Vaidlustaja täiendavad seisukohad

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] /kuupäev digiallkirjas/ VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD Riigihange: Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT) (viitenumber 298210) Vaidlustaja: Cybernetica AS Registrikood 10140133 Mäealuse 2/1, Tallinn 12618 [email protected] Vaidlustaja esindaja: Arne Ansper Juhatuse liige Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood 70007340 [email protected] Hankija esindaja: Riina Loorpuu Riigihangete talituse juhataja [email protected] Kolmas isik: Askend Estonia OÜ Registrikood 14133207 [email protected] Lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaat Merily Tamm Advokaadibüroo Matteus OÜ Maakri 30, 10145 Tallinn [email protected], [email protected] MENETLUSE KÄIK 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on Cybernetica AS („Vaidlustaja“) vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse („Hankija“) riigihankes „Kaupade sisenemis- ja transiidiformaalsuste haldamist toetava teenuse arendus- ja hooldustööd (RmIT)“ („Riigihange“, viitenumber 298210) Askend Estonia („Kolmas isik“) pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale. Cybernetica AS Reg Code: 10140133 Mäealuse 2/1, 12618 Tallinn ESTONIA Phone +372 639 7991 [email protected] https://cyber.ee/ 2. 09.04.2026 esitasid Hankija ja Kolmas isik oma vastused vaidlustusele, taotledes vaidlustuse rahuldamata jätmist. 3. 10.04.2026 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 15.04.2026 (k.a) täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. 4. Käesolevaga esitab Vaidlustaja oma täiendavad seisukohad ning menetluskulude nimekirja. 5. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et käesolev vastus sisaldab Vaidlustaja ärisaladust. Sellest tulenevalt esitab Vaidlustaja vastusest kaks versiooni: 1) täisversiooni VAKO-le ja Hankijale, ja 2) ärisaladust sisaldava teabeta versiooni Kolmandale isikule edastamiseks. Vaidlustaja palub VAKO-l ja Hankijal tagada ärisaladuse konfidentsiaalsus ja seda mitte avalikustada. Vaidlustaja on ärisaladust põhjendanud oma vaidlustuses. VAIDLUSTAJA VASTUVÄITED 6. Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde. Käesolevaga täpsustab Vaidlustaja oma argumente, tuginedes Hankija ja Kolmanda isiku esitatud väidetele. Ühegi vastaspoole väite eraldi ümber lükkamata jätmine ei tähenda sellega nõustumist. 6.1. Vaidlustaja märgib, et nii Hankija kui ka Kolmas isik proovivad alakriteeriume nr 2 ja 3 üksteisest kunstlikult isoleerida. Mõistlik pakkuja vaatleb riigihanke alusdokumente („RHAD“) kui tervikut ja eeldab, et Hankija on Proovitöö hindamismetoodika kirjelduse („Hindamismetoodika“) koostamisel olnud süsteemne. Nii Hankija kui ka Kolmas isik väidavad, et alakriteeriumid nr 2 ja nr 3 on erineva raskuskeskmega, mis õigustavat erinevat hindamisloogikat. Vaidlustaja hinnangul on see väide sisuliselt põhjendamata ja tugineb tagantjärele konstrueeritud tõlgendusele, mis ei nähtu RHAD-ist ning millele tuginemine sai teatavaks alles pärast pakkumuste avamist. 6.2. Alakriteeriumite 2 ja 3 punktiskaalad on identsed (25-10-1). Mõlema alakriteeriumi kirjeldus algab nõudega esitada „vähemalt kolm“ ettepanekut. Alakriteeriumi nr 2 puhul hindas Hankija Vaidlustaja esitatud 10-st ettepanekust 4 kvaliteetseks ning omistas maksimaalsed punktid, jättes kõrvale ülejäänud 6 ettepaneku võimalikku madalama kvaliteedi. Alakriteeriumi nr 3 puhul aga kasutas Hankija sama ülesehitusega teksti puhul puuduste loendamise meetodit, kus 3 kvaliteetset ettepanekut tühistati Hankija hinnangul 3 nõrgema ettepaneku tõttu. 6.3. Seega, kuna alakriteeriumite 2 ja 3 tekstiline ülesehitus on samaväärne, peab ka nende hindamisloogika olema sama. Pakkujatel puudus igasugune loogiline põhjus või alus eeldada, et samasuguse sõnastusega kriteeriumite puhul rakendatakse radikaalselt erinevaid hindamispõhimõtteid, mistõttu oli selline eristamine pakkujatele ettenägematu. 2  6.4. Hankija ja Kolmanda isiku poolt sõnastatud tõlgendus viib ebamõistliku tulemuseni, mis on vastuolus Riigihanke eesmärgiga selgitada välja majanduslikult soodsaim pakkumus. Sellise loogika kohaselt saaks pakkuja, kes esitab mahuka ja kvaliteetse proovitöö (mis sisaldab näiteks 20 ärilist ettepanekut, millest 17 on kvaliteetsed ja 3 on Hankija hinnangul puudustega), madalaima hindepunkti (1 punkt). Selline lähenemine on ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest see ei võimalda eristada pakkujat, kellel puudub igasugune sisuline pädevus, pakkujast, kes on teinud mahuka ja valdavalt eduka analüüsi. 6.5. Kui alakriteeriumil nr 3 oleks olnud teistsugune raskuskese (näiteks „selekteerida vaid kõige olulisemat“ nagu väidab Kolmas isik), pidanuks Hankija selline ootus kajastuma kas selgelt sõnastatud juhisena (näiteks „esitada täpselt kolm ettepanekut“) või eristuva hindamisskaalana. Riigihangete läbipaistvuse põhimõtte kohaselt peab Hankija soovitav hindamisloogika olema pakkujatele ilmselge ja üheselt arusaadav juba pakkumuse koostamise etapis, kuid antud juhul see nii ei olnud. Kui Hankija soovis mingile osale hindamisest rakendada teistsugust loogikat, peab see kajastuma punktisüsteemis või kirjelduses viisil, mis ei jäta ruumi meelevaldseks tagantjärele tõlgenduseks. 6.6. Hankija väidab oma vastuse punktis 1.15, et alakriteerium 2 alusel tehtavate tehniliste ettepanekute puhul hindas Hankija nende sisulist tugevust ja realistlikkust ja alakriteerium 3 alusel tehtavate äriliste ettepanekute puhul hindas Hankija seda, mitu ettepanekut on puudustega. Vaidlustaja hinnangul on selline eristus kunstlik. Hankija pole põhjendanud, miks on tehniliste ja äriliste ettepanekute kvaliteedi mõõtmine erinevate loogikate alusel vajalik parima pakkumuse väljaselgitamiseks. Hankija peab olema vaidluse tekkimisel suuteline põhjendama, miks on tema kehtestatud tingimused põhjendatud ja vajalikud. 1 6.7. Vaidlustaja rõhutab, et negatiivsetel asjaoludel põhinev hindamine (antud juhul puuduste hindamine) on suunatud pakkumuse korrektsuse, mitte parima kvaliteedi tuvastamisele. Selline lähenemine ei täida majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamise eesmärki, sest see asendab pakkumuse positiivsete omaduste ja lisaväärtuse hindamise pelgalt aritmeetilise vigade otsimisega, pärssides seeläbi parima sisulise lahenduse leidmist. 6.8. Hankija ja Kolmanda isiku etteheited Hindamismetoodika vaidlustamise osas on üleliigsed. Vaidlustaja ei vaidlustagi Hindamismetoodikat, vaid selle üllatuslikku, RHAD-ist mittetulenevat ja meelevaldset kohaldamist. Pakkujalt ei saa eeldada sellise ebamõistliku tõlgenduse vaidlustamist enne pakkumuste esitamist, kui tõlgendus ilmneb alles pakkumuste hindamise käigus tehtud otsusest. Vaidlustajal oli tuginedes RHAD-ile õigustatud ootus, et hindamine on sisuline ja keskendub positiivsetele (kvaliteetsetele) ettepanekutele. 1 VAKO 81-17/187280, p 22. 3  6.9. Vaidlustaja rõhutab, et pakkumuse koostamisel oli tema eesmärk ja soov saavutada maksimaalne punktisumma, mistõttu oli proovitöö koostamine suunatud just Hindamismetoodikas kõrgeima punktisumma saamiseks seatud tingimuste täitmisele. Pakkuja ei koosta proovitööd eesmärgiga vastata vaid miinimumnõuetele, vaid lähtub soovist olla edukas ja pakkuda oma proovitööga parimat võimalikku väärtust. Sellest tulenevalt ei olnud Vaidlustajal põhjust ega alust Hindamismetoodikat varem vaidlustada, sest see oli selge ja üheselt mõistetav. Heauskne ja loogiliselt mõtlev pakkuja ei pea RHAD-i lugemisel eeldama, et Hankija võib ignoreerida näiteks kümmet kvaliteetset ettepanekut ning langetada punktisummat kolme vähemolulise puuduse tõttu. 6.10. Hankija väide, et termin „vähemalt kolm“ kohustas pakkujat tegema sisulist valikut ja piirduma vaid teatud arvu ettepanekutega (Hankija vastuse punktis 1.10), on keeleliselt ja õiguslikult väär. Sõna „vähemalt“ tähistab alapiiri, mis julgustab pakkujat esitama rohkem, mitte ei sea esitatule ranget ülempiiri. Hankija selline loogika sunnib pakkujat esitama täpselt kolm ettepanekut, et riske maandada. See on vastuolus sõna „vähemalt“ tavatähendusega. Kasutades terminit „vähemalt“, andis Hankija pakkujatele selge suunise, et suurem ettepanekute arv on lubatud ning see saab pakkumuse kvaliteeti üksnes toetada, mitte aga vähendada juba tuvastatud nõuetekohaste ettepanekute väärtust. 6.11. Selline lähenemine karistab pakkujat põhjalikkuse eest, mida Hindamismetoodika sõnasõnalt lubas („vähemalt kolm“). See tähendab, et „kolm“ on miinimumnõue, aga selle ületamine on lubatud. Kui Hankija oleks soovinud hinnata pakkuja võimet piirduda vaid olulisimaga või selekteerida üksnes piiratud arv ettepanekuid, siis oleks asjakohane sätestada kriteeriumiks „esita täpselt kolm ettepanekut“ või „esita kuni viis ettepanekut“. 6.12. Juhul, kui metoodika oli tõepoolest mitmetähenduslik (mida kinnitab asjaolu, et menetlusosalised mõistsid seda täiesti vastandlikult), tuleb rakendada riigihankeõiguse põhimõtet, mille kohaselt tõlgendatakse alusdokumentide ebaselgust nende koostaja ehk Hankija kahjuks. Läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt peab Hankija kandma riisikot alusdokumentide ebaselguse eest ning eelistada tuleb tõlgendust, mis on pakkujale soodsam ja vähem koormav.2 Samuti tuleb silmas pidada ka kohustust tõlgendada RHAD-i lähtuvalt mõistliku isiku vaatepunktist.3 Hankija ei ole oma vastuses selgitanud ega põhjendanud, miks ta seda üldtunnustatud tõlgenduspõhimõtet ignoreerib ja veeretab RHAD-i ebaselgusest tuleneva negatiivse tagajärje ebaõiglaselt Vaidlustaja kanda. Mõistlik pakkuja ei pea alusdokumente lugedes eeldama, et „vähemalt“ nõude ületamine ning põhjalikuma analüüsi esitamine võib sama Hindamismetoodika raames ühe alakriteeriumi puhul kaasa tuua negatiivse hindamistulemuse, aga teise alakriteeriumi puhul mitte. 2 VAKO 73-17/183856, p 15, Tallinna Ringkonnakohus 3-23-2245, p 15. 3 VAKO 14.06.2017, 81-17/187280, p-d 32–33 4 6.13. Vaidlustaja lükkab ümber Hankija väite, justkui annaks Vaidlustaja tõlgendus talle „põhjendamatu eelise“ (Hankija vastuse punktis 1.9). Antud juhul oli kõigil pakkujatel võrdne õigus esitada proovitöös „vähemalt kolm“ ettepanekut. See, et Vaidlustaja kasutas seda võimalust mahukama analüüsi esitamiseks, ei ole eelis, vaid Hindamismetoodikaga lubatud täiendav sisuline panus. Pakkujat, kes teeb mahukama analüüsi, ei tohi asetada halvemasse olukorda võrreldes pakkujaga, kes piirdub miinimumtingimuste täitmisega. Hankija „puuduste loendamise“ metoodika aga karistab pakkujat just selle lisatöö ja põhjalikkuse eest, asetades hoolsama pakkuja ebaõiglaselt halvemasse olukorda. 6.14. Hankija märgib oma vastuse punktis 1.10, et rohkemate ettepanekute esitamine oli Vaidlustaja teadlik valik, millega kaasnes „paratamatult risk“. Vaidlustaja rõhutab, et riigihanke hindamisprotsessis ei saa risk tähendada pakkujate jaoks määramatust hindamiskriteeriumite kohaldamisel, vaid protsess peab tuginema pakkujatele ettenähtavatele ja läbipaistvatele alustele. Kui RHAD lubab esitada „vähemalt kolm“ ettepanekut, siis ei saa Hankija tagantjärele väita, et miinimumtingimuse ületamine on pakkuja riisiko, mis võib kaasa tuua kvaliteetsete ettepanekute sisulise tühistamise. 6.15. Hankija toob oma vastuse punktis 1.12 välja, et alakriteeriumis nr 3 oli Hindamismetoodika eesmärk vältida ebaküpsete ettepanekute esitamist. Vaidlustaja rõhutab, et analüütiline küpsus väljendub suutlikkuses tuvastada probleeme ja pakkuda lahendusi. Mida rohkem on asjakohaseid lahendusi, seda suurem on pakkuja kompetents. Märkimisväärne on asjaolu, et Hankija ei ole põhjendanud, miks ta pidas analüütilise küpsuse ja selekteerimisvõime hindamist määravaks just äriliste ettepanekute puhul, samas kui tehniliste ettepanekute (alakriteerium nr 2) puhul piirdus Hankija üksnes sisulise väärtuse tuvastamisega. Kui Hankija oleks soovinud hinnata pakkujate selekteerimisvõimet või piirata töö mahtu, pidanuks ta kehtestama ülempiiri. „Vähemalt“ nõue koos hilisema „puuduste loendamise“ kriteeriumiga on loonud vastuolulise olukorra, kus Hankija on justkui andnud juhise, mis julgustab sisulist põhjalikkust, kuid siis rakendanud hindamispraktikat, mis seda tagantjärele karistab. On ilmne, et Hankija antud selgitused on tagantjärele konstrueeritud õigustused ebaõiglasele ja RHAD-iga vastuolus olevale hindamispraktikale. Sellised järeldused ei olnud pakkujatele pakkumuse koostamise etapis mingil moel RHAD-ist tuletatavad ega ettenähtavad, mistõttu on tegemist Hankija poolse õigusvastase omavoliga hindamisel. 6.16. Hankija märgib oma vastuse punktis 1.8, et Vaidlustaja pole ettepanekuid prioritiseerinud ega märgistanud „peamisteks“, mistõttu pidi Hankija hindama kõiki võrdselt. Vaidlustaja rõhutab, et RHAD ei sätestanud pakkujatele kohustust ettepanekuid prioritiseerida või markeerida neid tähtsusjärjekorras. Riigihangete seaduse kohaselt peavad kõik pakkujatele esitatavad nõuded ja ootused pakkumuse vormistusele olema alusdokumentides selgelt ja üheselt kirjeldatud. Heites ette „peamiste“ ettepanekute märgistamata jätmist, on Hankija 5  loonud tagantjärele uue vormistusreegli, mida pakkujad ei saanud pakkumuse koostamisel arvestada ja mille täitmata jätmist ei saa Hankija ette heita. 6.17. Hankija väide, et Hindamismetoodika ei sisalda alust „ignoreerida osa esitatud ettepanekutest“, on õiguslikult eksitav. Vastavalt hindamismetoodikale on alakriteerium 3 alusel 25 punkti saamiseks tingimus, et pakkuja on esitanud „vähemalt kolm“ selgelt põhjendatud ja süsteemi jõudlust toetavat ärilist muudatusettepanekut. Kui Vaidlustaja pakkumuses on tuvastatavad 3 sellist ettepanekut, on maksimaalse punktisumma saamiseks tingimus täidetud. Täiendavate ettepanekute olemasolu ei muuda olematuks juba esitatud kvaliteetseid ettepanekuid. Hankijal ei tule „ignoreerida“ midagi, vaid teostada sisuline analüüs tuvastamiseks, et nõutud tase (3 tingimustele vastavat ettepanekut) on saavutatud. 6.18. Hankija kinnitas ise teabevahetuses (küsimus #1046984), et ootab mahult mõistlikku tööd ja ei sea lehekülgede arvule absoluutset piiri. Seega oli Vaidlustaja poolt täiendavate alternatiivide väljatoomine kooskõlas Hankija poolt antud juhiste ja Riigihanke eesmärgiga leida parim lahendus. Kolmanda isiku väide analüütilisest küpsusest ja Hankija ressursside austamisest on subjektiivne väärtushinnang, millele RHAD-is puudub igasugune alus. Hankija on ise lubanud esitada rohkem, sest RHAD nõudis „vähemalt kolme“ ettepanekut, mitte „võimet piirduda kolmega“. 6.19. Vaidlustaja lükkab ümber Hankija väite, justkui ei muudaks vaidlustuse rahuldamine Riigihanke tulemust (Hankija vastuse punktis 1.19). See väide tugineb ekslikule eeldusele, et ka pärast Vaidlustuse rahuldamist jääks kehtima Hankija poolt rakendatud ja käesolevas vaidlustuses vaidlustatud hindamisloogika. Kui õigusvastane hindamisloogika kõrvaldada, on Vaidlustaja täitnud Hindamismetoodikas sätestatud tingimused alakriteerium 3 osas maksimumpunktide (25 punkti) saamiseks, mis tähendab ka Vaidlustaja pakkumuse edukaks osutumist. 6.20. Vaidlustaja lükkab ümber ka Hankija vastuse kokkuvõttes esitatud väite, justkui nõuaks Vaidlustaja Hindamismetoodika muutmist pärast pakkumuste esitamist. Vastupidi - Vaidlustaja soovib, et Hankija juhinduks hindamisel RHAD-is ja Hindamismetoodikas sätestatud sõnastusest ning loobuks tagantjärele konstrueeritud ja pakkujatele ettenägematust tõlgendusest. Olukorras, kus Hankija on hindamisprotsessi käigus rakendanud Hindamismetoodikat viisil, mis on vastuolus selle sisu ja riigihangete üldpõhimõtetega, on Hankija ise see, kes on reegleid õigusvastaselt muutnud. Vaidlustusmenetluse eesmärk ongi selline rikkumine kõrvaldada ja viia hindamine kooskõlla kehtestatud Hindamismetoodikaga. 7. Hankija põhjendused proovitöö punkti 6.2 osas on vastuolus proovitöö lähteülesandega. 7.1. Hankija väidab p-s 1.16 ekslikult, et Vaidlustaja ettepanekud /ärisaladus eemaldatud/ on „olemuselt kasutajakesksed ja ärilised“ ega paranda 6  otseselt süsteemi jõudlust. Selline seisukoht ei ole kooskõlas proovitöö lähteülesande punktiga 1, kus on sätestatud: „Ärieesmärgiks on tagada, et NES süsteem suudaks vastu võtta ja töödelda massiivseid andmemahtusid kiiresti, täpselt ja töökindlalt, toetades seeläbi klientide äriprotsesside efektiivsust ning aidates kaasa rahvusvahelise kaubavahetuse sujuvusele. Ärieesmärkide saavutamiseks ning klientide rahulolu tagamiseks on vajalik tõsta NESi andmete esitamise ja töötlemise kiirust.“ 7.2. Vaidlustaja rõhutab, et alakriteeriumi nr 3 sisu oligi esitada äriprotsessi muudatusi. Äriprotsessi muudatuste mõju süsteemi jõudlusele ongi olemuslikult kaudne. Kui muudatus parandaks jõudlust otseselt (nagu on Hankija ette heitnud), oleks tegemist tehnilise lahendusega, mida hinnati alakriteerium nr 2 raames. Hankija heidab seega alakriteeriumi nr 3 all Vaidlustajale ette seda, et esitatud äriprotsessi ettepanek ei ole tehniline, ajades seeläbi segi kaks hindamiskriteeriumit. 7.3. Hankija poolt alakriteeriumite omavahelist segaminiajamist kinnitab ilmekalt Hankija vastuse p-s 1.16 esitatud väide: „Sellest tulenevalt ei olnud hankijal võimalik hinnata, et tegemist oleks selgelt põhjendatud ja rakendatava äriprotsessi muudatusega, mis toetaks proovitöö lähteülesandes seatud tehnilisi eesmärke NES süsteemi jõudluse ja andmetöötluse probleemide vähendamiseks.“ 7.4. Eeltoodud lause tõestab üheselt, et Hankija on äriprotsessi ettepanekute (alakriteerium nr 3) hindamisel aluseks võtnud tehnilised nüansid, mis kuuluvad hindamisele hoopis alakriteerium nr 2 alusel. Seejuures ei ole Hankija oma vastuses sisuliselt vastanud Vaidlustaja argumentidele ega lükanud ümber esitatud selgitusi, vaid on piirdunud Vaidlustaja poolt esitatud info ignoreerimisega, jättes sisuliselt adresseerimata Vaidlustaja asjakohased argumendid ja selgitused. 7.5. Samuti heidab Hankija ette analüüsi puudumist teemal „kas ja millistel juhtudel kaalub väidetav valideerimise vähenemine üles eeltäitmiseks vajalikud täiendavad päringud“. Vaidlustaja rõhutab, et tegemist on lisanõudega, mida ei saagi täita, sest pakkujatel puudub juurdepääs asjakohase süsteemi logidele ja kasutusstatistikale, mida Hankija ei ole RHAD-is esitanud. See nõue langeb kokku proovitöö punkti 6.3 osas esitatud etteheidetega, kus Hankija nõuab samuti analüüsi, mille tegemine ilma vajaliku alusinfota on objektiivselt võimatu (vt täpsemalt käesoleva dokumendi punkt 8.1). 7.6. Vaidlustaja rõhutab, et proovitöö punktis 6.2 kirjeldatud ettepanek on kooskõlas proovitöö lähteülesandes sõnastatud ärieesmärkidega. Hankija etteheide ettepaneku ärilisuse kohta on asjakohatu, sest alakriteerium nr 3 sisu oligi esitada äriprotsessi muudatusi, mis toetavad jõudlust, säilitades seejuures äriloogika ja kasutajamugavuse. Sellest tulenevalt on Hankija hinnang proovitöö punktile 6.2 õigusvastane. 8. Hankija põhjendused proovitöö punkti 6.3 osas ei ole kooskõlas proovitöö lähteülesandega. 7  8.1. Hankija heidab Vaidlustajale ette, et Vaidlustaja ei ole esitanud analüüsi päringute mahu ja nende mõju kohta süsteemi tervikkoormusele. Vaidlustaja rõhutab, et selline analüüs eeldab juurdepääsu konfidentsiaalsele Maksu- ja Tolliameti tootekeskkonna andmetele ja kasutusstatistikale, mida Hankija ei ole RHAD-is pakkujatele kättesaadavaks teinud. Nõudes hindamisel analüüsi, mis tugineb konfidentsiaalsel teabel, on Hankija loonud olukorra, kus korrektselt käituv pakkuja ei saagi nõutud analüüsi teostada, sest tal puudub selleks vajalik alusinfo ning õiguspärane juurdepääs konfidentsiaalsele teabele. Sellist alusinfot ei olnud RHAD-ile lisatud, mistõttu oli sellisel kujul analüüsi esitamine objektiivselt võimatu. 8.2. Lisaks on märkimisväärne, et proovitöö lähteülesanne ei nõudnudki pakkujalt sellise analüüsi teostamist. 8.3. Muuhulgas on Hankija /ärisaladus eemaldatud/. 8.4. Hankija ei tohi pakkumuste võrdlemisel aluseks võtta ega Vaidlustajale ette heita sellise analüüsi puudumist, mida ei ole RHAD-is nõutud ja mille koostamiseks vajalik info ei olnud pakkujatele ühiselt ja võrdselt kättesaadav. Arvesse on lubatud võtta üksnes selliseid ettepanekuid, mis tuginevad pakkujatele samadel alustel kättesaadavaks tehtud infole. Selline hindamine rikub pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet. 9. Kokkuvõte Kokkuvõtlikult jääb Vaidlustaja sisukohale, et Hankija on tegutsenud Vaidlustaja pakkumuse hindamisel õigusvastaselt ja rikkunud riigihangete üldpõhimõtteid, asendades RHAD-is sätestatud reeglid tagantjärele konstrueeritud loogikaga ning heites Vaidlustajale ette selliste nõuete täitmata jätmist, mida RHAD-is pakkujatele ei olnud esitatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb Vaidlustaja proovitööd alakriteerium nr 3 alusel hinnata maksimaalse 25 punktiga. MENETLUSKULUD 10. Vaidlustaja on kandnud menetluskulusid summas 2560 eurot, mis koosneb vaidlustamise esitamisel tasutud riigilõivust ning mille välja mõistmist Hankijalt Vaidlustaja kasuks taotleb Vaidlustaja VAKO-lt. Lugupidamisega Arne Ansper Cybernetica AS juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 8