MINISTRI MÄÄRUS
18.03.2026 nr 11
Ministri määruste muutmine
Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ja kooskõlas nimetatud
seaduse § 43 lõikega 31 ning ravimiseaduse § 17 lõike 1, § 19 lõike 5, § 21 lõike 3, § 31 lõike 6
punkti 1, § 33 lõike 7, § 79 lõike 1, § 80 lõike 4 ja § 81 lõike 2 alusel.
§ 1. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja
apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ muutmine
Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest
väljastamine ning retsepti vorm“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine“;
2) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Retsepte ja tellimislehti võib välja kirjutada Eestis kehtiva müügiloaga ravimitele, ravimi
ekstemporaalseks valmistamiseks apteegis ning ravimiseaduse § 21 lõigetes 1 ja 7–9
ettenähtud juhul müügiloata ravimitele. Kui ravimi väljakirjutamise õigust omav isik kirjutab
retsepti välja müügiloata ravimile ravimiseaduse § 21 lõike 1 alusel või lõigete 7–9 alusel antud
müügiloata ravimi turustamise loal märgitust erineva diagnoosi või ravimvormiga, peab ta
esitama Ravimiametile taotluse müügiloata ravimi turustamiseks.“;
3) paragrahvi 2 lõike 31 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud glükokortikosteroidi
sisaldavad ravimid“;
4) paragrahvi 2 lõike 31 punktist 101 jäetakse välja sõna „kombineeritud“;
5) paragrahvi 2 lõike 31 punktist 12 jäetakse välja sõna „suukaudseks“;
6) paragrahvi 2 lõige 61 sõnastatakse järgmiselt:
„(61) Patsiendile narkootilise ravimi retsepti alusel väljakirjutatava ravimi kogus ei tohi ületada
temale üheks kuuks vajaminevat kogust. Kui ühele retseptile väljakirjutatava ravimi suurimale
kogusele on kehtestatud piirang käesoleva määruse lisa 4 punktis 1, lähtutakse sellest,
ületamata üheks kuuks vajaminevat kogust.“;
7) paragrahvi 2 lõige 63 sõnastatakse järgmiselt:
2
„(63) Narkootilist või psühhotroopset ainet on lubatud isikule välja kirjutada reisi kestuse ajaks
isiku raviks vajaminevas koguses rohkem kui käesoleva määruse lisas 4 sätestatud, kuid mitte
rohkem kui 30 päevaks, märkides retseptile „reisi ajaks“, ja tehes patsiendi haiguslukku või
tervisekaarti sellekohase kande.“;
8) paragrahvi 3 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset järgmises sõnastuses:
„Kui ravimi väljakirjutaja hinnangul on vajalik ja põhjendatud jätkata ravi enam kui üks kuu ning
ravimi väljakirjutaja on veendunud, et patsiendi ohutus ja ravi tõhusus on tagatud, võib välja
kirjutada kuni kuus ühekordset narkootilise ravimi retsepti. Korraga väljastatakse isikule ravim
vaid ühe kehtiva retsepti alusel.“;
9) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „elukoha aadress“ sõnaga
„kontaktandmed“;
10) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad „valmisravimi korral“ sõnadega
„valmisravimi ja standardiseeritud ekstemporaalse ravimi puhul“;
11) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „ravimite korral“ tekstiosaga „ravimite,
välja arvatud standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite puhul“;
12) paragrahvi 4 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 4 lõike 9 kolmandast lausest jäetakse välja tekstiosa „, eeskätt vedelate
ravimvormide (annus näidatakse tilkades või lusikatäites) ja pindmiste ravimvormide korral
(selgitus nii ühekordse annuse kui ravimiga kaetava pinna suuruse kohta)“;
14) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse pärast teist lauset lausega järgmises sõnastuses:
„Kui Tervisekassa ei saa hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras või
sõjaseisukorras paberretsepte väljastada ja arstile varem väljastatud paberretseptid on arstil
välja kirjutatud, võib arst paberretsepti puudumise korral kirjutada retsepti tühjale paberile
samade andmetega, mis on retsepti vormil.“;
15) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast esimest lauset lausetega järgmises sõnastuses:
„Retseptiravimi väljaostja isik tuleb tuvastada isikut tõendava dokumendi alusel või
elektroonilise isikutuvastuse vahendusel. Kui ravimi väljaostja ei ole see isik, kellele retsept
välja kirjutati, peab ta lisaks enda isiku tuvastamisele ütlema patsiendi nime ja isikukoodi. Enne
ravimi väljastamist patsiendist erinevale isikule veendub apteeker retseptikeskuses ravimi
teisele isikule väljastamise õiguses kooskõlas § 5 lõike 6 punktidega 2 ja 3.“;
16) paragrahvi 6 lõike 21 teine lause sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimi väljastamisel tuleb arvestada ravimiseaduse § 17 lõike 1, § 19 lõike 5 ja § 21 lõike 3
alusel kehtestatud määruses sätestatud nõudeid.“;
17) paragrahvi 6 lõike 3 teine lause ning lõike 4 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 6 lõige 81 sõnastatakse järgmiselt:
„(81) Ravimiseaduse § 21 lõigete 7–9 alusel turustada lubatud müügiloata ravimeid võib
paberretsepti alusel väljastada ainult juhul, kui väljastaja on eelnevalt Ravimiametist
kontrollinud, et paberretseptil märgitud toimeaine, tugevus, ravimvorm ja diagnoosi kood
vastavad turustamisloal märgitule.“;
3
19) paragrahvi 6 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Ravimi kasutamist käsitlev tekst kantakse väljastatava ravimi pakendile või pakendi külge
kinnitatavale lehele. Kleebise kasutamise korral ei tohi see varjata olulist teavet. Ravimi
väljastamisel tuleb ravimi ostjale suuliselt ning arusaadavalt ja piisavas mahus selgitada ravimi
õiget ja ohutut kasutamist ning juhtida tema tähelepanu ravimi õigele säilitamisele ja pakendil
olevatele muudele märkustele.“;
20) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 151 järgmises sõnastuses:
„(151) Kui apteekril tekib pärast ravimit väljaostva kolmanda isiku nõustamist ravimi sihipärases
ja ratsionaalses kasutamises kahtlus, et isikut ei ole volitatud ravimit välja ostma, on tal õigus
keelduda ravimi väljastamisest.“;
21) paragrahvi 6 lõige 19 sõnastatakse järgmiselt:
„(19) Ravimi müügi korral märgitakse kviitungi väljastamisel ravimi jaemüügihind ja makstud
hind, sealhulgas omaosaluse alusmäär, täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise summa
ja jääk, soodustuse protsent ja summa ning piirhinda ületav summa.“;
22) paragrahvi 61 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
23) paragrahvi 61 lõikes 12 asendatakse sõna „kantakse“ sõnaga „lisatakse“;
24) paragrahvi 7 lõike 11 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) ATC kood B02AA02 – traneksaamhape“;
25) paragrahvi 7 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) ravimeid telliva juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja nimi ja kontaktandmed,
veterinaararstil nimi, kontaktandmed ja tegevusloa number, haiglaapteegist tellimise korral
haigla osakonna nimetus;“;
27) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses:
„Nõue ei kehti haiglates sama haigla osakondadele narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite
väljastamisel.“;
28) paragrahvi 8 lõike 4 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „nimi“ tekstiosaga „, haiglaapteegi
puhul sama haigla osakonna nimetus ja tellija nimi;“;
29) paragrahvi 8 lõike 4 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „väljastushind“ tekstiosaga „, välja
arvatud haiglaapteegist ravimite väljastamisel oma haigla tarbeks;“;
30) paragrahvi 8 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Saatedokumendid peavad olema kinnitatud väljastaja ja vastuvõtja allkirjaga viisil, mis
võimaldab tuvastada väljastamise ja vastuvõtmise kuupäeva, ning need peavad olemas olema
nii väljastajal kui ka vastuvõtjal. Paberil saatedokumendid koostatakse vähemalt kahes
eksemplaris, millest üks jääb väljastajale ja teine vastuvõtjale. Haiglaapteegist sama haigla
osakonnale väljastamisel võib paberil saatedokument olla ühes eksemplaris, mida säilitatakse
haiglaapteegis.“;
4
31) paragrahvi 9 lõige 51 tunnistatakse kehtetuks;
32) paragrahvi 10 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „1. aprillini 2026. a“ tekstiosaga
„31. detsembrini 2029. a“;
33) paragrahvi 10 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „1. aprilliks 2026. a“ tekstiosaga
„31. detsembriks 2029. a“;
34) määruse lisa 4 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosi „Metüülfenidaat 60 tabletti“ ja
„Amfetamiinid 60 tabletti“ sõnadega „või kapslit“;
35) määruse lisa 4 viimases lauses asendatakse sõnad „ja klobasaami“ tekstiosaga „,
klobasaami ja midalosaami“.
§ 2. Tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruse nr 69 „Ravimite apteegis
valmistamise, jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis
seeriaviisiliselt valmistatavate ravimite loetelu“ muutmine
Tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määruses nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise,
jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate
ravimite loetelu“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmisel:
„Ravimite apteegis valmistamine“;
2) lisa 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Kampripiiritus 2%
Kseroformipulber
Kurgumääre (Lugoli glütseroolilahus)
Menovasiin
Mentoolpiiritus 1%
Mentoolõli
Mõrusool (magneesiumsulfaat)
Nohusalv
Peavalupulbrid atsetüülsalitsüülhappe ja kofeiiniga
Salitsüülpiiritus 1%
Tsinkpasta 25%
Tsinksalitsüülpasta (Lassari pasta).“
§ 3. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“
muutmine
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruses nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 teksti täiendatakse pärast sõna „ravimite“ tekstiosaga „, standardiseeritud
ekstemporaalsete ravimite“;
2) paragrahvi 9 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) standardiseeritud ekstemporaalne ravim.“;
3) paragrahvi 9 lõike 5 punktid 71 ja 72 tunnistatakse kehtetuks;
5
4) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Standardiseeritud ekstemporaalse ravimi kohta kantakse registrisse lisaks lõikes 3
nimetatud andmetele täiendav teave ravimi ja selle koostisosade kohta.“;
5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Standardiseeritud ekstemporaalse ravimi andmed kantakse registrisse viie tööpäeva
jooksul pärast standardiseerimise heakskiitmist Ravimiameti poolt.“;
6) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Ravimiregistris säilitatakse logiandmeid kolm aastat töötlemistoimingu tegemisest
arvates.“.
§ 4. Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruse nr 38 „Ravimiregistris olevate
ravimite ja toodete kodeerimise ning pakendikoodi kasutamise kord“ muutmine
Tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määruses nr 38 „Ravimiregistris olevate ravimite ja
toodete kodeerimise ning pakendikoodi kasutamise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Ravimiamet omistab uuele standardiseeritud ekstemporaalsele ravimile pakendikoodi
pärast standardiseerimise heakskiitmist, kui sellekohasest vajadusest on teavitanud
asjaomane erialaühendus või Tervisekassa, või teeb seda Ravimiamet omal algatusel.
(22) Standardiseeritud ekstemporaalse ravimi kohta esitatakse Ravimiametile järgmised
andmed:
1) ravimi nimetus;
2) ATC kood;
3) toimeaine(d) ja selle (nende) sisaldus;
4) toimeaine tugevus;
5) ravimvorm;
6) manustamisviis;
7) pakendisuurus;
8) täiendav teave ravimi ja selle koostisosade kohta.“;
2) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse sõnad „müügiloa kohustuseta veterinaarravimile“
tekstiosaga „lõigetes 21 ja 3 nimetatud“.
§ 5. Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 51 „Ravimiameti
tegevuslubade registri põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade
registri põhimäärus“ § 16 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Ravimiameti tegevuslubade registris säilitatakse logiandmeid kolm aastat
töötlemistoimingu tegemisest arvates.“.
§ 6. Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 52 „Retseptikeskuse
asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“ muutmine
Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruses nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja
retseptikeskuse pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
6
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Retseptikeskuse põhimäärus“;
2) paragrahvi 5 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „ravimpreparaadi“ tekstiosaga „,
standardiseeritud ekstemporaalse ravimi“;
3) paragrahvi 12 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
4) määruse lisa punkti 1.4.7 täiendatakse pärast sõnu „valmistatava ravimi“ tekstiosaga „, välja
arvatud standardiseeritud ekstemporaalse ravimi“;
5) määruse lisa punkt 11.1.2 sõnastatakse järgmiselt:
„11.1.2. tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsuse kuupäev;“;
6) määruse lisa täiendatakse punktiga 11.1.8 järgmises sõnastuses:
„11.1.8. soodustusega väljakirjutamise piirangud, sealhulgas meditsiiniline näidustus, ravimi
väljakirjutamise või esmase väljakirjutamise õigus ja arsti eriala vastavalt FET
klassifikatsioonile.“;
7) määruse lisa punkti 14.3.7 täiendatakse pärast sõnu „valmistatava ravimi“ tekstiosaga „,
välja arvatud standardiseeritud ekstemporaalse ravimi“.
§ 7. Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruse nr 59 „Tervisekassa ravimite
loetelu koostamine ja ravimikomisjoni töökord“ muutmine
Tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määruses nr 59 „Tervisekassa ravimite loetelu
koostamine ja ravimikomisjoni töökord“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 19 lõiget 1 ja § 20 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga „,
§ 44 lõigetes 2 ja 3“;
2) paragrahvi 24 lõiget 2 ja § 26 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 2“ tekstiosaga
„ning § 44 lõigetes 2 ja 3“.
§ 8. Tervise- ja tööministri 17. veebruari 2022. a määruse nr 20 „Radiofarmatseutilise
preparaadi valmistamise tingimused“ muutmine
Tervise- ja tööministri 17. veebruari 2022. a määruse nr 20 „Radiofarmatseutilise preparaadi
valmistamise tingimused“ § 5 lõike 9 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 9. Terviseministri 15. veebruari 2024. a määruse nr 9 „Ravimiameti eriluba nõudva
kauba sisse- ja väljaveo, müügiloata ravimi turustamise loa taotlemise ning ravimite
kaasavõtmise ja saatmise tingimused“ muutmine
Terviseministri 15. veebruari 2024. a määruses nr 9 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse-
ja väljaveo, müügiloata ravimi turustamise loa taotlemise ning ravimite kaasavõtmise ja
saatmise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Ravimite ja Ravimiameti eriloaga kauba liikumise ning turustamise tingimused ja kord“;
2) paragrahvi 2 punktides 6–8 asendatakse tekstiosa „100 mg“ tekstiosaga „10 g“;
7
3) paragrahvi 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 5 lõiget 3 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:
„91) ravimipartii number;“;
5) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „perekonnanimi“ tekstiosaga „, sugu
ja vanus“.
§ 10. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. mail 2026. a.
(2) Määruse § 1 punktid 1–9 ja 12–35, § 3 punkt 6, § 5 ja § 8 jõustuvad üldises korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalministri määruse „Ministri määruste muutmine“ seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Vajadus muuta määrusi on tingitud ravikindlustuse seaduse (RaKS) ja ravimiseaduse (RavS)
muutmisest.1 Määrusi muudetakse eesmärgiga kompenseerida ka apteekides valmistatavaid
ehk ekstemporaalseid ravimeid ning ühtlustada välisravi ja riigisisese ravi korraldus, tagades
nii kiirem ja õigusselgem menetlus. Määruses tehakse ka normitehnilised muudatused, millega
muudetakse määruste pealkirju.
Määruses esitatud muudatuste jõustumisel väheneb inimeste ja ettevõtete halduskoormus,
samuti väheneb riigi valitsemiskoormus. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on
esitatud käesoleva seletuskirja punktis 4.2.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiukorralduse osakonna
nõunik Mari Amos (
[email protected]), tervishoiukorralduse osakonna ravimi- ja
meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste (
[email protected]) ja tervishoiuteenuste
osakonna spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross (
[email protected]). Määruse
koostamisse olid kaasatud Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete teenusejuht Getter
Hark (
[email protected]), Tervisekassa IT portfelli tootehaldur Anett Lilleväli
(
[email protected]), Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete peaspetsialist
Kaisa Parve (
[email protected]) ja Tervisekassa õigusteenuse jurist Aigi Veber
(
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja
isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (
[email protected]). Määruse on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge
Tammaru (
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud Riigikogu menetluses oleva ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (764 SE).
Määrusega muudetakse järgmisi määrusi:
1) sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest
väljastamine ning retsepti vorm“ (määrus nr 30) RT I, 11.07.2025, 21;
2) tervise- ja tööministri 3. detsembri 2014. a määrus nr 69 „Ravimite apteegis valmistamise,
jaendamise ja kontrollimise tingimused ja kord ning apteegis seeriaviisiliselt valmistatavate
ravimite loetelu“ (määrus nr 69) RT I, 14.02.2024, 14;
3) tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 36 „Ravimiregistri põhimäärus“ (määrus
nr 36) RT I, 14.02.2024, 10;
4) tervise- ja tööministri 20. mai 2016. a määrus nr 38 „Ravimiregistris olevate ravimite ja
toodete kodeerimise ning pakendikoodi kasutamise kord“ (määrus nr 38) RT I, 14.02.2024, 11;
5) tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 51 „Ravimiameti tegevuslubade
registri põhimäärus“ (määrus nr 51) RT I, 14.02.2024, 12;
1
764 SE Eelnõu - Riigikogu.
1
6) tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja
retseptikeskuse pidamise põhimäärus“ (määrus nr 52) RT I, 10.04.2025, 3;
7) tervise- ja tööministri 19. detsembri 2017. a määrus nr 59 „Tervisekassa ravimite loetelu
koostamine ja ravimikomisjoni töökord“ (määrus nr 59) RT I, 06.12.2024, 7;
8) tervise- ja tööministri 17. veebruari 2022. a määrus nr 20 „Radiofarmatseutilise preparaadi
valmistamise tingimused“ muutmine (määrus nr 20) RT I, 16.12.2023, 6;
9) terviseministri 15. veebruari 2024. a määrus nr 9 „Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse-
ja väljaveo, müügiloata ravimi turustamise loa taotlemise ning ravimite kaasavõtmise ja
saatmise tingimused“ (määrus nr 9) RT I, 23.02.2024, 7.
Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 4.1.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kümnest paragrahvist.
Määruse §-ga 1 muudetakse määrust nr 30.
Määruse §-de 1, 2, 6 ja 9 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirju, et viia need kooskõlla
hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) nõuetega. Vastavalt HÕNTE § 21 lõikele 1
peab pealkiri väljendama võimalikult lühikeses üldistavas sõnastuses määruse reguleerimisala
ning HÕNTE § 56 kohaselt peab määruse pealkiri väljendama kokkuvõtlikult määruse sisu.
HÕNTE käsiraamatu kohaselt tuleb eelistada võimalikult lühikest ja tabavat pealkirja. Tarbetult
pikk pealkiri, milles põhisisu korratakse või loetletakse üksikküsimusi, vähendab õigusteksti
arusaadavust ja raskendab tsiteerimist.
Eeltoodust tulenevalt on tehtud järgmised muudatused:
Määruse nr 30 pealkirjast jäetakse välja täpsustus „ning retsepti vorm“. Kuna retsepti
vorminõuded on olemuslik osa ravimite väljakirjutamise ja väljastamise protsessist, on
pealkiri „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine“ piisavalt üldistav ja vastab
eeskirja nõudele vältida liiga detailset sõnastust.
Määruses nr 69 asendatakse senine loetlev ja pikk pealkiri lühema ja üldistavama
sõnastusega „Ravimite apteegis valmistamine“. Senine pealkiri loetles tehnilisi etappe
(jaendamine, kontrollimine, seeriaviisiline valmistamine), mis on HÕNTE käsiraamatu
tähenduses tarbetult koormav. Üldistav termin „valmistamine“ hõlmab kõiki neid tegevusi,
tagades pealkirja tabavuse ja parema loetavuse.
Määruse nr 52 pealkirjast jäetakse välja viide asutamisele, uus pealkiri on
„Retseptikeskuse põhimäärus“. Kuna tegemist on toimiva infosüsteemiga, on asutamise
märkimine pealkirjas üleliigne. Uus pealkiri väljendab kokkuvõtlikult määruse sisu ja vastab
Eesti õigusloome tavale, kus registri põhidokumendile viidatakse kui põhimäärusele.
Määruse nr 9 pealkirjas asendatakse üksiktegevuste (sisse- ja väljavedu, kaasavõtmine,
saatmine) loetelu koondterminiga „liikumine“. Uus pealkiri „Ravimite ja Ravimiameti
eriloaga kauba liikumise ning turustamise tingimused ja kord“ on õigustehniliselt korrektne
ja optimaalselt lühike, väljendades määruse reguleerimisala kontsentreeritult.
Kõik nimetatud muudatused on normitehnilist laadi ega muuda kehtiva õiguse sisu. Pealkirjade
korrastamine tagab nende kooskõla kehtivate õigusloome standarditega, muutes viitamise ja
tsiteerimise selgemaks ja mugavamaks.
Määruse § 1 punktiga 2 sõnastatakse uuesti määruse nr 30 § 2 lõige 1 seoses RavS-i
varasemate muudatustega (jõustusid 2024. a), mis on jäänud määruses kajastamata. Samuti
on ümbersõnastuse tinginud vajadus tagada suurem õigusselgus, arvestades et praktikas on
ilmnenud probleeme nimetatud nõuete järgimisel ja taotluste esitamisel.
2
Määruse § 1 punktiga 3 kaotatakse määruse nr 30 § 2 lõike 31 punktist 6 piirang
ämmaemandatele kirjutada välja glükokortikosteroidi sisaldavaid ravimeid.
Muudatusettepaneku on teinud Ravimiamet, sedastades et müügiloaga ravimid Doloproct
rektaalkreem ja rektaalsuposiidid, mida ämmaemandad välja kirjutavad, sisaldavad
fluokortolooni, mis on glükokortikosteroid, ja ravim hüdrokortisoon + tsinhokaiin sisaldab
samuti glükokortikoidi. Kuna kehtiv sõnastus piirab ligipääsu vajalikele ravimitele ja toodetele
ning suukaudsetele tabletikuuridele (Troxevasin, Venoruton, Flebaven, Hesio jmt), tuleb
punktist jätta välja tekstiosa „, välja arvatud glükokortikosteroidi sisaldavad ravimid“.
Määruse § 1 punktiga 4 jäetakse määruse nr 30 § 2 lõike 31 punktist 101 välja sõna
„kombineeritud“. Asjakohase ettepaneku on teinud Eesti Naistearstide Selts. Muudatuse
kohaselt on ämmaemandatel võimalus väljastada mistahes hormoonasendusravi
korduvretsepti.
Määruse § 1 punktiga 5 jäetakse määruse nr 30 § 2 lõike 31 punktist 12 välja sõna
„suukaudseks“. Asjakohase ettepaneku tegi Ravimiamet. Suukaudse ravimvormi eraldi
väljatoomine on tarbetu.
Määruse § 1 punktiga 6 muudetakse määruse nr 30 § 2 lõike 61 sõnastust, kuivõrd kehtiv
sõnastus tekitab segadust. Määruse lisa 4 punktis 1 nimetatud kogus võib olla suurem või
väiksem kui patsiendi raviks üheks kuuks vajaminev kogus, kuid narkootilise ravimi retsepti
väljakirjutamine on piiratud ühe kuu kogusega. Kuna osapooled on sätet tõlgendanud
erinevalt, on eelkõige ühese mõistetavuse tagamiseks vaja teha keeleline täpsustus.
Sõnastuse muudatus on läbi räägitud Ravimiameti, Terviseameti, Tervisekassa, Eesti
Psühhiaatrite Seltsi ja Eesti Perearstide Seltsiga.
Määruse § 1 punktiga 7 sõnastatakse uuesti määruse nr 30 § 2 lõige 63 seoses sättes viidatud
sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 31 kehtetuks tunnistamisega 23. veebruarist
2024. a.
Määruse § 1 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 30 § 3 lõiget 3. Muudatuse kohaselt võib
raviarst juhul, kui ravi jätkamine on vajalik ja põhjendatud, kirjutada välja kuni kuus ühekordset
narkootilise ravimi retsepti, ning iga retsepti puhul kehtivad kõik senised nõuded ja piirangud
(kehtivus, kogused, vorminõuded, väljastamise nõuded). Iga retsept kehtib 30 päeva ja
määruse lisas 4 ette nähtud väljakirjutamise lubatud kogustes, kuid retsepte saab realiseerida
ühekaupa nende kehtima hakkamise järjekorras. Väljakirjutatud retseptide kehtivust ei
summeerita.
Iga järgnev väljakirjutatud retsept aktiveerub ehk hakkab retseptikeskuses kehtima järgmiste
reeglite alusel: esimene retsept väljakirjutamise kuupäeval, teine retsept + 20 päeva, kolmas
retsepti + 50 päeva, neljas + 80 päeva, viies + 110 päeva ja kuues + 140 päeva väljakirjutamise
kuupäevast. Kui inimene kehtivusperioodi ehk 30 päeva jooksul retsepti välja ei osta, tühistub
retsept kehtivuse kaotamise tõttu. Kui järjestikku tühistuvad kaks retsepti kehtivuse kaotamise
tõttu, tühistuvad ka kõik järgnevad samasse jadasse kuuluvad retseptid.
Kui patsient peab mingil põhjusel ravim välja ostma enne, kui möödub 20 päeva eelmisest
väljaostmisest (nt kaotab ravimi ära), peab väljakirjutaja tühistama olemasolevad retseptid ning
tegema uue(d) retsepti(d).
Määruse § 1 punktiga 9 asendatakse määruse nr 30 § 4 lõike 1 punktis 1 sätestatud elukoha
aadressi märkimise nõue kontaktandmete märkimise nõudega. Muudatus põhineb apteekrite,
Ravimiameti ja Tervisekassa ettepanekul. Muudatusettepaneku põhjus on praktiline, kuna
tänapäevases digitaliseerunud maailmas ei pruugi aadress enam olla parim viis patsiendiga
ühenduse saamiseks, näiteks ravimi kvaliteedidefekti juhtumi korral. Pigem on e-posti aadress
ja telefoninumber operatiivsemad kontaktandmed. Samas, kui inimesel viidatud kontakte ei
ole, katab kontaktandmete mõiste endiselt ka elukoha aadressi.
3
Määruse § 1 punktiga 10 täiendatakse määruse nr 30 § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud
retseptile kantavaid andmeid nii, et lisaks valmisravimile tuleb ravimvorm edaspidi ära näidata
ka standardiseeritud ekstemporaalse ravimi puhul. Muudatuse alusel on võimalik
retseptikeskuses teha elektroonilise retsepti vormile asjakohased muudatused.
Määruse § 1 punktiga 11 muudetakse määruse nr 30 § 4 lõike 1 punkti 6, mille kohaselt ei
ole standardiseeritud ekstemporaalse ravimi puhul vaja retseptil kirjeldada ravimi koostist.
Kuna RavS-i muutmisel kirjeldatakse edaspidi enimkasutatud ekstemporaalseid ravimeid
ravimiregistris ning neile antakse pakendikoodid, hakkab edaspidi standardiseeritud ravimi
retsepti puhul teave sisalduma eelnevalt struktureeritud andmeväljadel.
Määruse § 1 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 30 § 4 lõige 8. Muudatus
põhineb apteekrite ja Ravimiameti ettepanekul. Ravimite väljakirjutamisel ei kasutata praktikas
ladina keelt ning selleks puudub ka vajadus. Piiriüleste digiretseptide puhul toimub
automaattõlge kokkulepitud loendite põhiselt ning seega näeb apteeker piiriülest retsepti alati
oma asukohariigi keeles. Ladina keele nõudest loobumine vähendab ebavajalikku
õigusregulatsiooni.
Määruse § 1 punktiga 13 muudetakse määruse nr 30 § 4 lõiget 9 ja loobutakse
mitmetimõistetavate mõõtühikute kasutamisest. Muudatus põhineb haiglaapteekrite ja
Ravimiameti ettepanekul. Ravimite kasutamise juhendis tuleks kasutada patsiendile
arusaadavaid väljendeid. Sätte teise lause esimene pool on juba piisav ning liigne detailsus,
mis ei pruugi ka kõiki juhtumeid katta, ei ole vajalik. Näiteks on suukaudsel ravimil sageli
kaasas mõõtelusikas, süstal vms, mille puhul on ml asjakohane mõõtühik.
Määruse § 1 punktiga 14 täiendatakse määruse nr 30 § 5 lõiget 2 lausega, mille eesmärk on
luua juhised hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras või sõjaseisukorras
patsiendile ravimi väljakirjutamiseks ka juhul, kui seda ei ole võimalik teha elektrooniliselt või
on arstil Tervisekassalt saadud paberretseptide plangid otsa saanud. Nimetatu tagab selle, et
patsient, kes ravimit vajab, ei jääks ilma ravita.
Määruse § 1 punktiga 15 täiendatakse määruse nr 30 § 6 lõiget 1. Määruses nähakse ette
selgesõnaline kohustus ravimi väljastajale tuvastada retseptiravimi väljaostja isik. Lisaks isikut
tõendavale dokumendile peab olema võimalik end tuvastada ka muu elektroonilise
isikutuvastuse, näiteks Eesti teabevärava mobiilirakenduse ehk Eesti äpi vahendusel, mis on
kehtiv lahendus isikusamasuse tõendamiseks (isikut tõendavate dokumentide seaduse § 181
lg 11). Lisaks on oluline eriti sõltuvust tekitavate ravimite puhul, kuid ka muude retseptiravimite
väljaostmisel see, et teisele isikule ravimi ostmisel saaks seda teha vaid selleks õigustatud
isik.
Määruse § 1 punktiga 16 muudetakse määruse nr 30 § 6 lõike 21 sõnastust. Muudatus on
tehniline ning tingitud vajadusest korrigeerida sõnastust vastavalt kehtivale õigusele. Praegu
sisaldab nimetatud säte viidet kehtetule õigusaktile.
Määruse § 1 punktiga 17 muudetakse määruse nr 30 § 6 lõikeid 3 ja 4. Lõikes 3 tunnistatakse
kehtetuks keeld kasutada teatud ravimrühmi ekstemporaalsete ravimite valmistamisel.
Sellekohase ettepaneku on teinud apteekrid, haiglaapteekrid ja Ravimiamet. Kehtiv piirang on
eriti problemaatiline väikelaste vaatest, kui puuduvad sobiva annusega tööstuslikud ravimid
ning Ravimiametil on olnud vajadus lubada nendesse kategooriatesse kuuluvaid ravimeid
ekstemporaalseks valmistamiseks siiski kasutada. Lisaks on tekkinud laste antibiootikumide
suspensioonide süsteemse tarneraskuse olukorras vajadus selliste ravimite valmistamiseks,
kuid piirangute tõttu ei olnud see võimalik ning tuli oodata tarnete taastumist.
4
Lõikes 4 tunnistatakse kehtetuks alkoholi lahjendamise kohustus. Ettepaneku tegid apteekrite
erialaühendused. Seda toimingut praktiliselt ei tehta ning selle järele puudub ka vajadus.
Tegemist on ajaloolise sättega, mille kehtestamise alused on ära langenud.
Määruse § 1 punktiga 18 muudetakse määruse nr 30 § 6 lõike 81 sõnastust. Muudatuse
eesmärk on viia määruse sõnastus kooskõlla RavS-i sõnastusega.
Määruse § 1 punktiga 19 muudetakse määruse nr 30 § 6 lõike 12 sõnastust. Alates
02.01.2017 on Ravimiameti ülesanne tõlkida reaalselt turustatavate käsimüügiravimite
pakendi infolehed vene ja inglise keelde ning avalikustada need ravimiregistris (ülesanne
kehtestati tulenevalt 09.04.2015 ametisse asunud Vabariigi Valitsuse tegevuskava punktist
10.55, mis nägi ette järgmist: „Teeme Eestis müüdavate ravimite infolehed tarbijatele
kättesaadavaks ka Eestis enamlevinud võõrkeeltes.“).
Alates 24.12.2017 on Ravimiameti ülesanne lisaks eespool nimetatule tõlkida ka kümne Eestis
enimkasutatud toimeainega retseptiravimi pakendi infolehed inglise ja vene keelde ning
avalikustada need ravimiregistris (ülesanne pandi tervise- ja tööministri 06.10.2017
käskkirjaga nr 102).
Riigi osutatavate teenuste ülevaatamise ja korrastamise tulemusena leiti, et eelnimetatud
tõlgete koostamine ja pidev ajakohastamine ei ole tänaseid tehnoloogilisi võimalusi arvestades
enam põhjendatud ega vajalik. Kättesaadavad on mitmesugused veebi- ja nutitelefoni
rakendused, mis võimaldavad reaalajas tõlkida avaldatud tekste isikule sobivas keeles ja seda
laiemalt, kui praegune osaline tekstide tõlkimine võimaldab. Seega tuleb nimetatud kohustus
määruses kehtetuks tunnustada.
Samas täiendatakse nimetatud lõiget kohustusega selgitada ravimi ostjale suuliselt ning
arusaadavalt ja piisavas mahus ravimi õiget ja ohutut kasutamist. Täiendus on oluline, kuna
rõhutab vajadust edastada ravimeid puudutav info viisil, mis tagab ostjale tegeliku arusaamise.
Määruse § 1 punktiga 20 täiendatakse määruse nr 30 § 6 lõikega 151. Sätte lisamist on
toetanud Ravimiamet ja apteekrite erialaühendused. Oluline on õigusakti tasandil anda
apteekrile õigus keelduda ravimi väljastamisest juhul, kui on põhjendatud alus kahtlustada
väljaostmiseks vajaliku volituse puudumist.
Määruse § 1 punktiga 21 muudetakse määruse nr 30 § 6 lõiget 19 ning täiendatakse sätet
tarbijakaitseseaduse (TKS) § 4 lõikest 42 tuleneva põhimõttega, et ostu tõendav
paberdokument tuleb tarbijale esitada vaid tema nõudmise korral.
Määruse § 1 punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 30 § 61 lõige 11. TKS § 4 lõike
4 kohaselt on kaupleja kauba müümise või teenuse osutamise eest kohese tasumise korral
kohustatud esitama tarbijale ostu tõendava dokumendi, milles sisaldub sama paragrahvi lõike
41 punkti 3 kohaselt vähemalt iga kauba või teenuse nimetus ja hind ning tasutud summa.
Seega, kuna nimetatud nõue tuleneb juba eelviidatud seadusest, tuleks määruses
samasisuline dubleeriv säte kehtetuks tunnistada.
Määruse § 1 punktiga 23 muudetakse määruse nr 30 § 61 lõiget 12 viisil, mis katab ka
olukorrad, kus tekst mitte ei kanta (käsitsi) ravimi pakendile, vaid lisatakse sinna näiteks
kleebisel.
Määruse § 1 punktiga 24 muudetakse määruse nr 30 § 7 lõikes 11 esitatud ämmaemandatele
väljastatavate ravimite loetelu. Eesti Ämmaemandate Ühing on naistearstidega
kooskõlastatuna teinud ettepaneku eemaldada ämmaemandale üldapteegist väljastatavate
ravimite loetelust atropiin ning lisada sinna traneksaamhape. Traneksaamhappe lisamise
vajadus oli arutlusel viimase kodusünnituse juhendi koostamisel ning lisatakse juhendisse ka
uuendamise käigus. Lisaks uterotoonikumidele on sünnitusjärgse verejooksu käsitlemisel
5
oluline roll antifibrinolüütikumidel, mida praegu kodusünnitustel kasutada ei saa.
Kodusünnitusel traneksaamhappe kasutamise järel transporditaks naine haiglasse.
Määruse § 1 punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 30 § 7 lõige 2. Tegemist on
sisuliselt liigse regulatsiooniga, kuna nii RavS § 33 lõige 2 kui ka määruse § 7 lõige 1 käsitlevad
ammendavalt ravimite väljastamist juriidilistele isikutele. Seega ei oma kehtetuks tunnistatav
säte praktilist lisandväärtust.
Määruse § 1 punktiga 26 muudetakse määruse nr 30 § 8 lõike 2 punkti 1 eesmärgiga määrata
üldsõnalisemana „kontaktandmed“, et jätta paindlik võimalus tegelikkuses kasutatavate
telefoni ja/või e-posti aadressi märkimiseks.
Määruse § 1 punktiga 27 täiendatakse määruse nr 30 § 8 lõiget 3, täpsustades, et haiglates
ei ole sama haigla osakondadele narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite väljastamisel vaja
tellimislehele märkida narkootiliste ravimite käitlemise eest vastutava isiku nime ega allkirja.
Määruse § 1 punktiga 28 täiendatakse määruse nr 30 § 8 lõike 4 punkti 4 haiglaapteeke
puudutava nõudega. Muudatus põhineb haiglaapteekrite ettepanekul täiendada loendit
haiglate kontekstis tellimuse esitanud töötaja nimega ja selle osakonna nimetusega, kuhu kaup
tellitakse. Praegune sõnastus on ebaselge ja jätab tõlgendusruumi selles, kas mõeldakse
tellijat või saajat (tarnekohta).
Määruse § 1 punktiga 29 tehakse määruse nr 30 § 8 lõike 4 punktis 9 erand
haiglaapteekidele. Saatedokumendi andmete koosseisus olev väljastushind ei oma tellija
(osakonna) vaatest sisulist tähtsust, vaid on juhtimisarvestuse komponent, mis on hallatud
haigla infosüsteemi tasandil. Seega ei ole hinna märkimine vajalik juhul, kui haiglaapteek
väljastab ravimi oma haigla tarbeks.
Määruse § 1 punktiga 30 sõnastatakse määruse nr 30 § 8 lõige 5 uuesti. Vajadus tuleneb
kehtivast praktikast, mille kohaselt kasutatakse järjest enam digitaalseid dokumente. Samas
jääb ka võimalus paberil dokumentide vormistamiseks.
Määruse § 1 punktiga 31 tunnistatakse määruse nr 30 § 9 lõige 51 kehtetuks. Apteeki jõudvate
paberretseptide kogus on aasta-aastalt järjest vähenenud. Tervisekassa andmetel kirjutatakse
Eestis 99,8% retseptidest välja digitaalselt. Seega väljastatakse keskmises apteegis aastas
ravimeid vaid mõnekümne paberretsepti alusel. Euroopa Liidu retsepte on veel vähem,
enamikus apteekides vaid mõni üksik aastas. Kõik retseptid digiteeritakse apteegis, kui
ravimeid väljastatakse, st andmed sisestatakse retseptikeskusesse, kuid paberretseptid peab
apteek säilitama, eraldades Eesti ja Euroopa Liidu paberretsepte. Retseptide vähesuse tõttu
ei ole retseptide eraldi säilitamine põhjendatud ning edaspidi võib kõiki paberretsepte koos
säilitada.
Määruse § 1 punktidega 32 ja 33 täiendatakse määruse § 10 lõigetes 11 ja 12 olevaid
rakendussätteid ning muudetakse Tervisekassa ettepanekul retseptiplangi vormi
üleminekutähtaega ja sätestatakse lõpptähtajaks 31.12.2029. Ettepanek on tingitud asjaolust,
et praegu on alles ligikaudu 177 000 kehtivas sõnastuses retseptiplanki, ja arvestades, et
paberretseptide kasutamine on pigem erandlik, on mõistlik tähtaega pikendada ning kasutada
kehtivas vormis retseptiplanke kauem.
Määruse § 1 punktiga 34 täiendatakse määruse nr 30 lisa 4 punkti 1 ja lisatakse Ravimiameti
ettepanekul metüülfenidaadile ja amfetamiinidele ravimvormina ka kapslid, kuna praegu on
lisdeksamfetamiin saadaval üksnes kapslitena.
Määruse § 1 punktiga 35 täiendatakse määruse nr 30 lisa 4 viimast lauset, s.o erandite
nimekirja, midasolaami suuõõnelahusega, kuna Buccolam suuõõnelahust turustatakse
epilepsiaravimina.
6
Määruse §-ga 2 muudetakse määrust nr 69.
Määruse § 2 punktiga 2 muudetakse määruse nr 69 lisa 1 teksti ning kehtestatakse uus ja
ajakohane seeriaviisiliste ravimite loetelu. Loetelu on välja töötatud koostöös apteekritega ning
peegeldab käesoleval ajal apteekides tegelikult valmistatavaid ravimeid, millel võib puududa
tööstuslik ja kättesaadav alternatiiv.
Määruse §-ga 3 muudetakse määrust nr 36.
Määruse § 3 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 36 §-s 2 esitatud registri pidamise eesmärki
vajadusega pidada arvestust ka standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite üle.
Määruse § 3 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 36 § 9 lõiget 1 punktiga 5, mille kohaselt
kantakse edaspidi ravimiregistrisse ravimite ja muude toodete andmed iga pakendisuuruse
kohta ka standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite puhul.
Määruse § 3 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 36 § 9 lõike 5 punktid 71 ja 72.
Nimetatud andmete edaspidi registrisse kandmata jätmine on seotud määruse § 1 punktis 16
nimetatud muudatustega.
Määruse § 3 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 36 § 9 lõikega 51, milles täpsustatakse
standardiseeritud ekstemporaalse ravimi kohta registrisse kantavaid andmeid. Lisaks
tavapärastele ravimeid puudutavatele andmetele kantakse selliste ravimite puhul registrisse
ka täiendav teave ravimi ja selle koostisosade kohta. Sellise täiendava teabe kandmise
kohustuse aluseks on asjaolu, et vastupidiselt tööstuslikele ravimitele ei ole apteegis
valmistatud ravimite kohta piisav info kättesaadav ning asjassepuutuvaid detaile on vaja ühtse
standardi tagamiseks ravimiregistris täpsustada.
Määruse § 3 punktiga 5 täiendatakse määruse nr 36 § 11 lõikega 51, milles sätestatakse
standardiseeritud ekstemporaalse ravimi andmete registrisse kandmise tähtaeg, s.o viis
tööpäeva pärast standardiseerimise heakskiitmist Ravimiameti poolt.
Määruse § 3 punktiga 6 täiendatakse määruse nr 36 § 17 lõikega 6, milles sätestatakse
Ravimiregistris logiandmete säilitamise tähtaeg. Täiendus põhineb Ravimiameti ettepanekul.
Infosüsteemis logitakse andmete töötlemine järgmiste logidega: andmetöötleja andmed,
andmetöötlemise kuupäev ja kellaaeg. Sätestatud säilitusaja puhul on lähtutud
halduskohtumenetluse seadusest (HKMS § 46 lg 5). Selle kohaselt on isikul, kelle õigusi võib
kannete tegemine olla rikkunud, võimalik esitada kaebus haldusakti või toimingu
õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu
tegemisest arvates. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poolt 2025. aastal tehtud
auditis juhiti Ravimiameti tähelepanu sellele, et ravimiregistri põhimääruses ja Ravimiameti
tegevuslubade registri põhimäärus puudub logide nõude juurest nende säilitamise tähtaeg.
Seetõttu on tähtaja kehtestamine vajalik.
Määruse §-ga 4 muudetakse määrust nr 38.
Määruse § 4 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 38 § 6 lõigetega 21 ja 22, lisades
määrusesse võimaluse kodeerida ka standardiseeritud ekstemporaalseid ravimeid teavituse
alusel. Standardiseeritud ekstemporaalsele ravimile omistatakse pakendikood pärast
standardiseerimise heakskiitmist. Muudatusega kehtestatav andmete nimekiri on hõlpsalt
kättesaadav eelnevalt põhjalikult ära kirjeldatud standardretseptuurist ning olulist
halduskoormust teavitajatele ei kaasne. Teavituse Ravimiametile ekstemporaalse ravimi
standardiseerimiseks võivad esitada asjaomased erialaühendused (apteekrite esindajad,
arstlikud erialaseltsid), Tervisekassa või Ravimiamet.
7
Määruse § 4 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 38 § 6 lõiget 5 ning täpsustatakse, et ka
standardiseeritud ekstemporaalse ravimi puhul omistatakse pakendikood viie tööpäeva
jooksul teavituse saamisest alates.
Määruse §-ga 5 muudetakse määrust nr 51 ja täiendatakse selle § 16 lõikega 5, milles
sätestatakse Ravimiameti tegevuslubade registris logiandmete säilitamise tähtaeg. Tähtaja
kehtestamise põhjuseid on selgitatud käesoleva määruse § 3 punkti 6 muudatuste juures.
Määruse §-ga 6 muudetakse määrust nr 52.
Määruse § 6 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 52 § 5 lõiget 4 ning nähakse ette, et edaspidi
peab andmevahetus retseptikeskuse ja ravimiregistri vahel toimuma ka standardiseeritud
ekstemporaalsete ravimite puhul.
Määruse § 6 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 52 § 12 lõige 1. Tegemist on
aegunud sättega. Meditsiiniseadmete andmed on esitatud meditsiiniseadmete ja abivahendite
andmekogus ning nende meditsiiniseadmete loetelu, mille puhul Tervisekassa tasu maksmise
kohustuse üle võtab, on esitatud tervise- ja tööministri 12. detsembri 2022. a määruses nr 86
„Tervisekassa meditsiiniseadmete loetelu”.
Määruse § 6 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 52 lisa punkti 1.4.7 välistusega, mille
kohaselt ei kanta retseptikeskusesse andmeid standardiseeritud ekstemporaalse ravimi
täieliku koostise, koostisainete sisalduse ja ravimi koguhulga kohta. Nimetatud andmete eraldi
sisestamine ei ole vajalik, sest standardiseeritud ekstemporaalse ravimi puhul on vajalik teave
ravimiregistris juba olemas.
Määruse § 6 punktiga 5 muudetakse määruse nr 52 lisa punkti 11.1.2. Õigusselguse
tagamiseks muudetakse nimetatud punkti sõnastust, kuivõrd tasu maksmise kohustuse võib
üle võtta ka muude Tervisekassa sise-eeskirjadega määratud isikute otsuste alusel.
Määruse § 6 punktiga 6 täiendatakse määruse nr 52 lisa punktiga 11.1.8. Muudatusega
lisatakse õigusselguse eesmärgil kindlustatud isiku raviks vajaliku ravimi müügi korral tasu
maksmise kohustuse ülevõtmisega seotud andmete koosseisu teave piirangute kohta.
Täiendus on vajalik, kuna RaKS § 41 lõike 8 alusel hüvitataval ravimil võib olla mitmeid
erinevaid näidustusi ja täpsustavaid tingimusi. Tervisekassa juhatuse otsuses on kirjas
tingimused, mille täitmise korral ravimit hüvitatakse (meditsiinilised, vanusest vms
kriteeriumidest lähtuvad). Muudatus on vajalik piirangute paremaks kohaldamiseks.
Määruse § 6 punktiga 7 täiendatakse määruse nr 52 lisa punkti 14.3.7 välistusega, mille
kohaselt ei esitata tervise infosüsteemi poolt retseptikeskusesse ravimiskeemi kohta andmeid
standardiseeritud ekstemporaalse ravimi täieliku koostise, koostisainete sisalduse ja ravimi
koguhulga kohta. Nimetatud andmete eraldi sisestamine ei ole vajalik põhjusel, et
standardiseeritud ekstemporaalse ravimi puhul on vajalik teave ravimiregistris juba olemas.
Määruse §-ga 7 muudetakse määrust nr 59.
Määruse § 7 punktidega 1 ja 2 täiendatakse määruse nr 59 § 19 lõiget 1, § 20 lõiget 2, § 24
lõiget 2 ja § 26 lõiget 4 viitega RaKS § 44 lõigetele 2 ja 3. Muudatus on seotud RaKS § 44
uuesti sõnastamisega. Nimetatud säte käsitleb ravimite kandmist ravimite loetellu soodustuse
protsendiga. Edaspidi peab ravimikomisjon arvamuse andmisel lähtuma ka nendest
põhimõtetest ja kriteeriumidest.
Määruse §-ga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 20 § 5 lõike 9 punkt 3, et vähendada
radiofarmatseutiliste preparaatide valmistamise loa omajate asjatut halduskoormust. Kuna
tõsistest kõrvaltoimetest tuleb Ravimiametit teavitada viivitamata pärast nende ilmnemist, on
üks kord aastas esitatav koondaruanne dubleeriv. Ravimiameti hinnangul puudub praktiline
8
vajadus iga-aastaste aruannete esitamiseks, mida kinnitab ka asjaolu, et seni ei ole selliseid
loetelusid esitatud.
Määruse §-ga 9 muudetakse määrust nr 9.
Määruse § 9 punktiga 2 asendatakse määruse nr 9 § 2 punktides 6–8 tekstiosa „100 mg“
tekstiosaga „10 g“. Antibiootikumide, hormoonide ja alkaloidide kasutamine laboratoorsel
eesmärgil ei mõjuta inimeste tervist, küll aga on oluline, et nimetatud kõrgema
riskikategooriaga ained jääksid eriluba nõudvateks kaupadeks ning liiguksid vaid
kindlaksmääratud ettevõtete vahel. Igakordne teavitamine ei ole vajalik. Sisseveoloa puhul
tuleb kehtestada koguseline alampiir 10 g senise 100 mg asemel – see vähendaks lubade
arvu umbes kolmandiku võrra ning sedavõrd väikeste koguste puhul ei ole sisseveoeelne
kontroll loamenetluse näol vajalik.
Määruse § 9 punktiga 3 tunnistatakse määruse nr 9 § 2 punkt 9 kehtetuks. Organoteraapias
kasutatavad kuivatatud näärmed ja muud organid (pulbrina või pulbristamata),
organoteraapias kasutatavad näärmed, muud organid ja nende nõrede ekstraktid ning hepariin
ja selle soolad ei ole edaspidi eriluba nõudvaks kaubaks, st nende sisse- ja väljaveol ei ole
vaja Ravimiametit teavitada ega impordi korral ametilt luba taotleda. Kui toote pakendil on
kirjas, et tegemist on ravimi või selle toimeainega, tuleb toodet vastavalt käsitleda. Kui neid
tähistusi pakendil ei ole, pole sellised tooted ravieesmärgil ega ravimite tootmise/valmistamise
eesmärgil kasutatavad ning nendele eriluba nõudva kauba regulatsioon enam ei kohaldu.
Jätkuvalt on eriluba nõudvaks kaubaks inim- ja loomset päritolu rakud, koed ja elundid ning
ravimi toimeained ja ravimid. Kui (kuivatatud) näärmed või organid ja nende nõrede ekstraktid
ning hepariin ja selle soolad on mõeldud ravieesmärgil kasutamiseks, klassifitseeruvad nad
teiste kategooriate alla ning on seetõttu jätkuvalt eriluba nõudvaks kaubaks. Seega ei too eriloa
üldise nõude kaotamine kaasa täiendavat ohtu patsientidele. Muul eesmärgil kasutades
puudub vajadus nende piiriülest liikumist kontrollida.
Määruse § 9 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 9 § 5 lõiget 3 punktiga 91, mille kohaselt
esitab ravimite sisse- või väljavedaja Ravimiametile ravimipartii numbri. See võimaldab
kvaliteedidefekti teadete puhul saada ametil valdava osa ravimite puhul kohe ülevaate sellest,
kas see puudutab Eestit või mitte. Kvaliteedidefekti teated, mida Euroopa ravimiametid oma
kiirhoiatussüsteemis jagavad, on partiipõhised. 2024. aastal sai Ravimiamet Euroopa
kiirhoiatussüsteemi kaudu sadu kvaliteedidefekti teateid, millest 104 puudutas Eestit. Praegu
saab amet partiinumbri teada vaid sisseveetud narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite puhul,
mille vastuvõtuaktid tuleb esitada ametile pärast sissevedu.
Kui teates nimetatud ravimit on Eestis liikunud, tuleb iga ravimi puhul võtta ühendust ravimi
hulgimüüjatega, et täpsustada, mis numbriga partiidega on tegemist olnud, et hinnata, kas
teade puudutab Eestit (enamasti ei ole kvaliteedidefektid seotud kõigi partiidega, vaid osadega
neist). See on lisatöö nii hulgimüüjatele kui ametile. Edaspidi kontrollib ravimi hulgimüüja
ravimi Eestisse saabumisel kaupa ning sisestab partiinumbri oma andmebaasi. Juba praegu
esitavad osad ettevõtted Ravimiametile teavitustes ka partiinumbrid (need on hulgimüüjate
arvutisüsteemides olemas).
Arvestades, et käimas on Ravimiameti erilubade andmebaasi arendus, mille valmimise järel
peaks hulgimüüjad saama esitada teavitusi oma laoprogrammidest ka automaatse liidese
kaudu, võiks partiinumbri lisamine nende andmete juurde kvaliteedidefekti teadete
kontrollimisega kaasneva kirjavahetusega seotud lisakoormuse kaotada mujal
halduskoormust suurendamata.
Määruse § 9 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 9 § 5 lõige 5. Muudatus on
seotud RavS § 19 lõike 31 muutmisega, mille kohaselt loobutakse edaspidi teavituskohustusest
inim- või loomset päritolu rakkude, kudede ja elundite sisse- või väljaveo puhul. Eriload
9
jagunevad sisse- ja väljaveo lubadeks ja sisse- ja väljaveo teavitusteks. Inim- või loomset
päritolu rakkude, kudede ja elundite sisse- või väljaveo puhul loobutakse kõigist teavitustest
ning edaspidi jääb vaid kolmandast riigist sisseveol ehk impordil sisseveoloa taotlemise
kohustus. Seda kohustust määruse § 5 lõige 5 ei puuduta, kuna see kohaldub vaid teavitustele
(nii Euroopa Majanduspiirkonna siseselt kui ka majanduspiirkonna ja kolmandate riikide vahel).
Selles valdkonnas on kõikidele Euroopa Liidu käitlejatele ühised nõuded, mistõttu on tagatud,
et teiste liikmesriikide käitlejad valmistavad võrreldava kvaliteediga preparaate.
Määruse § 9 punktiga 6 täiendatakse määruse nr 9 § 6 lõike 1 punkti 8. Kui müügiloata ravimit
on vaja kasutada üksikul patsiendil, saab Ravimiamet muudatuse kohaselt teada ka patsiendi
soo ja vanuse. Arst koostab retseptikeskuses retsept-taotluse, mis saadetakse Ravimiametile
müügiloata ravimi turustamise loa saamiseks. Lisaks meditsiinilisele põhjendusele jõuab
praegu ametini patsiendi perekonnanimi. Sellest paraku alati ei piisa, et hinnata müügiloata
ravimi turustamise loa põhjendatust. Patsiendi vanus ja sugu on osade ravimite puhul
olulisteks kriteeriumideks, mis võivad mõningate müügiloaga ravimite kasutamise välistada ja
olla seega üheks põhjuseks, miks müügiloata ravimit on vaja kasutada.
Selline nõue vähendaks olukordi, kus Ravimiametil on vaja retsept-taotluse kirjutanud arstiga
nende andmete küsimiseks e-kirja teel ühendust võtta.
Määruse §-s 10 sätestatakse plaanitav jõustumisaeg, milleks on 1. mai 2026. Nimetatud
kuupäeval jõustuvad muudatused on seotud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 764 SE, mille jõustumine on
planeeritud 1. maile 2026. Samuti võimaldab see kuupäev ette valmistada vajalikud tehnilised
lahendused. Määruse § 1 punktid 1–9 ja 12–35, § 3 punkt 6, § 5 ja § 8 jõustuvad üldises korras,
kuna nimetatud muudatused ei põhine seaduste muutmisel ning jõustamiseks ei ole vaja teha
lisatoiminguid.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
4. Määruse mõjud
Õigusmuudatuste mõju on üksikasjalikult kirjeldatud 764 SE seletuskirjas.
Plaanitavatel muudatustel ei ole olulist demograafilist mõju, samuti puudub mõju riigi
julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning kohaliku omavalitsuse
korraldusele.
Sotsiaalne mõju
Kui Tervisekassa võtab teatud kliiniliselt põhjendatud ekstemporaalsete ravimite eest tasu
maksmise kohustuse üle, muutuvad sellised ravimid patsientidele rahaliselt lihtsamini
kättesaadavaks.
Standardretseptuuri kirjeldamine ravimiregistris omab potentsiaali parandada
ekstemporaalsete ravimite väljakirjutamise kvaliteeti ajakohastatud nomenklatuuri loomise
näol ning suurendab seeläbi ravi tõenduspõhisust.
Haiguste loetelu pidevast muutmisest loobumine kiirendab ravimite kättesaadavust, kuna
lisamenetlustele kuluv aeg jääb ära.
Majanduslik ja regionaalne mõju
Ekstemporaalsete ravimite valmistamise kulu ajakohastamine võib omada positiivset mõju ka
ravimeid valmistavate apteekide konkurentsile, sest loob eelduse, et huvi ravimeid valmistada
10
tekib ka nendel apteekidel, kes seda kahjumlikkuse tõttu seni teinud ei ole või on sellest
loobunud. Lisaks lihtsustaks senisest standardiseeritum ja lihtsam ekstemporaalsete
retseptide väljakirjutamine väga paljude arstide tööd. Ekstemporaalsete ravimite hüvitamise
võimaldamine Tervisekassa poolt mõjutaks soodsalt nende patsientide (eelkõige lapsed ja
neelamisraskustega patsiendid) omaosalust, kellele valmistatavate ravimite kulu võtab
Tervisekassa kokkulepitud tingimustel üle. Hinnanguliselt võiks selliste apteegis
valmistatavate ravimite hüvitamise võimaldamisega kaasneda Tervisekassale kulu ca
200 000–300 000 euro ulatuses.
Mõju riigivalitsemisele
Lahendusega ei kaasne otsest mõju riigieelarve tuludele ega kuludele, sest Tervisekassa
rahastab ravimeid ravikindlustuse eelarvest, mitte otse riigieelarvest. Samuti ei ole ette näha
olulisel määral kulude kasvu Tervisekassa ravimite eelarvele.
Pideva haiguste loetelu kehtestamise ja muutmise vajaduse äralangemisel väheneb
bürokraatia, mis on üks Vabariigi Valitsuse prioriteetidest.
Lahendused ei mõjuta valitsusasutuste korraldust ega avalikke teenuseid, samuti avalik-
õiguslike juriidiliste isikute korraldust ega rahastamist.
Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
Ekstemporaalsete ravimite standardiseerimine ja narkootiliste ravimite korduvretseptide
lubamine vajab vähesel määral IT-arendusi ravimiregistris, ravimiregistri X-tee teenustes ja
retseptikeskuses. Arstide ja apteekrite infosüsteemid praegusel hinnangul olulisi arendusi ei
vaja. Määrusega seotud arenduste kulud kaetakse Ravimiameti, Tervisekassa ja TEHIKu
tavapärasest arenduseelarvest.
Lahendus ei mõjuta riigi infosüsteeme ega e-teenuseid.
4.1. Andmekaitsealane mõjuhinnang
Käesoleva määrusega kavandatavad muudatused on otseselt seotud isikuandmete,
sealhulgas eriliigiliste isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)
tähenduses. Kuna määrus reguleerib retseptide väljakirjutamist, ravimite väljastamist ja
retseptikeskuse andmekoosseisu, on töötlemise peamine eesmärk tagada patsiendi ohutus,
raviteenuse järjepidevus ja järelevalve eritingimustel väljastatavate ravimite üle.
Andmetöötluse õiguslik alus tuleneb IKÜM artikli 6 lõike 1 punktist c ja artikli 9 lõike 2 punktist h
koostoimes RavS-i ja RaKS-iga, mis panevad Sotsiaalministeeriumile ja tervishoiuteenuse
osutajatele kohustuse tagada kvaliteetne ja turvaline ravimiabi.
Töödeldavate andmete hulk on piiratud minimaalselt vajalikuga, hõlmates patsiendi
identifitseerimistunnuseid (nimi, isikukood, sugu ja vanus) ning tundlikke terviseandmeid, nagu
diagnoosikoodid ja määratud ravi üksikasjad. Uudse lahendusena nähakse ette andmete
töötlemine olukordades, kus digitaalsed süsteemid ei ole kättesaadavad, lubades
paberretsepti vormistamist tühjale paberile. See on vältimatu meede toimepidevuse
tagamiseks kriisiolukorras, et vältida ohtu patsiendi elule ja tervisele. Sellisel juhul
rakendatakse andmete digiteerimise kohustust kohe pärast infosüsteemide töövõime
taastumist, et säilitada andmete terviklus ja tagada patsiendi raviloo täielikkus.
Mõjuanalüüsi käigus on hinnatud andmetöötlusega kaasnevaid riske ja nende maandamiseks
rakendatavaid meetmeid. Kõige olulisemaks riskiks on võimalik õigustamatu juurdepääs
retseptikeskuse andmetele või identiteedivargus ravimi väljaostmisel kolmanda isiku poolt.
Nende ohtude leevendamiseks on kasutusel mitmekihiline kontrollisüsteem. Esiteks on kõik
päringud retseptikeskusesse isikustatud ja logitud, mis võimaldab tagantjärele kontrollida iga
11
andmetöötlustoimingu põhjendatust. Teiseks on suurendatud apteekrite rolli andmete kaitsel:
määrus annab apteekrile selge kaalutlusõiguse ja kohustuse keelduda ravimi väljastamisest,
kui on põhjendatud kahtlus, et ravimi ostjat ei ole tegelikult volitatud patsiendi nimel tegutsema.
See meede tasakaalustab vajadust ravimite mugava kättesaadavuse ja patsiendi eriliigiliste
isikuandmete kaitse vahel.
Kokkuvõttes on valitud andmetöötluse viisid proportsionaalsed ja vajalikud seatud eesmärkide
saavutamiseks. Standardiseeritud ekstemporaalsete ravimite kodeerimine ja täpsem
diagnoosipõhine kontroll retseptikeskuses on suunatud ravivigade ennetamisele, mis on
kooskõlas andmekaitse põhimõttega, et andmete töötlemine peab teenima inimese huve.
Rakendatavad IT-lahendused, nagu krüpteeritud andmevahetus ja isikutuvastus, koos
organisatoorsete meetmete ja järelevalvemehhanismidega tagavad, et isikuandmete kaitse on
tagatud kõrgel tasemel ning riskid on viidud miinimumtasemele.
4.2. Mõju halduskoormusele
Määruses esitatud muudatuste jõustumisel väheneb inimeste ja ettevõtete halduskoormus,
samuti väheneb riigi valitsemiskoormus.
Määruse § 1 punktis 8 sätestatud narkootiliste ravimite korduvretseptide lubamine vähendab
arstide töökoormust kroonilise haigusega patsientidele igakuiste retseptide väljakirjutamisel.
Standardiseeritud ekstemporaalse ravimi retsepti loomine muudab ekstemporaalse ravimi
väljakirjutamise arstile lihtsamaks ja kiiremaks ning valmistamise apteekrile üheselt
mõistetavaks.
Määruse §-s 8 sätestatud sisult dubleerivate andmete esitamise kohustusest loobumisega
vähendatakse halduskoormust radiofarmatseutilise preparaadi valmistamise loa omajate
jaoks.
Lisaks vähendatakse bürokraatiat määruse §-s 9 sätestatud eriluba nõudva kaubaga seotud
teavitamiskohustuse vähendamisega, mis toob kaasa halduskoormuse vähenemise
ettevõtjatele ja valitsemiskulude vähenemise Ravimiametile.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Tegevusi, tulusid ja kulusid on täpsemalt kirjeldatud 764 SE seletuskirjas.
Kokkuvõtlikult võib sedastada, et muudatuste rakendamine ei eelda kohalike omavalitsuste
poolseid tegevusi. Riigiasutustest on seaduse rakendamisega seotud Tervisekassa ja
Ravimiamet, samuti mõjutab see Tervisekassa koordineeritavate komisjonide (ravimikomisjon
ja haiglaravimite komisjon) tööd.
Olulisi kulusid muudatuste rakendamine kaasa ei too ning need kantakse asjassepuutuvate
asutuste eelarvest.
Tulusid riigiasutustele määrusega ei prognoosita.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. mail 2026. a. Määruse § 1 punktid 1–9 ja 12–35, § 3 punkt 6, § 5 ja § 8
jõustuvad üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
12
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Ravimiametile, Tervisekassale, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Arstide Liidule,
Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudile, Eesti Ravimitootjate Liidule,
Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti
Proviisorapteekide Liidule, Eesti Farmaatsia Seltsile, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile, SA-le
Tartu Ülikooli Kliinikum, AS-ile Ida-Tallinna Keskhaigla ja SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla.
Arvamuse eelnõu kohta esitasid Ravimiamet, Tervisekassa, Eesti Haiglaapteekrite Selts, Eesti
Apteekrite Liit, Tartu Ülikool, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, Eesti Arstide Liit ja Eesti
Psühhiaatrite Selts. Esitatud märkustega on osaliselt arvestatud ning täpsem info on nähtav
kooskõlastustabelis.