Eesti Liinirongid AS-i korralise üldkoosoleku otsus

EESTI LIINIRONGID AS KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS Tallinn, 14.04.2026 nr 3 AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT AS Eesti Liinirongid, registrikood 10520953, asukoht Vabaduse pst 176, Nõmme linnaosa, 10917 Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimel regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis põhikirja punkti 3.2.2 alusel annab 67 108 häält Majandusaasta aruande kinnitamine ja sellega seonduv Kinnitades, et ainuaktsionärile on tutvustatud AS-i Eesti Liinirongid 2025. majandusaasta aruannet (Lisa 1), sh sõltumatu vandeaudiitori aruannet ja nõukogu 2025. a tegevusaruannet (Lisa 2); tutvunud AS-i Eesti Liinirongid 2025. majandusaasta aruandega, sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja aktsiaseltsi nõukogu poolt esitatud tegevusaruandega; võttes aluseks riigivaraseaduse § 5 lõike 5, § 77 lõike 1 ja äriseadustiku § 278, § 298 lõike 1 punktid 5 ja 7, § 305 lõike 1 ning kooskõlas AS Eesti Liinirongid põhikirja punktiga 4.3.2 KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS: 1. Kinnitada AS Eesti Liinirongid 2025. majandusaasta aruanne. 2. Kinnitada, et AS-i Eesti Liinirongid jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 summas 126 810 351 eurot, millest 2025. aasta puhaskahjum moodustas -2 188 183 eurot, jäetakse jaotamata ning äriühingu 2025. majandusaasta kahjum kaetakse eelmiste perioodide kasumi arvelt. 3. Valida AS-i Eesti Liinirongid 2026-2028. majandusaasta aruannete audiitorkontrolli läbiviijaks audiitorühing Ernst & Young Baltic AS (10877299) ja määrata tasustamise kord vastavalt pakkumusele. 4. Osaluse valitseja seisukohalt on äriühing täitnud talle seatud omaniku ootustega määratud strateegilisi ja finantseesmärke 2025. aastal tasemel rahuldav. Kõik otsused on vastu võetud 67 108 poolthäälega (100% koosolekul esindatud häältest). (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. AS-i Eesti Liinirongid 2025. majandusaasta aruanne (bdoc); 2. AS-i Eesti Liinirongid 2025. a nõukogu tegevusaruanne (asice). 2  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2025 aruandeaasta lõpp: 31.12.2025 ärinimi: AS Eesti Liinirongid registrikood: 10520953 Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, postiaadress: Vabaduse pst 176 postisihtnumber: 10917 telefon: +372 6737400 faks: +372 6737440 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.elron.ee AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 19 Bilanss 19 Kasumiaruanne 20 Rahavoogude aruanne 21 Omakapitali muutuste aruanne 22 Raamatupidamise aastaaruande lisad 23 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 23 Lisa 2 Raha 26 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 27 Lisa 4 Varud 28 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 28 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 29 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 30 Lisa 8 Kapitalirent 30 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 31 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 32 Lisa 11 Eraldised 32 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad 32 Lisa 13 Sihtfinantseerimine 33 Lisa 14 Aktsiakapital 33 Lisa 15 Müügitulu 34 Lisa 16 Muud äritulud 34 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused 34 Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud 35 Lisa 19 Tööjõukulud 35 Lisa 20 Intressikulud 35 Lisa 21 Seotud osapooled 36 Aruande allkirjad 37 Vandeaudiitori aruanne 38 2 AS Eesti Liinirongid 2025. aasta tegevusaruanne 1. Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid (edaspidi ELRON) on Eesti riigile (100%) kuuluv ühistranspordiettevõte, mis korraldab Elroni kaubamärgi alt Eesti reisirongiliiklust. Ettevõte kuulub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Lisaks õigusaktidele reguleerib Elroni tegevust Eesti Vabariigiga sõlmitud reisijateveo avaliku teenindamise leping (edaspidi ATL), mille alusel toetab riik reisijatevedu raudteel. 2025. aastal teenindas Elron reisijaid kokku 16 liinil: elektrirongidega 6 liinil diiselrongidega 10 liinil Tallinn - Aegviidu Tallinn - Viljandi Tallinn - Riisipere - Turba Tallinn - Türi Tallinn - Paldiski Tallinn - Rapla Tallinn – Kloogaranna Tallinn - Tartu Tallinn – Keila Tallinn - Narva Tallinn - Pääsküla Tartu - Jõgeva Tartu - Koidula - (Piusa) Tartu - Valga Tallinn - Pääsküla Tallinn - Rakvere Elroni rongiliikluseks kasutatavate raudteeliinide kogupikkus on 748,245 km, millest on elektrifitseeritud 174,886 kilomeetrit. Elroni rongiparki kuuluvad 20 diiselrongi (6 neljavagunilist, 8 kolmevagunilist ja 6 kahevagunilist) ja 18 elektrirongi (6 neljavagunilist ja 12 kolmevagunilist). Joonis 1. Elroni liinikaart 1  2. Elroni strateegiliste eesmärkide täitumine 2025. aastal  Elroni strateegia lähtekohtadeks on omaniku ootused, Transpordi- ja liikuvuse arengukava ning ATL-iga võetud kohustused ministeeriumi ees. Omaniku ootused Elronile on sõnastatud ainuaktsionäri otsusega, milles märgitakse, et osaluse valitseja on ettevõtte riigivaraseaduse alusel klassifitseerinud valdavalt avalike eesmärkidega äriühinguks. Elroni kaudu soovib riik tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastava kvaliteetse avaliku reisijateveo teenuse avalikul raudteel.  Elronil on avalikku huvi kandvad eesmärgid, mille täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi arengukavast (Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035). Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Kasutusele võetakse varasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks on omanik seadnud Elronile eesmärgi toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. Vastutustundliku ettevõttena on eesmärk olla oma valdkonnas majandustegevusega tegelemisel efektiivne, täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele ning olla Eesti äriühingutele eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest. Visioon Elron on Baltikumi hinnatuim ja usaldusväärseim reisirongiteenuse pakkuja, teenindades aastas üle 20 miljoni rahuloleva rongi reisija . Missioon Pakume Baltikumi parimat reisirongiteenust ja teeme sellega liikumise lihtsaks , mugavaks ja keskkonnasõbralikuks Väärtused  Austus - Meil on austus kõige meid ümbritseva ning üksteise suhtes. Elroni jaoks on väärtuslik iga meie klient, töötaja ja koostööpartner. Täidame klientidele ja töötajatele antud lubadused ning oleme ausad ja viisakad. Elron on usaldusväärne tööandja. Elron lähtub ausa äritegevuse põhimõtetest ning ootame seda ka meie koostööpartneritelt. Kuulame klienti. Aitame kõikide murede korral nii rongis kui väljaspool. Meid juhib austus keskkonna vastu. Rongiliiklus on üks rohelisemaid transpordiliike. Meie elektrirongid sõidavad taastuvatest allikatest toodetud elektriga.  Lihtsus - Kuidas asjad tehtud saavad? Teeme ära, lihtsalt! Keskendume sellele kuidas saab, sest alati saab. Lubame, mida suudame teha ja teeme, mida lubame. Oleme oma otsustes selged. Elron on heas mõttes lihtne ja igav –alati olemas, alati täidame oma lubadused. Elementaarseid asju ei pea küsima, need toimivad ise. Protsessid, rollid ja ootused on lihtsad ning arusaadavad. Igaüks on oma rollis ja teemas vedur. Elroniga on lihtne asju ajada, sest igaüks meist teab täpselt, mida soovime saavutada ja kuhu me oleme teel.  Areng - Parandame maailma iga päev, samm korraga, iseendast alustades! Lähtume reisija tagasisidest teenuste parendamisel ja uute turule toomisel. Toetame oma töötajate arengut ja karjäärivõimalusi(nii vertikaalselt kui horisontaalselt). Töötame targalt, kõrvaldame ebaefektiivsuse ja automatiseerime kus võimalik. Otsuseid ja valikuid tehes lähtume sellest, et ka aastal 2100 oleks Eesti puhtaima keskkonnaga riikide hulgas Euroopas. 2 Joonis 2. Elroni strateegilised eesmärgid aastaks 2035 Rongireisijate arvu suurendamine on Elroni peamiseks eesmärgiks. Aastaks 2030 on soov kasvatada reisijate arvu ning teenindada aastas 12,7 miljonit reisijat. Selleks tuleb tagada kiire, turvaline, usaldusväärne, kliendi- ja keskkonnasõbralik teenus. Rongireisijate arvu kasvatamisega panustab Elron riigi transpordipoliitika prioriteetidesse, milleks on ühistranspordi kasutajate arvu suurendamine. 2025. aastal vähenes reisijate arv võrreldes 2024. aastaga -3%. 8 265 7 807 7 932 7 661 7 134 5 982 6 067 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Joonis 3. Reisijate arv 2019-2025 (tuhat reisijat) Ulatuslikest rekonstrueerimistöödest tingituna, mis piirasid oluliselt võimalusi reisijate teenindamiseks, ei jätkanud 2025. aastal reisijate arv tervikuna kasvu. Kõige suurem oli rekonstrueerimistööde mõju lõuna- ja idasuunal, kus uute Škoda rongide liinile toomiseks elektrifitseeriti ja moderniseeriti Tapa – Tartu vahelist raudteed ja uuendati kontaktvõrku Tallinna ja Tapa vahel. See omakorda seadis Elronile olulised piirangud antud lõikudel kvaliteetse ja mugava teenuse osutamiseks – tagajärjeks reisijate arvu oluline langus Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva liinidel aga ka Tallinn-Aegviidu linnalähiliinil. Stabiilse taristu ja seeläbi püsiva sõiduplaani positiivset mõju oli näha lääne suunal, kus taristu rekonstrueerimistööd on läbi viidud perioodil 2018-2023. Kvaliteetne ja minimaalsete häiringutega teenus tõi tulemuseks reisijate arvu märkimisväärne kasvu. 2025. aastal sõitis reisirongiga 7,66 miljonit reisijat, mis on aasta varasemast (7,93 miljonit reisijat) ca 270 000 võrra vähem. Enam kasvas reisijate arv läänesuunal ehk võrreldes 2024. aastaga 6%. Teistel suundadel langesid reisijate arvud vastavalt: idasuunal 17%, edelasuunal 4% ja lõunasuunal 12%. Suurima 3 kasutatavusega liinid on Tallinn-Turba (1 395 905 reisijat), Tallinn-Paldiski (1 345 454 reisijat) ja Tallinn-Aegviidu (824 961 reisijat). Kõige enam reisijaid oli maikuus, kui rongiga reisiti 684 000 korral. Reisijate arvu edasise suurendamise oluliseks eelduseks on ühenduskiiruste jätkuv kasvatamine sihtkohtade vahel ja sõiduplaani tihendamine kõikidel suundadel. Klienditeeninduse tase rongides on jätkuvalt suurepärane. Alates 2020. aastast kasutab Elron kliendilojaalsuse hindamiseks soovitusindeksit (NPS) ja 2025. aasta sügisest ka eraldi teenindust mõõtvat indeksit (CSAT). 2025. aasta NPS eesmärk oli 65 ja tegelik tulemus 49. Enim mõjutasid klientide lojaalsust ja rahulolu taristust tingitud pikad sõiduajad (palju oli piiranguid just lõuna ja ida suunal), sõiduplaanide tihe muutmine (ca 20 sõiduplaani muudatust, neid valdav osa seoses taristu töödega) ja asendusbusside kasutamine. Teenindusega rahulolu (CSAT) oli endiselt väga kõrge, küünides keskmiselt 93%-ni. Rongide töökindlus püsis 2025. aastal nii elektri‑ (EMU) kui ka diiselrongidel (DMU) stabiilselt kõrgel tasemel. Moderniseerimisprojektid, tarkvarauuendused ja täiendatud hooldusmeetodid vähendasid rikete arvu ning parandasid veeremi üldist toimivust. Regulaarne hooldus ja ennetavad remonditööd aitasid vältida liinitöö häireid. DMU‑rongidele tehtud tehnoloogilised uuendused parandasid vastavust taristule ning tõstsid liiklusohutust. Rongide töökindluse ja keskkonna säästlikkuse parandamiseks viidi läbi 2025. aastal mitmeid olulisi uuendusi. Diiselrongidele teostati ulatuslik turvasüsteemi uuendus, et tagada nõuetekohane ühilduvus moderniseeritud infrastruktuuriga ning tõsta uuenduslike omadustega perspektiivis liiklusohutust. Reisijate mugavuse tõstmiseks paigaldati veeremile uue põlvkonna 5G-ruuterid, mis tagavad kiirema ja stabiilsema internetiühenduse. Keskkonnamõju vähendamiseks aastatel 2024- 2025 viidi läbi HVO‑kütuse katsetused, mille tulemused kinnitasid potentsiaali vähendada CO₂‑heidmeid ja muuta DMU‑veeremi kasutamist senisest keskkonnasõbralikumaks. 2026. aastal on planeeritud kasutada HVO‑kütust mahus kuni 10% kogu diislikütuse tarbimisest. Uute Škoda rongide projekti raames viidi läbi varuosade ja depooseadmete vastuvõtt ning tehnikute koolitused nii tootjatehases kui ka Eestis. Lõpetati uute koosseisude esmase vastuvõtu protsess ning viidi läbi esimesed 25 000 km hooldused. 2025. aasta lõpuks saabusid Eestisse 13 uut EMU‑koosseisu, mis alustasid liinivedu Tallinn– Kloogaranna liinil. 2026. aasta alguses laiendati opereerimist Tallinn–Tapa liinile ja 2026. aasta lõpus on plaan avada uue veeremiga ka Tallinn–Tartu liin ning lähiaastatel laiendada teenindust Tallinn– Narva suunal. Pääsküla depoos valminud 25 kV testlõik tagab paremad tingimused Škoda rongide tehnilisteks katseteks ning toetab veeremi tulevasi hooldus- ja moderniseerimisvajadusi. 2026. aasta alguses käivitunud Tartu–Riia liini ettevalmistuse raames viidi läbi nii kahe‑ kui ka kolmese diiselrongi tüüptunnistuse autoriseerimine Lätis. Rongid varustati DMR‑raadiojaamade ja Starlink‑interneti lahendusega ning täiendati kogu vajalikku tehnilist dokumentatsiooni. Projekt viiakse ellu koostöös Läti reisirongide operaatoriga ViVi. Sõiduplaanist kinnipidamine on olnud Elroni oluline prioriteet. Kõikide rongide peale keskmine sõiduplaani täitmine 2025. aastal oli 98,16%, mis erakordselt suure mõjuga taristuehitustööde tõttu jäi oluliselt alla strateegilisele eesmärgile 98,75%. Enim mõjutasid sõiduplaani täitmist just Tapa-Tartu ja Lagedi-Aegviidu vahelistest infrastruktuuri töödest tulenevad kiirusepiirangud ja raudteelõikudesulgemised. 4  Muu; 25% Infra; 59% Tehniline; 16% Joonis 4. Hilinemiste põhjuste osakaalud kõikidest hilinemistest Ohutuse ja turvalisuse tagamine on Elroni prioriteet nii töökeskkonnas kui avalikul raudteel. Strateegiline eesmärk on tõsta ohutustaset raudteel ja ennetada tööõnnetusi. 2025. aastal (v.a suitsiidid) leidis raudteel aset 12 õnnetusjuhtumit (2024:9), nendest 7 kokkupõrget liiklusvahendiga ja 5 otsasõitu inimesele. 2025. aastal toimus ka 1 tõsine õnnetusjuhtum Saku-Soo raudteeülesõidukohal, kus toimus kokkupõrge reisirongi ja kallurauto vahel ning tõsise õnnetusjuhtumi tulemusena hukkus kallurauto juht ning kergemalt said vigastada 2 rongireisijat ning vedurijuht. Samuti sai ulatuslikke kahjustusi rongikoosseis 2318, mille taastamine võib võtta aega hinnanguliselt kuni 2 aastat. Samuti on oluline välja tuua 19.12.2025 toimunud õnnetusjuhtum Kärneri raudteeülesõidukoha läheduses Kohila-Rapla jaama vahel, kus teadaolevalt rikuti Rail Balticu ehitustöödega seotud peatöövõtja poolt ohutusnõudeid ning reisirongi kokkupõrke tulemusena teleskooplaaduriga, muutus rongikoosseis sõidukõlbmatuks vähemalt kuueks kuuks. Napikaid registreeriti raudteel kokku 93, mis on küll 18 juhtumit vähem kui 2024. aastal, kuid tegu on siiski murettekitava olukorraga ning märgatavat langust lähitulevikus näha ei ole. Mida tihedamaks muutub liiklusgraafik, seda tõenäolisemalt kasvab ka napikate koguarv. 2025. aastal toimus 5 tööõnnetust, mis on võrreldes 2024. aastaga kaks korda vähem. Ohutuskultuuri edendamiseks juurutatakse 5S põhimõtteid kogu Elronis. 2025. aastal rakendati 5S süsteemi puhastusteenindajate ja tehnikaosakonna tööruumides hooldustsehhis ning laienes 5S süsteem tehnikaosakonna remonditsehhi tööruumidesse. Samuti viidi läbi regulaarseid 5S auditeid kaasates ettevõtte juhtkonna liikmeid. Elroni tegevuskulud kaetakse riigieelarvest ja piletimüügitulust. Piletimüügitulu jäi 2025. aastal 22 miljoni euro piirile. Reisijate vähenemise tõttu vähenes ka piletitulu aastases võrdluses -676 tuhat eurot (-3%). 2025. aastal kasvasid piletihinnad vaid linnalähirongide 1. tsoonis, ülejäänud tsoonide hinnad jäid 2024. aasta tasemele. 5  21 814 22 767 22 093 20 075 18 577 13 730 14 208 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Joonis 5. Piletitulu 2019-2025 (tuhat eurot) Elroni 2025. majandusaasta äritulud kokku olid 73,5 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2024. aastaga 15%. Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2025. aastal 41,8 miljonit eurot, kasvades võrreldes 2024. aastaga 16%. Lisaks toetas riik Tartu-Riia otseühenduse ettevalmistust 652 tuhande euroga ja Rail Baltica regionaalrongide ning uue depoo ettevalmistust 370 tuhande euroga. Põhivara soetamiseks riiklikke vahendeid kulus 8,46 miljonit, millest diiselrongide kapitalirendiga kaasnevate kulude katmiseks eraldas riik 2025. aastal 4,5 miljonit eurot (-6% võrreldes eelmise aastaga). Täiendavalt eraldas põhivara sihtfinantseeringut 25kV testvõrku ehitamiseks ning sihtfinantseeritud tuluna kajastati ka uute Škoda rongide hanke raames soetatud varuosade summa, mõlema projekti kogusumma on 3,93 miljonit eurot. 60 000 1 022 50 000 263 8 461 40 000 4 801 5 048 5 279 30 000 5 495 7 014 5 696 6 437 20 000 22 143 21 219 24 033 27 957 30 389 32 461 36 010 41 776 10 000 0 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 tegevuskuludeks põhivara soetuseks Tartu-Riia / RB regio ettevalmistus Joonis 6. Riigi sihtfinantseering (tuhat eurot) Omatulu ja ärikulude suhte muutus. Ettevõtte strateegiliseks ambitsiooniks on katta oma tuludega maksimaalselt suur osa ettevõtte ärikuludest. Strateegias on ettevõte näinud ette suhtarvu paranemise igal aastal. 2025. aastal oli omatulude osakaal 31%, mis halvenes eelneva aastaga võrreldes nelja protsendipunkti võrra. Suhtarvu halvenemine tulenes kahest mõjurist. Taristul toimuvate ehitustööde mõju tõttu halvenes teenuse kvaliteet ja seetõttu ka reisijate arv, eelkõige just keskmisest kõrgema piletituluga Tallinn- Tartu liinil jäi tulu oluliselt alla planeeritud taseme. Sellest tulenevalt jäid piletimüügitulud plaanitust 6 nõrgemaks. Samal ajal kasvasid uute rongide turule toomise, rahvusvahelise liini ja Rail Baltica regionaalrongide hanke ettevalmistusega seoses ettevõtte kulud. 28% 32% 35% 36% 35% 31% 40% Ärikulud 100% 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Omatulu osakaal Joonis 7. Omatulude/ärikulude suhe 2019-2025 Ettevõtte ärikulud olid 2025. aastal 72,38 miljonit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 10%. Suurim osa kuludest (43%, 31,2 miljonit eurot) on seotud liiklemiseks vajalike infrastruktuuri kuludega (partnerid AS Edelaraudtee ja Eesti riigile kuuluv AS Eesti Raudtee). Energiahindades suuri muutusi 2025. aasta jooksul ei toimunud ning materjali ja energiakulud moodustasid ärikuludest 17% (12,2 miljonit eurot). Võrreldes 2024. aastaga oli energiakulude vähenemine 1%. Muud tegevus- ja ärikulud; 6 661 518; 9% Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu; Põhivara kulum ja 31 227 467; 43% allahindluskulud; 8 567 314; 12% Materjali - ja energiakulud; 12 246 841; 17% 2025.aasta ärikulud kokku 72,38 miljonit Tööjõukulud; eurot 13 679 830; 19% Joonis 8. Kulude osakaalud 2025. aastal Ettevõtte investeeris omavahenditest põhivara soetuseks ja parendamiseks 1,931 miljonit eurot (2024: 2,508 miljonit eurot), millest valdava osa moodustas veeremi varuosade soetus ja parendamine. 7 Tabel 1. Finantsnäitajad ja suhtarvud 2021-2025 Finantsnäitajad ja suhtarvud 2025 2024 2023 2022 2021 Äritulud (tuh €) 73 450 64 097 59 460 55 830 47 744 EBITDA (tuh €) 9 634 5 602 6 221 5 556 5 275 Ärikasum/-kahjum (tuh €) 1067 -1144 -522 -832 -1074 Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -2 188 -4 648 -4 291 -4 844 -5 302 EBITDA marginaal (%) 13,1% 8,7% 10,5% 10,0% 11,0% Ärirentaablus (%) 1,5% -1,8% -0,9% -1,5% -2,2% Puhasrentaablus (%) -3,0% -7,3% -7,2% -8,7% -11,1% Omakapital (tuh €) 125 360 127 549 132 197 136 488 141 332 Varad kokku (tuh €) 250 993 220 485 214 955 220 354 214 576 Omakapitali ja varade suhe (%) 49,9% 57,8% 61,5% 61,9% 65,9% * EBITDA marginaal = EBITDA / Äritulud ** Ärirentaablus = Ärikasum / Äritulud *** Puhasrentaablus = Puhaskasum / Äritulud **** Omakapitali ja varade suhe = Omakapital / varad kokku Vastavalt „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile” on riigi äriühingud kohustatud rakendama põhivara sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtteid. Vastavalt nimetatud juhendi kohaselt kajastatakse tulu põhivara sihtfinantseerimisest tingimuste täitumisel. Ettevõte täitis tingimused 2013. aastal rongide soetamisel, mil kajastati tulu täies ulatuses ning tekkis suur jaotamata kasum. Samadel tingimustel kajastatakse ka edaspidi sihtfinantseeritud põhivara soetust, 2025. aastal laekus tuluna 3 925 tuhat eurot põhivara sihtfinantseeringut. Eeltoodust lähtuvalt ei peegelda kasumiaruanne ettevõtte iga-aastast tulemit objektiivselt, sest tulud ja kulud ei ole sihtfinantseerimise brutomeetodi rakendamise tõttu vastavuses, juhul kui oleks rakendatud sihtfinantseerimise netomeetodit, oleks aruandeperioodi tulem 2025. aastal 442 tuhat eurot (2024: 455 tuhat eurot). 2025. aasta põhivara sihtfinantseerimise (riigi sihtfinantseerimisega soetatud põhivara kulum) kulumi mõju oli 6,6 miljonit eurot (2024: 5,1 miljonit eurot). Tabel 2. Korrigeeritud kasumi kujunemine Kirje 2025 2024 a Puhaskasum/-kahjum (tuh €) -2 188 -4 648 b 25kW testlõigu ja Škoda varuosade finantseerimine (tuh €) 3 925 0 c Põhivara sihtfinantseerimise kulumi mõju (tuh €) -6 555 -5 104 Korrigeeritud tulem (a-b-c) (tuh €) 442 455 Juhtimissüsteem Elronis on kasutusel juhtimissüsteem, mis liidab erinevad nõuded, äriprotsessid ja süsteemid ühtseks tervikuks. Ühendatud juhtimissüsteem võimaldab käsitleda kõiki juhtimissüsteemi elemente tõhusama tervikuna. Juhtimissüsteem hõlmab kogu Elroni tegevust. Juhtimissüsteemi tõhususe suurendamine toimub koostöös kõikide osapooltega ning arvesse võetakse juba toimunud intsidente ja riskide hindamiste, erinevate auditite ning ülevaatuste tulemusi jpm. 2025. aasta veebruaris väljastati Elronile täiendatud ühtne ohutustunnistus (Single Safety Certificate), mille alusel on Elronil õigus korraldada reisijatevedu nii Eesti kui ka Läti raudteevõrgustikul. 2025. aastal põhifookus oli kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamine ja juhtimissüsteemi ümberkorraldamine nii, et see põhineks kvaliteedijuhtimissüsteemi nõuetele. 2025. aasta sügisel alustati ISO 9001 sertifikaadi taotlemist ja edukas sertifitseerimise audit läbiti 28.01.2026. Aasta lõpus alustati ECM (Entity in Charge of Maintenance) sertifitseerimise ettevalmistust, mille käigus koondati vajalik dokumentatsioon ning anti sisend Elroni ECM‑käsiraamatu koostamiseks. Töö 8 hõlmas protsessikirjelduste, tehniliste juhiste, vastutuste ja riskijuhtimise elementide täpsustamist, et tagada vastavus Euroopa Liidu hoolduskorralduse nõuetele. Lisaks viidi läbi sisemised kontrollid, et hinnata protsesside küpsust ja dokumentatsiooni vastavust TTJA auditeerimisraamistikule. Riskide juhtimine Juhtimise osaks on riskide pidev hindamine. Riskijuhtimine toimub kõikides tegevusvaldkondades ja kõikidel tasemetel. Elronis juhitakse riske vastavalt riskijuhtimise korrale, mis määratleb riskijuhtimise korraldamise, rakendamise ja seire põhimõtted. Riskid jagunevad kolme kategooriasse: ettevõtte põhiriskid, valdkonna olulised riskid ja projekti riskid. Riskid vaadatakse regulaarselt üle riskiomanike ja projektijuhtide poolt. Elronis on kasutusel juhtimistarkvara PlanPro, mis võimaldab siduda ettevõtte riskid nende maandamiseks vajalike meetmetega ning hallata nii riske kui ka riskidega seotud juhtumeid. Elronil on kokku 99 ettevõtte põhiriski (2024:106). 2025. aastal tehti riskides mitmed muudatused, sealhulgas mitmed riskid ühendati ja sõnastati ümber. Finantsriskid Valuutarisk – ettevõtte kõik tehingud tehakse eurodes, mis maandab valuutariski. Intressid – rongide finantseerimisleping on sõlmitud fikseeritud intressiga kogu lepingu perioodiks, sellega on maandatud risk intressimäärade muutusele. Krediidirisk – ettevõtte kliendid tasuvad oma arved õigeaegselt. Arvete tasumist jälgitakse igapäevaselt ja võlas olevate klientidega võetakse koheselt ühendust. Ministeeriumile esitatakse aruandlus õigeaegselt, mis tagab, et sihtfinantseerimise tulu tegevuskulude katteks laekub aruande esitamise päevast 10 päeva jooksul. Likviidsuse juhtimine – klientidele väljastatakse arved maksetähtajaga 14 päeva, ministeeriumilt laekub sihtfinantseerimise tulu 10 päeva jooksul aruande esitamisest. Sellega on tagatud võime täita oma kohustusi õigeaegselt. Keskkonnasõbralikkuse ja kestuse seab Elron 2025. aastal uuendatud strateegia selgelt üheks ettevõtte strateegiliseks eesmärgiks. See tähendab, et vastutustundlik ja keskkonnateadlik tegutsemine raamib edaspidigi kogu Elroni tegevusloogikat alates rongiliikluse keskkonnamõju vähendamisest kuni keskkonnahoidlike hangete, töötajate teadlikkuse ja sidusrühmade kaasamiseni välja. Elroni eesmärk on olla 2035. aastaks märkimisväärselt väiksema keskkonnajalajäljega kui muud alternatiivsed transpordiliigid ning kujundada teadlikult nii töötajate kui ka reisijate jaoks rongiliiklus keskkonnasõbralikuks valikuks. 2025.a keskenduti eelkõige ESG põhimõtete juurutamisele ja juhtimissüsteemi täiendamisele ISO 14001 keskkonnajuhtimissüsteemi vaatest, et 2026.a kevadel jõuda vabatahtliku ESG aruande avaldamiseni ning aasta teises pooles keskkonnajuhtimise sertifitseerimiseni. Selle raames korrastati mitmeid keskkonnaga seotud alussüsteeme, uuendati valdkondlikku dokumentatsiooni, koostati keskkonnahoidlike hangete juhend ning töötati välja mitmeid juhtimissüsteemi elemente, mis tugevdavad ettevõtte sisemist keskkonnategevuse koordineerimist. Möödunud aasta kestlikkusaruande muudatustest tulenevalt ei kuulu Elron aruandluskohuslaste hulka, kuid ettevõtte sisemine soov on jätkata jätkusuutlikkuse teekonda ja seetõttu koostatakse vabatahtlik ESG aruanne, mis järgib baasaruandluse ülesehitust. Loodav aruanne sisaldab ka kliimamuutust kirjeldava KHG-arvutust, mis jääb käesoleva tegevusaruande raamidest välja. Keskkonnamõju vähendamise vaates oli 2025. aasta olulisteks teemadeks fossiilkütuste kasutamise vähendamine alternatiivsete kütuste toel ning elektriveeremi rolli suurendamine. Diiselveeremi puhul on HVO ehk taastuvkütuse kasutamine võimalus vähendada fossiilset päritolu heidet ilma veeremi konstruktsioonilisi muudatusi tegemata. Aasta positiivne külg on ka uute Škoda elektrirongide osaline 9 liinile jõudmine, mis loob lähiaastatel märkimisväärselt paremad eeldused keskkonnamõju vähenemiseks ning stabiilselt madalama jalajälje saavutamiseks kogu rongipargis. Jäätmekäitlus on samuti keskkonnasõbraliku tegutsemise keskne osa, et liikuda sihipäraselt süsteemsema lähenemise suunas. Elroni eesmärk on sorteerimata jäätmete koguse minimeerimine ja selleks füüsiliste eelduste loomine. Varasematel aastatel depoos ja kontoriruumides juurutatud jäätmete sorteerimine on töötajate poolt hästi omaks võetud ning 2025. aastal loodi sorteerimisvõimalused ka rongidesse. Nii uutes Škoda kui ka olemasolevates Stadler rongides paigaldati täiendavad sorteerimislahendused ning märgistused nii segapakendi kui ka segaolme eraldamiseks, mis võimaldab reisijatel oma jäätmeid senisest teadlikumalt liigitada. Eetilise ja vastutustundliku äritegevus edendamiseks uuendati hangete läbiviimise korda (sh. keskkonnahoidlike hangete juhend) ning tehti suur töö kvaliteedijuhtimissüsteemi (ISO 9001) sertifitseerimiseks. Tööandjana seisab Elron hea selle eest, et ettevõtte kõiki töötajaid koheldakse õiglaselt ja ausalt ning neile on tagatud võrdsed arenguvõimalused kooskõlas töötaja pädevuse, kogemuse ja töösooritusega. Kõikides personaliprotsessides on oluline võrdõiguslikkuse tagamine ja diskrimineerimisest hoidumine. Ettevõtte edukust saab hinnata väärtuse järgi, mida suudetakse oma klientidele ja töötajatele luua – olgu see siis kõrgetasemeline teenus või hea töökoht. Elroni eesmärk on olla hinnatud tööandja ning pakkuda oma töötajatele positiivset töökogemust. 2025. aasta lõpu seisuga oli töötajate arv (taandatud täistööajale) Elronis kokku 393,13 (2024: 345,05). Vabatahtlik tööjõuvoolavus langes võrreldes 2024. aastaga, jäädes 2025. aastal 9,3%-i tasemele (2024: 11,94%). Elron väärtustab töötajate tagasisidet oma töö ja organisatsiooni kohta tervikuna. Seetõttu viiakse iga kahe aasta tagant läbi üle-ettevõtteline töötajate heaolu-uuring ja vaheaastatel heaolu pulsiuuring. 2025. aastal korraldatud pulsiuuringu kohaselt moodustasid heaolu keskmised ja kõrged hinnangud kokku 82% kõikidest vastustest (2024: 91%). Töötajate pühendumuse hinnang jäi viimase uuringu tasemele (2025: 1,5 vs 2024: 1,4). Elroni edu tagab optimaalne arv pädevaid töötajaid ja oma järelkasvu koolitamine. Ettevõtte soov on, et Elronis töötaksid parima erialase ettevalmistusega inimesed ja oma töötajate tööalast ning isiklikku arengut toetatakse parimal viisil. 2025. aastal oli keskmine koolitustundide arv töötaja kohta 10,91 tundi (2024: 23,4 tundi). Koolitustunnid töötaja kohta vähenesid, kuna võrreldes aastaga 2024 korraldati vähem üle-ettevõttelisi koolitusi. 2025. aastal oli peamine koolitusfookus suunatud Škoda rongide liinile mineku ettevalmistusteks. Kõige pikemaajalisem õpe oli tehnikute teoreetiline ja praktiline Škoda rongi koolitus, kokku läbis õppe 31 tehnikut ja vanemtehnikut. Lisaks toimusid Škoda rongi sertifikaadiõpped vedurijuhtidele ning Škoda rongi praktilised koolitused klienditeenindajatele ja puhastusteenindajatele. 2025. aastal alustas Elron koostööd Tallinna Tehnikakõrgkooliga, et toetada tehnikuid 4. taseme raudteeveeremi tehniku kutse omandamisel. 2025. aastal läbisid õppe ja omandasid kutsetunnistuse 10 Elroni tehnikut. Elron tegutseb muuhulgas koolituskeskusena, korraldades Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud tegevusloa alusel vedurijuhi üldkoolitusi. Koolituse eesmärk on tagada vedurijuhtide järelkasv Elronis. 2025. aastal käivitati kaks vedurijuhi üldkoolitust. Mais 2025 alustas vedurijuhi üldkoolitusel 13 vedurijuhi õpilast ja novembris 2025 22 vedurijuhi õpilast. Töötajatele suunatud väärtuspakkumise osana jätkas ettevõte 2025. aastal töötajate sporditegevuse toetamist Stebby keskkonna vahendusel. Kokku kasutas 2025. aastal sporditoetust 295 töötajat (2024: 236 töötajat). Lisaks sporditoetusele pakkus Elron töötajatele mitmeid erinevaid soodustusi, muuhulgas näiteks lisapuhkust, tasustatud vabad päevad olulise isikliku elu sündmuse puhul, kaks 10 tervisepäeva aastas, puhkusetoetust ja 1. klassi mineva lapse vanemale toetust õppevahendite soetamiseks. Elronis on kauaaegne tava tunnustada aasta parimaid kolleege. 2025. aastal tõsteti esile Elroni väärtuste kandjaid, tunnustuse pälvis 17 töötajat viies kategoorias. Pikaajalised töösuhteid ja töötajate pühendumust on ettevõttes olulisel kohal, seetõttu tänatakse iga-aastaselt kolleege, kellel jooksval kalendriaastal täitub tööjuubel Elronis. 2025. aastal tänati staažimärgiga 31 töötajat. 2025. aasta olulisemad sündmused Jaanuar o 6. jaanuaril avati Elroni, Vivi ja LTG Linki koostöös Tallinna – Tartu – Riia – Vilniuse vahel kahe ümberistumisega reisirongiühendus. o 20. jaanuaril käivitus Elroni karjäärileht (https://elron.ee/too-elronis), mis tutvustab ettevõttes töötamise võimalusi, peetavaid ameteid ja esitleb senisest lihtsamal viisil tööpakkumisi. Veebruar o 4. veebruaril algasid katsesõidud Valga – Riia lõigul ja Elroni Stadler FLIRT rong jõudis esmakordselt Riia keskraudteejaama o Toimusid põhjalikud ettevalmistused reisirongiühenduste tagamiseks Baltimaade elektrisüsteemi lahkumisel Venemaa sagedusalast ja 9. veebruaril liitumisel Mandri-Euroopa sagedusalaga. Märts o 1. märtsist alustas tööd vastavuskontrolli osakond, mis vastutab raudteeohutuse, riski- ja juhtimissüsteemi, auditite, ESG ja keskkonnajuhtimise, infohalduse ja andmekaitse ning õigus- ja hanketeemade eest Elronis. o 4. märtsil väljastas Euroopa Liidu Raudteeamet Elronile uuendatud ühtse ohutustunnistuse (Single Safety Certificate ehk SSC), mis annab õiguse teenindada reisijaid Läti raudteedel. o 10. märtsist tuli turule Elroni äpp, mis on kõige mugavam viis rongipiletite ostmiseks ja sõiduplaani vaatamiseks. o 20. märtsil sai Virumaa rongiühenduse Riia ning Vilniusega, kui Narva – Tallinna rongi sõiduplaan ühildati Tapa jaamas Tallinna – Tartu – Riia – Vilniuse ühenduse sõiduplaaniga. Aprill o 1. aprillist käivitus taktsõiduplaan tihendas reisirongiliiklust Tallinna ja Keila/Turba/Paldiski vahel, samuti vähenesid reiside kestused. o 8. aprillil avati Balti jaamas 0-korrusel uued puhkeruumid. o 17. aprilli varahommikul jõudis Eestisse esimene uus regionaalseks reisirongiliikluseks mõeldud elektrirong Škoda EMU 21Ev2. Mai o 1.-31. maini tähistati ohutus- ja tervisekuud „Püsi pikalt liinil!“, millega pöörati tähelepanu vaimsele ja füüsilisele tervisele. o 12. mail käivitus uus vedurijuhtide õpilaste kursus. Juuni o 12. juunil said Elroni reisijad said hakata kasutama Ülemiste Linda terminali uut platvormi. o 12. juunil saadeti Pääsküla depoos paiknenud manöövervedur MEV-1 Haapsalu muuseumisse. Juuli o 12.-13. juulil toimunud avatud talude päeva raames toimus kampaania taluekspress, kus Elron pani veebikaardile ligi 80 raudteejaamade läheduses tegutsevat ja üritusel osalevat ettevõtet. 11  o 14. juulil käivitus rahvusvahelist piletimüüki toetav Läti-suunaline kampaania „Lähme üle piiri? Jah, rongiga!“. o 18. juulil käivitus nädalalõppudel täiendav Tallinn – Tartu – Riia ümberistumisega (Valga) rongiühendus. August o 6. augustil käivitus esimene Elroni välisturu kampaania, mis kutsus Põhja-Läti ja Riia inimesi rongiga Eestit avastama. o 28. augustil käivitus rahvusvahelist piletimüüki toetav digikampaania Soomes Helsingi piirkonnas, millega kutsuti põhjanaabreid Baltimaid avastama. o 04. augustil algasid uue Škoda rongi koormustestid Eesti raudteel. o 19. augustil alustati Škoda rongi kiiruskatsetustega. September o 1. septembrist käivitusid Harjumaal rongide etteveoliinid Riisipere-Lehetu- Turba-Ellama (maakonna bussiliin nr 199) ja Mustakivi-Jüri-Saku-Saue (maakonna bussiliin nr 193). o 10. septembril käivitus koostöös RMK, Eesti Loodusmuuseumi, TÜ Loodusmuuseumi ja botaanikaaia ning Tartu Loodusmajaga kampaania „Seeneekspress“, millega kutsuti üle Eesti 30 seenemetsa, näituse ja üritusele. o 30. septembril jõudis Elron Vilniuses toimunud Baltic Brand Awards 2025 konkursil Greenest Brand auhinna finaali. Oktoober o 9. oktoobril novembril liikus LTG Linki, Vivi ja Elroni koostöös Vilniuse ja Tallinna vahel öine erirong, mis viis Leedu jalgpallikoondise fännid Helsingis toimunud UEFA Soome – Leedu mängule. o 17. oktoobril sai Elron Euroopa Liidu Raudteemaetilt ametliku loa kasutada kahevagunilist diiselrongi 2233 Lembitu reisijate teenindamiseks Läti raudteedel. November o 29. novembril esitles Elron koos Škoda Grupiga Balti jaamas avalikkusele uusi regionaal- ja kaugmaaronge. Detsember o 12. detsembril autoriseeris Euroopa Liidu Raudteeamet kaks Stadler FLIRT 2- vagunilist diiselrongi reisijate teenindamiseks Läti Vabariigis. Sellega sai kokku kolm Lätis autoriseeritud rongi, mida on vajalik ringluse korraldamiseks. o 15. detsembril alustas Elron uute Škoda rongide järk-järgulist liinile viimist. Esimesena hakati uute rongidega teenindama Tallinn – Kloogaranna liini. o 15. detsember Elron sai Ragn-Sells reThink sertifikaadi kuldmärgise, mis kinnitab jäätmekäitluslahenduste vastavust jäätmevaldkonna parimatele ja kaasaegsetele jätkusuutlikkuse põhimõtetele. 12  3. 2026. aasta plaanid 2026. aastal võib eeldada Eesti Raudtee (EVR) taristul toimuvatest remontidest tuleneva keerulise tegevuskeskkonna jätkumist. Eelkõige on jätkuvalt mõjutatud lõuna ja ida suunad, kus ehitustööd avaldavad olulist negatiivset mõju ühenduskiirustele ja sõiduplaani stabiilsusele. 2026. aastal toimub väga mitmeid ehitustöid, mis häirivad rongiliiklust kas osaliselt või toimub rongiliikluse täissulgemine teatud lõikudel. Enamus ehitustöid, mis mõjutavad rongiliiklust, on planeeritud perioodile aprill- august. Lisaks toimub ehitustöid, mille kestvus ulatub järgmisesse aastasse ning need seavad reisirongi liikumisele olulisi piiranguid. Samuti on planeeritud sellel aastal Edela suunda mõjutav Pureva viadukti ehitus (rongiliikluse täissulgemine Kohila-Rapla vahel üheks kuuks), mis avaldab olulist negatiivset mõju teenusele, ühenduskiirusele ning reisijate mugavusele. Seetõttu on oodata idasuuna reisijate arvu langust ja tagasihoidlikku 8%-st kasvu lõuna suunale. Läänesuundal olulise mõjuga taristuremonte ei ole, seega võib eeldada reisijate arvu kasvu eelkõige lääne suunal. Keerulisele tegevuskeskkonnale on oma mõju jätnud ka 2025. aasta lõpus toimunud kaks rongidega seotud liiklusõnnetust. 2026. aastal jätkub järkjärguline ühistranspordireformi elluviimine, millesse Elron panustab. Märtsis on plaanis Tallinnas ja Harjumaal lansseerida ühispilet koostöös Tallinna Transpordiameti ja IIL-ga. See annab reisijatele võimaluse kasutada erinevaid ühistranspordiliike ühe ühtse piletina. 2026. aastal on plaanis rakendada suvine ning talvine liiklusgraafik. Seeläbi saab ettevõte pakkuda reisijatele sobivat sõidugraafikut ning tagada veeremi optimaalset ning efektiivset kasutatavust. EVR taristu Tallinn-Tartu suuna elektrifitseerimise valmimine on plaanitud 2026. aasta lõppu, mis loob võimalused Elronile uute täiselektriliste Škoda rongide kasutuselevõtuks. Elron on valmistunud uute rongide kasutuselevõtuks alates 2025. aasta septembrist ja plaan on tõsta igapäevaste väljumiste arvu Tallinna-Tartu vahel tänaselt 11-lt väljumiselt suund/päev 14-le väljumisele suund/päev. Lisaks tihenevale sõiduplaanile muutuvad EVR remontide järgselt ka ühendusajad lühemaks. Uute rongidega saabuvad reisijatele ka uued mugavused (toitlustus, broneeritavad istekohad, äriklass jm). Škoda rongide kasutuselevõtt Tallinn-Tartu liinil vabastab olulisel määral täna kasutusel oleva diisel- elektrilise veeremi ressurssi. See omakorda loob võimalused vabaneva veeremi kasutamiseks Tallinn-Viljandi (+1 reisi suund/päev) ja Tallinn-Rapla (+1 reisi suund/päev) liinide sõiduplaanide tihendamiseks. 2026. aastaks on prognoositud 8,1 miljonit rongireisijat, mis oleks senine rekord. 2026. aastal jätkub 2023. aastal läbi viidud klienditeekonna kaardistuse tulemusel selgunud kitsaskohtade vähendamine ja likvideerimine, mistõttu tõuseb teenuse kvaliteet. 2026. aastal muudab Elron teenuste struktuuri, eristades linn- ja linnalähiteenust ja kaugmaa ja rahvusvahelist teenust. Lähtuvalt teenustest, on strateegias koostatud tegevusplaan ja määratatud teenusepõhised eesmärgid, nii reisijate arvu, piletimüügitulu kui klientide rahulolu osas. Erinevatel teenustel on erinevad reisijaootused, nii pakutavate lahenduste kui sõidumugavuse osas. Samuti on fookus lähtuvalt Elroni strateegiast uue piletimüügisüsteemi hankimine ja I etapi lansseerimine, koos oma front-endiga. Mobiiliäpi kliendikogemuse ja lisavõimaluste laiendamine ning seeläbi kliendibaasi kasvatamine. Jätkub Elroni uue depoo projekteerimine. Uue depoo asukoht on Soodevahe külas, Rae vallas ning see on planeeritud valmima 2028. aasta lõpus ühisdepoona, koos Rail Balticu depoorajatistega. 13  4. Hea ühingujuhtimise tava Riigivaraseaduse ja ettevõtte põhikirja alusel on Elronil kui riigi äriühingul kohustus rakendada äriühingu juhtimisel hea ühingujuhtimise tava (edaspidi HÜT) ning kirjeldada selle järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. Üldreeglina järgib Elron HÜT-i põhimõtteid mõne erandiga, mida on ka kirjeldatud (ja nimetatud mittejärgimise põhjus). 4.1 Üldkoosolek Kuna 2025. aasta majandusaasta jooksul oli ettevõtte ainuaktsionäriks Eesti Vabariik, siis pole vajadust käsitleda aruandes HÜT-i ühe põhimõtte, milleks on tagada aktsionäride võrdne kohtlemine, järgimist. Ainuaktsionärile esitati tutvumiseks aktsiaseltsi majandusaasta aruanne koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega ja nõukogu aruanne 2024. majandusaasta aruande kohta. Korraline üldkoosolek kinnitas ettevõtte 2024. majandusaasta aruande. Ettevõte täidab HÜT nõuet ning üldkoosoleku juhatajaks ei valitud nõukogu esimeest ega juhatuse liiget. 2025. aastal deklareerisid juhatuse ja nõukogu liikmed, hangetega seotud spetsialistid, hankekomisjonide liikmed jt deklareerimise kohustusega töötajad tulenevalt ettevõttes kehtivast huvide konflikti vältimise korrast oma ärihuvid ja seotuse erinevate ühingutega, millega tagatakse töötajate toimingupiirangu võimaliku rikkumise ennetamine. Ettevõttes on efektiivselt toimiv siseauditi funktsioon, mille kohustusi täidab hankega väljavalitud teenusepakkuja KPMG Baltics OÜ. Siseaudit järgib oma töö korraldamisel audiitortegevuse seadust ja sellega seotud määruseid ning rahvusvahelisi siseauditeerimise kutsetegevuse standardeid. Siseaudiitori teenuse pakkujal on aruandluskohustus auditikomitee ees. 4.2 Nõukogu Ettevõtte põhikirja kohaselt koosneb nõukogu kolmest kuni kuuest liikmest. Nõukogu liikme valib üldkoosolek kuni viieks aastaks, lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud nimetamiskomitee ettepanekust. Üldkoosolek nimetab ka nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tööd. 2025. aastal toimus nõukogus mitmeid muudatusi. Nõukogu koosseisu kuulusid terve 2025 aasta Andres Allikmäe ja Janno Luurmees, nõukogu liikmed Heddy Klasen ja Andres Uusoja tegutsesid ettevõtte nõukogu liikmetena kuni 14.07.2025, kui ainuaktsionäri otsusega kutsuti Heddy Klasen ja Andres Uusoja nõukogu liikme kohalt tagasi ning uuteks nõukogu liikmeteks nimetati samast kuupäevast Mari Jüssi ja Marko Gorban. Ainuaktsionäri 18.12.2025 otsusega kutsuti Marko Gorban nõukogu liikme kohalt tagasi ning kuni 20.01.2026 jätkas nõukogu kolmeliikmelisena. 2026. aasta jaanuaris nimetati nõukogu neljandaks liikmeks Sigrid Soomlais. Nõukogu pädevus on määratletud äriühingu põhikirjas. Ettevõtte nõukogu korraldab järelevalvet juhatuse tegevuse üle, osaleb ettevõtte tegevuse planeerimise ja juhtimise korraldamisel ning otsustab igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise. Nõukogu tegutseb iseseisvalt ning ettevõtte ja aktsionäri huvides. Nõukogu peamiseks töövormiks on koosolek. 2025. aastal toimus kuus nõukogu koosolekut ja kaks otsust võeti vastu koosolekut kokku kutsumata. Ühel juhul taandas nõukogu otsusega nimetatava isik ennast hääletamisest tema nimetamise otsuse osas, teisel juhul osalesid hääletamisel kõik nõukogu liikmed. Nõukogu koosolekutel kuulati ära juhatuse aruanded ettevõtte müügitulemuste, finantsseisundi ja äristrateegia kohta. Juhatus teavitas nõukogu kõigist olulistest asjaoludest ning küsis nõukogult nõusoleku tehingute tegemiseks, mille ühekordne või aastane maksumus ületas 400 000 eurot. Nõukogu otsustas igapäevasest majandustegevusest väljuvate tehingute tegemise, milleks seaduse või põhikirja kohaselt on vajalik nõukogu nõusolek. Nõukogu päevakord ja materjalid saadetakse nõukogu liikmetele enne koosoleku toimumist, et nõukogu liikmetel oleks piisavalt aega 14 oma seisukoha kujundamiseks koosolekul otsustamisele tulevates küsimustes. Nõukogu on moodustanud auditikomitee. Nõukogu moodustatud auditikomitee ülesanne on osaleda nõukogu nõustava organina järelevalvega seotud küsimustes, sh jälgida ja analüüsida rahandusinformatsiooni töötlemist, riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust, raamatupidamise aastaaruande ja audiitorkontrolli protsessi, vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust nõuetele. 2025. aasta algusest kuni 04.09.2025 oli ettevõtte auditikomitee neljaliikmeline ja auditikomitee koosseisu kuulusid Kalle Viks (esimees), Marko Roots, Piret Kustasson-Seilmaa ja Andres Uusoja. Ettevõtte nõukogu 04.09.2025 otsusega kutsuti auditikomitee liikme kohalt tagasi Andres Uusoja ja kuni 15.10.2025 jätkas auditikomitee kolmeliikmelisena. Nõukogu 14.10.2025 otsusega nimetati alates 15.10.2025 auditikomitee neljandaks liikmeks ja esimeheks Mari Jüssi ning Kalle Viks jätkab auditikomitee liikmena. Ainuaktsionär on kehtestanud nõukogu liikmete tasude määrad ja tasustamise korra, kusjuures nõukogu esimehele makstakse suuremat tasu. Nõukogu liikmetele, kes nõukogu koosolekul ei osale, nõukogu koosoleku toimumise kuu eest tasu ei maksta. Tasustamiskorra kohaselt makstakse lisatasu auditikomitee liikmeteks olevatele nõukogu liikmetele komiteede koosolekutel osalemise eest. Nõukogu liikmetele tulemustasu ega lahkumishüvist ei maksta. Igale nõukogu liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Nõukogu liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses ega kasuta äriühingule tehtud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides ning lähtuvad oma tegevuses ettevõtte ja Eesti riigi kui omaniku huvidest. Nõukogu liikmed peavad rangelt kinni konkurentsikeelust ega osale ettevõtluses Elroniga samal tegevusalal. 4.3 Juhatus Ettevõtte juhatus esindab ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust iseseisvalt kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Juhatus tegutseb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, et tagada ettevõtte jätkusuutlik areng seatud eesmärkide kohaselt. Juhatus tagab, et ettevõte täidab kehtivaid õigusakte, ning korraldab kontrolli ja aruandlust. Põhikirja järgi võib ettevõtet kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja teised juhatuse liikmed kahekesi ühiselt. Juhatuse esimehel eraldi ja teistel juhatuse liikmetel kahekesi ühiselt on ka edasivolitamise õigus. Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad on piiritletud ning tööülesanded ja vastutus on kirjeldatud juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes. 2025. aastal kuulusid juhatuse koosseisu juhatuse esimehena Lauri Betlem ning juhatuse liikmena Märt Ehrenpreis. Juhatuse liikmed ei tegutse ettevõtluses äriühinguga samal tegevusalal ega ole seotud kolmandate osapooltega, kes pakuvad ettevõttele teenuseid või kaupu. Juhatuse liikmete tasumäärad ja lahkumishüvitised sisalduvad juhatuse liikmetega sõlmitud lepingutes, mille on nõukogu läbi arutanud ja kinnitanud. Juhatuse liikmetele täiendava tasu määramisel lähtub nõukogu ettevõtte majandustulemustest, arvestades konkreetse juhatuse liikme töö tulemuslikkust ja isiklikku panust püstitatud finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisse. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu ning lahkumishüvitist võib juhatuse liikmele maksta üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist ja mitte rohkem kui liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. Igale juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa avalikustatakse nõukogu tegevuse ülevaates. Elroni põhikirja punkti 4.4.10. alusel otsustab nõukogu juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja. Lähtudes AS Eesti Liinirongid põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu tihedalt koostööd ettevõtte eesmärkide elluviimiseks. 15  4.4 Teabe avaldamine Elron avaldab oma veebilehel teavet ainuaktsionäri kohta, juhatuse ja nõukogu koosseisu kohta ning nõukogu moodustatud auditikomitee koosseisu ning ülesannete kohta. Peale selle avaldatakse veebilehel reisijateveo eeskiri, ettevõtte põhikiri, huvide konfliktide vältimise juhend, isikuandmete töötlemise juhend, andmed audiitori kohta, üldkoosoleku otsused, nõukogu aruanded, hankeplaan, hangete läbiviimise kord ja hangete ajalugu ning majandusaasta aruanded. Samuti avaldatakse koos selgitustega kvartaalsed majandusaasta aruanded. Ettevõte avalikustab oma veebilehel teabe tema tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest. Veebilehel ei avaldata teavet üldkoosoleku toimumise kohta ega muid üldkoosolekuga seotud andmeid, ettepanekuid ega materjale, kuna äriühingul on vaid üks aktsionär, kellele edastatakse koos üldkoosoleku kokkukutsumise teatega ka päevakorras olevate küsimuste kohta otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Teave avaldatakse veebilehel peamiselt eesti keeles. 4.5 Finantsaruandlus ja auditeerimine Elron koostab finantsaruanded vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile, mis lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhatuse koostatud 2025. majandusaasta aruannet auditeeris üldkoosoleku otsusega kinnitatud audiitorfirma Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Audiitorteenuse lepingu põhitingimused, (sh tasu, lepingu kehtivus, ajakava ja tööülesanded) on nõukogu heaks kiitnud. Lauri Betlem Märt Ehrenpreis Juhatuse esimees Juhatuse liige 16 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 3 775 583 2 737 259 2 Nõuded ja ettemaksed 11 418 032 9 653 707 3 Varud 5 206 785 3 823 967 4 Kokku käibevarad 20 400 400 16 214 933 Põhivarad Nõuded ja ettemaksed 41 890 502 46 232 156 3 Materiaalsed põhivarad 187 896 679 157 756 685 6 Immateriaalsed põhivarad 805 247 281 042 7 Kokku põhivarad 230 592 428 204 269 883 Kokku varad 250 992 828 220 484 816 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 10 410 647 9 472 738 9 Eraldised 742 756 744 729 11,21 Sihtfinantseerimine 1 082 869 0 13 Kokku lühiajalised kohustised 12 236 272 10 217 467 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 41 890 501 46 232 156 9 Sihtfinantseerimine 71 505 699 36 486 654 13 Kokku pikaajalised kohustised 113 396 200 82 718 810 Kokku kohustised 125 632 472 92 936 277 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 671 080 671 080 14 Kohustuslik reservkapital 67 108 67 108 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 126 810 351 131 458 529 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 188 183 -4 648 178 Kokku omakapital 125 360 356 127 548 539 Kokku kohustised ja omakapital 250 992 828 220 484 816 19 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Müügitulu 22 093 193 22 767 406 15 Muud äritulud 51 356 888 41 330 084 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused -43 474 309 -39 705 504 17 Mitmesugused tegevuskulud -5 540 607 -5 235 269 18 Tööjõukulud -13 679 830 -12 429 276 19 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -8 567 314 -6 746 067 6,7 Muud ärikulud -1 120 911 -1 124 961 Kokku ärikasum (-kahjum) 1 067 110 -1 143 587 Intressitulud 15 312 30 238 Intressikulud -3 270 605 -3 534 829 20 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 188 183 -4 648 178 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 188 183 -4 648 178 20 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 1 067 110 -1 143 587 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 8 567 314 6 746 067 6,7 Muud korrigeerimised -51 816 412 -41 973 223 Kokku korrigeerimised -43 249 098 -35 227 156 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -1 481 704 788 018 3,5 Varude muutus -1 382 820 443 220 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 653 313 1 318 151 9,10 Makstud intressid -3 270 605 -3 534 830 20 Laekumised sihtfinantseerimisest 42 275 705 37 172 545 13 Kokku rahavood äritegevusest -5 388 099 -183 639 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -39 231 510 -14 984 306 6 soetamisel Laekumised sihtfinantseerimisest 49 701 653 21 249 942 Laekunud intressid 15 312 30 238 Kokku rahavood investeerimistegevusest 10 485 455 6 295 874 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -4 059 032 -3 794 808 13 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -4 059 032 -3 794 808 Kokku rahavood 1 038 324 2 317 427 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 737 259 419 832 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 038 324 2 317 427 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 3 775 583 2 737 259 2 21 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2023 671 080 67 108 131 458 529 132 196 717 Aruandeaasta kasum 0 0 -4 648 178 -4 648 178 (kahjum) 31.12.2024 671 080 67 108 126 810 351 127 548 539 Aruandeaasta kasum 0 0 -2 188 183 -2 188 183 (kahjum) 31.12.2025 671 080 67 108 124 622 168 125 360 356 Täiendav informatsioon omakapitali kohta on toodud raamatupidamise aastaaruande lisas 14 22 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Eesti Liinirongid raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Eesti Liinirongid, kui riigi tütarettevõte, lähtub ettevõtte aastaaruande koostamisel ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. AS Eesti Liinirongid tehingupartnerikood (alates 31.12.2014) on 012305. Kasumiaruande koostamisel on kasutatud raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused Seoses sihtfinantseerimisega seotud informatsiooni esitlusviisi muutusega on korrigeeritud bilansi ja rahavoogude aruande võrdlusandmeid 2024. a lõppenud majandusaasta osas. Lisarea nimetus 31.12.2024 Muutus 31.12.2024 Sihtfinantseerimine 0 36 486 654 36 486 654 bilansis Võlad ja ettemaksed 82 718 810 -36 486 654 46 232 156 Laekumised sihtfinantseerimisest 0 21 249 942 21 249 942 -rahavood investeerimistegevusest Laekumised sihtfinantseerimisest 3 794 808 -3 794 808 0 -rahavood finantseerimistegevusest Laekumised sihtfinantseerimisest - 41 887 190 -4 714 645 37 172 545 rahavood äritegevusest Muud korrigeerimised -41 887 190 -86 033 -41 973 223 rahavoogude aruandes Äritegevusega seotud kohustiste ja 13 972 607 -12 654 456 1 318 151 ettemaksete muutus Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades, tähtajalisi hoiuseid tähtajaga kuni 3 kuud ja rahaturufondi osakuid, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja -kohustused ning mittemonetaarsed finantsvarad ja -kohustused,mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, hinnatakse aruandekuupäeval ümber eurodesse ametlikult kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Nõuded ja ettemaksed 23 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Ostjate laekumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel „Ebatõenäoliselt laekuvad summad“. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel „Muud tegevuskulud“. Kõiki muid nõudeid (laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varud on soetatud ettevõttesiseseks kasutamiseks. Varude kuludes kajastamisel ja bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis lähtudes sellest, kumb on madalam, kas nende soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Inventuuri käigus selgunud seisma jäänud mittekasutatavad materjalid kantakse kuluks. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Põhivarana kajastatakse bilansis varad maksumusega alates 20 000 eurot ning kasutusega üle ühe aasta. Materiaalsed põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb vara maksumusest ja kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Oma tarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb tegelikest valmistamiskuludest. Parenduskulud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Hoolduse ja jooksva remondiga seotud kulutused kajastatakse perioodikuluna. Ettevõtte veeremkoosseisu puhul on nõutud kapitaalremondi teostamine teatud kindla ajavahemiku järel. Nimetatud remondiga seotud kulud kapitaliseeritakse ja kajastatakse eraldi arvele võetud varaobjektina, mille amortisatsiooniperiood vastab remondi perioodilisusele (nt remont R5 - kolm aastat, R6 – kuus aastat). Kuna üks põhivaraobjekt võib koosneda erineva kasuliku elueaga osadest, on kasutusel komponentarvestus. Kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse põhivara mõistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha. Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse mahakantavat maksumust lähtudes asendamise hetke soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Põhivara amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust elueast. Maad ei amortiseerita. Materiaalsele põhivarale määratud amortisatsiooninormid vaadatakse üle, kui on ilmnenud asjaolusid, mis võivad oluliselt muuta põhivara või põhivaragrupi kasulikku eluiga. Hinnangute muutuste mõju kajastub aruandeperioodis ja järgnevates perioodides. Immateriaalse põhivarana võetakse arvele kõrge maksumusega pikaajalise kasutuseaga tarkvaraobjektid, mida kajastatakse sarnaselt materiaalsele põhivarale. Kasutusel on amortisatsiooninorm 20% aastas. Vara väärtuse vähenemine. Igal aruandekuupäeval hindab ettevõtte juhtkond, kas on märke, mis võiksid viidata vara väärtuse langusele. Juhul kui on kahtlusi, mis viitavad varaobjekti väärtuse langemisele alla tema bilansilise väärtuse, viiakse läbi vara kaetava väärtuse test. Vara kaetav väärtus on võrdne kõrgemaga kahest näitajast: kas vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) või diskonteeritud rahavoogude põhjal leitavast kasutusväärtusest. Kui testimise tulemusena selgub, et vara kaetav väärtus on madalam tema bilansilisest väärtusest, hinnatakse põhivara objekt alla tema kaetavale väärtusele. Juhul kui vara väärtuse testi ei ole võimalik teostada üksiku varaobjekti suhtes, leitakse kaetav väärtus väikseima varade grupi (raha genereeriva üksuse) kohta, kuhu see vara kuulub. Vara allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem alla hinnatud varade kaetava väärtuse testi tulemusena selgub, et kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, siis tühistatakse varasem allahindlus ning suurendatakse vara bilansilist maksumust. Ülempiiriks on vara bilansiline jääkmaksumus, mis oleks kujunenud arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Veeremi kasuliku eluea määravad kasutamise tehnilised tingimused ja hoolduse tehnoloogia. Elron on riigile kuuluv äriühing ning peab finantsaruandluses lähtuma avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist. Vastavalt sellele rakendatakse finantsaruandluse standardit ja ei tee varade väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 20000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned 5-50 Rajatised 10-30 Veerem 3-35 24 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Veeremi mootorid 5 Veeremi varuosad 3-5 Masinad ja seadmed 3-15 Muu põhivara 5 Rendid Kapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Rentnikuna kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Rendileandjana kajastatakse kasutusrendimaksed rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Finantskohustised Kõik finantskohustised( võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldavad ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtustega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. pikaajaliste finantskohustiste korrigeerimine soetusmaksumuse arvestus toimub kasutades sisemise intressimäära meetodit. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna või vastava ala ekspertide hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruandekuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Eraldise realiseerumisega kaasnevaid kulutusi hinnatakse aruandekuupäeva seisuga ning eraldise suurust hinnatakse uuesti igal aruandekuupäeval. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt rohkem kui ühe aasta pärast, kajastatakse seda diskonteeritud nüüdisväärtuses. Diskonteerimisel võetakse aluseks sarnaste kohustuste suhtes turul valitsev intressimäär. Tingimuslikud kohustusteks klassifitseeritakse need kohustused, mille realiseerumise tõenäosus jääb alla 50% või mille suurust ei saa usaldusväärselt hinnata. Tingimuslike kohustuste üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Lubadused, garantiid ja muud kohustised, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustiseks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk; kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel. Sihtfinantseerimise kajastamine toimub brutomeetodil, varad võetaks arvele soetusmaksumuses. Sihtfinantseerimine võetakse arvele saadud või saadava vara õiglases väärtuses. Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse kasumiaruandes „Muu äritulu“ kirjel. Kohustuslik reservkapital Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse või Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid. Tulud Tulud kaupade ja teenuste müügist kajastatakse siis, kui müügitulu on usaldusväärselt määratav, tehingust saadava tasu laekumine tõenäoline ja olulised omandiga seotud riskid on läinud müüjalt ostjale. Intressitulu kajastatakse tuluna siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurus usaldusväärselt hinnatav. 25 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Kulud Kulude arvestus toimub tekkepõhiselt. Kõik aruandekuupäevajärgselt sissenõutavad, kuid aruandekuupäeval teadaolevad arvestusperioodi kuuluvad kulud kajastatakse arvestusperioodis. Puhkusetasude reserv Puhkusetasu on kuluna kajastatud kohustise tekkimise perioodil. Puhkusetasu reservi korrigeeritakse üks kord aastas – aruandeaasta lõpul. Väljateenitud puhkusetasu kajastatakse kasumiaruandes kuluna ning bilansis on võetud arvele lühiajalise kohustisena töövõtjate ees. Puhkusetasu reservis kajastub ka sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks. Maksustamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimiselt. Kehtiv maksumäär on 22%; tasumisele kuuluv maksusumma moodustab 22/78 netoväljamaksest. Maksustamissüsteemi eripära tõttu ei teki ajutisi erinevusi varade ja kohustuste maksustamisväärtuse ning raamatupidamislike jääkväärtuste vahel ning seetõttu ei teki ka edasilükkunud tulumaksuvarasid ja –kohustusi. Nimetatud seaduse alusel maksustatakse äriühingu poolt dividendidena ja muus vormis jaotamata kasum tulumaksumääraga 22% ehk 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Varasemalt regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist 2025. Enne antud kuupäeva saadud madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasi jaotamisel on võimalik rakendada üleminekusätet. Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse tulumaksukuluna ning –kohustisena dividendide väljakuulutamise hetkel, sõltumata perioodist, mille eest dividendid välja kuulutatakse või millal dividendid tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades. Seotud osapooled Osapooled on seotud juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Riigi, riigiraamatupidamiskohustuslase, kohaliku maavalitsuse ja avalik-õigusliku isiku aruannetes ei ole vaja avalikustada tehinguid teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste ja avalik-õiguslike isikutega (v.a juhul, kui seda nõutakse vastava isiku tegevust reguleerivates seadustes või eeskirjades). AS Eesti Liinirongid käsitleb seotud osapooltena: • tegev- ja kõrgemat juhtkonda, • eelmises lõikes kirjeldatud isikute lähedasi pereliikmeid ja nendega seotud äriühinguid. Aruandekuupäevajärgsed sündmused. Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustiste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Korrigeerivad sündmused kajastatakse lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes. (Korrigeeriv sündmus on niisugune, mille mõju oli juba aruandekuupäeval olemas.) Mitte-korrigeerivate sündmuste mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja kasumiaruandes, vaid avaldatakse lisades, juhul, kui nad on olulised. (Mitte-korrigeeriv aruandekuupäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust aruandekuupäeval eksisteerinud asjaoludest.) Rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil – äritegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud ärikasumit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja äritegevusega seotud käibevarade ja lühiajaliste kohustuste saldode muutused. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Kassa 8 768 8 768 Pangakontod 3 766 815 2 728 491 Kokku raha 3 775 583 2 737 259 26 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 807 302 807 302 0 0 Ostjatelt 807 302 807 302 0 0 laekumata arved Maksude ettemaksed 797 796 797 796 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 6 650 6 650 0 0 Viitlaekumised 6 650 6 650 0 0 Ettemaksed 2 293 135 2 293 135 0 0 Tulevaste 2 241 723 2 241 723 0 0 perioodide kulud Muud makstud 51 412 51 412 0 0 ettemaksed Saamata tegevuskulude 3 171 495 3 171 495 0 0 13 sihtfinantseerimine Saamata pv 46 232 156 4 341 654 26 686 353 15 204 149 8,9,13 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 53 308 534 11 418 032 26 686 353 15 204 149 ettemaksed 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 683 850 683 850 0 0 Ostjatelt 682 299 682 299 0 0 laekumata arved Ebatõenäoliselt 1 551 1 551 0 0 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed 530 231 530 231 0 0 5 ja tagasinõuded Muud nõuded 1 477 1 477 0 0 Intressinõuded 0 0 0 Viitlaekumised 1 477 1 477 0 0 Ettemaksed 1 729 840 1 729 840 0 0 Tulevaste 1 658 577 1 658 577 0 0 perioodide kulud Muud makstud 71 263 71 263 0 0 ettemaksed Saamata tegevuskulude 2 649 277 2 649 277 0 0 13 sihtfinantseerimine Saamata pv 50 291 188 4 059 032 24 949 191 21 282 965 8,9,13 sihtfinantseerimine Kokku nõuded ja 55 885 863 9 653 707 24 949 191 21 282 965 ettemaksed 27 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Tulevaste perioodide kulud koosnevad taristu kasutuse tasude ettemaksetest infrastruktuuriettevõtetele. Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Tooraine ja materjal 4 949 597 3 562 581 Varuosad 4 942 032 3 558 489 Piletikandjad 7 565 4 092 Ettemaksed varude eest 257 188 261 386 Ettemaksed tarnijatele 257 188 261 386 Kokku varud 5 206 785 3 823 967 2025a. hinnati seisvaid varusid alla summas 168 744 eurot 2024a. hinnati seisvaid varusid alla summas 206 392 eurot Vaata ka lisa 17. Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 797 796 0 530 231 0 Üksikisiku tulumaks 0 343 416 0 303 215 Erisoodustuse tulumaks 0 4 585 0 2 892 Sotsiaalmaks 0 619 581 0 512 753 Kohustuslik kogumispension 0 22 285 0 14 646 Töötuskindlustusmaksed 0 42 657 0 34 662 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 797 796 1 032 524 530 231 868 168 Vaata ka lisa 3 ja 9. 28 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja Transpordivahendid Muud põhivarad Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed masinad ja projektid seadmed 31.12.2023 Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 175 440 442 1 256 433 176 696 875 981 810 727 689 23 865 198 24 592 887 204 763 350 Akumuleeritud kulum 0 -1 330 588 -51 939 166 -1 203 173 -53 142 339 -599 806 0 0 0 -55 072 733 Jääkmaksumus 73 366 1 087 824 123 501 276 53 260 123 554 536 382 004 727 689 23 865 198 24 592 887 149 690 617 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 1 060 436 12 654 456 13 714 892 13 714 892 Amortisatsioonikulu 0 -104 102 -6 571 314 -34 097 -6 605 411 -36 553 0 0 0 -6 746 066 Ümberliigitamised 0 0 843 999 328 744 1 172 743 71 607 -1 244 350 0 -1 244 350 0 Muud muutused 0 0 1 027 888 69 354 1 097 242 0 0 0 0 1 097 242 31.12.2024 Soetusmaksumus 73 366 2 418 412 176 284 441 1 585 177 177 869 618 1 053 417 543 775 36 519 654 37 063 429 218 478 242 Akumuleeritud kulum 0 -1 434 690 -57 482 592 -1 167 916 -58 650 508 -636 359 0 0 0 -60 721 557 Jääkmaksumus 73 366 983 722 118 801 849 417 261 119 219 110 417 058 543 775 36 519 654 37 063 429 157 756 685 Ostud ja parendused 0 0 0 0 0 0 3 096 205 35 980 000 39 076 205 39 076 205 Amortisatsioonikulu 0 -96 335 -6 496 345 -92 429 -6 588 774 -63 015 0 0 0 -6 748 124 Allahindlused väärtuse 0 0 -1 854 744 0 -1 854 744 0 0 0 0 -1 854 744 languse tõttu Ümberliigitamised 0 0 1 284 466 0 1 284 466 1 126 038 -1 872 714 -960 956 -2 833 670 -423 166 Ümberliigitamised 0 0 1 284 466 0 1 284 466 1 126 038 -1 872 714 -960 956 -2 833 670 -423 166 lõpetamata projektidest Muud muutused 89 823 89 823 89 823 31.12.2025 Soetusmaksumus 73 366 2 406 547 173 900 521 1 585 177 175 485 698 2 008 823 1 767 266 71 538 698 73 305 964 253 280 398 Akumuleeritud kulum 0 -1 519 160 -62 075 472 -1 260 345 -63 335 817 -528 742 0 0 0 -65 383 719 Jääkmaksumus 73 366 887 387 111 825 049 324 832 112 149 881 1 480 081 1 767 266 71 538 698 73 305 964 187 896 679 Lisa 9 2025a. kanti maha amortiseerunud põhivara: transpordivahendid 1 904 463 eurot ja hooneid 11 864 eurot ning rajatisi 170 631 eurot soetusmaksumuses. Hinnati alla ronge summas 1 854 473 eurot soetusmaksumuses 2024a. kanti maha amortiseerunud põhivara: transpordivahendid 1 027 888 eurot ja seadmeid 69 354 eurot soetusmaksumuses 29 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara Lõpetamata projektid ja ettemaksed 31.12.2023 Soetusmaksumus 182 330 108 873 291 203 Akumuleeritud kulum -182 330 0 -182 330 Jääkmaksumus 0 108 873 108 873 Ostud ja parendused 0 172 169 172 169 31.12.2024 Soetusmaksumus 0 281 042 281 042 Akumuleeritud kulum 0 0 0 Jääkmaksumus 0 281 042 281 042 Ostud ja parendused 155 305 155 305 Amortisatsioonikulu -54 268 0 -54 268 Ümberliigitamised 156 342 -156 342 0 Muud muutused 423 168 423 168 31.12.2025 Soetusmaksumus 761 840 280 005 1 041 845 Akumuleeritud kulum -236 598 0 -236 598 Jääkmaksumus 525 242 280 005 805 247 Lisa 8 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 46 232 155 4 341 654 26 686 352 15 204 149 6,75 EUR 2034 3,9 Kapitalirendikohustised 46 232 155 4 341 654 26 686 352 15 204 149 kokku 30 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg Lisa nr 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Veerem 50 291 189 4 059 032 24 949 192 21 282 965 6,75 EUR 2034 3,9 Kapitalirendikohustised 50 291 189 4 059 032 24 949 192 21 282 965 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2025 31.12.2024 Masinad ja seadmed 58 720 752 63 139 796 Kokku 58 720 752 63 139 796 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2025 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 3 661 180 3 661 180 0 0 Võlad töövõtjatele 924 288 924 288 0 0 10 Maksuvõlad 1 032 524 1 032 524 0 0 5 Muud võlad 51 725 51 725 0 0 Muud viitvõlad 51 725 51 725 Saadud ettemaksed 399 276 399 276 0 0 Tulevaste perioodide 399 276 399 276 0 0 tulud Kapitalirendi võlg 46 232 155 4 341 654 26 686 352 15 204 149 3,8,13 Kokku võlad ja 52 301 148 10 410 647 26 686 352 15 204 149 ettemaksed 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Lisa nr 12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 3 357 617 3 357 617 0 0 Võlad töövõtjatele 693 082 693 082 0 0 10 Maksuvõlad 868 168 868 168 0 0 5 Muud võlad 54 525 54 525 0 0 Muud viitvõlad 54 525 54 525 0 0 Saadud ettemaksed 440 314 440 314 0 0 Tulevaste perioodide 440 314 440 314 0 0 tulud Kapitalirendi võlg 50 291 188 4 059 032 24 949 192 21 282 964 3,8,13 Kokku võlad ja 55 704 894 9 472 738 24 949 192 21 282 964 ettemaksed 31 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Lisa nr Töötasude kohustis 804 786 622 458 9 Puhkusetasude kohustis 119 502 70 624 Kokku võlad töövõtjatele 924 288 693 082 9 Lisa 11 Eraldised (eurodes) Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2023 Kasutamine 31.12.2024 Lisa nr Töösuhtejärgne eraldis 73 416 10 108 0 83 524 21 Erakorraline kulueraldis 113 788 547 417 0 661 205 Kokku eraldised 187 204 557 525 0 744 729 Sealhulgas: Lühiajalised 187 204 557 525 0 744 729 Muud eraldised 187 204 557 525 0 744 729 Moodustamine/korrigeerimine 31.12.2024 Kasutamine 31.12.2025 Lisa nr Töösuhtejärgne eraldis 83 524 0 0 83 524 21 Erakorraline kulueraldis 661 205 -1 973 0 659 232 Kokku eraldised 744 729 -1 973 0 742 756 Sealhulgas: Lühiajalised 744 729 -1 973 0 742 756 Muud eraldised 744 729 -1 973 0 742 756 Lisa 12 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 97 205 291 98 912 074 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 27 416 877 27 898 277 Kokku tingimuslikud kohustised 124 622 168 126 810 351 Maksuhalduril on õigus kontrollida ettevõtte maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. 32 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 13 Sihtfinantseerimine (eurodes) Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2023 Laekunud 31.12.2024 Lisa kasumiaruandes soetusmaksumuses nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 54 085 996 23 832 198 21 249 942 4 800 678 3 794 808 50 291 188 36 486 654 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 54 085 996 23 832 198 21 249 942 4 800 678 3 794 808 50 291 188 36 486 654 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 3 533 003 0 37 172 545 36 288 819 0 2 649 277 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 3 533 003 0 37 172 545 36 288 819 0 2 649 277 0 tegevuskuludeks Kokku 57 618 999 23 832 198 58 422 487 41 089 497 3 794 808 52 940 465 36 486 654 3,16 sihtfinantseerimine Kajastatud Kajastatud varade 31.12.2024 Laekunud 31.12.2025 Lisa kasumiaruandes soetusmaksumuses nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine 50 291 188 36 486 654 49 701 613 8 461 492 4 059 032 46 232 156 72 588 567 põhivarade soetamiseks Kokku sihtfinantseerimine 50 291 188 36 486 654 49 701 613 8 461 492 4 059 032 46 232 156 72 588 567 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 2 649 277 0 42 275 705 42 797 922 0 3 171 495 0 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 2 649 277 0 42 275 705 42 797 922 0 3 171 495 0 tegevuskuludeks Kokku 52 940 465 36 486 654 91 977 318 51 259 414 4 059 032 49 403 651 72 588 567 3,16 sihtfinantseerimine Lisa 14 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2025 31.12.2024 Aktsiakapital 671 080 671 080 Aktsiate arv (tk) 67 108 67 108 Aktsiate nimiväärtus 10 10 33 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 15 Müügitulu (eurodes) 2025 2024 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 22 093 193 22 767 406 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 22 093 193 22 767 406 Kokku müügitulu 22 093 193 22 767 406 Müügitulu tegevusalade lõikes reisijatevedu 22 093 193 22 767 406 Kokku müügitulu 22 093 193 22 767 406 Lisa 16 Muud äritulud (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Tulu sihtfinantseerimisest 51 259 414 41 089 497 13 Trahvid, viivised ja hüvitised 18 411 7 634 Rendi- ja üüritulu 8 789 17 136 Vanametalli müük 6 819 17 215 Muud 63 455 198 602 Kokku muud äritulud 51 356 888 41 330 084 Lisa 17 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2025 2024 Lisa nr Tooraine ja materjal 3 118 856 2 839 706 Varude allahindlus ja mahakandmine 168 774 206 392 4 Energia 8 959 212 9 089 413 Elektrienergia 2 252 836 2 075 540 Soojusenergia 80 830 75 124 Kütus 6 625 546 6 938 749 Taristu kasutustasud 31 227 467 27 569 993 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 43 474 309 39 705 504 34 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2025 2024 Üür ja rent 288 595 214 119 Mitmesugused bürookulud 204 948 266 912 Lähetuskulud 67 141 18 543 Koolituskulud 87 876 69 038 Riiklikud ja kohalikud maksud 9 408 6 583 Turunduskulud 556 038 401 585 Infotehnoloogia ja sideteenused 1 079 694 993 591 Kinnisvara hooldus 625 466 474 941 Personali- ja juriidilised teenused 250 649 296 665 Töötajatega seotud kulud 202 150 205 639 Transporditeenused 2 644 714 799 Väheväärtuslik vara 124 978 55 511 Kindlustus 570 795 463 846 Seadmete hooldus 571 930 878 267 Muud 898 295 175 230 Kokku mitmesugused tegevuskulud 5 540 607 5 235 269 Lisa 19 Tööjõukulud (eurodes) 2025 2024 Palgakulu 10 256 074 9 402 566 Sotsiaalmaksud 3 423 756 3 026 709 Kokku tööjõukulud 13 679 830 12 429 275 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 393 345 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 393 345 Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 9 9 Lisa 20 Intressikulud (eurodes) 2025 2024 Intressikulu kapitalirendilt 3 270 605 3 534 829 Kokku intressikulud 3 270 605 3 534 829 35 AS Eesti Liinirongid 2025. a. majandusaasta aruanne Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2025 31.12.2024 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 83 524 83 524 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 83 524 83 524 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2025 2024 Arvestatud tasu 230 388 221 698 Isikliku auto kasutamise hüvitis 30 900 26 400 Juhtkonna lahkumise puhul makstav tasu on üles võetud eraldisena. Vaata ka lisa 11. 36  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Eesti Liinirongid aktsionärile Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Liinirongid (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • bilanssi seisuga 31. detsember 2025; • kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Me oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega (EE) kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega (EE) läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Eva Jansen-Diener Vandeaudiitor, litsents nr 501 AS PricewaterhouseCoopers Tegevusluba nr 6 Tatari 1, 10116 Tallinn 24. märts 2026 Tallinn, Eesti  AS Eesti Liinirongid nõukogu aruanne 2025. aasta majandusaasta aruande juurde AKTSIASELTS: AS Eesti Liinirongid, registrikood 10520953 ASUKOHT: Vabaduse pst 176, Tallinn, Eesti Vabariik AINUAKTSIONÄR: Eesti Vabariik , keda esindab osalust valitseva ministrina regionaal- ja põllumajandusminister AKTSIAKAPITAL: 671 080 EUR AKTSIATE ARV: 67 108 aktsiat AUDIITOR: PriceWaterhouseCoopers SISEAUDIITOR: KPMG I ÜLEVAADE MAJANDUSAASTA TEGEVUSTEST AS EESTI LIINIRONGID ÜLDISELT AS Eesti Liinirongid (edaspidi ka Aktsiaselts) on 100% riigile kuuluv aktsiaselts, kes korraldab Eestis reisirongiliiklust ELRONi kaubamärgi alt. AS-i Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on reisijateveo korraldamine raudteel Eesti Vabariigis ja rahvusvaheliselt ning r eisijateveo teenust osutab aktsiaselts riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel, mis kehtib perioodil 2023 - 2032. Aktsiaselts lähtub oma tegevuses Eesti Vabariigi, kui Omaniku (Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi esinduses) ootustest, Eesti Riigivara seadusest, Transpordi- ja liikuvuse Arengukavast 2021 - 2035, arendatava Liikuvusreformi raamidest ning ATL-iga võetud kohustused ministeeriumi ees. Aktsiaselts lähtub Eesti Vabariigi õigusruumi äriseadusandlusest ja seotud regulatsioonidest. 202 5 .a. täitus 10 1 aastat elektrirongi kasutamise algusest Eestis. AS EESTI LIINIRONGID KOKKUVÕTLIKULT 2025 2025 2024 2023 Bilansimaht 251,0 mln€ 220,5 mln€ 215,0 mln€ Omakapital 125,4 mln€ 127,5 mln€ 132,2 mln€ Äritulud kokku 73,5 mln€ 64,1 mln€ 59,5 mln€ Sh.omatulu 22,2 mln€ 22,8 mln€ 21,8 mln€ Sh.sihtfinantseering tegevuseks 42,8 mln€ 36,0 mln€ 32,4 mln€ Sh. sihtfinantseering põhivara soetuseks 8,5 mln€ 4,8 mln€ 5,0 mln€ Omatulu suhe ärikuludesse 30,66% 35,29% 36,46% Piletimüügi kogutulu 22,09 mln€ 22,77 mln€ 21,81 mln€ Piletitulu reisija kohta 2,88 € 2,87 € 2,79 € Ärikulud 72,38 mln€ (*) 65,24 mln€ 60,02 mln € Taristu kulud 31,23 mln€ 27,57 mln€ 25,45 mln€ Sh. EVR taristu 18,72 mln€ 16,62 mln€ 14,48 mln€ Sh. EDR taristu 11,97 mln€ 10,945 mln€ 10,97 mln€ Ärikulu rongi kilomeetri kohta 11,40 € 10,78 € 9,96 € Rongide energiakasutus 76904 MWh 75891 MWh 74632 MWh Sh.diiselkütuse kogus 6,242 mln ltr 6,24 5 m ln l tr 6,206 mln l tr Sh.elektrienergia kogus 14,488 MWh 13439 MWh 12570 MWh Energiakulu reisija tuh.kilomeetri kohta 224,5 kWh 196,8 kWh 182,9 kWh Taastuvenergia osakaal 19% 19% 17% EbitDa 9,63 mln € 5,61 mln € 6,2 mln € Kulum 8,57 mln € 6,75 mln € 6,75 mln € Ärikasum/kahjum 1,07 mln € -1,14 mln € -0,52 mln € Korrigeeritud puhaskasum/kahjum -2,19 mln € -4,65 mln € -0,43 mln € Rongid ( DMU + EMU ) 20 + 18 = 38 (**) 20 + 18 = 38 20 + 18 = 38 Elroni liinivõrgu kogupikkus 7 4 5,3 km 726,4 km 729 km Sh. EVR taristu ( 53 jaama ) 5 97,9 km 579 km 582 km Sh. elektrifitseeritud 1 74 , 9 km 138,6 km 138,6 km Sh. Edelaraudtee taristu (9 jaama ) 147,4 km 147,4 km 147 km Reisijate arv 7,661 mln 7,932 mln 7,807 mln Läbitud rongikilomeetreid 6,35 mln km 6,05 mln km 6,02 mln km Reisija kilomeetrid 342,5 mln km 385,7 mln km 408,1 mln km Liiklusgraafiku täitmine 98,16 % (***) 96,47% 98,77% Rongide töökindlus EMU 99,29% 99,97% 99,95 % Rongide töökindlus DMU 97,03% 99,76% 99,78 % Investeeringud oma vahenditest 1,9 mln € (****) 2,5mln € 2,5 mln € Töötajate arv aasta lõpuks 393 345 345 (*) t aristu kasutustasud 43,1% , materjal ja energia 16 ,9 %, tööjõukulud 18,9 % (**) uued Skoda rongid olid osaliselt testsõitmises ja teenindasid ka mõningaid Läänesuunalisi väljumisi (** * ) elektrirongid 99, 2 7% (*** * ) 79,3% plaanist AKTSIASELTSI TEGEVUST MÕJUTANUD ASJAOLUD AS Eesti Liinirongid 2025. majandusaasta oli keeruline . Põhiline probleem oli EVR taristu rekonstrueerimise venimine ja sellest põhjustatud sõiduplaanide pidev muutus . Hinnanguliselt on selle majanduslik mõju nii otseste lisandunud kulude, kui ka saamata jäänud tulude osas hinnanguliselt 3,8 mln Eurot ( 2024 . aastal 2,7 mln Eurot ). Ä ritulud kasvas id dotatsiooni tõusu arvel 73,5 mln Euroni , vähenes piletimüügi tulu , vaatamata piletihindade tõusule linnalähirong i de I tsoonis . Reis ijate arv vähenes märkimisväärselt eriti Lõuna suunal taristuremondi , asendusbusside kasutamise ja oluliselt pikema sõiduaja tõttu . Samas oli positiivse mõjuga Lääne suunal taktsõiduplaani rakendamine. Reisijate arvu vähendas ka Idasuunaliste rekonstrueerimistööde algus ja piiriületuse oluline piiramine Narvas. Kahetsusväärselt langes ka reisijate rahulolu ja oma töö t ajate motivatsioon . Ärikulud kasvasid 72,4 mln Euroni. Suurim mõju oli taristukulude järsul tõusul ( + 13% ) ja tööjõu kuludel. Energiahinnad püsisid suhteliselt 2024.a. aasta tasemel. Õnnetusjuhtumite kogu arv kasvas kaheteistkümne ni ( 9 juhtumit - 202 4 ), leidis aset kaks suure materiaalse kahjuga õnnetust ja hukkus kahetsusväärselt kaks inimest. Elron tegeleb pidevalt ohutusolukorra parendamise ja riski de juhtimisega, kuid välised tegurid ja taristuga seotud hooletud liikumised võivad olla ettearvamatud . Kahe diiselrongi pikaajaline õnnetustest tingitud remondivajadus pingestas oluliselt planeeritud sõiduplaanide täitmist. Uute rongide saabumine Eestisse ja sertifitseerimine venis, sest 25 kV taristu katsetused võimaldati alles päris aasta lõpus toimus kohandatud plaani järgi . U ue Soodevahe depoo rajamise ettevalmistus ja arendustegevused olid samuti plaanipärased. Tartu – Riia rongiliini käivitustegevused koos vajaliku bürokraatia lahendamisega võimaldasid liini avada . Kohe 2026.a. alul registreeriti püsiva tegevuskoha nõudest lähtuvalt Elroni Filiaal Läti vabariigis. Elroni planeeritud arendustegevused ja investeeringud (IT, organisatsiooni arendamine, piletimüügisüsteemi arendus, jmt) toimusid juhatuse ja nõukogu poolt täpsustatud planeeritud mahus, kuid jäädes siiski alla eelarvestatud mahule . Normaalse t toimivus t ja piletimüügi süsteemide arendamis t pärssi s id selle valdkonna, Ridango pidevad viivitused. JUHTIMIS- JA KONTROLLISÜSTEEM Elronis on kasutusel juhtimissüsteem, mis liidab erinevad nõuded, äriprotsessid ja süsteemid ühtseks tervikuks. Ühendatud juhtimissüsteem võimaldab käsitleda kõiki juhtimissüsteemi elemente tõhusama tervikuna. Juhtimissüsteem hõlmab kogu Elroni tegevust. Juhtimissüsteemi tõhususe suurendamine toimub koostöös kõikide osapooltega ning arvesse võetakse juba toimunud intsidente ja riskide hindamiste, erinevate auditite ning ülevaatuste tulemusi . Elron on rakendanud ja põhjendanud HÜT:i ( Hea Ühingujuhtimise Tava ) kasutamist . Lisaks on kasutamisel ja arendamisel mitmed olulised raudtee ohutuse ja tehnoloogia sertifikaadid. Aktsiaseltsi juhtimisel rakendas juhatus 202 5 .a. kaalutud mõistlikul tasemel vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid (ESG - Environmental, Social and Governance) . Tagatud on Aktsiaseltsi tegevusega seotud Eesti Vabariigi õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine, isikute võrdne kohtlemine, finantsaruandlus ja teabe avalikustamine. Juhatuse ja nõukogu liikmed lähtuvad oma tegevuses Aktsiaseltsi huvidest, tagades õigusaktides ja sisekorraeeskirjades sätestatud nõuete täitmise. Rakendatud on erinevad Raudtee ohutuse, kui ka kaasaegse toimivuse tagamise sertifikaadid. 2025.a. jooksul lõpule viidud ISO 9001 juhti missüsteem sertifitseeriti 2026.a. alguses. Aktsiaseltsis toimib mitmeastmeline kontrollisüsteem, mis on piisav tagamaks võimalike kõrvalekallete õigeaegset tuvastamist. Lisaks majandusaasta aruande kontrollimisele seadusega ettenähtud viisil ( PWC ) toimib Aktsiaseltsis ka sisekontrollisüsteem ( KPMG teenuse osutajana ja Auditi komitee ) . Sisekontrollisüsteemi komponentideks on muuhulgas: Aktsiaseltsi põhikiri Sisekorra eeskirjad Raamatupidamise sise-eeskiri Auditikomitee töökord Auditi komitee tööplaan Siseaudiitori põhimäärus Siseaudiitori tööplaan Töötajate ametijuhendid Majandusaasta välisaudiitor Huvide konflikti vältimise juhendid Erakorraliste auditite dokumendid Erinevad tegevusjuhendid ja ohutusjuhendid Aktsiaseltsis on moodustatud auditikomitee, kes tegutseb vastavalt oma töökorrale. Nõukogu kinnitab auditikomitee ettepanekul igaks kalendriaastaks siseauditite kava ning siseauditite tulemused ja parendusettepanekud raporteeritakse auditikomiteele ja nõukogule. Siseaudiitori teenust osutab aktsiaseltsile riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel KPMG Baltics OÜ. II JUHTORGANITE KOOSSEIS, TEGEVUS, TASUSTAMINE AS Eesti Liinirongid nõukogu on koostöös osaluse valitsejaga ning juhatusega Aktsiaseltsi tegevust korraldanud ja juhtinud ning selle üle järelevalvet teostanud lähtudes omaniku ootustest, põhikirjast, äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Nõukogu hinnangul ja parima teadmise kohaselt täidavad nii juhatus kui nõukogu korrektselt neile seaduse ja põhikirjaga antud ülesandeid ning järgides piisavat hoolsuskohustust, tegutsevad ülesandeid täites Aktsiaseltsi huvides. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu Aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. JUHATUS Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni kolm liiget, kes valitakse nõukogu poolt viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. 202 5 . aastal oli AS-i Eesti Liinirongid juhatuse esimeheks Lauri Betlem ( volitused kehtivad kuni 29.08.2026 ) ja juhatuse liikmeks Märt Ehrenpreis ( volitused kehtivad kuni 23.04. 2028 ). Juhatuse liikmetele 202 5 . aastal makstud brutotasud (EUR): Nimi Lauri Betlem Märt Ehrenpreis Kokku Periood 01.01-31.12.2 5 01.01.-31.12.202 5 Juhatuse liikme tasu 106800 ,01 87599,69 194399,70 Tulemustasu 202 4 .a eest 20592,00 15096 ,00 35688,00 Kokku (EUR) 127 392,01 102695,69 230087,70 Juhatuse liikmete 202 4 . a tulemustasu eesmärgid ja määrad olid kinnitatud ettevõtte nõukogu 0 4 .04.202 4 .a otsusega 1 84 - 7 . Arvestades Aktsiaseltsi 202 4 . aasta üldiste eesmärkide täitmist ja head tööd keerulistes piirangutega majandustingimustes, otsustas nõukogu aprillis 202 5 määrata 202 4 . aasta eest juhatuse esimehele tulemustasu 202 4 .a eesmärkide täitmise eest 78% kolme keskmise kuutasu suuruses summas ning juhatuse liikmele tulemustasu 74% kolme keskmise kuutasu suuruses summas. Aktsiaseltsi 202 5 . aasta oli äärmiselt keeruline johtuvalt EVR:i Lõunasuunalistest rekonstrueerimistööde massiivsest hilinemisest , uute Skoda rongide sertifitseerimise ja liinile lanseerimise käigust ja Tallinn – Tartu – Riia rongiliini käivitamisest . Samuti mõjutasid tegevust ka osalise lt ka Ida- ja Edelasuuna taristu remondid . Nõukogu hindab AS Eesti Liinirongid 202 5 majandusaasta tulemused rahuldavaks, kuid juhatuse tulemuskaardil kajastatud Aktsiaseltsi nii mõõdetavad kui ka tegevuspõhised tulemuseesmärgid valdavas osas täidetuks. Nõukogu hindab juhatuse ja kogu Elroni organisatsiooni tegevuse 202 5 . aastal heaks. NÕUKOGU Põhikirja kohaselt on nõukogul kolm kuni kuus liiget, kes valitakse üldkoosoleku poolt kuni viieks aastaks. 2025. aastal olid nõukogu liikmeteks Andres Allikmäe (esimees, volitused kuni 21.05.2026), Janno Luurmees (volitused kuni 21.05.2026), Heddy Klasen (tagasi kutsutud alates 14.07.2025) ja Andres Uusoja (tagasi kutsutud alates 14.07.2025 ). Uuteks nõukogu liikmeteks nimetati Mari Jüssi alates 14.07.2025 ( volitused kuni 13.07.2028 ) ja Marko Gorban alates 14.07.2025 ( volitused kuni 13.07.2028, tagasi kutsutud alates 18.12.2025 kell 13:00) . Jaanuaris 2026 liitus Elroni nõukoguga Sigrid Soomlais (volitused kuni 19.01.2029) . Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt kõigil koosolekutel, panustavad Aktsiaseltsi juhtimisse ning avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimaldab kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu liikmed tegelevad avatud teemadega ja on haaratud ettevõtte infovälja ka koosolekute vahelisel ajal. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Nõukogu esimees osaleb aktiivselt ka igapäevaselt, toetades juhatust olulistes teemades nõukogu koosolekute vahelisel perioodil. Kohtub koosolekute vahelisel perioodil regulaarselt juhatusega erinevate teemade ja probleemsete asjaolude arutamiseks . Nõukogu esimees on kohtunud koos juhatusega nii seotud ministeeriumite ( K LIM , REM ) ametnike ja omandit valdava ministeeriumi ( REM ) ministriga, osalenud erinevatel üritustel ja kohtumistel. Nõukogu esimees on regulaarselt suhelnud ja infot vahendanud ka teiste nõukogu liikmetega, selgitamaks nende seisukohti. Nõukogu esimehe vastutav roll on ka uute nimetatud nõukogu liikmete on-boarding tegevus ja Elroni tutvustus koos juhatuse esimehega . Hääletamist vajavates küsimustes jõudis nõukogu otsusele konsensuse alusel ja üksmeeles. Nõukogu koosolekutel osalesid ka juhatuse liikmed ja kutsutud isikud Elronist ja väljaspoolt. Nõukogu koosolekuid juhatas nõukogu esimees ja protokollis Elroni jurist. Koosolekute päevakorda puudutavad materjalid jagati piisavalt vara nõukogu liikmetele ja nõukogu liikmed kooskõlastasid nõukogu protokollid enne lõplikku allakirjutamist. Kokku toimus 202 5 . aastal 6 nõukogu koosolekut ning lisaks võeti 2 otsus t vastu kirjalikus menetluses koosolekut kokku kutsumata. Nõukogu koosolekutel annab juhatus regulaarselt ülevaate Aktsiaseltsi müügi- ja majandustulemustest, mis võimaldab Aktsiaseltsi nõukogul olla pidevalt kursis Aktsiaseltsi tulemustega ning vajadusel operatiivselt otsuseid vastu võtta. Nõukogu lähtub oma tegevuses jooksva aasta koosolekute ajakavast ja tegevuskavast . Nõukogu koosolekute protokollid on nõukogu aruande lahutamatuks osaks. Nõukogu käsitles 202 5 . aastal toimunud koosolekutel järgmisi olulisemaid teemasid: Aktsiaseltsi 2030 (2035 ) strateegia arutelu ja strateegiadokumendi uuendamine . Aktsiaseltsi 202 4 . aasta majandusaasta aruande ja nõukogu 202 4 . a tegevuse ülevaate ja aruande heaks kiitmine ja esitamine üldkoosolekule . Auditikomitee 202 4 .a. tegevusaruande ära kuulamine . Auditi komitee 2026.a. tööplaani kooskõlastamine . Auditikomitee regulaarne kuulamine . PWC majandusaasta auditi ülevaate kuulamine . Nõukogu 2026 tegevuskava ja kooso lekute ajakava. Perioodilised ülevaated müügi- ja finantstulemustest . Prognoosid majandusaastale ja ATL täitmise seis. Suurprojektide s eisu ülevaate regulaarne kuulamine ja arutelu. ( Skoda rongide sertifitseerimi n e ja liinile toomi n e , Soodevahe ühend depoo projekteerimi n e ja seotud tegevuste planeerimi n e , Tallinn – Tartu – Riia rongiliini käivitamine, Rail baltic Regionali rongihanke planeerimine ) . Finantsplaani kinnitamine aastateks 202 6 -202 9 , sisendiks RES-i . Aktsiaseltsi 202 6 . aasta eelarve ar utelud. K innita tud 15.01.2026 . RES:i väljavaated Elroni rahastamiseks, tegevuskava Elroni positsiooni kindlustamiseks antud küsimuses . Piletimüügisüsteemi arenduse probleemidest ( Ridango ). ESG aruandluse ja andmekorje tegevuste ülevaade. Standby seisu põhimõtted. Auditikomitee tegevuse ümberkorraldam ine, nõukogust lahkunud liikme tagasikutsumine ja uue nõukogupoolse liikme ja esimehe nimetamine . Vedurijuhtide lahkumiskriisist ja kompromisslahendustest. Ülevaated kollektiivlepingu läbirääkimistest ametiühinguga . Organisatsiooni arendamine ja uute rekruteeritud võtmeisikutega kohtumine . EVR juhatuse esimehe Kaido Zimmermanni kuulamine ja ülevaade EVR rekonstrueerimistööde hetkeseisust. EVR-i rekonstrueerimistööde hilinemisest tulenevate kulude markeerimine. Koostööst erinevate partnerite ja sidusrühmadega . Juhatuse liikmetele 202 4 . aasta eest tulemustasu määramine . Juhatuse 202 5 . a motivatsioonisüsteemi kinnitamine . Juhatuse liikmete ametlepingute ülevaatus . Juhatuse esimehe koolitusprogrammi heaks kiitmine. IT ja digitaliseerimise arendamisest. RLH ( Rongiliiklushaldus ) tarkvara hanke seisust . Raudteeohutuse 202 5 . aasta ülevaade . Toimus 2026 veebruaris. Raudteeohutuse alase info ja toimunud õnnetuste ja intsidentide ning rakendatavate meetmete jooksev ülevaade. Riskijuhtimisalane tegevus ja tööplaani kooskõlastamine. Elroni kindlustuslahendus t e arutelud . Reisijate rahulolu pulsiuuringu ülevaade Sisekontrolli tegevuse kavandamisest 2026 ja teenuse osutaja leidmise hankest. Läti filiaali asutamine püsiva tegevuskoha nõude täitmiseks Läti Vabariigis. Ühispileti süsteemi arendamisest 2026. Omaniku ootustest ja ühistranspordi reformi mõjudest. Nõukogu liikmetele 2025. aastal makstud brutotasud: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Andres Allikmäe nõukogu esimehe tasu 12000,00 01.01-31.12.25 Janno Luurmees nõukogu liikme tasu 6000,00 01.01-31.12.25 Mari Jüssi nõukogu liikme tasu 2 804,35 14.07.-31.12.25 Marko Gorban nõukogu liikme tasu 2654,35 14.07.-18.12.25 Andres Uusoja nõukogu liikme tasu 2810,39 01.01-13.07.25 Heddy Klasen nõukogu liikme tasu 3217,39 01.01-13.07.25 Kokku 29486,48 Nõukogu liikmete osalemine 2025. aastal toimunud koosolekutel ja hääletustel: Toimumise kuupäev Nõukogu koosolek Andres Allikmäe Janno Luurmees Mari Jüssi Andres Uusoja Heddy Klasen Marko Gorban 13.02.2025 191 jah jah ei ei jah ei 01.04.2025 192 jah jah ei jah jah ei 19.06.2025 193 jah jah ei jah jah ei 04.09.2025 194 jah jah jah ei ei jah 1 4 .10.2025 195* jah jah jah ei ei jah 06.11.2025 196 jah jah jah ei ei jah 18.12.2025 197 jah jah jah ei ei jah 23.12 . 2025 198* * jah jah jah ei ei ei * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata , Mari Jüssi osales sel kuul nõukogu töös, aga taandas ennast seoses enda nimetamisega seoses antud otsuse vastuvõtmisest * * otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata AUDITIKOMITEE Aktsiaseltsi nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. 202 5 . aastal olid auditikomitee liikmeteks Kalle Viks ( auditi komitee esimees kuni 14.10.2025, volitused kuni 14.10.202 6 ), Marko Roots (volitused kuni 30.06.2026), Piret Kustasson-Seilmaa (volitused kuni 22.05.2027) ja Mari Jüssi (auditikomitee esimees alates 15.10.2025, volitused kuni 14.10.2028 ) . Audi ti komitee liige Andres Uusoja ( tagasi kutsutud 0 4.09.2025 ). Auditikomitee 2025. aasta tegevusplaan on täidetud ja Auditikomitee tegutseb 2026 tegevusplaani kohaselt. AS Eesti Liinirongid nõukogu auditikomitee on seisukohal, et äriühingu kontrollikeskkond toimib, kuid vajab mõningaid täiendusi . Läbiviidud ja meile esitatud finants- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ei ole auditikomiteele teada ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimimise katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju AS Eesti Liinirongid majandusaasta aruandele. Auditikomitee tegevusaruanne on nõukogu aruande lahutamatu osana lisatud. III ÜLEVAADE OMANIKU OOTUSTEGA KEHTESTATUD EESMÄRKIDE TÄITMISEST 202 5 .a. lähtus AS Eesti Liinirongid Omanik u ootuste dokumendist, mis oli koostatud 11.05.2020. 2024 - 2025 aastal tegeleti Eesti Riigi poolselt omanike ootuste uuendamise ja täpsema formuleerimisega nii kõigi Riigi Äriühingute, kui ka AS-i Eesti Liinirongid osas. Eeldatavasti viiakse vastavad muutused Riigivara seadusesse käesoleval aastal. Aktsiaselts on siiski järginud omaniku ootuseid ka võimalik ke muutus eid arvestades. Kehtivad Omaniku ootused AS:le Eesti Liinirongid, kui avalike eesmärkidega äriühingule Valitud valdkonnas efektiivse majandustegevusega tegelemine Valdavas osas täi detud , kuid mõjutatud märkimisväärselt taristu rekonst - rueerimis tööde hilinemise tõttu Lõuna ja Ida suundadel Täita riigi kehtestatud strateegilisi eesmärke vastavalt äriühingu suhtes kohaldatavatele seadustele, regulatsioonidele ja arengukavadele. Valdavas osas täidetud Olla Eesti äriühingutele heaks eeskujuks heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ja integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse Valdavas osas täidetud (Hinnata äriühingu (võimalikke ebaeetilisi ärisuhteid Venemaa ja Valgevenega ning loobuda sellistest ärisuhetest ) Lisandunud seoses sõjaga Ukrainas , täidetud Omaniku ootustest tulenevad strateegilised eesmärgid Vaatamata äärmiselt keerulistele aastatele 2024 ja 2025 ei ole AS-i Eesti Liinirongid pikaajalised strateegilised eesmärgid muutunud . AS Eesti Liinirongid koostab ja uuendab iga aastaselt Äriühingu Strateegiat, mis tuleneb Omaniku ootustest äriühingule ja Eesti Riigi üldistest ootustest ja vajadustest arendada reisirongi liiklust Eesti Vabariigis ja rahvusvaheliselt. Hetkel kehtib 18.12.2025 kinnitatud Strateegiadokument. AS Eesti Liinirongid omamise eesmärk on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele vastav kvaliteetne avalik reisijateveo teenus avalikul raudteel. AS Eesti Liinirongid on äriühing, millel on avalikku huvi kandvad eesmärgid. Avalikku huvi kandvate eesmärkide täitmisel peab äriühing esmajärjekorras lähtuma riiklikust transpordi - ja liikuvuse arengukavast. Arengukava perioodil on eesmärk pakkuda ja arendada uuel kvaliteeditasemel reisijateveo teenust avalikul raudteetaristul. Eesti liinitaristute rekonstrueerimise lõppedes võetakse kasutusele Lõuna ja Ida suunal uued Skoda elektrirongid, va rasemast tihedam, reisijate vajadustel põhinev sõidugraafik, eesmärgiga vähendada suuremate keskuste vahelist aegruumilist vahemaad, pakkuda mugavat liikumisvõimalust, vähendades seeläbi autokasutuse osakaalu. Lisaks seab omanik aktsiaseltsile Eesti Liinirongid eesmärgiks toimida reisijateveo arengumootorina, võimaldades koondada sektorit hõlmav teadmine ning initsieerida uusi tehnoloogiaid ja äriideid. V astavalt mainitud 11.05.2020 Omaniku ootuste dokumendile ja uuenevale Omaniku ootuste dokumendile tagab Aktsiaselts kaasaegse, ohutu ja kvaliteetse avaliku reisijateveoteenuse maksimaalse kättesaadavuse avalikul raudteel. Lähtudes transpordi ja liikuvuse arengukavast ning olemasolevast veeremipargist pakub aktsiaselts optimaalseimat võimalikku sõidugraafikut, maksimeerib piletitulu ja reisijate arvukust teenindatavatel liinidel Eesti Vabariigis ja rahvusvaheliselt. Strateegilised eesmärgid ja ülesanded kuni aastani 2030 ( 203 5 ) Reisijate arvu kasvatamine Elroni rong on reisija eelistatuim t ranspordi - vahend Minimaalselt 20 miljonit reisijat aastal 203 5 Parima mainega ühistranspordiettevõte Efektiivsuse maksimeeri-mine Elron on kaasaegne ja oma tegemistes maksimaalselt efektiivne Omatulud/ärikulud suhe > 50 % Kaasaegne töökeskkond ja lihvitud protsessid Lähiaastate olulised tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks: Uute Skoda rongide liinidele suunamine 202 6 - 202 8 Uue kaasaegse depoo projekteerimine ja kasutuselevõtt 2027 - 2028 Depooteenuste arendamine äritegevuse laiendamiseks 2030 Flirt diiselrongide ( DMU ) võimalik ümberehitus akudele 2030 - 2035 Rongiliikluskorralduse haldamiseks vastava tarkvara arendamine ja kasutuselevõtt ( RLH ) 2027 - 2028 Ühtse piletimüügi süsteemi arendamine koos muu Eesti ühistranspordiga 2026 - 2028 Rail Baltic Regionali rongihanke korraldus 202 6 Rail Baltic Regionali rongide han ge ja ettevalmistused opereerimis eks 20 26 - 20 29 Finantseesmärgid Kasumlikkus Kuna AS Eesti Liinirongid ei tegutse vabal turul (tegutseb riigiga sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel) ja riigisisene avalik reisijatevedu raudteel ei ole Eesti tingimustes kasumlik tegevus (riik maksab iga-aastaselt avaliku liiniveo dotatsiooni tegevuskulude ja sihtotstarbeliste finantseeringute katteks ), siis ootab riik omanikuna, et aktsiaselts tegutseks efektiivselt, ressursisäästlikult ja avaliku liiniveo tulud (piletitulu, avaliku liiniveo dotatsioon ja muud tulud) ei oleks väiksemad kui avaliku liiniveo kulud. Kuigi Aktsiaseltsi eelarve 2025.a. jäi täitmata o n Aktsiaselts jätkusuutlik, tugeva bilansi ja omakapitaliga ning oma tegevuse kavandamisel juhindub Aktsiaselts o ma strateegilistest eesmärkidest . Konservatiivsus Riigi kui omaniku ootus on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust keskmisest madalamate riskidega ja konservatiivse kapitalistruktuuriga. Arvestades suure avaliku huviga, panustab lisaks äriühingu põhitegevuse rahavoogudest tehtavatele investeeringutele ka riik omapoolselt projektidesse, mis on seotud eeskätt reisijateveo kvaliteetse teenusega. Kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ning arvesse võetud. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium „Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes“, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma. Konservatiivsuse eesmärk on praktiliselt täidetud. Rahandusministeerium on hinnanud AS-i Eesti Liinirongid omakapitali optimaalseks osakaaluks 60-65%. 202 5 . aasta lõpu seisuga moodustas omakapital 5 0% bilansimahust, mis jääb küll alla optimaalsele . Sellegipoolest on Elronil tugev bilanss . Omakalitali optimaalne osakaal taastub järgnevatel perioodidel. Kõiki kavandatavaid investeeringuid analüüsitakse põhjalikult ning riske jälgitakse regulaarselt. Efektiivsus Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik tema omanduses olevad äriühingud teostavad enda majandustegevust efektiivselt ning ressursisäästlikult. AS Eesti Liinirongid peab tegelema aktiivselt reisijateveo teenuse kvaliteedi tõstmisega raudteel, et tagada seeläbi reisijate arvu kasv raudteel ning aktsiaseltsi tulude suurenemine. Efektiivsuseesmärk on täidetud läbi ressursisäästliku majandamise, arvestades tööjõukulude ja energiakulude kasvu. Piletihindade tõus kuni 10%, teatud soodustuste kaotamine ja reisijate arvu säilitamine vaatamata EVR rekonstrueerimistöödest tingitud tõrgetele on võimaldanud ootuspäraselt majandada ning kasutada vastutustundlikult riikliku dotatsiooni a ktsiaseltsi tuludes. Omatulude osakaal oli 202 5 .a. 3 0,66 %, aasta varem 35 ,3 %. Strateegilise eesmärgina on jõuda omatulude osakaaluga 50% aastaks 2032 . Omanikutulu Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). Kuna AS Eesti Liinirongid ei ole vabal turul opereeriv riigi äriühing, siis riik omanikuna ei oota äriühingult kapitalikulu tagasiteenimise ja iseseisva investeerimise võimekust ja peab võimalikuks/vajalikuks ettevõtte doteerimist. Aktsiaseltsil on piiratud iseseisva investeerimise võimekus ja ta ei maksa riigile omanikutulu, kuid aruandeaasta kasum sihtfinantseerimise netomeetodil on positiivne. IV NÕUKOGU ARVAMUS 202 5 .a MAJANDUSAASTA ARUANDE KOHTA Lähtudes äriseadustiku § 333 lõikest 1 on AS-i Eesti Liinirongid nõukogu vaadanud läbi juhatuse poolt koostatud 202 5 . a. auditeeritud majandusaasta aruande ning selle heaks kiitnud. Nõukogu teeb Aktsiaseltsi ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada ning katta aruandeaasta puhaskahjum eelmiste perioodide jaotamata kasumist, tegemata ainuaktsionärile väljamakseid. /allkirjastatud digitaalselt/ ____________________ Andres Allikmäe AS Eesti Liinirongid nõukogu esimees 02.04.2026 Nõukogu protokoll nr.201 AS EESTI LIINIRONGID AUDITIKOMITEE 202 5 . AASTA TEGEVUSARUANNE Tallinnas, 25 . m ärtsil 202 6 . a Sissejuhatus AS Eesti Liinirongid auditikomitee esitab nõukogule 202 5 . aasta tegevusaruande, mis annab lühiülevaate auditikomitee olulisematest tegevustest ja seadustest tulenevate kohustuste täitmisest. Detailsem teave on leitav auditikomitee koosolekute protokollidest ning koosolekutel käsitletud materjalidest , mis on tehtud kättesaadavaks ka nõukogule. Auditikomitee eesmärgid ja roll AS Eesti Liinirongid nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille eesmärgiks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, audiitorkontrolli, sisekontrollisüsteemi toimimise, riskijuhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. Auditikomitee ülesandeks on jälgida ja analüüsida: rahandus- ja juhtimisinformatsiooni töötlemist; riskijuhtimise ja sisekontrolli tõhusust; konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsessi; audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindava vandeaudiitori sõltumatust ja tegevuse vastavust seaduse nõuetele. Auditikomitee koosseis AS Eesti Liinirongid a uditik omitee koosneb kuni neljast liikmest, kes valitakse nõukogu poolt kolmeks aastaks. Komitee esimehe määrab nõukogu. 202 5 . a asta a l guses olid auditikomitee liikmeteks Kalle Viks (esimees) , Piret Kustasson-Seilmaa , Marko Roots ja nõukogu liige Andres Uusoja. N õukogu liikme Andres Uusoja volituste lõppe des otsustas nõukogu kutsuda Andres Uusoja aud itikomiteest tagasi alates 04.09.2025 . Auditikomitee esimehe Kalle Viksi volituste lõppedes otsustas nõukogu pikendada Kalle Viksi volitusi auditikomitee liikmena ühe aasta võrra kuni 1 4.10.2026 ning valida alates 15.10.2025 auditikomitee esimeheks nõukogu liikme Mari Jüssi. Seega oli d 2025. a asta lõpus auditikomitee liikmeteks nõukogu liige Mari Jüssi (esimees), Piret Kustasson-Seilmaa , Marko Roots ja Kalle Viks. Nõukogu liikme k s mitteolevale auditikomitee esimehele makstava tasu suuruseks on 375 eurot koosoleku toimumise kuu eest. Nõukogu liikmest auditikomitee esimehele makstava tasu suuruseks on 37,5% nõukogu liikme tasust ehk 187,5 eurot koosoleku toimumise kuu eest. Nõukogu liikmeks mitteolevatele auditikomitee liikmetele makstava tasu suuruseks on 250 eurot koosoleku toimumise kuu eest. Nõukogu liikmest auditikomitee liikmele makstava tasu suuruseks on 25% nõukogu liikme tasust ehk 125 eurot koosoleku toimumise kuu eest. Auditikomitee liikmetele 202 5 . aastal makstud brutotasud: Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Kalle Viks auditikomitee esimehe tasu, alates 15.10.2025 auditikomitee liikme tasu 1750 01.01.2025-31.12.2025 Mari Jüssi auditikomitee esimehe tasu 375 15.10.2025-31.12.2025 Piret Kustasson-Seilmaa auditikomitee liikme tasu 1250 01.01.2025-31.12.2025 Marko Roots auditikomitee liik me tasu 1250 01.01.2025-31.12.2025 Andres Uusoja auditikomitee liikme tasu 375 01.01.2025- 04.09.2025 Kokku 5000 Auditikomitee tegevusega ei ole äriühingule kaasnenud muid kulusid peale komitee liikmete tasude. Auditikomitee koosolekud Aasta jooksul toimus 5 auditikomitee koosolekut. Auditikomitee koosolekutel osalesid ka juhatuse liikmed , peajurist ja siseaudiitor (KPMG Baltics OÜ) ning vastavalt koosolekute l käsitletud teemadele ka finantsaudiitor (AS PricewaterhouseCoopers), ettevõtte vastavuskontrolli juht, kvaliteedi j uht , finantsjuht ja teiste struktuuriüksuste juhid. Auditikomitee liikmetele anti ülevaateid äriühingus läbiviidud sise auditite ja finant sauditi tulemustest ning kavandatud ja ellu viidud parendustegevustest. Auditikomitee on kokku leppinud üldise töökorralduse, mille kohaselt vaadatakse regulaarselt igal kevadel üle äriühingu majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus, suvel toimub riskihindami s e tulemuste ja maandusmeetmete arutelu, sügisel auditikomitee tööplaani ja siseauditi kava arutelu ning talvel vaheauditi tulemuste ja äriühingu järgmise aasta eelarve ülevaatus. Kaks korda aastas vaadatakse üle ohutusjuhtimise ja riskijuhtimise tegevuskava täitmine. Auditikomitee 202 5 . aasta tegevusplaan kinnitati auditikomitee 13 .11.202 4 toimunud koosolekul ning see on täidetud . Olulisemateks auditikomitee koosolekutel käsitletud teemadeks olid: Finantsarvestuse, -juhtimise ja -auditi valdkonnas: Äriühingu 202 4. majandusaasta aruanne ning finantsaudiitori (PwC) lõpp aruanne ja tähelepanekud; Finantsaudiitori (PwC) 202 5 . majandus aasta vaheauditi aruanne ja tähelepanekud; Riskijuhtimise valdkonnas: Ohutusjuhtimise tegevuskava ja selle täitmine, operatiivkontrollide tulemused ja ohutusnäitajad; Riskide juhtimise põhimõtete ja riskiraamistiku ülevaatus; Riskijuhtimise tegevuskava ja selle täitmine; Riskihindamise tulemused ja riskide maandusmeetmed; Kriisikorralduse põhimõtted; Siseauditi valdkonnas: Siseaudii tori (KPMG) riskipõhine tööplaan ja selle täitmise ülevaade, siseauditi lõppenud töövõttude olulisemad tähelepanekud ning järeltegevuste seire ; Siseaudiitori teenuse hanke korraldamine järgmiseks perioodiks . Siseauditi alase tegevuse lühikokkuvõte Siseaudit on sõltumatu, objektiivne kinnitus- ja nõustamistegevus, mille eesmärk on lisada väärtust ja parandada organisatsiooni tegevust, samuti anda objektiivset tagasisidet kokkulepitud juhtimis- ja kontrollisüsteemide tegeliku toimimise kohta. AS-ile Eesti Liinirongid osutab riigihanke tulemusel ning nõukogu 10.11.2021 otsuse alusel aastatel 2022-2024 siseaudiitori teenust KPMG Baltics OÜ . P oolte kokkuleppel ja auditikomitee ettepanekul pikendas nõukogu oma 15.11.2024 otsusega lepingut samadel tingimustel veel ühe aasta võrra ehk kuni 31.12. 202 5 . Järgmisek s perioodiks siseaudiitori teenuse tellimise hanke tulemused vaatas auditikomitee läbi 29.01.2026 toimunud koosolekul ning tegi nõukogule ettepaneku nimetada ettevõtte siseaudiitoriks aastatel 2026-2027 taas KPMG Baltics OÜ . Nõukogu poolt kinnitatud siseauditi tööplaani alusel viidi 202 5 . aasta jooksul läbi kolm töövõttu : Projektijuhtimine (nõuandev töö) ; Juhtimissüsteemi kooskõla ISO 45001 nõuetega (kindlustandev töö) ; Isikuandmete töötlemise nõuetele vastavus (kindlustandev töö) . Siseaudiitorid on arvamuse l, et AS Eesti Liinirongid sisekontrollisüsteem on auditeeritud ulatuses parandamist vajav, v.a. isikuandmete töötlemise korraldusega seonduvas, kus sisekontrollisüsteem on oluliselt parandamist vajav. Siseauditid ja nõuandev töö viidi läbi vastavalt siseauditi teenuse osutamise lepingus kokkulepitud tingimustele ja siseauditi riskipõhisele tööplaanile . Seoses isikuandmete töötlemise nõuetele vastavuse siseauditiga , mille puhul hindas siseaudiitor isikuandmete töötlemise korralduse oluliselt parandamist vajavaks, otsustas auditikomitee juhtida nõukogu tähelepanu valdkonna olulisusele ning soovitada olukorda analüüsida ja leida piisavad ressursid andmekaitse valdkonna korrastamiseks ning haldamiseks. Hinnangud Auditikomitee on oma tegevuses juhindunud audiitortegevuse seadusest ning selle alamaktidest. Meie tegevusele ei ole seatud mingeid piiranguid ja AS Eesti Liinirongid esindajad on kogu vajaliku ja soovitud informatsiooni meile kättesaadavaks teinud. Töö tulemusena kujunenud seisukohtadest ja nendega seotud ettepanekutest oleme jooksvalt teavitanud juhatust ja vajadusel nõukogu. Auditikomiteele teadaolevalt on rahandusinformatsiooni töötlemisega kaasnevate riskide maandamiseks rakendatud kontrolle, mis aruande koostamise hetkel on piisavad oluliste riskide realiseerumise ärahoidmiseks. Siseauditite ning finantsauditi teostamisega on audititega määratud ulatuses testitud nende toimimist ja auditikomiteele esitatud informatsiooni alusel teadaolevalt olulisi puudusi tuvastatud ei ole. Riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemi raamistik on äriühingus olemas ning auditikomitee hinnangul toimiv . Teenusena sisse ostetud siseauditi piiratud lepingumahu tõttu ei ole olnud võimalik kontrollida kõikide sisekontrollimehhanismide toimivust ega auditikomiteele selles osas piisavat kindlust anda. Lähtudes meie senise tegevuse ulatusest ja meile esitatud informatsioonist leiab auditikomitee, et äriühingu tegevus riskijuhtimise ja sisekontrolli süsteemi arendamisel on 202 5 . aastal olnud piisav. Siseauditi funktsioon on korraldatud nõuetekohaselt välise teenusepakkuja abil , auditikomitee käsitleb siseauditi töövõttude tulemusi ja jälgib regulaarselt siseauditi raportites sisaldunud soovituste rakendamist. Finantsauditi ehk konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande audiitorkontrolli protsess on korraldatud nõuetekohaselt. Auditikomitee jälgib finantsauditi tulemusi ja tehtud tähelepanekute rakendamist. Hanke tulemusel valitud audiitorettevõtja (AS PricewaterhouseCoopers) ning teda esindav vandeaudiitor on sõltumatu ning auditikomitee parima teadmise kohaselt vastab nende tegevus finantsauditi läbiviimisel seaduse nõuetele. Auditikomitee hinnangul on audiitorkontrolli protsessi toimimine tagatud koostöös juhatuse ja finantsarvestuse eest vastutavate töötajatega. Auditikomiteele teadaolevalt on finantsauditi teostajale tehtud kättesaadavaks kogu hinnangute kujundamiseks vajalik informatsioon. Finantsauditi teostaja on osalenud auditikomitee koosolekul ja tutvustanud finantsauditi tulemusi ning juhatuse osavõtul selgitanud tekkinud tähelepanekute sisu, mõju ja antud soovitusi. Lähtudes esitatud informatsioonist leiab auditikomitee, et nii äriühingu juhatus kui ka finantsauditi teostaja on vajalikul tasemel kaasa aidanud ja taganud aastaaruande korrektse koostamise ja selle üle vajaliku audiitorkontrolli teostamise, mis annab auditikomiteele kindlust, et audiitorkontroll on piisav ja usaldusväärse iseloomuga. Kokkuvõte AS Eesti Liinirongid nõukogu auditikomitee on seisukohal, et äriühingu kontrollikeskkond toimib, kuid vajab mõningaid täiendusi . Läbiviidud ja meile esitatud finants- ja siseauditite ning muude kontrolltegevuste tulemustest lähtuvalt ei ole auditikomiteele teada ühtegi niivõrd kriitilist asjaolu, mis ohustaks sisekontrollisüsteemi mõjusust, majandustegevuse jätkuvust või põhjustaks mõne protsessi ja/või funktsiooni toimimise katkemise ja/või võiks avaldada olulist mõju AS Eesti Liinirongid majandusaasta aruandele. Mari Jüssi Piret Kustasson-Seilmaa Marko Roots Kalle Viks esimees liige liig e liige