Vaidlustaja taotlus

15.04.2026 VASTUS NÕUDELE Riigihange: „ABIS-II“ viitenumber: 294043 Vaidlustaja: Thales DIS Finland Oy registrikood: 0826277-7 (Soome) Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus registrikood: 70008440 e-post: [email protected] [email protected] Kolmas isik: IDEMIA Public Security France SAS registrikood: 982 098 741 (R.C.S Nanterre) (Prantsusmaa) e-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Thales DIS Finland Oy (vaidlustaja) vaidlustus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (hankija) riigihankes „ABIS II“ (vr 294043). Menetlusse on kaasatud IDEMIA Public Security France SAS (kolmas isik). 2. Vaidlustaja esitas ühes vaidlustusega taotlusega teabe väljastamiseks, eesmärgiga mõista, millistel kaalutlustel jõudis hankija järeldusele, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud. 3. 13.04.2026 kirjutas VAKO kirjaliku menetluse teates: „Seoses vaidlustuses esitatud nn taotlusega teabe väljastamiseks märgib vaidlustuskomisjon, et jääb arusaamatuks, kellele ja miks selline taotlus on esitatud. Vaidlustuskomisjonil Vaidlustaja soovitud teavet arusaadavalt ei ole ning vaidlustuskomisjon ei saa teha ettekirjutusi Hankijale, millistele vaidlustuses esitatud küsimustele ning kuidas, ta peaks vastama.“ 4. Vaidlustaja mõistab eelviidatut nii, et vaidlustaja peab täiendavalt põhjendama oma taotlust. Käesolev dokument ei ole vaidlustaja täiendav seisukoht, vaid selgitus seoses taotlusega. Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2. PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja mõistab, et VAKO ei saa hankijalt välja nõuda dokumente, mida ei ole olemas. Vaidlustaja esitas taotluse piiratud teabe pinnalt, s.t teadmata, milliseid dokumente on hankija vaidlusaluse otsusega seonduvalt koostanud. Vaidlustaja mõistab VAKO teadet ja hankija vastust vaidlustusele nii, et ühtegi sellist dokumenti ei eksisteerigi. Ainus hankija kaalutlus, mis nähtub edukaks tunnistamise otsusest, on: „Enne pakkumuste hindamist ja eduka pakkumuse valimist viis hankija pakkuja IDEMIA Public Security France SAS pakkumuse osas läbi RHS § 115 kohase põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluse ning esitas pakkujale 12.03.2026 rhr-i kaudu päringu. Pakkuja vastas hankijale rhri kaudu 17.03.2026. Hankija hindas pakkuja selgitusi ning jõudis järeldusele, esitatud hind ei ole põhjandamatult madal.“ [kirjapilt muutmata]. 6. See tähendab, et vaidlustajale on võimalik edastada vähemalt teabevahetus, mida kolmas isik ja hankija pidasid, kuna muid dokumente hankija enda otsusele lisaks koostanud ei ole. 7. Vastuses vaidlustusele esitab hankija järgmised lakoonilised põhjendused: „Oma vastuses põhjendas kolmas isik sisuliselt peamisi tegureid, mis mõjutasid pakkumuse hinna kujunemist. Nendeks on: lahenduse majanduslik põhjendus ja teenuse osutamise lähenemisviis; erakordselt soodsad tingimused; pikaajaline partnerlus (SMIT- iga); turuhindade võrdlus; sotsiaal-, töö- ja keskkonnaalaste kohustuste täitmine; riigiabi mitte kaasamine.“1 8. Nendest põhjendustest ei ole võimalik aru saada, kuidas hankija jõudis järeldusele, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija peab selgitama, milles seisneb „teenuse osutamise lähenemisviis“ ja „erakordselt soodsad tingimused“, millele kolmas isik tugineb. Praegu jääb vaidlustajale mulje, et hankija ei ole seda välja selgitanud, vaid on piirdunud pinnapealse kontrollimenetlusega. 9. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt peab hankija otsust sisuliselt põhjendama (vt allpool). See on ka RHS § 47 lg 4 p-st 3 tulenev kohustus: „hankija edastab /…/ edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes“. Kui hankija ei soostu põhjendust esitama ja VAKO-l ei ole võimalik hankijat selleks ka kohustada, siis tuleb hankija otsus tunnistada kehtetuks. Vastasel juhul puuduks Euroopa Kohtu praktikal Eesti riigihankeõigusele mõju. Nimelt on Euroopa Kohus selgitanud, et hankijal on otsuse põhjendamise kohustus, kusjuures piisavaks ei ole lakooniline kinnitus, mis ei võimaldada isikutel oma õigusi kaitsta. Praegu on vaidlustaja eest varjatud rohkem andmeid, kui seda kolmanda isiku ärisaladuse kaitse eesmärgil on vajalik. See riivab ülemääraselt tõhusa õiguskaitse põhimõtet. 10. Vaidlustaja toob esile asjakohase Euroopa Kohtu praktika, mis kinnitab hankija suuremat põhjendamiskohustust: 1) Euroopa Kohtu 02.02.2017 lahend nr T-74/15: „Piisava põhjenduse andmiseks selles küsimuses peab hankija esitama arutluskäigu, mille alusel ta esiteks järeldas, et pakkumus vastab põhiliselt finantsiliste omaduste 1 Hankija vastus vaidlustusele, p 2.4. 2/4  poolest selle riigi õigusaktidele, kus teenused osutatakse (töötajate töötasustamine, sotsiaalkindlustusse panustamine ja tööohutus- ja tervishoiunõuetele vastavus), ning teiseks tuvastas, et pakutud hind hõlmab kõiki kulusid, mis tulenevad valitud pakkumuse tehnilistest aspektidest. (p 49) „Üksainus lause, milles märgitakse, et pakkumus ei ole põhjendamatult madal, ei täida põhjendamiskohustuse eesmärki. Põhjendus tuleb esitada selgelt ja ühemõtteliselt, et võimaldada asjassepuutuvatel isikutel oma õigusi kaitsta ning kohtul kontrolli teostada. Ei saa aktsepteerida, et hankija selgitab pakkumuse maksumuse põhjendatuse olemust pelgalt seda konstateerides.“ (p 47) „Ei saa aktsepteerida, et hankija vabaneb kohustusest teavitada ebaedukast pakkujat eduka pakkumuse omadustest ja eelistest, mis kahtlemata hõlmab põhjuseid, miks eduka pakkuja pakkumus ei olnud põhjendamatult madal. Komisjon ei saanud piirduda väitega, et ta ei pidanud valitud pakkumust põhjendamatult madalaks, ilma täpsemat selgitust andmata.“ (p 51) 2) Euroopa Kohtu 04.07.2017 lahend nr T-392/15: „Kohus on varem lahendanud hankija põhjendamiskohustust puudutavaid küsimusi olukordades, kus hankijal tekkisid pakkumuse põhjendamatult madala olemuse suhtes kahtlused ja ta leidis pärast pakkuja ärakuulamist ja üksikasjalikumat analüüsi, et pakkumus ei olnud põhjendamatult madal. Piisava põhjenduse andmiseks selles küsimuses peab hankija esitama arutluskäigu, mille alusel ta esiteks järeldas, et pakkumus vastab põhiliselt finantsiliste omaduste poolest selle riigi õigusaktidele (töötajate töötasustamine, sotsiaalkindlustus, tööohutus) ning teiseks tuvastas, et pakutud hind hõlmab kõiki pakkumuse tehnilistest aspektidest tulenevaid kulusid.“ (p 91) 3) Euroopa Kohtu 01.12.2021 lahend nr T-546/20: „Hankija kohustus põhjendada ebaeduka pakkuja taotlusel, miks edukas pakkumus ei ole põhjendamatult madal, tuleneb nõudest teavitada ebaedukast pakkujat eduka pakkumuse omadustest ja suhtelistest eelistest – see põhjendus moodustab lahutamatu osa eduka pakkumuse omaduste ja eeliste selgitamisest.“ (p 53) „Kohtupraktika kohaselt ei piisa sellest, kui hankija lihtsalt kinnitab, et valitud pakkumus ei ole põhjendamatult madal, või märgib, et seda ei peetud põhjendamatult madalaks.“ (p 54) „Pelgalt kinnitades oma 20. juuli 2020. aasta kirjas lihtsa väitega, et valitud pakkumuses pakutud hind ei olnud põhjendamatult madal, ei täitnud komisjon juhtumi asjaoludest tulenevat põhjendamiskohustust.“ (p 61) 4) Euroopa Kohtu 11.05.2023 lahend nr C-101/22 P: „Sellest järeldub, et kui edutu pakkuja, kes ei ole hankemenetlusest kõrvalejätmist põhjustavas olukorras ja vastab kvalifitseerimistingimustele, palub hankijal kirjalikult ja põhjendatult esitada põhjused, miks ta ei pidanud edukaks tunnistatud pakkumust põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks, peab hankija esitama üksikasjaliku vastuse. /…/ Mis tahes muu tõlgendus jätaks edutu pakkuja ilma tema õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47. /…/ Seega leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 68 põhjendatult, et komisjon ei saanud piirduda tõdemisega, et edukas pakkumus ei tundunud talle olevat 3/4  põhjendamatult madala maksumusega, täpsustamata äriühingutele S2U, kes seda olid konkreetselt nõudnud, selle järelduseni viinud põhjuseid.“ (p-d 79—85) 5) Euroopa Kohtu 29.10.2025 lahend nr T-750/22: „Mis puutub hankija põhjendamiskohustuse ulatusse, kui ta leiab, et edukas pakkumus ei näi olevat põhjendamatult madal: kui ebaedukas pakkuja, kes ei ole kõrvalejätmise olukorras ja kes vastab valikukriteeriumidele, palub hankijalt kirjalikult esitada põhjuseid, miks ta ei pidanud edukat pakkumust põhjendamatult madalaks, on hankija – välja arvatud juhul, kui ebaeduka pakkuja esitatud argumendid on asjakohatud või ilma igasuguse põhjenduseta – kohustatud esiteks viima läbi eduka pakkumuse üksikasjaliku analüüsi, et tuvastada, et see ei ole tegelikult põhjendamatult madal, ning teiseks teavitama ebaedukast pakkujat, kes seda sõnaselgelt taotles, selle analüüsi põhijoontest.“ (p 40) 11. Kokkuvõttes tuleb vaidlustajale väljastada vähemalt teabevahetus, mida hankija ja kolmas isik on põhjendamatult madala maksumuse raames pidanud (küsimuse ID 1065815). Samas juhib vaidlustaja tähelepanu, et ainuüksi selle teabevahetuse väljastamisega ei ole hankija täitnud kohustust üksikasjalikult selgitada, kuidas ta jõudis kolmanda isikuga peetud teabevahetuse pinnalt järeldusele, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud. Ka need põhjendused peaksid kusagilt hankija koostatud dokumentidest nähtuma. 3. MENETLUSLIKUD AVALDUSED 12. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le ([email protected]) e-posti teel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi 4/4