Viru Ringkonnaprokuratuur · 2. jaanuar 2018
Sisu (failidest)
Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 29.12.2017. a, Jõhvi
Koostaja ametinimetus ja nimi: eriasjade prokurör Kalmer Kask
Kriminaalasja number: 16221000063
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja lg 3
Kahtlustatava nimi ja isikukood: R. S. (ik xxxxxxxxxxx)
Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles alustati menetlust 11.05.
2016. a PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse
poolt KarS § 300 tunnustel. Nimetatud kriminaalasja menetlemise käigus on teiste isikute hulgas
esitatud kahtlustus R. S.-le kuriteos KarS § 344 lg 1 - § 22 lg-te 2, 3 järgi (dokumendi, mille
alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimisele kihutamine ja
kaasaaitamine).
Eelviidatud kriminaalasja eeluurimise käigus on muuhulgas tuvastatud, et XXXXXX XXXXX
XXXXXXX (edaspidi XXXXX) taotledes YYYYYY YYYYY YYYYY (edaspidi YYY)
korduvalt rahalist toetust projektidele, mille eesmärgiks oli käivitada rakveres AAAAA AAAAA
AAAAAA. YYY-i poolse toetuse väljamakse eelduseks oli XXXXX poolne projekti tegevuse
läbiviimine ja vastavate kulude teostamine, millele järgnevalt tekkis YYY-il kohustus tasuda 85 %
ulatuses tehtud kulud. Seoses vajadusega näidata ära tehtud kulusid ja saada kokku
toetussummade väljamaksmiseks vajalikud alusdokumendid pöördus XXXXXe suunajuht R. R. e-
posti teel 28.10.2015. a XXXXXX nõukogu liikmega (J. R.) seonduvas äriühingus OOOOO OÜ
eksperdina tegutseva R. S. poole. R. S. oli seejuures samaaegselt seotud veel ka teiste antud
projekti(de)s osalevate ettevõtetega.
Oma e-kirjas teatas R. R., et XXXXXX oleks vaja esitada (fiktiivne) arve summas 9600 eurot (+
KM), mis puudutaks teenust kirjeldusega ’Ilmastiku- ja liikumisanduritega sillapiirete
multimeedialahendus’. Samas soovis R. R., et antud arvet ei esitaks juba projektiga seotud
ettevõtted. Samal päeval laskis R. S. koostada OOOOO OÜ raamatupidajal vastavasisulise arve
nr 41510000, mis esitati XXXXXXX-le. Seejuures oli R. S. teadlik, et tegelikult sellist teenust
pole osutatud ja et arve on fiktiivne. Seega kasutas R. S. arve koostamisel (võltsimisel)
vahendlikult ära OOOOOO OÜ raamatupidajat.
Arve fiktiivsuse varjamiseks vormistasid OOOOO OÜ ja XXXXX esindajad töövõtulepingu,
mille sisuks märgiti ilmastiku- ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahenduse välja-
töötamine. Lepingu sõlmimise kuupäevaks märgiti 14.09.2015. a. Samas vormistati ka fiktiivsed
hankedokumendid, et luua mulje OOOOO OÜ kaasamise legaalsusest. Taoliselt tekitatud hanke-
dokumentatsiooni kohaselt oli YYY-i rahastatava projekti nr xxxxx raames korraldatud 2015.
aastal hange, mille lõppeesmärgiks sõnastati vajadus luua ilmastiku- ja liikumisanduritega
sillapiirete multimeedialahendus ( AAAAA AAAAA AAAA tarbeks). Hanke eest vastutavad
isikud leppisid kokku vormistada hange selliselt, et hankevõitjaks osutuks XXXXX nõukogu
liikmega (J. R.) seonduv äriühing OOOOO OÜ, kes oli tehtud tööde eest juba (enne hanke-
dokumentide faktilist vormistamist) esitanud arve. Kõik hankedokumendid (analoogelt lepinguga)
vormistati tagantjärgi kuupäevadega (millest oli teadlik ka R. S.).
Selleks, et näidata YYY-ile, et OOOOO OÜ oli parim pakkuja koostas R. R. 10.12.2015. a ’hanke
pakkumise küsimise’, mida vormistades lõi mulje, nagu oleks antud dokument koostatud
04.09.2015. a. Samal päeval pöördus R. R. R. S. poole, kellelt ta palus abi fiktiivse hankes osaleja
leidmiseks (äriühing, mis allkirjastaks alternatiivse fiktiivse hinnapakkumise). Samas saatis R. R.
R. S.-le e-posti teel ka pakkumise teksti, millele tuli lisada äriühingu rekvisiidid ja esindaja allkiri.
R. S. nõustus 15.12.2015. a R. R.-i aitama ning palus selleks omakorda abi oma vennalt – BBBB
OÜ juhatuse liige R. S.-lt, kellele ta saatis 16.12.2015. a edasi ka R. R. kirja ja palus sellele lisatud
teksti vormistada fiktiivse alternatiivse pakkumisena BBBB OÜ nimelt. Samal päeval saatis R. S.
antud kirja M. R.-le (OOOOO OÜ xxxxxxxx) ülesandega hinnapakkumus ära vormistada,
allkirjastada ja R. S.-le saata. Samal päeval koostas M. R. OOOOO OÜ plangile R. R. poolt
etteantud tekstiga hinnapakkumise ja allkirjastas selle omakäeliselt. Seejärel skaneeris M. R.
allkirjastatud dokumendi arvutisse ja saatis selle samal päeval elektrooniliselt R. S.-le, kes selle
omakorda edastas R. R.-le. Hinnapakkumust vormistades, edastades ja allkirjastades lähtuti
teadlikult eesmärgist jätta mulje nagu oleks antud hinnapakkumus koostatud esitatud 2015. a
septembris vastuseks R. R. 04.09.2015. a päringule (Hanke pakkumise küsimisele).
Oma eelkirjeldatud tegevusega pani R. S. toime dokumendi võltsimisele kihutamise ja
kaasaaitamise. Vastavalt kogutud tõenditele oli R. S. nimetatud dokumentide koostamise ja
allkirjastamise ajal täiel määral teadlik sellest, et eelnevalt viidatud arve ja hinnapakkumuse näol
on tegu fiktiivsete dokumentidiga, mis vormistatakse tagantjärgi ja et nimetatud dokumentidesse
märgitu ei vasta tegelikkusele.
Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süütegude – dokumendi võltsimisele
kihutamine ja kaasaaitamine KarS § 344 lg 1 - § 22 lg-te 2 ja 3 mõttes - näol on tegemist II astme
kuritegudega, mille eest KarS eriosa näeb võimaliku karistusena ette kas rahalise karistuse või
kuni üheaastase vangistuse (vastavalt KarS §22 lg 5 sätestatule võib kohus küll ka kaasaaitaja
puhul kohaldada KarS §-s 60 sätestatut – karistuse kergendamist).
KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada II astme kuriteos avaliku
menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks ja nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või
nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui
kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS-i eriosa ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1
ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu).
Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud
kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust.
Esmalt tuleb arvestada, et kaasaaitamine on oma olemuselt kuriteo toimepanemise kergem
osavõtuvorm, mille toimepanijat hinnatakse leebemalt võrreldes teo toimepanijaga (täideviijaga)
või ka kuriteole kihutajaga. Samas on ka kihutaja süü suurus väiksem teo täideviija süüst. Lisaks
sellele on käesoleval juhul kohane märkida, et kogutud tõenditest nähtuvalt ei lähtunud initsiatiiv
dokumentide võltsimiseks (fiktiivse pakkumuse vormistamiseks ja allkirjastamiseks) siiski R. S.-lt
vaid ta aitas R R.-i. Kuigi kriminaalasjas on esitatud YYY-i poolt avalik-õiguslik kahjunõue
toetusrahade tagasimaksmiseks, ei ole see esitatud R. S. suhtes. Arvestades ka muid süü suuruse
hindamist mõjutavaid asjaolusid, on võimalik väita, et R. S. süü ei ole suur.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,
kus isiku süü ei ole suur.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu
nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse
koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.
Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka
oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole
ilmselgelt vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida
kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu
pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhi-
mõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi
õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul
enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus
otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest
2 (3)
vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui
kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku
karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei
esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei R. S. osas KrMS § 202
kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Hinnates isiku süü
suurust ning võrreldes isiku süüd sisuliselt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, on võimalik
väita, et konkreetsel juhul on kergendavad asjaolud (süü suuruse hindamise kontekstis) pigem
sisulises ülekaalus. Seejuures on kahtlustatavale etteheidetava tegevuse näol tegemist II astme
kuriteoga. Antud kuriteo eest KarS eriosas ette nähtud karistus viitab samuti sellele, et tegemist on
pigem kuriteoga, mille eest seadusandja on ette näinud keskmisest leebemad karistusraamid.
Antud kuriteokoosseis ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kohtueelse uurimise käigus
ei ole tuvastatud R. S. puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isik on
varasemalt kriminaalkorras karistamata. Puudub informatsioon, et ta oleks enne või pärast neile
etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude
toimepanemise võimalikkusele.
Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse
jätkamiseks R. S. suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas
menetluse lõpetada. Prokuröri hinnangul täidab riik talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui
isiku suhtes KrMS § 202 korras kriminaalmenetluse lõpetamisel pannakse talle rahaline kohustus
kindla summa riigituludesse maksmiseks ning nõutakse talt välja temaga seonduvad menetlus-
kulud.
R. S. on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub
ta KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse kindla summana 650 eurot. On olemas ka R.
S. nõusolek nimetatud summade tasumiseks 3 kuu jooksul kohustuse määramisest.
Isikule on selgitatud, et kriminaalasja materjalid tema suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri
kuni kõigi määratud kohustuste täieliku täitmiseni. Juhul kui R. S. ei täida talle pandud kohustusi,
võib prokuratuur KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada ning
asi saadetakse kohustust mittetäitnud isiku suhtes kohtusse. Karistuse mõistmisel arvestatakse sel
juhul kohustuste osa, mille isik on täitnud.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-test 1, 2, 3 ja 7 eriasjade prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16221000063 menetlus R. S. (ik xxxxxxxxxxx) suhtes / talle KarS §
344 lg 1 - § 22 lg-te 2 ja 3 järgi etteheidetavas kuriteos.
2. Muus osas (teiste käesolevasse kriminaalasja jäänud kahtlustatavate suhtes) jätkata menetlust.
3. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:
3.1. Kohustada, et R. S. tasuks riigituludesse kindla rahasumma - 650 eurot.
3.2. Määrata p-s 3.1 nimetatud kohustuste täitmise tähtajaks 3 kuud kohustuste määramisest.
Seega on kohustuse täitmise lõpptähtaeg 29.03.2018. a.
4. p-s 3 märgitud kohustus tuleb kas ühekordse makse või osamaksetena tasuda käesolevale
määrusele lisatud õiendis märgitud arveldusarve(te)le. Maksekorraldus(tes)se tuleb märkida
järgmised andmed: Saaja + saaja pangakonto number; panga nimetus; viitenumber; selgituse
reale tuleb märkida käesoleva määruse kuupäev (29.12.2017. a) ja kriminaalasja number
(16221000063). Kui makse sooritatakse kellegi teise arvelt või teise poolt, tuleb selgitusse
lisaks märkida isiku nimi / nimetus, kelle eest makstakse.
5. Kannatanul on kooskõlas KrMS § 207 lõigetele 1 ja 3 õigus esitada kriminaalmenetluse
lõpetamise peale kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn) kümne päeva jooksul alates
käesoleva põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest.
6. Asitõendid ja salvestised - jätta kriminaalasja juurde.
7. Anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia üle järgmistele isikutele: R. S. ja tema
kaitsja vandeadvokaat Ene Mõtte.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalmer Kask
3 (3)