Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

15.04.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja Tänavapuhastuse AS esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper TÄIENDAV SEISUKOHT vaidlustuses hankes viitenr 307376 Tutvunud Hankija1 13.04.2026. a vastusega vaidlustusele jääb Vaidlustaja kõigi vaidlustuses esitatud põhjenduste juurde ning peab vajalikuks kooskõlas VAKO 14.04.2026. a kirjaga (nr 12.2- 10/68) määratud tähtajaga märkida täiendavalt järgmist. Lepingu p 1.3 (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 7) 1. Vaidlust ei ole selles, et teenuse osutamise periood on Hanke oluline tingimus ning et Lepingu p 1.3 järgi võib see olla 3 aastat ja 5 kuud või hoopis 5 aastat. 2. Hankija vastuse põhjendused on ilmselgelt vastuolulised. Ühelt poolt Hankija põhjendab, et „teenus on elutähtis ja linna toimepidevuse tagamiseks vältimatu“, mis viitab üheselt sellele, et Hankijal puudub n-ö valikuvõimalus, kas teenust tellida või mitte (olenevalt „eelarvestrateegiast“). Teiselt poolt Hankija põhjendab, et teenuse perioodi lahti jätmine on vajalik „kohandumaks eelarveliste muudatustega uut hanget korraldamata“, mis viitab sellele, et Hankijal on justkui võimalik jätta teenus tellimata. 3. Ei ole mõistetav, kuidas „professionaalne pakkuja“ peaks oskama Hankijast kui kohalikust omavalitsusest endast paremini ette näha (hinnata riski), kas kohalik omavalitsus võtab vastu eelarvestrateegia kuni aastani 2031 või mitte. 4. Lepingu p 1.3 ei õigusta mingil moel ka Hankija üldine viide KOFSile. • Vastavalt KOFSile koostatakse igaks majandusaastaks eelarve (§ 4). • KOKS § 37 lg 1 järgi peab vallal ja linnal olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks „eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.“ Arengukava koostatakse valla või linna kohta ja selles esitatakse vähemalt: 1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused; 2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes; 3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid 1 Siin ja edaspidi mõisted vastavalt 07.04.2026. a vaidlustusele OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1  koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni; 4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni (samas, lg 2). • Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist (KOFS § 20 lg 1). Teisisõnu – eelarvestrateegia tegeleb tulude-kulude planeerimisega lähtuvalt kohaliku omavalitsuse pikaajalise arenguga seoses seatud eesmärkidest. See, kas Pärnu linna sõidu- ja kõnniteed peavad olema hooldatud või mitte, ei ole pikaajalise arengu küsimuseks, vastavate objektide hooldamise kohustus on kohalikul omavalitsusel õigusaktide alusel (sh KOKS § 6 lg 1, HOS, Määrus 92). • KOKS § 37² lg 3 kohaselt ei ole arengukava ja eelarvestrateegia koostamine või mittekoostamine kohaliku omavalitsusüksuse otsustuspädevuses, seadus nõuab, et iga aasta 30. novembri seisuga peab arengukava ja eelarvestrateegia hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. 5. Lepingu p 1.3 sätestab üheselt, et eelarvestrateegia vastuvõtmisel jätkub teenuse osutamine „kokkulepet sõlmimata“ ning ainuüksi seetõttu puudub seos lepingu muutmist käsitleva RHS § 123 lg 1 p-ga 2 (lisaks on vastavalt Lepingu p-le 10.1 muutmine võimalik üksnes poolte poolt allkirjastatud kokkulepetega). Lepingu p 2.3 (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 8) 6. Hankija vastuse põhjendused on jällegi ilmselgelt vastuolulised. Nimelt põhjendab Hankija ühelt poolt, et kehtestatud tõlgendamisreegel „suunab pooli eelistama lahendust, mis tagab kvaliteedi ja maksumuse optimaalse suhte“, ning teiselt poolt, et „aktsepteeritav ei ole tõlgendus, mis eelistaks töövõtja mugavust või kulude kokkuhoidu inimeste turvalisuse ja teenuse kvaliteedi arvelt.“ 7. Hankija ei ole selgitanud, mis takistab Hanke dokumentides vastuolude ületamiseks dokumentide tähtsuse järjekorra kehtestamist. Osa 1 Lepingu p 3.1.20 ja Osa 2 Lepingu p 3.1.19 (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 9) 8. Hankijal on vastamisel jäänud tähelepanuta, et tingimus nõuab tegevust (märkide paigaldamine, tellija, politsei ja tasulise parkimisala parkimiskorraldaja informeerimist) siis, kui on juba eksisteerivad „tööde tegemist takistavad sõidukid“. Vaidlustaja jääb selle juurde, et töövõtjal ei ole võimalik ette näha, kus sellised sõidukid hakkavad paiknema. 9. Hankija vastusega vaidlustusele ei saa muuta Hanke dokumente. Vaidlusalused tingimused kehtivad kõigi tööde osas, mitte üksnes Hankija vastuses viidatud kevadpuhastuse või lume massiivse äraveo juhuks. Juhul, kui tingimus kehtiks ainult kevadpuhastuse või lume massiivse äraveo korral, ei oleks Vaidlustaja tingimust üldse vaidlustanud (kuivõrd nende konkreetsete tööde puhul on ajutiselt parkimist keelavate märkide paigaldamine tavapärane ja mõistlik nõue). 10. Kuivõrd Hankija põhjenduste kohaselt seondub parkimist ajutiselt keelavate märkide paigaldamise kohustus eeskätt kevadpuhastuse ja lume massiivse äraveoga, on ilmselgelt alusetu Hankija väide, et vastavate, ajutiselt parkimist keelavate märkide paigaldamise nõue on põhjendatud seoses HOS 38 lg 3 p-ga 2, mis kohustab elutähtsa teenuse osutajat 2  rakendama „elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid.“ Viidatut kinnitab ühemõtteliselt Pärnu Linnavalitsuse 26.11.2018. a määruse nr 20 „Pärnu linna korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (Määrus 20) § 14, mille järgi on tee- ettevõtjal kohustus katkestuste ennetamiseks tagada järgmist: 1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäev läbi, et kindlustada teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmine; 2) lähtudes ilmastikuoludest vajalikus koguses töövalmiduses teehooldetehnikat ja abivahendeid; 3) vajadusel lisalepingute olemasolu, et vajaduse korral kaasata lisatehnikat ja -tööjõudu ning rakendada muid asjakohaseid meetmeid, sh vedelkütusega varustamine; 4) vajaliku töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamise, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine. Parkivad sõidukid takistavad teenuse osutamist alati, mitte üksnes HOS tähenduses hädaolukorras. 11. Hankija ei ole vastanud vaidlustuse argumendile, et taliperioodil takistavad kõik sõidukid talihooldustööde teostamist ning kogu taliperioodiks parkimise ümberkorraldamine ei vasta liikluse (ajutiste märkidega) ajutiselt ümber korraldamisele. 12. Samuti ei ole Hankija vastanud vaidlustuse argumendile, et parkimisnõuete täitmise kontroll ei peaks kuuluma tänavate hooldusteenust osutava isiku kohustuste hulka, rikkumiste fikseerimine kuulub Politsei- ja Piirivalveameti Lääne perfektuuri ja/või vastavat tasulist parkimisala haldava isiku ülesannete hulka (mistõttu on põhjendamatu nõue „tööde tegemist takistavate sõidukite korral“ teavitada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri ja tasulise ala puhul parkimiskorraldajat). Osa 2 Lepingu p 3.3.1, Osa 1 Lepingu p 3.3.2.2, Osa 2 Lepingu p 3.3.2, Osa 1 Lepingu p 3.2.13, Lepingu p 5.1.3 13. Hankija on vastavaid lepingutingimusi 10.04.2026. a muutnud vastavalt vaidlustusele (eemaldanud talihoolduspäeviku esitamise nõude). Osa 1 Lepingu p 7.3.1.4 14. Kuna talihoolduspäeviku esitamise nõuded on eemaldatud, on põhjendamatu ka tingimus, mis võimaldab trahvida talihoolduspäeviku esitamisega viivitamise eest. Osa 1 Lepingu p 3.3.4.1 (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 11) 15. Hankija põhjendab, et „juurdepääsude puhastus on olemuslikult vajalik põhikohustuse täitmiseks“ ning kuivõrd Pärnu on logistiliselt oluline keskus ja kuurortlinn, siis on lepingujärgsed töövõtja kohustused täidetud „vaid siis, kui on tagatud liiklejate reaalne pääs“ Hanke mahus puhastamisele kuuluvatele teedele. 16. Vaidlus puudub, et Hanke dokumentides ei ole kirjeldatud, millised on „ühendusteed sõiduteeni ja juurdepääsud“ ning millised on nende mahud. Küsimuste-vastuste raames on Hankija selgitanud, et Osa 1 Lepingu p 3.3.4.1 all peetakse silmas „kinnistutelt väljasõitusid“. 17. Hooldamisele kuuluvate teede jm objektide maht on valdkonna asjatundja jaoks arusaadav siis, kui on esitatud tee jm objekti nimetus (asukoht) ja selle suurus (hooldatava ala maht, 3  eeskätt ruutmeetrites). Teenusepakkuja ei saa tulenevalt „professionaalsusest“ või „Pärnu linna morfoloogiast“ hakata tuletama või oletama, milliseid ühendusteid või juurdepääsuteid peaks Lepingu alusel lisaks Lepingus kirjeldatud teedele (jm hooldatavatele objektidele) veel hooldama „reaalse ligipääsu“ tagamise eesmärgil. Igale sõiduteele juurdepääsuks peab olema hooldatud kogu vastavalt tee ääres paikneval kinnistul asuv juurdepääsu- või ligipääsutee jne. Kui hoolduses on nt sõidutee, mille ääres paikneval kinnistul asub korterelamu, siis kõik kinnistul asuvad teed, mida kasutatakse sõidukite poolt liikumiseks hoolduses olevale sõiduteele, on olemuslikult „juurdepääsuteed“, „ühendusteed“. 18. Hooldamisele kuuluv ala peab olema määratletud Hanke dokumentides nii teenuse mahu mõistmiseks, ressursside planeerimiseks kui ka pakkumuse maksumuse eelarvestamiseks ning pakkumuste võrreldavuse tagamiseks. Osa 1 Lepingu p 3.3.4.4 ja Osa 2 Lepingu 3.3.3.2 (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 12) 19. Kehtestatud tingimused ei ole kitsaste kõnniteede puhul üheaegselt täidetavad ning täitmiseks võimatuid tingimusi ei saa täita lähtudes erialaselt tegutseva isiku „hoolsusest ja mõistlikkusest“. 20. Hankija on vaidlustusele vastamisel jätnud tähelepanuta, et Hankija poolt küsimuste- vastuste raames antud selgitustega („Kitsamate kõnniteede puhul tuleb lumi sahata sõidutee poole“) ning vastusega vaidlustusele (milles on korratud sama) ei saa muuta Hanke dokumente. Osas 2 on 21,9 km kõnniteid, mille laius on 0,5–1,5 m (Osas 1 ei ole kõnniteede laiuse kohta andmeid esitatud), millest enamikul tuleb kõnnitee puhastamiseks selliselt, et täidetud oleks minimaalselt 1,2 m vaba käiguruumi nõue, lükata lumi sõiduteele. Faktiliselt on võimalik suure hulga kõnniteede puhul üksnes lume sahkamine sõiduteele (mille vaidlustatud tingimused keelavad). Osa 1 Lepingu p 3.3.6 (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 13) 21. Hankija on vastamisel jätnud käsitlemata kõik Vaidlustaja esitatud argumendid ning tähelepanuta viidatud VAKO praktika. Lepingu p 4.2.5 22. Hankija on vastavat lepingutingimust 10.04.2026. a muutnud vastavalt vaidlustusele piirmäära osas (15 % asemel kehtib määr kuni 10 %). 23. Hankija ei ole esitanud adekvaatseid põhjendusi, mis takistab Hankijal mahumuudatustest ette teatamist. Hanke eeldatav maksumus on 9,2 miljonit, millest 10% moodustab 920 000 eurot. On selge, et sellises mahus teenuse juurde ostmine või teenusest loobumine on töövõtjale suure mõjuga. Samaaegselt ei saa vastavalt objekte n-ö päevapealt juurde tulla ega hooldamisvajadus kaduda. Hankija ainus põhjendus on vajadus tagada uute teelõikude valmimisel nende hooldamine ning teede remontimisel nende hooldusest välja võtmine. Ükski tee ei valmi päevapealt (sellele eelneb projekteerimine, ehitamine jne) ega ei lähe remonti päevapealt (sealjuures üldjuhul ei remondita teid talvel). Seega vähemalt 1 kuu on igal juhul Hankijal võimalik mahtude lisandumisest või ärajäämisest võimalik ette teatada. Erisus võib loomulikult kehtida avariiremondi puhul, kuid päevapealt ligi miljoni euro suuruse 4  teenusemahu muudatuse tegemine ei ole millegagi mõistlikult põhjendatud. 24. HOS § 36 lg 4 p 2 järgi peab kohalik omavalitsus tagama elutähtsa teenusena „kohalike teede sõidetavuse.“ Vastavalt Määruse 20 §-dele 12 ja 13 peab hädaolukorras või muus sarnases olukorras tagama tee-ettevõtja kohaliku teede hooldamise tasemel, mis tagab kohaliku „teedevõrgu toimimise ja tingimused ohutuks liiklemiseks“. Määruse 20 § 15 lg-s 2 on kirjeldatud, millal loetakse, et ilmastikutingimustest tulenevalt on eeltoodud taseme saavutamine (kuna tegemist on hädaolukorraga) võimatu ning lg-s 3 on sätestatud tingimused, mis tuleb vastaval juhul täita (lumetõrje alates 10 cm, hooldustsüklite ajad erinevate objektide lõikes). Teisisõnu – asjaolul, et kohalike teede sõidetavus loetakse elutähtsaks teenuseks ning hädaolukorras kehtivad teede hooldamisel määruse nr 20 järgsed (mitte Lepingus toodud nõuded), ei oma mingit puutumust Lepingu järgsete mahtude muutmisega, sh uute teede lisandumise või olemasolevate teede remontimise tõttu (mistõttu on täiesti asjakohatu Hankija viide, et isegi 10%-suurune ette teatamata mahumuudatus on midagi, mis on „tavapärane ja prognoositav ettevõtlusrisk elutähtsa teenuse osutamisel“. Lepingu p 7.2 (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 15) 25. Hankija ei ole selgitanud, milles seisnevad Hankija toimingud ning millised on vastavalt kulud juhul, kui Hankija tellib asendustäitmisena Hooldusteenuse osutamise kolmandatelt isikutelt, Hankija viitab üksnes üldsõnaliselt „korraldamisele“. 26. Täiesti asjakohatu on ka Hankija väide, et juhtimiskuludena ning lisaks veel suuruses 7% kulude nõudmine on põhjendatud „avalikes huvides osutatava teenusega, kus rikkumisel on laiaulatuslikud tagajärjed“. Olukorras, kus Hankija nõuab enda väidetavate kulude katteks ette kindlaks määratud suuruses hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5), omab tähtsust, millised on Hankija kulud ja milline on nende suurus. Teenuse tellimiseks kolmandalt isikult piisab mõnest e-kirjast või telefonikõnest. Mis puudutab teenuse kvaliteedi kontrollimist, siis sellega seotud kulusid peaks Hankija kandma ka siis, kui teenust osutaks töövõtja ise. Lepingu p-d 7.3.1, 7.3.2 ja 7.3.3 (välja arvatud Osa 1 Lepingu p 7.3.3.4 ja Osa 2 Lepingu p 7.3.3.3 (mõlemad käsitlevad finantseerimisgraafiku esitamisega hilinemist) ja Osa 1 Lepingu p 7.3.3.3 – vt järgmine pealkiri) (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 16) 27. Hankija põhjendused absoluutsummades leppetrahvide määramisele piirduvad põhjendustega, et „kuna tegemist on elutähtsa teenuse sarnase tegevusega (liikluse ohutuse tagamine), on iga rikkumine oluline“ ning „kui trahv on konkreetses olukorras ebamõistlik, on töövõtjal õigus nõuda selle vähendamist kohtus.“ 28. Vaidlustaja on seisukohal, et ainuüksi eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vaidlustus rahuldada. Ilmselgelt ei ole iga Lepingu rikkumine sisus ega ka tagajärgede poolest võrreldav. Samuti ei ole ilmselgelt kõik leppetrahvide määramise alused seostatavad üldse liiklusohutusega ehk sellega, kas objekte on hooldatud vastavalt kehtivatele hooldamise nõuetele (kas tee on libe või mitte, kas teel on lumi tõrjutud või mitte jmt). • Vaidlustatavad leppetrahvid on absoluutsuurustes 1000 eurot, 1500 eurot, 2000 eurot, 3000 eurot, olenemata sellest, milline talihoolduse või suvise hoolduse nõue, millise suurusega ala osas, millises määras ja millise aja jooksul (viivituse kestvus) oli täitmata (Osa 1 Lepingu p-d 7.3.1.1, 7.3.1.2, 7.3.1.3, 7.3.2.1, Osa 2 Lepingu p-d 7.3.1.1, 7.3.1.2). 5  • Niitmise tähtaegade või kevadkoristuse tähtaegade ületamise eest määratakse absoluutsuuruses leppetrahv (300 eurot; 500 eurot) iga hilinetud tööpäeva eest olenemata sellest, kui suure ala osas on hilinetud ning kui kaua (kas 1 tund või 23 tundi) jne (Osa 1 Lepingu p-d 7.3.2.2, 7.3.2.3, Osa 2 Lepingu p 7.3.2). • GPS-seadmete puudumise või tellijale juurdepääsu tagamisel on absoluutsummas leppetrahv 500 eurot olenemata sellest, kui suurt hulka tehnikat see puudutas, kas see on takistanud reaalselt ülevaate saamist teenuse osutamisest, kui kaua rikkumine kestis (10 minutit või 5 ööpäeva), mille tõttu GPS-seadmetele ei saanud juurdepääsu (tavapärane põhjus, mis mh väljub reaalselt töövõtja kontrolli alt, on andmesideteenuse osutaja poolse teenuse mittetoimimine) jne (Osa 1 Lepingu p 7.3.3.1, Osa 2 Lepingu p 7.3.3.1). • „Infoteenistuse“ mittetoimimise korral on „hilinemise“ eest absoluutsummas leppetrahv iga „hilinetud“ tunni eest 200 eurot, arvesse ei võeta, mille tõttu „infoteenistus“ ei toiminud või milles see „mittetoimivus“ seisnes. Infotelefonile helistamisel on nt tavapärane kõnede järjekorras olemine (kuni vastaja vabaneb) ning teatud aja möödumisel kõne katkeb või võetakse tagasihelistamise palve vm (Osa 1 Lepingu p 7.3.3.2, Osa 2 Lepingu p 7.3.3.2). Osa 1 Lepingu p-s 7.3.3.3 29. Hankija selgitab, et „talihoolduse garantiikirja“ asemel on mõeldud Lepingu p-s 11.1 „täitmisgarantiid“, kuid Hankija vastusega ei saa muuta Hanke dokumente. Lepingu p 7.7 (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 17) 30. Hankija on jätnud vaidlustusele vastamata osas, mille kohaselt ei saa kõigil asjaoludel, mida Lepingu järgi tuleks käsitleda „olulise rikkumisena“, olla õigustatud leppetrahv Osas 1 summas 300 000 eurot ja Osas 2 summas 100 000 eurot. 31. Hankija põhjendab 300 000 euro suurust leppetrahvi asjaoludega, et see moodustab 25% minimaalselt referentslepingu mahust (1,2 miljonit), mis „5-aastase lepinguperioodi peale jagatuna ei ole ebamõistlik, arvestades uue hanke korraldamise kulusid ja teenuse katkemise ohtu“. Seega põhjendab Hankija leppetrahve kaasnevate kahjudega, millisel juhul on leppetrahvil kohustuse täitmise asendamise funktsioon, mitte kohustuse täitmisele sundimise funktsioon (milline põhjendus on otseses vastuolus Lepingu p-ga 7.2). 32. Hankija ei ole toonud välja, millised on uue hanke korraldamise kulud. Mingit mõistlikku kahtlust ei saa olla selles, et Hanke alusdokumentides teenuse osutamise algus- ja lõppaja muutmine, dokumentide avaldamine uue hankena ning seotud menetluse läbiviimisega Hankijale kaasnevad kulud seisnevad isikute ajakulus, kelle töölepingu järgseteks ülesanneteks on hankemenetluste läbiviimine ning isegi kui seda käsitleda kahjuna (ehk jättes kõrvale, et töötajad on tööl ja neile tuleb maksta töötasu olenemata sellest, kas on vajalik konkreetne hange korraldada või mitte ehk kuludel puudub põhjuslik seos konkreetselt Osas 1 või Osa 2 Lepingu lõpetamisega), on see marginaalne võrdluses 100 000 euroga ning veel enam võrdluses 300 000 euroga. 33. Lepingu lõpetamise korral tekkivate kahjude katteks sätestatud leppetrahvi suuruse võrdlus Hanke Osas 1 pakkumuse esitamiseks kehtiva kvalifitseerimistingimuse kohase 6  referentslepingu maksumusega on ilmselgelt asjakohatu. Igasugune adekvaatne seos puudub ka teenuse perioodil (mis lisaks võib olla mitte 5 aastat, vaid üksnes 3 aastat ja 5 kuud). 34. Hankija vastuses korduvalt viidatud asjaolu, et kohaliku tee sõidetavus tuleb tagada ka hädaolukorras, ei saa kuidagi põhjendada leppetrahvi suurust (mida VÕS § 161 lg 1 järgi võib nõuda sõltumata kahjudest). Teenuse järjepidevuse tagamiseks on Hankija kasutuses rahas või pangagarantiina antud täitmistagatis, vastavalt Lepingu p.-le 11.1 Osas 1 summas 200 000 eurot ja Osas 2 summas 100 000 eurot. Lepingu p 7.10 (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 18) 35. Hankija on jätnud selles osas vaidlustusele vastamata. Lepingu p 12.3 (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 19) 36. Hankija põhjendused piirduvad väitega, et Hankijal võib „eelarve puududa“, millega „professionaalne töövõtja peab avaliku sektoriga lepingusse astudes arvestama“. 37. Hankija ei vaidlusta, et Hankijal on Hanke objekti hooldamise kohustus vastavalt õigusaktidele (ehk puudub võimalus valida, kas hooldada või mitte). Veelgi enam – Hankija rõhutab ise vastuses läbivalt, et hangitava teenuse näol on tegemist elutähtsa teenusega, mille osutamine on vältimatult vajalik. 38. Hankija ei pea korraldama hanget ega sõlmima teenuse osutamist perioodiks, mille osas Hankijal puudub kindlus eelarveliste vahendite piisavuses vmt (jättes kõrvale, et seotud teenus on igal juhul prioriteetne paljude teiste kulude osas, mida üks kohalik omavalitsus võib teha, aga ei pea tegema). Lepingu täitmine (lähtudes Hanke eeldatavast maksumusest) mahus 9,2 miljonit eurot + km tähendab ühemõtteliselt suure hulga tehnika, materjalide jm ressursside planeerimist, mida ei ole võimalik kuskil mujal kasutusse võtta või vähemalt mitte lühikese ajaperioodi vältel (Pärnu linna hooldusmahtudega sarnases suuruses hooldusmahtudega ehk Tallinnas ja Tartus on teenus kaetud pikaajaliste, 5-7-aastaste lepingutega. Lepingu p-de 12.4.2, 12.4.5 ja 12.4.7 (vt ka põhjendused vaidlustuse p-s 20) 39. Lepingu p 12.4.2 järgi võib Lepingu lõpetada, kui mistahes täiendavaks tähtajaks on jäetud täitmata ükskõik milline kvaliteedinõue ükskõik millises ulatuses ja asjaoludel. Hankija neid Vaidlustaja väidetud asjaolusid ei vaidlusta. • Hankija põhjendused piirduvad viitega VÕS § 116 lg 2 p-le 5. • Hankija on jätnud meelevaldselt tähelepanuta VÕS § 116 lg 2 p 5 teise lause: „Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa.“ • Seega Hankija osutatud VÕS § 116 lg 2 p 5 mitte ei õigusta Lepingu p 12.4.2, vaid kinnitab, et kehtestatud kujul on tegemist õigusvastase tingimusega. 7 40. Lepingu p 12.4.5 järgi võib Lepingu lõpetada, kui 4-kuulisel perioodi on määratud 3 korda leppetrahv. • Hankija ei vaidlusta Vaidlustaja väiteid, et nt talveperioodil hõlmab Leping väga suurt hulka hooldustoiminguid, mida teostatakse isegi mitmeid kordi päevas ning fakt, et on määratud 3 leppetrahvi (ehk leppetrahvide määramise fakt iseenesest, mitte see, millistel asjaoludel need on määratud), ei tähenda, et Lepingut on oluliselt rikutud. • Hankija põhjendused piirduvad viitega VÕS § 116 lg 2 p-le 4 ja seisukohaga, et vastav säte õigustab lepingu lõpetamist „korduva rikkumise“ korral. • Hankija on jätnud meelevaldselt tähelepanuta VÕS § 116 lg 2 p 4 tegeliku sisu, mille kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist siis kui: „kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi“. • Seega omab tähtsust, millist kohustust rikuti ja kuidas rikuti (mis kokku moodustab „kohustuse rikkumise“) ning just eeltoodust lähtuvalt peab olema „mõistlik põhjus eeldada“, et kohustusi rikutakse ka tulevikus. Hankija soovib aga lepingu lõpetada lähtudes kolme kuu jooksul (mistahes asjaoludel) leppetrahvide määramise faktist. 41. Lepingu p 12.4.7 järgi võib Lepingu lõpetada kui mistahes „muud“ olulist Lepingu rikkumist ei kõrvaldata 5 kalendripäeva jooksul. • Hankija leiab, et 5-kalendripäevane tähtaeg on mõistlik arvestades teenuse olemust kuna „teede hooldus nõuab operatiivsust“. • Vaidlustaja on seisukohal, et Hankijal on esiteks jäänud tähelepanuta tingimuses sisalduv klausel „muu“, mis viitab mõistlikult sellele, et tegemist on mingi tingimusega, mis ei puuduta hooldustööde teostamise kvaliteeti ja puuduste kõrvaldamata jätmist Hankija määratud täiendava tähtaja jooksul (mida reguleerib p 12.4.2), aga samuti kõiki teisi juhtumeid, mille puhul on nähtud ette Lepingu lõpetamine vastavalt p-dele 12.4.1, 12.4.3–12.4.6. • Teisisõnu – Hankija ei ole selgitanud, mis see „muu“ Lepingu rikkumine on ega põhjendanud, et 5-kalendripäevane tähtaeg on selle „muu“ Lepingu rikkumise kõrvaldamiseks piisav täiendav tähtaeg. • Vaidlust ei ole selles, et VÕS § 114 lg 1 järgi peab täiendav tähtaeg olema mõistlik. „Üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus oma rikkumine heastada, saab tähtaja määramisel olla selline tagajärg, et tähtaja tulemusteta möödumine iseenesest õigustab võlausaldajat võlasuhte lõpetama. Seetõttu on § 114 lg 1 esimese lause järgi ette nähtud tähtaja mõistlikkuse nõue. Tähtaega arvestatakse alates andmisest. Tähtaja mõistlikkus sõltub konkreetsetest asjaoludest, võlasuhte olemusest, lepingu hinnast, pooltevahelisest praktikast, tavadest, puhkepäevade arvust tähtaja kestel jne“.2 Seega 5-kalendripäevast tähtaega ei saa kõigil juhtudel lugeda mõistlikuks. • Isegi kui jätta kõrvale, et Lepingu p 12.4.7 puudutab ainult neid rikkumisi, mis ei ole juba Lepingu lõpetamise alusteks vastavalt p-dele 12.4.1–12.4.6 ning Hankija ei ole selgitanud, millised need rikkumised on, tuleb arvestada, et Hanke objekti kuuluvad tööd ka väljaspool taliperioodi, sh kevad- ja sügiskoristus, mille puhul ainuüksi hooldamiseks olevad tähtajad (mille jooksul peavad tööd saama tehtud), hoolduse intervallid (millise aja tagant tuleb hooldustöid teostada) on sellise pikkusega, et 5 2 VÕS I Komm vlj, 2016, § 114, komm 7 (lk 587), RKTKo 3-2-1-153-14 p-d 9, 10 8  kalendripäeva võrra ületamist ei saa pidada mõistlikult nii oluliseks ajaliseks rikkumiseks, et see peaks tooma kaasa Lepingu lõpetamise. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat 9 15.04.2026 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja Tänavapuhastuse AS esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper MENETLUSKULUD vaidlustuses hankes viitenr 307376 seisuga 15.04.2026 Vaidlustaja1 menetluskulud, millised Vaidlustaja palub Hankijalt välja mõista RHS § 198 lg 1alusel, on järgmised: 1) riigilõiv 2560 eurot; 2) kulud õigusabile tunnihinnaga (km-ta) 220 eurot kuni 15.04.2026. a mahus 17,05 tundi ehk 3751 eurot: 2.1) vaidlustuse koostamine koos hankemenetluse peatamise taotlusega, sh tutvumine seotud osas Hanke ADga (sh 2 erinevat hankelepingut), Hankijale esitatud küsimuste ja nendele Hankija poolt antud vastustega, positsiooni kujundamine, jooksev infovahetus kliendiga – 9,15 tundi; 2.2) tutvumine VAKO teatega (seisukohtade nõue Hankijale), infovahetus kliendiga – 0,1 tundi; 2.3) infovahetus kliendiga (pakkumuste esitamise tähtaeg edasi lükatud), e-kiri VAKOle (menetluse peatamise taotlusest loobumine) – 0,1 tundi; 2.4) tutvumine VAKO teatega (kirjalik menetlus), tutvumine Hankija vastusega vaidlustusele, tutvumine avaldatud AD muudatustega, positsiooni kujundamine, infovahetus kliendiga, VAKOle täiendava seisukoha koostamine – 7,4 tundi; 2.5) menetluskulude nimekirja koostamine – 0,3 tundi. Vaidlustaja kinnitab, et kõik eeltoodud kulud on seotud vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat 1 Siin ja edaspidi mõisted vastavalt 07.04.2026. a vaidlustusele OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1