dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Viru Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 16221000063 lõpetamise määrus 2

Viru Ringkonnaprokuratuur · 2. jaanuar 2018
Viit
VRP-0/18/3
Registreeritud
2. jaanuar 2018
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
VRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
VRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
VRP-0/2018
Vastutaja
Kalmer Kask (Viru Ringkonnaprokuratuur)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 16221000063 lõpetamise määrus 2.pdf276 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 29.12.2017. a, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: eriasjade prokurör Kalmer Kask Kriminaalasja number: 16221000063 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2 ja lg 3 Kahtlustatava nimi ja isikukood: R. S. (ik xxxxxxxxxxx) Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles alustati menetlust 11.05. 2016. a PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse poolt KarS § 300 tunnustel. Nimetatud kriminaalasja menetlemise käigus on teiste isikute hulgas esitatud kahtlustus R. S.-le kuriteos KarS § 344 lg 1 - § 22 lg-te 2, 3 järgi (dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimisele kihutamine ja kaasaaitamine). Eelviidatud kriminaalasja eeluurimise käigus on muuhulgas tuvastatud, et XXXXXX XXXXX XXXXXXX (edaspidi XXXXX) taotledes YYYYYY YYYYY YYYYY (edaspidi YYY) korduvalt rahalist toetust projektidele, mille eesmärgiks oli käivitada rakveres AAAAA AAAAA AAAAAA. YYY-i poolse toetuse väljamakse eelduseks oli XXXXX poolne projekti tegevuse läbiviimine ja vastavate kulude teostamine, millele järgnevalt tekkis YYY-il kohustus tasuda 85 % ulatuses tehtud kulud. Seoses vajadusega näidata ära tehtud kulusid ja saada kokku toetussummade väljamaksmiseks vajalikud alusdokumendid pöördus XXXXXe suunajuht R. R. e- posti teel 28.10.2015. a XXXXXX nõukogu liikmega (J. R.) seonduvas äriühingus OOOOO OÜ eksperdina tegutseva R. S. poole. R. S. oli seejuures samaaegselt seotud veel ka teiste antud projekti(de)s osalevate ettevõtetega. Oma e-kirjas teatas R. R., et XXXXXX oleks vaja esitada (fiktiivne) arve summas 9600 eurot (+ KM), mis puudutaks teenust kirjeldusega ’Ilmastiku- ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus’. Samas soovis R. R., et antud arvet ei esitaks juba projektiga seotud ettevõtted. Samal päeval laskis R. S. koostada OOOOO OÜ raamatupidajal vastavasisulise arve nr 41510000, mis esitati XXXXXXX-le. Seejuures oli R. S. teadlik, et tegelikult sellist teenust pole osutatud ja et arve on fiktiivne. Seega kasutas R. S. arve koostamisel (võltsimisel) vahendlikult ära OOOOOO OÜ raamatupidajat. Arve fiktiivsuse varjamiseks vormistasid OOOOO OÜ ja XXXXX esindajad töövõtulepingu, mille sisuks märgiti ilmastiku- ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahenduse välja- töötamine. Lepingu sõlmimise kuupäevaks märgiti 14.09.2015. a. Samas vormistati ka fiktiivsed hankedokumendid, et luua mulje OOOOO OÜ kaasamise legaalsusest. Taoliselt tekitatud hanke- dokumentatsiooni kohaselt oli YYY-i rahastatava projekti nr xxxxx raames korraldatud 2015. aastal hange, mille lõppeesmärgiks sõnastati vajadus luua ilmastiku- ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus ( AAAAA AAAAA AAAA tarbeks). Hanke eest vastutavad isikud leppisid kokku vormistada hange selliselt, et hankevõitjaks osutuks XXXXX nõukogu liikmega (J. R.) seonduv äriühing OOOOO OÜ, kes oli tehtud tööde eest juba (enne hanke- dokumentide faktilist vormistamist) esitanud arve. Kõik hankedokumendid (analoogelt lepinguga) vormistati tagantjärgi kuupäevadega (millest oli teadlik ka R. S.). Selleks, et näidata YYY-ile, et OOOOO OÜ oli parim pakkuja koostas R. R. 10.12.2015. a ’hanke pakkumise küsimise’, mida vormistades lõi mulje, nagu oleks antud dokument koostatud 04.09.2015. a. Samal päeval pöördus R. R. R. S. poole, kellelt ta palus abi fiktiivse hankes osaleja leidmiseks (äriühing, mis allkirjastaks alternatiivse fiktiivse hinnapakkumise). Samas saatis R. R. R. S.-le e-posti teel ka pakkumise teksti, millele tuli lisada äriühingu rekvisiidid ja esindaja allkiri. R. S. nõustus 15.12.2015. a R. R.-i aitama ning palus selleks omakorda abi oma vennalt – BBBB OÜ juhatuse liige R. S.-lt, kellele ta saatis 16.12.2015. a edasi ka R. R. kirja ja palus sellele lisatud teksti vormistada fiktiivse alternatiivse pakkumisena BBBB OÜ nimelt. Samal päeval saatis R. S. antud kirja M. R.-le (OOOOO OÜ xxxxxxxx) ülesandega hinnapakkumus ära vormistada, allkirjastada ja R. S.-le saata. Samal päeval koostas M. R. OOOOO OÜ plangile R. R. poolt etteantud tekstiga hinnapakkumise ja allkirjastas selle omakäeliselt. Seejärel skaneeris M. R. allkirjastatud dokumendi arvutisse ja saatis selle samal päeval elektrooniliselt R. S.-le, kes selle omakorda edastas R. R.-le. Hinnapakkumust vormistades, edastades ja allkirjastades lähtuti teadlikult eesmärgist jätta mulje nagu oleks antud hinnapakkumus koostatud esitatud 2015. a septembris vastuseks R. R. 04.09.2015. a päringule (Hanke pakkumise küsimisele). Oma eelkirjeldatud tegevusega pani R. S. toime dokumendi võltsimisele kihutamise ja kaasaaitamise. Vastavalt kogutud tõenditele oli R. S. nimetatud dokumentide koostamise ja allkirjastamise ajal täiel määral teadlik sellest, et eelnevalt viidatud arve ja hinnapakkumuse näol on tegu fiktiivsete dokumentidiga, mis vormistatakse tagantjärgi ja et nimetatud dokumentidesse märgitu ei vasta tegelikkusele. Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süütegude – dokumendi võltsimisele kihutamine ja kaasaaitamine KarS § 344 lg 1 - § 22 lg-te 2 ja 3 mõttes - näol on tegemist II astme kuritegudega, mille eest KarS eriosa näeb võimaliku karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse (vastavalt KarS §22 lg 5 sätestatule võib kohus küll ka kaasaaitaja puhul kohaldada KarS §-s 60 sätestatut – karistuse kergendamist). KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks ja nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS-i eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Esmalt tuleb arvestada, et kaasaaitamine on oma olemuselt kuriteo toimepanemise kergem osavõtuvorm, mille toimepanijat hinnatakse leebemalt võrreldes teo toimepanijaga (täideviijaga) või ka kuriteole kihutajaga. Samas on ka kihutaja süü suurus väiksem teo täideviija süüst. Lisaks sellele on käesoleval juhul kohane märkida, et kogutud tõenditest nähtuvalt ei lähtunud initsiatiiv dokumentide võltsimiseks (fiktiivse pakkumuse vormistamiseks ja allkirjastamiseks) siiski R. S.-lt vaid ta aitas R R.-i. Kuigi kriminaalasjas on esitatud YYY-i poolt avalik-õiguslik kahjunõue toetusrahade tagasimaksmiseks, ei ole see esitatud R. S. suhtes. Arvestades ka muid süü suuruse hindamist mõjutavaid asjaolusid, on võimalik väita, et R. S. süü ei ole suur. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus- huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhi- mõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest 2 (3) vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei R. S. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Hinnates isiku süü suurust ning võrreldes isiku süüd sisuliselt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, on võimalik väita, et konkreetsel juhul on kergendavad asjaolud (süü suuruse hindamise kontekstis) pigem sisulises ülekaalus. Seejuures on kahtlustatavale etteheidetava tegevuse näol tegemist II astme kuriteoga. Antud kuriteo eest KarS eriosas ette nähtud karistus viitab samuti sellele, et tegemist on pigem kuriteoga, mille eest seadusandja on ette näinud keskmisest leebemad karistusraamid. Antud kuriteokoosseis ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud R. S. puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isik on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Puudub informatsioon, et ta oleks enne või pärast neile etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise võimalikkusele. Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks R. S. suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Prokuröri hinnangul täidab riik talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes KrMS § 202 korras kriminaalmenetluse lõpetamisel pannakse talle rahaline kohustus kindla summa riigituludesse maksmiseks ning nõutakse talt välja temaga seonduvad menetlus- kulud. R. S. on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub ta KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse kindla summana 650 eurot. On olemas ka R. S. nõusolek nimetatud summade tasumiseks 3 kuu jooksul kohustuse määramisest. Isikule on selgitatud, et kriminaalasja materjalid tema suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni kõigi määratud kohustuste täieliku täitmiseni. Juhul kui R. S. ei täida talle pandud kohustusi, võib prokuratuur KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada ning asi saadetakse kohustust mittetäitnud isiku suhtes kohtusse. Karistuse mõistmisel arvestatakse sel juhul kohustuste osa, mille isik on täitnud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-test 1, 2, 3 ja 7 eriasjade prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16221000063 menetlus R. S. (ik xxxxxxxxxxx) suhtes / talle KarS § 344 lg 1 - § 22 lg-te 2 ja 3 järgi etteheidetavas kuriteos. 2. Muus osas (teiste käesolevasse kriminaalasja jäänud kahtlustatavate suhtes) jätkata menetlust. 3. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg: 3.1. Kohustada, et R. S. tasuks riigituludesse kindla rahasumma - 650 eurot. 3.2. Määrata p-s 3.1 nimetatud kohustuste täitmise tähtajaks 3 kuud kohustuste määramisest. Seega on kohustuse täitmise lõpptähtaeg 29.03.2018. a. 4. p-s 3 märgitud kohustus tuleb kas ühekordse makse või osamaksetena tasuda käesolevale määrusele lisatud õiendis märgitud arveldusarve(te)le. Maksekorraldus(tes)se tuleb märkida järgmised andmed: Saaja + saaja pangakonto number; panga nimetus; viitenumber; selgituse reale tuleb märkida käesoleva määruse kuupäev (29.12.2017. a) ja kriminaalasja number (16221000063). Kui makse sooritatakse kellegi teise arvelt või teise poolt, tuleb selgitusse lisaks märkida isiku nimi / nimetus, kelle eest makstakse. 5. Kannatanul on kooskõlas KrMS § 207 lõigetele 1 ja 3 õigus esitada kriminaalmenetluse lõpetamise peale kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn) kümne päeva jooksul alates käesoleva põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest. 6. Asitõendid ja salvestised - jätta kriminaalasja juurde. 7. Anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia üle järgmistele isikutele: R. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Ene Mõtte. /allkirjastatud digitaalselt/ Kalmer Kask 3 (3)
Allikas: Viru Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel