Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie: 15.04.2026 nr 12.2-10/76 Tartu mnt 85, Tallinn e-post [email protected] Meie: 20.04.2026 nr 3.4-1/1030-3 vastus vaidlustusele riigihanke nr 306597 alusdokumentide peale Vaidlustaja: Aktsiaselts Kihnu Veeteed (registrikood 10867071) Vaidlustaja esindajad: vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ e-post: [email protected]; [email protected] Hankija: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (registrikood 70000734) e-post [email protected] esindaja Kiur Põld e-post [email protected] I Hankija seisukoht 1. Hankija seisukoht vaidlustuse lahendamiseks: 1) Jätta AS Kihnu Veeteede vaidlustus rahuldamata. 2) Jätta vaidlustuse esitamisega seotud kulud (sh tasutud riigilõiv) vaidlustaja kanda. 3) Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 2. Hankija seisukoht hanke peatamise taotluses, kuigi see on juba vaidlustuskomisjoni poolt lahendatud: Riigihanke peatamise taotlus on alusetu ja see tuleb jätta rahuldamata. II Asjaolud 3. Hankija kuulutas 12.03.2026 välja avatud hankemenetlusena rahvusvahelise riigihanke „Väikesaarte parvlaeva liiniveoteenus” (viitenumber 306597). Riigihanke esemeks on Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu (ATL) sõlmimine parvlaevaliinidel Rohuküla – Sviby, Kihnu – Munalaid, Munalaid – Manilaid ja Sõru – Triigi perioodiks 01.10.2027 – 31.10.2032. 4. Vaidlustaja on AS Kihnu Veeteed, kes vaidlustab RHAD lisa 16 (ATL eelnõu) punktid 5.9 ja 5.14, väites, et nende kohaselt hankija õigus suurendada sõiduplaanijärgsete reiside arvu kuni 20% ulatuses ei ole sõnastatud piisavalt täpselt, selgelt ja ühemõtteliselt. 5. Vaidlustaja leiab, et ATL punktid 5.9 ja 5.14 on vastuolus RHS § 3 punktist 1 tuleneva läbipaistvuse põhimõttega ning taotleb, et hankija viiks need sätted vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega, täpsustades tingimusi ja korda teenuse mahu suurenemisele 20% ulatuses. Vaidlustaja taotleb ka hankemenetluse peatamist. 6. Vaidlustaja teenindab käesoleval ajal otselepingute alusel punktis 3 nimetatud parvlaevaliine. III Hankija vastuväited Vaidlustaja sisustab ebaõigesti vaidlustatud ATL-i sätteid 7. ATL-i punkti 5.9 kohaselt on hankijal (tellijal) õigus suurendada või vähendada sõiduplaanijärgsete reiside arvu vastavalt ATL-i punktile 5.14. Tegemist on blanketse sättega, mis iseseisvalt ei reguleeri tellija õigust suurendada või vähendada sõiduplaanijärgsete reiside arvu, vaid viitab üksnes ATL-i punktile 5.14. Seetõttu ei saa see säte iseenesest rikkuda vaidlustaja õigusi. 8. ATL-i punkt sätestab sõnaselgelt järgmist: „Pooltel on õigus kokku leppida lisareisides aga ka vähendades reise kuni 20% ATL punktis 5.4 alusel kokku lepitud põhireiside koguarvust tingimusel, et seda võimaldab õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioon.” 9. Sõnastus „pooltel on õigus kokku leppida” ei anna hankijale ühepoolset õigust lepingut muuta ega kohustada vaidlustuse esitajat kui vedajat tegema sõiduplaaniväliseid lisareise. Kokkulepe saab tekkida üksnes olukorras, kus üks pool teeb ettepaneku ja teine pool sellega nõustub. Seega on ATL-is selgesõnaliselt välistatud olukord, kus hankija saaks ühepoolselt muuta lepingut reiside arvu osas või kohustada vaidlustuse esitajat kui vedajat tegema sõiduplaaniväliseid lisareise. 10. Lisaks on punktis 5.14 selgesõnaliselt välja toodud tingimus, et tellija ja vedaja ei saa kokku leppida lisareiside tegemist viisil, mis rikuks õigusaktides sätestatud laevapere töö- ja puhkeaja regulatsiooni. 11. Olukorras, kus vedaja ja tellija on saavutanud kokkuleppe täiendavate lisareiside tegemiseks, peab vedaja võetud kohustust täitma. Seejuures on meeskondade arv ja töökorraldus vedaja vastutusalas ning pakkuja otsustada. 12. Eeltoodut arvestades on vaidlustuse punktides 21 kuni 25 toodud näited ainetud ning hankija neid täiendavalt siinkohal ei käsitle. ATL punktid 5.9 ja 5.14 vastavad RHS § 123 lõige 1 punkti 2 ja direktiivi 2014/24 art 72 nõuetele. 13. ATL punkt 5.14 näeb ette selge kvantitatiivse piiri: kuni 20% ATL punkti 5.4 alusel kokkulepitud põhireiside koguarvust. ATL punkt 3.1 täpsustab, et aastane põhireiside veovõime maht on indikatiivselt 6 928 reisi ehk hinnanguliselt 95 000 kilomeetrit. ATL punkt 3.2 sisaldab 2 (7) liinipõhist aastamahtu: Rohuküla – Sviby 2 740 reisi, Kihnu – Munalaid 2 166 reisi, Munalaid – Manilaid 314 reisi ja Sõru – Triigi 1 708 reisi. Pakkujal on seega täpselt teada teenuse baasmaht ning maksimaalne võimalik paindlikkuse ulatus. 20% paindlikkuse piir muudab pakkujale prognoositavaks maksimaalse reiside arvu, milles pooled võivad kokku leppida, ning seega on võimaliku muudatuse ulatus selgelt määratletud. 14. Muudatuse olemus on selge: tegemist on sõiduplaanijärgsete reiside arvu suurendamise või vähendamisega samadel liinidel ja samade laevadega. Hankelepingu üldine olemus (avaliku teenindamise leping parvlaevaliiniveol) ei muutu. Seega on muudatuse olemus ühemõtteline. 15. Rakendamise tingimused on selgelt määratletud ja kolmetasandilised. Esiteks eeldab muudatus poolte vastastikust kokkulepet (ATL-i punkt 5.14). Teiseks on sõnaselgelt ette nähtud, et töö- ja puhkeaja regulatsiooni tuleb järgida (ATL-i punktid 5.14 ja 5.16), st sõiduplaani muutmine on lubatud ainult juhul, kui õigusaktides sätestatud laevapere liikmete töö- ja puhkeaja regulatsioon seda võimaldab. Kolmandaks näeb ATL-i punkt 5.15 ette etteteatamistähtaja: veovõime mahu ajutiseks muutmiseks tuleb esitada tellijale ettepanek vähemalt kaks kuud enne soovitud muudatuse jõustumist. Lühem etteteatamistähtaeg on võimalik üksnes poolte kokkuleppel 16. Vaidlustaja jätab oma vaidlustuses ATL punkti 5.15 täielikult tähelepanuta, ehkki see punkt sätestab täpselt selle menetluskorra, mille puudumist vaidlustaja ette heidab. Samuti jätab vaidlustaja tähelepanuta ATL punkti 5.4, mis näeb ette sõiduplaani ja veovõime mahu iga- aastase kokkuleppimise protseduuri, ning punkti 5.11, mis reguleerib aastaste reiside tellimuse muutmist. Seega sisalduvad RHAD-s (ja eelkõige ATL eelnõus) kõik direktiivi 2014/24 art 72 ja RHS § 123 lõike 1 punkti 2 nõuetele vastavad läbivaatamisklausli elemendid. Vaidlustatud tingimused ei kahjusta konkurentsi ega loo ebavõrdset kohtlemist 17. RHS § 3 punkt 2 sätestab, et hankija peab kohtlema kõiki pakkujaid võrdselt ja jälgima, et kõik pakkujatele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et vaidlustatud tingimused eelistaksid mõnda pakkujat või asetaksid vaidlustaja mõnest teisest pakkujast halvemasse seisu. 18. Käesoleva riigihanke vastu on ettevõtjad ilmutanud märkimisväärset huvi. Lisaks vaidlustajale on riigihankes huvitatud isikutena registreerunud veel neli potentsiaalset pakkujat. Vaid üks pakkuja on küsinud kinnitust, et kas lisareiside määr 20% saab toimuda üksnes poolte kokkuleppel. Teised registreerunud ei ole esitanud ühtegi päringut ega väidet selle kohta, et ATL-i punktid 5.9 ja 5.14 oleksid nende jaoks ebaselged või takistaksid pakkumuse koostamist. See näitab, et vaidlustatud tingimused on hoolsale pakkujale selged, ega ole takistuseks pakkumuse koostamisel ning esitamisel. 19. Riigihanke läbipaistvuse põhimõte eeldab, et hanketingimused peavad olema arusaadavad kõigile piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikele pakkujatele. Olukord, kus üks ettevõtja leiab, et tingimus on ebaselge, samas kui mitu teist turuosalist seda probleemina ei taju, viitab pigem sellele, et tingimus on objektiivselt arusaadav. 20. Vaidlustatud ATL-i punktid 5.9 ja 5.14 kehtivad kõigi pakkujate suhtes ühtmoodi. Need ei anna ühelegi pakkujale eelist ega aseta kedagi halvemasse seisu, kuna kõik turuosalised peavad 3 (7)  pakkumuse koostamisel arvestama samade tingimustega. Ka kohtupraktikas1 on analoogse hankelepingu mahu paindlikkuse tingimuse kohta leitud, et : „Hankelepingu p 4.2.8 kehtib võrdselt kõigile hankemenetluses osalejatele, s.o kõik peavad pakkumise tegemisel arvestama lepingumahu võimaliku suurenemise ja sellega seotud võimalike kuludega. Hanketingimusi kehtestades ei ole enamasti võimalik tagada, et kõik erineva suurusega potentsiaalsed pakkujad oleksid ka faktiliselt võrdsel positsioonil, sest see võib omakorda kaasa tuua õigusliku ebavõrdsuse. 21. Paindlikkuse vajadus reiside mahu kokkuleppimisel tuleneb objektiivsest vajadusest reageerida sõidunõudluse muutumistele (nt rahvarohked üritused, turismihooaja tipud, erandolukorrad), tagada teenuse järjepidevus väikesaarte elanikele ja säilitada avaliku teenuse kvaliteet. Tingimus on seega proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud. Hankija senine kogemus lisareiside mahu suurendamisel 22. Vaidlustaja kirjeldatud „tööjõukulude mitmekordne suurenemine” ja „ebaproportsionaalsed riskid” (vaidlustuse punktid 24–25) on teoreetilised stsenaariumid, mis ei vasta hankija senisele tellimispraktikale. Vaidlustaja ise on hankija lepingupartner samadel liinidel ning tunneb tegelikku praktikat paremini kui keegi teine. Perioodil 2022-2025 on reiside arvu tõstetud 3,8% kõikide liinide kohta kokku. Kõige suurem tõus aastases arvestuses oli Sõru-Triigi liinil 2025. aastal kui reiside arv oli 11% suurem kui hankes määratud. Graafikut tihendati koostöös vedajaga (vaidlustajaga) madalhooajal, kui reiside tihedus oli madal. Tegelik Tegelik Tegelik Tegelik Hankes Tegelik Reiside Hankes Δ% Δ% Δ% Δ% 2022- 2022- Δ% arv 2022 2023 2024 2025 2025 2025 Kihnu liinid 2 360 2 456 4% 2 456 4% 2 432 3% 2 442 3% 9 440 9 786 3,7% Sõru- Triigi 1 522 1 472 -3% 1 548 2% 1 664 9% 1 686 11% 6088 6 370 4,6% Vormsi 2 650 2 734 3% 2 744 4% 2 744 4% 2 732 3% 10600 10 954 3,3% KOKKU 6 532 6 662 2% 6 748 3% 6 840 5% 6 860 5% 26128 27 110 3,8% 23. Eeltoodud statistika kinnitab, et hankija ei ole kordagi varem kasutanud reiside mahu suurendamist sellises ulatuses, mis läheneks 20% piirile. Tegelikud muudatused on piirdunud alla 11%-ga kokkulepitud mahust, mis tähendab, et vaidlustaja kujutletav stsenaarium ulatuslikest varumeeskondadest ja valveaja tööjõukuludest ei ole realistlik. 24. Avaliku teenindamise lepingutes, mille alusel vaidlustaja täna tegutseb2, on reiside mahu muutmine sätestatud hankija ühepoolse otsustusõigusena – vedajal ei ole sõnaõigust ega veto- õigust. Vaidlustatud ATL eelnõus on sama mehhanism kujundatud poolte vastastikkuse kokkuleppe põhimõttel ning vedajale tekib mahu muudatusest kohustus üksnes juhul kui ta sellega on nõustunud. Kui vaidlustaja oli nõus osutama parvlaevadega veoteenust praeguste, õiguslikult oluliselt karmimate tingimuste alusel, ei ole eluliselt usutav, et uued, leevendatud tingimused tema õigusi rikuvad. ATL-i tasusüsteem tagab pakkuja hinnakujunduse selguse ja põhikulude katte 1 Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2019 otsus nr 3-19-1443 2 Vt nt https://www.riigiteataja.ee/akt/102022021012 4 (7) 25. Vaidlustaja põhimure on väidetavalt see, et ebaselge tingimuse tõttu on pakkujal võimatu teha informeeritud otsust pakkumuse maksumuse kohta (vaidlustuse punkt 25). See väide ei pea paika, arvestades ATL-i tasustruktuuri tervikuna. 26. ATL punkt 7.2 sätestab: „Reisitasu on veoteenuse tasu osa, mida arvestatakse eraldi iga toimunud reisi eest. Reisitasu võimaldab vedajal katta toimunud reiside arvust sõltuvad avaliku liiniveo muutuvkulud.” Sama punkti järgi on reisitasu suurus iga liini kohta eraldi fikseeritud ATL punktides 7.4.1–7.4.4. See tähendab, et kui pooled lepivad ATL punkt 5.14 alusel kokku lisareiside tegemises, maksab hankija vedajale iga lisareisi eest täiendavat reisitasu, mis ei ole vedaja jaoks tasuta kohustus. Muutuvkulud, nagu kütus, laeva ekspluatatsiooniga seotud kulud jms kaetakse ka lisareiside puhul reisitasuga. 27. ATL-i punkt 7.5 sätestab: „Periooditasu on veoteenuse tasu osa, mis ei sõltu toimunud reiside arvust.” Punkt 7.6 täpsustab eriti olulise põhimõtte: „Periooditasu võimaldab vedajal katta muud kulud, mis on vajalikud nõuetele vastava avaliku liiniveo osutamiseks ning mida reisitasu ei kata.” Periooditasu on ATL-i kohaselt fikseeritud iga-aastane summa, mida makstakse olenemata tegelikult tehtud reiside arvust. See tähendab, et vedaja põhikulud (sh laevapere püsipersonali palgakulud, üldhalduse kulud, administratiivkulud jms) on kaetud igas olukorras, ka siis, kui reiside arvu vähendab, või ka siis, kui ei ole lisareise. Pakkuja seisukohast võib olukord olla veelgi soodsam. Kui vedaja arvestab pakkumuse koostamisel periooditasu sisse piisava tööjõukulude reservi, mis võimaldaks toime tulla ka kuni 20% mahu suurenemisega, siis hankija hüvitab need kulud tegelikult ette kogu lepinguperioodi jooksul, olenemata sellest, kas hankija tegelikku lisamahtu üldse tellib. Sellest tulenevalt: - kui hankija lisamahtu ei telli, siis vedaja saab periooditasu, mis katab (sh ka tööjõukulu reservi) täies ulatuses, ilma et tegelikke lisakulutusi oleks kantud; - kui hankija lisamahtu tellib ja pooled lepivad selles kokku, siis vedaja saab periooditasu pluss iga lisareisi eest täiendava reisitasu (ATL punktid 7.2–7.4). Seega ei saa vaidlustaja väita, et tal puudub võimalus katta 20% paindlikkusest tulenevaid tööjõukulusid. ATL punkti 7.6 kohaselt ongi periooditasu just nimelt selleks, et katta kõik sellised kulud, mida reisitasu ei kata, sh valveaja kulud ja reservis hoitava tööjõu kulud (kui vedaja peab neid lepingu täitmiseks vajalikuks pidama). 28. ATL punkt 8.2 näeb ette reisitasu kvartaalse korrigeerimise kütuse hinna muutuse alusel ja üks kord aastas tarbijahinnaindeksi (THI) alusel. ATL punkt 8.3 näeb ette periooditasu iga- aastase korrigeerimise keskmise brutokuupalga ja THI muutuse alusel. Seega ei kanna vedaja ka inflatsiooni- ega kütusehinnariski. Need mehhanismid maandavad oluliselt pakkumuse hinnastamisele kaasnevat pikaajalist riski. 29. ATL punkt 1.4.8 kohaselt on eraldi mõiste „reservmaht”, mis on täiendav veovõime maht vedaja lisareiside, erakorraliste lisareiside ning ajutiselt tihendatud sõiduplaani kohaste reiside tegemiseks. ATL punkt 3.2 näeb ette konkreetse reservreiside arvu (10 reisi aastas kolmel põhiliinil). ATL punkt 5.16 võimaldab vedajal teha reservreisi ise ilma tellijaga kooskõlastamata, kui sadamas on piisav autode järjekord. Seega on olemas juba lepingu sees ettenähtud teenuse osutamise mahu paindlikkus, mis on eraldi ATL punkt 5.14 paindlikkusest. Pakkuja äririsk ei ole õiguslik piirang – risk tuleb hinnastada pakkumuse koostamisel 30. Vaidlustaja argumentatsioon põhineb suurel määral sellel, et 20% paindlikkus toob kaasa ebakindluse pakkumuse hinnastamisel ning võib põhjustada „pakkuja tegevuse muutumist jätkusuutmatuks” (vaidlustuse punkt 24). 5 (7) Kohtupraktika on ühemõtteline3: kui pakkuja leiab, et tingimusega kaasneb äririsk, on see pakkuja enda ülesanne hinnastada see risk pakkumuse maksumuses sisse. Hankija ei ole kohustatud kujundama lepingutingimusi viisil, mis eemaldaks ettevõtluse kui sellise baasriskid. Vaidlustaja argumentatsioon taandub sisuliselt soovile saada hankijalt eelnevalt kokku lepitud kulude 100%-line garantii iga võimaliku stsenaariumi jaoks – selline nõue ei tulene seadusest ega kohtupraktikast. 31. Kui vaidlustaja hinnangul toob 20% paindlikkus kaasa olulise äririski, on tema enda ülesanne seda pakkumuse hinnastamisel arvesse võtta. RHS § 115 lõike 1 kohaselt on hankijal kohustus kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust, kui see näib põhjendamatult madal. Pakkuja, kes ei arvesta pakkumuses kõigi teadaolevate riskidega, seab end ohtu, et tema pakkumuse maksumust peetakse põhjendamatult madalaks4. IV Hankija seisukoht menetluse peatamise taotluse kohta Kuigi vaidlustuskomisjon on 20.04.2026 otsusega vaidlustus asjas nr 76-26/306597 jätnud riigihanke peatamise taotluse rahuldamata, esitab hankija siiski vaidlustuskomisjoni poolt nõutud seisukoha. 32. Hankija leiab, et peatamise taotlus on alusetu ja seda ei tule rahuldada. RHS § 193 lg 1 kohaselt tuleb hankemenetluse peatamise üle otsustamisel kaaluda peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile asjaomastele huvidele, mida võidakse kahjustada. Peatamine on põhjendatud eelkõige juhul, kui hankemenetluse jätkamine võib kaasa tuua vaidlustaja jaoks sellise kahjuliku tagajärje, mida hiljem ei ole võimalik kõrvaldada või heastada5. 33. Hankija on pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega kuni 20. maini 2026 kella 12-ni, mistõttu on võimalik vaidemenetlus lahendada enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Seega on hankijal vajaduse korral võimalik hankedokumente muuta ning pakkujal esitada nõuetekohane pakkumus. Menetluse jätkamise korral ei teki pakkujale pöördumatu ega kahjuliku tagajärje saabumise ohtu. 34. Samal ajal tooks hankemenetluse peatamine kaasa olulise avaliku huvi kahjustamise: Veoteenuse algus on planeeritud 1. oktoobrile 2027. Viivitus ohustab teenuse järjepidevust väikesaarte elanikele. Hankija on pakkumuse esitamise ettepaneku punktis 5.4 kirjeldanud, et vedaja vahetumisel tuleb vältida talviseid jääolusid ja suvist kõrghooaega. Iga viivitus nihutab hanke tulemusi ebasobivasse ajavahemikku. Vedaja peab hankes pakkuma ka asenduslaeva, mille viimine hanke nõuetele vastavaks võib võtta mitu kuud – vedajal peab seega olema piisav aeg ümberehituste tegemiseks pärast lepingu sõlmimist. Tasakaalustades vaidlustaja hüpoteetilist huvi ja väikesaarte elanike konkreetset avalikku huvi sujuva parvlaevaliikluse jätkamise suhtes, on selge, et menetluse peatamise kahjulikud tagajärjed oluliselt ületavad vaidlustaja võimalikud kahjustused. 35. Vaidlustuse esitaja esindajad kinnitavad vaidlustuse punktis 39 et nad on hankija lepingulised esindajad. Ilmselt on vandeadvokaatidest esindajad siiski soovinud kinnitada, et nad on pakkuja e vaidlustaja lepingulised esindajad. Hankijal ei ole esitada täiendavaid dokumente. 3 Tallinna Halduskohus on 24.04.2020 otsuses nr 3-20-582 (p 10, 12–13, 15); Tartu Halduskohus on 03.05.2021 otsuses nr 3-21-749 (p 20). 4 Tallinna Ringkonnakohus on 03.09.2021 otsus nr 3-20-2362 (p 22, 26, 47); 5 Vt ka VaKo 17-18/193653, p 4 6 (7) Volikiri lisatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kiur Põld Riigivara osakonna nõunik 7 (7) KÄSKKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 58 Volituse andmine riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustuste läbivaatamisel osalemiseks Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lõike 3 alusel: 1. Volitan riigivara osakonna nõunikku Kiur Põld´u esindama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumit riigihangete vaidlustuskomisjonis esitatud vaidlustuste läbivaatamisel. 2. Volitus kehtib kuni Kiur Põllu teenistussuhte lõppemiseni ministeeriumis. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister