dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija täiendavad seisukohad

Rahandusministeerium · 15. aprill 2026
Viit
12.2-10/26-61/87-7
Registreeritud
15. aprill 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-61
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Copy of 3_2_Lisa 1 Pakkumuse maksumuse tabel (Lepingu eelarve)_1201_0.xlsx
  • 📎Lisa 2_Tuleviku tänava ehitustööd muutmise kokkulepe.asice50 KB
  • 📎Riigihangete vaidlustuskomisjon täiendavad seisukohad NjaV.asice169 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn vako@fin.ee Vaidlustaja: OÜ N&V Registrikood 16297634 Kaasiku tn 28, Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet registrikood 75039729 Peetri plats 3, Narva linn, 20308 e-post [email protected] Hankija esindaja: vandeadvokaat Andrei Matvejev Advokaadibüroo Andrei Matvejev Kulgu 4, Narva e-post: [email protected] tel. +37 250 31 782 Kolmandad isikud: Ühispakkujad OÜ GULIB registrikood 10019549 AS VANT registrikood 10157719 Täiendavad seisukohad OÜ N&V 30.03.2026 vaidlustuse kohta hankes viitenumbriga 296622 Seisukoht Hankija on jätkuvalt seisukohal, et vaidlustus on põhjendamatu, ning palub jätta vaidlustuse rahuldamata ja menetluskulud vaidlustaja kanda. Tõendid Varasemas menetluses esitas hankija hankija ja OÜ N&V vahel sõlmitud kokkuleppe ehituslepingu juurde. Seoses sellega, et hankija esindaja arvutis avaneb nimetatud dokument vigadega, esitab hankija selle uuesti. Täiendavalt esitab hankija seoses sellega, et vaidlustaja esitas AS Stell Eesti ja hankija vahel hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“ (viitenumber 271119) sõlmitud lepingu ning viitas hanke maksumusele, lähtudes lepingu juurde lisatud eelarvest, AS Stell Eesti poolt nimetatud hankes esitatud maksumustabeli, selgitades, et nimetatud hankes telliti tööd kestusega 20 kuud, kuid tegelik lepingu kestus oli 19 kuud. Hankija selgitab, et vaidlustaja poolt tehtud arvutused, mis lähtuvad eeldusest, et nimetatud hankes telliti töid 24 kuu kestusega, on valed, kuna vaidlustaja ei ole arvestanud ei hanke korraldamisel eeldatud lepingu kestust ega ka tegelikku kestust. Asjaolud ja menetluse käik Hankija Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet korraldab avatud hankemenetlusega riigihanget nimetusega „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026–2027“ (viitenumber 296622). Hanketeade avaldati riigihangete registris 07.07.2025. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 27.10.2025. Hange on jagatud kolmeks osaks teenindamiseks vajalike piirkondade alusel (I; II ja III piirkond). 14.11.2025 tegi hankija esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuse ning seejärel 28.11.2025 edukaks tunnistamise ja kvalifitseerimise otsuse (pöördmenetluses), millega I piirkonna osas tunnistati edukaks ühispakkuja OÜ Gulib/AS Vant pakkumus ning kvalifitseeriti ühispakkuja. Vaidlustaja esitas 28.11.2025 otsuse peale vaidlustuse (I piirkonna osas), mis rahuldati 13.01.2026 VAKO otsusega nr 283-25/296622 ning hankija 28.11.2025 otsus tunnistati kehtetuks ühispakkuja pakkumuse I piirkonna osas edukaks tunnistamise ja ühispakkuja kvalifitseerimise osas. Seejärel tegi hankija 20.03.2026 uue otsuse, millega jätkuvalt tunnistas I piirkonna osas edukaks ühispakkujate pakkumuse ja kvalifitseeris ühispakkuja. Vaidlustaja, kelle pakkumuse maksumus I piirkonna osas järgneb ühispakkujate pakkumuse maksumusele, esitas vaidlustuse hankija 20.03.2026 otsuse peale, paludes otsus tunnistada kehtetuks. VAKO edastas vaidlustuse hankijale vastuse esitamiseks. Hankija esitas vastuse vaidlustusele ning VAKO otsustas jätkata vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses, määrates täiendavate seisukohtade esitamise tähtajaks 10.04.2026 ning vastaspoole täiendavate seisukohtade kohta arvamuse avaldamise tähtajaks 14.04.2026. Vaidlustaja esitas 10.04.2026 täiendavad seisukohad ja arvutused, mis vajavad hankija poolt selgitamist ja ümberlükkamist, mistõttu esitab hankija käesoleva menetlusdokumendi. Seisukoha põhjendused Hankija jääb vastuses vaidlustusele esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt soovib hankija esitada seisukoha seoses vaidlustaja 10.04.2026 täiendavate seisukohtadega. Vastuväited vaidlustaja täiendava seisukoha p-s 3 esitatud väidete vastu Täiendavate seisukohtade p 3.3 osutab vaidlustaja sellele, et ühispakkuja poolt antud seletused tema pakkumuse maksumuse kujundamise kohta ei ole piisavad ning ei vasta RHS § 115 lg 8 nõuetele. Kõigepealt tuleb rõhutada, et RHS § 115 lg 8 ei kehtesta nõudeid pakkuja selgituste sisule. Vastupidi, RHS § 115 lg 8 annab hankijale kaalutlusõiguse hinnata, kas esitatud selgitused on piisavad ja põhjendatud. Hankija on oma otsuses esitanud kaalutlused selle kohta, miks ta leiab, et ühispakkujate pakkumuse maksumus vastab objekti (I piirkonna) tavapärasele maksumusele. Hankija soovib taaskord rõhutada oma lähenemise loogikat: I piirkond on individuaalne objekt, mille maksumust ei ole võimalik tuvastada teiste objektidega (nt teiste linnade teenusehindadega) võrdlemise teel. Erinevates linnades tellitavad teenused erinevad oma koosseisu ja eripära poolest, samuti on erinevad objektide iseärasused (nt ei ole võimalik tuletada 1 m² hoolduse maksumust Narva I piirkonnas Tallinna kesklinna või Rakvere näitajate põhjal, kuna tegemist on väga erinevate maastike, mälestusmärkide jms objektidega). Samuti ei ole võimalik maksumuse põhjendatust hinnata üksnes selle komponentide analüüsi kaudu. Esitades vastuse vaidlustusele, juhtis hankija tähelepanu vaidlustaja poolt koos vaidlustusega esitatud tema pakkumuse maksumuse seletavale tabelile. Samalaadse kalkulatsiooni esitas hankija järelepärimisele vastuseks ka ühispakkuja. Nii vaidlustaja tabelis kui ka ühispakkuja kalkulatsioonis nimetatakse erinevate kogumaksumuse osade summasid, kuid nende kujunemine jääb ebaselgeks. Näiteks vaidlustaja vaidlustuse lisa 17 suvise hoolduse maksumuse seletavas tabelis on märgitud, et niiduki kasutamise kulud I hooldusklassiga alal on 12 500 eurot 1 m² kohta perioodi jooksul. Samuti on palgakulud sama tööde teostamisel määratud 12 500 eurot 1 m² kohta traktoristide puhul, 350 eurot trimmerdajate osas ja 1 000 eurot koristajate osas. Samas ei ole selgitatud, kui palju traktoreid, trimmereid ja töötajaid tööde teostamisel osaleb, millised on iga masina kütuse- ja hoolduskulud ega ka töötajate tegelik arv. Samalaadselt on koostatud ka ühispakkuja poolt hankija järelepärimisele esitatud kalkulatsioon: esitatud on küll erinevad summad, kuid nende kujunemise üksikasjad jäävad määramata. Hankija teeb sellest järelduse, et ei ole realistlik nõuda pakkujatelt üksikasjalikke selgitusi. Samuti ei annaks sellised üksikasjad sisulist lisaväärtust. Näiteks võib pakkuja märkida, et kahe traktori ja ühe trimmeri kütusega varustamiseks kulub 5 liitrit diislikütust päevas. Esiteks võib tehnika kütusekulu olla väga erinev, sõltudes selle margist, ehitusaastast jms. Teiseks võib tehnika kasutada erinevat liiki kütust (nt bensiin või diisel), mille hinnad erinevad käesoleval ajal ligikaudu 20% ulatuses. Samuti ei koosne tööde maksumus üksnes kütusekulust, vaid hõlmab ka tööjõukulusid, mis võivad erineda, samuti töötajate arvu, mida pakkuja peab tööde teostamiseks piisavaks, jms. Sellises olukorras saab hankija hinnata pakkumuse maksumuse põhjendatust, tuvastades konkreetse objekti keskmise maksumuse piisava perioodi jooksul, mida hankija on ka teinud, leides objekti keskmise maksumuse, millest ühispakkuja pakkumuse maksumus ei kaldu märkimisväärselt kõrvale. Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohased vaidlustaja täiendavate seisukohtade p-d 3.4 ja 3.5, milles vaidlustaja väidab, et hankija hakkas ajaloolist keskmist maksumust tuvastama seetõttu, et ühispakkuja ei esitanud piisavaid andmeid, mis võimaldaksid kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust. Vaidlustaja poolt esitatud tabel (vaidlustuse lisa 17) näitab, et pakkujad on võimelised nimetama ruutmeetri või muude ühikute maksumusi, kuid ei ole võimelised selgitama nende maksumuste kujunemise aluseid ega arvutuskäiku. Oluline on märkida ka järgmist: riigihanke alusdokumendid (RHAD) on suunatud lõpptulemuse saavutamisele (nt kergliiklusteed peavad olema puhastatud, muruväljakud niidetud jms kindla ajavahemiku jooksul). RHAD ei sätesta lähteandmeid materjalide, tehnika ega tehnoloogia kohta, kehtestades üksnes teatud piirangud tehnika kasutamisele (nt maksimaalne täismass jms). Seega võivad pakkujad valida erinevaid tehnoloogiaid, mis mõjutavad 1 m² hinna kujunemist: muru niitmine võib toimuda käsitsi, trimmeriga või kerge traktoriga; sama maa-ala piires võivad olla tsoonid, mis nõuavad erinevate tehnoloogiate kasutamist. Tehnoloogia valik lõpptulemuse saavutamiseks on töövõtjapoolne otsus. Samuti sõltuvad tööde mahud ja tehnoloogiad osaliselt ilmastikutingimustest: kuiva ja sooja sügise korral on puulehtede koristamise kulud 1 m² kohta erinevad võrreldes niiske ja vihmase sügisega. Seetõttu ei ole võimalik objektiivselt ja üheselt tuvastada I piirkonna teenindamise 1 m² kulusid üksnes ühikuhindade ja kulude detailse lahtikirjutamise kaudu. Tegemist ei ole ehituslepinguga, kus on võimalik määrata ehitusmaterjalide kogused ja liigid ning hinnata nende kaudu vähemalt osaliselt tööde maksumuse põhjendatust (nt betoonpaneelide, telliste jms hinnad). Vaidlustaja viitab vaidlustuse p-s 3.5 sellele, et hankija oleks pidanud nõudma ühispakkujalt ühikuhindade kujunemisel ja arvutamisel kasutatud teenuste, kütuse jms hindade esitamist, mis on vajalikud vastava ühiku (nt muruväljaku 1 m² niitmine jms) maksumuse määramiseks, kuid eespool kirjeldatud asjaoludel ei ole sellise nõude täitmine reaalselt võimalik, mida kinnitab ka vaidlustuse lisa 17. Vastuväited vaidlustaja täiendava seisukoha p-s 4 esitatud väidete vastu Täiendavate seisukohtade p-s 4.1 osutab vaidlustaja, et hankija möönab hankelepingu muutmise vajadust. Antud väite alused ei ole selged. Ei riigihanke alusdokumentides ega vaidlusaluses otsuses ole hankija kunagi möönnud, et ta eeldab hankelepingu hinna muutmist lepingu täitmise käigus. Vastupidi, hankija on rõhutanud, et lepingu täitmisel lähtutakse üldreeglina lepingu tingimustest ilma neid muutmata. Hankija selgitas üksnes, et tema varasem kogemus OÜ N&V-ga sõlmitud lepingute täitmisel näitab, et OÜ N&V on korduvalt taotlenud hankelepingute hindade muutmist. Samuti esitas hankija kaks kokkulepet OÜ N&V-ga, mis olid sõlmitud seoses ehitushangete lepingute hindade muutmisega, mh juhul, kui OÜ N&V taotles lepingu hinna muutmist vähem kui kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Samalaadne lähenemine ilmnes ka OÜ N&V poolt linnaga sõlmitud teede hoolduse lepingu täitmisel. Kuid hankija ei ole kunagi väitnud, et ühispakkujatega lepingu sõlmimisel kavatsetakse lepingut muuta. Sellest tulenevalt on asjakohatu ka täiendavate seisukohtade p 4.2, milles vaidlustaja väidab, et hankelepingu hinna muutmise eeldamine kujutab endast ebavõrdset kohtlemist teiste pakkujate suhtes. Antud väide on arusaamatu, arvestades, et riigihanke alusdokumentides, vastuses vaidlustusele ega vaidlusaluses otsuses ei ole esitatud ühtegi eeldust või oletust, et käesolevas hankes sõlmitav leping tuleks selle täitmise käigus muuta. Täiendavate seisukohtade p-des 4.3 ja 4.4 püüab vaidlustaja diskrediteerida hankijat, väites, et varasemates lepingulistes suhetes oli hankija teadlik, et OÜ Gulib esitas 2021. aastal samalaadsete tööde teostamiseks korraldatud hankes pakkumuse, mis põhines 2018. aasta hindadel. Ei ole selge, millistele andmetele antud väide tugineb. Juba vaidlusaluses otsuses on märgitud järgmised asjaolud: 31.08.2018 algatas hankija riigihanke „Narva linna haljasalade hooldustööd 2019–2023“ (viitenumber 200418, edaspidi riigihange 200418), mis oli korraldatud kolme piirkonna suhtes. RHR andmetest on võimalik kontrollida, et OÜ Gulib tunnistati edukaks pakkujaks II ja III piirkonna osas, samas kui I piirkonna osas tunnistati edukaks OÜ Krausberg Eesti pakkumus. 2021. aastal taganeti OÜ Krausberg Eestiga sõlmitud lepingust, mille tulemusel jäi I piirkond teenindamata. Seetõttu kuulutati 25.10.2021 välja uus riigihange „Narva linna haljasalade hooldustööd 2022–2023“ (viitenumber 242498, edaspidi riigihange 242498), mille raames tunnistati edukaks OÜ Gulib pakkumus. Vaidlustaja väidab, et 25.10.2021 avaldatud hankes (viitenumber 242498) esitas OÜ Gulib pakkumuse, mis põhines 2018. aasta hindadel. Vaidlusaluses otsuses ning RHR andmete põhjal on tuvastatav, et 2018. aastal korraldatud riigihankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2019–2023“ (viitenumber 200418) oli OÜ Gulib pakkumus I piirkonna osas summas 1 943 780,24 eurot ilma käibemaksuta, mis jagatuna nelja aasta peale annab keskmiseks aastamaksumuseks 388 756,04 eurot ilma käibemaksuta. 25.10.2021 avaldatud riigihankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2022–2023“ (viitenumber 242498), mis oli korraldatud üksnes I piirkonna teenindamiseks, esitas OÜ Gulib pakkumuse summas 838 110,69 eurot ilma käibemaksuta, mis jagatuna 23 kuu peale (teenuse kestus) annab keskmiseks kuumaksumuseks 36 439,59 eurot ilma käibemaksuta ehk 437 275,14 eurot aastas ilma käibemaksuta. Juhul kui vaidlustaja hinnangul on 2018. aastal esitatud pakkumuse aastamaksumus 388 756,04 eurot võrdne 2021. aastal esitatud pakkumuse maksumusega 437 275,14 eurot, ei ole hankija võimeline antud lähenemist kommenteerima. On märkimisväärne, et pakkuja OÜ N&V, kes samuti osales hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2022–2023“, esitas pakkumuse maksumusega 897 752,10 eurot ilma käibemaksuta, mis jagatuna 23 kuuks annab keskmiseks kuutasuks 39 032,70 eurot ilma käibemaksuta ehk 468 392,40 eurot aastas ilma käibemaksuta, mis on marginaalselt kõrgem kui OÜ Gulib pakkumus. Antud asjaolu on kajastatud vaidlusaluses otsuses ning on kontrollitav RHR kaudu. Sellest asjaolust lähtudes järeldub hankijale, järgides vaidlustaja loogikat, et ka OÜ N&V-l on kalduvus esitada hangetes pakkumusi alandatud maksumusega, arvestamata hanke täitmiseks vajalikke kulusid. Edasi viitab vaidlustaja sellele, et esitades 2021. aastal pakkumuse hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2022–2023“, hakkas OÜ Gulib juba 2022. aasta lõpus taotlema hinna suurendamist. Antud väide on vastuolus vähemalt osaliselt tõenditega, mille vaidlustaja ise oma vaidlustusele lisas. Vaidlustaja esitas tõendina OÜ Gulib 11.11.2022 kirja (vaidlustuse lisa 6), milles on selgelt märgitud, et OÜ Gulib, viidates 2022. aastal toimunud sündmustele, palub suurendada hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2019–2023“ (viitenumber 200418) sõlmitud lepingu maksumust selliselt, et suureneksid mitte kogu lepingu maksumus, vaid tasud, mis tekivad 2023. aastal. Sama asjaolu on selgelt välja toodud ka teises vaidlustaja poolt esitatud tõendis – OÜ Gulib 01.03.2023 kirjas (vaidlustuse lisa 8), milles taotletakse 2018. aastal sõlmitud lepingu muutmist üksnes 2023. aasta ülejäänud perioodiks. Oluline on aga järgmine: vaidlustaja esitas ka kokkuleppe OÜ Gulib ja hankija vahel, mille alusel hinnamuudatus teostati (vaidlustuse lisa 14). Nimetatud kokkuleppest nähtub selgelt, et see sõlmiti alles 29.12.2023 ning selle sõlmimise peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et Narva linna haljasalade hooldustöödeks aastateks 2024–2026 kavandatud hanke läbiviimine venis. Esialgselt oli plaan, et hankija suudab lõpetada uue hanke ja sõlmida lepingu hiljemalt 01.01.2024, kuid menetluse pikenemise tõttu tekkis vajadus pikendada OÜ Gulibiga sõlmitud lepinguid hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2019–2023“ (viitenumber 200418) ning hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2022–2023“ (viitenumber 242498) kuni uue hanke lõpuleviimiseni. Hankija esitas omalt poolt ka OÜ N&V-ga sõlmitud kokkuleppe antud isikuga sõlmitud teede hoolduse lepingu hindade muutmise kohta (vastuse vaidlustusele lisa 3). Nimetatud kokkuleppega pikendati OÜ N&V-ga sõlmitud lepinguid samalaadsete tööde (teede puhastamise) teostamiseks samadel asjaoludel (uue hanke läbiviimine venis) ja samadel tingimustel (lepingu pikendamisega kaasnes töövõtja tasu suurendamine). Vaidlustaja viitab ka sellele, et hankija sõlmis eespool nimetatud kokkuleppe OÜ Gulibiga haljasalade hooldustööde lepingu pikendamiseks omal algatusel. Hankija seisukohal tegutses hankija samadel asjaoludel (s.t seoses uue perioodi teenuse tellimiseks suunatud riigihanke läbiviimise venimisega ja kehtivate lepingute pikendamise vajaduse tekkimisega) võrdselt kõigi töövõtjate suhtes. Nagu eespool märgitud, pikendati samadel põhjustel 2023. aasta detsembris ka OÜ N&V-ga linnateede puhastamiseks sõlmitud lepingut, sõlmides selleks vastava kokkuleppe (vt vastuse vaidlustusele lisa 3). Mh on OÜ N&V-ga sõlmitud kokkuleppe p-s 1.4 sätestatud, et: „Tellija (hankija) pakkus Töövõtjale (OÜ N&V) jätkata teenuse osutamist kuni sama teenuse tellimiseni riigihanke viitenumbriga 270946 tulemusel. Pakkudes Töövõtjale teenuse osutamise jätkamist, lähtub Tellija sellest, et mõlema lepingu alusel tellitud teenus on samalaadne ning teenuse osutamine nõuab Töövõtjalt teenuse osutamiseks vajalike seadmete, tööjõu jms olemasolu. Muu hulgas lähtub Tellija sellest, et hankemenetluses viitenumbriga 270946 tehtud VAKO otsuses on leitud, et sellise teenuse osutamiseks peab teenuse osutajal olema ettevalmistamisaeg, mis on vajalik selleks, et teenuse osutaja saaks värvata vajaliku tööjõu ning osta või võtta kasutusele vajalikud seadmed ja tehnika. Antud olukorras puudub võimalus tellida sama teenus lühikeseks (võrreldes põhilepingu kehtivusajaga) ajavahemikuks hankemenetluses või muul viisil. Lähtudes eeltoodust esitas Tellija Töövõtjale 22.11.2023 ettepaneku jätkata teenuse osutamist olemasolevate töövõtulepingute alusel kuni riigihanke nr 270946 tulemusel hankelepingute sõlmimiseni.“ Samad asjaolud on kajastatud ka 29.12.2023 OÜ Gulibiga sõlmitud kokkuleppe (mille on esitanud vaidlustaja) p-s 1.2 ning vaidlustaja poolt 22.11.2023 OÜ-le Gulib esitatud kirjas (vaidlustuse lisa 11). Hankijale jääb arusaamatuks, miks vaidlustaja peab eespool kirjeldatud asjaoludel OÜ Gulibiga sõlmitud lepingu muudatusi kahtlaseks, kuid samadel asjaoludel ja samasugusel viisil OÜ N&V- ga sõlmitud lepingu muudatusi peab tavapäraseks. Vaidlustaja osutab samuti sellele, et hankija ja OÜ N&V vahel sõlmitud ehituslepingud ning nende muutmise kokkulepped, mille hankija esitas koos vastusega vaidlustusele, ei ole käesolevas asjas relevantsed, kuna tegemist on teistsuguse lepingu esemega. Hankija esitas ehitushangetes Tuleviku ja Malmi-Linda tänavate remondiks sõlmitud hankelepingute muutmise kokkulepped eesmärgiga näidata järgmist: 2022. aastal toimus sündmus (Venemaa rünnak Ukrainale), mis mõjutas oluliselt Eesti majandusolukorda, mistõttu 2022–2023 hakkasid praktiliselt kõik linna töövõtjad taotlema nendega sõlmitud lepingute hinna suurendamist. Eraldi soovib hankija nimetatud tõendite põhjal rõhutada järgmist: vaidlustaja peab kahtlaseks asjaolu, et OÜ Gulib hakkas 2018. aastal sõlmitud haljastuslepingu puhul 2022. aasta lõpus taotlema lepingu hinna muutmist 2023. aastaks (tuleb rõhutada, et hankija ei nõustunud antud muutmisega). Lepingu hinna muutmine toimus üksnes olukorras, kus hankijal tekkis vajadus OÜ Gulibiga sõlmitud lepingut ettenägematutel asjaoludel pikendada ka 2024. aastaks. Hankija on esitanud (ning esitab täiendavalt ka koos käesoleva menetlusdokumendiga) OÜ-ga N&V sõlmitud lepingu nr 16/2022 muutmise kokkuleppe. Nimetatud kokkuleppe osas on märkimisväärne järgmine: kokkuleppe p-des 1.1 ja 1.2 on kirjeldatud, et muudetav leping sõlmiti 23.02.2022, kuid OÜ N&V hakkas juba 25.03.2022, s.o ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest ja vahetult pärast Ukraina ja Venemaa vahelise sõja algust, taotlema lepingu hinna suurendamist ligikaudu 17% võrra. On tähelepanuväärne vaidlustaja (OÜ N&V) lähenemine: OÜ Gulib puhul, kes hakkas taotlema temaga sõlmitud lepingu muutmist alles kolm aastat pärast lepingu sõlmimist ja ligikaudu üheksa kuud pärast sõja algust, peab OÜ N&V seda etteheidetavaks nii hankijale kui ka OÜ Gulibile, kuid ei pea kahtlaseks olukorda, kus OÜ N&V ise hakkab juba ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest taotlema lepingu hinna suurendamist, viidates sellele, et kuu aega tagasi alanud sõda on halvendanud majanduslikku olukorda. Hankija rõhutab taaskord, et võrdsuse põhimõttest lähtudes ei saa OÜ Gulibile ette heita lepingu muutmise taotluse esitamist olukorras, kus sarnastel või isegi leebematel asjaoludel on hankija nõustunud OÜ N&V-ga sõlmitud samalaadse lepingu (teede puhastamise lepingu) ning osaliselt ka teistsuguse esemega ehituslepingute muutmisega. Vastuväited vaidlustaja täiendava seisukoha p-s 5 esitatud väidete vastu Täiendavate seisukohtade p-s 5 viitab vaidlustaja sellele, et võrreldes varasemalt korraldatud samalaadsete hangete tingimustega ei ole käesoleva hanke tingimused muutunud leebemaks, vaid vastupidi – vaidlustaja hinnangul on need muutunud rangemaks. Esitades vastuse vaidlustusele, selgitas hankija ammendavalt oma seisukohti antud küsimuses. Vaidlustaja leiab, et nõuete, nagu konkreetse tasemega spetsialistide olemasolu, jäätmeloa olemasolu jms, käesolevast hankest väljajätmine ei mõjuta oluliselt pakkujate kulusid. Hankija loogika on vastupidine: kvalifitseeritud ja konkreetse tasemega spetsialistid saavad reeglina kõrgemat töötasu, jäätmeloa olemasolu eeldab riigile seadusega kehtestatud tasude maksmist jms. Samuti on hankija seisukohal, et VAKO 03.09.2025 otsus osutab otseselt sellele, et tehnilise kirjelduse punkte tuleb muuta just seetõttu, et need suurendavad põhjendamatult hanke maksumust. Juhul kui vaidlustaja ei ole nimetatud VAKO otsusega nõus, ei saa hankija sellist mittenõustumist kommenteerida. Vastuväited vaidlustaja täiendava seisukoha p-s 6 esitatud väidete vastu Täiendavate seisukohtade p-s 6.2 osutab vaidlustaja taas sellele, et hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2022–2023“, mis oli korraldatud üksnes I piirkonna teenindamiseks (viitenumber 242498), esitas OÜ Gulib teadlikult pakkumuse, mille maksumus ei vastanud tööde tegelikule maksumusele, eeldades, et lepingu hinda suurendatakse lepingu täitmise käigus. Hankija on eelnevalt vaidlustaja esitatud tõendite pinnalt (OÜ Gulib taotlused hankijale) selgitanud, et antud väide on väär, kuna OÜ Gulib hakkas 2022. aasta novembris taotlema 2018. aastal sõlmitud lepingu hinna muutmist, mis arvestades pärast 2018. aastat toimunud sündmusi (COVID-19 pandeemia ning Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse ja nendega kaasnenud järsk hinnatõus aastatel 2020–2022) ei ole ebaharilik. Taaskord tuleb rõhutada, et samal ajal tegutses sarnaselt ka teine linna töövõtja OÜ N&V, kes taotles samuti temaga sõlmitud lepingute hinna suurendamist, viidates samadele asjaoludele. Eraldi tuleb rõhutada kahte asjaolu: esiteks on väär vaidlustaja väide, et OÜ Gulib taotles lepingu koguhinna suurendamist 40% ulatuses. OÜ Gulib taotlustest tuleneb selgelt, et taotleti üksnes 2023. aasta hinna suurendamist. Viieks aastaks sõlmitud lepingu puhul ei suurenda ühe aasta hinna suurendamine 40% ulatuses lepingu koguhinda 40% ulatuses. Teiseks oluliseks asjaoluks on see, et tegelikku hinnatõusu ei toimunud. OÜ Gulibiga sõlmitud lepinguid küll muudeti, kuid muudatused olid tingitud sellest, et hankijal tekkis vajadus lepinguid pikendada. Taaskord tuleb rõhutada, et samadel asjaoludel ja samadel põhjustel muudeti ka OÜ N&V-ga sõlmitud samalaadset (teede puhastamise) lepingut. Täiendavate seisukohtade p-s 6.4 heidab vaidlustaja hankijale ette, et hankija on vaidlusaluses otsuses valesti arvutanud käesoleva hanke keskmise aastamaksumuse. Hankija juhib nii vaidlustaja kui ka komisjoni tähelepanu sellele, et erinevus hankija ja vaidlustaja arvutuste vahel seisneb selles, et vaidlustaja arvestab keskmise maksumuse arvutamisel KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (14889626) pakkumusega. KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (14889626) pakkumus tunnistati hankija 14.11.2025 otsusega mittevastavaks. RHS § 115 lg 2 p 1 kohaselt võetakse keskmise pakkumuse maksumuse tuvastamisel arvesse üksnes vastavaks tunnistatud pakkumused. Nimetatud asjaolu on selgelt välja toodud ka vaidlusaluses otsuses. Täiendavate seisukohtade p-s 6.5 osutab vaidlustaja sellele, et AS Stell Eesti pakkumuse maksumuse võrdlemine hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“ (viitenumber 271119) ja käesolevas hankes esitatud maksumusega on vigane. Kahjuks püüab vaidlustaja siin ilmselgelt manipuleerida numbritega. Hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“ (viitenumber 271119) oli lepingu täitmise perioodiks määratud 20 kuud ning edukaks tunnistatud pakkuja pidi alustama töödega 01.05.2024. Antud asjaolu on kontrollitav RHR-i kaudu ning kajastatud ka vaidlusaluses otsuses. AS Stell Eesti esitas nimetatud hankes pakkumuse maksumusega 1 162 980,19 eurot ilma käibemaksuta. Jagades selle summa 20 kuuga, on kuumaksumuseks 58 149,00 eurot ilma käibemaksuta. Korrutades selle 12 kuuga, saadakse aastamaksumuseks 697 788,11 eurot ilma käibemaksuta. Käesolevas hankes esitas AS Stell Eesti pakkumuse summas 1 286 852,92 eurot ilma käibemaksuta, lähtudes 24-kuulisest lepingu täitmise perioodist, mis jagatuna kaheks aastaks annab keskmiseks aastamaksumuseks 643 426,46 eurot ilma käibemaksuta. Ehk käesolevas hankes esitatud AS Stell Eesti pakkumuse maksumus on 7,79% võrra madalam kui hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“ (viitenumber 271119) esitatud pakkumuse maksumus. Selleks, et vältida vaidlustaja poolset manipuleerimist, selgitab hankija järgmist: vaidlustaja poolt esitatud AS Stell Eesti ja hankija vahel sõlmitud lepingu juurde lisatud eelarves on määratud teistsugune I piirkonna maksumus kui hankes esitatud pakkumuses. Eelarve kohaselt on I piirkonna maksumus 1 129 275,15 eurot ilma käibemaksuta. Antud asjaolu selgitab lepingu allakirjutamise kuupäev (15.05.2024) ja lepingu p-s 1.1 sätestatud tööde alustamise kuupäev (01.06.2024). See tähendab, et lepingu juurde lisatud eelarve on võrreldes pakkumusega korrigeeritud selliselt, et ühe kuu tasu on maha arvatud, lähtudes lepingu tegelikust kestusest (19 kuud). Eelarvest ja lepingu kestusest lähtudes on kuu keskmine maksumus 59 435,5 eurot ilma käibemaksuta (1 129 275,15 / 19) ning korrutades selle 12 kuuga, on aastamaksumuseks 713 226 eurot ilma käibemaksuta, mis on veidi suurem kui AS Stell Eesti poolt käesolevas hankes esitatud pakkumuse keskmine aastamaksumus. Seega on kõik vaidlustaja väited selle kohta, et AS Stell Eesti esitas käesolevas hankes suurema pakkumuse maksumuse võrreldes hankega „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“ (viitenumber 271119), asjakohatud ning vaidlustaja arvutused on manipuleerivad. See, et käesolevas hankes kehtestatud tingimused on leebemad kui hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“ (viitenumber 271119) kehtestatud tingimused, tuleneb ka vastuses vaidlustusele ja vaidlusaluses otsuses esitatud keskmistest teenuse aastamaksumustest: hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“ oli keskmine aastamaksumus 537 036,27 eurot ilma käibemaksuta, samas kui käesolevas hankes on see 506 145,41 eurot ilma käibemaksuta. Lähtudes eeltoodust ei vasta tegelikkusele vaidlustaja väited, et käesoleva hanke tingimuste väidetav karmistamine väljendub AS Stell Eesti pakkumuse maksumuse suurenemises või selles, et hankes on ette nähtud kindel summa mööbli ostuks. Tegelikkuses esitas AS Stell Eesti, arvestades käesoleva hanke tingimusi, odavama pakkumuse kui hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“, ning ka pakkumuste keskmine maksumus on vähenenud. Sellest tulenevalt ei saa käsitleda asjaolu, et ühispakkuja esitas käesolevas hankes pakkumuse, mille maksumus on madalam kui OÜ Gulib pakkumus hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“, erandliku või kahtlasena, vaid tegemist on üldise tendentsiga: käesolevas hankes esitatud pakkumuste maksumused on madalamad. Eriti tuleb arvestada, et AS Stell Eesti on hästi tuttav I piirkonna objektiga, mistõttu tema pakkumuse maksumuse vähenemine on oluline näitaja sellest, et käesoleva hanke tingimused on leebemad kui varasemad. Vastuväited vaidlustaja täiendava seisukoha p-s 7 esitatud väidete vastu Täiendavate seisukohtade p-s 7 esitatud väidet ei toeta objektiivsed asjaolud, vaid vastupidi – hankija seisukoht lükkab vaidlustaja käsitluse ümber. Nimelt on hankija osutanud, et pakkujad ei ole võimelised detailselt lahti kirjutama pakkumuste ühikuhindade kujunemist üksikute kulukomponentide lõikes (nt kütus, tööjõukulu, amortisatsioon jms). Sellest järeldub, et ka vaidlustaja poolt esitatud arvutuskäik ei saa olla käsitatav objektiivselt kontrollitava ja universaalselt rakendatava metoodikana, vaid kujutab endast hinnangulist konstruktsiooni. Kui lähtuda hankija seisukohast, et pakkumuste hinnakujundus ei ole sellisel detailsuse tasemel rekonstrueeritav, siis ei saa vaidlustaja samal ajal väita, et tema poolt koostatud mudel võimaldab tuvastada lepingu täitmise minimaalse kulutaseme absoluutse või isegi piisava kindlusega. Selline lähenemine on sisemiselt vastuoluline – ühelt poolt tunnistatakse hinnakujunduse kompleksust ja komponentide mittetraceeritavust, teiselt poolt esitatakse kategoorilisi järeldusi kolmanda isiku pakkumuse väidetava alahinnatuse kohta. Lisaks tuleb arvestada, et vaidlustaja arvutused põhinevad eeldustel (nt tootlikkuse koefitsiendid, kulunormid, keskmised hinnad), mille valik ei ole objektiivselt ainuvõimalik. Ilma võimaluseta kontrollida konkreetse pakkuja tegelikku kulustruktuuri jäävad sellised arvutused paratamatult hüpoteetiliseks ega võimalda teha lõplikke järeldusi konkreetse pakkumuse vastavuse või mittevastavuse kohta tegelikele kuludele. Seega ei saa vaidlustaja seisukohta, mille kohaselt tema arvutused tõendavad lepingu täitmise minimaalset kulutaset, pidada piisavalt põhjendatuks. Vastupidi – hankija enda märkus hinnakujunduse detailse lahtikirjutamise võimatuse kohta kinnitab, et selline rekonstrueerimine ei ole usaldusväärne alus pakkumuste majandusliku põhjendatuse hindamiseks. Seega leiab hankija, et vaidlustaja täiendavad seisukohad on manipulatiivsed ja põhjendamatud ning palub jätta vaidlustuse rahuldamata. Menetluskulud Hankija menetluskulud seoses käesoleva vaidlusega moodustavad kulud õigusabile. Õigusabi on osutanud Advokaadibüroo Andrei Matvejev, lähtudes tunnitasust 170 eurot ilma käibemaksuta. Hankija on menetluskulude nimekirjas selgitanud, miks kohaliku omavalitsuse puhul tuleb õigusabi teenuse hind arvestada koos käibemaksuga. Seega esitatakse menetluskulud tunnitasu alusel koos käibemaksuga, s.o 210,80 eurot tunnis. Ajakulu seoses käesoleva menetlusdokumendiga: - täiendavate seisukohtade õiguslik analüüs – 2 tundi; - käesoleva menetlusdokumendi koostamine ja esitamine – 10 tundi. Kokku 12 tundi ehk 2529,60 eurot. Vastutusega vaidlustusele esitatud menetluskulud olid summas 3794,40 eurot. Seega menetluskulud kokku on 6324 eurot. Kinnitame, et menetluskulud on tehtud seoses käesoleva vaidlustusega ja palume jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Andrei Matvejev Lisad: korduvalt esitatav kokkuleppe hankija ja OÜ N&V vahel ja AS Stell Eesti maksumustabel hankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025“ (viitenumber 271119
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel