Hankija vastus vaidlustusele

kuupäev digitaalallkirjas nr JV-JUH-8/79 VOLIKIRI Käesolevaga volitab Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, edaspidi ka volituse andja), keda esindavad seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Mihkel Härm ja juhatuse liige Rudolf Penu , Elektrilevi OÜ töötajat Hellis Võsu (isikukood 48412182711 , edaspidi volituse saaja) esindama Elektrilevi OÜ-d selle tsiviilõiguste kaitsel, sealhulgas asjaajamisel kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud õigustega, halduskohtumenetluse seadustikus nimetatud õigustega, samuti võlausaldaja õigustega pankrotimenetluses ja likvideerimismenetluses, menetlusosalise õigustega kriminaal- ja väärteomenetluses, tööandja õigustega töövaidluskomisjonis, hankija ja pakkuja õigustega Rahandusministeeriumi juures asuvas riigihangete vaidlustuskomisjonis, sealhulgas avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamisel ja vastuvõtmisel. Selleks on volituse saaja volitatud Elektrilevi OÜ nimel alla kirjutama ja täitma kõike, mis on seotud käesoleva volikirjaga. Volikiri kehtib alates 19.06.2025 kuni 31.12.2026 või kuni selle tagasivõtmiseni volituse andja poolt või volituse saaja ja volituse andja vahelise töösuhte lõppemiseni mistahes alusel. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Härm Rudolf Penu juhatuse esimees juhatuse liige Angelika Timusk Teie 07.04.2026 nr 12.2-10/65 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Meie kuupäev digitaalallkirjas nr JV-HAN-1/1536-2 Riigihanke nimetus ja viitenumber: Liinikoridoride laiendus- ja hooldustööde teostamine Pärnumaal, Raplamaal ja Viljandimaal, 304183 Vaidlustaja: EK KV SPV3 OÜ Registrikood: 17100148 Asukoht: Tuisu 19, Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kärt Saar Advokaadibüroo BLESSNER Asukoht: Toom-Kuninga 15-18, 10122 Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Elektrilevi OÜ Registrikood: 11050857 Asukoht: Veskiposti 2, 10138 Tallinn Esindaja: jurist Hellis Võsu e-post: [email protected] Vastus vaidlustusele riigihankes viitenumbriga 304183 Lugupeetud Angelika Timusk Elektrilevi OÜ (edaspidi hankija) sai kätte EK KV SPV3 OÜ (edaspidi vaidlustaja) riigihankes viitenumbriga 304183 esitatud vaidlustuse 07.04.2026. Käesolev vastus vaidlustusele on esitatud vaidlustuskomisjoni poolt nimetatud tähtajaks 10.04.2026. I Hankija taotlused 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. II Faktilised asjaolud 3. 24.12.2025 avaldas hankija riigihangete registris riigihanke „Liinikoridoride laiendus- ja hooldustööde teostamine Pärnumaal, Raplamaal ja Viljandimaal“ hanketeate (viitenumber 304183). Hankija määras pakkumuste esitamise tähtajaks 27.01.2026. ELEKTRILEVI OÜ Tel 715 4230 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Reg.kood 11050857 www.elektrilevi.ee 4. Hankedokumentides kehtestati muu hulgas järgmine vastavustingimus: „Pakkuja esitab vormi 5 kohase isikute nimekirja ning kinnitab, kas nimetatud isikud on tema töötajad. Juhul kui isik ei ole pakkuja töötaja, tuleb esitada koos pakkumusega (eel)kokkulepe isiku kasutamiseks lepingu täitmisel. Hankija rõhutas seda eraldi ka hanke alusdokumendis „Hanke infomaterjal“. Vaidlustaja esitas pakkumuses vormi 5 ning kinnitas ühemõtteliselt, et nimetatud isikud on tema töötajad (vastus „JAH“) ning täiendavaid dokumente koos pakkumusega ei esitanud. 5. Hankija kontrollis esitatud andmeid ning tuvastas, et isik, kellele vaidlustaja tugines C-isiku nõude täitmisel, ei olnud vaidlustaja töötaja. Hankija esitas teabepäringu üksnes eesmärgiga kontrollida pakkumuses esitatud andmete vastavust tegelikule olukorrale. Teabepäringu käigus esitas vaidlustaja töövõtulepingu, millest nähtus, et isik ei ole vaidlustaja töötaja ning vastav dokument ei olnud esitatud koos pakkumusega. Kuna vaidlustaja jättis nõutud dokumendi koos pakkumusega esitamata, tunnistas hankija vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks. III Hankija seisukoht 6. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud etteheidetega ning palub vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata. Hankija põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 7. Vaidlustus tugineb väidetele, mille kohaselt on tema pakkumuse tagasilükkamine õigusvastane, kuna 1) vastavustingimustes nõutud kokkulepe C-isiku Kalev Puusepaga oli pakkumuse esitamise ajal 23.01.2026 olemas; 2) tingimuse puhul on tegemist kvalifitseerimistingimuse, mitte vastavustingimusega ja seetõttu kohaldub vaidlustaja hinnangul sellele kvalifitseerimistingimuste ning täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise kohta käiv kohtupraktika, mille järgi oleks hankija pidanud hilisema teabevahetuse käigus esitatud dokumenti vastavuse hindamisel arvesse võtma. 8. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et hankija poolt kehtestatud nõue on sisuliselt kvalifitseerimistingimus RHS § 101 tähenduses, mitte pakkumuse vastavustingimus. Hankija esitatuga ei nõustu ja selgitab järgmist. 8.1 Hankija kehtestas vastavustingimusena järgmise nõude (edaspidi C-isiku nõue): „TÖÖTOIMINGU EEST VASTUTAVAKS MÄÄRATUD ISIK EHK TÄIEÕIGUSLIK C-ISIK Pakkujal peab hanke esemeks olevate tööde teostamiseks olema vähemalt üks töötoimingu eest vastutavaks määratud isik ehk täieõiguslik C-isik, kes omab jaotusvõrgu elektriku 4. taseme või kõrgema taseme kutsetunnistust või elektrivaldkonna pädevustunnistust ning on enne pakkumuste esitamise tähtaega läbinud teadmiste kontrolli Elektrilevi (ELV) elektripaigaldistes töötamiseks. NB! Töötoimingu eest vastutavaks määratud isikuks ehk täieõiguslikuks C-isikuks EI SAA arvestada osaliste õigustega isikuid - ehk piiratud õiguseid (nt trassihoolde ulatus, mis vastab piiratud õigustele) – hankija soovitab pakkujal enne pakkumuse esitamist kontrollida töötoimingu eest vastutavaks määratud isiku õiguste ulatust (nt Elektrilevi Partnerite Portaal (EPP): ISIK - Põhiandmed - Õigused (õiguste all nähtav, kas isikul on märgitud nt piiratud õigused, nt trassihoole)). Isik, kelle õiguste ulatuseks on trassihoole, on osaliste õigustega isik ja ei vasta töötoimingu eest vastutavaks määratud isikute tingimustele! Täieõiguslik C-isik (vähemalt üks) peab pakkujal olemas olema pakkumuse esitamise hetkel. Küsimused ettevõtjale: 1. Vorm 5. Töötajate nimekiri (Dokumendi vorm / Vorm 5 Töötajate nimekiri_30_12_25.docx) 2. Kas vormil 5 toodud isikud on pakkuja töötajad? "EI" vastuse korral esitada koos pakkumusega vabas vormis (eel)kokkuleppe vastavate isikute kasutamiseks raamlepingu täitmisel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")“. 8.2 Hankija selgitab, et C-isiku nõue ei olnud suunatud pakkuja üldise tehnilise või kutsealase suutlikkuse hindamisele nagu seda teevad kvalifitseerimistingimused, vaid konkreetse lepingu täitmisel kasutatava ressursi olemasolu ja vastavuse kontrollile. Hankedokumentides sätestatud C-isiku nõue puudutab hankelepingut täitma asuvat konkreetset meeskonnaliiget (töötoimingu eest vastutav täieõiguslik C-isik) ning selle olemasolu pakkumuse esitamise hetkel. Hankija eesmärk on kontrollida lepingu täitmiseks vajaliku ressursi olemasolu, mitte pakkuja suutlikkust. Sellised nõuded on oma olemuselt seotud hankelepingu esemega ning kujutavad endast pakkumusele esitatavaid miinimumnõudeid. RHS § 101 lg 1 p 3 reguleerib pakkuja kvalifitseerimise raames tema tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamist, sh võimalust tugineda teiste isikute ressurssidele. Käesoleval juhul ei ole vaidluse ese pakkuja üldine pädevus, vaid konkreetse hankelepingu täitmisel kasutatava isiku olemasolu ja sellekohase teabe esitamine pakkumuses. Seetõttu ei kohaldu käesolevale vaidlusele ka kvalifitseerimise kohta kujunenud kohtupraktika, mis lubab dokumentide hilisemat esitamist. 8.3 Lisaks kehtestas hankija C-isiku nõude selliselt, et pakkuja pidi lisaks isiku nimetamisele tõendama ka õigussuhet selle isikuga pakkumuse esitamise hetkel. Nõue esitada kokkulepe juhul, kui C-isik ei ole pakkuja töötaja, tähendab, et kontrollitakse mitte pelgalt isiku olemasolu, vaid pakkuja tegelikku võimalust selle ressursi kasutamiseks konkreetse lepingu täitmisel. See tõendab, et pakkujal on lepingu täitmiseks reaalselt kättesaadav ja õiguslikult kontrollitav ressurss ja on seega otseselt seotud konkreetse lepingu täitmisega. 8.4 Kolmandaks, erinevalt kvalifitseerimistingimustest, mille puhul hinnatakse pakkuja üldist võimekust ja mille tõendamisel võib teatud juhtudel lubada täpsustusi, on käesoleval juhul nõutud konkreetse lepingu täitmise ressursi olemasolu ja siduvust. Sellise ressursi olemasolu peab olema objektiivselt kontrollitav pakkumuse esitamise hetkel, mis on iseloomulik just pakkumuse vastavustingimustele. See tähendab, et hankija saab kohe hinnata, kas pakkuja on võimeline lepingut täitma ja kas töötoimingu eest vastutav isik on reaalselt kasutatav. Seega on tegemist konkreetse pakkumuse täidetavuse kontrolliga. 8.5 Hankija on soovinud hankelepingut täitma asuvale meeskonnale esitada miinimumnõuded, seega on need pakkumusele esitatavad nõuded. Ka Euroopa Kohus märkis 26.03.2015 kohtuasjas C-601/13 Ambisig vs Nersant (p 33), et riigihankelepingu täitmise kvaliteet võib otsustavalt sõltuda lepingut täitvate isikute kutsealasest tasemest, mis koosneb nende kutsealasest kogemusest ja haridusest, seega hankelepingut täitva meeskonna kutsealase taseme hindamisel on otsustavad meeskonnaliikmete oskused ja kogemus, mistõttu see oskuste ja kogemuse tase võib kujutada endast pakkumuse olemuslikku tunnust ja olla seotud hankelepingu objektiga. Sellest tulenevalt leiab hankija, et teatud isikute kogemusele saab kehtestada ka miinimumtingimuse ja seda sätestada pakkumuse vastavustingimusena. Nõudeid teenuse osutamise eest vastutavate isikute haridusele ja kutsekvalifikatsioonile saab esitada ka kvalifitseerimise tingimustena, ent hankelepingut täitma asuvale meeskonnale esitatavad nõuded on ka nende hariduse ja kutsekvalifikatsiooni osas nõuded pakkumusele. 8.6 C-isiku nõude kehtestamist vastavustingimusena toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ) artikkel 87 võib võrgustiku sektori hankija sätestada hankelepingu täitmise eritingimused, kui need on seotud hankelepingu esemega ja esitatud hankedokumentides. Hankedokumentides vaidlusalase nõude kehtestamine hankelepingut täitma asuvale meeskonnale (täieõiguslik C-isik) on otseselt seotud hankelepingu esemega ja mõjutab pakkumuse vastavust hankija seatud tingimustele. Hankija seisukoht on, et säärase nõude kehtestamine vastavustingimusena jääb direktiivi kohaselt hankija otsustusruumi, võimaldades tagada, et hankelepingu täitja omab vajalikku pädevust, samal ajal säilitades konkurentsi ja läbipaistvuse. 8.7 Hankija märgib, et vaidlustaja käsitlus C-isiku nõudest kujutab endast sisuliselt hankedokumentide tingimuste vaidlustamist. Hankedokumentides oli C-isiku nõue üheselt esitatud pakkumuse vastavustingimusena ning selle täitmise viis ja ulatus olid selgelt määratletud. Juhul kui vaidlustaja leidis, et C-isiku nõue on valesti liigitatud või selle sisu ei vasta riigihangete seadusele, oleks ta saanud hankemenetluse kestel esitada sellekohaseid küsimusi hankijale või oleks pidanud selle vaidlustama hankedokumentide vaidlustamise tähtaja jooksul enne pakkumuse esitamise tähtaega. Vaidlustajalt ei saabunud hankijale hankemenetluses ühtegi sellekohast küsimust/märkust ning hanketingimusi ta ka ei vaidlustanud. Seetõttu on ta selles osas ka minetanud oma kaebeõiguse. Vaidlustaja esitas pakkumuse, aktsepteerides hankedokumentides sätestatud tingimusi nende esitatud kujul, sh C-isiku nõude just vastavustingimusena. Seetõttu ei ole põhjendatud olukord, kus vaidlustaja alles pärast pakkumuse mittevastavaks tunnistamist püüab anda hankija selgelt sõnastatud tingimusele teistsuguse õigusliku tähenduse. Selline lähenemine oleks vastuolus ka hankemenetluse õiguskindluse ja läbipaistvuse põhimõtetega, kuna võimaldaks pakkujatel kohandada tingimuste tõlgendust tagantjärele vastavalt oma huvidele. 8.8 RHS § 101 (Tehniline ja kutsealane pädevus) ja vaidlustaja viidatud kohtupraktika ei ole antud hanke puhul kohaldatav, sest RHS § 101 reguleerib kvalifitseerimist. Käesoleval juhul ei vaielda pakkuja üldise pädevuse üle, vaid konkreetse pakkumuse koosseisu üle. Seetõttu ei kohaldu kvalifitseerimise praktika ega ka kohtupraktika, mis lubab dokumentide hilisemat esitamist. 8.9 Tuginedes eeltoodule leiab hankija, et on õiguspäraselt kehtestanud C-isiku nõude just vastavustingimusena. Seetõttu ei tule analoogia korras sellele tingimusele kohaldada kvalifitseerimistingimuste ning täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise kohta käivat kohtupraktikat ning sellest tulenevalt ei pidanud hankija otsuse tegemisel arvesse võtma vaidlustaja hilisema teabevahetuse käigus esitatud dokumenti C-isiku olemasolu kohta. 8.10 Vaidlustaja esitas pakkumuses väite, et töötoimingu eest vastutav isik (C-isik) on tema töötaja. Hankija kontrollis esitatud kinnitust ning tuvastas, et vaidlustaja poolt pakkumuses viidatud C-isik ei ole vaidlustaja töötaja, vaid kolmanda isiku teenistuses olev isik, kelle kasutamise õigus tuli vastavustingimuse kohaselt tõendada eraldi kokkuleppega. Selline väide kujutab endast valeandmete esitamist, kuna see tekitab eksliku mulje, justkui pakkujal oleks olemas kontrollitav ja hankija poolt kohe hinnatav ressurss, mida tegelikult pakkumuse esitamise hetkel ei eksisteerinud. 8.11 Vaidlustaja väidab, et C-isiku nõuet tuleks käsitleda kvalifitseerimistingimusena RHS § 101 lg 1 p 3 tähenduses. Vaidlustaja käsitlus on seejuures aga vastuoluline: ühelt poolt soovitakse käsitleda nõuet kvalifitseerimistingimusena, et õigustada dokumentide hilisemat esitamist, kuid teiselt poolt eiratakse selle käsitluse loogilisi tagajärgi, sealhulgas esitatud andmete õigsuse rangemat hindamist. Hankija juhib tähelepanu, et sellise käsitluse jaatamisel tuleb hinnata ka vaidlustaja poolt pakkumuses esitatud andmete õigsust kvalifitseerimise kontekstis ja rakendada vastavaid tagajärgi. Pakkuja kinnitas pakkumuses (vormil 5), et seal esitatud isikud on tema töötajad, kuigi see ei vastanud tõele, töövõtulepingu alusel töös kasutatavaid isikuid ei käsitleta pakkuja töötajatena, töötajana on silmas peetud ikkagi töölepingu alusel pakkuja koosseisulisi isikuid. RHS § 95 lg 4 p 9 alusel võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid oma kvalifikatsiooni tõendamiseks. Seega, kui lähtuda vaidlustaja enda käsitlusest, oleks tegemist valeandmete esitamisega kvalifitseerimise raames, mille õiguslik tagajärg on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine. Hankija rõhutab, et käesolevas menetluses ei ole vaidlustajat kõrvaldatud nimetatud alusel, vaid hinnatud on üksnes pakkumuse vastavust hankedokumentidele. 9. Vaidlustaja väide, et vastavustingimustes nõutud kokkulepe C-isiku Kalev Puusepaga oli pakkumuse esitamise ajal 23.01.2026 olemas, ei ole antud vaidluse lahendamisel asjakohane ja ei muuda hankija otsust õigusvastaseks. 9.1 Vaidlustaja väide vaidlustuse punktis 12, et raadionupu valiku puhul on tegemist õigusliku määratlusega, ei ole asjakohane. Hankedokumentides ei küsitud õiguslikku kvalifikatsiooni, vaid faktilist asjaolu – kas isik on pakkuja töötaja või mitte. Nimetatud küsimusele vastamine ei eelda õigusalase hariduse olemasolu. Vaidlustaja vastas sellele küsimusele „JAH“, kuigi hiljem esitatud dokumentidest selgus, et isikuga oli sõlmitud töövõtuleping. Seega on tegemist faktiliselt ebaõige kinnitusega pakkumuses, mitte tõlgendusküsimusega. Juhul, kui vaidlustaja jaoks jäi ebaselgeks, kuidas antud kokkulepet pakkumuse esitamisel kajastama peaks, oleks vaidlustajal tulnud esitada vastavasisuline teabepäring enne pakkumuse esitamist, mida vaidlustaja aga ei teinud. 9.2 Ebaõige on ka vaidlustuse punktis 13 väljendatud seisukoht, et pakkumuse sisu sellest ei muutu, kas Kalev Puusepp on vaidlustaja töötaja või osaleb hanke esemeks oleva töö tegemises muu kokkuleppe alusel. Hankija kehtestatud tingimuse kohaselt pidi pakkuja esitama eraldi kokkuleppe üksnes siis, kui nõutud C-isiku puhul ei olnud tegemist pakkuja enda töötajaga. Seevastu „JAH“ vastuse korral eraldi kokkuleppe lisamine nõutud ei olnud. Seega on pakkumuse sisu erinev olenevalt just sellest, kas pakkuja valib raadionupul „JAH“ või „EI“. 9.3 Hankija lähtus otsuse tegemisel hanke alusdokumentides sätestatud nõuetest, mh sellest, et andmed C-isiku olemasolu kohta tuli pakkujal esitada just vastavustingimuste raames koos pakkumusega. Hankija kontrollis enne pakkujate kvalifitseerimist avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning tuvastas, et vaidlustaja pakkumus ei vastanud hankedokumentides sätestatud nõuetele, kuna nõutud (eel)kokkulepe isiku kasutamiseks lepingu täitmisel oli jäetud esitamata koos pakkumusega ning pakkumuses esitatud kinnitus isiku töötajastaatuse kohta ei vastanud tõele. Kuigi vaidlustaja väidab, et kokkulepe oli olemas enne pakkumuse esitamise tähtaega, ei muuda see hankija hinnangut. Oluline on rõhutada, et vastavustingimuses nõutud dokument ei olnud esitatud koos pakkumusega ning et dokument esitati alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega teabevahetuse käigus. Sellisel juhul ei ole tegemist selgitamisega, vaid pakkumuse sisulise täiendamisega. See annaks vaidlustajale võimaluse muuta oma varasemat "Jah" vastust sisuliselt "Ei"-vastuseks ning täita nõue tagantjärele. Taoline lähenemine rikub võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet. Hankedokumentides oli selgesõnaliselt nõutud vastava (eel)kokkuleppe esitamine koos pakkumusega. Hilisem dokumendi esitamine kujutab endast pakkumuse lubamatut muutmist ja ei ole lubatav, kuna see annaks pakkujale võimaluse viia oma pakkumus tagantjärele nõuetega vastavusse. 9.4 Hankija rõhutab, et riigihanke menetluses ei ole määrav dokumentide koostamise/sõlmimise kuupäev, vaid ka see, millal dokument esitati hankijale pakkumuse koosseisus ja oli kontrollitav. Hankijal on kohustus hinnata pakkumuse vastavust pakkumuse esitamise tähtajaks esitatud dokumentide alusel, mitte hilisemate väidete, selgituste või dokumentide alusel. Riigihanke menetluses on määrav see, millised andmed ja dokumendid on pakkuja esitanud pakkumuse koosseisus. Dokumentide hilisem esitamine kujutab endast pakkumuse sisulist täiendamist/muutmist, mis ei ole kooskõlas riigihangete korraldamise põhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega. Seega ei muuda vaidlustaja ja Kalev Puusepa vahel töövõtulepingu varasem sõlmimise kuupäev asjaolu, et hankijal puudus just pakkumuse esitamise hetkel võimalus kontrollida C-isiku kasutamist. 10. Kokkuvõtvalt märgib hankija, et vaidlustaja on esitanud pakkumuses ebaõige kinnituse isiku töötajastaatuse kohta ning jätnud esitamata hankedokumentides selgesõnaliselt nõutud kokkuleppe C-isiku kohta. Vaidlustaja poolt alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitatud töövõtuleping ei ole käsitatav lubatud selgitusena, vaid kujutab endast pakkumuse sisulist täiendamist. Hankedokumentides sätestatud tingimused olid üheselt mõistetavad ning sidusid kõiki pakkujaid võrdselt. Vaidlustaja esitas pakkumuse nende tingimuste alusel ning aktsepteeris seeläbi nende sisu. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei ole lubatav muuta pakkumuses esitatud kinnitusi ega täiendada seda dokumentidega, mille esitamine oli nõutud pakkumuse koosseisus. Vaidlustaja seisukoha aktsepteerimine tähendaks, et pakkujal oleks võimalik pärast pakkumuste esitamise tähtaega valida endale sobiv käsitlus ning viia pakkumus tagantjärele nõuetega vastavusse. Selline tulemus oleks vastuolus nii läbipaistvuse kui ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega ning kahjustaks hankemenetluse usaldusväärsust tervikuna. Eeltoodust tulenevalt on hankija hinnangul pakkumuse mittevastavaks tunnistamine õiguspärane ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. IV Menetluslikud küsimused 11. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 12. Hankija palub jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. 13. Hankija esindaja volikiri on lisatud käesolevale vastusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hellis Võsu jurist Lisad 1. Volikiri esindamiseks