Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile [email protected] 13. aprill 2026 VAIDLUSTUS hankija otsuste peale VAIDLUSTAJA: Enefit OÜ, registrikood: 11184032 ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport registrikood: 10312960 VASTUTAV ISIK: HILDE VONDER e-post: [email protected] KOLMAS ISIK 1: Leonhard Weiss OÜ (ühispakkujad) Registrikood 12083348 Vesse tn 8, 11415 Tallinn Diotech Nord OÜ Registrikood 14673501 Lõõtsa 4, 11415 Tallinn ESINDAJA: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] KOLMAS ISIK 2: Enersense Aktsiaselts registrikood: 11445550 ESINDAJA: Tarmo Sulg isikukood: 37802274228 e-post: [email protected] RIIGIHANGE: “Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“ (viitenumber 301334) VAIDLUSTAJA 1. Tunnistada kehtetuks Aktsiaselts Tallinna Linnatransport otsus TAOTLUSED: ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ ja Diotech Nord OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta riigihankes viitenr 301334; 1  2. Tunnistada kehtetuks Aktsiaselts Tallinna Linnatransport otsus edukaks tunnistatud ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ ja Diotech Nord OÜ kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta riigihankes viitenr 301334; 3. Tunnistada kehtetuks Aktsiaselts Tallinna Linnatransport otsus Enersense Aktsiaselts pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta riigihankes viitenr 301334; 4. Mõista Aktsiaseltsilt Tallinna Linnatransport Enefit OÜ kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv 2560 eurot ja lepingulise esindaja kulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. I ASJAOLUD 1. Enefit OÜ (edaspidi: vaidlustaja) osaleb AS-i Tallinna Linnatransport (edaspidi: hankija) poolt läbiviidavas riigihankes viitenr 301334 „Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“ (edaspidi: Riigihange). 2. Hankija tegi 20.02.2026 otsuse nr 5-1/8869-1, millega lükkas tagasi punktide arvestuses esimesel kohal olnud Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ (ühispakkujad, edaspidi koos: LW) ning teisel kohal olnud Enersense Aktsiaselts (edaspidi: Enersense; edaspidi LW ja Enersense ühiselt: kolmandad isikud) pakkumuse ning tunnistas vastavaks ja edukaks vaidlustaja pakkumuse. 3. 02.03.2026 esitasid LW ning Enersene riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palusid hankija 20.02.2026 otsuse tühistada osas, millega nende pakkumused tagasi lükati ja kolmanda isiku pakkumus edukaks tunnistati. 4. 06.03.2026 edastas hankija vaidlustajale ja vaidlustuskomisjonile teate, mille kohaselt otsustas ise LW ja Enersense vaidlustuse esemeks olevad otsused tühistada, kuna hankija väitel on vaidlustuste pinnalt selgunud asjaolud, mis vajavad täiendavad uurimist ning mille tõttu on vajalik kolmandate isikute pakkumuste vastavuse osas uue ja põhjalikuma kontrolli läbiviimist. 5. 02.04.2026 edastas hankija vaidlustajale otsused, millest nähtuvalt on hankija teinud Riigihankes järgmised otsused: 1) Tunnistada vaidlustaja ja mõlema kolmanda isiku pakkumus vastavaks; 2) Tunnistada LW pakkumus edukaks kui majanduslikult soodsaim pakkumus. 6. Vaidlustaja pöördus eRHR kaudu 02.04.2026 selgitustaotlusega hankija poole, paludes hankijal esitada põhjendused, mille alusel otsustas hankija LW ning Enersense pakkumused vastavaks tunnistada ning oma eelmiste mittevastavaks tunnistamise otsuse põhjendusi arvesse võttes nüüd teistsugused otsused teha. Hankija oli ju ise teinud 20.02.2026 otsused, milles selgitas põhjalikult, miks kolmandate isikute pakkumustes esinevad puudused sisulised on ning miks vastavaid puuduseid pole võimalik RHS § 46 lg 4 alusel küsitavate selgitustega parandada. 7. Hankija vastas vaidlustaja selgitustaotlusele eRHR kaudu 08.04.2026, esitades vaidlustatud otsuste põhjenduseks järgmised selgitused: Lp pakkuja Täname Teid pöördumise eest ning anname alljärgnevalt selgitused hankija otsuste kohta. Hankija märgib, et võrreldes 20.02.2026 tehtud otsustega on pakkumuste vastavust täiendavalt 2  kontrollitud. 1. Eelmise LEONHARD WEISS OÜ (12083348) ja Diotech Nord OÜ (14673501) pakkumuse esmalt mittevastavaks tunnistamise otsuse aluseks olnud hankija järeldus, et pakkuja pakub 3 tsooni sisuliselt sama laadimisjaama, mis 1 ja 2 tsooni, osutus ekslikuks. Tagantjärele tuleb tõdeda, et see võis saada võimalikuks pärast hanke alusdokumentide korduvat muutmist ja seoses vastavustingimustes avaldunud ebatäpsusega. Küsinuks hankija dokumentide esitamist igasse tsooni pakutavate toodete kohta eraldi, poleks eksimisruumi olnud. Pakkuja pidi koos pakkumusega esitama muuhulgas vabas vormis dokumendi laadimisjaamade vastavuse kohta TK Lisa 1 punktile 6. Teiste seadmete, sealhulgas pakutavate laadimismoodulite, kohta dokumendi (tootelehe) esitamist hankija ei nõudnud ja pakkuja neid ei esitanud. Laadimisjaam, mille kohta hankija dokumendi esitamist nõudis, oli TK Lisa 1 p 6.32. joonisel 5 (piltlikult) kirjeldatud sobivana tsoonidesse 1 ja 2 ning selle kohta pakkuja vastavust tõendava dokumendi ka esitas. TK Lisa 1 p 6.32. joonisel 6 kirjeldas hankija laadimisjaama laadimismooduliga, mis sobib tsooni 3, kuid tsoonis 3 tehtud pakkumuse vastavuse kohta tuli esitada üksnes elektriskeem, pakkuda moodulite arv ja maksumus. Need andmed pakkuja esitas ja selgitas pakutud arvu seadme laiuse kaudu. Täiendavalt küsis hankija selgitust laadimismoodulite kohta ja kontrollis saadud teabe põhjal, et seadmed vastavad mõõtude ja teiste näitajate poolest hankija seatud tingimustele ning on kooskõlas elektriskeemi ja varem antud selgitusega. 2. Enersense Aktsiaselts (11445550) pakkumuse esmalt mittevastavaks tunnistamise otsuse aluseks olnud hankija järeldus, et pakkuja pakub 3 tsoonis laadimisteabe saamiseks seadmeid, mida hankijal tuleks pärast lepingu sõlmimist osta täiendavalt, osutus ekslikuks. Tagantjärele tuleb tõdeda, et see võis tekkida ka pakkuja selgituse põhjal ja küsimust saanuks edasi täpsustada. Hankija kordas pakkumuste vastavuskontrolli pärast vaidlustuses esitatud väiteid ning esitas pakkujale täpsustavaid küsimusi pakkumuses juba esitatud andmete selgitamiseks. Laekunud selgitustest ilmes, et arvestades pakkumuse eripärast tehnilist lahendust, on TK-s kirjeldatud laadimisteavet võimalik saada pakutavate seadmete baasil. Lisaküsimuste tekkimisel vastame meeleldi. 8. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija vastuses esitatud selgitused on otsitud ega näita vähimalgi määral 02.04.2026 vastuvõetud otsuste õiguspärasust (nt uusi asjaolusid, millest nähtuks hankija varasema otsuse ekslikkus). Vastupidi, hankija selgitused kinnitavad üheselt hankija 20.02.2026 otsuste aluseks olevatest põhjendustest nähtuvat fakti, et nii LW kui ka Enersense pakkumuses esinevad sisulised puudused, mida selgituste kaudu kõrvaldada pole lubatud. Seega, nii LW kui ka Enersense pakkumused ei vasta sisuliselt Riigihanke alusdokumentidele (edaspidi: RHAD) nõuetele, mistõttu tulnuks hankijal need pakkumused RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel mittevastavana tagasi lükata (nagu hankija ka 20.02.2026 otsustega algselt põhjendatult tegi). Seega vaidlustab vaidlustaja käesolevaga hankija 02.04.2026 otsused kolmandate isikute pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ning palub need otsused vaidlustuskomisjonil kehtetuks tunnistada. 9. Otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest tulenevalt vaidlustab vaidlustaja ka LW pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse, kuna mittevastavat pakkumust ei saa edukaks tunnistada (RHS § 117 lg 1). Vaidlustaja palub ka vastava otsuse kehtetuks tunnistada. 10. Hankija ei ole vaidlustajat teavitanud sellest, kas on Riigihankes vastu võtnud ka RHS § 104 lg 8 viidatud LW kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse. Kuivõrd vastavad otsused on nö viimaseks hankelepingu sõlmimisele eelnevaks otsuseks, eeldab vaidlustaja, et hankija sellised otsused siiski teinud on. Seega vastavate otsuste olemasolul vaidlustab vaidlustaja otsuste loogilise järgnevuse põhimõtte alusel ka LW suhtes RHS § 104 lg 8 alusel vastuvõetud positiivsed otsused. 11. Vaidlustaja põhjendab LW pakkumuse sisulist mittevastavust RHAD-le ptk-s II ning Enersense pakkumuse sisulist mittevastavust ptk-s III. Menetluslikke küsimusi, sh kaebeõigust, käsitleb vaidlustaja dokumendi ptk-s IV. 3 II LW PAKKUMUSE SISULINE MITTEVASTAVUS Kokkuvõte 12. Hankija lükkas 20.02.2026 otsusega LW pakkumuse esialgu tagasi, kuna pakkuja pakkus tsooni 3 nõutud satelliitlaadimispunktide asemel iseseisvaid laadimisjaamu, mida püüdis alles hiljem selgitustega nõuetekohaseks muuta. Oma uues, 02.04.2026 otsuses esitas hankija aga varasemaga vastuolus oleva üllatusliku põhjenduse, väites tagantjärele, et tsooni 3 puhul ei olnudki seadmete vastavuse kirjelduse ja 3D-jooniste esitamine hankedokumentide järgi kohustuslik. Vaidlustaja hinnangul on selline tõlgendus meelevaldne ja kunstlikult otsitud, sest hankedokumendid nõudsid üheselt nimetatud andmete esitamist kõikide pakutavate seadmete kohta. Vabas vormis tootekirjelduse ja 3D-jooniste esitamata jätmine tsooni 3 osas on pakkumuse sisuline puudus, mistõttu ei saa hankija veenduda seadmete vastavuses ega luba seadus seda puudust tagantjärele selgitustega kõrvaldada. 13. Asjaolu, et LW pakkus tsooni 3 algselt hanketingimustele mittevastavaid "standalone" ehk iseseisvaid seadmeid, kinnitavad nii hankija varasem otsus kui ka pakkuja enda esitatud dokumendid ja mõõtude selgitused. Nõuetele vastavat moodullahendust pakkus LW alles hiljem keelatud alternatiivina, mida ei saa õigustada ka pakkumuses esitatud hindade erinevuse või elektriskeemiga, sest need ei muuda pakutud seadmete algset ja tegelikku sisu. Kokkuvõttes esinevad LW pakkumuses sisulised ja parandamatud puudused, mistõttu on hankija 02.04.2026 otsus LW pakkumus vastavaks tunnistada õigusvastane ning tuleb kehtetuks tunnistada. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohti järgnevalt. Hankija 02.04.2026 otsuse põhjendused on otsitud ning vastuolus varasematega 14. 20.02.2026 tegi hankija otsuse, millega tunnistas LW pakkumuse mittevastavaks RHAD tingimustele ning lükkas selle mittevastavana tagasi. Hankija põhjendas LW suhtes tehtud otsust sellega, et LW pakkumus ei vasta RHAD tingimustele põhjusel, et pakkuja on pakkumuses pakkunud tsooni 3 nö iseseisvaid 200 kW laadimisjaamu, samas kui Tehnilise kirjelduse lisa 1 (edaspidi: TK Lisa 1) p 6.32 kohaselt pidi tsooni 3 pakkuma joonisel 6 kujutatud laadimismoodulitel ehk nö satelliitlaadimispunktidega lahenduse. Sealjuures on hankija ise veel selgitanud, et 3 tsooni nõutud ja nõuetele vastava laadimismoodulitega lahenduse pakkus LW kui pakkumuses esitatud lahendusele alternatiivse lahendusena välja alles oma 05.02.2026 selgitustaotluse vastuses (vt Lisa 1 – Hankija 20.02.2026 LW otsuse põhjendused): 15. Sealjuures on hankija ise märkinud, et LW 05.02.2026 selgitustaotluse vastuses viidatud nõuetele vastav „satelliitlaadimispunktidega“ laadimisjaama lahendus ei sisaldunud LW pakkumuses, mistõttu ei ole võimalik sellist sisulist puudust 05.02.2026 antud selgituste kaudu parandada, kuna see tooks kaasa sisuliselt mittevastava pakkumuse muutmise nõuetele vastavaks; vt Lisa 1 väljavõte: 4 16. Seega oli hankija 20.02.2026 otsuse tegemisel ise selgel ja ühesel seisukohal, et LW pakkumuses puudusid andmed selle kohta, et LW oleks pakkumuses toodud andmete kohaselt pakkunud tsooni 3 moodulitel põhinevat lahendust, mistõttu ei vasta LW pakkumus sisuliselt RHAD tingimustele ja tuleb tagasi lükata. 17. 02.04.2026 otsuse põhjenduses on hankija asunud täiesti uuele ning üllatuslikule seisukohale, justkui oleks hankija ise sõnastanud Vastavustingimuste punkti 2 ebaselgelt selliselt, et 3 tsooni pakutavate seadmete puhul ei olnudki Vastavustingimuste punktis 2 nõutud kirjelduse (vabas vormis kirjeldus pakutavate seadmete vastavuse kohta TK Lisa 1 punkti 6 nõuetele) ja andmete (elektriskeem ja 3D joonised) esitamine kohustuslik (vt vaidlustuse p 7 toodud hankija põhjendust): „TK Lisa 1 p 6.32. joonisel 6 kirjeldas hankija laadimisjaama laadimismooduliga, mis sobib tsooni 3, kuid tsoonis 3 tehtud pakkumuse vastavuse kohta tuli esitada üksnes elektriskeem, pakkuda moodulite arv ja maksumus.“ 18. See on aga ilmselgelt nüüd tagantjärele otsitud ja väljamõeldud põhjendus, kuna 20.02.2026 otsuse tegemisel ega sellele järgnenud vaidlustusmenetluses hankija Vastavustingimuste punkti 2 osas säärasel seisukohal polnud. Samuti ei ole Vastavustingimuste punkti 2 sellisel viisil tõlgendanud ega sellel alusel tema poolt tsooni 3 osas nõutud andmete esitamata jätmist õigustanud ka LW ise (vt Lisa 2 – LW 02.03.2026 vaidlustus). Seega on vastava hankija tõlgenduse näol (jättes kõrvale ka selle sisulise ebaõigsuse) tegemist ilmselgelt nüüd 02.04.2026 otsuse vastuvõtmiseks otsitud põhjendusega, et õigustada seda, et LW pakkumuses oli tsooni 3 pakutavate seadmete puhul Vastavustingimuste punktis 2 nõutud seadme vastavuse kirjeldus ja 3D joonised jäetud esitamata. LW pakkumuse osas on ilmnenud uus sisuline puudus – tsooni 3 pakutavate seadmete osas on Vastavustingimuste p-s 2 ja TK Lisa 1 p 6.9 nõutud andmed esitamata 19. Nimelt hankija selgitusest1 ja ka LW poolt 02.03.2026 esitatud vaidlustusest järeldub, et LW on esitanud Vastavustingimuste p 2 nõutud kirjeldused ja dokumendid (tootelehed, elektriskeemid ja 3D joonised) vaid tsoonide 1 ja 2 seadmete osas. Tsooni 3 pakutavate seadmete osas on LW esitanud aga ainult elektriskeemi (ning hinnad ja arvu maksumustabelis), kuid jätnud järgmised Vastavustingimuste p 2 nõutud andmed esitamata: (i) jätnud esitamata vabas vormis dokumendi, mis kinnitaks tsooni 3 pakutavate seadmete vastavust TK Lisa 1 punktile 6 (see punkt 6 kohaldub kõigis tsooni seadmetele) ja (ii) jätnud eelduslikult esitamata ka tsooni 3 pakutavate konteinerite 3D joonised. 20. Hankija väide Vastavustingimuste uuest tõlgendamisest on ka sisuliselt ilmselgelt väär, kuna Vastavustingimuste punkt 2 käsitleb kõiki Riigihankes pakutavaid laadimisjaamu ega ütle otse ega kaudselt seda, et vastavas punktis nõutud andmed tuleks esitada vaid tsooni 1 ja 2 pakutavate seadmete kohta. Nii on Vastavustingimuste p-st 2 üheselt arusaadav, et laadimisjaamade vastavust kirjeldavad dokumendid tuleb esitada kõikide seadmete osas: 1 Vt vaidlustuse p 7: „TK Lisa 1 p 6.32. joonisel 6 kirjeldas hankija laadimisjaama laadimismooduliga, mis sobib tsooni 3, kuid tsoonis 3 tehtud pakkumuse vastavuse kohta tuli esitada üksnes elektriskeem, pakkuda moodulite arv ja maksumus.“ 5 21. Ka süstemaatilise tõlgenduse järgi ei saaks Vastavustingimuste punkti 2 tõlgendamisel jõuda seisukohale, et need tsooni 3 laadimisjaamadele ei kohaldu. Nimelt TK lisa 1 punkti 6 nõuded kohalduvad ju kõigile (st kõigis tsoonides) pakutavatele seadmetele. Lisaks on hankija tõlgendus ka ebaloogiline, kuna puudub mõistlik põhjendus eeldada, et hankija sooviks veenduda pakutavate seadmete vastavuses vaid tsooni 1 ja 2 pakutavate seadmete osas, kuid mitte tsooni 3 seadmete osas. Samuti on see tõlgendus ka oma sisult vastuoluline, kuna puudub loogiline selgitus, miks hankija arvates kohaldusid tsooni 3 pakutavate laadimisjaamade puhul Vastavustingimuste punktist 2 ning TK lisa 1 punktist 6 vaid nõue esitada elektriskeem, kuid mitte kohustus esitada vabas vormis kirjeldus ega 3D joonised. 22. Lisaks, ei kõrvalda hankija 08.04.2026 vastuses esitatud selgitus ka seda vastuolu, et TK Lisa 1 p 6 reguleerib kõikide tsoonide seadmetele kehtivaid tingimusi ning TK Lisa 1 p 6.9 kohaselt tuleb 3D joonised esitada kõikide seadmete kohta: 23. Seega on ilmne, et LW pakkumuses on tsooni 3 osas nõutud moodulitega laadimisjaamade kohta nii sisuline vabas vormis kirjeldus (seadme nimetus, tüüp, omadused jne) ja 3D joonised ja mõõdud esitamata, mistõttu esineb LW pakkumuses sisuline puudus, mida selgitustega kõrvaldada ei saa. Pakutavate seadmete nõuetele vastavuse tõendamiseks küsitud andmete esitamata jätmise näol on selgelt tegemist pakkumuse sisulise puudusega, kuna need on andmed, mille alusel hankija veendub pakutavate seadmete vastavuses RHAD ning eelkõige just TK Lisas 1 punktis 6 toodud nõuetele. 24. Näiteks ei ole hankijal võimalik ilma Vastavustingimuste punktis 2 küsitud andmete esitamata jätmiseta veenduda, kas ja kus asuvad LW poolt tsoonis 3 pakutavatel seadmetel TK Lisa 1 p 6.21 ja 6.22 kohaselt nõutud teavitussüsteem. Nimelt TK Lisa 1 p 6.22 kohaselt peab pakkuja pakkumuses kirjeldama, millist teavitussüsteemi tema poolt pakutavas lahenduses kasutatakse. Kui pakkuja esitab ainult elektriskeemi ning mitte vabas vormis dokumendi (eelkõige tootekirjeldused) ega 3D joonised pakutavatest lahendustest, siis puudub pakkumuses info, mille alusel saaks hankija vastava süsteemi olemasolus veenduda. 25. Seega vaidlustaja on seisukohal, et hankija 08.04.2026 vastuses esitatud selgitused mitte ei kõrvalda 20.02.2026 otsuse aluseks olnud LW pakkumuses esinenud puuduseid, vaid vastupidi kinnitavad seda, et LW jättis tsooni 3 pakutavate seadmete osas sisulised (st Vastavustingimuste p-s 2 ning TK Lisa 1 p-des 6.9 ja 6.22 nõutud) pakkumuse vastavuse kontrolli aluseks olevad olulised andmed esitamata, mistõttu ei saanud neid andmeid selgituste küsimisega juurde esitada ega LW pakkumust RHS § 114 lg 2 teises lauses toodud alusel vastavaks tunnistada. 26. Nimelt Euroopa Kohtu praktika kohaselt on eelkõige lubatud selgitused, millega ei kaasne pakkumuse sisulist muutmist.2 Kohtupraktika kohaselt on dokumentide vormilise ehk mittesisulise muutmisega tegemist juhul, kui selgitustega esitatavad andmed puudutavad kas dokumentide vähem olulisi aspekte või olulist tingimust üksnes vormiliselt. 3 On ilmne, et praegusel juhul puuduolevate andmete puhul säärase juhtumiga tegemist ei ole. LW on pakkunud tsooni 3 osas nõuetele mittevastavaid seadmeid 27. Lisaks eelkirjeldatud puudusele kinnitavad hankija 20.02.2026 otsuse põhjendused (vt Lisa 1) ning 02.04.2026 otsuse põhjendused (vt vaidlustuse p 7) seda, et LW pakkumuse andmete kohaselt ei ole LW pakkunud tsooni 3 puhul TK Lisa 1 p-s 5.1, 5.2 ning p 6.32 kirjeldatud moodulitega (ehk valdkonnas tuntud ka kui jõukapp + satelliitlaadimispunktidega) lahendust. 28. Nimelt TK Lisa 1 ptk 5.1 – 5.4 ning 6.1 ja 6.32 kohaselt soovib hankija osta tehases valmistatud, katsetatud ja paigaldusvalmis teisaldatavad konteinerlahendusega laadimistaristud koos 2 EK C-599/10, p 40; C-131-16, Archus sp. z o.o. ja Gama Jacek Lipik versus Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo S.A., p 36; C-387/14, p 38. 3 K. Taube. Pakkumuse muutmine riigihankemenetluses pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Magistritöö. TÜ 2012, lk 10, 21, 71; EÜK T-211/02, Tideland Signal Ltd versus Euroopa Ühenduste Komisjon, p-d 36–37. 6  nende projekteerimise, ehitustööde (sh vajalikud load), paigaldamise, seadistamise ja pingestamisega, millest: 1) tsoonidesse 1 ja 2 sooviti kokku 32 tk DC CCS Combo tüüp 2 pistikühendusega laadijat/laadimismoodulit; ja 2) tsooni 3 laadimismooduleid, mille arvu määrab pakkuja vastavalt pakutava seadme mõõtudele (vt TK Lisa p 5.4). 29. Sealjuures on TK Lisa 1 punktis 5.2 märgitud, et tsooni 3 paigutatavate seadmete valikul tuleb lähtuda punktis 6.32 defineeritud tehnilistest põhimõttest. Viidatud sätte kohaselt käsitleb hankija laadimisjaama ja laadimismoodulit kui kahte erinevat tehnilist lahendust. Laadimisjaama ja laadimismooduli erinevus on illustreeritud põhimõttejoonistel, vastavalt joonisel 5 (laadimisjaam) ja joonisel 6 (laadimisjaam koos laadimismooduliga). 30. TK Lisa 1 joonisel 5 on kajastatud nö iseseisev laadimisjaam, kus kõik laadimisseadmed asuvad kohe laadimisjaama sees: TK Lisa 1 Joonis 5 Päriselu näide internetist 31. TK Lisa 1 joonises 6 on kajastatud nö satelliitlaadimispunktidega ehk laadimisjaam koos „moodulitega“ lahendus, mis tähendab jaotatud süsteemi, kus mõõtmetelt suurem jõuelektroonika on viidud eraldi asuvasse tsentraalsesse jõukappi, ning parkimiskohtade juures on vaid elegantsed ja kompaktsed pistikuga satelliitpostid, mis ise laadimisseadet ei sisalda. Selline nö satelliitlaadijatega ehk „moodulitega“ lahendus võimaldab nutikalt ja dünaamiliselt jaotada võimsust erinevate satelliitpostide vahel. Lisaks, satelliidid on väga kitsad (tihti vaid paarikümne sentimeetri laiused) ja neid on lihtne paigutada kitsastele parkimissaartele, ilma et need autosid segaks. Kõige levinum lahendus avalikes kiirlaadimisparkides on 4 kuni 6 satelliiti ühe jõukapi kohta: TK Lisa 1 Joonis 6 Päriselu näide internetist 7 32. Seega TK Lisa 1 p-dest 5.1 – 5.2 ning 6.1 ja 6.32 tuleneb, et tsoonides 1 ja 2 pidi pakkuma 2 pistikühendusega nö iseseisvaid laadimisjaamu ning tsoonis 3 moodulitega ehk satelliitlaadimispunktidega laadimisjaamu, kus moodulite arvu pidi määrama pakkuja ise vastavalt parka pikkusele ning pakutava seadme mõõtudele. 33. Hankija 20.02.2026 otsuse põhjendustest (vt Lisa 1) nähtuvalt on aga LW pakkunud tema pakkumuses toodud andmete kohaselt tsoonis 3 iseseisvaid laadimisjaamu, mitte TK Lisa 1 punkti 5.5 kohaselt nõutud satelliitlaadimispunktidega ehk „moodulitega“ laadimisjaamu. Nii on hankija oma otsuse põhjendustes selgelt öelnud: „Pakkuja on oma pakkumuses esitanud tsooni 3 kohta standalone tüüpi 200 kW laadimisjaamad („The 200 kW standalone charging stations“), mitte aga laadimismoodulitel põhineva lahenduse.“ 34. Kuigi vaidlustajale ei ole kättesaadav LW pakkumuse sisu, on ilmne, et hankija on vastavad andmed võtnud pakkuja poolt pakutavate laadimisjaamade kohta Vastavustingimuste p 2 alusel esitatud pakkumuse dokumentidest: vabas vormis kirjeldus, elektriskeem ning 3D joonised koos mõõtudega. Kuna hankija on otsuse põhjendustes viidanud otseselt LW pakkumuses kasutatud seadme tüübi nimetusele „The 200 kW standalone charging stations“, saab vastav nimetus tähistada vaid iseseisvat laadimisjaama, kuna inglisekeelne sõna „standalone“ viitab asjaolule, et tegemist on just iseseiva/eraldiseisva laadimisjaamaga. Satelliitmoodulitega lahenduse puhul on tegemist aga ühest jõujaamast koosneva jaotatud süsteemiga, kus satelliitpost iseseisvalt toimida ei saa (sest laadimisseadmed asuvad jõujaamas). 35. Hankija poolt esitatud otsuse põhjenduste pinnalt võib seega eeldada, et LW poolt Vastavustingimuste p 2 alusel esitatud vabas vormis esitatud dokumendi ning selle osana pdf- formaadis esitatud laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D jooniste kohaselt on LW pakkunud pakkumuses üksnes nö iseseisvaid laadimisjaamu, mis on sobilikud vaid tsoonidesse 1 ja 2, mitte aga TK Lisa 1 p 5.2 kohaselt tsooni 3 nõutud satelliitlaadimispunktidega ehk „moodulitega“ laadimisjaamu. LW 05.02.2026 vastus kinnitab pakkumuse sisu, mitte ei muuda seda 36. Et LW pakkus pakkumuses üksnes iseseisvaid laadimisjaamu ehk juba laadimisseadmeid sisaldavaid laadimisjaamu, tõendab üheselt ka LW poolt 02.03.2026 vaidlustuse lisana 4 esitatud LW 05.02.2026 vastus hankijale, kus LW on arvutustega selgitanud, kuidas ta mahutab tsoonis 3 asuvasse parkla mõõtudesse 13 tk 200 kW 750 mm laiusega laadimisseadet: 37. Kuna LW kasutab just terminit „laadimisseade“, näitab see üheselt, et tegemist ei saa olla (laadimisseadmeid mittesisaldavate) satelliitlaadimispunktide ehk hankija terminoloogias „moodulitega“. 38. Et LW pakkus just iseseisvaid laadimisseadmeid, näitab üheselt ka LW 05.02.2026 vastuses kajastatud laadimisjaama ning satelliitpunkti mõõtude võrdlus. Nimelt on LW ise oma 05.02.2026 vastuses hankijale märkinud, et võib lisaks tsoonis 3 pakutavale 750 mm laiusega laadimisseadmele pakkuda alternatiivselt ka kompaktsete (st kitsamate ehk 300 mm laiusega) satelliitpunktidega lahendust. Eelnev mõõtude erisus kajastab otseselt ka pakutavate lahenduste olulist erinevust ja ühe eelist teise ees - eraldiseisvate laadimisjaamade ning satelliitlaadimispunktide mõõtmed erinevad väga palju, sest tavaline laadimisjaam sisaldab kogu elektroonikat, samas kui satelliitpost on enamasti ainult kaabli ja pistiku “dispenser” – suur võimsuselektroonika on eraldi jõujaamas. 8 39. Seega kinnitab LW 05.02.2026 vastus selgelt seda, et pakkumuses on LW pakkunud üksnes 750 mm laiusega laadimisseadmeid ning alles 05.02.2026 viitab LW võimalusele pakkuda tsoonis 3 alternatiivina ka hankija poolt tegelikult soovitud 300 mm laiuseid satelliitlaadimispunktidega ehk hankija terminoloogias „moodulitega“ laadimisjaamasid (kus moodulid ise ei sisalda ise laadimisseadmeid). Vaidlustaja on veendunud, et seda vastuses viidatud alternatiivina pakutud nõuete vastavat lahendust LW pakkumus ei sisalda. Seega ei ole hankijal ka võimalik seda pakkumuste esitamise tähtaja järgselt esitatud infot ja lahendust arvesse võtta. RHS § 46 lg 4 alusel on lubatavad vaid selgitused, mis pakkumust sisuliselt ei muuda. 40. Isegi, kui LW pakkumus ka oleks sellist alternatiivset lahendust sisaldanud, oleks see ikkagi toonud kaasa pakkumuse sisulise mittevastavuse ning hankija kohustuse pakkumus tagasi lükata (vt RHS § 111 lg 4), kuna Riigihankes ei olnud alternatiivsete lahenduste esitamine lubatud (vt Hanketeate p 5.1.12: Variandid: Ei ole lubatud). LW elektriskeem ja hindade erinevused ei muuda pakutud seadme omadusi 41. LW on oma 02.03.2026 vaidlustuses väitnud seda, et LW poolt Vastavustingimuste p 2 alusel pakkumuse osana esitatud laadimistaristu plokkskeem (elektriskeem) ning LW maksumuse tabelis esitatud seadmete hindade võrdlus tsooni 3 ning tsoonide 1 ja 2 vahel on piisavaks tõendiks selle kohta, et LW pakkus tsoonis 3 siiski TK Lisa 1 p 5.2 kohaselt nõutud satelliitlaadimispunktidega ehk hankija terminoloogias „moodulitega“ lahendust. LW eksib. 42. Isegi, kui LW pakkumuses esitatud elektriskeem tsooni 3 osas kajastab TK Lisa 1 p 6.32 kirjeldatud ja joonisel 6 näidatud moodulitega lahendust (ühest 400 kW jaamast hargneb kaks 200 kW moodulit), ei muuda see LW pakkumuses esitatud (ja hiljem veel ka LW 05.02.2026 vastuses üle kinnitatud) ühemõttelisi andmeid pakkumuses, sh tsoonis 3 pakutud seadmete osas. 43. Pakkujad pidid laadimistaristu plokkskeemi esitama Vastavustingimuste p 2 alusel nõutud laadimisjaamade vastavust kirjeldava dokumendi osana. Eelnev tähendab, et pakkuja esitatav elektriskeem peab kajastama pakkuja poolt pakutava laadimistaristu elektrilahendust. Seega LW viidatud elektriskeem ning sellel erinevate tingmärkide kasutamine ei muuda pakkumuses sõnaselgelt pakutud iseseisvate laadimisjaamadega lahendust („The 200 kW standalone charging stations“) sisult teistsuguseks (ehk satelliitpunktidel põhinevaks) tehniliseks lahenduseks. Nii tähendab elektriskeemi lahknevus (juhul kui see nii peaks ka olema) LW pakkumuses pakutud seadmete lahendusest vaid seda, et LW pakkumus ei vasta RHAD nõuetele ka pakkumuse osana esitatud elektriskeemi osas. 44. Kindlasti ei saa pakutava seadme tehnilisi omadusi ja lahendust tuletada LW poolt pakutud hindade erinevusest tsoonides 1 ja 2 võrdluses tsooniga 3. Pakutavad hinnad kujundab iga pakkuja ise enda äranägemise järgi ning hindade erinevus viidatud tsoonides ei tähenda kuidagigi seda, et need tehniliselt lahenduselt erinevad oleks. Ka iseseivaid laadimisjaamu on väga erinevate omaduste, parameetrite ning seega ka hindadega, mistõttu hankija ei saa ega pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks ka ei tohi tuletada pakutud hindadest või nende erinevusest mistahes tehnilisi omadusi pakutavate seadmete osas. Pakutavate seadmete tehnilised omadused pidi iga pakkuja määrama ise Vastavustingimuse alusel esitatavates dokumentides ning hankija otsuse põhjenduste kohaselt ei nähtu pakkumusest andmeid selle kohta, et LW oleks üldse pakkunud tsooni 3 osas nõutud moodulitega laadimisjaama lahendusele vastavaid seadmeid. Hinnaerinevus seda fakti ega neid andmeid pakkumuses ei muuda. Igal juhul on vaidlustuskomisjonil võimalik LW pakkumuses toodud andmeid kontrollida ning veenduda, et moodulitega laadimisjaama lahendust LW pakkunud pole. 45. LW poolt RHAD tingimustele mittevastava tehnilise lahendusega seadmete pakkumise näol on tegemist pakkumuse sisulise puudusega, mida ei ole võimalik ka RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimisega parandada. Seega hankijal oli RHS § 114 lg 2 tulenevalt kohustus sisulise puudusega pakkumus tagasi lükata, mistõttu on LW pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus õigusvastane. 9 III ENERSENSE PAKKUMUSE SISULINE MITTEVASTAVUS Kokkuvõte 46. Vaidlustaja ei nõustu hankija otsusega tunnistada Enersense'i pakkumus vastavaks, kuna algselt lükati see hankija poolt õiguspäraselt tagasi tsooni 3 pakutavatel seadmetel teavitussüsteemi puudumise tõttu. TK Lisa 1 p 6.21 ja 6.22 kohaselt peavad kõikidesse tsoonidesse pakutavad laadimisjaamad olema varustatud visuaalse teavitussüsteemiga, mis kuvab laadimisprotsessi olekut, ning p 6.22 kohaselt peab pakkuja teavitussüsteemi oma pakkumuses kirjeldama. 47. Enersense'i väide, justkui need nõuded tsooni 3 moodulitele ei kohalduks, on selgelt vastuolus hankedokumentide grammatilise, süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamisega. On ebaloogiline eeldada, et hankija oleks soovinud tsoonis 3 olevaid laadijaid ilma selle kriitilise teavitussüsteemita, sest laadimisinfo nägemine on kasutajale vajalik igas tsoonis olevate laadijate puhul ning sõltumata laadija tehnilisest lahendusest. Kuna teavitussüsteemi andmete esitamata jätmine kujutab endast pakkumuse sisulist puudust, ei ole seda lubatud hiljem selgituste kaudu tagantjärele parandada. Seetõttu on hankija otsus lubada Enersense'il pakkumust täiendada ja tunnistada see vastavaks õigusvastane ning see otsus tuleb kehtetuks tunnistada. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohti järgnevalt. Hankija 02.04.2026 otsuse põhjendused on otsitud ning vastuolus varasematega 48. 20.02.2026 tegi hankija otsuse, millega tunnistas Enersense pakkumuse mittevastavaks RHAD tingimustele ning lükkas selle mittevastavana tagasi. Hankija põhjendas Enersense suhtes tehtud otsust sellega, et Enersense pakkumuses puudus tsooni 3 pakutavate seadmete puhul info TK Lisa 1 p 6.21 ja 6.22 kohaselt nõutud teavitussüteemi kohta ning nõutud teavitussüsteemi kohta esitas Enersense vajaliku info alles oma 04.02.2026 selgitustaotluse vastuses (vt Lisa 3 – Hankija 20.02.2026 Enersense otsuse põhjendused): 49. Sealjuures on hankija ise põhjendustes märkinud, et Enersense 04.02.2026 selgitustaotluse vastuses kirjeldatud teavitussüsteemi lahendus ei sisaldunud Enersense pakkumuses, mistõttu ei ole võimalik sellist sisulist puudust 04.02.2026 antud selgituste kaudu parandada, kuna see tooks kaasa sisuliselt mittevastava pakkumuse muutumise nõuetele vastavaks; vt Lisa 3: 10 50. Nüüd aga väidab hankija oma 02.04.2026 otsuse põhjendustes (vt vaidlustuse p 7) üllatuslikult, et hankija varasem järeldus Enersense pakkumuses tsoonis 3 pakutavatel seadmetel teavitussüsteemi puudumise osas osutus ekslikuks. Ometi ei esita hankija selle väite põhistamiseks ühtegi usutuvat argumenti: nt et hankijal jäi märkamata pakkumuses esitatud tsoonis 3 seadmete osas kirjeldatud teavitamissüsteemi puudutav info või selgus Enersense pakkumuses esitatud 3D jooniste lähemal kontrollimisel ja ülevaatusel fakt, et teavitussüsteemi ekraanid olid joonistel siiski esitatud vms. Selle asemel väidab hankija Enersense pakkumuses esineva mingi erilise tehnilise lahenduse, kus TK Lisas 1 kirjeldatud laadimisteavet on võimalik saada siiski ka pakkumuses esitatud seadmete baasil. Hankija vastav selgitus ei ole usutav ega hankija ega ka Enersense poolt varasemas vaidlustusmenetluses esitatud väidetega kooskõlas. Enersense pakkumuses puudus nõutud info tsooni 3 seadmete teavitussüsteemi kohta 51. Nimelt Vastavustingimuste p 2 kohaselt pidid pakkujad pakkumuse osana esitama andmed pakutavate laadimisjaamade vastavuse demonstreerimiseks TK Lisa 1 punktis 6 toodud tehnilistele tingimustele: 52. TK Lisa 1 p 6.21 kohaselt peavad pistiklaadijad olema varustatud visuaalse teavitussüsteemiga laadimispunkti oleku kohta ning p 6.22 kohaselt peab pakkuja pakkumuses (Vastavustingimuste p 2 alusel nõutud andmete osana) kirjeldama, millist teavitussüsteemi tema poolt pakutavas lahenduses kasutatakse. Vt asjakohaseid punkte siin all: 53. Hankija on ise 20.02.2026 otsuse põhjenduses (vt Lisa 3) märkinud, et Enersense pakkumuses puudus tsoonis 3 pakutavate seadmete puhul igasugune info eelviidatud punktides nõutud teavitussüsteemi kohta ning et nõutav info esitati hankijale alles selgituste teel Enersense 04.02.2026 vastuses hankija selgituspäringule. Et Enersense pakkumuses tsoonis 3 pakutavate moodulite puhul teavitussüsteemi käsitlev info puudus, tõendavad ka Enersense 03.02.2026 vaidlustuses (vt Lisa 4 – Enersense vaidlustus) esitatud argumendid. Nimelt Enersense ei väidagi vastava info sisaldumist pakkumuses, vaid Enersense vaidlustuse etteheidete kohaselt ei pidanudki tsoonis 3 pakutavatel seadmetel teavitussüsteemi üldse olema, kuna Enersense arvates ei kohaldu TK Lisa 1 p 6.21 ja 6.22 tsooni 3 seadmetele. Vaidlustaja käsitleb vastava seisukoha ebaõigsust eraldi allpool. 54. Seega on vaidlustaja seisukohal, et Enersense pakkumuses esineb sisuline puudus, kuna Enersense jättis tsooni 3 pakutavate seadmete teavitussüsteemi osas sisulised (st Vastavustingimuste p-s 2 ning sõnaselgelt TK Lisa 1 p-s 6.22 nõutud) pakkumuse vastavuse kontrolli aluseks olevad olulised andmed esitamata, mistõttu ei saanud neid andmeid selgituste küsimisega juurde esitada ega Enersense pakkumust RHS § 114 lg 2 teises lauses toodud alusel vastavaks tunnistada. 11 55. Igal juhul on vaidlustuskomisjonil võimalik Enersense pakkumuses Vastavustingimuste p 2 alusel esitatud vabas vormis dokumendi (toote spetsifikatsioon või kirjeldus) ja 3D jooniste (millelt peaks nähtuma ka Enersense selgituses kirjeldatud teavitussüsteemi ekraanid) alusel kontrollida, kas pakkumuses sisaldus info tsooni 3 pakutavatel moodulitel teavitussüsteemi olemasolu kohta või mitte. Vaidlustaja on eeltoodud põhjustel veendunud, et sellist infot Enersense pakkumus ei sisalda, mistõttu on pakkumus sisulise puudusega ja tuleb tagasi lükata. Tsooni 3 seadmete puhul on nõutav teavitussüsteemi olemasolu 56. Enersense on 02.03.2026 esitatud vaidlustuses (vt Lisa 4) õigustanud pakkumuses esinevat puudust (st Vastavustingimuste punkti 2 kui ka TK Lisa 1 p 6.22 kohaselt nõutud teavitussüsteemi kirjelduse puudumist) hoopis sellega, et tal polnudki tsoonis 3 esitatud moodulitega laadimisjaamade lahenduse puhul kohustust teavitussüsteemi pakkuda, kuna TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 toodud nõuded ei laiene automaatselt TK Lisa 1 p-s 5 tsooni 3 osas soovitud erilahendusele. Nii väidab Enersense oma varasemas vaidlustuses, et tegemist on mitmeti mõistetavate tehniliste tingimustega, mida hankija on rakendanud pakkuja (s.o Enersense) kahjuks. Vaidlustaja Enersense’iga ei nõustu. 57. Nimelt VAKO ja kohtute pikaaegse praktika kohaselt tuleb hankedokumente tõlgendada mõistliku isiku arusaamast lähtudes. Kuna riigihanke alusdokumendid on avalikkusele suunatud tahteavaldused, tuleb neid tõlgendada nii, nagu mõistlik isik neid mõistma pidi. Sealjuures tuleb mõistlikuks isikuks pidada hankeesemega seonduva valdkonna spetsialiste.4 58. Praegusel juhul saab nii valdkonna spetsialistidest lähtuva tõlgendusstandardi kui ka kõigi teiste RHAD tingimuste tõlgendamiseks kasutatavate tõlgendamisreeglite (grammatiline, süstemaatiline ja teleoloogiline) rakendamise tulemusena jõuda vaid ühele seisukohale, et tsooni 3 pakutavatele seametele kohalduvad kõik TK Lisas 1 ptk 6, sh p-des 6.21 ja 6.22 nimetatud nõuded. Vaidlustaja põhjendab enda seisukohta järgmiselt. TK Lisa 1 ptk 6 tingimused kohalduvad kõikide tsoonide „laadimisjaamadele“ 59. Esiteks on ebaõige Enersense arusaam, justkui tuleneks TK Lisa 1 terminoloogiast, et tsoonis 3 pakutavatele seadmetele ei kohaldu kõik TK Lisa 1 ptk 6 tingimused. TK Lisa 1 p-s 6 pealkirjaga „Laadimisjaamad“ sätestatud nõuded kohalduvad kõikidele Riigihankes pakutavatele laadimisjaamadele (nagu sellele viitab TK Lisa 1 p-i 6 pealkiri) ehk kõikidele erinevatele laadimist võimaldavatele seadmetele – nii tsooni 1, tsooni 2 kui ka tsooni 3 seadmetele. Sellele viitavad üheselt mõiste „laadimisjaam“ läbiv kasutamine järgmistes RHAD tingimustes: 60. Tehnilise kirjelduse p-i 2.1 kohaselt on pakkuja ülesandeks uute alajaamade, kaablite ja laadimisjaamade paigalduseks ehitusprojekti koostamine ning vastavalt koosatud projektile ehitustööde teostamine. Selle alusel on hankija selgelt väljendanud, et eeltoodud tööd peavad olema teostatud (i) alajaamade, (ii) kaablite ja (iii) laadimisjaamade kohta. Eelnev ilmestab, et neid paigaldamisele kuuluvaid esemeid, mis ei ole kaablid ega alajaamad, on hankija käsitlenud laadimisjaamadena, sh tsoonis 3 paigaldatavad seadmed. 61. Vastavustingimuste p 2 näeb ette, et laadimisjaamad peavad vastama TK Lisa 1 p-s 6 nimetatud tingimustele. Kuivõrd vastavustingimustes ei erista hankija laadimisseadmeid tsoonide kaupa - st hankija ei ole seadnud eraldi vastavustingimusi tsoonidesse 1 ja 2 paigaldatavatele nö iseseisvatele laadimisjaamadele ega tsoonis 3 paigaldatavatele laadimismoodulitega laadimisjaamadele - on ilmne, et hankija on „laadimisjaama“ all pidanud silmas kõikides tsoonides pakutavaid seadmeid. 62. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et Vastavustingimuse p-i 2 kohaselt peab pakkuja esitama vabas vormis dokumendi, mis kirjeldab laadimisjaamade vastavust TK Lisa 1 p-le 6, sh peab pakkuja esitama: 1) laadimistaristu plokkskeemi vastava TK lisa 1 punktile 6.8; 2) laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D joonised PDF formaadis vastavalt TK lisa 1 punktile 6.9. TK Lisa 1 p-i 6.1 kohaselt tähendab laadimistaristu mh ka tsoonis 3 paigaldatavaid seadmeid: „Hanke 4 VAKO 137-19/208969, p 20. 12  eesmärkide hulka kuulub tehases valmistatud, katsetatud ja paigaldusvalmis teisaldatavad konteinerlahendusega laadimistaristud koos nende projekteerimise, ehitustööde (sh vajalikud load), paigaldamise, seadistamise ja pingestamisega. Kokku 32 tk DC CCS Combo tüüp 2 pistikühendusega laadijat/laadimismoodulit ja tsooni 3 paigaldatavate laadimismoodulite arv, vastavalt pakkuja arvestusele.” Sellest saab järeldama, et hankija on vastavustingimuse p-i 2 kohaselt nõudnud, et pakkuja tõendab pakkumuses ka tsoonis 3 pakutavate seadmete vastavust TK Lisa 1 p-s 6 (sh p-des 6.21 ja 6.22) nimetatud nõuetele. 63. Enersense on viidanud TK Lisa 1 p-le 6.32, mille kohaselt käsitleb hankija laadimisjaama ja laadimismoodulit kui kahte erinevat tehnilist lahendust, mistõttu ei peaks Enersense väitel TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 nõuded laadimisprotsessi kuvamiseks justkui laadimismoodulitega lahenduse puhul kehtima. Enersense eksib. 64. Nimelt sama TK Lisa 1 punkti teine lause selgitab, et laadimisjaama ja laadimismooduli erinevus on illustreeritud põhimõttejoonistel, vastavalt joonisel 5 (laadimisjaam) ja joonisel 6 (laadimisjaam koos laadimismooduliga). 65. Joonis 5 kujutab iseseisva laadimisjaama lahendust (Joonise 5 pealkirja kohaselt „Laadimisjaam“): 66. Joonis 6 kujutab laadimismoodulitega lahendust (Joonise 6 pealkirja kohaselt „Laadimisjaam laadimismooduliga“): 67. Sellest tulenevalt pidid pakkujad tsoonides 1 ja 2 pakkuma joonisel 5 kujutatud lahendust ja tsoonis 3 joonisel 6 kujutatud lahendust (TK Lisa 1 p-d 5.2 ja 6.32). Samas jooniste 5 ja 6 pealkirjad viitavad selgelt sellele, et mõlema lahenduse näol on tegemist laadimisjaamaga TK Lisa 1, vastavustingimuste ja muude RHAD tingimuste tähenduses – nende erinevus seisneb vaid selles, et tsoonides 1 ja 2 on laadimisseadmed juba parklas asuva ja pistikuga ühendatud laadimisjaama sees, samas kui laadimismoodulitega lahenduse puhul paigaldatakse kompaktsemad ja pistikuga laadimismoodulid (satelliitllaadimispunktid) parkimiskohtade juurde, samas kui suur laadimisseadmeid sisaldav laadimisjaam asub reeglina parkimiskohtadest eemal. Seega TK Lisa 1 p-s 6.32 viidatud tehnilise lahenduse erinevus seisnebki jooniste 5 ja 6 kohaselt selles, et nn laadimisjaama lahenduse puhul saab sõidukit laadida otse jaamast ning nn laadimismooduli lahenduse puhul saab sõidukit laadida suuremahulisest laadimisjaamast laadimismooduli kaudu. Mõlemal juhul moodustavad aga tsoonides 1 ja 2 soovitud iseseisvad laadimisjaamad ning tsoonis 3 soovitud moodulitega laadimisjaam kokku TK Lisa 1 ptk 6 ja teiste RHAD tingimuste mõistes siiski „laadimisjaamad“. 13 68. Veelgi enam, TK Lisas 1 joonistelt 5 ja 6 on näha, et hankija eeldas nii tsoonis 1 ja 2 kasutatava lahenduse kui ka tsoonis 3 kasutatava lahenduse puhul seda, et seadmel, mille kaudu isik sõidukit laeb, oleks p-des 6.21 ja 6.22 nimetatud teavitamissüsteem. Nii on joonisel 5 näha, et sellel kujutatud laadimisjaamal on ekraan (ülemine ristkülik jaama sees). Sarnane ekraan on nähtav ka joonisel 6 kujutatud laadimismoodulil (küll palju väiksemal kujul, aga siiski selgelt äratuntavalt) – vt laadimismooduli sees olev ülemine ristkülik. Seega on hankija mõlema joonisega selgelt näidanud, et eeldab TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 kirjeldatud teavitamissüsteemi mõlema lahenduse puhul. 69. Seega pidi Enersense Vastavustingimuste p 2 ning TK Lisa 1 ptk 6 pealkirjas esitatud „laadimisjaama“ terminist üheselt mõistma, et Enersense poolt kõigis tsoonides pakutavad laadimisjaamad peavad vastama TK Lisa 1 ptk 6 nõuetele. TK Lisas 1 ptk 5 tsooni 3 osas esitatud erinõuded tähendavad lihtsalt seda, et lisaks ptk 6 nõuetele peavad tsoonis 3 pakutav moodulitega laadimisjaama lahendus vastama ka ptk 5 toodud tingimustele. Enersense tõlgendus on ebaloogiline 70. Enersense tõlgendus on ka sisult ebaloogiline, kuna laadimisseadme kasutaja vaatest puudub igasugune loogiline põhjendus sellele, miks tsoonides 1 ja 2 asuvatel parkimiskohtadel hankija soovis TK Lisas 1 p-des 6.21 ja 6.22 kirjeldatud laadimisprotsessi kajastava teavitussüsteemi olemasolu, kuid tsoonis 3 ettenähtud laadimismoodulite kaudu toimuva laadimisprotsessi puhul hankija protsessist teavitamist ei soovi. On ilmselge, et seadme kasutaja vaatest (sõltumata laadimisjaama tehnilisest lahendusest) on oluline teada, mis on laadimisprotsessi seisund: „vaba“; „ühendatud, aga ei lae“, „ühendatud (laadimine)“, „rike“ jne. Seega ka mõistliku isiku standardist lähtuvalt puudub igasugune alus oletada, et hankija peaks millegipärast tsoonis 3 soovima selliseid mooduleid (pistiklaadijaid), millel selline oluline funktsioon ehk teavitussüsteem puudub. 71. Enersense tõlgenduse ebaõigsust ilmestab ka asjaolu, et kolmandale isikule teadaolevalt said kõik teised pakkujad (sh kolmas isik) aru, et kõik TK Lisa 1 ptk 6 tingimused kohalduvad sh tsooni 3 seadmetele. Ainus, kes jättis tahtlikult või tahtmatult tähelepanuta, et TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 nimetatud tingimused kohalduvad kõikidele (sh tsoonis 3 pakutavatele) seadmetele, on Enersense. Seega on ilmne, et Enersense tõlgendab RHAD tingimusi valesti või kasutab tingimuste ebaselguse väidet ettekäändena enda hooletuse varjamiseks. Enersense tõlgendus on vastuolus RHAD süstemaatilise tõlgendamisega 72. Enersense RHAD tõlgendusele räägib otseselt vastu ka asjaolu, et TK Lisas 1 sisalduv joonis 2 ning TK Lisa 1 p-s 6.21 kattuvad terminoloogiliselt just tsooni 3 seadmetega. Nimelt nähtub TK Lisa 1 joonisest 2, et tsoonis 1 ja tsoonis 2 peavad olema pistik laadimisjaamadega parkimiskohad ning tsoonis 3 pistiklaadijatega läbisõidu parkimiskohad (vt oranžiga ümbritsetud ristkülikud): 14 73. Ka TK Lisa 1 p-s 6.21 kasutab hankija sõna „pistiklaadijad“: „Pistiklaadijad peavad olema varustatud visuaalse teavitussüsteemiga laadimispunkti oleku kohta, näidates järgnevat informatsiooni: „vaba“; „ühendatud, aga ei lae“, „ühendatud (laadimine)“, „rike“. Lisaks peavad nähtavad olema andmed laadimisprotsessi kohta: 1) aku laetuse tase protsentides; 2) laadimise lõpuni kuluv aeg; 3) laetud energia kogus; 4) ei aktsepteeri laadimist.” 74. Sellest tulenevalt jääb ebaselgeks, kuidas saab Enersense hinnangul TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 nõuete kohaldatavus olla ebamäärane just tsoonis 3 pakutavate seadmete osas, kui hankija on kasutanud täpselt sama mõistet tsoonis 3 pakutavate seadmete kirjeldamiseks TK Lisa 1 joonises 2. Seega, isegi kui möönda, et hankija on riigihanke alusdokumentides ja ka menetluse käigus kasutanud samade asjade kirjeldamiseks erinevat terminoloogiat ja erinevaid liitsõnu (vaidlustuse p 1 peatükis „Õiguslikud põhjendused“), siis terminoloogia selline kasutamine ei pidanuks tekitama küsimusi tsoonis 3 olevate seadmete osas. TK Lisa 1 p-s 6.21 kasutatud termin ja TK Lisa 1 joonises 2 tsooni 3 kohta kasutatud termin on samasugune. Seetõttu pidanuks TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 nõuete kohaldatavus tsooni 3 seametele olema Enersense jaoks isegi selgem kui tsoonide 1 ja 2 seadmete osas. Enersense kannab väidetava ebaselguse puhul selgituste küsimata jätmise riski Isegi kui Enersensele oleks tõesti olnud ebaselge, kas tsoonis 3 pakutavatele seadmetele kohalduvad TK Lisas 6.21 ja 6.22 sätestatud nõuded, oleks Enersense saanud selle osas küsida hankijalt selgitust eRHR kaudu („Teabevahetuse“ aknas), nagu seda tegid teised pakkujad. Enersense aga säärast võimalust ei kasutanud. See, et Enersense sai ise TK Lisas 1 sätestatud nõuetest valesti aru (või väidab seda nüüd oma puuduse õigustamiseks) ega palunud hankijalt selgitust, ei õigusta sisulise puuduse parandamise lubamist hankija poolt. 75. Tallinna Ringkonnakohus on oma praktikas rõhutanud hankemenetluses osalejate kohustust käituda hankedokumentide tingimuste tõlgendamisel heas usus (TSÜS § 138 lg 1) ning küsida hankedokumentide erineva tõlgendusvõimaluse korral hankijalt hankedokumentide tingimuste sisu kohta selgitusi. 5 Kui pakkuja käitumisest nähtuvalt on ta hoidunud teadlikult selgituste küsimata jätmisest, et saavutada pakkumuste hindamise protsessis hankija ja teiste pakkujate huve kahjustades ebaproportsionaalset eelist, võtab pakkuja sellega enda kanda riski, et tema pakkumus võidakse mittevastavana tagasi lükata. 6 Kuivõrd Enersense ei kasutanud antud juhul võimalust küsida hankijalt TK Lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 sätestatud nõuete kohaldatavusest tsooni 3 seadmetele, on Enersense seega ise võtnud teadliku riski, et tema pakkumus võib osutuda RHAD tingimustele mittevastavaks. 76. Seega, vaidlustaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et Enersense poolt tsoonis 3 pakutud moodulitel TK Lisa 1 6.21 ja 6.22 nõutud teavitamissüsteemi puudumise näol on tegemist pakkumuse sisulise puudusega, mida RHS § 46 lg 4 alusel selgituste küsimisega parandada ei saa. Seega ei olnud hankijal õigust ega veel vähem kohustust vastava puuduse osas selgitusi küsida ega vastavatel seadmetel puudunud teavitussüsteemi lahendusega pakkumust täiendada lubada. Enersense pakkumuse vastavaks tunnistamise on seepärast õigusvastane ning vastav otsus tuleks kehtetuks tunnistada. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 77. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu 2560 eurot (vt Lisa 5 – Maksekorraldus). 5 TlnRgK 30.08.2011 nr 3-11-1452 p 15 – 18. 6 TlnRgK 30.08.2011 nr 3-11-1452 p 15 – 18. 15 78. Kaebeõigus. Vaidlustajal on kaebeõigus, kuna vaidlustaja on esitanud Riigihankes LW ja Enersense järel hindamispunktide paremusjärjestuselt järgmise RHAD tingimustele vastava pakkumuse. Seega vaidlustuse rahuldamise korral on hankija kohustatud vastu võtma uued otsused, millega kolmandate isikute pakkumused mittevastavana tagasi lükata ning tunnistada edukaks vaidlustaja pakkumus. 79. Menetluskulude jaotus. Vaidlustaja palub jätta menetluskulud hankija kanda ning vaidlustuse rahuldamise korral mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja tasutud riigilõivu ja lepingulise esindaja kulud vastavalt asjas esitatavale nimekirjale. 80. Lepinguline esindaja. Vaidlustaja lepinguline esindaja kinnitab enda õigust vaidlustaja esindamiseks käesolevas asjas ning palub kogu menetlusposti saata otse lepingulisele esindajale. 81. Kirjalik menetlus. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat Lisad: Lisa 1 – Hankija 20.02.2026 LW otsuse põhjendused Lisa 2 – LW 02.03.2026 vaidlustus Lisa 3 – Hankija 20.02.2026 Enersense otsuse põhjendused Lisa 4 – Enersense 02.03.2026 vaidlustus Lisa 5 – Maksekorraldus 16 LISA 3 Kaarel Berg / Eversheds Sutherland Subject: Uus sõnum riigihankes 301334 -----Original Message----- From: Riigihangete register <[email protected]> Sent: reede, 20. veebruar 2026 16:33 To: Vister, Kaisa <[email protected]> Subject: Uus sõnum riigihankes 301334 Teile on riigihangete registris uus teade: Riigihanke 301334 "Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine" raames on saadetud teade: Lp pakkuja Edastan väljavõtte 20.02.2026 koosoleku protokollist nr 5-1/8868-1, mis oli aluseks 20.02.2026 otsuse nr 5- 1/8869-1 punktile 1.2. Hankija lükkab pakkuja Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ ühispakkumuse tagasi RHS § 110 lg 2 ja § 114 lg 2 alusel, kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud kohustuslikele tehnilistele tingimustele. TK Lisa 1 „Hanke tehnilised tingimused“ punktis 6.32 on hankija sätestanud, et laadimisjaama ja laadimismoodulit käsitletakse kahe erineva tehnilise lahendusena; seda eristust illustreerivad ka joonised 5 ja 6. Sama lisa punktis 5.2 on ette nähtud, et tsooni 3 paigutatavate seadmete valikul tuleb lähtuda punktis 6.32 kirjeldatud tehnilistest põhimõtetest ning pakkuda tsooni 3 laadimismooduleid. Pakkuja on oma pakkumuses esitanud tsooni 3 kohta standalone-tüüpi 200 kW laadimisjaamad („The 200 kW standalone charging stations“), mitte aga laadimismoodulitel põhineva lahenduse. Et laadimisjaama ja laadimismoodulit käsitletakse riigihanke alusdokumentide järgi erinevate tehniliste lahendustena, ei vasta pakkuja poolt tsooni 3 jaoks välja pakutud lahendus kohustuslikele tehnilistele nõuetele. Asjaolu, et pakkuja ei ole tsooni 3 pakkunud laadimismooduleid, kinnitab ka pakkuja 05.02.2026 kuupäevaga saadetud selgitus, milles pakkuja kirjeldab laadimismooduleid (satelliitlaadimispunkte) alternatiivse lahendusena, st väljaspool juba esitatud pakkumuse sisu. Hankija küsimus: Pakkuja vastus: Kuna laadimismoodulid ei ole tsooni 3 osas pakkumuses kajastatud, on tegemist sisulise tehnilise mittevastavusega, mida hankija ei saa kõrvaldada selgituste küsimise teel ilma pakkumuse sisu muutmata. RHS § 46 lg 3 kohaselt ei ole hankijal lubatud selgituste küsimisega pakkumust sisuliselt muuta. Kohtupraktika kohaselt peab pakkumus vastama kõigile riigihanke alusdokumentide nõuetele juba pakkumuse esitamise ajal ning hiljem ei ole lubatud muuta mittevastavat pakkumust vastavaks (Tallinna Halduskohus 16.09.2019, 3-19-1491, p 36; Tallinna Ringkonnakohus 31.10.2019, 3-19-1523, p-d 18 ja 18.2). Sellise sisulise mittevastavuse tagantjärele kõrvaldamine kahjustaks läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtteid RHS § 3 p 1 ja 2 tähenduses ning hankija on kohustatud ühispakkumuse tagasi lükkama RHS § 114 lg 2 alusel. Lugupidamisega AS Tallinna Linnatransport Teadet saab lugeda registris hanke töölehel Teabevahetus - Sõnumid pakkujale. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9419444/communication/message/1058944 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/settings/users/my-notifications?notificationId=26270521 See on automaatteavitus. Palume sellele kirjale mitte vastata. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. 2 OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 02.03.2026 Menetlusdokument: Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ vaidlustus riigihankes „Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“ (viitenumber 301334) Vaidlustajad Leonhard Weiss OÜ (ühispakkujad): Registrikood 12083348 Vesse tn 8, 11415 Tallinn Diotech Nord OÜ Registrikood 14673501 Lõõtsa 4, 11415 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Hankija: AS Tallinna Linnatransport Registrikood 10312960 Kadaka tee 62a, 12618 Tallinn [email protected] Kolmas isik: Enefit OÜ Registrikood 11184032 Lelle tn 22, 11318 Tallinn [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks AS-i Tallinna Linnatransport 20.02.2026 otsus nr 5-1/8869-1 riigihankes „Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“ (viitenumber 301334) osas, millega lükati tagasi ühispakkujate Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ pakkumus ning tunnistati edukaks Enefit OÜ pakkumus. 2. Mõista hankijalt välja vaidlustaja lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv. I SISSEJUHATUS 1. Faktilised asjaolud 1.1 AS Tallinna Linnatransport (edaspidi: hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget “Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“ (viitenumber 301334) (edaspidi: Hange), eesmärgiga soetada Kadaka tee 62a kinnistule trolli- ja elektribusside laadimistaristu (laadijate/moodulite ja alajaamade) ning teostada nende paigaldamiseks ette nähtud ehitustööd vastavalt koostatud projektile. 1.2 Hankija on avaldanud Hankes esitatud pakkumuste maksumused, mis on järgmised: Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 Pakkumuse Pakkuja Maksumus (EUR) nr LEONHARD WEISS OÜ ja Diotech Nord OÜ 598810 2 447 980 Enersense AS 598867 4 290 000 Mantreco OÜ 606127 4 717 860 Enefit OÜ 607019 5 188 867 1.3 Hankija tegi Hankes 20.02.2026 teatavaks otsuse nr 20.02.2026 nr 5-1/8869-1 (edaspidi: Otsus) (vt Lisa 1), millega tunnistas vastavaks Enefit OÜ (edaspidi ka: kolmas isik) pakkumuse, lükkas tagasi Enersense AS-i, Mantreco OÜ ning ühispakkujate Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ (edaspidi ka koos: vaidlustaja) pakkumuse ning tunnistas edukaks kolmanda isiku pakkumuse. 2. Menetluslikud küsimused 2.1 Vaidlustuse ese ja ulatus. Käesolevaga esitab vaidlustaja riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 185 lg 2 p-de 6 ja 7 alusel vaidlustuse Otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega vaidlustaja pakkumus tagasi lükati ja kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. 2.2 Vaidlustuse tähtaegsus. Hankija tegi Otsuse 20.02.2026 ning vaidlustaja sai selle samal kuupäeval kätte. Seega on vaidlustus esitatud RHS 189 lg 1 järgi tähtaegselt. 2.3 Riigilõiv. Riigihangete registris avaldatud teabe järgi ületab Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära, mistõttu on vaidlustaja tasunud vaidlustuselt riigilõivu 2560 eurot (riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1) (vt Lisa 2). 2.4 Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 2.5 Vaidlustuse lisad. Hankija on avaldanud Hanke kohta alusdokumendid riigihangete registris, mistõttu ei lisa vaidlustaja neid eraldi käesolevale vaidlustusele, kuna need on vaidlustuskomisjonile niigi kättesaadavad riigihangete registri kaudu. Ka vaidlustaja pakkumuse sisu on vaidlustuskomisjonile kättesaadav riigihangete registri kaudu, mistõttu ei lisa vaidlustaja selle osaks olevaid dokumente eraldi, vaid viitab vaidlustuses konkreetsetele pakkumuse osaks olevatele dokumentidele. II VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 3. Sissejuhatavad märkused 3.1 Vaidlustaja leiab, et hankija lükkas tema pakkumuse põhjendamatult tagasi, kuna pakkumus vastab Hanke alusdokumentides sätestatud nõuetele ning tulnuks vastavaks tunnistada. 3.2 Vaidlustaja pakkumuse maksumus oli madalam kui ainsana vastavaks tunnistatud kolmanda isiku pakkumus, mistõttu oleks vaidlustaja pakkumus osutunud vastavaks tunnistamise korral edukaks, võttes sealjuures arvesse ka muid hindepunkte. Selgitame seda allpool. 3.3 Põhjendame vaidlustust järgmiselt. 4. Tehnilisest kirjeldusest ja tehnilistest tingimustest tulenevad nõuded pakutavatele laadimisjaamadele laadimistsoonis 3 ning vastavustingimustest tulenevad nõuded pakkumuse vormistamisele 4.1 Hanke alusdokumentide hulgas on avaldatud tehniline kirjeldus (edaspidi: TK) ja selle lisana 1 „Hanke tehnilised tingimused“ (edaspidi: TT). TT punktis 1.1 toodud joonisel 2 on kujutatud kolm tsooni (Tsoon 1, Tsoon 2 ja Tsoon 3), kuhu rajatakse laadimisalad.  Lk: 3 4.2 TT punktis 6.1 on selgitatud, et Hanke eesmärkide hulka kuulub tehases valmistatud, katsetatud ja paigaldusvalmis teisaldatavad konteinerlahendusega laadimistaristud koos nende projekteerimise, ehitustööde (sh vajalikud load), paigaldamise, seadistamise ja pingestamisega. Kokku 32 tk DC CCS Combo tüüp 2 pistikühendusega laadijat/laadimismoodulit ja tsooni 3 paigaldatavate laadimismoodulite arv, vastavalt pakkuja arvestusele. 4.3 TT punktis 6.32 on selgitatud, et hankija käsitleb laadimisjaama ja laadimismoodulit kui kahte erinevat tehnilist lahendust. Laadimisjaama ja laadimismooduli erinevus on illustreeritud põhimõttejoonistel, vastavalt joonisel 5 (laadimisjaam) ja joonisel 6 (laadimisjaam koos laadimismooduliga). 4.4 TT punktis 3.4 on selgitatud, et eelduslik laadimiskohtade arv tsoonis 3 on 13, kuid TT 3.7 teises lauses on selgitatud, et Laadimise tsooni 3 laadimismoodulite arv (ja sellest tulenev installeeritav võimsus) tuleneb parkimiskohtade arvust, mille arvukuse hindab pakkuja. Tsooni 3 kohta käiv info ja täpsemad tingimused on kirjeldatud punktis 5. 4.5 TT punktis 5.1, teises alapunktis on selgitatud, et pakkuja määrab laadimismoodulite arvu pakkumuses ise, arvestades, et igale parkimiskohale on ettenähtud eraldi pistik laadimismoodul. 4.6 TT punktis 6.10 on nõue, et iga laadimispunkti lubatud väljundvõimsus peab olema reguleeritav vahemikus: Pv = 0 - 200kW. Ka punktis 3.1 on selgitatud, et ühe laadimisväljundi laadimisvõimsus pistiklaadijatel/laadimismoodulitel peab olema maksimaalselt 200kW 4.7 TT punktis 5.2 on nõue, et pakkuja lähtub tsooni 3 paigutatavate seadmete valikul punktis 6.32 defineeritud tehnilistest põhimõttest. 4.8 Vastavustingimuste punkti 6 kohaselt tuli pakkumuse maksumus esitada RHAD vormil 1, mille positsioonil 3 tuli esitada laadimistsoonide 1 ja 2 pistiklaadijate/laadimismoodulite ühiku hind ja kogumaksumus ning positsioonil 4 tuli esitada laadimistsooni 3 pistik-laadimismoodulite ühiku hind ja kogumaksumus, kusjuures pakkuja pidi nende arvu ise määrama (võttes arvesse TT punkti 4.4). 4.9 Kokkuvõtlikult - viidatud TT punktidest 3.1, 3.7, 5.1, 5.2, 6.10 ja 6.32 järeldub, et laadimistsooni 3 tuleb paigaldada TT joonisel 6 kujutatud 200 kW võimsusega laadimismooduliga laadimisjaamad, mille arv on eelduslikult 13, kuid lõpliku arvukuse määrab pakkuja ise ning pakkumuse maksumuse vormil tuli eraldi esitada laadimismooduliga laadimisjaamade maksumus. 5. Vaidlustaja pakkumus vastab tehnilistele tingimustele ja tulnuks vastavaks tunnistada 5.1 Pakkumuse vastavustingimustes oli nõue nr 2, et pakkuja pidi esitama vabas vormis dokumendi, mis kirjeldab laadimisjaamade vastavust TK lisa 1 (TT) punktile 6, sealhulgas peab pakkuja esitama: 1) laadimistaristu plokkskeemi vastavalt TK lisa 1 (TT) punktile 6.8; 2) laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D joonised PDF formaadis vastavalt TK lisa 1 punktile 6.9. 5.2 TK punktis 6.8 on sätestatud, et pakkuja esitab pakkumuses territooriumi laadimistaristu plokkskeemi, alates sisendist (liitumispunktist 3x10kV) kuni väljundini, tuues välja taristu keskpinge ja madalpinge osa põhilised koostisosad ja näitab ära taristu väljundparameetrid. 5.3 Vaidlustaja pakkumuses on esitatud selle nõude täitmiseks kaks skeemi: - 2_2_Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine_elektriskeem_29122025.pdf (edaspidi: Elektriskeem); - 2_2_SO2605-04 skeemid 30122025.pdf (edaspidi: Primaarskeem). 5.4 Elektriskeemil on kujutatud kõiki kolme laadimistsooni järgmiselt:  Lk: 4 - TT punktis 3.8 on esitatud nõue, et parkimise tsooni 1 (11 kohta) pistik laadimisjaamade toiteks paigaldada AJ K62a (AJ3) kõrvale uus alajaam (AJ4). Tsoon 1 on sellest juhindudes kujutatud Elektriskeemil vasakult teisena. Sellel on kujutatud 11 laadimispunkti (nr 1 – 11), millest igaüks on võimsusega 200kW ning laadimisjaamade tähistamiseks on kasutatud järgmisi tingmärke: - TT punktis 3.6 on ette nähtud, et tsoonis 2 on 21 laadimiskohta. Tsoon 2 on sellest juhindudes kujutatud Elektriskeemil paremal äärel. Sellel on kujutatud 21 laadimispunkti (nr 12 - 31), millest igaüks on võimsusega 200kW ning laadimisjaamade tähistamiseks on kasutatud järgmisi tingmärke: - TT punktis 3.7 on välja toodud, et laadimise tsooni 3 laadimismoodulite arv (ja sellest tulenev installeeritav võimsus) tuleneb parkimiskohtade arvust, mille arvukuse hindab pakkuja. Elektriskeemil on kujutatud 8 laadimismooduliga laadimiskohta (nr 1 – 8), igaüks võimsusega 200kW, ning 6 perspektiivset laadimiskohta (nr 9 – 14), mille tähistamiseks on kasutatud erinevaid tingmärke kui tsoonide 1 ja 2 kohta: 5.5 Laadimisjaama ja laadimismooduliga laadimisjaama on illustreeritud TT punktis 6.32 toodud joonistel 5 ja 6, millelt on näha, et laadimisjaama puhul tuleb kohe laadimisjaamast juhtmega pistik, kuid laadimismooduliga laadimisjaama puhul on moodul jaamast eraldi ning pistik tuleb moodulist. Sellest juhindudes ongi Elektriskeemil kujutatud tsooni 3 kohta laadimismoodulitega laadimisjaamu erinevate tingmärkidega ning selliselt, et moodul on ühendatud juhtmega laadimisjaamaga, kuid on jaamast eraldi. 5.6 Primaarskeemil on omakorda lk-l 3 kujutatud tsooni 3 laadimisjaama koos moodulitega. Vasakul küljel on märgitud neli laadimismoodulit (F1, F3, F5 ja F7), mille igaühe kohta on märge, et selle võimsus on 400kW ning igaühe külge liidetakse maksimaalselt 2 moodulit, kokku seega 8 laadimismoodulit, nagu on kujutatud ka Elektriskeemil. 5.7 Ülaltoodust järeldub, et vaidlustaja oli esitanud vastavustingimuste punktis 2 nõutud laadimistaristu plokkskeemi, millel on laadimistsoon 3 kujutatud laadimismoodulitega laadimisjaamadega, mis vastavad TT punkti 6.32 joonisel 6 toodule. Seda erinevalt laadimistsoonidest 1 ja 2, millel on kujutatud nn tavapärased laadimisjaamad, mis vastavad TT punkti 6.32 joonisel 5 toodule. Sealjuures nähtub Elektriskeemilt ja Primaarskeemilt, et laadimistsooni 3 paigaldatakse 200kW võimsusega laadimismoodulid, nagu TT punktis 3.7 on nõutud.  Lk: 5 5.8 Lisaks, vaidlustaja esitas RHAD vormil 1 pakkumuse maksumuse, mille positsioonil 3 oli sisestatud, et tsoonide 1 ja 2 pistiklaadijate/laadimismoodulite (kokku 32 tk) ühiku hind on 30 000 eurot ja kogumaksumus 960 000 eurot ning positsioonil 4 oli sisestatud, et tsooni 3 pistik-laadimismoodulite (kokku 13 tk) ühiku hind on 45 000 eurot ja kogumaksumus 585 000 eurot. Seega, pakkumuse maksumusest järeldub üheselt, et tsoonide 1 ja 2 jaoks pakub vaidlustaja nn tavapäraseid laadimisjaamu maksumusega 30 000 eurot tükk ning tsooni 3 jaoks pakub vaidlustaja mooduliga laadimisjaamu, mille ühe ühiku maksumus on kõrgem (45 000 eurot). Ka selle põhjal on ilmselge, et vaidlustaja pakkus laadimistsooni 3 jaoks TT-s nõutud laadimismooduliga laadimisjaamu. Sealjuures selgitab vaidlustaja, et pakkumus sisaldas tsooni 3 kohta 13 tk mooduliga laadimisjaama seetõttu, et see oli TT punkti 3.4 järgi hankija eeldatud laadimiskohtade arv, mis lähtud parkimiskoha laiusest. Samas, vaidlustaja pakutav lahendus võimaldab tulevikus mahutada ka 14 laadimiskohta. 5.9 Kokkuvõttes - Elektriskeemil ja Primaarskeemil on vaidlustaja kirjeldanud vastavustingimuste punktis 2 nõutud viisil, millest nähtub üheselt, et laadimistsoonis 3 pakub vaidlustaja TT-s nõutud mooduliga laadimisjaamu. Seda kinnitab ka vaidlustaja pakkumuse maksumuses esitatud hindade erinevus, mille järgi tsooni 3 pakutavad laadimismoodulitega laadimisjaamad on kallimad kui tsoonide 1 ja 2 laadimisjaamad. 6. Hankija on vaidlustaja pakkumuse põhjendamatult tagasi lükanud 6.1 Otsuse põhjendustes on selgitatud, et selle põhjendused põhinevad 20.02.2026 koosoleku protokollil nr 5-1/8868-1, mille põhjendused on ühtlasi Otsuse põhjendused. Hankija edastas vaidlustajale 20.02.2026 riigihangete registri kaudu väljavõtte viidatud protokollist, milles on vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist põhjendatud järgmiselt (vt Lisa 3): Hankija lükkab pakkuja Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ ühispakkumuse tagasi RHS § 110 lg 2 ja § 114 lg 2 alusel, kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud kohustuslikele tehnilistele tingimustele. TK Lisa 1 „Hanke tehnilised tingimused“ punktis 6.32 on hankija sätestanud, et laadimisjaama ja laadimismoodulit käsitletakse kahe erineva tehnilise lahendusena; seda eristust illustreerivad ka joonised 5 ja 6. Sama lisa punktis 5.2 on ette nähtud, et tsooni 3 paigutatavate seadmete valikul tuleb lähtuda punktis 6.32 kirjeldatud tehnilistest põhimõtetest ning pakkuda tsooni 3 laadimismooduleid. Pakkuja on oma pakkumuses esitanud tsooni 3 kohta standalone tüüpi 200 kW laadimisjaamad („The 200 kW standalone charging stations“), mitte aga laadimismoodulitel põhineva lahenduse. Et laadimisjaama ja laadimismoodulit käsitletakse riigihanke alusdokumentide järgi erinevate tehniliste lahendustena, ei vasta pakkuja poolt tsooni 3 jaoks välja pakutud lahendus kohustuslikele tehnilistele nõuetele. Asjaolu, et pakkuja ei ole tsooni 3 pakkunud laadimismooduleid, kinnitab ka pakkuja 05.02.2026 kuupäevaga saadetud selgitus, milles pakkuja kirjeldab laadimismooduleid (satelliitlaadimispunkte) alternatiivse lahendusena, st väljaspool juba esitatud pakkumuse sisu. 6.2 Seega, kokkuvõtlikult leidis hankija, et vaidlustaja pakkumuses esitatud lahendus nägi ette, et laadimistsooni 3 paigaldatakse laadimisjaamad, millel ei ole TT joonisel 6 kujutatud laadimismooduli omadusi ning seetõttu ei vasta pakkumus TT punktides 5.2 ja 6.32 sätestatud nõuetele, kuna laadimistsooni 3 tuleb paigaldada laadimismooduliga laadimisjaamad. 6.3 Hankija esitatud põhjendustest võib aru saada nii, et hankija jõudis sellisele järeldusele vaidlustaja pakkumuse materjalide hulgas olnud „standalone tüüpi 200 kW laadimisjaama“ („The 200 kW standalone charging station“) tooteinfo ning vaidlustaja 05.02.2026 esitatud vastuse põhjal. Vaidlustaja leiab, et hankija on kontrollinud tema pakkumuse materjale ebapiisavalt ja tõlgendanud 05.02.2026 vastust ebaõigesti ning jõudnud selle põhjal ebaõigele järeldusele vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse kohta põhjendusega, et vaidlustaja lahendus ei näe ette moodulitega laadimisjaamu laadimistsoonis 3. 6.4 Esiteks, hankija on võtnud pakkumuse kontrollimisel aluseks vaid pakkumuse materjalide hulgas olnud „standalone tüüpi 200 kW laadimisjaama“ („The 200 kW standalone charging station“) tooteinfo, kuid on jätnud täielikult tähelepanuta eelnevalt viidatud ning vastavustingimuste punkti 2 alusel vaidlustaja esitatud Elektriskeemi ja Primaarskeemi. Nagu  Lk: 6 eelmises alapeatükis selgitasime, Elektriskeemi ja Primaarskeemi põhjal on ilmselge, et vaidlustaja pakutud lahendus näeb ette moodulitega laadimisjaamade paigaldamise laadimistsooni 3. Vaidlustaja ei ole üheski pakkumuse koosseisus olevas dokumendis märkinud, et kavatseb laadimistsooni 3 paigaldada moodulita laadimisjaamad, nagu hankija on Otsuse põhjendustes ebaõigesti leidnud. 6.5 Teiseks, hankija jätab otsuses tähelepanu, et vaidlustaja vastas 05.02.2026 küsimuses hankija 30.01.2026 esitatud järgmisele küsimusele: Palume Teil täpsustada arvutuse käiku, kuidas määrasite tsooni 3 laadimiskohtade arvu. Palume välja tuua laadimisseadme ja turvatõkke poolt vajaminev laius (vt Lisa 4) Vaidlustaja vastas sellele 05.02.2026 vastuses, milles selgitas arvutuskäiku. Sealjuures juhime tähelepanu TT punktile 5.1, mille järgi pidi pakkuja ise määrama laadimistsooni 3 laadimismoodulite arvu. Hankija küsimus käsitleski üksnes seda, kuidas on vaidlustaja tema pakutud lahenduses toodud mooduliga laadimiskohtade arvuni jõudnud. Hankija ei küsinud laadimisjaamade omaduste ega tehnoloogia kohta ning ka vaidlustaja vastus ei sisaldanud infot, et vaidlustaja ei kavatse laadimistsooni 3 paigaldada mooduliga laadimisjaamu. Seega, laadimisjaama tehnilised omadused, sh küsimus, kas tegu on mooduliga jaamadega, ei olnudki üldse antud küsimuse ja vastuse objektiks. Hankijal ei ole õigust omistada vaidlustaja selgitusele sisu, mida see ei sisalda. Pealegi, hankija järelepärimisele vastamisega ei saaks niikuinii pakkumuse sisu muuta ega omistada pakkumusele omadusi, mida see ei sisalda, vaid üksnes täpsustada ja selgitada juba esitatud pakkumust. Seda vaidlustaja tegigi ning ei öelnud vastuses, et tema pakutud lahendus ei näe ette laadimistsoonis laadimismoodulitega laadimisjaamu. Nagu ülal selgitasime, vaidlustaja pakutud lahendus näeb laadimistsoonis 3 ette mooduliga laadimisjaamu, kinnitab ka pakkumuse maksumuse vormil esitatud erinev hind mooduliga laadimisjaamade kohta. 6.6 Kokkuvõttes – hankija leidis ebaõigesti, et vaidlustaja pakkumus ei vasta TT-is esitatud nõuetele ning lükkas vaidlustaja pakkumuse vastuolus RHS § 114 lg-ga 2 ebaõigesti tagasi. Seetõttu on Otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise osas õigusvastane. 7. Vaidlustaja pakkumus oleks vastavaks tunnistamise korral osutunud edukaks 7.1 Hankes on hindamiskriteeriumid kehtestatud selliselt, et pakkumuse maksumus andis 80 hindepunkti 100-st, garantiiväliste tööde maksumus andis 5 hindepunkti 100-st ning laadimismoodulite arv tsoonis 3 andis 15 hindepunkti 100-st. 7.2 Vaidlustaja esitab ka väljavõtte riigihangete registrist, millelt on näha lisaks pakkumuste maksumusele ka teiste pakkujate ülejäänud hinnatavad näitajad (vt Lisa 5). 7.3 Kuna hankija lükkas vaidlustaja pakkumuse tagasi, jättis hankija selle hindamata. Samas, sõltumata hindamise tulemustest ülejäänud kahe hindamiskriteeriumi osas, oleks vaidlustaja pakkumus igal juhul edukaks osutunud. Vaidlustaja esitas Hankes maksumuselt kõige soodsama pakkumuse (vt ülal punkti 1.2) ning oleks saanud maksumuse eest maksimaalsed 80 hindepunkti ning kolmas isik oleks saanud 37,742 hindepunkti. 1 Seega, juba ainuüksi maksumuse põhjal oleks vaidlustaja saanud kolmandast isikust üle 20 hindepunkti rohkem ja juba see oleks kindlustanud vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamise. 7.4 Selguse mõttes esitas vaidlustaja siiski ka teoreetilise hindamistulemuse, kui kõiki pakkumisi oleks hinnatud ning ka selle põhjal on ilmne, et vaidlustaja pakkumus oleks osutunud edukaks: Pakkuja Maksumuse Garantiiväliste Laadimismoodulite arv Kokku punktid tööde maksumus tsoonis 3 (maksimaalselt punkte (maksimaalselt (maksimaalselt 5p) 15p) 80p) Leonhard Weiss OÜ 80,000 3,611 12,188 95,799 Enersense AS 45,650 5,000 15,000 65,650 Mantreco OÜ 41,510 4,514 12,188 58,211 Enefit OÜ 37,742 2,955 12,188 58,884 1 Arvutuskäik: 2 447 980 : 5 188 867 x 80 = 37,742.  Lk: 7 7.5 Hindamise tulemust ei mõjutaks otsustavalt ka see, kui hinnata vaid vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumust. Sellisel juhul oleks vaidlustaja saanud 100 punkti: garantiiväliste tööde maksumus oli vaidlustajal odavam kui kolmandal isikul, mis andnuks vaidlustajale maksimaalsed 5 punkti ning laadimismoodulite arv tsoonis 3 oli mõlemal võrdselt 13, mis andnuks mõlemale 15 punkti. 7.6 Järelikult, kui vaidlustaja pakkumus oleks tunnistatud vastavaks, oleks see osutunud edukaks ning vaidlustajal oleks kolmanda isiku asemel õigus sõlmida hankijaga hankeleping. Seetõttu rikub Otsus vaidlustaja õigusi. 8. Kokkuvõte 8.1 Ülaltoodu põhjal palub vaidlustaja vaidlustuse rahuldada ning tunnistada Otsuse kehtetuks osas, millega tema pakkumus tagasi lükati ning kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat Leonhard Weiss OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1) Hankija 20.02.2026 otsus nr 20.02.2026 nr 5-1/8869-1; 2) Maksekorraldus; 3) Hankija 20.02.2026 teade; 4) Hankija 30.01.2026 küsimus ja vaidlustaja 05.02.2026 vastus; 5) Väljavõte riigihangete registrist hinnatavate näitajate kohta. Andrus Kraht Saatja: Stamm Raivo <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 20. veebruar 2026 17:01 Adressaat: Natus Veiko; Andrus Kraht Teema: FW: Uus sõnum riigihankes 301334 -----Original Message----- From: Riigihangete register <[email protected]> Sent: Friday, February 20, 2026 4:35 PM To: Stamm Raivo <[email protected]> Subject: Uus sõnum riigihankes 301334 Teile on riigihangete registris uus teade: Riigihanke 301334 "Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine" raames on saadetud teade: Lp pakkuja Edastan väljavõ e 20.02.2026 koosoleku protokollist nr 5-1/8868-1, mis oli aluseks 20.02.2026 otsuse nr 5-1/8869-1 punk le 1.2. Hankija lükkab pakkuja Enersense pakkumuse tagasi RHS § 110 lg 2 ja § 114 lg 2 alusel, kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumen des sätestatud tehnilistele nõuetele ning mi evastavust ei ole võimalik kõrvaldada selgitustega ilma pakkumuse sisu muutmata. TK Lisa 1 „Hanke tehnilised ngimused“ punk des 6.21 ja 6.22 on sätestatud, et pis klaadijad peavad olema varustatud visuaalse teavitussüsteemiga laadimispunk oleku kohta (sh vähemalt oleku „vaba“, „ühendatud, aga ei lae“, „ühendatud – laadimine“, „rike“ ning andmed aku laetuse taseme, laadimise lõpuni kuluva aja ja laetud energia koguse kohta) ja et pakkuja peab kirjeldama, millist teavitussüsteemi tema pakutavas lahenduses kasutatakse. Hankija ei leidnud Enersense pakkumuse koosseisus infot, mis kirjeldaks tsooni 3 laadimismoodulite visuaalset teavitussüsteemi. Hankija palus pakkujalt selgitust, kuidas on tsooni 3 lahenduse puhul tagatud TK Lisa 1 punk des 6.21 ja 6.22 sätestatud nõuded. Pakkuja 04.02.2026 esitatud vastuses an uut täiendavat infot, et laadimisseadmete kaabli otsikutele on kavandatud LED-valguslahendus, mis annab infot laadimispunk oleku kohta ning lisaks planeeritakse kandekonstruktsiooni pos dele ilmas kukindlaid LED-ekraane, millelt kuvatakse iga laadimisotsiku kohta vastav teave. Selline teave ei olnud aga esialgse pakkumuse koosseisus ning selgitusele lisatud kirjeldus ei täpsusta olemasolevat pakkumuse sisu, vaid lisab sellele uue tehnilise lahenduse kirjelduse. Nii TK Lisa 1 kui vastavus ngimuste kohaselt peab hankija hindama pakkumuse vastavust nende dokumen de pinnalt, mis on esitatud pakkumuse osana enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hiljem esitatud detailne kirjeldus visuaalse teavitussüsteemi kohta tähendab pakkumuse sisu täiendamist pärast tähtaega, mi e pelgalt selgitamist ning on seetõ u vastuolus RHS § 46 lg 3 ja RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Kohtuprak ka kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumen dele juba esitamise ajal ning sisulist mi evastavust ei ole lubatud kõrvaldada selgitusi küsides (Tallinna Halduskohus 16.09.2019, 3-19-1491, p 36; Tallinna Ringkonnakohus 31.10.2019, 3-19-1523, p-d 18 ja 18.2; Tartu Ringkonnakohus 17.10.2018, 3-18-1248, p 20). Tulenevalt eeltoodust ei saa Enersense pakkumust lugeda riigihanke alusdokumen de nõuetele vastavaks ning hankija on kohustatud pakkumuse tagasi lükkama RHS § 114 lg 2 alusel. Lugupidamisega 1 AS Tallinna Linnatransport Teadet saab lugeda registris hanke töölehel Teabevahetus - Sõnumid pakkujale. h ps://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9419444/communica on/message/1058948 h ps://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/se ngs/users/my-no fica ons?no fica onId=26270553 See on automaa eavitus. Palume sellele kirjale mi e vastata. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvu st. This e-mail may contain informa on which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please no fy the sender immediately and delete the message. This e-mail and any a achments hereto are confiden al and intended only for a specific individual and purpose. It may contain informa on which is privileged or otherwise protected against unauthorized disclosure or communica on. If you are not the intended recipient, please no fy (telephone or e-mail) the sender immediately and delete this message and any a achments from your system without producing, distribu ng or retaining copies thereof or disclosing its contents to any other person. Thank you. 2 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, 10115 edastatud e-postiga [email protected] Vaidlustaja: Enersense Aktsiaselts registrikood 11445550 e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja Tarmo Sulg Isikukood 37802274228 e-post: [email protected] telefon: 5158312 Hankija: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport registrikood 10312960 e-post: [email protected] VAIDLUSTUS Riigihankes „Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“ viitenumbriga 301334 hankija 20.02.2026 otsusele nr 5-1/8869-1 (Pakkumuste vastavaks tunnistamine ja tagasi lükkamine) ja selle aluseks olevale Hankija 20.02.2026 koosoleku protokollile nr 5-1/8868-1. VAIDLUSTAJA TAOTLUS: 1) Tunnistada RHS 190 lg 4 p 1 alusel kehtetuks Hankija 20.02.2026 pakkumuste vastavaks tunnistamise ja tagasi lükkamise otsus nr 5-1/8869-1 ning selle aluseks olev protokoll nr 5-1/8868- 1; 2) peatada riigihange RHS § 193 lg 1 alusel; 3) mõista välja hankijalt vaidlustaja kasuks vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv, eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud. I FAKTILISED ASJAOLUD Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (edaspidi Hankija) viib avatud hankemenetlusena läbi riigihanget „Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine ” viitenumber 301334 (edaspidi Riigihange). 1. Tehnilise kirjelduse lisa 1 „Hanke tehnilised tingimused“ (edaspidi TK): 1.1 TK Lisa 1 tehnilised tingimused Joonis 2 kohaselt moodustavad projekti tsoonid: Tsoon 1 ja Tsoon 2 „pistik laadimisjaamadega parkimiskohad“ ning Tsoon 3 „läbisõidu parkimiskohad pistiklaadijatega“ 1.2 TK p 3.1 kohaselt: „Ühe laadimisväljundi laadimisvõimsus pistiklaadijatel/laadimismoodulitel peab olema maksimaalselt 200kW.“ 1.3 Laadimise Tsoon 3 tehniline kirjeldus sisaldub hanke TK punktis 5 ja TK p 5.2 sätestab erisusena juhindumise TK p 6.32 „defineeritud tehnilistest põhimõttest“; 1.4 TK p 6.32 kohaselt „Hankija käsitleb laadimisjaama ja laadimismoodulit kui kahte erinevat tehnilist lahendust. Laadimisjaama ja laadimismooduli erinevus on illustreeritud põhimõttejoonistel, vastavalt joonisel 5 (laadimisjaam) ja joonisel 6 (laadimisjaam koos laadimismooduliga). 1.5 Pistiklaadijaid ei käsitle TK p.5 ühegi sõnaga. 1.6 TK p 6.21. Pistiklaadijad peavad olema varustatud visuaalse teavitussüsteemiga laadimispunkti oleku kohta, näidates järgnevat informatsiooni: „vaba“; „ühendatud, aga ei lae“, „ühendatud (laadimine)“, „rike“. Lisaks peavad nähtavad olema andmed laadimisprotsessi kohta: • aku laetuse tase protsentides; • laadimise lõpuni kuluv aeg; • laetud energia kogus; • ei aktsepteeri laadimist. 1.7 TK p 6.22. Teavitussüsteemi aluseks võivad olla valgusdioodidega vedelkristallkuvarid, valgusdioodidega tablood või paneelid, helisignaal või mõni muu sobiv meetod, mida laadimist teostav isik saab hinnata/ vaadata. Pakkuja kirjeldab millist teavitussüsteemi kasutatakse tema poolt pakutavas lahenduses. 1.8 Pakkumuse maksumuse esildise kohaselt Jrk nr 3 eeldatakse pistiklaadijate/laadimismoodulite (tsoonid 1 ja 2) pakkumist 32-le seadmele; Jrk nr 4 kohaselt eeldatakse pistik-laadimismoodulite (tsoon 3) pakkumust pakkuja määratud koguses seadmetele. 2 Pakkujale 20.02.2026 edastatud protokolli nr 5-1/8868-1 väljavõtte kohaselt pakkumuse tagasilükkamise alused: 2.1 Hankija lükkab pakkuja Enersense pakkumuse tagasi RHS § 110 lg 2 ja § 114 lg 2 alusel, kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud tehnilistele nõuetele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada selgitustega ilma pakkumuse sisu muutmata. TK Lisa 1 „Hanke tehnilised tingimused“ punktides 6.21 ja 6.22 on sätestatud, et pistiklaadijad peavad olema varustatud visuaalse teavitussüsteemiga laadimispunktide oleku kohta (sh vähemalt oleku „vaba“, „ühendatud, aga ei lae“, „ühendatud – laadimine“, „rike“ ning andmed aku laetuse taseme, laadimise lõpuni kuluva aja ja laetud energia koguse kohta) ja et pakkuja peab kirjeldama, millist teavitussüsteemi tema pakutavas lahenduses kasutatakse. Hankija ei leidnud Enersense pakkumuse koosseisus infot, mis kirjeldaks tsooni 3 laadimismoodulite visuaalset teavitussüsteemi. 2.2 Hankija palus pakkujalt selgitust, kuidas on tsooni 3 lahenduse puhul tagatud TK Lisa 1 punktides 6.21 ja 6.22 sätestatud nõuded. Pakkuja 04.02.2026 esitatud vastuses anti uut täiendavat infot, et laadimisseadmete kaabli otsikutele on kavandatud LED-valguslahendus, mis annab infot laadimispunktide oleku kohta ning lisaks planeeritakse kandekonstruktsiooni postidele ilmastikukindlaid LED-ekraane, millelt kuvatakse iga laadimisotsiku kohta vastav teave. Selline teave ei olnud aga esialgse pakkumuse koosseisus ning selgitusele lisatud kirjeldus ei täpsusta olemasolevat pakkumuse sisu, vaid lisab sellele uue tehnilise lahenduse kirjelduse. 2.3 Nii TK Lisa 1 kui vastavustingimuste kohaselt peab hankija hindama pakkumuse vastavust nende dokumentide pinnalt, mis on esitatud pakkumuse osana enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hiljem esitatud detailne kirjeldus visuaalse teavitussüsteemi kohta tähendab pakkumuse sisu täiendamist pärast tähtaega, mitte pelgalt selgitamist ning on seetõttu vastuolus RHS § 46 lg 3 ja RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. 2.4 Kohtupraktika kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentidele juba esitamise ajal ning sisulist mittevastavust ei ole lubatud kõrvaldada selgitusi küsides (Tallinna Halduskohus 16.09.2019, 3-19-1491, p 36; Tallinna Ringkonnakohus 31.10.2019, 3-19-1523, p-d 18 ja 18.2; Tartu Ringkonnakohus 17.10.2018, 3-18-1248, p 20). Tulenevalt eeltoodust ei saa Enersense pakkumust lugeda riigihanke alusdokumentide nõuetele vastavaks ning hankija on kohustatud pakkumuse tagasi lükkama RHS § 114 lg 2 alusel. 3 Pakkuja tehniline lahendus Tsoonile 3: 3.1 Enersense Aktsiaseltsi esitatud tehnilise lahendusena on pakutud tsoonis 3 portaalkonstruktsioonile kinnitatavaid laadimisjaotureid (dispenser) millega ühendatud laadimiskaabel koos pistikuga ripub laadimiskohal. Sellise lahenduse eesmärk on tsoon 3 alal optimeerida ruumikasutust, vähendada maapinnal paiknevate seadmete hulka (otsasõidurisk) ning maksimeerida laadimis- ja parkimiskohtade arvu, mis on Hankija hinnatav eesmärk ja mõistlik huvi. 3.2 Pistiklaadijad, pistik-laadimismoodulid ja laadimispistikud on erinevad asjad. Kuna Tsoon 3 ei lahendata TK ja maksumuse esildise mõttes pistiklaadijatega vaid pistik- laadimismoodulitega, milledel on rippuvad laadimispistikud siis ei ole pakkuja juhindunud Tsoon 3 tehnilise kontseptsiooni kirjelduses TK p 6.21 ja 6.22, kuna need reguleerivad vaid pistiklaadijate lahendust, mitte TK p 5 kohast laadimismoodulitega lahendust. 3.3 Kuna tegemist on põhimõtteliselt ja tehniliselt erinevate lahendustega, ei sobi pistiklaadijatel kasutatavad teavitussüsteemid üks-ühele pistik-laadimismoodulitele, mistõttu pakkuja ka Tsoon 3 lahendusele pakkumuse esitamisel ei lähtunud TK p 6.21 ja 6.22. 3.4 Samuti tuleneb tehnilisest kirjeldusest, et kõik TK p 6 toodud nõuded ei laiene automaatselt TK p 5 toodud erilahendusele, kuna hankija ise on nendele viidanud valikuliselt. 3.5 Hankija täpsustav küsimus, „kuidas on tsooni 3 lahenduse puhul tagatud TK Lisa 1 punktdes 6.21 ja 6.22 sätestatud nõuded“ ei seostunud otseselt Tsoon 3 lahendusega, mistõttu Pakkuja 04.02.2026 esitatud vastuses pakkus välja täiendavaid mugavuslahendusi, kus info edastatakse laadimisseadmete kaabli otsikute LED-valguslahendusena, ning kandekonstruktsiooni postidele pakutud LED-ekraanidega, mida TK kohaselt pakkuma ei pea. 3.6 Praktikas on sõiduki laadimisega seotud indikaatorid dubleeritult laetava sõiduki põhised, seotud laetava sõiduki elektrisüsteemidega, mistõttu märguanded kuvatakse sõidukil olevatel laadimispesade märgutuledel ja/või ekraanidel. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 1. Hankija on hankedokumentides ja ka menetluse käigus kasutanud samade asjade kirjeldamiseks erinevat terminoloogiat ja erinevaid liitsõnu, mistõttu on võimalik, et Hankija eksis ka erinevatele tsoonidele pakutud lahenduste vastavuse hindamisel. 2. Hankija tegevus ei ole kooskõlas riigihanke korraldamise eesmärgi ega üldpõhimõtetega (RHS § 2 ja 3): Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 2 lg 1 kohaselt on riigihanke eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtete § 3 kohaselt on hankija riigihanke korraldamisel kohustatud tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt. 3. RHS § 87 lg 1 p 1 kohaselt on tehniline kirjeldus hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu; 4. RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. 5. RHS §114 lg 2 kohaselt lükkab Hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 6. Käesoleval juhul on Hankija kasutades erinevat terminoloogiat ja erinevaid liitsõnu omistanud pistik-laadimismoodulitele pistiklaadijate omadusi, tõlgendades tehnilise kirjelduse nõudeid asjade omaduste ja nõuete loetelu kirjeldamisel meelevaldselt, misläbi on jõudnud ebaõigele järeldusele ja Enersense Aktsiaseltsi pakkumuse tagasi lükanud.  7. Käesoleval juhul ei esine Enersense Aktsiaseltsi pakkumises sisulisi kõrvalekaldeid Hankija poolt viidatud TK p 6.21 ja 6.22 osas, kuna need ei laiene TK p 5 Tsoon 3 pakutud lahendusele rakenduvatele nõuetele. 8. Mitmeti mõistetavate tehniliste tingimuste rakendamine pakkuja kahjuks rikub riigihanke üldpõhimõtteid, mh riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõuet. Riigihanke läbipaistvuse eesmärgiks on mh ausa turusituatsiooni loomine läbi hankija selge ja kontrollitava tegevuse. 9. VAKO on oma 01.09.2017 otsuse nr 124-17/188025 p-s 6.3 leidnud: „RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. 10. Tulenevalt eeltoodust on hankija ebaõigesti rakendanud RHS ja valdkonda reguleerivat praktikat. Hankijal ei ole ühtegi põhjust kohaldada TK punkte meelevaldselt, mis välistab läbipaistvuse, konkurentsi, pakkujate võrdse kohtlemise ja Hankija rahaliste vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise. 11. Oleme seisukohal, et tagasilükkamise alus on otsitud ja see ei tulene tehnilisest kirjeldusest ega selle lisast 1. 12. Käesoleval juhul on Hankija 20.02.2026 otsus nr 5-1/8869-1 pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja tagasi lükkamiseks ning selle aluseks olev protokoll nr 5-1/8868-1 õigusvastased eeltoodud põhjendustel ja tuleb kehtetuks tunnistada, et taastada läbiviidava riigihanke kooskõla RHS ja alusdokumentidega. III RIIGIHANKE PEATAMINE 1. RHS § 200 lg 1 kohaselt teeb vaidlustuskomisjon vaidlustuse sisulise lahendamise kohta otsuse 30 päeva jooksul, RHS § 191 lg 1 alusel vaidlustuse nõude või aluse muutmise või täiendamise korral 35 päeva jooksul puudusteta vaidlustuse laekumisest arvates. Kuna riigihange on lepingu sõlmimise faasis, palume peatada riigihange vastavalt RHS § 193 lg-le 1. Kui hankija läheks vaidlustusmenetluse ajal hankemenetlusega edasi ning sõlmiks lepingu tööde teostamiseks, ei oleks vaidlustuse rahuldamisel enam võimalik riigihankega edasi minna ning vaidlustaja huvid saavad kahjustatud. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 1. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud riigilõivu summas 2560 eurot. 2. Esindusõigus Tarmo Sulg volikiri on lisatud. 3. Palun kõik menetlusdokumendid edastada e-posti aadressil [email protected] 4. Menetlus. Vaidlustaja soovib asja läbivaatamist istungil. Tarmo Sulg (allkirjastatud digitaalselt) Volitatud esindaja Lisad: 1. Hankija 20.02.2026 otsus nr 5-1/8869-1 pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja tagasi lükkamiseks ning 2. Hankija 20.02.2026 otsuse nr 5-1/8869-1 aluseks oleva protokolli nr 5-1/8868-1 väljavõte. 3. Volikiri 4. Riigilõivu maksekorraldus  OTSUS 20.02.2026 nr 5-1/8869-1 Hankija otsus riigihankes "Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine", viitenumber 301334 Hankija algatas 10.11.2025 riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“, viitenumber 301334. Riigihankes esitasid pakkumused Enersense Aktsiaselts (11445550), Enefit OÜ (11184032), Mantreco OÜ (12204558) ja ühispakkujad LEONHARD WEISS OÜ (12083348) koos Diotech Nord OÜ-ga (14673501). 20.02.2026 koosoleku protokollist nr 5-1/8868-1 lähtuvalt võtab hankija vastu alljärgnevad otsused ning protokollis kajastatud kontrolli tulemused ja otsuste vastuvõtmise aluseks olevad põhjendused on ühtlasi käesolevate otsuste põhjendused HMS § 56 lg 1 mõttes. 1. PAKKUMUSTE VASTAVAKS TUNNISTAMINE JA TAGASI LÜKKAMINE Hankija kontrollis RHS § 52 lg 3 alusel esmalt pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning hindas vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Hankija on seisukohal, et riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele vastab Enefit OÜ (11184032) pakkumus, kuid Enersense Aktsiaselts (11445550), Mantreco OÜ (12204558) ning ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ (12083348) ja Diotech Nord OÜ (14673501) pakkumused ei vasta kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele. Läbiviidud kontrolli tulemused on kajastatud 20.02.2026 koosoleku protokollis nr 5-1/8868-1. Eeltoodust tulenevalt teeb hankija järgmised otsused: 1.1.RHS § 114 lg 1 alusel tunnistatakse vastavaks Enefit OÜ (11184032) pakkumus; 1.2.RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel lükatakse tagasi Enersense Aktsiaselts (11445550), Mantreco OÜ (12204558) ning ühispakkujate LEONHARD WEISS OÜ (12083348) ja Diotech Nord OÜ (14673501) pakkumused. Aktsiaselts Tallinna Linnatransport 2. PAKKUMUSTE HINDAMINE JA EDUKAKS TUNNISTAMINE Hankija hindas RHS § 117 lg 1 alusel vastavaks tunnistatud pakkumust vastavalt RHR-i töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kirjeldatud hindamiskriteeriumile. Läbiviidud hindamise tulemused on kajastatud 20.02.2026 koosoleku protokollis 5-1/8868-1. Enefit OÜ (11184032) pakkumusele kogumaksumusega 5 188 866,75 EUR (km-ta) omistati 100 punkti. Eeltoodust tulenevalt ja RHS § 117 lg 1 alusel tunnistab hankija edukaks Enefit OÜ (11184032) pakkumuse. Käesolev otsus on RHS § 189 lg 1 alusel vaidlustatav riigihangete vaidlustuskomisjonis kümne päeva jooksul arvates käesoleva otsuse kättesaamisest või ajast, mil pakkuja pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud dokumendihaldussüsteemis) (allkirjastatud digitaalselt) Hilde Vonder Katrin Rannama hankespetsialist soetuse projektijuht  Andrus Kraht Saatja: Stamm Raivo <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 20. veebruar 2026 17:01 Adressaat: Natus Veiko; Andrus Kraht Teema: FW: Uus sõnum riigihankes 301334 -----Original Message----- From: Riigihangete register <[email protected]> Sent: Friday, February 20, 2026 4:35 PM To: Stamm Raivo <[email protected]> Subject: Uus sõnum riigihankes 301334 Teile on riigihangete registris uus teade: Riigihanke 301334 "Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine" raames on saadetud teade: Lp pakkuja Edastan väljavõ e 20.02.2026 koosoleku protokollist nr 5-1/8868-1, mis oli aluseks 20.02.2026 otsuse nr 5-1/8869-1 punk le 1.2. Hankija lükkab pakkuja Enersense pakkumuse tagasi RHS § 110 lg 2 ja § 114 lg 2 alusel, kuna pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumen des sätestatud tehnilistele nõuetele ning mi evastavust ei ole võimalik kõrvaldada selgitustega ilma pakkumuse sisu muutmata. TK Lisa 1 „Hanke tehnilised ngimused“ punk des 6.21 ja 6.22 on sätestatud, et pis klaadijad peavad olema varustatud visuaalse teavitussüsteemiga laadimispunk oleku kohta (sh vähemalt oleku „vaba“, „ühendatud, aga ei lae“, „ühendatud – laadimine“, „rike“ ning andmed aku laetuse taseme, laadimise lõpuni kuluva aja ja laetud energia koguse kohta) ja et pakkuja peab kirjeldama, millist teavitussüsteemi tema pakutavas lahenduses kasutatakse. Hankija ei leidnud Enersense pakkumuse koosseisus infot, mis kirjeldaks tsooni 3 laadimismoodulite visuaalset teavitussüsteemi. Hankija palus pakkujalt selgitust, kuidas on tsooni 3 lahenduse puhul tagatud TK Lisa 1 punk des 6.21 ja 6.22 sätestatud nõuded. Pakkuja 04.02.2026 esitatud vastuses an uut täiendavat infot, et laadimisseadmete kaabli otsikutele on kavandatud LED-valguslahendus, mis annab infot laadimispunk oleku kohta ning lisaks planeeritakse kandekonstruktsiooni pos dele ilmas kukindlaid LED-ekraane, millelt kuvatakse iga laadimisotsiku kohta vastav teave. Selline teave ei olnud aga esialgse pakkumuse koosseisus ning selgitusele lisatud kirjeldus ei täpsusta olemasolevat pakkumuse sisu, vaid lisab sellele uue tehnilise lahenduse kirjelduse. Nii TK Lisa 1 kui vastavus ngimuste kohaselt peab hankija hindama pakkumuse vastavust nende dokumen de pinnalt, mis on esitatud pakkumuse osana enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hiljem esitatud detailne kirjeldus visuaalse teavitussüsteemi kohta tähendab pakkumuse sisu täiendamist pärast tähtaega, mi e pelgalt selgitamist ning on seetõ u vastuolus RHS § 46 lg 3 ja RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Kohtuprak ka kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumen dele juba esitamise ajal ning sisulist mi evastavust ei ole lubatud kõrvaldada selgitusi küsides (Tallinna Halduskohus 16.09.2019, 3-19-1491, p 36; Tallinna Ringkonnakohus 31.10.2019, 3-19-1523, p-d 18 ja 18.2; Tartu Ringkonnakohus 17.10.2018, 3-18-1248, p 20). Tulenevalt eeltoodust ei saa Enersense pakkumust lugeda riigihanke alusdokumen de nõuetele vastavaks ning hankija on kohustatud pakkumuse tagasi lükkama RHS § 114 lg 2 alusel. Lugupidamisega 1 AS Tallinna Linnatransport Teadet saab lugeda registris hanke töölehel Teabevahetus - Sõnumid pakkujale. h ps://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9419444/communica on/message/1058948 h ps://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/se ngs/users/my-no fica ons?no fica onId=26270553 See on automaa eavitus. Palume sellele kirjale mi e vastata. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvu st. This e-mail may contain informa on which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please no fy the sender immediately and delete the message. This e-mail and any a achments hereto are confiden al and intended only for a specific individual and purpose. It may contain informa on which is privileged or otherwise protected against unauthorized disclosure or communica on. If you are not the intended recipient, please no fy (telephone or e-mail) the sender immediately and delete this message and any a achments from your system without producing, distribu ng or retaining copies thereof or disclosing its contents to any other person. Thank you. 2  VOLIKIRI Enersense Aksiaselts registrikood : 11445550 Aadress : Lõõtsa 12, E-post: [email protected] Volita b : Tarmo Sulg Isikukood / 37802274228 E-post: [email protected] Telefon : 5158312 Volituse sisu Käesolevaga volitan Tarmo Sulg´e esindama Enersense Aksiaselts ´i riigihankes viitenumbr iga 301334 “ Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine ” kõigis toimingutes , mis on seotud vaide esitamise, menetlemise, täiendavate selgituste ja dokumentide esitamise, istungitel osalemise, kompromissiettepanekute tegemise ja vastuvõtmise ning muude menetlustoimingute tegemisega . Volituse kehtivus Käesolev volikiri kehtib kuni volituse tagasivõtmiseni või kuni vaidlustusmenetluse lõppemiseni. Volitaja : _______________________________ 02.03.2026, allkirjastatud digitaalselt Maksekorraldus Number __________________ 2474 Makse kuupäev _______________________ 13.04.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood ENEFIT OÜ 11184032 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN EE892200221029777449 Maksja pank Swedbank AS Saaja nimi, ID ja aadress RAHANDUSMINISTEERIUM, Eesti, Suur-Ameerika 1 Saaja konto IBAN EE932200221023778606 Saaja pank Swedbank AS Makse summa ja valuuta EUR 2 560.00 Makse selgitus E26 RL10.04/01,10.04.2026,Riigilõiv OÜ Enefit vaidlustuselt Viitenumber 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp 0.16 Maksekorralduse lisainfo Makse unikaalne tunnus 2474 Tegeliku maksja nimi, ID ja aadress Tegeliku saaja nimi, ID ja aadress Kinnitus • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. Allkirjad Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri 2026041300640629 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee