Viru Ringkonnaprokuratuur · 2. jaanuar 2018
Sisu (failidest)
’Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 29.12.2017. a, Jõhvi
Koostaja ametinimetus ja nimi: eriasjade prokurör Kalmer Kask
Kriminaalasja number: 16221000063
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 3
Kahtlustatava nimi ja isikukood: R. S. (ik xxxxxxxxxxx)
Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles alustati menetlust 11.05.
2016. a PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna KKP korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse
poolt KarS § 300 tunnustel. Nimetatud kriminaalasja menetlemise käigus on teiste isikute hulgas
esitatud kahtlustus R. S.-le kuriteos KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 3 järgi (dokumendi, mille alusel on
võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimisele kaasaaitamine).
Eelviidatud kriminaalasja eeluurimise käigus on muuhulgas tuvastatud, et XXXXX XXXXX
XXXXXXX (edaspidi XXX) korraldas YYYYYY YYYYY YYYYYY (edaspidi YYY)
rahastatava projekti nr xxxxxxx raames 2015. aastal hanke, mille lõppeesmärgiks sõnastati
vajadus luua ilmastiku- ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus (AAAA AAAA
AAAA tarbeks). Hanke eest vastutavad isikud leppisid kokku korraldada hange selliselt, et
hankevõitjaks osutuks YYYYYYY nõukogu liikmega (J. R.) seonduv äriühing BBBBBBB OÜ,
kes oli tehtud tööde eest juba (enne hankedokumentide faktilist vormistamist) esitanud ka arve.
Kõik hankedokumendid, aga ka leping hankevõitjaga vormistati tagantjärgi kuupäevadega.
Selleks, et näidata YYY-le, et BBBBBB OÜ oli parim pakkuja koostas R. R. 10.12.2015. a ’hanke
pakkumise küsimise’, mida vormistades lõi mulje, nagu oleks antud dokument koostatud
04.09.2015. a. Samal päeval pöördus R. R. R. S. poole (AS GGGGGG GGGGGG lahenduste
juht ja BBBBBB OÜ ekspert) poole, kellelt ta palus abi fiktiivse hankes osaleja leidmiseks
(äriühing, mis allkirjastaks fiktiivse hinnapakkumise). Samas saatis R. R. R. S.-le e-posti teel ka
pakkumise teksti, millele tuli lisada äriühingu rekvisiidid ja esindaja allkiri. R. S. nõustus
15.12.2015. a R. R.-i aitama ning palus selleks omakorda abi oma vennalt - OOOOO OÜ juhatuse
liige R. R.-lt, kellele ta saatis 16.12.2015. a edasi ka R. R. kirja ja palus vormistada alternatiivse
pakkumisena OOOOO OÜ nimelt. Samal päeval saatis R. S. antud kirja M. R.-le (OOOOO OÜ
xxxxxxxxx) ülesandega hinnapakkumus ära vormistada, allkirjastada ja R. S.-le saata. Samal
päeval koostas M. R. OOOOO OÜ plangile R. R. poolt etteantud tekstiga hinnapakkumise ja
allkirjastas selle omakäeliselt. Seejärel skaneeris M. R. allkirjastatud dokumendi arvutisse ja
saatis selle samal päeval elektrooniliselt R. S.-le, kes selle omakorda edastas R. R.-le.
Hinnapakkumust vormistades, edastades ja allkirjastades lähtuti teadlikult eesmärgist jätta mulje
nagu oleks antud hinnapakkumus koostatud esitatud 2015. a septembris vastuseks R. R.
04.09.2015. a päringule (Hanke pakkumise küsimisele).
Oma eelkirjeldatud tegevusega pani R. S. toime dokumendi võltsimisele füüsilise kaasaaitamise.
Vastavalt esitatud kahtlustusele oli R. S. nimetatud dokumentide koostamise ja allkirjastamise ajal
teadlik sellest, et tegemist on fiktiivse dokumendiga, mis vormistatakse tagantjärgi ning et
nimetatud dokumentidesse märgitu ei vasta tegelikkusele.
Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo – dokumendi võltsimisele kaasa-
aitamine KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 3 mõttes - näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest KarS
eriosa näeb võimaliku karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse
(vastavalt KarS §22 lg 5 sätestatule võib kohus kaasaaitaja puhul kohaldada ka KarS §-s 60
sätestatut – karistuse kergendamist).
KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada II astme kuriteos avaliku
menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju, on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks ja nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või
nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui
kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS-i eriosa ei näe karistusena ette
vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1
ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu).
Arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud
kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust.
Kaasaaitamine on oma olemuselt kuriteo toimepanemise kergem osavõtuvorm, mille toimepanijat
hinnatakse leebemalt võrreldes teo toimepanijaga (täideviijaga). Seega on kaasaaitaja süü suurus
väiksem ka teo täideviija süüst. Lisaks sellele on käesoleval juhul kohane märkida, et kogutud
tõenditest nähtuvalt ei lähtunud initsiatiiv dokumentide võltsimiseks (fiktiivse pakkumuse
vormistamiseks ja allkirjastamiseks) R. S.-lt vaid ta aitas venda ja viimase tuttavat. Kuigi
kriminaalasjas on esitatud YYY-i poolt avalik-õiguslik kahjunõue toetusrahade tagasimaksmiseks,
ei ole see esitatud R. S. suhtes. Arvestades ka muid süü suuruse hindamist mõjutavaid asjaolusid,
on võimalik väita, et R. S. süü ei ole suur.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,
kus isiku süü ei ole suur.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu
nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse
koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.
Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka
oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole
ilmselgelt vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida
kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu
pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhi-
mõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi
õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul
enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus
otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui
kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku
karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei
esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei R. S. osas KrMS § 202
kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Hinnates isiku süü
suurust ning võrreldes isiku süüd sisuliselt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, on võimalik
väita, et konkreetsel juhul on kergendavad asjaolud (süü suuruse hindamise kontekstis) pigem
sisulises ülekaalus. Seejuures on kahtlustatavale etteheidetava tegevuse näol tegemist II astme
kuriteoga. Antud kuriteo eest KarS eriosas ette nähtud karistus viitab samuti sellele, et tegemist on
pigem kuriteoga, mille eest seadusandja on ette näinud keskmisest leebemad karistusraamid.
Antud kuriteokoosseis ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kohtueelse uurimise käigus
ei ole tuvastatud R. S. puhul karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Isik on
varasemalt kriminaalkorras karistamata. Puudub informatsioon, et ta oleks enne või pärast neile
etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid tegusid, mis viitaks uute kuritegude
toimepanemise võimalikkusele.
Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse
jätkamiseks R. S. suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas
2 (3)
menetluse lõpetada. Prokuröri hinnangul täidab riik talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui
isiku suhtes KrMS § 202 korras kriminaalmenetluse lõpetamisel pannakse talle rahaline kohustus
kindla summa riigituludesse maksmiseks ning nõutakse talt välja temaga seonduvad menetlus-
kulud.
R. S. on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub
ta KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse kindla summana 550 eurot ja KrMS § 202 lg
2 p 1 alusel tasuma temaga seonduvad kriminaalmenetluse kulud (108 eurot määratud kaitsjale
määratud riigi õigusabi tasu katteks). On olemas ka R. S. nõusolek nimetatud summade
tasumiseks 3 kuu jooksul kohustuse määramisest.
Isikule on selgitatud, et kriminaalasja materjalid tema suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri
kuni kõigi määratud kohustuste täieliku täitmiseni. Juhul kui R. S. ei täida talle pandud kohustusi,
võib prokuratuur KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada ning
asi saadetakse kohustust mittetäitnud isiku suhtes kohtusse. Karistuse mõistmisel arvestatakse sel
juhul kohustuste osa, mille isik on täitnud.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-test 1, 2, 3 ja 7 eriasjade prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16221000063 menetlus R. S. (ik xxxxxxxxxxx) suhtes / talle KarS §
344 lg 1 - § 22 lg 3 järgi etteheidetavas kuriteos.
2. Muus osas (teiste käesoleva kriminaalasja kahtlustatavate suhtes) jätkata menetlust.
3. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg:
3.1. Kohustada, et R. S. tasuks riigituludesse kindla rahasumma - 550 eurot.
3.2. Kohustada, et R. S. tasuks temaga seonduvad kriminaalmenetluse kulud kogusummas 108
eurot.
3.3. Määrata p-des 3.1 ja 3.2 nimetatud kohustuste täitmise tähtajaks 3 kuud kohustuste
määramisest. Seega on kohustuse täitmise lõpptähtaeg 29.03.2018. a.
4. p-s 3 märgitud kohustuste maksed tuleb kas ühekordse makse või osamaksetena teha käes-
olevale määrusele lisatud õiendis märgitud arveldusarvetele. Maksekorraldus(tes)se tuleb
märkida järgmised andmed: Saaja + saaja pangakonto number; panga nimetus; viitenumber;
selgituse reale tuleb märkida käesoleva määruse kuupäev (29.12.2017. a) ja kriminaalasja
number (16221000063). Kui makse sooritatakse kellegi teise arvelt või teise poolt, tuleb
selgitusse lisaks märkida isiku nimi / nimetus, kelle eest makstakse.
5. Kannatanul on kooskõlas KrMS § 207 lõigetele 1 ja 3 õigus esitada kriminaalmenetluse
lõpetamise peale kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn) kümne päeva jooksul alates
käesoleva põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest.
6. Asitõendid ja salvestised - jätta kriminaalasja juurde.
7. Anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia üle järgmistele isikutele: R. S. ja tema
kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningas.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kalmer Kask
3 (3)