Vaidlustus

Maksekorraldus Number __________________ 2260036 Makse kuupäev _______________________ 14.04.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood ADVOKAADIBÜROO SORAINEN OÜ 10876331 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN EE592200221019758083 Maksja pank Swedbank AS Saaja nimi, ID ja aadress RAHANDUSMINISTEERIUM, Eesti, Lõkke 4,19081 Tallinn,Registrite ja Infosüsteemide Keskus (Rah.Min.) Saaja konto IBAN EE932200221023778606 Saaja pank Swedbank AS Makse summa ja valuuta EUR 2 560.00 Makse selgitus Aktsiaselts Kihnu Veeteed vaidlustus riigihankes nr 306597 Viitenumber 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp 0.00 Maksekorralduse lisainfo Makse unikaalne tunnus 2250238-43 Tegeliku maksja nimi, ID ja aadress Tegeliku saaja nimi, ID ja aadress Kinnitus • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. Allkirjad Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri 2026041401096698 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee Riigihangete Vaidlustuskomisjon 14.04.2026 Tartu mnt 85, Tallinn Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 306597 Vaidlustaja: Aktsiaselts Kihnu Veeteed Registrikood: 10867071 Kurase, 88005 Sääre küla, Kihnu vald, Pärnu maakond Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaadid Gerli Helene Gritsenko ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Aadress: Rotermanni 6, 10111 Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected]; [email protected] Hankija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Registrikood: 70000734 Suur-Ameerika tn 1, 10122 Tallinn Tel: 6256101 VAIDLUSTUS RIIGIHANKE ALUSDOKUMENTIDE PEALE 1. TAOTLUSED 1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus“ (viitenumber: 306597) menetlus. 2. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel hankijat viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega riigihanke alusdokumendi „Lisa_16_ATL_Vormsi_Kihnu_Soru-Triigi“ punktid 5.9 ja 5.14 osas, milles need ei näe ette täpseid tingimusi ja korda teenuse mahu suurenemisele 20% ulatuses. 3. Jätta RHS § 198 lg 3 alusel Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed menetluskulud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kanda ning mõista Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed menetluskulud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt Aktsiaseltsi Kihnu Veeteed kasuks välja.  Sorainen – 2/6 – 2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi hankija) kuulutas 12.03.2026 välja avatud hankemenetluse „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus“ (viitenumber 306597; edaspidi hange). Esialgne pakkumuste esitamise tähtaeg oli 22.04.2026. Hetkel kehtiv pakkumuste esitamise tähtpäev on 06.05.2025 kell 12.00. 2. Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) hulgas on dokument „Lisa_16_ATL_Vormsi_Kihnu_Soru-Triigi“ (edaspidi ATL), mille p 5.9 mh reguleerib hankija õigust suurendada sõiduplaanijärgsete reiside arvu vastavalt ATL p-le 5.14 kuni 20 protsendi ulatuses kokku lepitud põhireiside koguarvust tingimusel, et seda võimaldab õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioon. 3. Vaidlustaja on korduvalt riigihangete registri teabevahetuse kaudu pöördunud hankija poole, saamaks selgust selles, kuidas tuleks mõista teenuse suurenemise nõuet 20% ulatuses, kuid vastust sellele ei ole saanud. 4. Kuivõrd hankija ei ole ebaselget tingimust RHAD-s täpsustanud ega ettevõtjatele, sh vaidlustajale arusaadavalt tingimuse sisu selgitanud, esitab vaidlustaja vaidlustuse RHAD peale ning palub hankijat kohustada viia tingimused kooskõlla RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Iseäranis RHS § 3 p-st 1 tuleneva läbipaistvuse põhimõttega. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 5. RHS § 185 lg 1 järgi võib riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2 p 1 järgi võib vaidlustuse esitada RHAD peale. Vaidlustaja on riigihankes osalemisest huvitatud isik, kes tegutseb riigihanke esemega seotud valdkonnas ning täna teenindab liine, mille esemeks vaidlusaluse riigihanke alusel sõlmitav ATL on. 6. Vaidlustatud RHAD-s läbipaistvuse puudumine rikub vaidlustaja subjektiivseid õigusi, sh õigust esitada riigihankes pakkumus, osutuda selles edukaks ja teenida hankelepingu täitmiselt tulu. Seega on vaidlustaja õigus vaidlustust esitada selge. 4. VAIDLUSTATUD TINGIMUS JA SELLE ÕIGUSVASTASUS 4.1. Vaidlustatud tingimuse olemus 7. RHS § 3 sätestab riigihanke korraldamise üldpõhimõtted. RHS § 3 p 1 järgi tegutseb hankija riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Vaidlustaja hinnangul ei ole antud juhul RHAD kooskõlas just RHS § 3 p-st 1 tuleneva läbipaistvuse põhimõttega. 8. Täpsemalt on RHS § 3 lõikega 1 vastuolus järgnevad RHAD punktid: 8.1. ATL p 5.9 järgi on tellijal õigus suurendada või vähendada sõiduplaanijärgsete reiside arvu vastavalt ATL-i punktile 5.14. 8.2. ATL punkt 5.14. sätestab: Pooltel on õigus kokku leppida lisareisides aga ka vähendades reise kuni 20% ATL punktis 5.41 alusel kokku lepitud põhireiside koguarvust tingimusel, et seda võimaldab õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioon. 1 ATL punkt 5.4. sätestab: Sõiduplaan ja veovõime maht, sh reservmaht, lepitakse igaks järgnevaks eelarveaastaks kokku pärast vastava aasta riigieelarve vastuvõtmist, arvestades riigieelarves ühistransporditoetuseks eraldatud vahendite mahtu ning ATL-i punktis 10 toodut.  Sorainen – 3/6 – 9. Ebaselgeks jääb eelviidatud tingimuste puhul hankija õigus suurendada reiside arvu 20%. 10. Vaidlustaja pöördus 22.03.2026 riigihangete registri vahendusel hankija poole ja soovis saada teavet vaidlusaluste ATL punktide sisustamise kohta.2 Täpsemalt öeldes soovis vaidlustaja teada, et kui hankija kohaldab ATL-ist tulenevat õigust suurendada sõiduplaanijärgsete reiside arvu, siis kas pakkuja peab tagama mitme meeskonna olemasolu laeva kohta, kui mahu suurendamine selle laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsiooniga koosmõjus kaasa toob. 11. Hankija vastas sellele küsimusele 26.03.2026 ning vastuse sisuks oli kokkuvõetuna see, et pakkujal on kohustus tagada teenuse osutamine vastavalt ATL-ile ja meeskondade arv ja töökorraldus on pakkuja vastutada. 12. Vaidlustaja küsis seejärel hankijalt uuesti, et kas vedaja peab meeskonna kujundama nii, et oleks võimalik teostada rohkem reise (või muuta väljumiste aegu) kui laeva Ohutu Mehitatuse Tunnistusel näidatud kuue meeskonna liikme tööaja piirangutega on võimalik (7- päevase ajavahemiku raames). Näiteks kas vedaja kohustus on olla valmis ja tagada laevadele ka meeskonnad selliselt, et suvekuudel tuleb reise teha teoreetiliselt 24 tundi ööpäevas?3 13. Hankija vastas, et pakkuja kohustus on tagada lepingu täitmine nõutud mahus. Hankijal on õigus suurendada lepingu mahtu kuni 20% võrra vedajaga kokkuleppel, arvestades vedaja sõidugraafikut ja laevapere töö- ja puhkeaja nõudeid. 14. Vaidlustaja pöördus 03.04.2026 hankija poole uuesti ja palus hankijal oma seisukohti veelgi täpsustada.4 Hankija jäi oma vastuses varasemate selgituste juurde, kuid täpsustas, et varasemat selgitust ei tule mõista viisil, nagu eeldaks see vedajalt valmisolekut reiside tegemiseks 24 tundi ööpäevas. 4.2. Vaidlustatud tingimus on õigusvastane 15. Vaidlustaja ja tõenäoliselt ka teiste ettevõtjate õigusi rikuvad vaidlustatud ATL-i punktid seeläbi, et hankija näeb küll endale ette õiguse suurendada lepingu mahtu kuni 20% võrra, kuid sellise suurendamise täpsemad tingimused ei ole paika pandud, mistõttu ei ole ettevõtjatel selge, mida täpselt on pakkujatelt oodatud ning kuidas seeläbi mh kujundada pakkumuse hind. 16. Läbipaistvuskohustuse täitmiseks ei piisa üksnes riigihankega seotud teabe avalikustamise faktist, vaid avaldatud teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja korra kohta peab olema RHAD-s sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. See on vajalik, et võimaldada kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista riigihanke täpset ulatust ja saada riigihanke tingimustest ühtemoodi aru, et luua endale konkreetne ettekujutus tehtavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus.5 17. Praegusel juhul ei ole ATL p-d 5.9 ja 5.14 kooskõlas just RHS § 3 lg-st 1 tuleneva läbipaistvuse põhimõttega, kuivõrd teenuse mahu 20% suurenemise tingimus ei ole selge, täpne ja üheselt mõistetav ega võimalda oma ebaselguse tõttu pakkujatel esitada pakkumusi, mis põhineks eelmises punktis loetletud eeldustel. Veelgi enam, olustikus, milles pakkujad võivad saada tingimustest oluliselt erinevalt aru, ei ole tagatud ka hankija soov saada samadel alustel ja päriselt võrreldavaid pakkumusi. 18. Paralleele saab siinkohal tõmmata ka VaKo praktikaga hankelepingu muude tingimuste, iseäranis leppetrahvi määrade õiguspärasuse hindamisel. Nõnda on VaKo rõhutanud, et kõik hankelepingu tingimused peavad olema läbipaistvad, kontrollitavad, proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed, ebamõistlikud 2 Teabevahetuse sõnum nr 1069471. 3 Teabevahetuse sõnum nr 1071753. 4 Teabevahetuse sõnum nr 1074816. 5 RHS kommenteeritud väljaanne, § 3 p 1, p 26.  Sorainen – 4/6 – ja põhjendamatult karmid. Sõlmitavas hankelepingus ette nähtud leppetrahvid peavad olema sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, nad peavad lähtuma sõlmitava hankelepingu eesmärgist ja olema mõistlikus suuruses.6 19. Laevapere liikme puhul tuleb mh arvestada järgneva töö- ja puhkeaja erisustega vastavalt meretöö seadusele (MTööS): 19.1. Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni kuuekuulise arvestusperioodi jooksul (MTööS § 40 koosmõjus TLS § 46 lg-tega 1 ja 3). 19.2. Kokkulepe, mille kohaselt jääb laevapere liikmele 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui kümme tundi puhkeaega, on tühine. Puhkeaja võib jagada 24- tunnise ajavahemiku jooksul kaheks osaks tingimusel, et ühe osa kestus on vähemalt kuus järjestikust tundi. Kahe järjestikuse puhkeaja vaheline aeg ei või ületada 14 tundi (MTööS § 48). 19.3. Kokkulepe, mille kohaselt laevapere liikmele jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 84 tundi puhkeaega, on tühine (MTööS§ 49). 20. Eeltoodud regulatsioon on vajalik selleks, et mõista ja sisustada ka ATL punkti 5.14. Nimelt, kui hankijal on õigus kokkulepitud graafikut suurendada 20% ulatuses, siis on ettevõtjal vajalik teada, millistel tingimustel ja kuidas täpselt selline suurendamine võimalik on. Seda selleks, et tagada kooskõla meretöö seaduse nõuetega. ATL p 5.4 sätestab küll, et „tingimusel, et seda võimaldab õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioon“, kuid selline täpsustus ei ole piisav. 21. Piisav ei ole selline täpsustus seetõttu, et ettevõtja peab teadma, kas võib tekkida olukord, kus suvekuudel tuleb reise teha sisuliselt 24 tundi ööpäevas. Antud hetkel ei ole selge, kas selline 20% mahu suurenemine toimuks aasta lõikes nö võrdselt või olekski 20% mahu suurenemine kontsentreeritud just näiteks suvekuudele või mingitele muudele konkretiseeritud ja lühikestele ajavahemikele. See teadmine on pakkujatele, sh vaidlustajale oluline seetõttu, et sama laevameeskond ei saa töötada järjest lõpmatult, arvestades eelviidatud meretöö seadusest tulenevat töö- ja puhkeaja regulatsiooni. 22. Eeltoodu toob kaasa selle, et kui näiteks hankija suurendab teenuse mahtu nt suvekuudel 20% võrra, tuleb pakkujal tagada ka varumeeskonna olemasolu. Vastasel juhul ei saa pakkuja tagada, et osutab hankijale teenust kooskõlas meretöö seadusega, kuivõrd samale meeskonnale ei saa teenuse mahu suurenedes tagada piisavat puhkeaega. Sellisel juhul, kui pakkuja peab tagama varumeeskonna olemasolu, tuleb pakkujal ka seda pakkumuse maksumuses arvesse võtta. Töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 järgi tuleb töötajale tasuda valveaja eest. Laevapere liikme töösuhtele kohaldatakse töölepingu seadust (MTööS § 6). 23. Kuna täiendava tööjõukulu vajadus ei ole pikalt ette teada vähemalt praeguse RHAD valguses, siis peaks ettevõtja, s.o. vedaja valmis olema olukorraks, kus tal on varumeeskond igaks juhuks, kes oleks valveajal. Seda selleks, et olla valmis reageerima, kui hankijal peaks tekkima huvi ühes kuus või nädalas tellida lisareise näiteks 80% rohkem kui näidisgraafikud seda prognoosida lubavad. Selline olukord on võimalik, kuivõrd RHAD ei sea mistahes täpsemaid tingimusi teenuse mahu suurenemisele 20% ulatuses. Hankija on küll ühes teabevahetuse vastuses öelnud, et 24h ööpäevas ei ole kavas laeva sõitma panna (teabevahetuse nr 1074816), kuid siiski jääb ebaselgeks kas nt 21h, 19h või 15h ööpäevas võib kõne alla tulla. 24. Eeltoodu tähendab pakkuja jaoks mh mitmekordset tööjõukulu. Kuna tööjõukulu on üks suurimaid teenuse kulukomponente, siis on arusaadavalt tegemist ka olulise komponendiga pakkumuse hinnastamisel. Sellega kaasneb risk, et pakkuja tegevus võib muutuda ühel hetkel jätkusuutmatuks ehk pakkuja on selgusetu RHAD tingimuse tõttu riske liiga madalalt hinnanud 6 VaKo 148-19/210037.  Sorainen – 5/6 – ja kogu tema tegevus võib muutuda jätkusuutmatuks. Sellega esineb risk teenuse katkemiseks, mille tõttu oleks ka hankija enda huvides RHAD tingimusi täpsustada. 25. Kui näiteks hankijal on soov aastast reiside mahtu tõsta 20% selliselt, et laev ei sõida kordagi 24h järjest (millele viitab hankija vastus teabevahetuses), siis puuduvad täpsemad detailid ja piirangud kuude ja nädalate lõikes. Ainukeseks piiranguks RHAD-s on hetkel eelviidatud 20%, lisaks teabevahetuse kaudu antud suunis, et 24h valmisolekut hankija ei eelda. Sellistes piirides ei ole pakkujal võimalik esitatava pakkumuse maksumuse kohta informeeritud otsust teha, mille tagajärjeks on kas: 1) pakkuja peab „igaks juhuks“ alati mitut meeskonda varuks hoidma ja kandma sellega märkimisväärseid lisakulusid või; 2) võtma pakkumuse hinnastamisel ebaproportsionaalseid riske, nt üldse mitte arvestama sellega, et mitut meeskonda võiks reiside mahu tõstmise korral vaja minna. 26. Seevastu, kui hankija on juba teabevahetuses selgitanud, et 24h ei pea meeskondi olema, siis puudub mistahes mõistlik põhjus, miks ei saaks RHAD-s täpsemalt kirja panna, kui palju ja millistel täpsematel alustel täiendavaid meeskondi pakkujalt oodatakse või mis on täpsed tingimused teenuse mahu suurenemisele. Liiatigi, kui hankija on andnud teabevahetuses selgituse, et 24h ei pea meeskondi „pidama“, siis RHS § 46 lg 3 mõttes on tegemist teabega, mis peab olema esitatud RHAD-s. 27. Kokkuvõtlikult on praegusel juhul vajalik täpsustada ATL punkte 5.9 ja 5.14 osas, mis võimaldavad hankijal suurendada teenuse mahtu 20% ulatuses, s.o. kuidas, millistel tingimustel ja millisel ajaperioodil selline suurenemine toimuda saab. Selge ja üheselt mõistetav RHAD tingimus võimaldab ettevõtjatel oma riske hinnata ja vastavalt sellele ka pakkumust hinnastada. 28. Siinkohal tuleb arvestada ka tõsiasjaga, et kuivõrd eduka pakkujaga sõlmitakse ATL, siis tuleneb ühistranspordiseadusest ja haldusõiguse normidest vedaja jätkusuutlikkuse tagamisele täiendavaid kohustusi, mistõttu ei saa kõnealust küsimust jätta RHAD-s üksnes iga pakkuja riskiisu lahendada. 5. TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS 29. RHS § 193 lg 1 järgi võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 30. Riigihanke peatamine eeldab vaidlustaja jaoks pöördumatu ja kahjuliku tagajärje tekkimise ohtu juhul, kui riigihanget jätkatakse.7 Selleks peab vaidlustaja õiguste või huvide kaitse vaidlustusmenetluse ajal või pärast vaidlustaja jaoks positiivset otsust olema oluliselt raskendatud või võimatu.8 31. RHAD peale esitatud vaidlustuse eesmärk on saavutada olukord, kus hankija kehtestaks õigusvastaste hanketingimuste asemel õiguspärased tingimused. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole enam võimalik olukorras, kus pakkumused on juba esitatud. Kui pakkumuste esitamise tähtaeg möödub, on RHAD-s sätestatud tingimused kohustuslikud nii hankijatele kui pakkujatele, kellel tuleb edasises menetluses nendest tingimustest lähtuda. VaKo ega kohus ei saa kohustada hankijat pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist RHAD-d muutma.9 32. Käesoleval juhul on tegemist avatud hankemenetlusega. Seega, kui pakkumuste esitamise tähtaeg saabub, ei ole enam lepingutingimuste RHS-iga kooskõlla viimine võimalik. 7 VaKo 17-18/193653, p 4. 8 VaKo 187-17/192426, p 6. 9 VaKo 193-24/284110, p 3.  Sorainen – 6/6 – 33. RHAD vaidlustamise korral on riigihanke peatamine põhjendatud eelkõige juhul, kui pakkumuste esitamise tähtaeg saabub potentsiaalselt vaidlustusmenetluse ajal või pärast vaidlustusmenetluse eeldatavat lõppu aga edasikaebamistähtaja ajal.10 Antud juhul saabuks pakkumuste esitamise tähtpäev eelduslikult vaidlustusmenetluse ajal: vaidlustus on esitatud 14.04.2026, pakkumuste esitamise tähtpäev on 06.05.2026 kell 12.00 ja vaidlustuskomisjon teeb vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse hiljemalt 30 päeva jooksul vaidlustuse saamisest, s.o hiljemalt 14.05.2026 (RHS § 200 lg 1). 34. Eeltoodust tulenevalt palub vaidlustaja rahuldada taotluse hankemenetluse peatamiseks. 6. MENETLUSLIKUD TEATED 35. RHS § 189 lg 2 p 2 näeb ette, et hankemenetluses peab vaidlustus RHAD peale olema VaKo-le laekunud hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Vaidlustus RHAD peale tuleb esitada hiljemalt 14.04.2026, kuna esialgne pakkumuste esitamise tähtaeg oli 22.04.2026. Käesolev dokument on seega tähtaegne. 36. Vaidlustaja ei välista, et vaidlustust on võimalik lahendada RHS § 197 lg 1 p 1 mõttes kokkuleppel. 37. RLS § 258 lg 1 p 2 järgi tasutakse riigihanke vaidlustuse esitamisel riigilõivu 2560 eurot, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu (lisa 1). 38. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 39. Kinnitame, et oleme hankija lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). Lisa 1 – maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Gerli Helene Gritsenko Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat 10 VAKO 22.05.2018, 93-18/194960, p 4.