Justiits- ja Digiministeerium Teie 02.03.2026 nr 8-1/1546-1,
[email protected] JDM/26-0271/-1K/
Meie 17.03.2026 nr 1.2-3/551-3
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Olete saatnud meile kooskõlastamiseks karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise
seaduse (muudatused seoses inimkaubanduse direktiivi uusversiooni ülevõtmisega) eelnõu.
Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega.
1. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse karistusseadustiku § 1331 lõiget 1 ja sätestatakse, et
inimkaubanduse toetamise kuriteoga on muu hulgas tegemist siis, kui teenuse kasutaja teab,
et teenust osutav isik on inimkaubanduse kuriteos kannatanu. Palume analüüsida, kas antud
juhul ei ole kohasem kasutada „kannatanu“ asemel mõistet „ohver“, sest inimkaubanduse
toetamise kuriteo toimepanemise ajal ei ole veel inimkaubanduse kuritegu formaalselt
tuvastatud.
2. Eelnõu §-ga 2 täiendatakse ohvriabi seaduse (OAS) §-i 24 uue lõikega 9, millega nähakse
ette volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse kehtestamiseks. Määruses reguleeritav ei ole
kitsalt seotud Sotsiaalkindlustusameti poolt osutatava inimkaubandusohvri teenusega, vaid on
laiem. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku määruse volitusnorm näha ette OAS § 14 lõikena
4 järgmises sõnastuses: Inimkaubanduse ohvrite abistamiseks riikliku suunamismehhanismi,
ohvrite piiriülese suunamise kontaktasutuse, inimkaubanduse ennetuse ja koolitusega
tegelevate asutuste ja riikliku inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori ülesanded
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
3. Eelnõu seletuskirjale lisatud määruse kavandi § 6 kohaselt antakse
Sotsiaalkindlustusametile ametlikult inimkaubanduse kontaktpunkti roll. Selle andmine toob
tõenäoliselt kaasa täiendavad tööülesanded, mis eeldavad lisatööjõu kaasamist või
olemasoleva personali ümberkorraldamist, suurendades seeläbi tööjõukulusid. Kontaktpunkti
funktsioon tähendab pidevat koordineerimist eri asutuste, õiguskaitseorganite ja
teenuseosutajatega, mis võib kasvatada nii töökoormust kui ka sellega seotud tegevuskulusid.
Inimkaubanduse juhtumite lahendamine eeldab spetsiifilist väljaõpet ja regulaarset
täiendkoolitust, mis toob kaasa täiendavad koolitus- ja arenduskulud. Kontaktpunktina
tegutsemine võib samuti suurendada pöördumiste arvu. Rahvusvahelise koostöö ja
teabevahetuse intensiivistumine võib suurendada lähetuste ning tõlkimisega seotud
väljaminekuid. Kui kontaktpunkti ülesandeks saab ka teadlikkuse tõstmine, tuleb arvestada
kommunikatsiooni- ja teavituskampaaniate kavandamise ning elluviimise kuludega. Eelnõu
seletuskirja kohaselt ei ole nimetatud lisanduvate kuludega arvestatud ja täiendavat raha
Sotsiaalkindlustusametile planeeritud ei ole. Eelnõuga lisanduvate kulude katteallikad tuleb
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
ette näha seletuskirjas, vastavate vahendite leidmiseks riigieelarvest tuleks Justiits- ja
Digiministeeriumil esitada vastav taotlus (s.o direktiivi ülevõtmisega kaasnevad otsesed
kulud). Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on kontaktpunkti rolli täitmisega seotud püsiv
lisakulu alates 2027. aastast ca 75 000 eurot aastas. Ühekordsed kulud (nt koolitused) on
võimalik katta käimasolevatest sisejulgeolekufondi välisprojektidest ja tulevastest EL uue
perioodi rahastamismehhanismidest, kuid palume neid katteallikaid seletuskirjas täpsemalt
avada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Kristiina Luht
[email protected]
Reet Kodu
[email protected]