Hankija vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 20.04.2026 Digiallkirjastatud ja esitatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenr: 301334 Vaidlustaja: Enefit OÜ Registrikood: 11184032 Esindaja: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport Registrikood: 10312960 Esindajad: vandeadvokaat Mario Sõrm advokaat Kätlin Sehver Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111 Tallinn E-post: [email protected] [email protected] Kolmas isik I: Leonhard Weiss OÜ (ühispakkujad) Registrikood: 12083348 Diotech Nord OÜ Registrikood: 14673501 Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn E-post: [email protected] Kolmas isik II: Enersense Aktsiaselts Registrikood: 11445550 Esindaja: Tarmo Sulg E-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE  Sorainen – 2/7 – 1. TAOTLUSED 1. Jätta Enefit OÜ vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud RHS § 198 lg 3 alusel Enefit OÜ kanda ning mõista Enefit OÜ-lt välja Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud. 2. ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (hankija) korraldab avatud hankemenetlust „Kadaka tee 62a laadimistaristu rajamine“, viitenumbriga 301334 (hange). Pakkumuste esitamise tähtajaks oli 26.01.2026 kl 11:00. 2. Hankes esitati neli pakkumust: (1) Leonhard Weiss OÜ ja Diotech Nord OÜ (kolmas isik I) ühispakkumus, (2) Enersense Aktsiaselts (kolmas isik II) pakkumus, (3) Enefit OÜ (vaidlustaja) pakkumus ja (4) Mantreco OÜ pakkumus. 3. Hankija tegi 20.02.2026 otsuse nr 5-1/8869-1, millega lükkas tagasi kolmanda isiku I, kolmanda isiku II ja Mantreco OÜ pakkumused ning tunnistas vastavaks ja edukaks vaidlustaja pakkumuse. 4. 02.03.2026 esitasid kolmas isik I ja kolmas isik II riigihangete vaidlustuskomisjonile (VaKo) vaidlustused, milles palusid hankija 20.02.2026 otsuse kehtetuks tunnistada osas, millega nende pakkumused tagasi lükati ja vaidlustaja pakkumused edukaks tunnistati (vaidlustusasjad nr 43/26-301574 ja 45/26-301334, vt vaidlustuse lisad 2 ja 4). 5. 06.03.2026 tegi hankija otsuse nr 5-1/8936-1, millega tunnistas kehtetuks oma 20.02.2026 otsuse osas, millega lükati tagasi kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused ja tunnistati edukaks vaidlustaja pakkumus.1 Hankija teavitas sellest otsusest ka VaKo-t, kes lõpetas selle ajendil RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel vaidlustusasjade nr 43/26-301574 ja 45/26-301334 menetluse. 6. 02.04.2026 tegi hankija otsuse nr 5-1/8398-2, millega tunnistas vastavaks kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused ning tunnistas edukaks kolmanda isiku I pakkumuse. 7. Vaidlustaja vaidlustas VaKo-s hankija 02.04.2026 otsuse (käesolev vaidlustusasi). Vaidlustaja leiab, et hankija otsus on õigusvastane, kuna kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused tulnuks mittevastavuse tõttu tagasi lükata. Vaidlustaja hinnangul, kui kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused oleks väidetavate mittevastavuste tõttu tagasi lükatud, tuleks tema pakkumus tunnistada hankes edukaks. 8. Vaidlustaja tugineb oma vaidlustuses kokkuvõtvalt järgnevale: 8.1. Kolmanda isiku I pakkumus on mittevastav ja hankija pidanuks selle tagasi lükkama, kuna: (1) kolmas isik I pole pakkunud tsoonis 3 tehnilise kirjelduse (TK) lisa 1 p-des 5.1-5.4, 6.1 ja 6.32 nõutud lahendust, st laadimismoodulit (mitte laadimisjaama); (2) kolmas isik I jättis pakkumuse koosseisus esitamata tsoonis 3 pakutud lahenduse kohta vastavustingimuste p-s 2 ja TK lisa 1 p-s 6.9 nimetatud dokumendid, st vabas vormis tootekirjelduse ja 3D joonised. 8.2. Kolmanda isiku II pakkumus on mittevastav ja tulnuks hankija poolt tagasi lükata, kuna: (1) kolmanda isiku II poolt tsoonis 3 pakutud lahendus ei vasta TK lisa 1 p-de 6.21 ja 6.22 nõuetele, st puudus nõutav teavitussüsteem; (2) kolmas isik II jättis pakkumuse koosseisus esitamata tsoonis 3 pakutud lahenduse kohta vastavustingimuste p-s 2 ja TK lisa 1 p-des 6.8 ja 6.9 nimetatud dokumendid, st vabas vormis tootekirjelduse, elektriskeemid ja 3D joonised. 1 Hankija otsused on VaKo-le riigihangete registris kättesaadavad.  Sorainen – 3/7 – 3. VAIDLUSTUS TULEB JÄTTA RAHULDAMATA 9. Hankija ei nõustu vaidlustajaga, et kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumused on mittevastavad ja tulnuks tagasi lükata. 10. Hankija kontrollis põhjalikult kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumusi enda kehtestatud vastavustingimuste suhtes, sh küsis pakkujatelt selgitusi, ning jõudis selle tulemusel õigustatult järeldusele, et pakkumused on vastavad. Hankija 02.04.2026 otsus nr 5-1/8398-2 on seega õiguspärane, puudub mistahes alus selle kehtetuks tunnistamiseks. 3.1. Hanketingimused ei näinud pakkujatele ette kohustust esitada tsoonis 3 pakutavate laadimismooduli tüüpi lahenduste kohta andmeid, millele mittevastavust või mille esitamata jätmist vaidlustaja ette heidab 11. Hanke esemeks olev projekt oli jagatud tsoonideks: tsoon 1, tsoon 2 ja tsoon 3 (vt tsoonide joonist TK lisa 1 p 1.1, joonis 2). Pakkujad pidid pakkuma tsoonides 1 ja 2 laadimisjaama tüüpi lahendust ning tsoonis 3 laadimismooduli tüüpi lahendust. Lahenduste, st laadimisjaama ja laadimismooduli omavahelise eristuse kohustus on kajastatud TK lisa 1 p-s 6.32. Sama eristus tuleneb mh ka RHAD-st „RHAD vorm 1 - Pakkumuse maksumus“. 12. Tsoonis 3 pakutava laadimismooduli tüüpi lahenduse tehnilised nõuded kajastuvad TK lisa 1 ptk-is 5, osaliselt ka ptk-is 3 (vt p 3.1, 3.4, 3.7). TK lisa 1 ptk 6 seevastu kajastab laadimisjaama tüüpi lahenduse tehnilisi nõudeid. See on ilmne TK lisa 1 ptk 6 pealkirjast „Laadimisjaamad“ ning samuti TK lisa 1 p-st 3.7, mille viimane lause ütleb selgelt, et tsooni 3 kohta käiv info ja tingimused sisalduvad ptk-is 5. 13. Ainsa erisusena käsitleb TK lisa 1 ptk 6 laadimismooduli tüüpi lahendusi p-s 6.1, mille kohaselt võib pakkuja ise valida tsoonis 3 pakutavate laadimismoodulite arvu, p-s 6.18, mille kohaselt peavad laadimismoodulid olema kaitstud füüsiliste tõketega, ning p-s 6.32, mis sätestab laadimisjaama tüüpi ja laadimismooduli tüüpi lahenduste eristamise kohustuse ning kajastab mõlemat tüüpi lahenduse põhimõttelise skeemi (joonised 5 ja 6). Muus osas TK lisa 1 ptk 6 laadumismooduli tüüpi lahendusi ei käsitle ega reguleeri. 14. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on hankijal vaba voli otsustada, milliste andmete või dokumentide alusel pakkumuste vastavust kontrollitakse ning milliseid andmeid või dokumente peavad pakkujad selle jaoks esitama. Riigikohtu praktikast lähtudes,2 kohaldub ka pakkumuse vastavuse kontrollimisel põhimõte, mille kohaselt kontrollitakse pakkumuste vastavust lähtudes andmetest ja dokumentidest, mille esitamise on hankija ette näinud. 15. Praegusel juhul sätestas hankija pakkujate poolt esitatavate andmete skoobi vastavustingimuste p-s 2 (hankija rõhutused allajoonitud): „LAADIMISJAAMADE VASTAVUS TK LISA 1 - TEHNILISED TINGIMUSED PUNKTILE 6 Pakkuja esitab vabas vormis dokumendi, mis kirjeldab laadimisjaamade vastavust TK lisa 1 punktile 6, sealhulgas peab pakkuja esitama: 1) laadimistaristu plokkskeemi vastava TK lisa 1 punktile 6.8; 2) laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D joonised PDF formaadis vastavalt TK lisa 1 punktile 6.9. Küsimused ettevõtjale: 1. Laadimisjaamade vastavuse kirjeldus TK lisa 1 punktile 6 (Vabas vormis dokument) 2. Laadimistaristu plokkskeem (Vabas vormis dokument) 3. Laadimistaristu koostises oleva konteineri 3D joonised PDF formaadis (Vabas vormis dokument)“ 2 RKHKo 3-19-1464, p 16; 3-24-3485, p 29.  Sorainen – 4/7 – 16. Nagu on näha vastavustingimuste p 2 sõnastusest, siis küsis hankija pakkujatelt dokumente üksnes laadimisjaama tüüpi lahenduste kohta, mille nõudeid reguleerib TK lisa 1 ptk 6 ja mida tuli pakkuda tsoonides 1 ja 2 (mitte tsoonis 3). Vastavustingimuste p 2 järgi ei olnud pakkujatelt nõutav esitada andmeid tsoonis 3 pakutavate laadimismooduli tüüpi lahenduse kohta.3 17. Kui antud juhul pole hankija nõudnud vastavustingimuste p 2 (ega ühegi teise tingimuse) raames pakkujatelt andmete esitamist tsoonis 3 pakutava laadimismooduli tüüpi lahenduse kohta, ei saa hankija pakkujatelt ka selliste andmete esitamist eeldada. Veelgi vähem saab hankija lugeda pakkumust mittevastavaks selle pinnalt, et pakkuja pole talle esitanud andmeid, mille esitamise kohustust pakkujal pole. Riigihanke alusdokumente pole vaidlustatud, mistõttu on need kehtivad ja siduvad nii hankijale kui ka pakkujatele ning hankija ei saa juba eelviidatud Riigikohtu praktika alusel asuda nõudma pakkujatelt nn primaartõenditena andmeid või dokumente, mille esitamist RHAD ette ei näinud. 18. See, et vaidlustaja tõlgendab riigihanke alusdokumente teisiti ja arvab, et vastavustingimuste p 2 alusel pidanuks pakkujad esitama hankijatele andmeid ka tsoonis 3 pakutavate laadimismooduli tüüpi lahenduse kohta, ei muuda eelnevat käsitlust ebaõigeks ega hankija otsust õigusvastaseks. Haldus- ja kohtupraktikas on rõhutatud, et riigihanke tingimuste tõlgendamisel ei ole tingimata määrav pakkuja ega nn mõistliku kõrvaltvaataja arusaam hanketingimustest,4 vaid esmalt tuleb võtta seisukoht selles, milline sisu tuleneb tingimuse sõnastusest ja lause ehitusest (st grammatiliselt tõlgendada).5 19. Hankija selgitab, et hanketingimuste kohaselt kannavad mitmeti tõlgendatavate hanketingimuste puhul nendest õigesti arusaamise riski pakkujad. Ka vaidlustaja ise on viidanud, et hanketingimuste vastuolude korral pidanuks pakkujad ise küsima selgitusi ja selle tegemata jätmise korral on hanketingimustest valesti arusaamise risk pakkujal6 – antud vaidluse kontekstis siis vaidlustajal endal. 20. Eeltoodust nähtub lihtsustatult ja kokkuvõttes see, et vaidlustaja väited kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II pakkumuse mittevastavuse osas on ekslikud juba põhjusel, et RHAD-st puudusid nõuded, millele mittevastavust saaks vaidlustaja kolmandate isikute pakkumustele ette heita. Pakkumused saavad vastata või mitte vastata tingimustele, mis on seatud, mis tähendab, et kui mõnda tingimust ei ole seatud, siis ei saa ühegi pakkuja pakkumus sellele ka mitte vastata. Seda vaatamata vaidlustaja arvamusele selle kohta, kas ja mida pidanuks või võinuks hankija pakkumuse vastavuse kontrollimiseks pakkujatelt nõudma. 3.2. Kolmandate isikute pakkumustes ei esine mittevastavusi 21. Nagu eelnevalt selgitatud, ei näinud hanketingimused pakkujatele ette kohustust esitada vastavustingimuste p-s 2 nimetatud andmeid tsoonis 3 pakutud laadimismooduli tüüpi lahendusele. 22. Kohustust selliseid andmeid esitada ei tulenenud pakkujatele ka mujalt riigihanke alusdokumentidest, sh TK lisa 1 p-dest 6.8 ja 6.9, kuivõrd viimased sätted kohaldusid üksnes tsoonides 1 ja 2 pakutud laadimisjaama tüüpi lahendustele (vt TK lisa 1 ptk 6 pealkiri „Laadimisjaamad“). 23. Seega on alusetu vaidlustaja etteheide, et kolmas isik I ja kolmas isik II jätsid oma pakkumuste koosseisus esitamata vastavustingimuste p-s 2 ja TK lisa 1 p-des 6.8 ja/või 6.9 nõutud dokumendid tsoonis 3 pakutud lahenduse kohta. Selliste andmete esitamise kohustus puudus. 3 Seda selgitas hankija ka oma 06.03.2026 otsuses nr 5-1/8936-1, vt lisa 1. 4 TrtRKo 14.08.2017, 3-17-1063/33 p 18. 5 VaKo 170-19/206522, p 10.3. 6 Vt vaidlustuse p 75 ja selles viidatud kohtupraktika.  Sorainen – 5/7 – 24. Sarnaselt on alusetu ka vaidlustaja etteheide, et kolmandate isikute pakkumused tsooni 3 osas ei vastanud TK lisa 1 nõuetele. Esiteks, vastavustingimuste p 2 järgne hankija kontroll ei hõlmanudki üldse tsoonis 3 pakutud laadimismoodulite tüüpi lahenduse TK lisas 1 sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimist. Teiseks, TK lisa 1 ptk-is 6 sätestatud nõuded (sh vaidlustaja viidatud TK lisa 1 p-des 6.21 ja 6.22 sätestatud teavitussüsteemi nõuded) ei hõlmanud tsoonis 3 pakutud lahendust.7 25. Mis puudutab kolmanda isiku I pakkumuse hulgas esitatud tooteinfo failis sisaldunud viidet „200 kW standalone charging stations“, millele vaidlustaja kolmanda isiku I pakkumuse väidetava mittevastavuse alusena tugineb, siis sellest oleks pealiskaudne ja meelevaldne järeldada, et kolmas isik I ei pakkunud tsoonis 3 TK lisa 1 p-des 5.1-5.4, 6.1 ja 6.32 nõutud laadimismooduli tüüpi lahendust. Nagu kolmas isik oma 02.03.2026 vaidlustuses õigesti selgitas (vt vaidlustuse lisa 2), ei olnud ta üheski oma pakkumuse koosseisus esitatud dokumendis märkinud, et kavatseb tsoonis 3 paigaldada hankija nõutud laadimismoodulite asemel hoopis laadimisjaamad. Kolmas isik I esitas pakkumuse koosseisus tooteinfo faili laadimisjaama tüüpi lahenduse kohta, mida ta pakkus tsoonides 1 ja 2 ning mille esitamine oli ka nõutav vastavustingimuste p 2 alusel. 26. Kolmas isik I esitas oma pakkumuse koosseisus tsoonide 1, 2 ja 3 kohta elektriskeemi ja primaarskeemi (mida tegelikkuses tsoonis 3 pakutud lahenduse kohta ei pidanud esitama). Nendelt dokumentidelt on näha, et tsoonis 3 pakutakse laadimismooduli tüüpi lahendust. Kolmas isik I selgitas hankijale skeemide tähistusi oma 02.03.2026 vaidlustuses (vt vaidlustuse lisa 2, p-d 5.4-5.7). Hankija kontrollis nende selgituste pinnalt esitatud skeemid üle ja jõudis õiguspäraselt järeldusele, et need tõepoolest kajastavad lahendust, mis on tsoonis 3 nõutav. VaKo-l on võimalik kolmanda isiku I pakkumuse koosseisus olevate skeemidega ka ise tutvuda ja selles järelduses veenduda. 27. Seega kokkuvõtvalt, nii kolmas isik I kui ka kolmas isik II mõlemad esitasid hankijale nõuetekohased pakkumused. Dokumentide, mille mitteesitamist vaidlustaja kolmandatele isikutele ette heidab, esitamine ei olnud hanketingimuste kohaselt tsoonis 3 pakutud lahenduse osas nõutud. TK nõuded, millele mittevastavust vaidlustaja kolmandate isikute puhul näidata üritab, ei kohaldunud tsoon 3 lahendusele. Veelgi enam, tsoon 3 lahenduse puhul ei laienenud hankija vastavustingimustest tuleneva kontrolli ese üldse TK nõuetele, kuivõrd hankija tsoon 3 osas pakkujatelt mingeid sellekohaseid andmeid ei küsinud. 3.3. Hankija otsus tuleb igal juhul jätta jõusse, kuna see on sisuliselt õige 28. Vaidlustaja heidab hankijale ette, et viimane on hanke raames oma varasemat otsust muutnud ning uut otsust varasemast erinevalt põhjendanud. Samuti korduvalt ka seda, et vaidlustatud otsuses esitatud põhjendused on otsitud. 29. Alustada võiks siinkohal sellest, et vaevalt saab vaidlustajale olla kuidagi saladuseks või üllatuseks, et mistahes hankija võib oma otsuseid ümber vaadata, kui ta leiab, et üks või teine otsus ei pruugi olla õiguspärane. Kui hankija leiab, et tema varasem otsus ei ole õige, siis tähendab see paratamatult ka seda, et hilisema otsuse põhjendused ei saagi olla kooskõlas varasema otsuse ega selle põhjendustega. Raske oleks ette kujutada otsuseid, mis on oma sisus vastupidised, kuid mille põhjendused jääksid sellele vaatamata ühesugusteks. 30. Sama lugu on ka vaidlustaja korduvate väidetega sellest, et vaidlustatud otsuse põhjendused on kuidagi „otsitud“. See, et vaidlustajale hankija otsuse põhjendused ei meeldi, ei tähenda, et hankija otsus ei oleks lõppastmes õige. 31. Hankijal on kohustus viia hange läbi kooskõlas RHS-iga ja kehtivate hanketingimustega. Kui hankija on hankemenetluse raames varasemalt teinud otsuse, mis ei ole RHS-i ja kehtivate hanketingimustega kooskõlas, on hankijal kohustus see otsus ümber vaadata. Hankija 7 Selliselt mõistis hanketingimusi ka kolmas isik II, vt vaidlustuse lisa 4 p 7.  Sorainen – 6/7 – hoolsuskohustusest tulenevalt ei saa jätta hankija kehtima otsust, mis on hankijale teadaolevalt RHS-i ja/või hanketingimustega vastuolus. 32. Praegusel juhul mõistis hankija kolmandate isikute 02.03.2026 vaidlustuste pinnalt, et tema 20.02.2026 otsus nr 5-1/8869-1 ei ole kolmandate isikute suhtes õiguspärane. Selleks hankija vastava otsuse tühistaski ja viis läbi kolmandate isikute pakkumuste uue kontrollimise. Uue kontrollimise tulemusel jõudis hankija kehtivate hanketingimuste põhjal õigesti järeldusele, et kolmandate isikute pakkumused on vastavad ning neid ei tuleks tagasi lükata. Seetõttu tegi hankija ka vastavasisulise otsuse (hankija 02.04.2026 otsus nr 5-1/8398-2), põhjendades selles, miks ta vastavale järeldusele jõudis. 33. Asjaolu, et hankija 02.04.2026 otsus ei vasta sisu poolest hankija varasematele otsustele või nt RHR-i teabevahetuses sisalduvatele selgitustele, ei muuda seda otsust õigusvastaseks. Samuti ei muuda seda otsust õigusvastaseks hankija käesolevas menetlusdokumendis sisalduvad selgitused. Hankijal on õigus oma varasemaid põhjendusi täiendada ning vajadusel ka muuta, kui hankija jõuab järeldusele, et varasemad põhjendused ei vasta lõpuni RHS-i või hanketingimuste nõuetele. 34. Riigikohus on selgitanud ja VaKo on oma praktikas tunnustanud, et hankija otsus tuleb menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta kehtetuks tunnistamata, kui otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt peaks hankija samasisulise otsuse vastu võtma.8 Hankija on käesolevas menetlusdokumendis selgitanud, miks kolmandate isikute pakkumused tuleb lugeda vastavaks. Isegi kui need selgitused ei ühti lõpuni hankija varasemate otsuste või selgitustega, on oluline see, et hankija 02.04.2026 otsuse tuum on õige – kolmandate isikute pakkumused on vastavad ega kuulu tagasilükkamisele. Seega on õige ka hankija otsus selles osas, et edukaks tuleb tunnistada kolmanda isiku I pakkumus kui vastavatest pakkumustest majanduslikult soodsaim. 35. Kokkuvõtvalt, isegi kui nõustuda vaidlustaja teooriaga, et hankija 02.04.2026 otsuse põhjendused on vastuolulised, ei tooks seegi väidetav põhjus kaasa vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsus kolmandate isikute pakkumused vastavaks tunnistada ning kolmanda isiku I pakkumus edukaks tunnistada on kehtivate hanketingimuste valguses igal juhul õiguspärane. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata, kuna hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. 3.4. Kui hankija otsus vähemalt emma-kumma kolmanda isiku suhtes on õiguspärane, siis puudub vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus 36. Hankija juhib tähelepanu, et nii kolmanda isiku I kui ka kolmanda isiku II pakkumus olid hindamistulemuste poolest vaidlustaja pakkumusest eespool. Seega, isegi kui ühe kolmanda isiku pakkumus tuleks vaidlustusmenetluse tulemusena tagasi lükata, ei osutuks vaidlustaja ikkagi hankes edukaks. 37. RHS § 185 lg 1 kohaselt eeldab isikul vaidlustamisõiguse teke, et väidetav RHS-i rikkumine peab tema õigusi rikkuma või huvisid kahjustama. Ettevõtjal on hankija otsuse vaidlustamise õigus, kui vaidlustuse rahuldamisel tekiks vaidlustajal väljavaade hankelepingu sõlmimisele. Eduka pakkumuse valiku vaidlustamise õigus on ettevõtjal, kellel on vaidlustuse rahuldamise korral võimalus osutuda võitjaks.9 38. Praegusel juhul on vaidlustaja vaidlustanud kolmanda isiku I ja kolmanda isiku II suhtes tehtud hankija otsuse tunnistada nende pakkumused vastavaks. Kui vaidlustajat peaks saatma käesolevas vaidlustusmenetluses edu vaid ühe kolmanda isiku suhtes (kuid mitte mõlema), ei saavutaks vaidlustaja sellega hanke võitu. Sellisel juhul puuduks vaidlustajal RHS § 185 lg 1 kohane vaidlustusõigus ning tema vaidlustus tuleks jätta läbi vaatamata või rahuldamata. See 8 Vt nt VaKo 28.10.2024 otsus vaidlustusasjas 191-24/283180, p 7.4. 9 M. A. Simovart jt. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tartu 2025 – § 185 komm-d 25 ja 30, lk-d 1090 ja 1093.  Sorainen – 7/7 – põhimõte kohaldub ka juhul, kui vaidlustusõiguse puudumine selgub vaidlustusmenetluse käigus.10 39. Seega, isegi juhul kui VaKo peaks leidma käesolevas vaidlustusmenetluses, et emma-kumma kolmanda isiku (kuid mitte mõlema) suhtes tehtud positiivsed otsused tuleb kehtetuks tunnistada, puuduks alus vaidlustust rahuldada. 4. MENETLUSLIKUD TEATED 40. Tulenevalt VaKo 16.04.2026 kirjast on käesolev vastus vaidlustusele tähtaegne, kui on esitatud hiljemalt 20.04.2026. 41. Hankija ei pea vajalikuks asja läbivaatamist avalikul istungil menetlusosaliste osavõtul ja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kui VaKo otsustab RHS § 195 lg 2 alusel asja avalikul istungil siiski läbi vaadata, osaleb hankija sellel oma esindajate kaudu. Lugupidamisega Mario Sõrm Kätlin Sehver vandeadvokaat advokaat 10 Samas – § 185 komm 23, lk 1090.