Hankija vastus vaidlustusele

kuupäev digitaalallkirjas nr JV-JUH-8/79 VOLIKIRI Käesolevaga volitab Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857, edaspidi ka volituse andja), keda esindavad seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Mihkel Härm ja juhatuse liige Rudolf Penu , Elektrilevi OÜ töötajat Hellis Võsu (isikukood 48412182711 , edaspidi volituse saaja) esindama Elektrilevi OÜ-d selle tsiviilõiguste kaitsel, sealhulgas asjaajamisel kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud õigustega, halduskohtumenetluse seadustikus nimetatud õigustega, samuti võlausaldaja õigustega pankrotimenetluses ja likvideerimismenetluses, menetlusosalise õigustega kriminaal- ja väärteomenetluses, tööandja õigustega töövaidluskomisjonis, hankija ja pakkuja õigustega Rahandusministeeriumi juures asuvas riigihangete vaidlustuskomisjonis, sealhulgas avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamisel ja vastuvõtmisel. Selleks on volituse saaja volitatud Elektrilevi OÜ nimel alla kirjutama ja täitma kõike, mis on seotud käesoleva volikirjaga. Volikiri kehtib alates 19.06.2025 kuni 31.12.2026 või kuni selle tagasivõtmiseni volituse andja poolt või volituse saaja ja volituse andja vahelise töösuhte lõppemiseni mistahes alusel. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Härm Rudolf Penu juhatuse esimees juhatuse liige Angelika Timusk Teie 07.04.2026 nr 12.2-10/64 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Meie kuupäev digitaalallkirjas nr JV-HAN-1/1535-2 Riigihanke nimetus ja viitenumber: Liinikoridoride laiendus- ja hooldustööde teostamine Harjumaal, Järvamaal, Tallinna ja Maardu linnas ning Viimsi vallas, 304161 Vaidlustaja: EK KV SPV3 OÜ Registrikood: 17100148 Asukoht: Tuisu 19, Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kärt Saar Advokaadibüroo BLESSNER Asukoht: Toom-Kuninga 15-18, 10122 Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Elektrilevi OÜ Registrikood: 11050857 Asukoht: Veskiposti 2, 10138 Tallinn Esindaja: jurist Hellis Võsu e-post: [email protected] Vastus vaidlustusele riigihankes viitenumbriga 304161 Lugupeetud Angelika Timusk Elektrilevi OÜ (edaspidi hankija) sai kätte EK KV SPV3 OÜ (edaspidi vaidlustaja) riigihankes viitenumbriga 304161 esitatud vaidlustuse 07.04.2026. Käesolev vastus vaidlustusele on esitatud vaidlustuskomisjoni nimetatud tähtajaks 10.04.2026. I Hankija taotlused 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. II Faktilised asjaolud 3. 24.12. 2025. a avaldas hankija riigihangete registris riigihanke „Liinikoridoride laiendus- ja hooldustööde teostamine Harjumaal, Järvamaal, Tallinna ja Maardu linnas ning Viimsi vallas“ hanketeate (viitenumber 304161). Hankija määras pakkumuste esitamise tähtajaks 23.01.2026. a. ELEKTRILEVI OÜ Tel 715 4230 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Reg.kood 11050857 www.elektrilevi.ee 4. Hankedokumentides kehtestati muu hulgas järgmine vastavustingimus: „Pakkuja esitab vormi 5 kohase isikute nimekirja ning kinnitab, kas nimetatud isikud on tema töötajad. Juhul kui isik ei ole pakkuja töötaja, tuleb esitada koos pakkumusega (eel)kokkulepe isiku kasutamiseks lepingu täitmisel. Hankija rõhutas seda eraldi ka hanke alusdokumendis „Hanke infomaterjal“. Vaidlustaja esitas pakkumuses vormi 5 nimekirja töötajatest, ühtegi muud kokkulepet vaidlustaja koos pakkumusega ei esitanud. 5. Hankija kontrollis esitatud andmeid ning hankijal tekkis kahtlus, et isik, kelle vaidlustaja esitas C-isikuna, ei ole vaidlustaja töötaja. Hankija esitas pakkujale teabepäringu eesmärgiga kontrollida pakkumuses esitatud andmete vastavust tegelikule olukorrale. Teabepäringu käigus esitas vaidlustaja töövõtulepingu, millest nähtus, et isik ei ole vaidlustaja töötaja. Kuna vaidlustaja jättis isiku kaasamiseks nõutud dokumendi koos pakkumusega esitamata, tunnistas hankija vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks. III Hankija seisukoht 6. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud etteheidetega ning palub vaidlustuskomisjonil jätta vaidlustus rahuldamata. Hankija põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 7. Vaidlustus tugineb väidetele, mille kohaselt on tema pakkumuse tagasilükkamine õigusvastane, kuna 1) vastavustingimustes nõutud kokkulepe C-isiku Kalev Puusepaga oli pakkumuse esitamise ajal 23.01.2026 olemas; 2) tingmuse puhul on tegemist kvalifitseerimistingimuse, mitte vastavustingimusega ja seetõttu kohaldub vaidlustaja hinnangul sellele kvalifitseerimistingimuste ning täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise kohta käiv kohtupraktika, mille järgi oleks hankija pidanud hilisema teavevahetuse käigus esitatud dokumenti vastavuse hindamisel arvesse võtma. 8. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et hankija poolt kehtestatud nõue on sisuliselt kvalifitseerimistingimus RHS § 101 tähenduses, mitte pakkumuse vastavustingimus. Hankija esitatuga ei nõustu ja selgitab järgmist. 8.1 Hankija kehtestas vastavustingimusena järgmise nõude (edaspidi C-isiku nõue): „TÖÖTOIMINGU EEST VASTUTAVAKS MÄÄRATUD ISIK EHK TÄIEÕIGUSLIK C-ISIK Pakkujal peab hanke esemeks olevate tööde teostamiseks olema vähemalt üks töötoimingu eest vastutavaks määratud isik ehk täieõiguslik C-isik, kes omab jaotusvõrgu elektriku 4. taseme või kõrgema taseme kutsetunnistust või elektrivaldkonna pädevustunnistust ning on enne pakkumuste esitamise tähtaega läbinud teadmiste kontrolli ELV elektripaigaldistes töötamiseks. NB! Töötoimingu eest vastutavaks määratud isikuks ehk täieõiguslikuks C-isikuks EI SAA arvestada osaliste õigustega isikuid - ehk piiratud õiguseid (nt trassihoolde ulatus, mis vastab piiratud õigustele) – hankija soovitab pakkujal enne pakkumuse esitamist kontrollida töötoimingu eest vastutavaks määratud isiku õiguste ulatust (nt Elektrilevi Partnerite Portaal (EPP): ISIK - Põhiandmed - Õigused (õiguste all nähtav, kas isikul on märgitud nt piiratud õigused, nt trassihoole)). Isik, kelle õiguste ulatuseks on trassihoole, on osaliste õigustega isik ja ei vasta töötoimingu eest vastutavaks määratud isikute tingimustele! Küsimused ettevõtjale: 1. Vormi 5 kohane nimekiri (Dokumendi vorm / Vorm_5_Töötajate_nimekiri.docx) 2. Kas vormil 5 toodud isikud on pakkuja töötajad? "EI" vastuse korral esitada koos pakkumusega vabas vormis (eel)kokkuleppe vastavate isikute kasutamiseks raamlepingu täitmisel. (Vabas vormis dokument)“. 8.2 Hankija selgitab, et C-isiku nõue ei olnud suunatud pakkuja üldise tehnilise või kutsealase suutlikkuse hindamisele nagu seda teevad kvalifitseerimistingimused, vaid konkreetse lepingu täitmisel kasutatava ressursi olemasolu ja vastavuse kontrollile. Hankedokumentides sätestatud C-isiku nõude sisu tähendab, et hankelepingut täitma asuv konkreetne meeskonnaliige (töötoimingu eest vastutav täieõiguslik C-isik), kes täidab lepingu täitmisel määrava tähtsusega rolli, on pakkumuse esitamise hetkel pakkujal reaalselt olemas ja õiguslikult tagatud. Hankija eesmärk on kontrollida lepingu täitmiseks vajaliku ressursi olemasolu ehk kas konkreetne pakkumus on tegelikult täidetav ja lepingu täitmine tagatud, mitte pakkuja suutlikkust Hankija on veendunud, et sellise ressursi olemasolu peab olema objektiivselt kontrollitav pakkumuse esitamise hetkel, mis on iseloomulik just pakkumuse vastavustingimustele. Sellised nõuded on oma olemuselt seotud hankelepingu esemega ning kujutavad endast pakkumusele esitatavaid miinimumnõudeid. RHS § 101 lg 1 p 3 reguleerib pakkuja kvalifitseerimise raames tema tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamist, sh võimalust tugineda teiste isikute ressurssidele. Käesoleval juhul ei ole vaidluse ese pakkuja üldine pädevus, vaid konkreetse hankelepingu täitmisel kasutatava isiku olemasolu ja sellekohase teabe esitamine pakkumuses. Seetõttu ei kohaldu käesolevale vaidlusele ka kvalifitseerimise kohta kujunenud kohtupraktika, mis lubab dokumentide hilisemat esitamist. 8.3 Hankija kehtestas C-isiku nõude selliselt, et pakkuja pidi lisaks isiku nimetamisele tõendama ka õigussuhet selle isikuga pakkumuse esitamise hetkel (juhul, kui pakkuja kinnitas, et tegemist ei ole tema töötajaga). Nõue esitada kokkulepe juhul, kui C-isik ei ole pakkuja töötaja, tähendab, et kontrollitakse mitte pelgalt isiku olemasolu, vaid pakkuja tegelikku võimalust selle ressursi kasutamiseks konkreetse lepingu täitmisel. Selline käsitlus on lepingu täitmise seisukohalt määrava tähtsusega, kuna üksnes isiku nimetamine ei taga, et see isik on lepingu täitmise ajal reaalselt kaasatav. Hankija eesmärgiks on välistada olukord, kus pakkumuses viidatakse isikule, kelle osalemine ei ole tegelikult tagatud või sõltub ebakindlatest tulevikutingimustest. 8.4 Kolmandaks, erinevalt kvalifitseerimistingimustest, mille puhul hinnatakse pakkuja üldist võimekust ja mille tõendamisel võib teatud juhtudel lubada täpsustusi, on käesoleval juhul nõutud konkreetse lepingu täitmise ressursi olemasolu ja siduvus. Sellise ressursi olemasolu peab olema objektiivselt kontrollitav pakkumuse esitamise hetkel, mis on iseloomulik just pakkumuse vastavustingimustele. See tähendab, et hankija saab kohe hinnata, kas pakkuja on võimeline lepingu täitma ja kas töötoimingu eest vastutav isik on reaalselt kasutatav. Seega on tegemist konkreetse pakkumuse täidetavuse kontrolliga. 8.5 Hankija on soovinud hankelepingut täitma asuvale meeskonnale esitada miinimumnõuded, seega on need pakkumusele esitatavad nõuded. Ka Euroopa Kohus märkis 26.03.2015 kohtuasjas C-601/13 Ambisig vs Nersant (p 33), et riigihankelepingu täitmise kvaliteet võib otsustavalt sõltuda lepingut täitvate isikute kutsealasest tasemest, mis koosneb nende kutsealasest kogemusest ja haridusest, seega hankelepingut täitva meeskonna kutsealase taseme hindamisel on otsustavad meeskonnaliikmete oskused ja kogemus, mistõttu see oskuste ja kogemuse tase võib kujutada endast pakkumuse olemuslikku tunnust ja olla seotud hankelepingu objektiga. Sellest tulenevalt leiab hankija, et teatud isikute kogemusele saab kehtestada ka miinimumtingimuse ja seda sätestada pakkumuse vastavustingimusena. Nõudeid teenuse osutamise eest vastutavate isikute haridusele ja kutsekvalifikatsioonile saab esitada ka kvalifitseerimise tingimustena, ent hankelepingut täitma asuvale meeskonnale esitatavad nõuded on ka nende hariduse ja kutsekvalifikatsiooni osas nõuded pakkumusele. 8.6 C-isiku nõude kehtestamist vastavustingimusena toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/25/EL (milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ) artiklile 87 võib võrgustiku sektori hankija sätestada hankelepingu täitmise eritingimused, kui need on seotud hankelepingu esemega ja esitatud hankedokumentides. Hankedokumentides vaidlusalase nõude kehtestamine hankelepingut täitma asuvale meeskonnale (täieõiguslik C-isik) on otseselt seotud hankelepingu esemega ja mõjutab pakkumuse vastavust hankija seatud tingimustele. Hankija seisukoht on, et säärase nõude kehtestamine vastavustingimusena jääb direktiivi kohaselt hankija otsustusruumi, võimaldades tagada, et hankelepingu täitja omab vajalikku pädevust, samal ajal säilitades konkurentsi ja läbipaistvuse. 8.7 Hankija märgib, et vaidlustaja käsitlus C-isiku nõudest kujutab endast sisuliselt hankedokumentide tingimuste vaidlustamist. Hankedokumentides oli C-isiku nõue üheselt esitatud pakkumuse vastavustingimusena ning selle täitmise viis ja ulatus olid selgelt määratletud. Juhul kui vaidlustaja leidis, et C-isiku nõue on valesti liigitatud või selle sisu ei vasta riigihangete seadusele, oleks ta saanud hankemenetluse kestel esitada sellekohaseid küsimusi hankijale või oleks pidanud selle vaidlustama hankedokumentide vaidlustamise tähtaja jooksul enne pakkumuse esitamise tähtaega. Vaidlustajalt ei saabunud hankijale hankemenetluses ühtegi sellekohast küsimust/märkust ning hanketingimusi ta ka ei vaidlustanud. Seetõttu on ta selles osas ka minetanud oma kaebeõiguse. Vaidlustaja esitas pakkumuse, aktsepteerides hankedokumentides sätestatud tingimusi nende esitatud kujul, sh C-isiku nõude just vastavustingimusena. Seetõttu ei ole põhjendatud olukord, kus vaidlustaja alles pärast pakkumuse mittevastavaks tunnistamist püüab anda hankija selgelt sõnastatud tingimusele teistsuguse õigusliku tähenduse. Selline lähenemine oleks vastuolus ka hankemenetluse õiguskindluse ja läbipaistvuse põhimõtetega, kuna võimaldaks pakkujatel kohandada tingimuste tõlgendust tagantjärele vastavalt oma huvidele. 8.8 RHS § 101 (Tehniline ja kutsealane pädevus) ja vaidlustaja viidatud kohtupraktika ei ole antud hanke puhul kohaldatav, sest RHS § 101 reguleerib kvalifitseerimist. Käesoleval juhul ei vaielda pakkuja üldise pädevuse üle, vaid konkreetse pakkumuse koosseisu üle. Seetõttu ei kohaldu kvalifitseerimise praktika ega ka kohtupraktika, mis lubab dokumentide hilisemat esitamist. 8.9 Tuginedes eeltoodule leiab hankija, et on õiguspäraselt kehtestanud C-isiku nõude just vastavustingimusena. Seetõttu ei tule analoogia korras sellele tingimusele kohaldada kvalifitseerimistingimuste ning täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise kohta käivat kohtupraktikat ning sellest tulenevalt ei pidanud hankija otsuse tegemisel arvesse võtma vaidlustaja hilisema teabevahetuse käigus esitatud dokumenti C-isiku olemasolu kohta. 8.10 Vaidlustaja väidab, et C-isiku nõuet tuleks käsitleda kvalifitseerimistingimusena RHS § 101 lg 1 p 3 tähenduses. Vaidlustaja käsitlus on seejuures vastuoluline: ühelt poolt soovitakse käsitleda nõuet kvalifitseerimistingimusena, et õigustada dokumentide hilisemat esitamist, kuid teiselt poolt eiratakse selle käsitluse loogilisi tagajärgi, sealhulgas esitatud andmete õigsuse rangemat hindamist kvalifitseerimise etapis. Hankija juhib tähelepanu, et sellise käsitluse jaatamisel tuleb hinnata ka vaidlustaja poolt esitatud andmete õigsust kvalifitseerimise kontekstis ning kohaldada vastavaid õiguslikke tagajärgi. 8.11 Pakkuja esitas vastavustingimuse täitmiseks isikute nimekirja, kuid pakkumusest ei selgunud, kas isik(-ud) on tema töötaja(d) või mitte. Kokkuleppe esitamata jätmisega pakkuja sisuliselt kinnitas, et isik(- ud) on tema töötajad, sest hankedokumentide ülesehituse kohaselt tähendas kokkuleppe mitte esitamine, et nimetatud isikuid tuleks käsitleda pakkuja sisemise ressursina. Hankija kontrollis esitatud andmeid oma andmebaasis (Elektrilevi partnerite portaal), millest nähtus, et üks isik, kes vastas ainsana täieõiguslikule C-isikule seatud nõuetele, ei olnud pakkuja töötaja. Nimetatud kontrolli tulemusel tekkis hankijal põhjendatud kahtlus pakkumuses esitatud andmete vastavuses ja õigsuses ning hankija esitas pakkujale teabepäringu eesmärgiga täpsustada pakkumuses sisalduvaid andmeid ja nende tõlgendust. Pakkuja teabepäringu vastusena esitatud dokumendist nähtus, et nimetatud isik ei ole pakkuja töötaja, kuna töövõtulepingu alusel töös kasutatavaid isikuid ei käsitleta pakkuja töötajatena, töötajana on silmas peetud ikkagi töölepingu alusel pakkuja koosseisulisi isikuid. Sellest tulenevalt osutus pakkumuses esitatud teave eksitavaks selles osas, mis puudutab isiku staatust ja tema kaasamise õiguslikku alust lepingu täitmisel. Tegemist ei ole pelgalt ebaselgusega, vaid olukorraga, kus pakkumuse põhjal kujunes hankijal põhjendatud, kuid hiljem ümberlükatud arusaam nõude täidetusest. 8.12 RHS § 95 lg 4 p 9 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid oma kvalifikatsiooni tõendamiseks. Seega, kui lähtuda vaidlustaja enda käsitlusest, mille kohaselt C-isiku nõue kujutab endast kvalifitseerimistingimust, tuleks hinnata, kas tegemist oleks olukorraga, kus pakkumuses esitatud teave kujutab endast sellisel juhul tegelikkusele mittevastavat või eksitavat asjaolu kvalifitseerimise seisukohalt. Hankija rõhutab, et käesolevas menetluses ei ole vaidlustajat kõrvaldatud nimetatud alusel. Menetluses on hinnatud üksnes pakkumuse vastavust hankedokumentides sätestatud tingimustele, mille kohaselt pidi vastava isiku kaasamise õiguslik alus olema selgelt ja kontrollitavalt tõendatud juba pakkumuse esitamise hetkel. 9. Vaidlustaja väide, et vastavustingimustes nõutud kokkulepe C-isiku Kalev Puusepaga oli pakkumuse esitamise ajal 23.01.2026 olemas, ei ole antud vaidluse lahendamisel asjakohane ja ei muuda hankija otsust õigusvastaseks. 9.1 Hankija lähtus otsuse tegemisel hanke alusdokumentides sätestatud nõuetest, mh sellest, et andmed C-isiku olemasolu kohta tuli pakkujal esitada just vastavustingimuste raames koos pakkumusega. Kuigi vaidlustaja väidab, et kokkulepe oli olemas enne pakkumuse esitamise tähtaega, ei muuda see hankija hinnangut. Hankedokumentides oli selgesõnaliselt nõutud vastava (eel)kokkuleppe esitamine koos pakkumusega. Dokumendi hilisem esitamine ei ole lubatav, kuna see annaks pakkujale võimaluse viia oma pakkumus tagantjärele nõuetega vastavusse ja just sellel alusel on hankija vaidlustaja pakkumuse tagasi lükanud. 9.2 Hankija rõhutab, et riigihanke menetluses ei ole määrav üksnes dokumentide koostamise/sõlmimise kuupäev, vaid see, millal dokument esitati hankijale pakkumuse koosseisus ja oli kontrollitav. Hankijal on kohustus hinnata pakkumuse vastavust pakkumuse esitamise tähtajaks esitatud dokumentide alusel, mitte hilisemate väidete, selgituste või dokumentide alusel. Dokumentide hilisem esitamine kujutab endast pakkumuse sisulist täiendamist/muutmist, mis ei ole kooskõlas riigihangete korraldamise põhimõtetega, eelkõige läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega. Seega ei muuda vaidlustaja ja Kalev Puuseppa vahel töövõtulepingu varasem sõlmimise kuupäev asjaolu, et hankijal puudus just pakkumuse esitamise hetkel võimalus kontrollida C-isiku kasutamist. 10. Kokkuvõtvalt märgib hankija, et vaidlustaja on jätnud esitamata hankedokumentides selgesõnaliselt nõutud kokkuleppe C-isiku kohta. Vaidlustaja poolt alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitatud töövõtuleping ei ole käsitatav lubatud selgitusena, vaid kujutab endast pakkumuse sisulist täiendamist. Hankedokumentides sätestatud tingimused olid üheselt mõistetavad ning sidusid kõiki pakkujaid võrdselt. Vaidlustaja esitas pakkumuse nende tingimuste alusel ning aktsepteeris seeläbi nende sisu. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei ole lubatav muuta pakkumuses esitatud kinnitusi ega täiendada seda dokumentidega, mille esitamine oli nõutud pakkumuse koosseisus. Vaidlustaja seisukoha aktsepteerimine tähendaks, et pakkujal oleks võimalik pärast pakkumuste esitamise tähtaega valida endale sobiv käsitlus ning viia pakkumus tagantjärele nõuetega vastavusse. Selline tulemus oleks vastuolus nii läbipaistvuse kui ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega ning kahjustaks hankemenetluse usaldusväärsust tervikuna. Eeltoodust tulenevalt on hankija hinnangul pakkumuse mittevastavaks tunnistamine õiguspärane ning vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. IV Menetluslikud küsimused 11. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 12. Hankija palub jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. 13. Hankija esindaja volikiri on lisatud käesolevale vastusele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hellis Võsu jurist Lisad 1. Volikiri esindamiseks