuus kahel korral mitterahuldava hinde) või rikkunud muul viisil oluliselt käesoleva Lepingu tingimusi, on Tellijal õigus Lepingust taganeda. 7.7 . Töövõtja kohustub oma kulul kõrvaldama kontrollaktis fikseeritud puudused 24 tunni jooksul, kui kontrollaktis ei ole märgitud teisiti. Juhul, kui Töövõtja ei ole puudusi kõrvaldanud tähtaegselt, on T ellijal õigus kõrvaldada puudused ise või teha puuduste kõrvaldamine ülesandeks kolman dale isikule. Töövõtja hüvitab T ellijale Tellija poolt puuduste kõrvaldamiseks kantud kulud täies mahus . Tellija võib Töövõtja tasust maha arvata puuduste kõrvaldamise kulud täies mahus. Tellija ei pea tegema Töövõtjale t asaarvestuseks avaldust vastavalt VÕS § 198. 7.8. Ku i töö kvaliteet hinnati mitterahuldavaks ( kontrolli iga mitterahuldava hinde puhul ) arvatakse kontrollakti alusel maha Töövõtja tasust 5% vastava Piirkonna kuu hooldus tasust. Töövõtja tasu vähendamiseks ei pea Tellija tegema Töövõtjale t asaarvestus eks avaldust vastavalt VÕS § 198. Kokku võib maha arvata kuni 60% P iirkonna kuu hooldustasust, ku i töö kvaliteet hinnati mitterahuldavaks. 8. POOLTE VASTUTUS 8.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase ja tähtaegse täitmise eest vastavalt lepingule ja Eesti Vabariigi õigusaktidele. 8.2. Poole poolt lepingu täitmise käigus nii tegevuse kui ka tegevusetusega teisele poolele, kolmandale isikule või keskkonnale tekitatud kahju kuulub kahju põhjustanud poole poolt täies ulatuses hüvitamisele. 8.3. Pooled vastutavad enda töötajate, ametnike ja teiste isikute, keda pool kasutab lepingu täitmiseks, tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. 8.4. Kui Töövõtja ei osuta teenust lepingus sätestatud tingimuste kohaselt, seal hulgas, kui Töövõtja ei kõrvalda kontrollaktis tuvastatud puudusi määratud tähtajaks, on T ellijal õigus nõ uda igakordse rikkumise korral leppetrahvi 10 % P iirkonna kuu hooldustasust . Kuutasu suuruseks on leppetrahvi määramise kuule eelneva kuu eest Töövõtjale tasutatud tasu summa ilma käibemaksuta. Pretensioonid L epingu tingimustele mit tevastava teenuse kohta esitab T ellija Töövõtja le kirjalikult. 8.5. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. 8.6 . Tellijal on õigus esitada leppetrahvi nõude ühe kuu jooksul arvates päevast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. 8.7 . Tellijal on õigus leppetrahvi summa kinni pidada Töövõtja tasust. Leppetrahvi summa kinnipidamisega Töövõtja tasust loetakse Tellija leppetrahvi nõue tasaarvestatuks Töövõtja tasu nõudega ning Tellija ei pea tegema Töövõtjale t asaarvestuse avaldust vastavalt VÕS § 198. 8.8 . Juhul, kui Lepingu pool on kohustatud maksma käesoleva Lepingu alusel makse, kuid viivitab makse tasumisega on makse saamiseks õigustatud Poolel õigus nõuda makse tegemiseks kohustatud Poolel viivis 0,05% päevas tähtaegselt tasumata jäetud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9. Poolt ei loeta kohustust rikkunuks või kohustuse täitmisega viivitanuks, kui võimetus kohustust täita või kohustuse täitmisega viivitamine on tingitud teise P oole tegevusest või tegevusetusest sõltuvast asjaolust. 8. 10 . Töövõtja kannab T ellija ees täielikku vastutust teenuse osutamise kvaliteedi ja tähtaegse osutamise eest ka siis, kui kasutab lepingujärgse teenuse osutamisel alltöövõtjaid. 9. LEPINGU JÕUSTUMINE JA MUUTMINE 9.1. Leping jõustub selle allakirjutamise st P oolte poolt ja kehtib kuni oma lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 9.2. Lepin gu muutmine on võimalik ainult P oolte kirjalikul kokkuleppel ja riigihangete seaduses sätestatud tingimustel samuti kui Lepingu muutmine on ettenähtud käesoleva Lepinguga . 10. LEPINGU LÕPPEMINE 10.1. Leping lõpeb: 10.1.1. P oolte poolt oma kohustuste täieliku nõuetekohase täitmisega; 10.1.2. Lepingust taganemise korral või Lepingu ülesütlemisel ühe Poole poolt L epingus või õigusaktides ettenähtud juhtudel või 10.1. 3 . Lepingu lõpetamisel P oolte kirjalikul kokkuleppel. 10.2. Tellijal on õigus L eping ust taganeda ja Lepingu üles öelda , kui Töövõtja rikub oluliselt L epingut või muudel õigusaktides ettenähtud alustel, teatades sellest Töövõtja le kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) nädal. Lepingu oluliseks rikkumiseks on muuhulgas, kuid mitte ainult, olukord: 10.2.1. kui L epingu kehtivusaja jooksul ilmneb, et Töövõtja ei vasta T ellija esitatud Töövõtja kvalifitseerimise tingimustele ning Töövõtja pakkum u ses esitatud kvalifikatsiooni andmetele ning Töövõtja e i ole seda puudust kõrvaldanud T ellija poolt antud mõistliku tähtaja jooksul , samuti kui Töövõtja alltöövõtjate suhtes Tellija esitas nõude nende asendamisest aga Töövõtja ei täitnud Tellija nõude mõistliku aja jooksul ; 10.2.2. kui L epingu kehtivusaja jooksul ilmneb, et Töövõtja ei ole pikendanud Töövõtja kvalifitseerimise tingimuseks olnud lubasid, pädevustunnistusi või registreeringuid või kui vastav luba või pädevustunnistusi on tühistatud või registreering kustutatud; 10.2.3. kui ilmneb, et Töövõtja on esitanud T ellijale teenuse osutamise kohta valeandmeid või kui Töövõtja ei esita nõutud andmeid T ellijale; 10.2. 4 . kui vähemalt k ahel korral kalendri kuus on Töövõtja jätnud puuduse kõrvaldamata ning T ellija on kõrvaldanud puuduse ise või teinud puuduste kõrvaldamise ülesandeks kolmandale isikule; 10.2.5 . kui Töövõtja ei täida L epingus kokku lepitud nõudeid või on Töövõtja tegevus muul viisil vastuolus L epinguga ning h oolimata T ellija kirjalikust nõudmisest ei ole Töövõtja hakanud täitma L epingut täies mahus; 10.2. 6 . kui ebarahuldava töö tõttu tuleb Töövõtja tasust maha arvata üle 60% Piirkonna kuu hooldustasust, ku i töö kvaliteet hinnati mitterahuldavaks. 10.2.7 . kui Töövõtja on pankrotis või likvideerimisel või kui ilmneb, et Töövõtja ei ole võimeline täitma L epingut ega suuda anda usaldatavat tagatist oma kohustuste nõuetekohase täitmise kohta; 10.2.8 . kui Töövõtja annab L epingust tulenevad õigused üle kolmandale isi kule ilma T ellija eelneva kirjaliku nõusolekuta samuti Töövõtja ettevõtte üleminekul juhul kui ettevõtja omandaja ei vasta riigihanke kvalifitseerimisnõuetele või on ettevõtte omandajal esinevad riigihangest kõrvaldamise alused riigihangete seaduse § 95 lg. 1 järgi ; 10.2.9 . mu u rikkumine, mis seadusest või Lepingu olemusest tulenevalt on L epingu oluline rikkumine. 10.3. Tellija poolt L epingu ülesütlemise korral on T ellijal õigus nõuda Töövõtja lt L epingu rikkumisest ja L epingu lõppemisest tingitud kahju hüvitamist ning alljärgneva leppetrahvi tasumist: 10.3.1. L epingu ülesütle mise korral L epingu punktides 10 .2.1. – 10.2.6., 10.2.8 ja 10.2.9. nimetatud alustel – L epingu ülesütlemisel maksab Töövõtja leppetrahvi 1 0% Lepingu hinnast . 10.4. Töövõtja l on õigus L eping ette teatamata üles öelda, kui T ellija rikub oluliselt Lepingut ning T ellija ei kõrvalda rikkumist 30 päeva jooksul alates Töövõtja lt L epingu rikkumise lõpetamist nõudva kirjaliku teate saamist. Töövõtja poolt käeso levas punktis nimetatud alusel L epingu ülesütlemise korral on Töövõtja l õigus saada tasu kuni L epingu ülesütlemiseni tegelikult osutatud teenuste eest. Antud juhul on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 5 % Lepingu hinnast. 11. POOLTE KONTAKTISIKUD 11.1. Tellija kontaktisikuks on Nataliia Magerramova , tel 35 999131 , +372 5181353 e-posti aadress: [email protected] või teda asendav töötaja. 11.2. Töövõtja kontaktisikuteks L epingu täitmisel on Valentin Korkus , kontakttelefon +372 337 2791, +372 515 7649 , e-post aadress [email protected] . 11.3. Pooled kohustuvad informeerima teineteist õigeaegselt kontaktisikute muutmisest. Andmed muudatuste kohta kontaktisikute koosseisus ja sidevahendites vormistatakse L epingu lisana. 11.4. Pooled edastavad L epinguga seotud teated teise P oole lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on P ool kohustatud koheselt informeerima teist P oolt. 11.5. Poolte vahelised lepinguga seotud teated peavad olema kas kirjalikus või elektroonilises vormis, s.t digitaalselt allkirjastatud, välja arvatud, kui teade on informatiivne ja selle edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teated edastatakse teisele P oolele postiaadressil, mis on märgitud L epingus ning digitaalselt allkirjas tatud teated e-posti aadressil. Informatiivset teadet võib edastada telefoni või e-posti kaudu või suuliselt. 12. LÕPPSÄTTED 12.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse võimaluse korral läbirääkimiste teel. Kui kokkulepet ei saavutata, kuuluvad vaidlused lahendamisele Eesti Vabariigi seaduste alusel Viru Maakohtus. 12.2. Poolte andmed ja esindajate allkirjad : Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-posti aadressil [email protected] Kuupäev: 10.04.2026 Menetlusdokument: OÜ N&V täiendavad seisukohad ja lepingulise esindaja kulude nimekiri hankeasjas nr 296622 Vaidlustaja: OÜ N&V Registrikood 16297634 Kaasiku tn 28, Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Registrikood 75039729 Peetri plats 3, 20308 Narva [email protected] Kolmandad isikud OÜ GULIB (ühispakkujad): Registrikood 10019549 L. Koidula 43, 29023 Narva-Jõesuu [email protected] AS VANT Registrikood 10157719 Uusküla tn 23, 20204 Narva [email protected] Vaidlustaja taotlused Mõista hankijalt välja vaidlustaja kasuks välja riigilõiv summas 2560 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 4789,75 eurot. I. SISSEJUHATUS 1. Asjaolud ja senine menetluskäik 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: VAKO) menetluses on OÜ N&V (edaspidi ka: vaidlustaja) vaidlustus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti (edaspidi: hankija) 20.03.2026 otsusele (edaspidi: 20.03.2026 Otsus või Otsus) riigihankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026-2027“ (viitenumber 296622) (edaspidi: Hange), millega jättis OÜ GULIB ja AS VANT (edaspidi ka koos: kolmas isik või kolmandad isikud) ühispakkumuse tagasi lükkamata, kuna see ei ole põhjendamatult madala maksumusega ning tunnistas selle uuesti edukaks, jättis kolmanda isiku kõrvaldamata ning kvalifitseeris kolmanda isiku. 1.2. Hankija esitas 06.04.2026 vaidlustusele vastuse, milles vaidleb vaidlustusele vastu. 2. Esmased märkused 2.1. Vaidlustaja ei nõustu hankija vastuväidetega ning esitab nendele käesolevaga täiendavad vastuväited. Samuti esitab vaidlustaja lepingulise esindaja kulude nimekirja. Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 2.2. Põhjalikumalt selgitame enda vastuväiteid järgmiselt. II. VASTUVÄIDETE PÕHJENDUSED 3. Hankija sisuliselt möönab, et kolmanda isiku selgitused pakkumuse maksumuse kujunemise kohta olid ebapiisavad 3.1. Hankija väidete kokkuvõte. Vastuseks vaidlustuses esitatud taotlusele nõuda hankijalt välja kolmanda isiku 15.01.2026, 26.01.2026 ja 26.02.2026 antud selgitused pakkumuse kujunemise kohta, on hankija vastuse punktis 1 (lk 3 ja 4) selgitatud, et need selgitused esitati riigihangete registri kaudu ja on VAKO-le niigi kättesaadavad, kuid tegemist on kolmanda isiku ärisaladusega, mida ei saa edastada vaidlustajale. 3.2. VAKO läbiviidav kontroll. Isegi kui on põhjendatud hankija selgitus, et tegemist on ärisaladusega Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 tähenduses, palub vaidlustaja, et VAKO neid kolmanda isiku selgitusi kontrolliks ning kriitiliselt hindaks, kas nende põhjal oli hankijal võimalik veenduda, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus Hanke osas I katab lepingu täitmise kulud. 3.3. Hankija möönab, et kolmanda isiku selgitused olid ebapiisavad. Jäädes eelneva juurde, juhime tähelepanu hankija vastuse lk 3 esimese lõigu lõpule, milles hankija on selgitanud: Hankija, täites VAKO otsust, küsis ühispakkujalt pakkumuse aluseks olevate kulude suuruse selgitusi, kuid hankija hinnangul ei anna ühispakkuja esitatud kulude selgitused piisavat ülevaadet sellest, kas ühispakkuja pakutud teenuse maksumus on põhjendatud. Vaidlustaja hinnangul on selline mööndus hankemenetluses väga ebatavaline, kuna hankija sisuliselt möönab, et vaatamata kolmanda isiku korduvatele selgitustele, ei olnud nende põhjal võimalik tuvastada, millised on kolmanda isiku tegelikud kulud hankelepingu täitmisel, kas kolmanda isiku pakkumus on tõsiseltvõetav ja sellest tulenevalt põhjendamatult madal või mitte. Hankija sisuliselt möönab, et kolmanda isiku selgitused olid ebapiisavad ega vastanud RHS § 115 lg 8 nõuetele, kuid on vaatamata sellele leidnud, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei olnud põhjendamatult madal. Vaidlustaja arvates annab juba ainuüksi see aluse hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuna olukorras, kus hankija ise leidis, et kolmanda isiku selgitused olid ebapiisavad, oli ainuvõimalik lahendus, et hankija kohaldab RHS § 115 lg 8 teist lauset ning lükkab kolmanda isiku pakkumuse tagasi. 3.4. Kolmandal isikul oli tõendamiskoormis pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas. Hankija on järgnevalt selgitanud, et olukorras, kus kolmanda isiku selgitused olid ebapiisavad, asus hankija omapoolselt läbi viima I piirkonna hangete ajaloolise maksumuse analüüsi, et hinnata, kas kolmanda isiku pakkumuse maksumus vastab objekti teenindamise maksumusele. Ka selline lähenemine on ebaõige. Erialakirjandus on viidetega kohtupraktikale ja teadusartiklile selgitatud, et kuivõrd tõendamiskoormis pakkumuse tõsiseltvõetavuse osas on pakkujal, peab tema vastus hankija kahtluste kummutamiseks olema sisuline.1 See tähendab, et olukorras, kus pakkuja selgitused olid ebapiisavad ning nendest ei selgu hankelepingu täitmise kulusid, ei saa hankija pakkuja asemel hakkama otsima põhjendusi pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse kohta. Selline pakkumus tuleb RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata. 3.5. Kolmanda isiku selgitustest pidanuks nähtuma lepingu täitmise kulud. Euroopa Kohtu praktikas on selgitatud, et pakkuja selgitustest peab nähtuma, et pakutud hind katab lepingu täitmiseks olulised ja vältimatud kulud (vt Euroopa Üldkohtu 10.09.2019 otsus asjas nr T- 741/17, punkt 62). Sama on selgitatud ka VAKO praktikas (vt VAKO 18.01.2019 otsus asjas nr 267-18/201616, punkt 11). Lisaks, kohtupraktikas on ka selgitatud, et Isegi kui pakkumus mitmeaastase kestusega teenuse osutamise lepingu täitmiseks sisaldab paratamatult prognoose ja riske ning täpsed kulud ei ole täielikult ettenähtavad, peab pakkumus sellegipoolest põhinema konkreetsetel kalkulatsioonidel (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.06.2021 otsus asjas nr 3-20- 2362, punkt 26). Seega, isegi kui käesoleval juhul ei olnuks lepingu täitmise kulude täpne hindamine ettenähtav, nagu hankija näib arvavat, ei vabastanud see kolmandat isikut kohustust 1 M.A.Simovart jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tartu, 2025, lk 791, punktid 56 ja 57.  Lk: 3 tagada, et tema pakkumus põhineks kalkulatsioonidel, milles on arvestatud lepingu täitmise kuludega ning kohustust seda RHS § 115 lg-te 1 ja 8 kohase kontrolli käigus hankijale veenvalt selgitada. Olukorras, kus pakkuja esitatud selgitustest seda ei nähtu, nagu käesoleval juhul ka hankija ise möönab, on asjassepuutumatu hankija enda hinnang hankelepingu täitmise kulude kohta, mis ei põhine pakkuja selgitustel, vaid varasemate sarnaste lepingute maksumusel. Varasemate lepingute maksumused ei võrdu kolmanda isiku oluliste ja vältimatute kuludega käesolevas Hanke osas I lepingu täitmisel. Seetõttu on hankija ülejäänud vastuses sisalduv argumentatsioon, milles analüüsitakse varasemate lepingute maksumust, asjassepuutumatu, et põhjendada kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavust. Jäädes selle juurde, selgitame allpool, et hankija selgitused ei ole ka sisuliselt põhjendatud. 4. Hankija möönab taaskord hankelepingu muutmise vajadust, mis on lubamatu, et pidada kolmanda isiku pakkumust lubatavaks 4.1. Sissejuhatavad märkused. Õiguskirjanduses on selgitatud, et samuti on klassikaline alapakkumus selline, kus pakkuja on kavatsetult esitanud ebarealistlikult madala hinna pakkumuse lootuses tuleviku hinda tõsta lepingu muudatuse näol või kui pakkumuse hind ei kajasta kõiki hankelepinguga hõlmatud tegevusi.2 Vaidluses olime juhtinud tähelepanu sellele, et vaidlustatud Otsuse põhjenduste lk 2 lõpus ja lk 3 oli hankija selgitanud: Hankija on varasema lepingu täitmise kogemuse põhjal veendunud, et OÜ Gulib suudab planeerida mehhanismide ja tööjõu kasutamist ning logistikat viisil, mis võimaldab teostada töid pakutud hinnaga või selle põhjendatud muutmise piires. Sellest järeldub, et olles kolmanda isiku pakkumuse maksumust väidetavalt kontrollinud, oli hankija juba enne hankelepingu sõlmimist leidnud, et isegi kui kolmas isik ei suuda hankelepingu täitmise kulusid pakkumuse maksumuse, s.o. lepingu tasuga katta, on niikuinii võimalik hankelepingut muuta, s.o. lepingu tasu tõsta. Hankija vastuse punkt 2 (vt lk 3) pealkirjast järeldub samuti, et hankija möönab, et vaidlusalune otsus näeb ette hankija võimaliku soovi tulevikus muuta hankelepingu hinda. Seejärel aga hankija ei selgita, kuidas on sellisel viisil otsuse põhjendamine lubatav, vaid hankija on hakanud selgitama varasemate lepingute muutmist. 4.2. Hankelepingu muutmise eeldamine on teiste pakkujate suhtes ebavõrdne. Nagu vaidlustuses välja tõime, on vaidlustaja hinnangul sellisel viisil kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavuse põhjendamine täiesti ennekuulmatu ja lubamatu. See hälbib olulisel viisil seaduse regulatsioonist, kuna hankija pidas kolmanda isiku puhul sisuliselt lubatavaks pakkumuse esitamise eeldusega, et kuigi selle maksumus tõenäoliselt ei kata lepingu täitmise kulusid, on igal juhul võimalik selle maksumust tulevikus suurendada. See tekitab ebavõrdse kohtlemise teiste pakkujate, sh vaidlustaja suhtes, kes on põhjendatult eeldanud, et pakkumuses esitatud hinnaga tuleb hankeleping ära täita. Hankija ei ole sellele vastuväiteid esitanud. 4.3. Hankija selgitused on asjassepuutumatud. Selleks, et näidata suurt tõenäosust, et kolmanda isikuga sõlmitakse lähitulevikus lepingumuudatus, millega suurendatakse lepingu maksumust, olime vaidlustanud välja toonud varasemate hankelepingute maksumuse olulise tõstmise, milline asjaolu ei ole vaidluse all. Hankija on pidanud enda vastuses vajalikuks hakata põhjendama mitte ainult neid varasemaid lepingumuudatusi kolmanda isikuga, vaid ka vaidlustajaga. Jääb siiski arusaamatuks, kuidas on see asjassepuutuv kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta käesolevas Hankes. Need hankija väited on ka sisuliselt eksitavad, mida järgnevalt selgitame. 4.4. Kolmanda isiku tegelikud põhjendused varasema hankelepingu muutmiseks. Hankija viitab kolmanda isikuga 29.12.2023 sõlmitud lepingumuudatustele, muuhulgas riigihankes nr 242498 ja selgitab, et arvestada tuleb, et seoses Venemaa täiemahulise sissetungiga Ukrainasse aastal 2022, toimus järsk hinnatõus, eriti kütusehindade osas, mis jätkus kuni 2023. aasta lõpuni. See on eksitav. Kolmas isik oli muuhulgas riigihankes 242498 sõlmitud lepingu täitmisega seonduvalt pöördunud 11.11.2022 hankija poole (vt vaidlustuse lisad 6 ja 7), milles esmalt selgitas, et hooldusteenuste hinnad kujunesid 2018. aasta hanke käigus ning eelmisest aastast (järelikult aastast 2021) ei ole võimalik jätkata lepinguliste kohustuste täitmist nelja 2 Samas, lk 792, punkt 62.  Lk: 4 aasta taguste hindadega, millele järgnevalt tõi kolmas isik antud kirjas välja erinevad kallinemise põhjused, kuid sõda Ukrainas ei mainitud. Seega järeldub kolmanda isiku selgitusest, et kuigi riigihange nr 242498 avaldati 25.10.2021, esitas kolmas isik pakkumuse, mis põhines 2018. aasta teenuste hindade põhjal. Järelikult, isegi kui vastab tõele, et riigihankes nr 242498 sõlmitud hankelepingu täitmisel olid kolmanda isiku lepingu täitmise kulud 11.11.2022 seisuga tõusnud, oli selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et kolmas isik oli 25.10.2021 avaldatud riigihankes pakkumuse esitamisel mingil arusaamatul põhjusel aluseks võtnud 2018. aasta teenuste hinnad. Sealjuures, viidatud kolmanda isiku kirjast nähtub, et kolmas isik ei pidanud neid hindu jätkusuutlikuks juba aastal 2021, kuid esitas 25.10.2021 avaldatud riigihankes sellest hoolimata pakkumuse nende hindade põhjal ning palus seejärel lepingu täitmise käigus hinda tõsta põhjusel, et pakkumus põhines 2018. aasta hindadel, mis ei ole enam jätkusuutlikud. Seetõttu ei olnud kolmas isik hinnatõusu taotlemisel toonud põhjuseks 24.02.2022 alanud täiemahulist sõda Ukrainas ning kolmas isik ei olnud sellele ka tuginenud üheski kirjas hankijale (vt vaidlustuse lisad 6 – 9 ning 12 ja 13). Käesolevas Hankes, osas I on kordumas sarnane muster. Kolmas isik esitas käesolevas Hankes osas I pakkumuse maksumusega (722 736 eurot), mis on isegi madalam kui 2021. aastal riigihankes nr 242498 esitatud pakkumuse maksumus (838 110,69 eurot), kuid mida kolmas isik ise pidas ebapiisavaks, et katta lepingu täitmise kulusid ning taotles seetõttu lepingu maksumuse tõstmist 40% võrra ühes hoiatusega, et vastasel juhul ei suudeta lepingulisi kohustusi täita ning ollakse sunnitud lepingu lõpetama (vt vaidlustuse lisad 6 ja 7). 4.5. Vaidlustajaga sõlmitud hooldustööde hankelepingu muutmist taotles hankija ise. Hankija on seejärel vastuse punktis 2 (vt lk 3 ja 4) pidanud vajalikuks tuua võrdluseks vaidlustaja sõlmitud hankelepingute muutmine, kuid jääb arusaamatuks, kuidas on see asjassepuutuv, et põhistada kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavust. Mis puudutab esmalt hankija vastuse lisaks 3 olevat lepingumuudatust, siis nagu selle sisust nähtub, sõlmiti see eelkõige hankija vajadusest olemasolevat lepingut pikendada, kuna käesolevas Hankes olid hanketingimused vaidlustatud (vt hankija vastuse lisa 3 punkti 1.4). Vaidlustaja oli pikendamisega nõus, kuid nagu hankijavastuse lisa 3 punktist 1.5 nähtub, esitas vaidlustaja hankijale põhjalikud selgitused, miks ei ole lepingut võimalik algsete hindadega enam täita. Seega ei ole tegemist võrreldava olukorraga kolmanda isikuga sõlmitud lepingute muutmisel. 4.6. Vaidlustajaga sõlmitud ehitustööde hankelepingu muutmiseks olid asjakohased põhjused. Hankija vastuses järgnevalt viidatud kahe vaidlustajaga sõlmitud ja muudetud hankelepingu puhul tuleb arvestada, et mõlema näol oli tegemist tänavate ehitustööde hankelepingutega. Pealegi, erinevalt kolmandast isikust taotles vaidlustaja nende lepingu muutmist konkreetselt põhjusel, et seoses täiemahulise sõjaga Ukrainas, mis oli ettenägematu asjaolu, oli toimunud ehitusmaterjalide ja kütuse hinnatõus, mis on selgelt nähtav hankija vastuse lisadest 4 ja 5.3 4.7. Kokkuvõttes – hankija võrdlused vaidlustajaga sõlmitud hankelepingute muutmise kohta on asjassepuutumatud ja eksitavad. Sealjuures, sõltumata sellest, millised olid vaidlustajaga sõlmitud hankelepingute muutmise põhjused, ei põhjenda see kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavust käesolevas Hanke osas I, milles kolmanda isiku pakkumuse maksumus on madalam kui 2021. aastal samasisulises hanke mahu kohta esitatud pakkumuse maksumus ja mida kolmas isik ise pidas liiga madalaks ja soovis lepingu lõpetamise ähvardusel muuta. 5. Käesoleva Hanke tingimusi ei ole varasematega võrreldes leebemaks muudetud 5.1. Sissejuhatavad märkused. Seoses vaidlustuse punktides 6.6 – 6.12 esitatud selgitustega, et käesolevas Hankes kehtestatud nõuded ja tingimused ei ole varasemate samasisuliste hangetega leebemaks muudetud, on hankija vastuse punktis 3, lk-del 4 – 30 esitatud mahukad väited vastupidise kohta. Neid hankija selgitusi on võrdlemisi keerukas järgida, kuid vaidlustaja selgitab alljärgnevalt, et need väited ei ole põhjendatud. 3 Need failid ei ole hankija esitatud formaadis avatavad, kuid tegemist on .asice liitega failidega, s.o. digitaalselt allkirjastatud dokumentidga, mille avamiseks saab lisada failide nime lõppu liite .asice.  Lk: 5 5.2. Hankija viidatud VAKO otsused ei mõjutanud märkimisväärselt hankedokumente. Esmalt on eksitav väide, et VAKO otsused asjades nr 171-23/271119, 177-25/296622 ja 175- 25/296622 mõjutasid märkimisväärselt hanke tingimusi leebemaks. Vaidlustuse punktis 6.10 juba selgitasime, et kaks viimati mainitud VAKO otsust mõjutasid hankedokumentide muutmist vaid vähesel määral. Hankija vastuses ei ole neid väiteid kummutatud. Hankija viidatud VAKO otsus asjas nr 171-23/271119 käsitles eelmist samasisulist hanget. Selles olid vaidlustuse esemeks kvalifitseerimistingimustes sisaldunud töötajate arvu nõue, hankelepingu punkt 1.1, hankedokumendi „Juhised pakkujale p 1.4 ning hanketeate punktid 2.1 ja 5.1, milline vaidlustus lahendati VAKO 05.12.2023 otsusega. Töötajate arvu nõue oli vaidluse all seetõttu, et seda nõuti eelneva kolme aasta kohta, mis ei olnud asjakohane asjaomases hankes, nagu VAKO antud otsuse punktis 6 leidis. Ülejäänud vaidlustatud hankedokumentide osad käsitlesid lepingu täitmise perioodi algust, mis oli hankedokumentides jäigalt fikseeritud ja mis mõjutas lepingu täitmise ettevalmistuse perioodi pikkust, mida VAKO käsitles viidatud otsuse punktis 7. Seega, ka see VAKO otsus ei mõjutanud tööde mahtu ja tööde tegemisele esitatud sisulisi nõudeid. Järelikult, hankija viited nendele vaidlustusmenetlustele on asjassepuutumatud, kuna nende mõju hanke sisule ja nõuetele oli sedavõrd minimaalne, et ei saanud mõjutada pakutavaid hindu. 5.3. Võrdlus aednike jms kutsekvalifikatsiooni on ebaoluline. Hankija vastuse lk-l 5 toodud võrdlus, et võrreldes varasemaga ei ole enam aednike ja muude töötajate kutsekvalifikatsiooni nõuet, on marginaalse tähtsusega. See ei mõjuta tööde mahtu ega kvaliteeti, mis omakorda mõjutaks hinda. 5.4. Võrdlus nõutud tehnikaga on arusaamatu. Järgnevalt on hankija vastuse lk-l 6 võrreldud nõutud tehnikat varasemate hangetega. Vaidlustajale jääb selle võrdluse sisu arusaamatuks. Sellest ei selgu, et käesolevas hankes oleks tehnika nõuded muutunud kuidagi leebemaks või on nõutava tehnika arv muutunud väiksemaks. Vaidlustaja üksnes märgib, et käesolevas hankes on teatud piirangud bensiinimootoriga tööriistade ja lehepuhuri müra osas, kuid ka nende puhul jääb arusaamatuks, kuidas see muudab nõudeid leebemaks. 5.5. Linnaobjektide seisukorra järgimise nõue. Järgnevalt võrreldakse hankija vastuse lk-del 8 igapäevaste linnaobjektide seisukorra ja liikluskorraldusnõuete järgimise kohustust ning hankija väidab, et see oli ka varasemates hangetes. Seega, sõltumata sellest, kas antud kohustus on uus või mitte, ei muutunud antud osas nõuded igal juhul leebemaks. 5.6. Rasketehnika piirang. Sarnaselt eelnevale väidab hankija vastuse lk-del 9 ja 10, et rasketehnika piirang oli kaudselt sees juba varasemates hangetes. Hankija siiski möönab, et see oli sõnastatud kaudsemalt, kuid käesolevas Hankes on see konkreetselt kirjas. Jällegi, see ei toeta hankija väidet, et käesolevas Hankes on tingimused leebemad. 5.7. Nutikate prügikastide hooldus. Hankija vastuse lk-l 10 mööndakse, et käesolevas Hankes on lisandunud nutikate prügikastide hooldus ja tühjendamine, kuid põhjendamatu on väita, et see ei tekita töövõtjale lisatööd. Prügikasti hooldus ja tühjendamine sisaldab kohustust mh mõlgid ja grafiti eemaldada, puhastada ja remontida (vt osa I tehnilise kirjelduse punkti 3.6). 5.8. Linnamööbli ost on kohustuslik. Ei ole vaidlust selles, et käesolevas hankes on lisandunud kohustus linnamööbli ostuks, kusjuures selle maksumus on ette määratud: osas I kahe aasta peale summas 50 000 eurot. Seega, antud kulu tuleb pakkujal igal juhul sellises summas kanda. Jääb arusaamatuks hankija vastuse lk-l 10 ja 11 esitatud väide, et see ei mõjuta hanke maksumust. Lk-l 18 on seda uuesti käsitletud ning leitud, et ka varasemas hankes oli linnamööbli ost. Hankija jätab siiski tähelepanuta, et käesolevas Hankes on ette nähtud selleks konkreetne summa (50 000 eurot kahe aasta peale). Seega tegemist on minimaalse kuluga, mis tuleb igal juhul kanda ja mida ei saa arvata muude kulude sisse, vaid see tuleb kuludele igal juhul juurde. Varasemas hankes sellises konkreetses summas kulu kandmise kohustust ei olnud. 5.9. Muud hankija loetletud kohustused. Hankija vastuse lk-del 11 – 17 on seejärel loetletud ridamisi nõudeid (niitmisjääkide eemaldamine, sibullilled ja niidulilled, puud/põõsad, maapinna vajumine, võõrkehade eemaldamine, teepeenarde silumine, prügikastide tühjendamine,  Lk: 6 jäätmete liigiti kogumine, koerte prügikastid, pinkide jms puhastus), mille puhul hankija väidab, et need olid ka varem. Samas, isegi kui need väited oleks põhjendatud, ei toeta need hankija väidet, et käesolevas Hankes on tingimused muudetud leebemaks. 5.10. Nutikate prügikastide hooldus. Arusaamatuks jääb hankija vastuse lk-l 17 toodud etteheide nutikate prügikastide kohta. Hankija viitab Hanke osa I tehnilise kirjelduse punktile 3.6, kuid see sisaldab selgesõnaliselt nõuet: Suuremate kahjustuste (mõlgid, grafiti) korral teostada väikesehulgaline remont või puhastus. 5.11. Päikesejaamad ja muud nõuded. Sellele järgnevalt on hankija vastuse lk-del 18 – 29 taas ükshaaval loetlenud üles erinevaid nõudeid, kusjuures igakordselt hankija väidab, et nõuded ei ole muutunud rangemaks, kuid päikesejaamade puhastamise (vt hankija vastuse lk 20) osas siiski möönab, et tegemist on uue nõudega. Jääb arusaamatuks, miks pidas hankija vajalikuks seda sellisel viisil iga nõude puhul üle kümnel leheküljel üle korrata. Oluline on siiski see, et ka antud vastuse osad ei aita põhistada hankija väidet, et käesolevas hankes on need tingimused leebemad, kuna midagi sellist ei ole hankija välja toonud. Seetõttu on vaidlustajale täiesti arusaamatu ja ebaloogiline hankija vastuse lk 29 lõpus esitatud järeldus, et alates 2022. aastast on hanketingimused järjepidevalt muutunud leebemaks. Seda ei ole mitte kuidagi võimalik hankija selgitustest välja lugeda. 5.12. VAKO 03.09.2025 otsuse mõju hankedokumentidele. Põhjendamatu on ka hankija vastuse lk-l 29 ja 30 toodu, et VAKO 03.09.2025 otsus vaidlustusasjas 177-25/296622 tõi kaasa käesoleva Hanke tingimuste märkimisväärse muutmise leebemaks ning mitte üksnes talvehoolduse nõuete osas. Vaidlustajale näib, et hankija ei saanud aru vaidlustaja argumendi sisust. Nimelt, hankija väidab, et muuhulgas see VAKO otsus muutis tingimused rangemaks. Kui süveneda sellesse VAKO otsusesse, tuleneb sellest järgnev: - Vaidlustus rahuldati Hanke osade 1 – 3 tehnilise kirjelduse peatükis 1 esitatud üldnõuete punkt 8, mis pani kohustuse riskianalüüsi tegemiseks, ning hooldustööde nõuete punktid 2.2, 16, 4.2, 7.3.1, 7.3 ja 8. - Nendest üldnõuete punkt 8 tunnistati õigusvastaseks asjakohatuse tõttu (vt VAKO otsuse punkti 9.6). - Hooldusnõuete punktid 2.2 (eeldatav prügikottide maht), punkt 16 (parkettkivist kõnniteede pindala) ja 4.2 (piirete, käsipuude ja väravate maht) tunnistati õigusvastaseks ebaselguse tõttu (vt VAKO otsuse punktid 11, 12 ja 13), kuid see ei tähenda, et nende tööde tegemise kohustus jäi hankest välja. - Hooldusnõuete punktis 7.3.1 toodud lumekoristusnõuded tunnistati õigusvastaseks, kuna need olid sätestatud kellaajaliselt, mis ei olnud valdkonna õigusaktidega kooskõlas (vt VAKO otsuse punkti 16.4). - Hooldusnõuete punktis 7.3 toodud kõvakatteliste jalakäijate teede ja platside pesu sageduse ettemääramine perioodil aprill – oktoober tunnistati õigusvastaseks põhjusel, et nende ettemääramine oli ebamõistlik (vt VAKO otsuse punkt 17), kuid see ei tähenda, et need tööd jäid välja. - Hooldusnõuete Punkt 8 (jõeäärsete ujumiskohtade, sh jõe, kraavi ja tiigiga seotud tööd) tunnistati õigusvastaseks ebaselgusega (vt VAKO otsuse punkt 19), kuid see ei tähenda, et need tööd välja jäid. 5.13. Seega, antud vaidlustuse tulemusel tehtud VAKO otsuses leiti, et üksnes lumekoristuse osas olid nõuded liialt ranged ning ülejäänud vaidlustus rahuldati muudel põhjustel. Ka lumekoristus käesolevast Hankest loomulikult välja ei jäänud, vaid on muuhulgas Hanke osa 1 tehnilise kirjelduse punktis 7.3 sees algses mahus ning võrreldes algsete nõuetega kaotati üksnes kellaaegade nõue. Järelikult, viidatud hankevaidluse tulemusel ei vähenenud sisuliselt tööde maht ning talvise hoolduse nõuded muutusid leebemaks üksnes marginaalsel määral. 5.14. Kokkuvõttes – hankija ei ole esitanud ühtegi veenvat väidet, et käesolevas Hankes oleks tingimused muudetud varasemaga võrreldes leebemaks, liiatigi sedavõrd oluliselt, et pakkujate kulud üleüldise hinnataseme tõusmise keskkonnas saaksid käesolevas Hankes olla madalamad. Puudub vaidlus selles, et käesolevas Hankes on I osa töö maht, sh hoolduspiirkonna suurus  Lk: 7 praktiliselt sama (pindala kokku 632 150,12 m2)4, mis eelmistes hangetes (vt vaidlustuse lisad 4 ja 15). 6. Hankija arvutuskäigud seoses pakkumuste keskmise maksumusega varasemates hangetes on asjassepuutumatud 6.1. Sissejuhatavad märkused. Hankija vastuse lk-del 30 ja 31 on hankija seejärel välja toonud kolme varasema sama piirkonna keskmised aastamaksumused. Vaidlustaja hinnangul on see käesolevas asjas asjassepuutumatu teave. Need arvutused on ka eksitavad. 6.2. Hankija arvutused on asjassepuutumatud. Vaidlustuses olime välja toonud, et käesolevas Hankes kolmanda isiku esitatud pakkumuse maksumus osas I (722 736 eurot) on oluliselt madalam kui 2021. aasta hankes (838 110,69 eurot), kuid mida kolmas isik ise pidas ebapiisavaks, et katta lepingu täitmise kulusid ning taotles seetõttu lepingu maksumuse tõstmist 40% võrra ühes hoiatusega, et vastasel juhul ei suudeta lepingulisi kohustusi täita ning ollakse sunnitud lepingu lõpetama (vt vaidlustuse lisad 6 ja 7). See väide oli näitamaks, et kolmanda isiku pakkumus ei ole ilmselgelt tõsiseltvõetav. Samas, nagu oleme vaidlustuses ja käesolevas menetlusdokumendis ka välja toonud, pakkuja maksumuse tõsiseltvõetavuse kontrolli käigus peab pakkuja esitama arvutuskäigud, millest nähtub, et tema pakkumuse maksumus täidab lepingu täitmise kulud. Hankija vastuses on mööndud, et seda kolmanda isiku selgitused ei sisaldanud. Seetõttu on asjakohatud hankija vastuses esitatud arvutused ja võrdlused varasema kolme samasisulise hangete pakkumuste keskmise maksumuse kohta. 6.3. Jäädes eelneva juurde, on hankija arvutused ka arusaamatud ja eksitavad. Kõigepealt jääb ebaselgeks, mida tähendab „keskmine aastamaksumus“. Kas tegemist on esitatud pakkumuste keskmise aastamaksumuse või lepingu täitmise keskmise aastamaksumusega ning kuidas on hankija need arvutused saanud. Hankija on välja arvutanud, et selles hankes oli I piirkonna keskmine maksumus 537 036,27 eurot, kuid mida see täpsemalt tähendab ja millise arvutuskäigus tulemusel on selleni jõutud, hankija vastusest ei selgu. 6.4. Järgnevalt jääb ka arusaamatuks, millisel arvutuskäigul põhineb hankija väide, et käesolevas Hankes on I piirkonna keskmine aastamaksumus 506 145,41 eurot ilma käibemaksuta. Võib eeldada, et hankija peab silmas kogu pakkumuse keskmist aastamaksumust. Käesolevas hankes I osas pakkumuste maksumused kokku järgmised (kahe aasta peale) ja selle põhjal selgub, et keskmine aastamaksumus kujuneb summas 613 559,06 eurot järgmiselt: Keskmine aasta Pakkuja Maksumus kokku maksumus Osaühing GULIB (10019549) 722 736,00 361368,00 OÜ N&V (16297634) 1 045 283,54 522641,77 Stell Eesti AS (10031220) 1 286 852,92 643426,46 KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (14889626) 2 000 000,00 1000000,00 Keskmine 613559,06 Seega, hankija arvutused ei ole mitte ainult asjassepuutumatud, vaid on ka arusaamatud ja ebausaldusväärsed. 6.5. Hankija arvutused on eksitavad ja arusaamatud. Järgnevalt on hankija teinud erinevaid võrdlusi ka kolmanda isiku ja AS Stell Eesti pakkumuste maksumuste erinevuse kohta. Esiteks, kolmanda isiku puhul on need võrdlused eksitavad, kuna tegelikult taotles kolmas isik riigihankes nr 271119 lepingu maksumuse olulist tõstmist, mida hankija arvutused arvesse ei võta. Teiseks, AS Stell Eesti pakkumuse keskmine maksumus aasta kohta Hanke osas I ei olnud mitte 634 426,46 eurot, vaid 1 286 852,92 : 2 = 643 426,46 eurot. Ühes sellega on ekslik ka hankija väide, et AS Stell Eesti pakkumuse keskmine aastamaksumus käesolevas Hankes on 4 Vt käesoleva Hanke alusdokumenti “Lisa 2a Tööde mahud, 1osa”.  Lk: 8 madalam kui eelmises hankes nr 271119. Isegi kui võtta aluseks hankija väide AS Stell Eesti I osa pakkumuse maksumus eelmises hankes nr 271119, on õige arvutuskäigu tulem (697 788 – 643 426,46) : 697 788 = 7,79%. Hankija on ka välja toonud, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus käesoleva hanke osas I on koguni 15,31% võrra madalam kui eelmises hankes. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, kuidas see põhjendab kolmanda isiku pakkumuse tõsiseltvõetavust olukorras, kus kolmas isik ei suutnud varasemas hankes kõrgema hinnaga lepingut täita. Võttes sealjuures ka arvesse, et tegelikult sisaldavad pakkumused ka reservi ning fikseeritud kulusid mööblile, oli AS Stell Eesti pakkumus ja lepingu maksumus eelmises hankes I piirkonna kohta aastal 2025 summas 586 994,22 eurot (vt Lisa 1 ja selle osaks olevat maksumuse tabelit), praeguses hankes 608 426,46 (tulevad juurde ka nutikad prügikastid). Nende arvutuste tulemus on (608 426,46 – 586 994,22) : 608 426,46 = 3,52%. Kolmandal isikul on samad arvud järgmised: eelmises hankes (ilma reservi ja fikseeritud kuludeta) 406 712,59 eurot, praeguses Hankes (ilma reservi ja linnamööblita) 326 368. Erinevus on järgmine: (406 712,59 – 326 368) : 406 712,59 = 19,75%. Järelikult, ilma reservi ja fikseeritud kuludeta oli AS Stell Eesti pakkumus käesolevas Hankes madalam vaid 3,52%, kuid kolmandal isikul koguni 19,75%. Seega, ka selle arvestuse põhjal ei ole hankija võrdlus AS Stell Eesti ja kolmanda isiku pakkumuste erinevuse kohta asjakohane, kuna kolmanda isiku maksumus vähenes märkimisväärselt, kuid AS Stell Eesti maksumus oluliselt ei erinenud. 6.6. Hankija arvutuste ebausaldusväärsus AS Stell Eesti osas. Hankija välja toodud pakkumuste arvud AS Stell Eesti ja kolmanda isiku osas näivad olevat esitatud ka selleks, et argumenteerida käesolevas Hankes tingimuste leebemaks muutmist. Hankija väidab, et seda kinnitab AS Stell Eesti pakkumuse madalam maksumus osas I. Hankija jätab siiski selle avaldamata, et eelmises hankes nr 271119 oli AS Stell Eesti pakkumuse kogumaksumus 2 092 628,55 eurot (vt vaidlustuse lisa 16). Käesolevas hankes oli AS Stell Eesti pakkumuse maksumus osade kaupa (vt algse vaidlustuse punkti 1.2): 1 286 852,92 (osa I) + 637 654,92 (osa II) + 595 404,20 = 2 519 912,04 eurot. Järelikult kokku 427 283,49 eurot ning koguni 20,42% võrra suurem kui eelmises riigihankes nr 271119. Seega, tegelikult esitas AS Stell Eesti käesolevas Hankes kogumis märkimisväärselt suurema maksumusega pakkumuse kui eelmises riigihankes nr 271119 ning ühes sellega ei ole veenvad ka hankija väited tingimuste leebemaks muutmise kohta, mis põhinevad argumendil, et muuhulgas AS Stell Eesti pakkumuse maksumus on nüüdses Hankes madalam. 6.7. Kolmanda isiku pakkumuste maksumuste arusaamatu võrdlus hankija vastuses. Järgnevalt on hankija vastuse punktis 4 esitatud kõigepealt ka väide, et eelmises hankes 271119, mis ei olnud osadeks jaotatud, oli kolmanda isiku pakkumuse maksumus I osa kohta 711 143,66 eurot, mis oli kõige madalam, kuid vaidlustaja olevat ebaõigesti väitnud, et kolmas isik ei esitanud kõige madalamat pakkumust. See väide on arusaamatu. Vaidlustuse punktis 6.3 olime üksnes välja toonud, et kolmanda isiku kogumaksumus antud hankes oli 2 489 998,56 eurot, milline info on õige. Vaidlustaja ei rääkinud osast I hankes nr 271119, kuna talle ei olnud teada, milline oli kolmanda isiku pakkumuse maksumuse jaotus hankes nr 271119 osade kaupa (seda infot teistele pakkujatele ei avaldatud). Küll aga näitab see vaidlustajale uus info kolmanda isiku pakkumuse kohta eelmises hankes nr 271119, et ka selles hankes esitas kolmas isik I osa kohta pakkumuse maksumusega, mis oli madalam, kui varasemas 2021 aasta hankes, kuid mis osutus kolmanda isiku jaoks liiga madalaks ja ta palus maksumust 40% võrra tõsta. Hankija vastuse punkti 4 lõpus on ka välja toodud, et kolmanda isiku pakkumus eelmises hankes nr 271119 olevat madalam kui käesolevas Hankes. Hankija argumentatsiooni loogika on vaidlustajale arusaamatu, kuna eelnevalt oli hankija väitnud, et osas I on kolmanda isiku pakkumus käesolevas Hankes madalam kui hankes nr 271119. 7. Hankija ei ole kummutanud vaidlustaja arvutusi hankelepingu täitmise kulude osas 7.1. Sissejuhatavad märkused. Vaidlustuses olime välja toonud põhjalikud arvutused, millest nähtub, et Hanke osas I on lepingu täitmise minimaalsed kulud aastas 498 997,98 eurot. Hankija vastuse punktis 5 on esitatud sellele üksnes üldsõnalised vastuväited. Esmalt, seoses hankija üldsõnalise vastuväitega, et ta ei saa aru, kuidas esitatud tasud kujunevad, selgitab vaidlustaja, et see põhineb masinate tootlikkuse arvutuste metoodikal, mille on koostanud 7. tase insener.  Lk: 9 7.2. Niiduki tootlikkuse määramine. Järgnevalt ei saa hankija aru, miks on niiduki tootlikkus määratud ruumeetri hinna alusel ja millistest komponentidest see koosneb. Vaidlustaja selgitab, et tootlikkus on mingi protsessi efektiivsuse näitaja, mis mõõdab saadud toodangu ja selleks kulutatud ajaressursi. Vaidlustaja arvutustes on eraldi välja nominaaltootlikkuse parameeter, mida määrab masina spetsifikatsioon ja tegelik tootlikkus linna tingimustes. Praktilise kogemuse põhjal on leitud, et linna tingimustes langeb nominaaltootlikkus 1,5-2,0 korda, sõltuvalt asjaoludest (haljasala maht ja keerukus, reljeef, teised objektid tööalal). Näiteks, I ja II hooldusklassi puhul on vaidlustaja arvutustes kasutatud koefitsienti 1,8; II ja IV klasside puhul 1,5. 7.3. Niitmise hinnakujundus. Samuti ei saa hankija aru niitmise hinnakujundusest. Vaidlustaja selgitab, et niitmise maksumus leitakse kulutatud ressursside maksumuste summeerimisega. Arusaamatu on ka hankija kriitika masinate töötunni hinna määramise kohta olukorras, kus vaidlustaja arvutused seda ei sisalda. 7.4. Kütuse hind. Põhjendamatu on hankija väide vaidlustaja arvutustes sisaldanud kütuse hinna (1,10 eurot liiter) kohta. 2025. aasta oktoobris võis diisli hind olla mõnevõrra madalam (1,068 eur/l), kuid 2025. aasta keskmine hind oli 1,122 EUR/L. Vaidlustaja kasutas enda tarnija AS Alexela 2025. aasta keskmist hinda 1,098 EUR/L, seega madalamat hinda, kui tegelik 2025. aasta keskmine hind. 7.5. Vaidlustaja arvutusmetoodika on piisavalt täpne hindamaks lepingu täitmise kulusid. Alusetu on hankija järgnev väide, et vaidlustaja arvutused justkui näitavad, et käesolevas Hankes ei ole pakkumuse hinna kujunemist kontrollida. Vaidlustaja arvutuskäik sisaldab kõiki olulisi lepingu täitmise kulusid, mis moodustavad kuni 90% tegelikust lepingu täitmise maksumusest. Vaidlustaja arvutused ei saagi olla 100%-liselt täpsed, kuid seda peetud arusaadavaks ka ülal viidatud kohtupraktikas. Samas, nende arvutuste põhjal on võimalik võrdlemisi realistlikult hinnata, milline on lepingu täitmise kulude tegelik suurus ning on ilmselge, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus neid ei kata. Ühes sellega on alusetu ka hankija kriitika selle kohta, et ühe ruutmeetri niitmise hinda ei ole võimalik arvutada, kuna lisaks bensiinil töötavale niiduseadmele on ka muid kuluartikleid ja faktoreid. Vaidlustaja rakendatud arvutusmetoodika ongi kõike seda arvesse võtnud. See põhineb väljatöötatud kulunormidel ja tootlikkusel antud majandusvaldkonnas. 7.6. Kokkuvõtlikult – hankija ei ole esitanud ühtegi sisulist vastuargumenti, mille vaidlustaja esitatud arvutuskäik ümber lükata. III. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 8. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud moodustuvad järgmiselt: Tundide Kuupäev Töö sisu Tunnitasu Summa kokku arv Hankija 20.03.2026 otsuse 20.03.2026 läbivaatus ja analüüs, selgitused 0,85 245,00 208,25 kliendile. Telefoniarupidamised kliendiga 27.03.2026 seoses hankija 20.03.2026 0,95 245,00 232,75 otsusega 27.03.2026 Vaidlustuse koostamine hankija 8,50 245,00 2 082,50 30.03.2026 20.03.2026 otsusele Hankija 06.04.2026 vastuse ja 07.04.2026 tõendite esmane läbivaatus ja 0,75 245,00 183,75 analüüs, selgitused kliendile Vastuväidete koostamine hankija 09.04.2026 06.04.2026 vastusele, 8,50 245,00 2 082,50 10.04.2026 telefoniarupidamised kliendiga, vastuse täiendamine Kokku Kokku 4 789,75 19,55  Lk: 10 9. Loetletud kulud on ilma käibemaksuta ning vaidlustaja palub need välja mõista käibemaksuta. 10. Samuti on vaidlustaja tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 2560 eurot. 11. Vaidlustaja kinnitab, et kõik loetletud kulud on seotud käesoleva vaidlustusasjaga. Vaidlustaja palub loetletud kulud RHS § 198 lg 1 alusel välja mõista hankijalt. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Kaarel Berg vandeadvokaat OÜ N&V lepinguline esindaja Lisa: Hankeleping riigihankes nr 271119.