MINISTRI KÄSKKIRI
05.02.2021 nr 16
Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja
nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse
andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen
sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:
1. Pikendan TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2023.
2. Eemaldan partnerite loetelust Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ning lisan loetellu
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse puhul märgin
partnerluse lõpuaja 30.09.2018.
3. Muudan mõistet „hoolduskoormusega inimene“ ja sõnastan selle järgmiselt:
„Hoolduskoormusega isik, sealhulgas omastehooldaja – inimene, kes hooldab (enamasti
tasuta) oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud kroonilisest haigusest, erivajadusest
või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud hooldusvajadus, ja kes teeb seda
väljaspool kutse- või ametlikku tööd.“.
4. Eemaldan mõistete loetelust mõiste „telehooldusteenus“.
5. Täiendan punkti 1.2.3 järgmiselt:
„Puudega inimeste tööhõivemäär on oluliselt madalam kui neil, kellel puuet ei ole määratud.
2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis ligi 67 600 kehtiva puude raskusastmega inimest vanuses
16–641, kellest töötas sotsiaalmaksu laekumise järgi umbes 24 300 ehk 35,96%2.
Statistikaameti 2019. aasta andmetel oli 16–64-aastaste puudega inimeste tööhõivemäär ligi
kaks korda madalam kui samaealiste puudeta inimeste hulgas (puudeta inimestel 80,3%,
puudega inimestel 41,5%).3
Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimastel aastatel pidevalt
vähenenud. Pikaajalise töötuse määr oli 2019. aastal 0,9% ning pikaajalisi töötuid oli
hinnanguliselt 6200 (aasta varem 9400, sh kaks aastat või kauem tööd otsinuid oli 3000).
1
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020
2
Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused
3
Statistikaamet, 2020. THV601: TÖÖEALISTE HÕIVESEISUND. Kättesaadav:
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tervishoid__puudega-inimesed__puue-tooheive/THV601/table/tableViewLayout1
Viimati kuvatud: 04.11.20
2
Pikaajaline töötus on suurem meeste, vanemaealiste ja mitte-eestlaste seas. Pikaajalise
töötusega kaasnevad paljudel juhtudel ka muud toimetulekuraskused (sõltuvus- ja
suhteprobleemid, võlad jne), mistõttu vajab inimene juhtumipõhiselt pakutavaid toetavaid
hoolekandeteenuseid tööturuteenust saama suundumiseks või tööle naasmiseks.
Probleemiks on ka tööturult kõrvalejäämine hoolduskohustuse tõttu. Eesti sotsiaaluuringu
2019. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 650 inimest. Abistatavatest
või hooldatavatest pereliikmetest umbes 6500 olid kuni 18-aastased ning umbes
53 100 inimest 18-aastased ja vanemad. Alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud
pereliiget umbes 26 300 inimest, 10–19 tundi nädalas 10 400 inimest ning 20 ja rohkem tundi
nädalas 22 800 inimest4. 2019. aastal ei töötanud 3500 meest ja 12 200 naist põhjusel, et nad
hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest5. Kuigi ajapikku on meeste osakaal nimetatud
põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. aastal 14%, 2019. aastal 22%), on
sageli siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise tõttu tööleasumist
edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Veidi enam kui 8600
hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset meest ja naist ei otsinud 2019. aastal tööd, kuna neil oli
vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, samas kui veidi üle 3100 nimetatud
põhjusel tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus
võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli ligi 7000 inimese osaajaga töötamise põhjuseks
vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest6.
Hoolduskoormusega kaasneb suurem vaesusrisk, mis peegeldub puudega inimeste suuremas
suhtelise vaesuse määras. Kui üks leibkonnaliige on vaene, on vaesusriskis kogu leibkond.
2018. aastal elas 43,5% puudega inimestest suhtelises vaesuses (kogu elanikkonna suhtelise
vaesuse määr oli samal perioodil 21,7%). Puudega inimesi elab suhtelises vaesuses ca kaks
korda rohkem võrreldes kogu elanikkonnaga.
Oluline tööhõivevalmidust toetav tegur on täiskasvanud puudega inimestele ja eakatele
suunatud kvaliteetsete hooldusteenuste olemasolu. Hoolekandeteenuste kättesaadavus ja
kvaliteet on aga kohalikes omavalitsustes äärmiselt erinev ning toimetulekuraskustes inimeste
abistamine on sageli toetustekeskne. Suuremates kohalikes omavalitsustes osutatakse pea
kõiki sotsiaalhoolekande seadusega reguleeritud kohaliku omavalitsuse
hoolekandeteenuseid, kuid on ka kohalikke omavalitsusi, kus osutatakse vaid üksikuid
hoolekandeteenuseid või ei osutata neid üldse. Kohalike omavalitsuste hoolekandestatistikast
selgub, et teenuseid osutavate kohalike omavalitsuste osakaal varieerus 2019. aastal sõltuvalt
teenusest 49,4‒100%.
Kõige vähem osutatakse isikliku abistaja teenust. Koduteenust osutati 2019. aastal kõikides
kohalikes omavalitsustes. Kui olemasolevate teenuste arendamine ja uute teenuste
väljatöötamine käis enne haldusreformi paljudele kohalikele omavalitsustele üle jõu rahaliste
vahendite või pädevuse nappuse tõttu, siis haldusreformi järel on teenustega kaetus
paranenud. Sageli jäävad siiski osutamata spetsiifilisemad ja kallimad teenused, nagu isikliku
abistaja teenus, võlanõustamine, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport, või neid pakutakse
minimaalsel tasemel.
Sotsiaalsektori asutustelt oodatakse head kompetentsi ja kvaliteeti, kuid praktikas on
probleemiks osutunud teenuste ebaühtlane kvaliteet, juhtide ja töötajate vähene teadlikkus
kvaliteedipõhimõtetest ja kvaliteedijuhtimisest. Kvaliteedijuhtimissüsteemide rakendamise
tulemusena oodatakse sotsiaalteenuseid pakkuvatelt asutustelt teenuste osutamise kvaliteedi
paranemist ning kvaliteedialase teadlikkuse ja pädevuse suurenemist.
Läbivalt peetakse silmas deinstitutsionaliseerimise põhimõtet ehk sellise teenusepaketi
väljakujundamist riiklikul ja kohalikul tasandil, et eakas või erivajadusega inimene ei peaks
4
Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring
5
Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring
6
Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring
3
asuma elama hoolekandeasutusse, et saada vajalikku hooldust või vabastada oma lähedane
hoolduskoormusest, vaid tal oleks võimalik jätkata võimalikult kaua elu pere keskel ja
kogukonnas. Toimetulekuraskustes inimeste tööturule tagasipöördumist toetavate teenuste
kujundamisel arvestatakse, et pakutavate hoolekandeteenuste eesmärk on aidata inimesel
lahendada tööturule asumist takistavad probleemid (võlad, pingelised peresuhted vm), mis
võivad olla pikema aja jooksul kuhjunud.
Võimaluse korral kaasatakse teenuste ümberkorraldamisse ja uute teenuste planeerimisse
teenuste sihtrühma liikmeid ja nende esindusorganisatsioone.“.
6. Muudan punkti 1.2.4 ja sõnastan järgmiselt:
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 14 972 174 85%
2 Riiklik struktuuritoetus 2 642 148 15%
3 Omafinantseering 0 0
4 Abikõlblik eelarve kokku 17 614 322 100%
5 Mitteabikõlblikud kulud 22 559
6 Kogumaksumus 17 636 881
7. Muudan punkti 1.2.5 teksti ja sõnastan järgmiselt:
„Erivajadusega inimesed
Toimetulekuraskustes inimesed
Hoolduskoormusega isikud, sealhulgas omastehooldajad
Sotsiaalteenust vahetult osutavad spetsialistid ning teenust osutavad asutused kohalikul ja
regionaalsel tasandil
Avaliku ja erasektori esindajad.“.
8. Täiendan punkti 2.1 teise lõiguga järgmises sõnastuses:
„Osutatakse nõustamisteenust elukeskkonna kohandamisel ja abivahendite valimisel (2015–
2020), koordineeritakse füüsilist ligipääsu Sotsiaalkindlustusameti korraldatavale
sotsiaalteenustele, arendatakse rehabilitatsiooniteenust, pakutakse kaugtõlketeenust eakatele
kuulmispuudega inimestele ning alustatakse omastehooldajate tugivõrgustiku
väljatöötamisega.“.
9. Nimetan tegevused 2.1.2, 2.1.5, 2.1.6 ja 2.3.3 seisuga 31.12.2020 lõppenuks.
10. Täiendan punkti 2.1 alapunktiga 2.1.21 järgmises sõnastuses:
„2.1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine
2021. aastast koordineerib Sotsiaalkindlustusamet keskselt sotsiaalteenustele füüsilist
ligipääsu ametis ja Sotsiaalkindlustusameti rahastatavate sotsiaalteenuste osutajate juures.
Eesmärk on luua kõikidele sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest vahenditest
rahastatavatele Sotsiaalkindlustusameti ja tema lepinguliste partnerite osutatavatele
teenustele. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb
sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult kättesaadaval moel. Üheks eelduseks
on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele.
4
Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel ja koostöös sotsiaalvaldkonna teenuseosutajatega
tehakse alates 01.01.2021 teenuse saamise asukohale füüsilise ligipääsu hetkeolukorra
analüüs (st kas kõik inimesed pääsevad teenuseosutaja juures teenustele iseseisvalt ligi alates
parkimisest, sissepääsust, majas liikumisest, tualetist jne) ning selgitatakse välja
ligipääsuvajadused. Parandamaks teenuseosutajate teadlikkust olukorrast, korraldatakse
nõustamistegevusi ja infopäevi ligipääsetavuse teemal.“.
11. Täiendan punkti 2.1.3 järgmiselt:
„Perioodil 2015–2022 viiakse ellu järgmisi tegevusi:
1) sekkumismetoodikate ning rehabilitatsiooniprogrammide ja -standardite arendamine ja
rakendamine erivajadusega lastele ja tööealistele; rehabilitatsiooniprogrammide arendamine
ja rakendamine eakatele (sh suure hooldusvajadusega eakad);
2) erivajadusega inimestele suunatud töö- ja tegevusvõime hindamis- ja sekkumismetoodikate
arendamine ja rakendamine (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise
klassifikatsioon RFK); HAMET (tegevused lõppesid 2017. aastaga); toetatud
töölerakendamine (TTR); nägemispuudega inimeste tegevus- ja töövõime hindamine
(tegevused lõppesid 2017. aastaga);
3) sotsiaalse rehabilitatsiooni tulemuslikkuse metoodika väljatöötamine;
4) rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise metoodika väljatöötamine, katsetamine ja
rakendamine;
5) rehabilitatsiooni- ja kogemusnõustamisalaste ning RFK koolituste korraldamine;
6) rehabilitatsiooniteenuse korraldajate, teenuseosutajate jt partnerite nõustamine, info- ja
juhendmaterjalide koostamine ja levitamine.“.
12. Muudan punkti 2.1.7 teksti ja sõnastan järgmiselt:
„Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. 2019. aastal abistas
ja/või hooldas oma lähedast (last või täisealist) 20 või enam tundi nädalas veidi rohkem kui
22 800 inimest (neist umbes 29% mehed ja 71% naised). 2019. aastal ei töötanud
15 700 inimest (3500 meest ja 12 200 naist) põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste
pereliikmete eest. Veidi üle 3100 hoolduskoormuse tõttu tööd mitte otsinud inimest oleksid
tahtnud tööle asuda7. Hoolduskoormuse tõttu mittetöötamine või väiksemas mahus töötamine
tähendab inimese jaoks majanduslikke toimetulekuraskusi ja riigile saamata jäänud maksutulu
ning lisakulutusi nende inimeste majandusliku toimetuleku toetamisel.
Inimesed jäävad hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale (tööjõu-uuringu andmetel on
8000 inimest tööturult eemal ja 5000 töötab osaajaga) või on lisaks täisajaga töötamisele
koormatud oma lähedaste hooldamisega. Suur hoolduskoormus mõjutab hooldaja enda tervist
ning hooldaja võib koormuse tõttu saada ise hooldatavaks. Selline olukord ei taga hooldajate
ja hooldatavate inimväärikust, samuti tekitab riigile kaudseid kulusid – saamata jääv
maksutulu, lisakoormus tervishoiusüsteemile, inimeste toimetuleku rahaline toetamine jne.
2015. aasta detsembris loodi valitsuse otsusega kaheaastase tegutsemistähtajaga
hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm, et selgitada välja pikaajalise hoolduse valdkonna
probleemid ja töötada välja poliitikasoovitused. Rakkerühm töötas välja ka poliitikasuunised
omastehooldajate tugisüsteemi loomiseks. Vastavalt nimetatud suunistele on
Sotsiaalministeerium reformimas pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada
hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja
kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse
leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge.
7 Statistikaamet, 2019. Eesti sotsiaaluuring
5
Eestis on laialt kasutatavad omastehoolduse ja omastehooldaja mõisted8. Seetõttu on mõistlik
mitteametliku hooldaja kirjeldamiseks seadustada juba laialt käibel olev mõiste
„omastehooldaja“. Mõiste sõnastamisel on aluseks võetud Eurcarers’i ja omastehooldajate
tugisüsteemi loomiseks moodustatud töörühma pakutud sõnastus: „Omastehooldaja on
inimene, kes hooldab (enamasti tasuta) oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud
kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud
hooldusvajadus, tehes seda väljaspool kutse- või ametlikku tööd.“
Seega on omastehooldaja hooldusvajadusega inimese pereliige või lähedane, kes pakub
hooldust abivajajale väljaspool oma kutse- või ametlikku tööd ega saa selle eest töötasu.
Omastehooldajate toetamise eesmärk on vähendada hoolduskoormusest tingitud negatiivset
mõju omastehooldajate tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule. Selleks
tuleb omastehooldajatele tagada tingimused inimväärseks toimetulekuks, taastumiseks ja
ühiskonnaelus osalemiseks. Hooldusvajadusega inimestele ja nende lähedastele tuleb
võimaldada toetavaid teenuseid, nõustamist ja koolitusi.
Sotsiaalministeerium otsib partneri, kelle ülesanne on omastehooldajatele suunatud toetavate
tegevuste (sh hindamismetoodika, teenused, koolitused) väljatöötamine ja testimine ning
Sotsiaalministeeriumile ettepanekute esitamine selle kohta, mil moel on omastehooldajatele
suunatud tegevusi (sh koolitusi ja teenuseid) kõige tõhusam korraldada, arvestades sihtrühma
suurust, vajadusi ja ressursside olemasolu.“.
13. Täiendan punkti 2.1 alapunktiga 2.1.8 järgmises sõnastuses:
„2.1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine
TAT-st pakutakse kaugtõlketeenust vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut
teenuse saamine üldiselt parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine
tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i
kaudu.
Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni
vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse
teenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu
ühildamise soodustamine.“.
14. Muudan punkte 2.1.1.1–2.1.1.3 ja sõnastan järgmiselt:
„2.1.1.1. Sihtrühm
Erivajadusega inimesed
Rehabilitatsiooniteenuse pakkujad
Hoolduskoormusega pereliikmed (sh omastehooldajad)
Eesti ettevõtted (sh idufirmad, sotsiaalsed ettevõtted), kolmas sektor, kohalikud omavalitsused
2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2015–31.12.2023
2.1.1.3. Tegevuse elluviija
8 Hoolduskoormuse rakkerühma lõpparuanne, lk 9
6
Sotsiaalministeerium (2.1.1, 2.1.4, 2.1.7)
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.1.2, 2.1.3 kuni 2018. a lõpuni)
Sotsiaalkindlustusamet (2.1.2, 2.1.3 alates 2019. a jaanuarist, 2.1.4, 2.1.6, alates 2021. a
jaanuarist 2.1.8 ja 2.1.21)
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (2.1.2, 2.1.3)“.
15. Muudan punkte 2.3, 2.3.1, 2.3.2 ja 2.3.4.1–2.3.4.3 ning sõnastan järgmiselt:
„2.3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste
osutamiseks
Tegevuse eesmärk on koolituste, teemapäevade, ürituste, supervisioonide ja uuringute
tulemusena suurendada kohalike omavalitsuste ja teenuseosutajate suutlikkust pakkuda
kvaliteetseid hoolekandeteenuseid, mis aitavad inimestel minna tööturule.
2.3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus
Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse
sotsiaaltöötajate) supervisioone ning pädevust suurendavaid koolitusi (sh koolitused
töötamaks erivajadusega inimestega).
Koolituste ja supervisioonide toel suureneb kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate ja teiste
sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevus teenuste arendamisel ja pakkumisel ning seeläbi
paraneb osutatavate teenuste kvaliteet.
Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse
koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele,
tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid
ja juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Üks kord aastas korraldatakse sotsiaalala
aktuaalsetel teemadel laiapõhjaline konverents, mille eesmärk on parandada sotsiaaltöötaja
mainet, tekitada ühiskonnas diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid, ühendada
sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti tunnustatakse üks kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajaid.
Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega.
2.3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud
uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus
Toimuvad sotsiaalvaldkonna mõju ja arenguga seotud uuringud edasiseks teenuste
korralduseks ja arendustegevuste elluviimiseks.
Tehtavate uuringute eesmärk on teha kindlaks olemasolev olukord, selgitada välja eri
meetmete tõhusus erivajadusega ja hoolduskoormusega inimeste toimetuleku parandamisel
ning uurida toetavate teenuste kättesaadavust ja piisavust.
2.3.4.1. Sihtrühm
Sotsiaalvaldkonna spetsialistid ja poliitikakujundajad
Kohaliku omavalitsuse ametnikud
Hoolekandeteenuste osutajad
Kohalikud omavalitsused ja omavalitsuste liidud
2.3.4.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2015–31.12.2022
2.3.4.3. Tegevuse elluviija
7
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (2.3.3 kuni 31.01.2017)
Tervise Arengu Instituut (2.3.1)
Sotsiaalkindlustusamet (2.3.2 kuni 31.01.2017 ja seejärel tegevused punkti 2.3.3 all, 2.3.3)
Sotsiaalministeerium (2.3.1, 2.3.2, 2.3.3, 2.3.4)
SA Järvamaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4)
SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus (2.3.4)
SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4)
SA Läänemaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Lääne-Viru Arenduskeskus (2.3.4)
SA Põlvamaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (2.3.4)
SA Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (2.3.4)
SA Saaremaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Tuuru (2.3.4)
SA Tartu Ärinõuandla (2.3.4)
SA Valgamaa Arenguagentuur (2.3.4)
SA Viljandimaa Arenduskeskus (2.3.4)
SA Võrumaa Arenguagentuur (2.3.4)
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) (2.3.1).“.
16. Muudan punkte 2.4–2.4.1.1 ja sõnastan järgmiselt:
„2.4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
Kohalike omavalitsuste, riigi- ja erasektori omavahelise koostöö parem korraldamine
võimaldab toetada Eesti arenguvajadusi, mis on seotud poliitikakujundamise kehva
kvaliteediga nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, riigivalitsemise
killustatusega, strateegilise planeerimise ja riigieelarve nõrga seostatusega, avalike teenuste
ebatõhusa osutamisega, avalike teenistujate ebapiisava kompetentsusega ning piirkondliku
tasandi arendusvõimekusega. Kirjeldatud sekkumistega panustatakse ka riigipõhise soovituse
nr 5 täitmisse: „Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud
vastutus. Muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi
avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“
Kohalike omavalitsuste võimekuse suurendamiseks ning sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamiseks keskendutakse kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste
arendamisele ja nõustamisele ning kohalike omavalitsuste teavitamisele vabatahtlike
kaasamise võimalustest sotsiaalvaldkonnas.
2.4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused
Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel korraldatav
koolitus, mis annab põhjalikud teadmised sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika
mõjutajatest ning olemasolevatest ja tulevikulahendustest.
Korraldatava kursuse eesmärk on parandada eri valdkondade koostööd ning seeläbi
suurendada teadlikkust sotsiaalvaldkonna eesmärkidest.
Kursus soodustab hoolekande-, tööhõive- ja tervishoiuteenuste osutamist integreeritult (sh
uuenduslike lahenduste väljatöötamist ja rakendamist) ning mitme valdkonna koostöös.
Süsteemsemad hoolekandemeetmed leevendavad eaka või erivajadusega pereliikme
hooldamisest tingitud hoolduskoormust ning hooldaja tööhõives osalemise võimalusi. Samuti
paranevad teenuste osutamisega erivajadusega inimeste toimetulek ja tööalased võimalused.
8
2.4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamine
2013. aastal tehtud uuringu „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“ tulemuste kohaselt
tegelevad Eesti vabatahtlikud enim keskkonnakaitse, loodushoiu ja säästva arenguga ning
löövad kaasa külaliikumises ja kohaliku elu edendamises. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb vaid
16% vabatahtlikest. Võib öelda, et Eestis on olemas toimiv vabatahtlike võrgustik ja
tugisüsteem vabaühendustele, aga osalus sotsiaalvaldkonnas on siiski vähene. Koostöö
kohalike omavalitsustega on olnud ühesuunaline ja toiminud projektitoetuse saanud
vabaühenduste initsiatiivil. Kohalikud omavalitsused on olnud passiivsemas rollis võrreldes
sotsiaalteenuse osutajate või eraettevõtetega. Selle üheks põhjuseks on kohalike
omavalitsuste vähene teadlikkus vabatahtlike potentsiaali rakendamisest.
Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö arendamiseks
leiti riigihankega pakkuja (MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant), kes tegeles Eesti kahes
piirkonnas vabatahtliku töö arendamisega sotsiaalvaldkonnas. Aastatel 2018–2020 viis MTÜ
Eesti Külaliikumine Kodukant ellu katseprojekti, mille käigus töötati välja ka üle Eesti
rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks
hoolekandes, mida testiti 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses. Projektis osales
273 vabatahtlikku, kes abistasid ja pakkusid seltsi 678 eakale ja erivajadusega inimesele.
Aastatel 2021–2023 jätkatakse MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant poolt välja töötatud
koostöömudeli rakendamist üle Eesti.
2.4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna
abistamiseks
Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise
tagamiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus
(SHÜ). Üksus aitab hoolekandevaldkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada
hoolekandevaldkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ning koordineerida
valdkonnaülest sotsiaalkaitse koostööd.
Eesmärgid on järgmised:
1) pakkuda riigipoolset tuge kohalikele omavalitsustele nende sotsiaalhoolekande ülesannete
täitmisel;
2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti kohaliku omavalitsuse
tasandil teenuste sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja
inimeste abivajaduse hindamise vahendi loomises osalemise kaudu;
3) toetada kohalikku omavalitsust tugeva esmatasandil toimiva täisealiste
sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamisel;
4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna
analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi kohalike
omavalitsuste tasandil täisealiste sotsiaalhoolekande poliitika kujundamisel ja rakendamisel
(üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas õigusloomet puudutavaid ettepanekuid.
Eesmärgi täitmiseks elluviidavad tegevused jaotuvad kahe suurema tegevuse alla:
nõustamistegevused ja abitegevused. Nõustamistegevused on: strateegiline, rakenduslik ja
juhtumipõhine nõustamine. Abitegevused on: praktika kogumine/arendamine, poliitika
kujundamine ja sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine.
Kõigis valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isik, kohalik
omavalitsus, teenuseosutaja ja riik. SHÜ tegevus soodustab ühiskonnas olevate eri tasandite
ja organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd sotsiaalkaitse
9
abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasel pakkumisel ning annab inimesele ühelaadse info tema
õigustest ja kohustustest seoses sotsiaalhoolekande abimeetmetega.
Sekkumiste tulemusena paraneb inimeste juurdepääs kvaliteetsetele hoolekandeteenustele
ning teenuste abil saavad hoolduskoormusega, erivajadusega ja toimetulekuraskustes
inimesed tööturule. Toetavate teenuste arendamine ja kättesaadavamaks muutmine ning
paindlikum osutamine võimaldab parandada teenusesaajate toimetulekut, ennetada isikute
paigutamist ööpäevaringsele hooldamisele ning toetab deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid.
2.4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel
Ida-Virumaa piirkonna kitsaskohtadeks on kahanev rahvaarv, kõrge töötuse määr, elanike
võrdlemisi madal sissetulek, tagasihoidlik majandusareng ning ebapiisav sotsiaalteenuste
kättesaadavus.
Maakonna rahvaarv kahaneb kiiresti ja ka rahvastiku keskmine vanus kasvab kiiresti. Eakate
vanuserühma 65+ arvukus ei vähene, vaid kasvab. Selline olukord suurendab vajadust
eakatele osutatavate sotsiaalteenuste järele, kuna teenuse sihtrühm näitab selget kasvutrendi.
Ülalpeetavate määr oli 2018. aastal Ida-Viru maakonnas 59,19 ja see kasvab 2040. aastaks
prognoosi kohaselt 90,9%-ni10. Samuti on Ida-Virumaal suur puudega inimeste osakaal.
2019. aasta 1. jaanuari seisuga moodustasid Ida-Virumaa elanikest 19% puudega inimesed11.
Kohalike omavalitsuste suurimad probleemid sotsiaalvaldkonnas on seotud demograafiliste
muutustega ja vajadusega hoida inimesi tööturul aktiivsena. Seetõttu on kohalikel
omavalitsustel järjest olulisem roll nende ülesannete täitmisel, sealjuures ka kohustus pakkuda
tuge abivajajale ja tema perekonnale.
Olukorra muutmiseks ja selle piirkonna arendamiseks on riik käivitanud mitu toetusmeedet
(Rahandusministeeriumi Ida-Virumaa programm piirkonna majanduse, linnaruumi ja tööhõive
arendamiseks), mis keskenduvad peamiselt tööhõive ja majandusliku olukorra parandamisele.
Tegevuse eesmärk on keskenduda just sotsiaalvaldkonda puudutavate kitsaskohtade
lahendamisele.
Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab
Sotsiaalministeerium arendusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa
kohalike omavalitsuste juhtidega, sotsiaaltöötajatega ja teenuseosutajatega ning koolitatakse
selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Kasutades teenusedisaini töömeetodeid,
toetatakse kohalikke omavalitsusi vajalike teenuste väljatöötamisel. Kohalikke omavalitsusi
nõustatakse ka sobivate toetusmeetmete, sealhulgas meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ taotlusvooru taotluse esitamisel. Avatud taotlusvoor on kohalikele
omavalitsustele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste
kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks. Mentorlusprogrammi väljatöötamisel tutvutakse
kõigi Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste sotsiaalteenuste kättesaadavuse olukorraga ning
korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajatele koolitus- ja infopäevi.
Lisaks arendusprogrammile hangib Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste
sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi, mille raames koolitatakse vähemalt
32 sotsiaaltöötajat.
2.4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine
esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele
9
Statistikaameti koduleht https://www.stat.ee/ppe-1167408
10
Maakondade kaardistus sotsiaalteenuste olemasoleva olukorra kohta aastal 2015 https://ivek.ee/static/ida-virumaa-
sotst%c3%b6%c3%b6tajate-intervjuu-kokkuv%c3%b5te-ja-anl%c3%bc%c3%bcs-21.01.pdf
11
Statistikaameti koduleht http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=THV21
10
Vabariigi Valitsuse loodud hoolduskoormuse rakkerühm esitas 2017. aasta novembris
poliitikasuunised Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete
hoolduskoormuse vähendamiseks. Ühe olulise suunana toodi välja vajadus sotsiaal- ja
tervishoiuvaldkonna parema integreerituse järele pikaajalise hoolduse pakkumisel. Seetõttu
töötas Sotsiaalministeerium koostöös haldusalas tegutsevate partneritega välja esmatasandi
hoolduse koordinatsiooni kontseptsiooni ning 2018. aasta alguses alustati kuue konkursi
käigus leitud piirkonnaga (Saaremaa koos Muhu ja Ruhnuga, Tallinn, Tori, Rakvere, Tõrva
koos Valga ja Otepääga ning Tartu) esmase kontseptsiooni testimist ja edasiarendamist.
Projekti käigus loodi kuues Eesti piirkonnas hoolduskoordinaatori ametikoht.
Hoolduskoordinaatori peamine ülesanne oli olla sillaks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja
ja perearsti vahel ning korraldada inimesele asjakohane tugi seal, kus abivajadust märgatakse.
Paralleelselt katseprojektiga alustati tööd detailsema riiklikult rakendatava mudeli
väljatöötamiseks. Kuue piirkonna kogemused ja õppetunnid on olnud erinevad ning esimese
katseprojekti peamine eesmärk oli koguda kogemusi ühtsema mudeli paikasaamiseks.
Testpiirkondade kogemused on näidanud, et valdkondade tööpõhimõtted on erinevad ning
inimesekeskse abi pakkumiseks on vajalikud valdkondadeülesed kokkulepped, parem
infovahetus, valdkondadeülene kompleksjuhtumite seire ning muud täiendavad tegevused.
Tihedas koosloome protsessis on huvigruppidega jõutud kokkuleppele, et inimesekeskse abi
korraldamiseks on vaja üle riigi sarnastel põhimõtetel toimivat koordinatsioonimudelit. Samas
on eri piirkondade kogemus näidanud ka seda, et koordinatsioonimudeli edu tagamiseks on
oluline jätta ruumi piirkondlikele eripäradele, ent tagada keskne tugi koolituste, tööjuhendite ja
infotehnoloogiste abivahendite abil. Lisaks on oluline, et muudatuste protsessidel oleksid
piirkondlikud juhid, kes olenevalt piirkonna senisest arengust saavad võtta kas eestkätt
võrgustikutöö juhi ja arendaja rolli või täiendavalt ka kompleksjuhtumite lahendaja rolli.
2018. aastal käivitunud katseprojekti alusel arendati välja paindlik koordinatsioonimudel koos
rakendamiseks vajalike juhiste, koolitusprogrammi jm vajalikuga.
2020. aastal toimus konkurss, mille raames alustati kuue piirkonnaga paindliku
koordinatsioonimudeli rakendamist. Perioodil 2020–2021 rakendatakse ja täpsustatakse TAT-
st koordinatsioonimudelit (sh kogutakse infot koordinatsioonipiirkondade optimaalse suuruse,
rahastusmudeli, sihtrühma ja üldise tulemuslikkuse kohta) ning tehakse ettevalmistusi mudeli
rakendamise laiendamiseks. 2022. aastal kaasatakse täiendavalt piirkondi nii, et kokku
rakendaks perioodil 2020–2022 koordinatsioonimudelit kuni 12 piirkonda, misjärel ollakse eri
piirkondade kogemustele tuginedes valmis koordinatsioonimudelit alates 2023. aastast
rakendama üle riigi. Koordinatsioonimudeli raames tegeletakse valdkondadeülese abi
korraldamisega inimestele, kellel on kompleksvajadused (nii sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist
kui külgnevatest süsteemidest). Seejuures toetatakse üksikjuhtumeid (tervikhindamiste
korraldamine, valdkondadeülese teenuste plaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja
juhtumite regulaarne seire), arendatakse valdkondade ja üksikjuhtumite ülest võrgustikutööd
ning kaardistatakse piirkondlik teenuste ja toetuste korraldus koos kitsaskohtade ja
arendusvajadustega. Võrgustikutöö käigus suunatakse kompleksvajadusega inimesed saama
teenuseid, mida rahastatakse kohaliku omavalitsuse või riigi eelarvest.
Koordinatsioonimudeli peamine eesmärk on vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende
lähedaste koormust asjaajamisel, pakkuda abivajadusega inimestele asjakohast abi
võimalikult vara (pikendades seeläbi kodus toimetuleku aega) ning koguda senisest paremini
infot süsteemsete kitsaskohtade (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad,
regionaalsed erisused praktikas jne) kohta.
2.4.1.1. Sihtrühm
Avaliku ja erasektori esindajad
Sotsiaalvaldkonna spetsialistid (sh kohaliku omavalitsuse ja haigla sotsiaaltöötajad,
teenuseosutajad)
Tervisevaldkonna spetsialistid
Erivajadusega inimesed (sh kompleksvajadusega inimesed).“.
11
17. Asendan punktis 3 arvu „3285“ arvuga „3364“, arvu „2073“ arvuga „2417“, arvu „481“
arvuga „1433“ ja arvu „1120“ arvuga „1678“.
18. Muudan punkte 7.3.2, 7.3.3 ja 7.3.5 ning sõnastan järgmiselt:
„7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 ning § 15 lõigete 1 ja 4 alusel.
7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas
TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja
kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
7.3.3.3 vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volituste koopiad.
7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord
kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.“.
19. Muudan punkti 7.3.9.5 ja sõnastan järgmiselt:
„7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse
§ 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.“.
20. Kinnitan lisa 1 vormi A „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil
01.01.2021–31.12.2022“ ja vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud).
21. Rakendan käskkirja alates 1. jaanuarist 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri 05.02.2021 käskkiri nr 16
„Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ muutmine“
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2022
1. Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine
1.1. Innovaatiliste, sh info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevate
hoolekandeteenuste arendamine (tegevused lõppesid 31.12.2018)
1.2. Keskkonna kohandamise ja abivahendialane nõustamine
(tegevused on seisuga 31.12.2020 lõppenud)
1.21. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimine
2021. aastast alates hakkab Sotsiaalkindlustusamet (SKA) keskselt koordineerima füüsilist
ligipääsu sotsiaalteenustele. Eesmärk on luua kõikidele sihtrühmadele ligipääs riigieelarvelistest
vahenditest rahastatavatele SKA osutatavatele teenustele (sotsiaaltoetused, keskkonna ja
abivahendialane nõustamine, asendushoolduse korraldamine) ning SKA lepinguliste partnerite
osutatavatele teenustele (sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, kaitstud töötamise teenus,
abivahendite kasutamise võimaldamine, erihoolekandeteenus). Sotsiaalhoolekande seaduse
(SHS) § 3 lõike 1 punkti 6 järgi tuleb sotsiaalhoolekandeline abi tagada inimesele võimalikult
kättesaadaval moel. Üheks eelduseks on muu hulgas füüsiline ligipääs teenustele. See tähendab,
et SHS-i alusel osutatavate teenuste osutamise ruumid peavad olema kohandatud erivajadusega
inimestele füüsiliselt ligipääsetavaks. Sealjuures ei oma tähtsust, kas tegemist on avalik-õigusliku
või erasektori omandisse kuuluva asutusega.
SKA eestvedamisel ja koostöös sotsiaalvaldkonna teenuseosutajatega (teenuseosutajad, kelle
osutatavaid teenuseid SKA rahastab või korraldab) tehakse alates 01.01.2021 teenuse saamise
asukohale füüsilise ligipääsu hetkeolukorra analüüs (st kas kõik inimesed pääsevad
teenuseosutaja juures teenustele iseseisvalt ligi alates parkimisest, sissepääsust, majas
liikumisest, tualetist jne), kaasates erinevate puudeliikide esindajaid (MTÜ Ligipääsetavuse
Foorum, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Pimedate
Ühing, Eesti Kurtide Ühing, Eesti Vaegkuuljate Liit, Õiguskantsleri Kantselei), ning selgitatakse
välja ligipääsuvajadused. Parandamaks teenuseosutajate teadlikkust olukorrast, korraldatakse
nõustamistegevusi ja infopäevi ligipääsetavuse teemal.
Tabel 1. Sotsiaalteenustele ligipääsu koordineerimise tegevuste ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse
üldajaraam algus- ja
(näidatakse lõppkuupäev
periood, mille kirjeldatud
jooksul nimetatud perioodil
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Sotsiaalteenustele ligipääsuga seonduv 2021–2022 2021–2022
teavitus, sh infopäevad
2 Sotsiaalteenuste osutajate paikvaatlused 2021–2022 2021–2022
1.3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste
pakkumine
2021. aastal jätkub rehabilitatsiooniprogrammi „Eakate funktsionaalse võimekuse ja ühiskonnas
osalemise toetamine“ katsetamise II laine1. Katseprojekti eesmärk on erinevate probleemidega
(liikumispiirangud, raskused igapäevatoimingute tegemisel, kognitiivsete võimete vähenemine,
emotsionaalne ebastabiilsus, motivatsiooni vähenemine, suhtlemisraskused,
tõrjutus/kapseldumine ühiskonnaelust) eakatele kombineeritud teenuste osutamise kaudu toetada
inimese võimalikult iseseisvat toimetulekut vähemalt ühe aasta jooksul pärast programmi lõppu,
ennetada institutsionaalsele teenusele sattumist ja soodustada eaka ühiskondlikku aktiivsust.
Katseprojekti tulemuste põhjal on võimalik saada alusandmed tulevikus eakatele suunatud
standardi(te)le. Programmi koostamisel tugineti Soome multiprobleemsete eakate
rehabilitatsioonistandardile. 2021. aastasse jääb ka rehabilitatsiooniprogrammi „Taastumine
tööellu“ katsetamise lõpetamine. „Taastumine tööellu“ on esimene tööalase rehabilitatsiooni
programm psüühikahäiretega inimestele.
Alates 2021. aastast keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse standardite loomisele
ning TAT raames uusi rehabilitatsiooniprogramme ei arendata. Standardid on teenuste osutamise
juhised, mis lähtuvad inimeste funktsioneerimisvõimest, hõlmates suuremaid sihtrühmi kui seni
koostatud programmid. Samas ei asenda standardid rehabilitatsiooniprogramme, vaid annavad
raamistiku nii individuaalprogrammide kui grupiprogrammide planeerimiseks. Nüüdseks välja
arendatud programmid jäävad kasutusse. Sealjuures on seni paremini rakendunud tööalase
rehabilitatsiooni programmid.
Teenuse standard lähtub teenusesaaja eesmärkidest ning peamiselt tema tegevus- ja
osaluspiirangutest, mida kodeeritakse vastavalt RFK-metoodikale (rahvusvaheline
funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon), jättes teenuseosutajale teenuste
osutamise viisi (individuaal- vs. grupiteenus) ja erinevate rehabilitatsioonispetsialistide teenuste
mahtude valikul suurema vabaduse kui valdav osa seni kinnitatud rehabilitatsiooniprogramme.
Eesmärk on lähtuda inimese piirangutest, nõrkadest ja tugevatest külgedest ning soovitud
tulemustest, mitte kitsamalt diagnoosist, kuid osutada sihtrühmadele siiski samalaadseid
teenuseid tõenduspõhiste metoodikate alusel nii, et saadud tulemused oleksid sihtrühmiti
võrreldavad. Rehabilitatsioonistandard annab teenuseosutajale konkreetse inimesega
tegelemiseks ette tegevuskava koostamise tõenduspõhise raamistiku, kuid ei eelda, et teenust
osutatakse grupis või samal ajal ühes ruumis, nagu rehabilitatsiooniprogrammi puhul. Seega on
standardite loomine üks tegevus sotsiaalse rehabilitatsiooni kvaliteedi parandamisel ning
tõenduspõhisemate teenuste poole liikumisel. Aastatel 2021–2022 on plaanis koostöös
teenuseosutajatega luua kolm standardit – üks lastele, üks täisealistele ja üks psüühika- ja
käitumishäiretega tööealistele inimestele – ja neid katsetada. Teenusesaajate hulgas on
kasvamas laste ja tööealiste osakaal ning eraldi seisundipõhiselt vaadatuna tuleb esile kiire
psüühikahäiretega inimeste osakaalu kasv tööeas puudega inimeste hulgas. Viimati nimetatute
puhul ei ole tegemist kitsa diagnoosipõhise sihtrühmaga, sest psüühika- ja käitumishäired on lai
1
Esialgne toimumisaeg oli planeeritud perioodi 03.–12.2020 (teenuste osutamine 9 kuu jooksul ning aruandlus), kuid eriolukorrast
tingitud piirangute tõttu lükkus katseprojekti algus septembrisse 2020, mistõttu see lõpeb juunis 2021 (teenuste osutamine perioodil
09.2020–05.2021 ning aruandlus).
2
seisundite rühm rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 10. versiooni (RHK-10) järgi.
Standardite loomisel tehakse koostööd vastavate valdkondade ekspertidega. Standardid
arendatakse välja kõigile teenuseosutajatele tasuta kasutamiseks. Standardi laiemale
rakendamisele eelneb koolitus.
2021. aastal jätkuvad riigihanke „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamise
metoodika väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine Sotsiaalkindlustusametile“ tegevused, mis
algasid juulis 2020. SKA riigihanke partneriks on Tartu Ülikool. Hanke tegevused kestavad
kümme kuud. Riigihanke raames valmib sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse asjakohasuse,
tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamise (st sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse mõjuanalüüsi)
metoodika. Metoodika alusel tehakse analüüs ja esitatakse ettepanekud sotsiaalse
rehabilitatsiooni korralduse, sh teenuse kvaliteedi hindamise kohta. Analüüsi lõppraport valmib
mais 2021.
2021. aastal jätkatakse rehabilitatsiooniteenuse kvaliteedi hindamise metoodika
väljatöötamisega, mille eesmärk on ühtlustada rehabilitatsiooniteenuse kvaliteeti. Selleks
hakatakse tegema kvaliteedi välishindamisi. Metoodika väljatöötamise raames luuakse
välishindamiste tarbeks hindamisvahend. Hindamisvahend luuakse, tuginedes 2020. aasta lõpuks
valmivale rehabilitatsiooni kvaliteedijuhisele. Lisaks kasutatakse alusena Euroopa
sotsiaalteenuste kvaliteedijuhtimise süsteemi2, Euroopa sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikku3,
WHO poolt välja töötatud kvaliteedimudelit4 jt asjakohaseid rahvusvahelisi näiteid.
Hindamisvahendi väljatöötamisse on kaasatud SKA arendusspetsialistid, valdkonna nõunik(ud),
analüütik, teenuseosutajate esindajad jt olulised osapooled. 2021. aasta viimases kvartalis
alustatakse väljatöötatud metoodika testimisega, hindamised tehakse vähemalt kuue sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenust osutava teenuseosutajaga. Pärast metoodika testimist täiendatakse seda
vastavalt saadud tulemustele, samuti toimuvad üleriigilist rakendamist ettevalmistavad tegevused,
tutvustused ja koolitused olulistele osapooltele. 2022. aasta lõpuks on metoodika rakendamiseks
valmis ning välja on töötatud ajakava, et hinnata teenuse kvaliteeti kõigi Eesti sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutajate juures. Metoodika avaldatakse peale selle katsetamist SKA
kodulehel.
Jätkatakse RFK metoodika rakendamisega, et võimaldada abivajajate terviklikku ja proaktiivset
toetamist olenemata sellest, kus toimub nende esimene kokkupuude süsteemiga (tervishoid,
tööhõive, hoolekanne). Tegevustega toetatakse RFK kasutuselevõttu üle riigi. Muu hulgas
kaasajastatakse RFK eestikeelne tõlge ja juhendmaterjalid, korraldatakse koolitused ja tehakse
esmased edasiarendused prototüübis, et toetada järkjärgulist rakendumist, samuti tehakse
ärianalüüs üleriigilise tehnilise lahenduse lähteülesande paikapanekuks ning katsetused uute
sihtrühmadega, et täpsustada RFK rakendamise võimalikku ulatust.
Tabel 2. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumise ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse Tegevuse
üldajaraam algus- ja
(näidatakse lõppkuupäev
2
The European Quality in Social Service-EQUASS
3
European Committee for Standardization (2010). Common Quality Framework for Social Services of General
Interest
4
Maailma Terviseorganisatsioon (2012). WHO QualityRightsi töövahend. Inimõiguste ja kvaliteedistandarditele
vastavuse hindamine ja parandamine vaimse tervise valdkonna ja hoolekandeasutustes
3
periood, mille kirjeldatud
jooksul nimetatud perioodil
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Rehabilitatsioonistandardite arendamine 2021–2022
ja rakendamine erivajadusega lastele,
täisealistele ja tööealistele ning
eriolukorrast tingitud lõpetamata
rehabilitatsiooniprogrammide katsetamise
lõpetamine (SKA)
1.1 Rehabilitatsioonistandardi lähteülesande 2021–2022 01.01.2021–
koostamine eksperdirühma poolt 30.06.2021
1.2 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022
Sihtrühm: lapsed
1.2.1 Rehabilitatsioonistandardi loomine lastele. 2021–2022 01.07.2021–
Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite 31.12.2022
ja ekspertide kaasamine), standardi
kirjeldamine, standardi katsetamine,
tagasiside kogumine, jätkutegevused
1.3 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022
Sihtrühm: täisealised inimesed
1.3.1 Rehabilitatsioonistandardi loomine 2021–2022 01.07.2021–
täisealistele inimestele. 31.12.2022
Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite
ja ekspertide kaasamine), standardi
kirjeldamine, standardi katsetamine,
tagasiside kogumine, jätkutegevused
1.4 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022
Sihtrühm: psüühikahäirega tööealised
inimesed
1.4.1 Rehabilitatsioonistandardi väljatöötamine 2021–2022 01.07.2021–
psüühikahäirega tööealistele inimestele. 31.12.2022
Ettevalmistavad tegevused (võtmepartnerite
ja ekspertide kaasamine), standardi
kirjeldamine, standardi katsetamine,
tagasiside kogumine, jätkutegevused
1.5 Rehabilitatsiooniprogrammide 2015–2021
katsetamine
1.5.1 Rehabilitatsiooniprogrammi „Eakate 2020–2021 01.01.2021–
funktsionaalse võimekuse ja ühiskonnas 31.06.2021
osalemise toetamine“ katsetamise II laine
1.5.2 Rehabilitatsiooniprogrammi „Taastumine 2020–2021 01.01.2021–
tööellu“ katsetamise lõpetamine 31.04.2021
2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022
metoodika ja praktika väljatöötamine
(SKA)
2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022
metoodika väljatöötamine ja katsetamine
4
2.1.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse 2020–2021 01.01.2021–
tulemuslikkuse hindamise metoodika 31.05.2021
väljatöötamine ja tulemuslikkuse hindamine
Sotsiaalkindlustusametile“ lõppraporti
valmimine
2.1.2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.01.2021–
metoodika väljatöötamine (hindamisvahendi 30.10.2021
loomine, huvigruppide kaasamine,
teenuseosutajate teavitamine, hindajate
koolitamine)
2.1.3 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.11.2021–
metoodika katsetamine 28.02.2022
2.2 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022
metoodika rakendamine
2.2.1 Rehabilitatsiooni kvaliteedi hindamise 2021–2022 01.03.2021–
metoodika täiendamine pärast katsetamist, 31.07.2022
tulemuste ja metoodika tagasiside
analüüsimine multidistsiplinaarses
meeskonnas, tulemuste esitlused
huvigruppidele, rakendamiseks vajalike
muudatuste tegemine
Metoodika tutvustamine teenuseosutajatele, 2021–2022 01.08.2022–
metoodika kasutusele võtmine 31.12.2022
3 RFK arendamine ja rakendamine (SKA ja 2015–2022
SoM)
3.1 RFK eestikeelse tõlke kaasajastamine ja 2021 01.01.2021–
korrigeerimine 31.12.2021
3.2 RFK koolitajate koolitused, teenuseosutajate 2021–2022 01.01.2021–
koolitused 31.12.2022
3.3 RFK prototüübi edasiarendused 2021 01.04.2021–
31.12.2021
3.4 Ärianalüüsi hanke ettevalmistus ja hanke 2021–2022 01.01.2021–
korraldamine RFK rakendamiseks 31.12.2022
valdkondadeüleselt, ärianalüüsi valmimine
3.5 Katsetused uute sihtrühmadega 2021–2022 01.07.2021–
31.12.2022
Tabel 3. Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumismetoodikate arendamise ning
koolituste pakkumisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus
e kumula-
kumula tiivne
-tiivne (2023)
(2018)
Väljund Hoolekandeteenust 0 108 1026 1294 2015.–2016. a näitaja
inäitaja saanud inimeste 555 ja 2017.–2018. a
arv näitaja 471 inimest,
2019.–2020. a näitaja
5
160 ja 2021.–2022. a
näitaja 108 inimest
Tulemu Osalejad, kes 6 30% 30% 30% 30%
snäitaja kuud pärast
teenuse saamise
algust on tööturul
Tulemu Osalejate suhtarv, 15% 15% 15% 15%
snäitaja kes said aasta
jooksul ESFist
toetatud
hoolekandeteenus
eid ning kelle
toimetulek seeläbi
paranes või kelle
puhul välditi
ööpäevaringsele
institutsionaalsele
teenusele
suundumist
Väljund Koolitusel osalenud 150 250 1063 1827 2015.–2016. a näitaja
inäitaja inimeste arv 449 ja 2017.–2018. a
näitaja 614 inimest,
2019.–2020. a näitaja
364 ja 2021.–2022. a
näitaja 400 inimest
Valminud 0 3 Valminud (koostatud,
rehabilitatsioonista katsetatud,
ndardite arv täiendatud) on kolm
rehabilitatsioonistanda
rdit
Valminud 0 1 Valminud (koostatud,
rehabilitatsiooni katsetatud,
kvaliteedi täiendatud) on
hindamise vahend rehabilitatsiooni
kvaliteedi hindamise
vahend
Rehabilitatsiooni 0 6 Rehabilitatsiooni
kvaliteedi kvaliteedi hindamise
hindamise metoodika
metoodika katsetamisse on
katsetamisse kaasatud kuus
kaasatud teenuseosutajat
teenuseosutajate
arv
RFK eestikeelne 1 0 Kaasajastatakse RFK
tõlge eestikeelne tõlge ja
käsiraamat, lisades
uusi (praegusest
tõlkest puuduvaid, ent
olulisi) koode ning
6
parandades
kehtivates
versioonides olevad
vead ja kitsaskohad.
Tõlke ja käsiraamatu
mugavamaks
kasutamiseks on
mõistlik luua
materjalide online
versioon. Tegevuseks
käivitatakse tõlke ja
käsiraamatu
uuendamisega
tegelev (tasustatud)
eksperdirühm
Tellitud RFK 1 0 Tellitakse ärianalüüs,
arenduse et selgitada välja RFK
ärianalüüs valdkondadeülese
rakendamise
arendusvajadused
(infosüsteemid, nende
ühilduvus,
andmevahetusprotses
sid, edasised
arendusvajadused ja
selleks vajalik eelarve
jm) ja arenduste
maksumus
1.4. Erihoolekandesüsteemi arendamine teenusedisaini kaudu (tegevused lõppesid
30.11.2018)
1.5. Teadlikkuse suurendamine innovaatilistest hoolekandeteenustest (tegevused lõppesid
31.12.2020)
1.6. Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents (tegevused lõppesid 31.12.2020)
1.7. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamine
Omastehooldajatele langeb ebaproportsionaalselt suur hoolduskoormus. Pereliikmete roll oma
lähedaste hooldamisel on suur nii Eestis kui mujal maailmas. Euroopa omastehooldajate
ühenduse EuroCarers hinnangul on ligi 80% hoolduskoormusest Euroopa Liidus omaste ehk
abikaasade, sugulaste ja sõprade kanda ning see töö on harilikult tasustamata.
Sotsiaalministeerium reformib pikaajalise hoolduse korraldust eesmärgiga vähendada
hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele ühtlase kättesaadavuse ja
kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus. Hoolduskoormuse
leevendamisel on oluline pakkuda omastehooldajatele senisest suuremat tuge. Tegevuste
elluviimise vajadus on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 8.4, mille
kohaselt peab Sotsiaalministeerium esitama 2020. aasta novembriks valitsusele analüüsi ja
7
ettepanekud hooldajatoetuse põhimõtete ühtlustamiseks ning omastehooldajatele tugipaketi
väljatöötamiseks (toetavad teenused ja koolitused).
Sotsiaalministeerium otsib 2021. aastal partneri(d), kes viib/viivad ellu järgmised tegevused:
- Hoolduskoormuse (vajaduse korral ka hooldusvajaduse) hindamismetoodika ja
hindamisvahendi ning selle juurde kuuluva hindamisjuhise väljatöötamine või arendamine ja
testimine KOV-ides ning testimise tulemusel üle Eesti rakendatava tulemi väljapakkumine.
- Uudsete, omastehooldajaid toetavate teenuste sisu (teenuse komponentide)
väljaarendamine, sealhulgas testimine, teenuste miinimumstandardite ning korraldus- ja
rahastusmudeli väljatöötamine. Teenuste all peetakse silmas eelkõige omastehooldajaid
võimestavaid ja toetavaid teenuseid. Tegemist on kas uute teenuste väljatöötamise või
olemasolevate teenuste arendamisega, mida omastehooldajad vajaksid.
- Omastehooldajate tegelikele vajadustele vastavate koolituste väljatöötamine
(koolitusmoodulid, maht, käsitletavate teemade jaotus, koolitusmudel, rahastusmudel jms).
Koolituste testimine ning testimise tulemuse alusel vajalike täienduste ja paranduste tegemine.
- Omastehooldajatele info jagamise platvormi loomine.
Tabel 4. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamisega seotud ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Tegevused partneri leidmiseks 2021 01.01.2021–
31.05.2021
2 Katseprojekti elluviimine 2021–2023 01.06.2021–
30.04.2022
Tabel 5. Omastehooldajate tugivõrgustiku väljatöötamise näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljundi- Teenust saanud 0 400 0 800 2023. a
näitaja omastehooldajate arv näitaja 400
Väljundi- Koolitatud inimeste arv 40 200 0 280 2023. a
näitaja näitaja 50
Tulemus Osalejad, kes 6 kuud pärast 30% 30% 30% 30%
näitaja teenuse saamise algust on
tööturul
8
Tulemus Osalejate suhtarv, kes said 15% 15% 15% 15%
näitaja aasta jooksul ESFist
toetatud
hoolekandeteenuseid ning
kelle toimetulek seeläbi
paranes või kelle puhul
välditi ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele
suundumist
1.8. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine
2017. aastal alustati kirjutus- ja viipekeele tõlketeenuse (nii kontakt- kui kaugtõlkena)
väljaarendamist ning soovituslike juhiste koostamist ja ajakohastamist. Viipekeele tõlketeenuse
kättesaadavuse parandamiseks arendati välja sissehelistamisteenusena kaugtõlketeenus.
Kaugtõlketeenuse eesmärk on tagada kiiresti kättesaadav teenus abivajajatele, sealhulgas
kaugtõlketeenuse parem kättesaadavus äärealadel. Kaugtõlketeenust osutatakse Skype’i kaudu.
Teenust osutatakse kahe aasta jooksul umbes 170 inimesele. Kuna teenuse maht ühe inimese
kohta on väga väike (umbes 7 minutit üks kõne), siis rakenduskava näitajates neid inimesi ei
arvestata. Sihtrühma vastavuse kontrollimiseks esitab kaugtõlketeenuse pakkuja teenusesaaja
nime ja isikukoodi.
TAT-st alustatakse kaugtõlketeenuse pakkumist vanaduspensioniealistele inimestele, kelle
toimetulekut teenuse saamine parandab ning sellega välditakse inimese ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine
tema hoolduskoormusega lähedase tööturul osalemist.
Korraldatakse viipekeeletõlkide koolitus ning toimuvad teavitustegevused teenuse arendamise ja
osutamise kohta nii partnerorganisatsioonidele kui klientidele.
Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni
vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse
kaugtõlketeenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja
pereelu ühildamise soodustamine“.
Tabel 6. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Kaugtõlketeenuse pakkumine 2021–2022 01.01.2021–
31.12.2022
Tabel 7. Kuulmispuudega inimestele suunatud kaugtõlketeenuse pakkumise näitajad
9
Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus
nimetus kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljundi Koolitatud 10 10 20
näitaja inimeste arv
2. Integreeritud teenuste osutamine toimetulekuraskustes inimestele (tegevused lõppesid
31.01.2019)
10
3. Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks
3.1. Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate supervisioon ja täienduskoolitus
Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende
pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh töötamaks erivajadustega inimestega, k.a
dementsuse diagnoosiga inimesed). Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames
koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate
koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad sotsiaalvaldkonna töötajatel ja teenuseosutajatel
osutada kvaliteetsemat teenust ning paremini kaasata suurema osa asutuse personalist.
Sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi,
arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele,
sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid/juhendmaterjale (nt eetika
käsiraamat). Üks kord aastas korraldatakse sotsiaalala aktuaalsetel teemadel laiapõhjaline
konverents, mille eesmärk on parandada sotsiaaltöötaja mainet, tekitada ühiskonnas
diskussiooni, tõstatada olulisi teemasid, ühendada sotsiaalvaldkonna inimesi. Samuti toimub üks
kord aastas sotsiaalvaldkonna töötajate tunnustamine, mis on suunatud kõigile sotsiaalala
töötajatele.
Sotsiaalvaldkonna töötajaid toetatakse ka mentorlusvõimaluste pakkumisega, näiteks mentor
valdkonna uutele töötajatele ja valdkonna sees eriala vahetavatele töötajatele, et kanda edasi
valdkonna eetikat ja tõekspidamisi ning erialaspetsiifikast tulenevaid käitumisjuhiseid. Tegevuse
juures on oluline pöörata tähelepanu mentorite väljaõppele ja seda toetada, samuti on mentorluse
korraldamisel oluline toetada mentoreid ja organisatsioone.
Tabel 8. Tegevuse ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse
(näidatakse periood, algus- ja
mille jooksul nimetatud lõppkuupäev
tegevust programmi ajal kirjeldatud
ellu viia planeeritakse) perioodil
1 Sotsiaalvaldkonna töötajate ja 2015–2021 01.01.2021–
teenusepakkujate pädevust 31.12.2022
suurendavad koolitused (TAI)
2 Sotsiaalvaldkonna töötajate 2021–2022 01.04.2021–
teemapäevad, koolituste, arutelude 30.11.2022
ja juhiste koostamine (ESTA)
3 Sotsiaalvaldkonna töötajate 2021–2022 01.03.2021–
tunnustusüritus (ESTA) 31.03.2022
4 Sotsiaalala aastakonverents 2021–2022 01.04.2021–
(ESTA) 30.11.2022
5 Mentorlusvõimaluste pakkumine 2021–2022 01.08.2021–
sotsiaalvaldkonna tööötajatele 31.12.2022
(ESTA)
11
Tabel 9. Tegevusega 3.1 seotud näitajad
Näitaja Näitaja 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus
nimetus e kumula-
kumula tiivne
-tiivne (2023)
(2018)
Väljundi Supervisioonis 0 0 372 434 2015.–2016. a näitaja 0,
näitaja osalenud 2017.–2018. a näitaja
inimeste arv 372, 2019.–2020. a
näitaja 62
Väljundi Koolitusel 28 43 542 661 2015.–2016. a näitaja
näitaja osalenud 271 (TAI), 2017.–2018. a
inimeste arv näitajad 45 (TAI) ja 229
(SoM), 2019.–2020. a
näitaja 45 (TAI), 2021.–
2022. a näitaja 71
3.2. Varem välja arendatud ja rakendatud teenuste levimuse, mõju ja arenguga seotud
uuringud edasiseks teenuste korralduseks ja arendustegevus
Tehakse uuringud, mille eesmärk on saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks
korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate erivajadusega ja
hoolduskoormusega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise tulemuslikkusest ja
mõjust nende tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringust
tulevaid andmeid kasutatakse pikaajalise hoolduse poliitika kujundamisel. Uuringutulemustele
tuginedes on võimalik planeerida tegevused tööjõuvajaduse paremaks katmiseks ning pikaajalise
hoolduse reformi edukaks ettevalmistamiseks ja elluviimiseks.
Tabel 10. Tegevuse 3.2 ajakava
Jrk nr Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse
(näidatakse periood, algus- ja
mille jooksul nimetatud lõppkuupäev
tegevust programmi ajal kirjeldatud
ellu viia planeeritakse) perioodil
1 Sotsiaalvaldkonna uuring(ud) 2018–2021 01.01.2021–
(SoM) 31.12.2022
1.1 Hooldusvajaduse uuring (SoM) 2020–2021 01.01.2021–
30.03.2021
1.2 Elanikkonna hoolduskoormuse 2020–2021 01.01.2021–
uuring (SoM) 31.12.2021
12
4. Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine sotsiaalteenuste
kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks
4.1. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused
Jätkatakse kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste korraldamist, mis on Sotsiaalministeeriumi
eestvedamisel toimuv iga-aastane koolitus. Koolitus annab põhjalikud teadmised
sotsiaalkaitsepoliitika alustest, Eesti sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning olemasolevatest ja
tulevikulahendustest. Kõrgemad sotsiaalkaitse kursused korraldatakse aastatel 2021 ja 2022.
Korraldatava kolmepäevase koolituse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna eesmärkide
elluviimise tõhusust, mõjusust ja kvaliteeti. Koolituse sihtrühm on KOV-ide ning riigi- ja erasektori
juhid. Koolitajad on peamiselt valdkonna juhtivad teadlased ja eksperdid, samuti poliitikud,
ettevõtjad ja arvamusliidrid.
Tabel 11. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
1 Kursuse toimumine 2016–2022 01.01.2021–31.12.2022
(SoM)
Tabel 12. Kõrgemate sotsiaalkaitse kursuste rakendamisega seotud näitajad
Näitaj Näitaja 2021 2022 Sihttase Sihttas Selgitus
a nimetus kumulatii e
vne kumul
(2018) atiivne
(2023)
Väljun Kursusel 80 80 218 530 2016. a osales
dinäit osalenud 69 inimest, 2017.–
aja inimeste 2018. a osales 149
arv inimest, 2019.–2020. a
osales 152 inimest.
2021.–2022. a osaleb
160 inimest. Kursus
toimub igal aastal
4.2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse arendamine
(tegevus lõppenud seisuga 31.12.2018)
13
4.3. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamine
Vabaühenduste, KOV-ide ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö toetamiseks katsetati aastatel
2019–2020 koostöös MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant vabatahtlikku tööd
sotsiaalvaldkonnas kuues Eesti maakonnas. Aastatel 2021–2023 laiendatakse väljatöötatud
vabatahtlike kaasamise mudeli kasutamist üle Eesti. Vabatahtlike kaasamine hoolekandesse
toetab olulisel määral inimeste iseseisvat toimetulekut oma kodus. Paindlik ja inimlik tugi parandab
abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning aitab edasi lükata
abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hooldusasutusse paigutamist.
Tabel 13. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamise rakendamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
1 2017–2020 välja 2021–2023 01.04.2021–30.12.2022
töötatud ja
katsetatud
vabatahtliku mudeli
rakendamine (SoM)
Tabel 14. Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse osutajate koostöö
arendamise rakendamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- Kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
Väljund Vabatahtlike poolt 300 500 0 1678 2019.–2020. a
inäitaja osutatud teenust 678
saanud inimeste arv teenusesaajat.
2023. a
näitajaks on
planeeritud 200
4.4. Kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna
abistamiseks
Üle Eesti ühtlaste ja kvaliteetsete sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumiseks loodi SKA juurde
2019. aastal KOV-ide nõustamise üksus. Üksus aitab sotsiaalhoolekande valdkonnas ellu viia
riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekandevaldkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke
strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd.
Aastatel 2021–2022 on üksuse tegevused suunatud Eestis regionaalse ebavõrdsuse
vähendamisele sotsiaalhoolekandeteenuste korraldamisel.
14
Üksuse eesmärgid on:
1) pakkuda riigipoolset tuge KOV-idele nende sotsiaalhoolekande ülesannete täitmisel;
2) ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekande abimeetmete kvaliteeti KOV-i tasandil teenuste
sisulise arendamise, sealhulgas teenuste miinimumstandardite loomise ja inimeste abivajaduse
hindamise vahendi loomises osalemise kaudu;
3) toetada KOV-i tugeva esmatasandil toimiva täisealiste sotsiaalhoolekandesüsteemi
arendamisel;
4) koondada riigi tasandil ühte ametkonda täisealiste sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud
info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil täisealiste
sotsiaalhoolekande poliika kujundamisel ja rakendamisel (üks tervikpildi hoidja), tehes muu hulgas
riigile õigusloomet puudutavaid ettepanekuid.
Nendes valdkondades tehtavate tegevuste tulemid on suunatud neljale tasandile – isiku,
omavalitsuse, teenuseosutaja ja riiklik tasand.
Eesmärgi täitmiseks tehtavad tegevused jaotuvad alljärgnevalt.
I NÕUSTAMINE
Nõustamistegevused jagunevad kolmeks:
1. Strateegiline nõustamine
Tegemist on toega KOV-i juhtidele sotsiaalhoolekandelise tegevuse ja arengu planeerimisel.
Selle raames vaadeldakse ja analüüsitakse KOV-i, et luua ühtne pilt, milles on kajastatud:
sotsiaalkaitse piirkondlik profiil;
sotsiaalteenuste õigusliku regulatsiooni õiguspärasus;
ressursside ja tööprotsesside efektiivne rakendamine KOV-i eelarves hoolekandele vajalike
tegevuskulude planeerimisel.
2. Rakenduslik nõustamine
Rakendusliku nõustamise eesmärk on luua tuge ning võimestada KOV-i sotsiaaltöö ametnikke ja
teenuseosutajaid, töötades välja ühtsed lahendusviisid, näidis- ja juhendmaterjalid (teenuste
miinimumstandardid, mille alusel peavad KOV-id inimestele abi tagama) ning hindamisvahendid
inimeste abivajaduse terviklikuks hindamiseks.
Teenuste osutamise korraldamist toetatakse KOV-ideüleses koostöös, näiteks maakonnaülesed
või mitme KOV-i koostöös tegutsevad sihtrühma- või kompetentsipõhised teenusekeskused.
3. Juhtumipõhine nõustamine
Juhtumipõhise nõustamise eesmärk on toetada KOV-i ja teenuseosutajaid keerukate juhtumite
lahendamisel võrgustikutöö abil, kaasates piirkonna partnereid (töötukassa, KOV, päästeamet,
haiglad, politsei jt). KOV-ide abistamise ja võrgustikutöö vormide loomise kaudu tagatakse
toimivad lahendused, tegevuste elluviimine ja elanikkonna kindlustatus sobivate
sotsiaalteenustega.
KOV-i nõustamisüksus ei võta üle juhtumikorraldaja rolli. Juhtumipõhist nõustamist pakutakse
täiskasvanutele osutatavate kohustuslike sotsiaalteenuste puhul.
15
II ANDMED JA INFO JAGAMINE (ABITEGEVUSED)
Andmete analüüs ja info jagamine jaguneb kolmeks tegevuseks:
1. Kogemuste kogumine ja analüüs
Omavalitsuste sotsiaaltöö ja teenuste korraldamise parimat praktikat kogutakse eesmärgiga
jagada hästitoimivaid ja asjakohaseid lahendusi, et parandada sotsiaalhoolekande kvaliteeti,
sealhulgas luua eeldused tõenduspõhiste ja kogutud andmetel põhinevate sekkumiste
planeerimiseks.
Selle tegevuse raames kogutakse SKA kodulehele parimad KOV-i
sotsiaalvaldkonna/teenuseosutajate kogemused, saadetakse teenuseosutajatele/KOV-idele infot
sellega tutvumiseks, samuti juhitakse KOV-ide/teenuseosutajate tähelepanu nendele
kogemustele, näiteks nõustamise käigus. Parima praktika tutvustamiseks korraldatakse
veebiseminare.
2. Analüüside ja ettepanekute tegemine
Eesmärk on luua võrreldavad andmed, et nii riik kui KOV saaks teha teadlikumaid valikuid
teenuste korraldamisel ja teenuste osutamisel ning planeerida tõhusamalt vajalikke sotsiaalkaitse
meetmeid.
Väga oluline on koostada KOV-i elanike statistiline profiil.
KOV-ide kaupa selgitatakse välja potentsiaalsete abivajajate profiil (statistilised andmed,
isikustamata andmed sihtrühmade kaupa, abivajaduse raskusastmed), mis võimaldab koostada
ka tulevikuvisiooni sotsiaalhoolekande olukorrast ja elanike abivajadusest 10–20 aasta pärast
(piirkondlikud trendid, vananemine, noorte ja tööealiste väljavool, töötus).
Kaardistuse tulemusel selgitatakse välja, kellele on vaja teenuseid arendada ja pakkuda. Riiklik
statistika, omavalitsuse profiil ja sotsiaalkaitse trendid seotuna võimaldavad KOV-ide
poliitikakujundajatel selgelt jälgida KOV-i arengut ning planeerida strateegiliselt loogilisi tegevusi.
Selles osas on alustatud koostööd ka volikogude sotsiaal- ja rahanduskomisjonidega.
3. Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine
Sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine SKA kodulehel võimaldab nii inimestel kui
KOV-idel saada võrdlevat, ühetaolist, teatava regulaarsusega uuendatavat infot
sotsiaalhoolekande olukorra kohta riigis ning iga KOV-i kohta eraldi. See võimaldab muu hulgas
ka KOV-i territooriumil elavatel inimestel jälgida arengutrende piirkonnas.
Lihtsasti mõistetava sotsiaalkaitsealase info esitamine tagab suurema klienditeadlikkuse, millega
mõjutatakse otseselt sotsiaalteenuste kvaliteedi arengut. Teadlikum tarbija = parem teenus. KOV-
ide ja teenusosutajate teadlikkuse suurendamiseks korraldatakse koolitusi ja infoseminare.
16
Tabel 15. Sotsiaalhoolekandealase nõustamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Strateegiline, rakenduslik ja juhtumipõhine 2021–2022 01.01.2021–
nõustamine 31.12.2022
2 Hoolekandealase praktika seire, analüüs ja 2021–2022 01.01.2021–
ettepanekute koondamine 31.12.2022
3 Hoolekandealase info kättesaadavuse 2021–2022 01.01.2021–
tagamine 31.12.2022
4 Seminarid ja kohtumised 2021–2022 01.01.2021–
sotsiaalhoolekande abimeetmete 31.12.2022
ühtlustamiseks ja parandamiseks
5 Teenuste miinimumstandardite loomine 2021–2022 01.01.2021–
31.12.2022
Tabel 16. Sotsiaalhoolekandealase nõustamisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttase Sihttase Selgitus
kumulatii kumulatiivne
vne (2023)
(2018)
1 Nõustamiste 250 300 0 1050 2019. ja 2020. a
(strateegiline, näitaja 500
rakenduslik,
juhtumipõhine) arv
kokku
2 Teenuseosutajate 20 35 0 90 2019. ja
nõustamiste arv 2020. näitaja 35
3 Koolitatute arv 100 100 0 400 2019. ja 2020. a
näitaja 200
4.5. Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel
Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab
Sotsiaalministeerium 2020. aastal hangitud arendusprogrammi, mille käigus toimuvad mitmed
kohtumised Ida-Virumaa KOV-ide juhtide, sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajatega.
Kasutades teenusedisaini töömeetodeid, toetatakse KOV-e vajalike teenuste väljatöötamisel ning
nõustatakse sobilikest toetusmeetmetest, sh meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ 2021. aastal avatavast taotlusvoorust toetuse taotlemisel. Avatud
taotlusvoor on KOV-idele hea võimalus kasutada lisaraha teenuste käivitamiseks ning teenuste
kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks.
17
Lisaks arendusprogrammile hangib Sotsiaalministeerium Ida-Virumaa KOV-ide sotsiaaltöötajatele
sotsiaaltöö täiendkoolitusprogrammi, mille raames koolitatakse Ida-Virumaa KOV-ide
sotsiaaltöötajaid.
Tabel 17. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud perioodil
periood, mille
jooksul
nimetatud
tegevust
programmi ajal
ellu viia
planeeritakse)
1 Arendusprogrammi elluviimine (SoM) 2019–2021 01.01.2021–31.12.2021
2 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine avatud 2019–2021 01.01.2021–30.06.2021
taotlusvooru projektide koostamisel (SoM)
3 Ida-Virumaa KOV-ide toetamine 2021–2022 01.01.2021–31.12.2022
sotsiaalteenuste arendamisel (SoM)
Tabel 18. Ida-Virumaa sotsiaalteenuste arendamise ja pakkumise toetamisega seotud
näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2021 Sihttase Sihttase Selgitus
kumula- kumula-
tiivne tiivne
(2018) (2023)
1 KOV-ide arv, kes on 5 5 Eesmärk kaasata 7
kaasatud Ida-Virumaal KOV-ist vähemalt 5
arendusprogrammi KOV-i
2 Koolitatute arv 40 0 53
4.6. Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine
esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele
Aastatel 2018–2019 viidi ellu hoolduse koordinatsiooni katseprojekt, millega paralleelselt
valmistati ette üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli kontseptsioonidokument. Kontseptsioondokumendi koostamise töörühma
kuuluvate valdkonna spetsialistide, sihtrühmade esindajate ja (rahvusvaheliste) ekspertide töö
ning hoolduse koordinatsiooni katseprojekti tulemusena jõuti arusaamale, et Eesti oludesse
sobivaim lahendus on piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimesekeskne hoolekande-
ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel (edaspidi koordinatsioonimudel), kus eesmärgid
ja ülesanded on üle riigi kokku lepitud. See, kes ja kuidas ülesandeid täidab, lepitakse kokku
piirkondades kohapeal. Koordinatsioonimudeli eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõik abivajajad
saavad neile vajaliku sotsiaalhoolekandelise ja tervishoiuabi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt nii,
et teekond abini on katkematult toetatud.
18
2020. aasta juunis kuulutati välja konkurss „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel“, mille raames alustati kuues piirkonnas paindliku koordinatsioonimudeli
rakendamist. Projekti käigus on mitme piirkonna kogemustele tuginedes ühelt poolt võimalik
olemasoleva koordinatsioonimudeli kirjeldust testida ja täiendada (sh täpsustada, milline peaks
olema rahastamismudel ja selle komponendid ning millist tuge vajavad piirkonnad riigilt – nt
abistavad juhendmaterjalid, praktilised tööriistad, koolitused ja täiendav analüüs) ning teisalt luua
positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest.
Lisaks leiti 2020. aasta teises pooles koolituspartner piirkondade spetsialistide väljaõppeks ja
toetamiseks.
2021. aastal toimub uus konkurss, et leida perioodiks 01.01.–31.12.2022 partnerid, kes hakkavad
paindlikku koordinatsioonimudelit rakendama.
2020. aastal alustanud piirkonnad leppisid oma eripäradest ja ressurssidest lähtuvalt kokku
edasise koordinatsioonimudeli rakendamise, mis eeldab ühist rollide paikapanemist, kokkulepete
sõlmimist ja süsteemse (üksikjuhtumipõhise, aga ka juhtumiteülese) võrgustikutöö käivitamist,
mida rakendatakse ja täiendatakse kogu perioodi vältel. Samad tegevused laienevad nendele
piirkondadele, kes alustavad projektitegevust 2022. aasta alguses. Samuti pakutakse neile
koolitustuge spetsialistide väljaõppeks ja toetamiseks.
Paralleelselt tegeletakse koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse hindamise vahendi
väljatöötamise või Eesti oludele sobivaks kohandamisega.
Tabel 19. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimise ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse kirjeldatud
periood, mille perioodil
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Paindliku koordinatsioonimudeli 2020–2021 01.01.2021–
rakendamine (SoM) 31.12.2022
2 Koolitused koordinatsioonimudeli projektis 2020–2022 01.01.2021–
osalevate piirkondade spetsialistidele 31.12.2022
(SoM)
3 Koordinatsioonimudelit toetava abivajaduse 2020–2022 01.01.2021–
hindamise vahendi Eestile vastavaks 31.12.2022
kohandamine (SoM)
19
Tabel 20. Esmatasandi hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamise ja testimisega seotud
näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2021 2022 Sihttas Sihttase Selgitus
e kumula-
kumula tiivne
-tiivne (2023)
(2018)
1 Üksikjuhtumiteüles 30 22 0 68 Valdkonnaülesed
e võrgustikutöö (minimaalselt
kohtumised hoolekanne ja tervishoid,
aga sõltuvalt piirkonnast
võib olla kaasatud ka
teisi valdkondi, nt
tööhõive, haridus,
politsei) võrgustikutöö
kohtumised, mis ei ole
seotud konkreetse
klienditööga. 2020. a
näitaja 16
2 Kliendijuhtumitega 50 61 0 120 Konkreetsete
seotud kompleksjuhtumite
võrgustikutöö lahendamisega seotud
kohtumised võrgustikutöö kohtumiste
arv. 2020. a näitaja 9
4 Koolitatud on 120 180 0 450 Koordinatsioonimudeli
hoolekande- ja projektis osalevate
tervishoiuvaldkonn piirkondade spetsialistid
a töötajad ja on koolitatud.
nendega Piirkondliku võrgustiku
külgnevate juhid on läbinud
erialade esindajad põhjalikuma
koolitusprogrammi, ent
arvestatud on, et
aluskoolitusi vajab ka
laiem piirkondlik
võrgustik (u 30 inimest
piirkonna kohta) 2020. a
näitaja 150
20
Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirja nr 58 „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ muutmise käskkirja seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandeteenused“ (muudetud sotsiaalministri 9. juuli 2019. a
käskkirjaga nr 47) kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT).
1.2. Muudatuse ettevalmistaja
TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna
peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208,
[email protected]) ja hoolekande
osakonna nõunik Terry Ney (626 9748,
[email protected]).
TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunik Gerly Lootus (626 9328,
[email protected]).
TAT muudatused on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna
dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320;
[email protected]).
1.3. Märkused
Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuste sisu
Käskkiri koosneb 20 punktist. Alljärgnevalt on esitatud selgitused TAT tervikteksti muudetud ja
lisatud punktide kohta.
Muudatuse punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 31.12.2023 seoses
tegevuste pikendamisega.
Muudatuse punktiga 2 kaasajastatakse partnerite loetelu, lisades uue ja eemaldades
lõppenud partnerlused.
Muudatuse punktidega 3 ja 4 korrigeeritakse mõisteid. Eemaldatakse mõiste
„telehooldusteenus“, sest see ei kajastu TAT tekstis mitte kuskil. Mõistet „hoolduskoormusega
isik“ täiendatakse võimalusega, et peale pereliikme hooldamise hooldatakse ka lähedast, kes
haiguse, puude või erivajaduse tõttu vajab abi oma igapäevaelu toimingutes. Selline muudatus
võimaldab hoolduskoormusega inimese alla arvestada ka omastehooldaja. Omastehooldaja
on inimene, kes hooldab (enamasti tasuta) oma pereliiget või lähedast, kellel on tuvastatud
kroonilisest haigusest, erivajadusest või muust pikaajalisest tervise puudujäägist põhjustatud
hooldusvajadus, ja kes teeb seda väljaspool kutse- või ametlikku tööd.
Muudatuse punktiga 5 uuendatakse TAT punkti 1.2.3 „Vajalikkuse põhjendus“ värskeimate
statistiliste andmetega.
Muudatuse punktiga 6 muudetakse TAT punktis 1.2.4 olevat kogueelarvet. Meetme „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandeteenused“ eelarvet vähendatakse 43 525 euro võrra (sh ESFi
toetus 36 996 ja riiklik kaasfinantseering 6529 eurot). Selle summa võrra väheneb ka TAT
kogueelarve. See summa tõstetakse prioriteetse suuna 1 „Ühiskonna vajadustele vastav
haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL-i vahendite kasutamise eesmärgi 5 „Õpe
kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab
ettevõtlikkust” meetme 1.5 „Õppe seostamine tööturu vajadustega” tegevuse 1.5.1
„Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine“ eelarvesse. SA Kutsekoda teeb
2021. aastal OSKA sotsiaalvaldkonna tööjõu-uuringu, mille tulemusi ja järeldusi vajab
Sotsiaalministeerium 2021. aasta septembriks, et esitada valitsusele vastavalt Vabariigi
Valitsuse 30.01.2020 otsusele 2021. aasta lõpuks ettepanekud, millega tagada
sotsiaalvaldkonna tööjõuressursi olemasolu, jätkusuutlikkus, kvaliteetsed ja tööturu ootustele
vastavad koolitused nii täiend- kui tasemeõppes.
Uueks TAT kogueelarveks on 17 614 322 eurot (sh riiklik kaasfinantseering 2 642 148 ja ESFi
toetus 14 972 174 eurot).
Muudatuse punktiga 7 täiendatakse TAT punkti 1.2.5 „Sihtrühmad“.
Hoolduskoormusega isikute sihtrühma juures on välja toodud ka omastehooldajad. Mõiste
„hoolekandevaldkonna spetsialistid (sh sotsiaaltöötajad, rehabilitatsiooniteenuse pakkujad)
ning asutused kohalikul ja regionaalsel tasandil“ on asendatud mõistega „sotsiaalteenust
vahetult osutavad spetsialistid ning teenust osutavad asutused kohalikul ja regionaalsel
tasandil“.
Muudatuse punktiga 8 täiendatakse TAT punkti 2 sissejuhatavat osa lisandunud
tegevustega.
Muudatuse punktiga 9 korrigeeritakse TAT teksti seoses lõppenud tegevustega. Paljud
tegevused lõppesid 2020. aasta lõpuga ning seoses sellega on vaja TAT tekstis märkida juba
ellu viidud tegevused lõppenuks. Lõppenuks märgitakse tegevused 2.1.2 „Keskkonna
kohandamise ja abivahendialane nõustamine“, 2.1.5 „Teadlikkuse suurendamine
innovaatilistest hoolekandeteenustest“ ja 2.3.3 „Eesti hoolekandeteenuste kvaliteedi
edendamine kvaliteediteemaliste koolituste, konsultatsioonide ja kvaliteedijuhtimissüsteemide
tutvustamise ning rakendamise kaudu“. Lõpetatuks märgitakse ka tegevus 2.1.6
„Sotsiaalvaldkonna infotehnoloogiakonverents“. Selle tegevuse planeerimise käigus muutus
ürituse fookus ning konverentsi korraldamine ei panustanud enam TAT eesmärkidesse.
Tegevusi selle alapunkti raames ei toimunudki.
Muudatuse punktiga 10 lisatakse TAT-sse uus punkt 2.1.21 „Sotsiaalteenustele ligipääsu
koordineerimine“, milleks on sotsiaalteenustele füüsilise ligipääsu keskne koordineerimine
Sotsiaalkindlustusametis ja sotsiaalteenuste osutajate juures.
Muudatuse punktiga 11 täiendatakse TAT tegevuse 2.1.3 „Rehabilitatsioonialaste hindamis-
ja sekkumismetoodikate arendamine ning koolituste pakkumine“ 2021.–2022. aastaks
planeeritud tegevusi. Alates 2021. hakkab SKA arendama, katsetama ja rakendama
rehabilitatsiooniprogramme. 2021.–2022. aastal tegeletakse ka rehabilitatsiooni kvaliteedi
hindamise metoodika väljatöötamise, katsetamise ja rakendamisega ning sotsiaalse
rehabilitatsiooni tulemuslikkuse metoodika väljatöötamisega. Töö jätkub ka RFK
(rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon) arendamise ja
rakendamisega. Tegevuse elluviijaks on märgitud ka Sotsiaalministeerium.
Muudatuse punktiga 12 muudetakse TAT tegevuse 2.1.7 „Omastehooldajate tugivõrgustiku
väljatöötamine“ sõnastust. Kuna koostamisel on omastehooldajate memorandum, on
täpsustunud tegevuse elluviimise plaanid ning seoses sellega on ka TAT tegevuse teksti
muudetud.
Muudatuse punktiga 13 lisatakse TAT-sse uus tegevus 2.1.8 „Kuulmispuudega inimestele
suunatud kaugtõlketeenuse pakkumine“. TAT-st alustatakse kaugtõlketeenuse pakkumist
vanaduspensioniealistele inimestele, kelle toimetulekut teenuse saamine parandab ning
sellega välditakse inimese ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele sattumist. Samuti
soodustab eakale kaugtõlketeenuse osutamine tema hoolduskoormusega lähedase tööturul
2
osalemist. Erivajadusega vähenenud töövõimega tööealistele inimestele (16-aastane kuni
vanaduspensioniealine) pakutakse kaugtõlketeenust TAT-st „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ning alla 16-aastastele pakutakse
teenust TAT-st „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu
ühildamise soodustamine“.
Muudatuse punktiga 14 muudetakse TAT punkti 2.1.1.1 „Sihtrühm“. Täiendatakse
hoolduskoormusega inimese mõistet ning lisatakse juurde omastehooldajate sihtrühm.
Kustutatud on sihtrühm „ISSA liikmesorganisatsiooni esindajad“, kuna sellele sihtühmale
planeeritud tegevust TAT-st ellu ei viida. Samuti muudetakse TAT punkti 2.1.1.2 „Tegevuse
üldajaraam“ ning uueks ajaraamiks on 01.01.2015–31.12.2023 ehk seda pikendatakse ühe
aasta võrra. Lisaks muudetakse TAT punkti 2.1.1.3 „Tegevuse elluviija“. Tuuakse välja, et
Sotsiaalkindlustusamet viib alates 2021. aasta jaanuarist ellu ka tegevusi 2.1.8 ja 2.1.21.
Muudatuse punktiga 15 on ajakohastatud TAT tegevuse 2.3 „Sotsiaalvaldkonna
spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks“ teksti. Sama punktiga
täiendatakse TAT tegevust 2.3.1 „Sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate
supervisioon ja täienduskoolitus“. Lisatakse tegevused, mis on seotud sotsiaalvaldkonna
töötajate kvalifikatsiooni arendamisega, sotsiaaltöötajate maine parandamisega,
sotsiaalvaldkonna töötajatele mentorlusvõimaluste pakkumisega.
Punktis 2.3.4.1 on muudetud sihtrühma sõnastust, mis varem oli „kohalike omavalitsuste ja
maavalitsuste ametnikud“. Sihtrühma kirjeldusest on eemaldatud maavalitsused, kuna neid
enam ei eksisteeri.
Punktis 2.3.4.2 on pikendatud ajakava 2022. aasta lõpuni, kuna tegevusse 2.3 lisandus
tegevusi ning uus partner ESTA, kelle elluviidavad tegevused kestavad kuni 2022. aasta
lõpuni.
Sama punktiga lisatakse TAT punkti 2.3.4.3 „Tegevuse elluviija“ uus partner – Eesti
Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA). ESTA on Eestis ainuke sotsiaalvaldkonna
esindusorganisatsioon, mis esindab kõiki sotsiaalvaldkonna töötajaid (KOV-i ja riigi teenused).
Teised esindusorganisatsioonid on pigem ühe eriala kesksed. ESTA liikmeteks on kaks
organisatsiooni (Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda ja Eesti Tervishoiu Sotsiaaltöötajate
Assotsiatsioon) ja 400 üksikisikut. Kuna ESTA-l on pikaajaline kogemust sotsiaaltöö
valdkonnas, sh loodud kontakt sotsiaalvaldkonna töötajatega, ja nende tegevused panustavad
hoolekande TAT planeeritud tegevustesse, kaasatakse ESTA tegevuste elluviimisse TAT
partnerina, et tagada parem tulemus (pädevamad sotsiaalvaldkonna töötajad ning seeläbi
parem ja kättesaadavam sotsiaalteenus).
Muudatuse punktiga 16 muudetakse TAT punkte 2.4–2.4.1.1.
Muudetakse TAT tegevuse 2.4.3 „Vabaühenduste, kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenuse
osutajate koostöö arendamine“ kirjeldust. 2021. aastal alustatakse aastatel 2018–2020 MTÜ
Eesti Külaliikumine Kodukant poolt välja töötatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise
mudeli laiema rakendamisega.
Vähesel määral täiendatakse ka TAT punkti 2.4.4 „Kohalike omavalitsuste
sotsiaalhoolekandealane nõustamine elanikkonna abistamiseks“ kirjeldust.
Täiendatakse TAT punkti 2.4.5 „Ida-Virumaa toetamine sotsiaalteenuste arendamisel ja
pakkumisel“ ning lisatakse tegevus, mille raames korraldatakse Ida-Virumaa kohalike
omavalitsuste sotsiaaltöötajatele sotsiaaltöö täiendkoolitus.
Korrigeeritakse TAT tegevuse 2.4.6 „Inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil
hooldusvajadusega inimesele“ teksti vastavalt 2020. aastal toimunud tegevustele. Lisaks on
kustutatud projekti näitaja „Teenust saanud inimeste arv“. Kuna nimetatud tegevus TAT-
3
spetsiifilise väljundinäitaja „hoolekandeteenuste saajate arv“ täitmisesse tegelikult ei panusta,
siis ei ole õige seda TAT-s kajastada.
Täiendatakse TAT punkti 2.4.1.1 „Sihtrühm“ ning tuuakse olemasolevatele lisaks välja
järgmised sihtrühmad: sotsiaalvaldkonna spetsialistid (sh kohaliku omavalitsuse ja haigla
sotsiaaltöötajad, teenuseosutajad), tervisevaldkonna spetsialistid, erivajadusega inimesed (sh
kompleksvajadusega inimesed).
Muudatuse punktiga 17 täiendatakse punkti 3 „Näitajad“.
Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja
„hoolekandeteenuste saajate arv“ 2023. aasta sihttaset on suurendatud 79 inimese võrra
(suurenes rehabilitatsiooniteenuse saajate arv, sest tegevust on pikendatud 2022. aastani).
Uueks 2023. aasta sihttasemeks on 3364 inimest.
Tegevuse 1 „Erivajadustega inimestele ning nende pereliikmetele tööturul osalemist toetavate
hoolekandeteenuste arendamine ja osutamine“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja
„hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2023. aasta sihttaset on
suurendatud 344 inimese võrra (suurenenud on rehabilitatsioonialastel koolitustel osalenud
inimeste arv, sest tegevust pikendati 2022. aastani). Uueks 2023. aasta sihttasemeks on
2417 inimest.
Tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine
sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja
„hoolekandeteenuste saajate arv“ 2023. aasta sihttaset on suurendatud 558 inimese võrra
(vabatahtlike teenusesaajate arv suurenes 678 võrra, sest tegevust on pikendatud
2023. aastani, ja koordinatsiooniprojekti teenusesaajate arv vähenes 120 võrra, sest nimetatud
näitaja kustutati TAT lisa 1 vormist A ning seega ei panusta see tegevus enam teenusesaajate
arvu). Kuna tegevuse 2.4.6 raames inimestele teenuseid ei osutata, vaid peamine eesmärk on
inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine, mille käigus
toimuvad kliendijuhtumitega seotud võrgustikutöö kohtumised ning inimestele koostatakse
teenuste- või juhtumiplaan, siis on vale teenusesaajaid TAT-s kajastada. Uueks 2023. aasta
sihttasemeks on 1678 inimest.
Tegevuse 4 „Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine ja koostöö toetamine
sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks“ TAT-spetsiifilise väljundinäitaja
„hoolekandevaldkonna koolitustel osalenud inimeste arv“ 2023. aasta sihttaset on
suurendatud 652 inimese võrra (suurenenud on KOVi sotsiaalteenuste osutajate/korraldajate
koolitusel osalenute arv, kõrgemate sotsiaalkaitse kursustel osalejate arv,
koordinatsiooniprojekti koolitatavate arv, sest nende tegevuste kestust pikendati
2022. aastani. Uue koolitusena lisandus Ida-Virumaa sotsiaaltöötajate koolitus). Uueks
2023. aasta sihttasemeks on 14331 inimest.
Muudatuse punktidega 18 ja 19 muudetakse toetuse rakendamise tingimusi. Punktis 7.3.2
on täpsustatud toetuse maksmise tingimusi, lisades ühendmääruse vastavad lõiked. Punktis
7.3.3 on kustutatud ebavajalik lõige, kuna uue korra alusel ei ole nimetatud dokumente enam
RÜ-le vaja edastada. Punktis 7.3.5 on kustutatud ebavajalik viide riigihanke piirmäärale.
Punktis 7.3.9 on täpsustatud STS-i viidet.
Muudatuse punktiga 20 kinnitatakse uus tegevuskava ja eelarve aastateks 2021–2022. TAT
tervikteksti muutmisega paralleelselt on koostatud ka TAT lisa 1 vormi A „Toetuse andmise
1
Kehtiva TAT sama väljundinäitaja arvväärtuses on viga. Nimetatud näitaja peaks olema 300 koolitatava võrra suurem (välja
olid jäänud tegevuse 4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi
hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ raames koolitatavad inimesed).
4
tingimuste tegevuste detailne kirjeldus” ja lisa 1 vormi B „Toetuse andmise tingimuste
finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa” 2021–2022 tegevused.
3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
4. TAT muudatuste mõjud
TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel.
5. TAT muudatuste kinnitamine
Sotsiaalkaitseminister kinnitab TAT muudatused oma käskkirjaga.
TAT muudatused rakenduvad tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2021. Tagasiulatuva rakendumise
põhjus on TAT-s muudatuste tegemine ning 2021–2022 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
ühel ajal. Kuna muudatuste tegemine nihkub 2021. aasta I kvartalisse, annab tagasiulatuv
rakendumine võimaluse tegevustega alustada 1. jaanuarist.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
TAT muudatused saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja
rakendusüksusena ning Kultuuriministeeriumile.
Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi, Rahandusministeerium ja Riigi
Tugiteenuste Keskus saatsid e-kirjaga märkused, millele vastavalt täpsustati eelnõu teksti.
Eelarve muudatuste selgitused
Korrigeeritud on 2020. aasta eelarvet vastavalt planeeritud tegelikule täitmisele. TAT
2020. aasta kogueelarvet on vähendatud 1 506 434 euro võrra. Sellest kantakse 43 525 eurot
teise meetme tegevusse 1.5.1 ning 1 462 909 euro võrra on suurendatud 2021–2023 eelarvet.
Vabatahtliku tagastusena vähendati TAT 2020. aasta eelarvet 55,37 (sh 7,22 kaudne kulu)
euro võrra. Vähendamine toimus SKA otseste personalikulude eelarvest kulukohalt 1.5.1.
5