Vastus pöördumisele

Saatja: "Rasmus Kuklane" <[email protected]> Saaja: "Mari Amos - SOM" <[email protected]> Teema: [DKIM katki]Täiendavad mõtted ja küsimused seoses veterinaarravimite aastatasu regulatsiooniga Kuupäev: 2026-03-23 13:45 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. HOIATUS! See e-kiri võib olla liba-, õngitsus- või pahaloomuline, kuna on saadetud asutusest, kus meiliserver on vigaselt seadistatud. Rohkem infot: KKK | teenusveeb -> E-post ja kalender. Tere Puutuvalt veterinaarravimite müügilubade haldamise aastatasu temaatikasse on meil veel üks täiendav meede, mida Sotsiaalministeerium võiks kaaluda ning ka selline põhimõtteline küsimus. 1. Aastatasu haldamise osas soodustuste tegemine sama toimeainega ravimile, millel on sama manustamisviis, kuid erinevad toimeaine sisaldused (tugevus) Käesoleval ajal on ravimiregistris sama toimeaine ja manustamisviisiga müügiloaga veterinaarravimid, mille toimeaine sisaldus (tugevus) on näiteks 0,125mg/ml, 0,25mg/ml, 5mg/ml, 10mg/ml, 15mg/ml jms. Kui tootja teeb nn väikse muudatuse Euroopa registris, mis vajab Ravimiameti heakskiitmist/tagasilükkamist, siis tehakse üldreeglina kõikidele analoogsetele (s.o sama toimeaine ja manustamisviisiga, kuid erineva time aine sisaldusega) veterinaarravimitele korraga. Niisamuti võib sellistel ravimitel olla sama PIL (pakendi infoleht) (ehk ühes ja samas PIL-is on loetletud kõik sama ravimi toimeaine sisaldused). Kui on vaja PIL-i mingil põhjusel muuta, siis müügiloa hoidja teebki registris 1 muudatuse kõikide tugevuste kohta ning Ravimiamet ka siis selle 1 muudatuse kas kinnitab või lükkab tagasi. Samas on kõikidel erinevate toimeaine sisaldustega samal ravimil müügiluba iga erinevuse kohta (s.t ülalosundatud näites oleks justkui kokku 5 müügiluba). Vaatamata sellele, et RavS kehtestab müügiloa haldamise aastatasu iga müügiloa kohta, on meie hinnangul võrdlemisi ebaõiglane ka selline olukord, kus Ravimiamet justkui haldab sama ravimi erineva tugevusega vorme n-ö ühe hindamist mittevajava muudatusena, kuid aastatasu kasseerib kõigi müügilubade eest eraldi (märkusena veel niipalju, et selline aastatasu võib juba seaduse tasandil olla ebaproportsionaalne). Näiteks veterinaarravim Rilexine (https://www.ravimiregister.ee/publichomepage.aspx?pv=PublicMedDetail&vid= 8261c299-e070-4713-9561-7b1ce864ab59). Meie hinnangul on mõistlik kaaluda sellise meetme rakendamist, millega kehtestatakse näiteks 100% tasu ühele sama toimeaine ja manustamisviisiga müügiloa toimeaine sisaldusele ning kõik teised sama ravimi toimeaine sisaldused oleksid soodustatud (nt 50%). See motiveeriks ilmselt müügiloa hoidjaid turustama rohkem erineva toimeaine sisaldusega sama ravimit, teeb erinevad tugevused rohkem kättesaadavaks ning see omakorda toetab õiguskandleri 16.12.2025 sisukohas esitatut (nt müügiloa hoidjad hoiduvad vähemkasutatavate ja väiksema müügikäibega toimeaine sisaldusega ravimite puhul müügiloa tegemisest). 2. Veterinaarravimite aastatasu haldamise kulu ja tulu proportsionaalsus Meid ikkagi väga huvitab kõnealuse aastatasu haldamise puhul Ravimiameti kulude analüüs. Kui tulu saab lihtsasti välja arvutada selle põhjal, mitu rahvuslikku ja MRP/DCP kehtivat müügiluba on ravimiregisteris ning müügilubade arvu korrutada õigusaktides näidatud summaga, siis kõnealuse meetme kulu jääb täiesti ebaselgeks ja hoomamatuks. Kui õiguskantsleri 16.12.2025 seisukohas esitatud väited vastavad tõele ainuüksi rahvuslikult registreeritud müügilubade osas, siis kas Sotsiaalministeerium/Ravimiamet on tekitanud olukorra, kus meetmega korjatav tulu ületab mitmekümnekordselt asjaomase kulu? Õiguskantsleri ilmselt konservatiivselt viidatud 1,42M korjatud tulu vastab ~40 isiku tööjõukulule (kui tööjõukulu inimese kohta on 3 000 eurot, mis vastab omakorda brutopalgale, mis on kõrgem nii era kui avaliku sektori keskmisest, Statistikaameti andmetel). Kas tõesti veterinaarravimite aastatasu HALDAMISEGA tegeleb Ravimiametis täistööajaga igapäevaselt 40 inimest terve aasta? Kui Ravimiameti aastaraamatu andmed 2025.a kohta vastavad tõele, et seal töötas 2025.a alguse seisuga 114 inimest, siis pole eluliselt usutav, et kogu Ravimiameti personalist ~35% tegelesid ainuisikuliselt üksnes kitsa veterinaarvaldkonna meetme haldamisega! Juhin siinkohal Sotsiaalministeeriumi tähelepanu, et Ravimiameti avaldatud statistika kohaselt 2024.a oli veterinaarravimite turu maht 20MEUR, humaanravimite turu maht 515MEUR ja apteegituru maht 619MEUR. Kui võrrelda üksnes turu mahtusid hulgimüügi tasandil sõltuvalt sellest, kas tegemist on veterinaarravimite või humaanravimitega, siis humaanravimite turu maht ületab veterinaarravimite turu mahu kokku 26 (KAKSKÜMMEND KUUS) korda. Teisisõnu, veterinaarravimite turg moodustab kokku 3,7% asjaomaste turugude kogumahust. Kui eeldada õiguskantsleri 16.12.2025 seisukohas esitatu õigsust Ravimiameti eelarve, kulu ja aastatasu meetmega korjatava tulu kohta, siis kuidas on võimalik, et veternaarvaldkonna kitsa meetme – haldamise aastatasu – abil korjatakse enam kui 25% Ravimameti eelarvelistest tuludest? Kui lisada sellele mõttekäigule veel asjaolu, et lisaks aastatasule korjatakse veterinaarvaldkonnas tulusidd ka muudatuste hindamisele, riigilõive, ohutuse- ja seiretasusid jms, siis kui palju üldse moodustab veterinaarvaldkonnas kogutav tulu Ravimiameti kogu tulubaasist? Kas on see 25%, 35% või 50%? Kui veterinaarravimite turg on 3,7% kogu ravimite turust (ja seda veel apteegiturgu arvestamata!), siis miks korjatakse Ravimiameti kogueelarve tuludest enam kui 25% veterinaarvaldkonnast (ilmselt tegelikkuses protsendiliselt veelgi märkimisväärselt rohkem)? Pole ka eluliselt usutav, et veterinaarias oleksid Ravimiameti tegevused, toimingud ja kulud kuidagigi keerulisemad ja töömahukamad, kui inimtervishoius, pigem on see ikkagi vastupidi. Meie hinnangul veterinaarravimite müügilubade hoidjad ei pea Ravimiameti tegevust rahastama suuremas mahus, kui see aastatasu eesmärke silmas pidades vajalik on ning samuti veterinaarvaldkonda üleüldiselt. Seejuures juba teadaolevatest andmetest lähtudes oleks Ravimiameti jätkusuutlikku rahastamist võimalik saavutada ka oluliselt väiksema üldise aastatasuga. Meie hinnangul ei peaks veterinaaria ka ülal pidama inimtervishoidu – arenenud riikides on see pigem vastupididine. Selleks, et hinnata kõnealuse meetme - aastatasu suuruse – proportsionaalsust, palume meile esitada põhjalik ja konkretiseeritud kulupõhine analüüs aastatasuga otseselt/vahetult seotud kuludest ja töömahtudest (sh palume näidata konkreetselt ära mitu inimest töötab üksnes kõnealuse meetme rakendamisega). Lugupidamise ja heade soovidega, Rasmus Kuklane E-post: [email protected] MTÜ Veterinaarravimitootjate Liit Uusaru 5, 76505 Saue The information transmitted is intended only for the person or entity to which it is addressed and may contain confidential and/or privileged material. Any review, retransmission, dissemination or other use of, or taking of any action in reliance upon, this information by persons or entities other than the intended recipient is prohibited. If you received this in error, please contact the sender and delete the material from any computer. P Save a tree. Don't print this e-mail unless it's really necessary!