dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad EL algatuse kohta

Sotsiaalministeerium · 5. veebruar 2021
Viit
1.4-1.1/3451-2
Registreeritud
5. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2021
Vastutaja
Elen Ohov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎1.4-1.13451-2 05.02.2021 Väljaminev kiri.asice1681 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI Komisjoni teatis „Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime suurendamine piiriüleste terviseohtude suhtes“ COM (2020) 724 Ettepanek: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL Ettepanek: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus Ettepanek: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Ravimiameti suuremat rolli kriisiks valmisolekus ja kriisiohjamises ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas SISSEJUHATUS Eelnõuga kujundatakse seisukoht Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 11. novembril 2020.a avaldatud ettepanekute paketile, mille peamine eesmärk on COVID-19 kriisi õppetundidele tuginedes parandada ELis piiriülesteks terviseohtudeks valmisolekut ja nendele reageerimist ning EL tasemel tegevuste koordineerimist. Komisjoni teatises on esitatud üldine strateegia ja kavandatavad tegevused ELis terviseohtudeks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaks on komisjoni paketi osana esitanud kolm õigusakti ettepanekut, millega tugevdatakse ELis kehtivat tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid käsitlevat õigusraamistikku ning täpsustatakse ja laiendatakse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) kriisiks valmisoleku ja reageerimisega seotud ülesandeid ja volitusi. COVID-19 pandeemia on näidanud, et ELi terviseohtude ohjamise mehhanismidel on üldisi puudusi, mis nõuavad liidu tasandil struktuursemat lähenemisviisi, et tulevaste tervisekriisidega paremini toime tulla. Piiriüleseid terviseohtusid käsitleva määruse eelnõu ja ECDC asutamismääruse muutmise eelnõu õiguslik alus on EL toimimise lepingu (ELTL) artikkel 168 (5). EMA ülesandeid reguleeriva eelnõu õiguslik alus on ELTL artikkel 114 ja artikkel 168 (4) (c). Seadusandliku tavamenetluse raames on nõukogus eelnõude vastuvõtmiseks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus (eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu elanikkonnast). Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on 02.02.2021.a1. Euroopa Parlamendis on vastutavaks keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse (ENVI) komisjon. 2. detsembril 2020.a toimunud EL tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogu kohtumisel toimunud esimese poliitilise mõttevahetuse käigus tervitasid liikmesriigid komisjoni ettepanekuid. Samas leiti, et pakett vajab põhjalikku analüüsi ning selle arutamiseks tuleb võtta piisavalt aega. EL nõukogu ravimite ja meditsiiniseadmete töögrupis on alustatud eelnõude arutelu. 1 https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/dossier/document/COM20200727.do#dossier-COD20200322 https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/dossier/document/COM20200726.do#dossier-COD20200320 https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/dossier/document/COM20200725.do#dossier-COD20200321 Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov (6269 241, [email protected]). Seisukohtade koostamiseks on sisendi andnud Terviseamet, Ravimiamet, Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ([email protected]). EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Komisjoni teatis „Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime suurendamine piiriüleste terviseohtude suhtes“ 2 Komisjoni teatises esitatakse ülevaade COVID-19 pandeemia esimeses etapis saadud kogemustest ning esitatakse soovitused olemasolevate struktuuride ja mehhanismide tugevdamiseks, et tagada ELi tasandil parem kaitse inimeste tervist ähvardavate ohtude vastu, selliseid ohte ennetada, nendeks valmis olla ja võtta ohjemeetmeid. Teatises soovitatakse tugevdada terviseohte käsitleva piiriülese koostöö raamistikku ning tugevdada ELi rolli rahvusvahelises koordineerimises ja koostöös, et ennetada ja ohjata piiriüleseid terviseohte ning parandada üleilmset terviseohutust. Teatises on esitatud kavandatavad meetmed järgmistes valdkondades: 1. EL koordineerimise tugevdamine, sh terviseohutuse komitee (HSC) toimimise tõhustamine ning EL tasandil tervise hädaolukorra väljakuulutamise mehhanismi paindlikumaks muutmine ja EL sõltumatu nõuandekomitee moodustamine 2. Meditsiinivahendid, sh EL ühishangete instrumendi tugevdamine ja laiendamine, Euroopa Ravimiameti mandaadi laiendamine ravimite ja meditsiiniseadmete varustusprobleemidega tegelemiseks, EL kliiniliste uuringute taristu tugevdamine ja vaktsiinide seireplatvormi loomine 3. Valmisoleku kavandamine ja aruandlus, sh EL tasandil terviseohtusid käsitleva valmisoleku ja reageerimise kava väljatöötamine ning riiklike valmisolekukavade koostamisega seotud aruandluse ja läbipaistvuse parandamine. Valmisoleku tugevdamiseks nähakse ette rahastamine EL tervise heaks programmi, struktuurivahendite ja teadusprogrammi kaudu. Samuti toetatakse tervishoiu ja rahvatervise spetsialistidele suunitletud koolitustegevusi. Tervishoiusüsteemide üldise vastupanuvõime suurendamiseks toetatakse liikmesriikide tervishoiureformide läbiviimist ja struktuursete nõrkuste kõrvaldamist, tuginedes Euroopa semestri protsessile. 4. Epidemioloogiline seire, sh ECDC seiresüsteemide tugevdamine innovaatiliste lahendustega (tehisintellekti, ühtsete andmekoosseisude ja digitaalsete lahenduste kasutamine modelleerimiseks, riskide hindamiseks ja uute patogeenide seireks) ning laialdasem andmetele juurdepääs ja kasutamine osana Euroopa tervise andmeruumist. Samuti on vajalik liikmesriikide seiresüsteemide parandamine ja võimekus esitada õigeaegselt piisava detailsusega andmeid (sh tervishoiu ressursside ja võimekuse kohta), milleks on võimalus kasutada EL tervise heaks programmi vahendeid. 5. Laborite võimekus, testimine ja kontaktide jälgimine, sh EL referentlaborite võrgustiku loomine diagnostika ja testimismeetodite ühtlustamiseks ning kontaktide jälgimise süsteemide automatiseerimine ja innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste kasutamine. 2 COM (2020) 724 2 6. Varajane hoiatamine ja riskihindamine, sh uus riskihindamisraamistik kõigi terviseohtude jaoks ning kiired ja asjakohased soovitused ohjemeetmete kohta 7. Rahvusvaheline koostöö ja koordineerimine, sh luuakse ECDC juurde EL tervise rakkerühm nakkuspuhangule reageerimisel kohapealse abi andmiseks EL või kolmandas riigis. Luuakse ECDC ja liikmesriikide ekspertide kohapeal reageerimise võimekus ning raamistik EL meeskonna appi saatmiseks WHO tervise hädaolukordade programmi raames, globaalse pandeemiatele reageerimise võrgustiku ja EL elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu. 8. Uus EL tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus - olulise uuendusena on komisjonil kavas 2021.a teha ettepanek uue EL asutuse (HERA - Health Emergency Preparedness and Response Authority) loomiseks, mille ülesandeks oleks tervisevaldkonna kriisivalmisoleku tugevdamiseks vajalike tehnoloogiate (ravimid, meditsiiniseadmed, IT jm tehnoloogiad) arendamise ja varustamise toetamine. Määruse eelnõu tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta3 Eelnõu asendab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsuse 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ. Eelnõuga täpsustatakse kehtivat piiriüleseid terviseohtusid reguleerivat EL õigusraamistikku, et parandada EL tasandil tegevuste koordineerimist. ELi tasandil terviseohutuse küsimuste koordineerimine on seni tuginenud peamiselt varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemile (EWRS) ning teabevahetusele ja koostööle terviseohutuse komitees (HSC). Kuigi need struktuurid on pandeemiaga seotud teabe vahetamisel ja riiklike meetmete võtmise toetamisel keskse tähtsusega, ei ole need komisjoni hinnangul olnud piisavad, et käivitada õigeaegset ühist reageerimist ELi tasandil, koordineerida riskiteavituse olulisi aspekte või tagada liikmesriikidevahelist solidaarsust. 1) Üldsätted (ptk I) Üldsätetes on sätestatud määruse reguleerimisese, kohaldamisala, mõisted ning terviseohutuse komitee koosseis ja ülesanded. Määruse kohaldamisalasse (artikkel 2) kuulub lai spekter erinevaid terviseohtusid - bioloogilist päritolu ohud (sh nakkushaigused, antimikroobikumiresistentsus ja haiglanakkused), keemilist päritolu ohud, keskkonnast või kliimast tulenevad ohud, teadmata päritoluga ohud ning muud sündmused, mis võivad kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorda rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaselt. Piiriüleste terviseohtude kategooriates ja artiklis 3 defineeritud mõistetes võrreldes kehtiva korraga olulisi muudatusi ei ole. Artikkel 4 sätestab terviseohutuse komitee (HSC) koosseisu ja ülesanded. Terviseohutuse komitee loodi ametlikult otsusega nr 1082/2013/EL ja sinna kuuluvad kõikide EL riikide terviseohutusega tegelevate ametkondade esindaja. HSC on mänginud olulist rolli tõsisteks piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud infovahetuses. Samas COVID-19 kriisi kogemus näitab, et HSC ei toiminud kriisiolukorras liikmesriikide meetmete koordineerimisel ja lähenemiste ühtlustamisel piisavalt tõhusalt. HSC toimimise tõhustamiseks teeb komisjon ettepaneku, et lisaks tehnilise tasandi töögruppidele, peaks HSC olulisemate teemade arutamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks kohtuma kõrgemate ametnike formaadis. HSC- le antakse volitus ametlikult võtta vastu suuniseid ja arvamusi, mis tuginevad ECDC 3 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2020:0727:FIN:ET:PDF 3 soovitustele ja riskihindamisele ja peaks toetama liikmesriike paremini tõsiste piiriüleste terviseohtude ennetamisel ja ohjamisel. 2) Valmisoleku ja reageerimise kavandamine (ptk II) Valmisoleku planeerimise ja aruandluse parandamiseks on uue aspektina ette nähtud liidu valmisoleku- ja reageerimiskava väljatöötamine. Riikide valmisoleku plaanide kooskõla tagamiseks viiakse sisse vastav regulaarne aruandlus ja auditeerimine. Valmisoleku plaanide rakendamiseks viiakse läbi koolitusi, regulaarseid õppuseid ja ülevaatusi plaanide korrigeerimiseks. Artikli 5 kohaselt liidu liidu valmisoleku- ja reageerimiskava sisaldab valmisoleku ja reageerimise erinevate aspektidega seonduvat juhtimist, suutlikkust ja ressursse ning peaks tagama piirkondade vahelise ja sektorite ülese koordineerimise. Artikli 6 kohaselt riikidel kohustus riiklike valmisoleku kavade ettevalmistamisel kooskõlastada tegevusi komisjoniga ja tagada kooskõla liidu kavaga. Artiklis 7 viiakse sisse liikmesriikide kohustuslik aruandlus ning sätestatakse aruande sisu. Aruande vormi kehtestab komisjon rakendusaktiga. Liikmesriigid peavad iga 2 aasta tagant esitama aruande riiklikul tasandil valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta. Esitatud teabe alusel koostab komisjon aruande, mis sisaldab infot edusammude jälgimiseks ning riiklikul tasandil tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tegevuskavade väljatöötamiseks. Valmisolekuga seotud edusamme ja puudujääke arutatakse terviseohutuse komitees. Artiklis 8 on auditeerimise protsess, mille käigus ECDC viib iga 3 aasta tagant riigis läbi auditi, et hinnata riikliku kava rakendamise seisu ja kooskõla liidu kavaga. Artikli 9 kohaselt hakkab komisjon esitama regulaarseid aruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule valmisoleku ja reageerimise kavandamise ning rakendamisega seotud olukorra ja edusammude kohta ning võib võtta vastu liikmesriikidele suunatud soovitusi valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta. Artikkel 10 sätestab valmisoleku kavade HSC-s koordineerimise eesmärgid ning artikkel 11 näeb ette tervishoiu- ja rahvatervise töötajate koolitamise, sh vahetusprogrammide korraldamist kahe või enama liikmesriigi vahel ning töötajate ajutist lähetamist ühest liikmesriigist teise. Komisjon võib rakendusaktiga kehtestada koolituste läbiviimise korra. Artikkel 12 sätestab meditsiiniliste vastumeetmete ühishangete läbiviimise korralduse ja nõuded. Ühishangete läbiviimise võimalus nähti ette juba 2013.a otsuses, mille alusel on liikmesriikide vahel sõlmitud ühishangete koostööleping ja kokku lepitud ühise hankemenetluse praktiline kord. COVID-19 pandeemia ajal on läbi viidud mitmeid ühishankeid. Määruse eelnõuga laiendatakse ühishangetes osalemise võimalust ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikidele ja liidu kandidaatriikidele. Lisaks nähakse ette ainuõigusklausel, mille kohaselt ühises hankemenetluses osalevad riigid ei tohiks hankida samasid tooteid teiste kanalite kaudu ning peaksid hoiduma paraleelsetest läbirääkimistest. Komisjonile pannakse kohustus koordineerida erinevate üksuste tegevust, mis on seotud ühiste hankemenetlustega, varude loomisega ja annetamisega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL4 kohane strateegiline rescEU meditsiinivaru. 3) Epidemioloogiline seire, referentlaborid ja ad-hoc seire (ptk III) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924). 4 Nakkushaiguste epidemioloogilise seire ja muude ohtude ad-hoc monitooringu korralduses olulisi muudatusi ette ei nähta. Seoses nakkushaiguste epidemioloogilise võrgustiku kaudu vahetatava teabega on laiendatud andmete loetelu, mida pädevad asutused peavad esitama (nt on lisandunud patogeenide molkulaarandmete ja tervishoiusüsteemide andmete esitamise kohustus). Samuti on ette nähtud andmete vahetamist ja haldamist hõlbustava digiplatvormi arendamine. Uute aspektidena on lisandunud EL referentlaborite määramine ja inimpäritoluga ainetega tegelevate pädevate asutuste võrgustiku moodustamine. Artikkel 13 sätestab nakkushaiguste epidemioloogilise seire võrgustiku ülesanded. Seire võrgustiku eesmärk on tagada pidev teabevahetus riikide pädevate asutuste, komisjoni ja ECDC vahel. Võrgustiku töökorra kehtestab komisjon rakendusaktiga. Eelnõus sätestatakse riikide pädevate asutuste kohustus edastada andmeid ning edastatavate andmete loetelu. Epidemioloogilise seire andmete edastamisel võetakse aluseks komisjoni kehtestatud haigusjuhtude määratlus, mis tagab võrreldavate andmete kogumise. Samuti lepitakse kokku haiguste põhised Euroopa seirestandardid, mille järgimist jälgib ECDC. Seireandmete õigeaegsusest, täielikkusest ja kvaliteedist teavitab ECDC terviseohutuse komiteed ning edastab seirearuandeid. Komisjon võib võtta vastu liikmesriikidele suunatud soovitusi seire läbiviimiseks. Kiiret reageerimist vajavates olukordades seoses piiriülese terviseohu tõsiduse või uudsuse või selle liikmesriikide vahel levimise kiirusega, võib komisjon kiirmenetlust kasutades vastu võtta viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, et kehtestada juhtumimääratlused, menetlused ja näitajad seire teostamiseks. Artikli 14 kohaselt kasutatakse andmete vahetamiseks ja haldamiseks digitaalset platvormi, kuhu on integreeritud liikmesriikide seiresüsteemid. See võimaldaks reaalajas seiret ja andmete automaatset kogumist, sh elektroonilistest haiguslugudest, meediamonitooringu kaudu ja kasutades tehisintellekti. Digiplatvormi edasiarendamise eest vastutab ECDC. Lisaks on ECDC-l juurdepääs muudele digitaristutele, mis võimaldavad terviseandmete kasutamist teadusuuringute, poliitikakujundamise ja regulatiivsetel eesmärkidel. Komisjon kehtestab rakendusaktiga digitaalse plavormi tehnilised kirjeldused, sh standardid, terminoloogia ja andmevahetuse protokollid. Artikli 15 kohaselt võib komisjon määrata rakendusaktidega ELi referentlaborid, mis koordineerivad riiklike referentlaborite võrgustikku ning toetavad riiklikke referentlaboreid heade tavade edendamisel ning diagnostika, testimismeetodite ja teatavate testide kasutamise ühtlustamisel. Eelnõu sätestab EL referentlaboritele esitatavad nõuded ning nende määramisel järgitakse avalikku valikumenetlust. EL referentaborite võrgustikku haldab ECDC. Artikliga 16 luuakse inimpäritoluga ainetega tegelevate pädevate asutuste võrgustik, mille eesmärgiks on lihtsustada juurdepääsu sero-epidemioloogilistele andmetele ning jälgida, hinnata ja käsitleda inimpäritoluga ainetega seotud haiguspuhanguid. See hõlmaks vereülekande-, siirdamise ja kunstliku viljastamise teenuseid. Nakkushaigusest tulenevate piiriüleste terviseohtude korral võivad liikmesriikide vere- ja siirdamisteenistused pakkuda vahendeid doonorite võrgustiku kiireks testimiseks ning kogu elanikkonna haigusega kokkupuute ja selle suhtes immuunsuse hindamiseks. Need teenused sõltuvad samas EDCD kiiretest riskihindamistest, et kaitsta inimesi, kes vajavad inimpäritoluga aine ravi, sellise nakkushaiguse edasikandumise eest. Kõnealune riskihindamine on seega alus, millega võimaldatakse asjakohaselt kohandada selliste inimpäritoluga ainete kvaliteedi- ja ohutusstandardeid kehtestavaid meetmeid. Seetõttu peaks EDCD looma riiklike vere- ja siirdamisteenuste ning nende asutuste võrgustiku ja seda haldama, et täita neid kahte eesmärki. Artiklis 17 nähakse ette ad-hoc monitooring varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) kaudu, mis hõlmab muid ohtusid peale nakkushaiguste ja tervishoiuteenustega seotud nakkustega (biotoksiinid või muud kahjulikud bioloogilised mõjurid, mis ei ole seotud 5 nakkushaigustega, keemilist päritolu ohud, keskkonnast või kliimast tulenevad ohud ja teadmata päritoluga ohud). Vajadusel kehtestab komisjon ad-hoc monitooriguks vajalikud haigusjuhtude määratlused. Ad-hoc monitooringu korralduses võrreldes kehtiva korraga muudatusi ei ole. 4) Varajane hoiatamine ja reageerimine (ptk IV) Terviseohtudest varajase hoiatamise ja riskihindamisega seoses suuremaid muudatusi määruse eelnõus võrreldes kehtiva korraldusega kavandatud ei ole. Komisjon peab tagama erinevate EL kiirteavitussüsteemide (näiteks kaupade kvaliteedi- ja ohutusstandarditega seotud teavitussüsteemid) omavahelise koostoimimise ja infovahetuse, et liikmesriigid ei peaks teavitama ohtudest mitme erineva kanali kaudu ja saada kõiki ohte hõlmavaid hoiatusteateid ühest koordineeritud allikast. EL tasandi riskihindamise läbiviimisega seoses on laiendatud riskihindamisse kaasatud EL ametite loetelu. Ennetus- ja ohjemeetmete koordineerimisega seoses nähakse ette HSC võimalus vastu võtta arvamusi ja suuniseid, samuti komisjoni õigus võtta vastu soovitusi liikmesriikide ühiste ajutiste rahvatervise meetmete kohta Artiklis 18 on sätestatud varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) toimimine alalise teabevahetuse kanalina, mille kaudu toimub hoiatusteadete edastamine ning riskide hindamiseks ja meetmete kavandamiseks vajalik andmevahetus. ECDC-l on kohustus EWRS pidevalt kaasajastada, et võimaldada kasutada kaasaegset tehnoloogiat, nagu digitaalsed mobiilirakendused, tehisintellekti mudelid, satelliitside rakendused või muud kontaktide automaatse jälgimise tehnoloogiad Artiklis 19 määratletakse hoiatusteate esitamise kriteeriumid (ei ole muutunud võrreldes kehtiva korraga). Hoiatusteate edastamine on vajalik, kui asjaomane oht on oma ulatuselt ja raskusastmelt nii tõsine või võib muutuda nii tõsiseks, et see mõjutab või võib mõjutada rohkem kui üht liikmesriiki ning see nõuab või võib nõuda koordineeritud tegevust liidu tasandil. Teavitada tuleb ka sellistest sündmustest, mis vastavalt rahvusvaheliste tervise-eeskirjade artiklile 6 võivad kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealast hädaolukorda, mille kohta teavitus esitatakse WHO-le. Hoiatusteates tuleb esitada koordineerimiseks vajalik teave, sellise teabe loetellu on lisatud näiteks kiireloomuline vajadus meditsiinivahendite järele või nende nappus ning piiriülese hädaabi taotlemine ja pakkumine. Artikkel 20 kohaselt teeb komisjon hoiatusteate saamisel vajadusel liikmesriikidele EWRS kaudu kättesaadavaks riskihinnangu rahvatervise riskide tõsiduse ja võimalike meetmete kohta. Riskihindamise viivad läbi EL ametid sõltuvalt ohu liigist. Vastavalt pädevusele võivad kaasatud olla ECDC, toiduohutusamet (EFSA), kemikaaliamet (ECHA), keskkonnaamet (EEA), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa Politseiamet (Europol) ja Euroopa Ravimiamet (EMA). Komisjon võib ka ise koostada ad hoc riskihinnangu, kui oht ei kuulu ühegi ameti pädevusse. Artikkel 21 sätestab reageerimise koordineerimise HSC-s. HSC kaudu koordineeritakse liikmesriikide reageerimist tõsisele piiriülesele terviseohule ja teadusuuringutega seotud vajaduste kindlaksmääramist, samuti kriisi- ja riskikommunikatsiooni, et hõlbustada üldsusele ja tervishoiutöötajatele edastatavate sõnumite selgust ja ühtsust. HSC saab vastu võtta arvamusi ja suuniseid, sealhulgas liikmesriikidele suunatud konkreetsete reageerimismeetmete kohta. Liikmesriigid peaksid teavitama rahvatervisealastest meetmetest enne nende meetmete vastuvõtmist ja konsulteerima meetmete laadi, otstarbe ja ulatuse küsimuses. Komisjon kehtestab rakendusaktidega reeglid vastastikuse teavitamise, konsulteerimise ja koordineerimise ühetaoliseks rakendamiseks. Liikmesriikidel lasub kohustus lahendada rahvatervisealaseid kriisiolukordi riigi tasandil. Ent üksikute liikmesriikide poolt võetavad meetmed võivad kahjustada teiste liikmesriikide huve, 6 kui need meetmed ei ole üksteisega kooskõlas või põhinevad lahknevatel riskihinnangutel. Seepärast tuleks reageerimise koordineerimisega liidu tasandil püüda muu hulgas tagada, et riigi tasandil võetud meetmed oleksid proportsionaalsed ja piirduksid rahvatervisealaste riskidega, mis on seotud tõsiste piiriüleste terviseohtudega, ega läheks vastuollu Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud kohustuste ja õigustega, näiteks isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumisega seotud küsimustes. Artikli 22 kohaselt võib komisjon võtta vastu soovitused liikmesriikide ühiste ajutiste rahvatervise meetmete kohta, tuginedes ECDC või sõltumatu nõuandekomitee soovitustele ning arvestades riikide otsustuspädevust ja meetmete proportsionaalsust. Komisjoni soovitused on vajalikud juhul, kui riiklike rahvatervisealaste meetmete koordineerimine osutub liidu asjakohase reageerimise tagamiseks ebapiisavaks ja peaks liikmesriike täiendavalt toetama. 5) Rahvatervisealane hädaolukord liidu tasandil (ptk V) Määruse eelnõus laiendatakse otsusega nr 1082/2013/EL ette nähtud rahvatervisealaste hädaolukordade tunnustamise aluseid ja õiguslikke tagajärgi, et anda rohkem paindlikkust EL kriisimehhanismide aktiveerimiseks. Selleks moodustatakse sõltumatu nõuandekomitee, mis annab EL tasandil nõuandeid nii hädaolukorra väljakuulutamiseks kui ka vajalike ohjemeetmete võtmiseks. Artikli 23 kohaselt võib komisjon rakendusaktiga ametlikult tunnustada rahvatervisealast hädaolukorda liidus. EL tasandi rahvatervise hädaolukorra väljakuulutamine peaks toimuma tihedas koostöös WHOga ja komisjon peab kavatsusest WHO-d eelnevalt teavitama. Artikliga 24 moodustatakse sõltumatu rahvatervise hädaolukorra nõuandekomitee (Advisory Committee), mis annab komisjonile nõu hädaolukorra väljakuulutamisel ja selle lõpetamisel ning vajalike ohjemeetmete võtmisel. Nõuandekomitee koosneb sõltumatutest ekspertidest, kelle valib komisjon, lähtudes konkreetse ohu korral kõige asjakohasematest pädevusvaldkondadest ja kogemustest. Nõuandekomitees osalevad vaatlejana EL ametite esindajad ning selle tööd juhib komisjoni esindaja. Artiklis 25 sätestatakse hädaolukorra õiguslikud tagajärjed. EL hädaolukorra väljakuulutamisel käivituvad ravimite ja meditsiiniseadmete varustamisega seotud kriisimehhanismid, meditsiiniliste vastumeetmete arendamise ja hankimise protsessid ning ECDC toetuse andmise mehhanism ja abimeeskondade kokkukutsumine (ELi tervishoiu rakkerühm). 6) Menetlusnormid (ptk VI) Artiklis 26 nähakse ette varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi selektiivne sõnumiedastusfunktsioon, mis võimaldab isikuandmeid, sealhulgas kontakt- ja terviseandmeid, edastada ainult kontaktide jälgimise meetmetega seotud riiklikele pädevatele asutustele ning sätestatakse vastavad isikuandmete kaitse reeglid. Artiklis 27 nähakse ette komiteemenetluse ja artiklis 28 delegeeritud volituste rakendamise standardsätted. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud tõsise piiriülese terviseohu raskusastme või uudsuse või liikmesriikide vahel levimise kiirusega, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. Artikli 29 kohaselt korraldab komisjon 2025.aastaks ja iga viie aasta järel määruse hindamise, hõlmab eelkõige varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi ning epidemioloogilise seire võrgustiku toimimist ning reageerimise kooskõlastamist terviseohutuse komiteega. 7 7) Lõppsätted (ptk VII) Artikliga 30 tunnistatakse kehtetuks kehtiv otsus nr 1082/2013/EL. Artikli 31 kohaselt jõustub määrus järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides Määruse eelnõu ECDC mandaadi muutmiseks5 Määruse eelnõuga muudetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust 851/2004/EÜ, millega asutatakse haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus. ECDC mandaadi tugevdamise peamine eesmärk on seiresüsteemide tugevdamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis võimaldavad andmeanalüüsi, reaalajas olukorra ülevaadet ja tõenduspõhiste otsuste tegemist. Soovitakse suurendada ka ECDC võimekust anda riikidele kohapealset abi ja teaduslikke soovitusi, mis on kohandatud konkreetse riigi vajadustele. Uue ülesandena on ECDC-l kohustus arendada võimekusi riikide kohapealseks toetamiseks nakkushaiguse puhangu korral ja ka rahvusvahelisel tasandil terviseohtudele reageerimisse panustamisel. Artiklis 3 täpsustatakse ja laiendatakse ECDC ülesandeid. Uue ülesandena on ECDC-le pandud kohustus toetada riike nakkushaiguste ennetamise ja kontrollisüsteemide arendamisel, pakkuda teaduslikku/tehnilist ekspertiisi valmisoleku planeerimisel ning haiguspuhangutele ja epideemiatele kohapealsel reageerimisel. Lisaks jälgib ECDC tervishoiusüsteemide suutlikkust seoses nakkushaigusohtude ohjamisega ning annab suuniseid nakkushaiguste raviks ja muude rahvatervise seisukohast oluliste tervise eriküsimuste (nt haiglanakkused ja antimikroobne resistentsus) haldamiseks. Uue kohustusena on ECDC-l ka toetada kolmandates riikides (eelkõige ELi partnerriikides) valmisoleku tõstmist vastavalt rahvusvahelistele tervise- eeskirjadele. ECDC missiooni osas muudatusi kavandatud ei ole. ECDC peamiseks tegevusvaldkonnaks on nakkushaigustest tulenevate terviseohtude ennetamine ja neile reageerimine. Muud päritolu terviseohtude korral tegutseb keskus koostöös vastava valdkonna pädeva ametiasutusega. Artikkel 4 sätestab liikmesriikide kohustused esitada nakkushaiguste seire andmeid ning teavitada tõsisest piiriülesest terviseohust ja võetud meetmetest. Samuti on liikmesriikidel kohtustus esitada muid keskuse tööks vajalikke andmeid ja teavet, nt teavet valmisoleku ning tervishoiusüsteemide suutlikkuse kohta. Artiklis 5 täpsustatakse keskuse nakkushaiguste seirevõrgustiku haldamisega seotud ülesandeid. Keskus tagab epidemioloogilist seiret liidu tasandil toetavate digitaalsete platvormide ja rakenduste edasiarendamise, haldab epidemioloogiliseks seireks vajalikke andmebaase ning tagab seireks kasutatavate digitaalsete platvormide koostalitlusvõime, et integreerida need Euroopa andmeruumi. Samuti tagab keskus riiklikul tasandil välja töötatud automatiseeritud rakenduste, sealhulgas kontaktide jälgimise rakenduste koostalitlusvõime; Lisaks on keskus ülesandeks kvaliteeditagamine (sh seirestandardite kehtestamine ja seireandmete täielikkuse kontrollimine) ning tegevusmetoodikate ühtlustamine ja ratsionaliseerimine. ECDC tagab ka liidu referentlaborite võrgustiku ning inimpäritoluga ainetega tegelevate pädevate asutuste võrgustiku toimimise. Iga liikmesriik määrab koordineeriva pädeva asutuse ning nimetab riikliku koordinatsioonikeskuse ja operatiivsed kontaktpunktid. Konkreetsete haiguste teemal teabe vahetamiseks moodustatakse haiguste või haigusrühmade põhised võrgustikud, mille ülesannete hulka kuulub riiklike seireandmete edastamine keskusele. Artiklis 5a on sätestatud keskuse ülesanded riikide nakkushaiguste ennetamise ja tõrje süsteemide tugevdamisel ning vastavate soovituste tegemisel riigi, liidu ja rahvusvahelisel 5 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2020:0726:FIN:ET:PDF 8 tasandil. Uue ülesandena koordineerib keskus vaktsiinide tõhususe ja ohutuse turustamisjärgse seire sõltumatuid uuringuid koostöös Euroopa Ravimiametiga (eelkõige uue vaktsiinide seireplatvormi kaudu). Artiklis 5b on keskuse uue kohustusena sätestatud valmisoleku ja reageerimise kavade väljatöötamise ja hindamise toetamine. ECDC ülesandeks on välja töötada valmisoleku jälgimis- ja hindamisraamistikud, hõlbustada liikmesriikide valmisoleku ja reageerimise kavandamise enesehindamist ja välishindamist, jälgida valmisoleku puudujääke ning vajaduse toetada ELi liikmesriike ja kolmandaid riike sihipäraselt puudujääkide kõrvaldamisel. Samuti hindab ECDC tervishoiusüsteemide suutlikkust avastada ja ennetada nakkushaiguste puhanguid, neile reageerida ja neist taastuda, teeb kindlaks puudused ja annab tervishoiusüsteemide tugevdamise soovitusi, mida rakendatakse vajaduse korral liidu toetusel. Oluliseks aspektiks on ka teadusuuringuteks valmisoleku lõimimine valmisoleku- ja reageerimiskavadesse. Artiklis 6 (teaduslikud arvamused ja uuringud) ning artiklis 7 (teaduslike arvamuste esitamise kord) olulisi muudatusi ei ole. Keskus esitab teadusliku arvamuse oma missiooni alla kuuluvates küsimustes kõigil juhtudel, kui liidu õigusaktidega on ette nähtud keskusega konsulteerimine; Euroopa Parlamendi või liikmesriigi taotlusel; komisjoni taotlusel või omal algatusel. Artikkel 8 sätestab keskuse ülesanded varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi haldamisega seoses. Seejuures on rõhutatud süsteemi ajakohastamise olulisust, sealhulgas tänapäevase tehnoloogia, näiteks digitaalsete mobiilirakenduste, tehisintellekti mudelite või muude automatiseeritud kontaktijälgimise tehnoloogiate kasutamiseks. Kontaktide jälgimise rakenduste talitlusnõuded ja nende koostalitlusvõime osas teeb keskus koostööd liikmesriikide e-tervise võrgustikuga ja terviseohutuse komiteega. Artikli 8a kohaselt viib keskus läbi riskihindamise nakkushaigustega ja muude tervishoiuga seotud terviseohtudega (sealhulgas seoses ohuga inimpäritoluga ainetele, nagu veri, elundid, koed ja rakud, mida võivad mõjutada nakkushaigused) ja teadmata päritoluga ohtude puhul. Artikli 8b kohaselt toetab keskus reageerimise koordineerimist terviseohutuse komitees, andes soovitusi riigisiseseks reageerimiseks tõsisele piiriülesele terviseohule ning arvamusi juhiste vastuvõtmiseks. Artiklis 9 täpsustatakse keskuselt teadusliku või tehnilise abi taotlemisega ning koolitusprogrammidega seotud seotud sätteid ning artiklis 11 täpsustatakse andmete kogumise ja analüüsiga seonduvat. Artiklis 11a on ECDC uue kohustusena sätestatud rahvusvahelise ja kohapealse reageerimise toetamine. Selleks luuakse raamistik ELi tervishoiu rakkerühma kokkukutsumiseks ja rakendamiseks, et aidata reageerida nakkushaiguste puhangutele kohapeal liikmesriikides ja kolmandates riikides. Arendatakse välja keskuse suutlikkus korraldada komisjoni ja liikmesriikide taotlusel missioone liikmesriikidesse, et anda oma volituste piires soovitusi terviseohtudele reageerimiseks. ELi tervishoiu rakkerühma töö täiendab Euroopa meditsiinikorpuse ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames pakutavaid asjakohaseid vahendeid. Samuti peaks see andma panuse ekspertide osalemiseks Maailma Terviseorganisatsiooni poolt kokkukutsutavates rahvusvahelistes reageerimisrühmades. Artiklis 12 täpsustatakse keskuse töö kohta teabe andmist ja artiklis 14 täpsustatakse keskuse haldusnõukogu ülesandeid. Haldusnõukogu liikmete ametiaega lühendatakse neljalt aastalt kolmele aastale. Artiklis 18 täpsustatakse nõuandva kogu liikmetele esitatavad nõuded ja ametiaja pikkus (3 aastat) ning artiklis 21 täpsustatakse ametisaladuse ja konfidentsiaalsuse nõuded. Artiklites 22 ja 23 täpsustatakse keskuse eelarve koostamisega ja eelarve täitmisega seotud sätteid. Lisaks täpsustatakse ja ajakohastatakse artiklit 25 (pettusevastane võitlus), artiklit 26 9 (õigusvõime ja privileegid), artiklis 27 lepingulise vastutusega seotud sätet ning artiklit 28 (seaduslikkuse kontroll). Artikkel 31 (läbivaatamisklausel) näeb ette, et komisjon esitab hiljemalt kolm aastat pärast määruse jõustumist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule aruande keskuse tegevuse kohta, mille koostamiseks komisjon tellib sõltumatu uuringu. Aruandes antakse hinnang keskuse edusammudele muudetud volituste rakendamisel COVID-19 pandeemia tingimustes,) kuidas keskus täidab asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud kohustusi; kui tõhus on keskuse tegevus, mis on suunatud rahvusvaheliste, liidu või riiklike tervishoiuprioriteetide täitmisele ningkuivõrd on keskuse töö suunatud liikmesriikide suutlikkusele ja mõjutab seda. Lisaks hindab komisjon iga viie aasta tagant keskuse tulemuslikkust seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete, menetluse ja asukohaga. Määruse eelnõu Euroopa Ravimiameti mandaadi tugevdamiseks6 Euroopa Ravimiameti (EMA) mandaadi tugevdamisega seoses antakse määruse eelnõuga EMA-le volitused tegeleda ravimite ja meditsiiniseadmete varustusprobleemide ennetamise ja lahendamisega ning luuakse vastav kriisireageerimise raamistik. Eelnõuga luuakse juhtrühm ravimite puudujääkide seiramiseks (Executive Steering Group on Shortages and Safety of Medicinal Products) ja kontaktpunktide võrgustik varustusprobleemide kohta infovahetuse toetamiseks. Uue hädaolukorra rakkerühma (Emergency Task Force) ülesandeks saab kriisiolukorras vajalike uute ravimite väljatöötamise toetamine (nt kliiniliste uuringute koordineerimine ja uuringuprotokollide läbivaatamine ning teadusnõu andmine) ning ravimite kasutamise kohta soovituste andmine. Meditsiiniseadmetega seoses laiendatakse EMA mandaati ja antakse volitused EL õigusaktides ette nähud meditsiiniseadmete ekspertpaneelide tegevuse toetamiseks. Eraldi juhtrühm luuakse meditsiiniseadmete nõudluse ja pakkumise jälgimiseks (Executive Steering Group on Medical Devices). Lisaks on kavas hädaolukorras määratleda esmatähtsate ravimite ja meditsiiniseadmete nimekiri, mille pakkumise ja nõudluse kohta peavad ravimite müügiloahoidjad, meditsiiniseadmete tootjad ja liikmesriigid esitama EMA-le andmeid ja andma aru võetud meetmete ja nende tulemuste kohta. 1) Üldsätted (ptk I) Artiklis 1 sätestatakse määruse reguleerimisese ja artiklis 2 sätestatakse mõisted. Määruse eelnõuga luuakse raamistik ja vahendid, et luua valmisolek ravimite ja meditsiiniseadmete piisava varustamise tagamiseks olukordades, mis on käsitletavad rahvatervise hädaolukorrana või muu ulatusliku sündmusena. Ulatusliku sündmusena käsitletakse sündmust, mis ravimitega seoses kujutab endast tõenäoliselt suurt ohtu rahvatervisele rohkem kui ühes liikmesriigis. Selline sündmus põhjustab surmaohtu või muud tõsist terviseohtu, mis tuleneb bioloogilistest, keemilistest, keskkonnaga seotud või muudest põhjustest või muust sündmusest ning võib mõjutada ravimite tarnimist või kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust. Selline sündmus võib põhjustada ravimite nappust enam kui ühes liikmesriigis ja selle korral vajatakse kiiret koordineerimist liidu tasandil, et tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. 2) Esmatähtsate ravimite nappuse jälgimine ja leevendamine ning ulatuslike sündmuste ohjamine (ptk II) Artikliga 3 moodustatakse ravimite nappuse ja ohutuse juhtrühm (Executive Steering Group on Shortages and Safety of Medicinal Products), kuhu kuuluvad ameti esindaja, komisjoni 6 https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2020:0725:FIN:ET:PDF 10 esindaja ja üks juhtivesindaja igast liikmesriigist. Juhtrühma peamiseks ülesandeks on jälgida ravimite varustamise olukorda ELis. Lisaks luuakse liikmesriikide kontaktpunktide esindajatest koosnev töörühm, mis toetab juhtrühma tööd ja ravimite nappuse kohta infovahetust. Artikkel 4 sätestab ameti ülesanded seoses sündmuste jälgimisega, mis võivad kujuneda ulatuslikuks sündmuseks või rahvatervise hädaolukorraks. Liikmesriikidel on kohustus teavitada ühtsete kontaktpunktide kaudu kõikidest olukordadest (sh ravimite nappus), mis võivad kaasa tuua ulatusliku sündmuse või rahvatervise hädaolukorra. Teatamiskriteeriumid sätestatakse artiklis 9. EMA teavitab komisjoni ja liikmesriike, kui on ulatusliku sündmuse oht. Ulatuslikule sündmusele reageerimiseks võivad komisjon või EMA peadirektor kutsuda juhtrühma kokku omal algatusel või mõne liikmesriigi nõudmisel. Artikkel 5 kohaselt kaalub juhtrühm ravimite ohutuse, kvaliteedi ja efektiivsuse tagamisega seotud koordineeritud meetmete vajalikkust ning annab nõu liidu tasandil vajalike tegevuste kohta. Artikli 6 kohaselt otsustab juhtrühm esmatähtsate ravimite loetelu, mis on olulised ulatusliku sündmuse või rahvatervise hädaolukorra lahendamisel. Loetelu avaldatakse EMA veebilehel. Juhtrühm otsustab andmekoosseisu, mis on vajalik esmatähtsate ravimite loetellu kuuluvate ravimite pakkumise ja nõudluse jälgimiseks. Artikli 7 kohaselt juhtrühm jälgib esmatähtsate ravimite nõudlust ja pakkumist liikmesriikide pädevate asutuste ja ravimi müügiloahoidjate esitatavate andmete alusel, et teha kindlaks tegelik või võimalik ravimite nappus. Juhtrühm teeb koostööd terviseohutuse komiteega ja sõltumatu nõuandekomiteega. Artikli 8 kohaselt esitab juhtrühm komisjonile ja müügiloahoidjate allvõrgustikule regulaarselt aruandeid jälgimistulemuste kohta. Epidemioloogiliste andmete alusel ravimivajaduse prognoosimiseks teeb juhtrühm koostööd ECDC-ga. Juhtrühm võib esitada soovitusi võimaliku või tegeliku nappuse ennetamiseks või leevendamiseks vajalike meetmete kohta ning vastava valmisoleku tagamiseks. Samuti võib juhtrühm vajalikke tegevusi riikide pädevate asutuste, müügiloahoidjate ja muude üksuste vahel koordineerida. Artikkel 9 sätestab EMA ülesanded seoses ravimite nappuse jälgimisega ning ennetamiseks või leevendamiseks vajalike meetmete koordineerimisega. EMA määrab esmatähtsate ravimite loetelu koostamise korra ning töötab välja elektroonilise jälgimise ja teatamise ühtlustatud süsteemid. EMA haldab müügiloahoidjate ühtsete kontaktpunktide nimekirja ja liikmesriikide pädevate asutuste ühtsete kontaktpunktide töörühma. Rahvatervise hädaolukorras moodustab EMA esmatähtsate ravimite loetellu kuuluvate ravimite müügiloahoidjate kontaktpunktidest allvõrgustiku, mis peab esitama EMA-le vajalikku teavet (vähemalt artikli 9 lõikes 3 toodud andmed, sh andmed müügi- ja turuosa kohta, võimalikud alternatiivsed ravimid ja nappuse leevendamise kava). Artikkel 10 sätestab esmatähtsate ravimite loetellu kuuluvate ravimite müügiloahoidjate kohustused esitada ravimite nõudluse ja pakkumise jälgimiseks vajalikke andmeid ning teavet ennetus- ja leevendusmeetmete kohta antud soovituste järgimise ning nende tulemuste kohta. EL keskse müügiloaga ravimite müügiloahoidjad peavad 6 kuu jooksul teavitama EMA-le oma ühtse kontaktpunkti andmed. Artikkel 11 sätestab liikmesriikide kohustused esitada ravimite nappuse jälgimiseks vajalikke andmeid. Liikmesriigid peavad vajadusel koguma hulgimüüjatelt andmeid laovarude kohta ning esitama juhtrühmale muu info (nt müügimahtude ja retseptide arvu kohta, sh direktiivi 2001/83/EÜ artikli 23a kohased andmed) ja tõendid esmatähtsate ravimite nappuse kohta. Liikmesriik peab arvestama juhtrühma soovitusi ja EL tasandil vastu võetud meetmeid ning andma aru võetud meetmetest ja nende tulemustest. Andmete esitamine toimub kontaktpunktide kaudu ja kasutades EMA loodud teatamismeetodeid ja -süsteeme. Artikkel 12 sätestab komisjoni rolli ravimite nappuse jälgimisel ja leevendamisel. Komisjon võtab meetmeid oma volituste piires, kaalub liikmesriikidele, müügiloahoidjatele ja muudele üksustele mõeldud suuniste vajadust ning esitab juhtrühmale taotluse soovituste esitamiseks või 11 meetmete koordineerimiseks. Komisjon teeb koostööd kolmandate riikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et leevendada esmatähtsate ravimite loetelusse kantud ravimite või nende toimeainete võimalikku või tegelikku nappust. Artikkel 13 sätestab EMA kohustuse koostöös liikmesriikidega teavitada avalikkust juhtrühma tööst. 3) Ravimid, mis võivad aidata lahendada rahvatervise hädaolukorda (ptk III) Artikliga 14 luuakse hädaolukordade rakkerühm (Emergency Task Force), mis kutsutakse kokku rahvatervise hädaolukorras. Rakkerühma ülesandeks on anda teaduslikke nõuandeid ja vaadata läbi olemasolevaid teaduslikke andmeid ravimite kohta, mis võivad aidata lahendada rahvatervise hädaolukordi, vaadata läbi kliiniliste uuringute protokolle ja anda arendajatele nõu kliiniliste uuringute läbiviimise kohta, sh ühisuuringute korraldamise kohta ning anda nõu ravimite kasutamise kohta. Hädaolukordade rakkerühma kuuluvad EMA teaduskomiteede, töörühmade esindajad ja ameti töötajad, direktiivi 2001/83/EÜ artikli 27 kohaselt loodud koordineerimisrühma esindajad ning määruse (EL) 536/2014 artikli 85 kohaselt loodud kliiniliste uuringute koordineerimis- ja nõuanderühma esindajad. Amet avaldab oma veebiportaalis teabe ravimite kohta, mis võivad hädaolukorra rakkerühma arvates aidata lahendada rahvatervise hädaolukordi. Artiklis 15 sätestatakse kliiniliste uuringute kohta nõuannete andmise kord. Artikli 16 kohaselt vaatab rakkerühm läbi olemasolevad teadusandmed ravimite kohta, mida võib kasutada rahvatervise hädaolukorra lahendamiseks ning võib nõuda müügiloahoidjatelt ja arendajatelt selleks vajalikku teavet. Rakkerühm võib anda soovitusi ravimi kasutamiseks eriloa alusel või müügiloata ravimi kasutamise ja turustamise kohta (kooskõlas direktiivi 2001/83/EÜ artikliga 5). Pärast soovituse saamist võtab inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee vastu arvamuse ravimi kasutus- ja turustustingimuste ning sihtrühma kohta. Artikli 17 kohaselt teavitab EMA koostöös liikmesriikide pädevate asutustega avalikkust rakkerühma tööst. Artikli 18 kohaselt töötab EMA välja ja hooldab rakkerühma tööks vajalikke elektroonilisi vahendeid teabe ja andmete esitamiseks ning kasutab digitaristut, mis hõlbustab mujalt kui kliinilistest uuringutest saadud terviseandmete kiiret kättesaadavust, analüüsi ja vahetamist. Amet koordineerib sõltumatuid vaktsiinide tõhususe ja ohutuse jälgimise uuringuid koostöös Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega ning eelkõige uue vaktsiinide seireplatvormi kaudu. 4) Esmatähtsate meditsiiniseadmete nappuse jälgimine ja leevendamine ning eksperdirühmade toetamine (ptk IV) Artikkel 19 sätestab meditsiiniseadmete juhtühma loomise, kuhu kuuluvad ameti esindaja, komisjoni esindaja ja üks juhtivesindaja igast liikmesriigist. Juhtühma tegevust toetab töörühm, mis koosneb liikmesriikides meditsiiniseadmetega tegelevate pädevate asutuste ühtsetest kontaktpunktidest. Artikli 20 kohaselt võtab juhtrühm rahvatervise hädaolukorra korral vastu rahvatervise hädaolukorras esmatähtsateks meditsiiniseadmeteks peetavate seadmete loetelu ning nende seadmete pakkumise ja nõudluse jälgimiseks vajaliku teabekogumi. Artikli 21 kohaselt juhtrühm jälgib rahvatervise hädaolukorras kasutatavate esmatähtsate meditsiiniseadmete loetelusse kantud seadmete pakkumist ja nõudlust, et teha kindlaks nende seadmete võimalik või tegelik nappus. Artikli 22 kohaselt juhtrühm esitab komisjonile ja tootjate allvõrgustikule regulaarselt aruandeid jälgimistulemuste kohta ning annab teada esmatähtsate meditsiiniseadmete loetuelusse kantud seadmete võimalikust või tegelikust nappusest. Epidemioloogiliste andmete 12 alusel meditsiiniseadmete vajaduse prognoosimiseks teeb juhtrühm koostööd ECDC-ga ning esitab vajadusel koondandmed ja prognoosid nõudluse kohta. Juhtrühm võib anda soovitusi vajalike ennetus- ja leevendusmeetmete kohta ning koordineerida meetmeid riikide pädevate asutuste, meditsiiniseadmete tootjate, teavitatud asutuste ja muude üksuste vahel. Artikkel 23 sätestab EMA ülesanded seoses meditsiiniseadmete juhtrühma tegevuse toetamisega. EMA haldab riikide pädevate asutuste kontaktpunktide töörühma, meditsiiniseadmete tootjate, volitatud esindajate ja teavitatud asutuste ühtsete kontaktpunktide nimekirja ning töötab välja elektroonilise jälgimise ja teatamise ühtlustatud süsteemid. Artikkel 24 sätestab meditsiiniseadmete tootjate, volitatud esindajate ja teavitatud asutuste kohustuse esitada meditsiiniseadmete varustamise jälgimiseks vajalikke andmeid ning teavet meetmete rakendamise ja tulemuste kohta. Artikkel 25 sätestab liikmesriikide kohustused meditsiiniseadmete nappuse jälgimisel ja leevendamisel, sh kohustuse esitada nõutud andmeid (sealhulgas teave esmatähtsate meditsiiniseadmete loetuelusse kantud seadmetega seotud vajaduste kohta ning olemasolevad ja hinnangulised andmed nõudluse mahu kohta) ning järgida soovitusi ennetus- ja leevendusmeetmete kohta. Artikkel 26 sätestab komisjoni roll meditsiiniseadmete nappuse jälgimisel ja leevendamisel. Artikli 27 kohaselt teavitab EMA koostöös liikmesriikide pädevate asutustega avalikkust meditsiiniseadmete juhtrühma tööst. Artikkel 28 sätestab EMA ülesandena tagada meditsiiniseadmete eksperdirühmade tegevuse toetamine ja sekretariaaditeenused (alates 1. märtsist 2022). Meditsiiniseadmete eksperdirühmad tegutsevad rakendusotsuse (EL) 2019/1396 alusel ja täidavad määruse (EL) 2017/745 artikli 106 lõigetes 9 ja 10 määratud ülesandeid. 5) Lõppsätted (ptk V) Artikli 29 kohaselt tagab EMA ravimite juhtrühma ja meditsiiniseadmete juhtrühma koostöö. Artiklis 30 on sätestatud konfidentsiaalsusega seotud nõuded. Artikli 31 kohaselt jõustub määrus üldises korras kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides EELNÕU VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTELE Eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna seatud eesmärki ei ole võimalik saavutada üksnes liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega. Ettepanekutega kavandatud meetmed on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed ning võtavad arvesse EL ja liikmesriikide vahelist pädevuste jaotust. Rahvatervisealased hädaolukorrad (nt COVID-19 pandeemia) mõjutavad kõiki liikmesriike. Kuigi liikmesriigid vastutavad rahvatervisekriiside ohjamise eest riiklikul tasandil, siis tõsiste terviseohtude piiriülese mõju tõttu on põhjendatud liikmesriikide tegevuste koordineerimine EL tasandil. ELTL artikli 2 lõike 5 kohaselt peab liit võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks, ilma et see asendaks liikmesriikide pädevust nendes valdkondades. Globaliseerunud ühiskonnas liiguvad inimesed ja kaubad üle piiride ning haigused ja saastunud tooted levivad kiirelt kogu maailmas. Seetõttu peavad riikide rahvatervisealased meetmed olema omavahel kooskõlas ja koordineeritud, et piirata selliste ohtude edasist levikut ja minimeerida nende tagajärgi. Ettepanekutes tuginetakse COVID-19 kriisist saadud kogemustele ning eesmärk on tugevdada olemasolevaid struktuure ja 13 mehhanisme, et parandada kaitset, ennetamist, valmisolekut ja reageerimist kõigi terviseohtude korral. EL tasandi lisaväärtust loovateks meetmeteks on näiteks EL ja liikmesriikide seiresüsteemide tugevdamine ning terviseohtude avastamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks vajalike võrreldavate andmete kogumine, analüüs ja ühiste riskihindamiste läbiviimine. Samuti on vajalik EL ühine tegutsemine ravimite ja meditsiiniseadmete varustamise tagamisel ning pakkumise ja nõudluse jälgimisel, arvestades liikmesriikide sõltuvust globaalsetest tarneahelatest. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Eesti õigusruum ja kriisireguleerimise korraldus Eestis reguleerib valdkonda hädaolukorra seadus (HOS), tervishoiuteenuste korradamise seadus (TTKS) ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS). Lisaks on 2018.a vastu võetud elanikkonnakaitse kontseptsioon7. HOS sätestab kõikide valdkondade üleselt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja eraettevõtjate rolli võimalike hädaolukordade ennetamisel, nendeks valmistumisel ja lahendamisel. Lisaks sätestatakse seaduses üleüldine hädaolukorra lahendamise korraldus ning hädaolukorra lahendamise juhtasutuse õigused ja kohustused. TTKS (§59) sätestab tervishoiualase hädaolukorra juhtimisstruktuuri ning tervishoiuteenuste osutamise korralduse hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal. NETS sätestab nakkushaiguste seire ja tõrje ning epideemilise leviku tõkestamise korralduse. Riigi tasandil korraldab nakkushaiguste seiret ja tõrjet Sotsiaalministeerium, kes täidab rahvatervise seaduses sätestatud ülesandeid ning juhib nakkushaiguste tõrjeks tehtavat tööd. Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet. NETS § 18 sätestab Terviseameti ülesanded, sh:  nakkushaiguste epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise koostamine, nakkushaiguste leviku tendentside määramine ja hindamine;  Nakkushaiguste rahvusvahelises tõrjes osalemisel volitatud asutuse ülesannete täitmine Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi käitlemisel Eestis;  Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni volitatud kontaktasutuse ülesannete täitmine bioloogiliste ohutegurite osas seoses rahvusvaheliste tervise- eeskirjade rakendamisega;  pädeva asutusena Maailma Terviseorganisatsiooni ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse haigusspetsiifilises epidemioloogilises tegevuses osalemine, sealhulgas osalemine rahvusvahelistes haiguste tõrje programmides, täites nakkushaiguste asjakohastes uuringuvaldkondades riikliku referentlabori rolli. Nakkushaiguste tõrjeks tehtava rahvusvahelise koostöö ja teavitamise nõuded ning kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 13.11.2003 määrusega nr 281. Siseministeerium vastutab sisejulgeoleku poliitika ja koordineerimise eest ning tal on keskne roll kriisireguleerimises. Siseministeerium on ka EL elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM – Union Civil Protection Mechanism) kontaktpunktiks, mis hõlmab koostööd EL kriisidele 7 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/organisatsioon/failid/rakkeryhmad/elanikkonnakaitse_kontseptsioon_15.02.2018.pdf 14 reageerimise koordineerimise keskusega (ERCC - Emergency Response Coordination Centre). Siseministeerium koordineerib Eesti osalemist EL elanikkonnakaitse mehhanismi tegevustes, sh ühisressurssi (ECPP – European Civil Protection Pool) ning EL ülesesse täiendavasse võimekuste kogumisse (rescEU) panustamisel. rescEU ühe võimekusena loodi 2020. a kevadel COVID-19-le reageerimiseks ELi meditsiinivaldkonna ühisreserv. EL elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu koordineeritakse ELi tasandil liikmesriikidevahelist koostööd hädaolukordade ennetamisel, valmisolekul ja neile reageerimisel sektoriteüleselt. Valdkondlike hädaolukorra riskianalüüside (HORA) ja hädaolukorra lahendamise plaanide (HOLP) koostamine kuulub vastava ministeeriumi pädevusse. HOS-ga on reguleeritud üldpõhimõtted kõikide valdkondade, sealhulgas tervishoiu, riskide hindamise ja plaanide osas. Rahvatervise hädaolukorraks valmisolekuplaani koostamine ja sellega seotud EL tasandi koordineerimine jääb ka edaspidi Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Hädaolukordadeks valmistumiseks koostatakse erinevate ametkondade koostöös valdkondlik riskianalüüs, mis võimaldab järjepidevalt hinnata, millised on peamised elanikkonda ähvardavad hädaolukorrad, millised on nende võimalikud tagajärjed ja kas ollakse valmis sellistes olukordades hakkama saama. Eestis on riskide hindamise süsteem detsentraliseeritud. Hädaolukorra riskianalüüsi nõuded ja riskianalüüsi koostamise korra kehtestab siseminister määrusega. Riskianalüüsid koostatakse iga kolme aasta tagant, viimane neist koostati 2018. aastal ning 2020.a lõpuks on kavandatud ajakohastatud hädaolukorra riskianalüüside kinnitamine. Siseministeerium esitab Euroopa Komisjonile EL elanikkonnakaitse mehhanismi raames tehtava koostöö kaudu regulaarselt iga kolme aasta järel koondülevaateid Eesti riskide ja nende maandamismeetmete kohta, sealhulgas tervishoiu valdkonnas. Iga hädaolukorra kohta koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan, kus asutused lepivad kokku, kuidas nad koostöös hädaolukorda lahendavad. Plaani koostamine on vajalik, et asutustel oleks operatiivne ja toimiv lahendusplaan ühtseks tegutsemiseks. Plaanis täpsustatakse hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuuri, osalevate asutuste või isikute ülesandeid, teabevahetuse ja avalikkuse hädaolukorrast teavitamise korraldust, rahvusvahelise koostöö korraldust ning muid vajalikke küsimusi. Hädaolukorra lahendamise plaanid kiidavad heaks vastav ministeerium ja Siseministeerium. Nõuded hädaolukorra lahendamise plaanile ja selle koostamise korra kehtestab siseminister määrusega. Kehtiva HOS § 11 kohaselt moodustatakse riigi tegevusvaru hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra riskianalüüsist ja hädaolukorra lahendamise plaanist lähtudes. Riigi tegevusvaru moodustamise, varu moodustaja, varu moodustamise eesmärgi, viisi ja rahastamise ning varu hoidmise, kasutamise ja uuendamise üle järelevalve tegija otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega. Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse tervishoiuvaldkonna varu moodustamist, hoidmist ja uuendamist. Riigi tervishoiuvaldkonna varu moodustamise ja uuendamise eest vastutab Terviseamet. Lisaks on TTKS-s sätestatud kiirabibrigaadi pidajate ja haiglavõrgu haigla pidajate kohustus tagada tervishoiuteenuse osutaja tegevus- ehk toimepidevusvaru. Euroopa Ravimiametiga suhtluses ravimite alal on pädev asutus Ravimiamet. Selleks, et veelgi paindlikumalt ja kiiremini ravimituru muutustele eriolukorras reageerida muudeti 2020. a maikuus ravimiseadust (RavS) ning viidi sisse sätted, mis annavad Ravimiametile laiendatud õiguse vastu võtta otsuseid hädaolukorras ning eelkõige raviminappuse koordineerimisel, et tagada vajadusel ravimitega varustamine (muudatus jõustus 07.05.2020). RavS § 15 alusel hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras, kui see on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks ning kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite väljastamist (nii jae kui hulgimüügi tasandil). Samuti võib Ravimiamet lubada 15 erandeid seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest ning piirata ravimireklaami, kui see on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks. Eestis on ravimite müügiloahoidjatel ja hulgimüüjatel kohustus esitada teateid ravimite tarnehäirete kohta. Müügiloahoidja peab ravimi Eestis turustamise katkestamisest ja selle põhjusest Ravimiametit teavitama vähemalt kaks kuud enne võimalikku tarnehäiret8. Samuti on COVID-19 pandeemia kogemusele tuginedes muudetud ravimite hulgimüügi tasandi laovarudest regulaarse teavitamise süsteemi. Kui varasemalt esitas ravimite hulgimüügiettevõte Ravimiametile kord kvartalis koondaruande eelneva ajaperioodi jooksul hangitud, väljastatud ja laos olevate ravimite kohta, siis üleriigilise eriolukorra ajal kohustati suuremaid hulgimüüjaid esitama laoseisu aruannet igal tööpäeval. Aruandekohustuse tihedamaks muutmise praktika osutus kasulikuks, kuna pidev ülevaade ravimite laoseisude kohta võimaldas vältida mitme ravimi tarneraskustesse sattumist ning oli ja on vajalik Ravimiametile ravimite kättesaadavuse juhtimisel. Kujunenud olukorras, kus väga paljud riigid, ka Eesti, on COVID-19 pandeemiast põhjustatud hädaolukorras või hädaolukorra ohus, ei ole majanduse stabiliseerumine pärast globaalset eriolukorda ettearvatav. Võimalik, et ravimite vajadus suureneb ootamatult ning tarned võivad takerduda seoses häiretega transiidikoridorides või logistikas, mistõttu on vajalik iganädalane andmevoog ravimite laoseisu kohta Eestis. Ravimite kättesaadavuse tagamiseks võib vajalikuks osutuda tavapärasest erinevate meetmete rakendamine. Seetõttu kohustatakse hulgimüügi tegevusloa omajaid, kelle eelmise aasta osakaal ravimiturul moodustab vähemalt 10% inimestel kasutatavate ravimite turumahust, esitama iganädalaselt Ravimiametile laoseisu, et riik saaks mõistlikult hinnata muutusi ravimite kättesaadavuses9. Muud EL tasandi kriisi koordineerimise ja reageerimise mehhanismid 2013. aastal loodi ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele10, mis toetab suurte ja keeruliste kriiside puhul kiiret ja koordineeritud otsuste tegemist ELi poliitilisel tasandil. IPCR on ELi raamistik, millega koordineeritakse valdkonnaülestele kriisidele reageerimist kõrgeimal poliitilisel tasandil. Mehhanism võidakse aktiveerida kolmel reziimil – teabejagamine, seire ja täies ulatuses aktiveerimine, mis hõlmab ettepanekute koostamist ELi meetmete kohta, mille üle otsustatakse nõukogu või Euroopa Ülemkogu tasandil. Lisaks toimuvad mitteametlikud ümarlauad, koostatakse analüütilised aruanded, käivitatakse veebiplatvorm teabe jagamiseks ja kogumiseks ning ööpäevaringne kontaktpunkt, et tagada pidev side peamiste osalistega. COVID-19 pandeemiaga seoses aktiveeris eesistujariik 2. märtsil 2020 IPCRi mehhanismi täies ulatuses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL11 on loodud liidu elanikkonnakaitse mehhanism (UCPM), mida on täiendatud otsusega (EL) 2019/42012. Elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu on liikmesriikidel võimalik esitada abipalve, juhul kui riigi enda suutlikkus hädaolukorrale reageerida on ammendunud või nähakse vajadust täiendavate võimekuste järele. Kõik EL elanikkonnakaitse mehhanismis osalevad riigid (sh nii liikmesriigid kui ka osalevad riigid) võivad vabatahtlikkuse alusel oma vahendeid abivajajale appi saata spontaansete pakkumiste kaudu või ühisressursi kaudu (ECPP). Juhul kui nendest meetmetest ei piisa, saab alates 2019. a vastu võetud uuendustega EL kriisidele reageerimise keskus (ERCC) koostöös vastavat rescEU võimekust võõrustava liikmesriigiga otsustada sobiva rescEU võimekuse väljasaatmise üle, 8 https://ravimiamet.ee/tarneraskused-1 9 https://ravimiamet.ee/riik-saab-tulevikus-paremini-hinnata-muutusi-ravimite-k%C3%A4ttesaadavuses 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018D1993&from=EN 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013D1313&from=EN 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019D0420&from=EN 16 et hädaolukorda leevendada. Kui ECPP ressursse võib saata appi mistahes riigile maailmas, siis rescEU võimekuste väljasaatmine on 2019. a otsuse kohaselt võimalik üksnes teistesse EL liikmesriikidesse või üksnes teatud juhtudel kolmandatesse riikidesse juhul, nt kui sealne hädaolukord mõjutab otseselt ELi kodanikke. Paralleelselt on hetkel käimas läbirääkimised ka elanikkonnakaitse mehhanismi tugevdamiseks 02.06.2020 esitatud komisjoni ettepanekute alusel. Kavandatavate muudatuste rakendumise järel on võimalik, et lisandub võimalus pakkuda transpordi ja logistika teenust eraldi võimekusena, et toetada liikmesriikide hakkamasaamist ulatuslike hädaolukordadega ning kiireloomulistel juhtudel võiks Euroopa Komisjon hankida otse teatavaid rescEU lisavahendeid. Euroopa Komisjon on praeguseks sõlminud lepingud rescEU meditsiinivarude võõrustamiseks üheksa liikmesriigiga (Rumeenia, Saksamaa, Kreeka, Taani, Ungari, Rootsi, Holland, Belgia ja Sloveenia). Tegemist on liikmesriikides paiknevate logistikakeskustega, kus hetkel hoiustatakse isikukaitsevahendeid ja hingamisaparaate, tulevikus ka laboritarvikuid, meditsiiniseadmeid, vaktsiine jmt. rescEU võimekusi rahastatakse suurel määral ELi eelarvest. 2019. a jõustunud UCPM otsuse kohaselt kaetakse väikese tõenäosuse, kuid suure mõjuga õnnetusega (nt keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaintsidendid) seotud riskide maandamiseks võimekuste loomist 100% EL vahenditest. Sotsiaalne mõju COVID-19 pandeemial on olnud väga olulised negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed tööhõivele, inimeste majanduslikule ja psühholoogilisele toimetulekule ning haridusvaldkonnale. RITA programmist on algatatud mitmeid uuringuid, mille eesmärgiks on täpsemalt hinnata COVID- 19 pandeemia sotsiaalseid mõjusid13. Piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise süsteemide tõhustamisel oleks tulevikus negatiivseid mõjusid võimalik vähendada terviseohtude varajase avastamise, ennetamise ja tõhusate ohjemeetmete kaudu. Eesti Panga majandusprognoosi14 kohaselt on COVID-19 kriisist tulenevalt Eestis tööhõive järsult vähenenud. Prognooside kohaselt viiruse teise laine tõttu tööpuuduse määr mõnevõrra tõuseb ja tipneb 2021. aasta alguses pisut enam kui 10% juures. Kuigi Eesti majanduslangus on seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa riikides. See on tingitud sellest, et rahvusvahelises võrdluses paindlik tööturg võimaldas hõivel juba kevadsuvel uute oludega kiiremini kohaneda. Kasvanud on ka registreeritud töötute arv ja osatähtsus toimetulekutoetuse saajatest. Alates märtsi keskpaigast on töötuna arvele võetud 78 838 uut töötut (27.12.2020 seisuga) ja töötuna arvel olevate inimeste arv on kasvanud ca 45% võrra. Kui 2019. aasta III kvartalis oli töötute osakaal toimetulekutoetuse saajatest 31,6% (3281 inimest), siis 2020. aasta III kvartalis 36,3% (3912 inimest). Ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11.06.2020 resolutsioonis15 leitakse, et COVID-19 mõju tööturule on ulatuslik ning viirusest tulenevad majandusšokid mõjutavad töömaailma kolmel olulisel viisil: 1) töökohtade arv (nii töötus kui ka vaeghõive); 2) töö kvaliteet; 3) mõju 13 Näiteks uuringud: „COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine“ ja „COVID-19-ga seotud tegevuspiirangute sotsiaalse ja majandusliku mõju ning riigi kriisimeetmete tõhususe hindamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks“ 14 Eesti Panga majandusprognoos 2020-2023 (https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majanduse-kriisieelne- tase-taastub-toenaoliselt-jargmise-aasta-teises-pooles-16122020) 15 EESC resolutsioon 11.06.2020 „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekud COVID-19 kriisi järgse ülesehituse ja taastumise kohta“ 17 konkreetsetele rühmadele, kes on tööturu negatiivsete tulemuste suhtes haavatavamad. Mõned töötajate kategooriad on rohkem mõjutatud, sest neil puuduvad sotsiaalsed turvavõrgud: ebakindla töökohaga noored, eakad töötajad, puuetega töötajad, naised, sest nad on kõige tõsisemalt mõjutatud sektorites üleesindatud või pereliikmete eest hoolitsemise tõttu kodused, füüsilisest isikust ettevõtjad või platvormitöötajad, madalapalgalised töötajad, võõrtöötajad ja need, keda kutsutakse nähtamatuteks töötajateks, st deklareerimata töö tegijad. Tõenäoliselt suureneb märkimisväärselt ka palgavaesus. Eurofoundi läbiviidud uuringu „Elamine, töötamine ja COVID-19“ 16 2020.a aprillis avaldatud esialgsetest tulemustest17 nähtus, et COVID-19 pandeemia kriisi majanduslike mõjude tõttu oli rahalistes raskustes rohkem kodumajapidamisi kui enne kriisi algust. Peaaegu pooled vastajatest (47 %) märkisid, et nende leibkonnal on raske ots-otsaga toime tulla. Uuringu esialgsed tulemused näitasid märkimisväärset emotsionaalset distressi, inimeste ebakindlust majandusliku olukorra pärast ja madalat usaldust institutsioonide vastu. 2020.a septembris avaldatud uuringutulemuste kohaselt on olukord mõnevõrra leevendunud tänu rakendatud toetusmeetmetele. Samas tulid uuringust välja suured riikide ja sotsiaalmajanduslike gruppide vahelised erisused, mis viitavad ebavõrdsuse süvenemisele. Pandeemia ohjemeetmetega kaasneb ka vaimse tervise probleemide sagenemine, mis võib olla tingitud isolatsioonimeetmetega kaasnevast eraldatusest või ka haigestunute stigmatiseerimisest18. Kõrgendatud risk läbipõlemiseks ja vaimse tervise häirete tekkeks on eesliinitöötajatel, kes kogevad suurt töökoormust ja kõrgenenud vastutust. Haavatavate gruppide hulka kuuluvad puuetega ja krooniliste tervisehäiretega inimesed, vanemaealised, töötud ja majanduslike toimetulekuraskustega inimesed, samuti lapsed ja noored. ÜRO hinnangul on hädaolukorra ajal väga oluliseks ohuks naistevastase vägivalla suurenemine19. COVID-19 pandeemial on olnud oluline mõju ka haridusvaldkonnale20, ohustades järjepideva õppetegevuse toimumist ja tuues kaasa olulisi muudatusi õppetegevuse korralduses. Mõju majandusele COVID-19 pandeemia kogemusele tuginedes on piiriülestel terviseohtudel oluline negatiivne mõju majandusele ja siseturu toimimisele21. Seetõttu on oluline rahvatervisemeetmete kavandamisel ja rakendamisel arvestada ka laiemate mõjudega majadusele ja ühiskonnale. Euroopa Komisjoni 2020. aasta sügisese majandusprognoosi22 kohaselt kahaneb euroala majandus 2020. aastal 7,8% (EL 7,4%) ning kasvab seejärel 2021. aastal 4,2% (EL 4,1%) ja 2022. aastal 3% (EL 3%). Euroala töötuse määr tõuseb prognoosi kohaselt 2019. aasta 7,5%-lt 2020. aastal 8,3%-le (EL - 2019. aasta 6,7%-lt 2020. aastal 7,7%-le) ja 2021. aastal 9,4%-le (EL 8,6%) ning langeb seejärel 2022. aastal 8,9%-le (EL 8%). Nakkuse leviku tõkestamiseks kehtestatud liikumispiirangud häirivad majandustegevust mitmetes valdkondades. COVID-19 pandeemia näitel on eriti haavatavad kaubandus- ja 16 Eurofound (2020), Living, working and COVID-19, COVID-19 series, Publications Office of the European Union, Luxembourg https://www.eurofound.europa.eu/et/publications/report/2020/living-working-and-covid-19 17 https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef20058en.pdf 18 Kroonviiruse kriisi psühhosotsiaalsed mõjud ja sekkumisvalikud, VATEK ekspertarvamus 17.04.2020 19 https://www.un.org/sites/un2.un.org/files/policy_brief_on_covid_impact_on_women_9_april_2020.pdf 20 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8610-2020-INIT/et/pdf 21 Georgieva, C., 2020, The Great Lockdown: Worst Economic Downturn Since the Great Depression. IMFi pressiteade nr 20/98. 22 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_20_2021 18 turismisektor. Eesti Panga majandusprognoosi23 kohaselt kahaneb Eesti majandus 2020.a 2,5% ning majanduse väljavaade on ebakindel. Kuigi vaktsiiniuudised suurendavad lootust kriisist jagu saada, on prognoosiga seotud määramatus endiselt väga suur, sest pandeemia kulg ning sellest tulenevalt ka piirangud ja nende mõju majandusele võivad oodatust märkimisväärselt erineda. Kuigi prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,9%, siis negatiivse stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8% kahaneda. Lai prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2021. aastal vahemikku 0,4%–6%. Arenguseire Keskuse raporti24 kohaselt kahandas pandeemia esimene laine Eesti ettevõtete käivet 3,5 miljardi euro võrra. Koroonaviiruse tõttu on vähenenud riigieelarve maksutulu (ka suvekuudel oli Eesti maksutulu umbes 20-30 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem) ja on lisandunud riigieelarve kulud. Riigieelarve täiendavateks kuludeks on peamiselt koroonaviiruse ohjemeetmete ja raviga seonduvad kulud, ajutise töövõimetuse kulud ning ettevõtete kriisitoetuse meetmete kulud. Töötasuhüvitist on makstud 256 miljoni euro ulatuses u 137 500 inimesele. EAS on ettevõtetetele kriisitoetusena maksnud u 33,7 milj eurot.25 Euroopas on ühiskonna ja majanduspoliitika toetamise meetmete maht hinnanguliselt peaaegu 3 triljonit eurot (16 % ELi 2019. aasta SKPst).26 ELi majanduslike meetmete kava koroonaviirusele reageerimiseks on 165 miljardit eurot, mis on seotud ELi ühiste rahastamisallikatega toetuste ja rahastamisvahendite kujul. COVID-19 pandeemia tõi kaasa ka olulisi tõrkeid siseturu toimimisel. Piirikontrollide taastamine häiris oluliselt rahvusvahelist kaubandust. Mitmed liikmesriigid kehtestasid ekspordipiiranguid, mis takistasid kriisilahendamiseks hädavajalikele toodete nagu ravimid, meditsiiniseadmed ja isikukaitsevahendid vaba ringlust siseturul. Valmisoleku tugevdamine piiriüleste terviseohtude varajaseks avastamiseks ja ennetamiseks ning ohtudele reageerimise tõhustamine aitab tulevikus vähendada negatiivseid mõjusid majandusele. Selle eelduseks on ka liikmesriikide vahelise koordineerimise parandamine meetmete osas, mis võivad mõjutada siseturu toimimist. Ettepanekutes kavandatud meetmetel digitaalsete andmevahetusplatvormide ja kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks andmete kogumisel ja analüüsimisel, on positiivne mõju Euroopa andmemajandusele ja digitaalsele innovatsioonile. Ettepanekud epidemioloogiliseks seireks vajaliku EL tasandi IT-taristu arendamiseks panustavad Euroopa terviseandmeruumi loomisse ning soodustavad innovatsiooni ja teadusuuringuid, tagades erinevate andmebaaside koostoime, hõlbustades andmete jagamist ja andmetele juurdepääsu. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Ettepanekutes kavandatud meetmel on otsene mõju Terviseameti ja Ravimiameti töökorraldusele. Mitmeid ettepanekus toodud ülesandeid täidavad Terviseamet ja Ravimiamet juba praegu, kuid osaliselt võib lisanduda ka uusi ülesandeid. Seoses tegevuste tõhustamisega ja uute ülesannete lisandumisega tuleb üle vaadata praegune töökorraldus ja ressursivajadus. Piiriüleseid terviseohtusid reguleeriva määruse eelnõus ja ECDC asutamise määruse eelnõus ette nähtud liikmesriigi pädeva asutuse ülesandeid täidab Terviseamet. Lisaks kuuluvad 23 Eesti Panga majandusprognoos 2020-2023 (https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majanduse-kriisieelne- tase-taastub-toenaoliselt-jargmise-aasta-teises-pooles-16122020) 24 Arenguseire Keskuse uuring „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“ 25 https://www.eas.ee/covid-19-moju-eesti-majandusele 26 EESC 11.06.2020 resolutsioon 19 Terviseameti pädevusse Euroopa Ravimiameti määruse eelnõus ette nähtud meditsiiniseadmete varustamise jälgimisega seotud ülesanded. Terviseameti põhimääruse27 kohaselt on ameti üheks tegevusvaldkonnaks nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje. Terviseamet vastutab kriisireguleerimise ja kriisideks valmisoleku eest tervisevaldkonnas. Terviseameti ülesandeks on ka riigi tervishoiuvaru moodustamine ja uuendamine ning riigi antidootide (vastumürkide) varu moodustamine ja uuendamine koostöös Eesti Haigekassaga. Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna põhiülesanneteks on nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tegevuste korraldamine, nakkushaiguste registri pidamine, nakkushaiguste levikutendentside määramine ja hindamine, Eesti riigipiiril nakkushaiguste leviku tõkestamise korraldamine, immuniseerimisalaste andmete kogumine ja analüüsimine, immuunpreparaatide ja antiretroviirusravimite varu käitlemine ning rahvusvaheliste kiirteavitus- ja reageerimissüsteemidega seotud funktsioonide täitmine. Terviseameti koosseisu kuuluvate laborite põhiülesanneteks on mikrobioloogiliste, viroloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste uuringute tegemine, valmisoleku tagamine erinevate haigustekitajate määramiseks, sealhulgas harvaesinevate nakkushaiguste diagnoosimiseks ning Euroopa nakkushaiguste seirevõrgustikes osalemine. Erakorralise meditsiini osakonna põhiülesanneteks on tervishoiu hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine oma pädevuse piires. Terviseamet koostab tervishoiusündmuste riskianalüüsi, milles hinnatakse tervisevaldkonna peamisi riske, nende hädaolukorraks kujunemise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi ning valmisolekut hädaolukorda lahendada. Tervisevaldkonnas on peamisteks hädaolukorraks kujuneda võivateks riskideks nakkushaigused ja mürgistused. Teatud ebasoodsate tingimuste kokkulangevusel võib nakkushaiguste ulatuslik levik põhjustada epideemia hädaolukorra, aga ka paljude inimeste samaaegne mürgistus võib viia hädaolukorrani. Lisaks nakkushaigustega ja mürgistustega seotud riskidele võivad ka teised sündmused ohustada otseselt või kaudselt samaaegselt paljude inimeste elu ja tervist. Muid võimalikke terviseohtusid hinnatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Veterinaar- ja Toiduameti (alates 01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduamet), Kaitsepolitseiameti ning Riigi Infosüsteemide Ameti koostatud hädaolukorra riskianalüüsides. Terviseamet on teinud ECDC-ga tihedat koostööd alates keskuse loomisest 2005. aastal, osaledes ECDC pädevate asutuste võrgustike töös. Terviseametil on keskne roll ECDC ja Eesti rahvuslike ekspertide suhtluse korraldamisel. Eestist osaleb ECDC võrgustike töös nakkushaiguste seire ja kontrolli valdkonnas ca 35 eksperti erinevatest asutustest, sh Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Ravimiameti, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja teiste asutuste esindajad. Kontaktisikud osalevad erinevates Euroopa haigusspetsiifilistes programmides, võrgustikes ja ECDC nõuandva kogu tegevustes. Mitmed eksperdid täidavad kontaktisiku kohustusi rohkem kui ühes valdkonnas. Riiklikul tasandil koordineerib Terviseamet koostööd kontaktisikutega töökoosolekute, ümarlaudade ja töörühmade kaudu. 15 aasta jooksul on Terviseametis tehtud erinevaid arendusi nakkushaiguste kohta andmete kogumisel ja analüüsimisel, kaasajastatud on kohustuslikule registreerimisele kuuluvate nakkushaiguste nimekirja ja andmete esitamise skeeme, rakendatud on juhupõhine andmete esitamise süsteem. Erinevate nakkushaiguste seirevõrgustike tegevused ja põhisuunad on aastate jooksul muutunud vastavalt epidemioloogilisele olukorrale. Valmisoleku ja reageerimise valdkonnas on loodud 27 https://www.riigiteataja.ee/akt/13233888?leiaKehtiv 20 epidemioloogilise luure platvorm (EPIS) ja selle rakendamist on laiendatud. Käesoleval ajal funktsioneerib EPIS rakendus, mille kaudu liikmesriigid saavad vahetada olulist informatsiooni ja kogemusi. Terviseameti epidemioloogia valdkonna spetsialistid on saanud ECDC baasil kaasaegset koolitust. Määruse eelnõu vastuvõtmisel võib suureneda Terviseameti töökoormus seoses täiendavate EL tasandi aruandluskohustustega ja auditeerimise läbiviimisega. Samuti kaasnevad kulud epidemioloogiliseks seireks ja andmete edastamiseks vajalike IT-süsteemide arendamiseks ning koosvõime tagamiseks EL tasandi seire- ja andmevahetusplatvormidega. Samas võimaldab IT süsteemide arendamine ja andmete edastamise automatiseerimine hoida kokku aega ja efektiivsemalt tööd korraldada. Suureneb ka Terviseameti spetsialistide võimalus osaleda üle- euroopalistes koolitusprogrammides. Meditsiiniseadmete nõudluse ja pakkumise jälgimiseks ning vastavate andmete edastamiseks Euroopa Ravimiametile on vajalik edasi arendada Terviseameti meditsiiniseadmete ja abivahendite andmebaasi võimaldamaks paremat ülevaadet tervishoiuasutustes kasutuselolevatest seadmetest ning Eestis levitatavatest seadmest. Ennekõike on vaja andmebaasi funktsionaalsust, mis võimaldaks eristada meditsiiniseadmete maaletoojaid ning levitajaid (hulgi- ja jaemüüjaid). Samuti tuleks kaaluda õigusaktide muutmist selliselt, et teavitamiskohustus laieneks ka levitajatele (hetkel EL õigusest tulenevalt kohustus ainult seadme liikmesriigi turul esmasel kättesaadavaks tegijal ehk importijal) ning I klassi meditsiiniseadmetest ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete levitamisest teavitamisele. Lisaks on vaja arendada tervishoiuasutuste varude seisukorra vaadet ning luua võimalused seadme kasutuselevõtmisest teavitamiseks. Euroopa Ravimiameti tegevust reguleeriva määruse eelnõus sätestatud liikmesriigi pädeva asutuse ülesanded kuuluvad peamiselt Ravimiameti pädevusse, välja arvatud meditsiiniseadmete tarnekindluse jälgimine. Ravimiamet on ka seni osalenud EMA koordineeritud tegevustes ja vastavates pädevate asutuste võrgustikes, mis on seotud ravimite puudujääkide jälgimise, ennetamise ja leevendamisega. Määruse eelnõu vastuvõtmisel hakkab Ravimiamet osalema artikliga 3 moodustatava ravimite nappuse ja ohutuse juhtrühma töös. Kuna töörühm kutsutakse kokku üksnes ulatusliku sündmuse või EL tasandi rahvatervise hädaolukorra tunnustamise korral, siis tavaolukorras sellega olulist lisakoormust ei kaasne. Lisaks osaleb Ravimiamet liikmesriikides ravimitega tegelevate pädevate asutuste kontaktpunktide esindajatest koosnevas töörühmas, mille ülesandeks on toetada ravimite nappusega seotud infovahetust, ning vastavalt artiklile 11 esitab ravimite nappuse jälgimiseks vajalikke andmeid. EL tasandi tegevusteks vajalikud ja EL ametitele uute ülesannete panemisega seotud kulud kaetakse EL eelarvest. EL ametites kaasneb eelnõudes toodud ülesannete elluviimisega seoses täiendav ressursivajadus. Piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise tugevdamiseks on võimalik kasutada ka uue EL terviseprogrammi „EL tervise heaks“vahendeid. Programmi eelarve aastateks 2021-2027 on kokku 5,07 miljardit eurot jooksvates hindades. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Kavandatud meetmed täiendavad Euroopa rohelise kokkuleppe kohaseid kliima- ja keskkonnaalaseid poliitilisi strateegiaid ja meetmeid, millega toetatakse keskkonnatervise parandamist, haiguste ennetamist ja vastupanuvõime suurendamist. Ettepanekutega tugevdatakse ka raamistikku, mis hõlmab valmisolekut ja reageerimist bioloogilistele, 21 keemilistele, keskkonnaohtudele (sealhulgas kliimast tingitud ohtudele) või tundmatu päritoluga ohtudele liidu tasandil kooskõlastatud terviseühtsuse põhimõtte raames. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Meetmed võivad kaudselt mõjutada riigi julgeolekut ja välissuhteid. Piiriülesteks terviseohtudeks parem valmisolek on üks osa riigi üldise julgeoleku tagamisest. Ettepanekute osaks on ka ELi rahvusvahelise koostöö toetamine, et suurendada üleilmset terviseohutust. Oluline on seejuures EL koostöö WHO-ga, et edendada seire- ja hoiatussüsteemidest saadava tõsiste piiriüleste terviseohtude teabe vahetamist globaalselt ning pakkuda rahvusvahelisi ja kohapealseid rahvatervise hädaolukordadele reageerimise võimalusi. Ettepanekute eesmärgiks on tugevdada EL võimekust pakkuda abi ja toetust ka EMP riikidele, kandidaatriikidele, Euroopa naabruspoliitika riikidele ja teistele ELi partnerriikidele. EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED 1.1. Toetame komisjoni ettepanekute eesmärki tugevdada EL tasandil terviseohtudeks valmisolekut ja reageerimist ning paremini koordineerida liikmesriikide tegevust. Toetame piiriüleste terviseohtude EL õigusraamistiku kaasajastamist ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi ECDC) ja Euroopa Ravimiameti kriisireageerimisega seotud ülesannete laiendamist. Põhjendus: COVID-19 pandeemia on näidanud, et ELi terviseohtude ohjamise mehhanismidel on üldisi puudusi, mis nõuavad liidu tasandil struktuursemat lähenemisviisi, et tulevaste tervisekriisidega paremini toime tulla. Terviseohtudeks valmisoleku tugevdamiseks on vajalik tõhustada valmisolekukavade väljatöötamist ja koordineerimist, arendada seire- ning varajase hoiatamise ja riskihindamise süsteeme ning tugevdada EL tasandi koostööd ja koordineerimist. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel (ECDC) ja Euroopa Ravimiametil (EMA) on oluline roll liikmesriikide tegevuste toetamisel, koondades EL tasandil terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise planeerimiseks võrreldavaid andmeid, viies läbi riskianalüüse ja koordineerides liikmesriikide võrgustike tegevust. 1.2. Peame vajalikuks paremini koordineerida erinevaid EL tasandi kriisile reageerimise mehhanisme, et tõhustada nende koostoimimist. COVID-19 pandeemia kogemustele tuginedes on vajalik läbi viia põhjalikum analüüs, et hinnata EL-is loodud kriisimehhanismide toimimist kogu EL-i hõlmava kriisi tingimustes, sealhulgas sektorite ülese koostöö ning kriisisituatsioonis poliitilise ja tehnilise tasandi otsuste koordineerimise tõhusust. Põhjendus: Komisjoni ettepanekud keskenduvad piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise tõhustamisele ning ei paku lahendusi olemasolevate erineva tasandi EL koordinatsiooni mehhanismide paremaks koostoimimiseks. Võttes arvesse piiriüleste terviseohtude ja sellest tingitud kriisi valdkonnaülest iseloomu on väga oluline sektorite vahelise koordineerimise ja koostöö tagamine nii poliitilisel kui ka eksperttasandil. COVID-19 kriisis enim mõjutatud 22 valdkondadeks on olnud transpordisektor, siseturu poliitikad ja piirikontrolli alane koostöö, samuti on nakkustõrje meetmetel suur mõju riikide tööturu- ja sotsiaalpoliitikatele. Liikmesriikides ühtsema lähenemise tagamiseks on EL tasandil vaja operatiivsemat infovahetust ja kiiremat reageerimist soovituste ja suuniste andmisel, et liikmesriikides oleks võimalik teha operatiivseid otsuseid ühistel alustel ja ühtse info alusel. EL-is on loodud mitmeid kriisile reageerimise ja koordineerimise mehhanisme (sh IPCR, EL elanikkonnakaitse mehhanism). COVID-19 pandeemia kogemus näitas, et EL ei olnud valmis nii ulatuslikule kõiki liikmesriike ja eluvaldkondi haaravale kriisile reageerimiseks. Kuigi Euroopa Komisjon reageeris kiiresti ja olemasolevaid mehhanisme kohandati vajadustele vastavalt kriisi käigus (näiteks ESI vahendite kasutusele võtmine, rescEU meditsiinivaru loomine, konsulaarlendude erakordselt ulatuslik teostamine 2020.a kevadel jne), oleks siiski vajalik läbi viia ka põhjalikum analüüs, et tulevikus oleks tagatud eri mehhanismide koostoime vältides seejuures asjatut dubleerimist. Vaatamata IPCR käivitamisele, on liikmesriikide vaheline tegevuste ja meetmete koordineerimine osutunud keeruliseks. Osaliselt on IPCR ja eksperttasandil toimunud arutelud olnud dubleerivad, mis ei pruugi anda lisaväärtust. Selleks, et vähendada aruandlusega kaasnevat halduskoormust võiks kaaluda erinevate aruannete lihtsustamist ja koondamist ning ühtlustada info kogumist ja esitamist erinevates töögruppides (nt IPCR, HSC jt). 1.3. Peame oluliseks ka rahvusvahelisel tasandil terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise mehhanismide ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tugevdamist globaalsete tervisekriiside lahendamisel. Toetame rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) ülevaatamist ja nende täitmise järelevalve tõhustamist, tagades seejuures WHO ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid. Oleme nõus vajadusel kaaluma täiendavate õiguslikult siduvate rahvusvaheliste instrumentide kasutuselevõtmist. Põhjendus: WHO põhikirjaline mandaat on juhtida ja koordineerida globaalselt tervisealast tegevust, sh nakkushaiguste puhangute ennetamist ja neile reageerimist. Samas on eriti COVID-19 pandeemia olukorras saanud selgeks, et WHO ressursid ja õiguslikud hoovad ei ole piisavad, et rahvusvahelise kogukonna kõrgendatud ootustele vastata. Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (International Health Regulations 2005, lühidalt IHR) kinnitati 23. mail 2005 maailma terviseassambleel (jõustusid 15. juuni 2007). Vastuvõtmisest alates on IHR muudetud ühel korral 2014.a (seoses kollapalaviku vaktsineerimise immunkaitse kestusega). Tegemist on kõikidele WHO osalisriikidele õiguslikult siduva instrumendiga, mis sätestab üldise õigusliku raamistiku ning määratleb riikide õigused ja kohustused rahvatervisega seotud sündmuste ja hädaolukordade käsitlemisel. Eeskirjades on kindlaks määratud kriteeriumid, mille alusel otsustatakse kas konkreetne sündmus kujutab endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorda. Samuti sätestatakse riikide kohustus teatada rahvatervise sündmustest, mida võib käsitleda rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorrana. Riikidel on kohustus luua ja säilitada seire ja reageerimise põhivõimekus ning selle kohustuse täitmise jälgimiseks on sisse seatud aruandlusmehhanismid. Lisasätted käsitlevad rahvusvahelise reisi ja transpordi valdkondi, näiteks rahvusvahelise liikluse jaoks nõutavad tervisedokumendid. IHR kehtestab ka olulised kaitsemeetmed, et kaitsta reisijate ja teiste isikute õigusi seoses isikuandmete töötlemisega, teadliku nõusoleku ja mitte- diskrimineerimisega tervisemeetmete kohaldamisel. 23 2020.a maikuus toimunud maailma terviseassamblee 73. istungil võeti vastu Covid-19 teemaline resolutsioon28, milles esitati WHO peadirektorile üleskutse viia läbi sõltumatu ja kõikehõlmav hindamine, et anda hinnang COVID-19 pandeemiale reageerimisel saadud kogemustele ja õppetundidele ning WHO koordineeritud rahvusvahelisele tegevusele. Käimasolevate sõltumatute hindamiste aruanded ja soovitused esitatakse 2021.a maikuus toimuvale maailma terviseassambleele. WHO on hindamise läbiviimiseks moodustanud sõltumatu paneeli (Independent Panel for Pandemic Preparedness and Response29). Samuti on IHR ülevaatamiseks kokku kutsutud IHR ülevaatekomitee (IHR Review Committee30), mis on esitanud hindamise vahearuande31. Hindamise esialgsed tulemused näitavad, et WHO sekretariaadi ning osalisriikide rollid ja vastutus vajavad suuremat selgust. Tõdetakse ka, et riikide poliitiline toetus ja eeskirjade rakendamiseks eraldatud vahendid on olnud ebapiisavad nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Leitakse, et parandamist vajab eeskirjade täitmise jälgimine, kuna praegu on aruandlusmehhanismid suures osas vabatahtlikud ja hõlmavad üksnes põhivõimete rakendamist. Ühe võimalusena on kaalumisel inimõiguste nõukogus kasutusel oleva üldise perioodilise hindamise mehhanismi sisseviimine. Samuti vaadatakse üle riikide poolt ohuteatiste esitamine, riskihindamise läbiviimine ja rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra väljakuulutamise protsess. 6. novembril 2020.a vastu võetud EL Nõukogu järeldustes EL rolli kohta WHO tugevdamisel kinnitasid liikmesriigid pühendumust osaleda aktiivselt globaalsel tasandil pandeemiateks valmisoleku ja reageerimise süsteemide tugevdamises ning WHO ees seisvate väljakutsete lahendamises. Järeldustes tõdetakse, et WHO-le esitatud ootused ületavad organisatsiooni võimekusi ja pole vastavuses praeguse rahastamisega. Lisaks WHO rahastamise jätkusuutlikkuse tagamisele, tuleb tugevdada organisatsiooni sõltumatust, tehnilist võimekust, aruandluskohustusi ja läbipaistvust. WHO eelarve on praegu väga suures sõltuvuses vabatahtlikest annetustest, liikmemaksudest on kaetud vaid 20% eelarvest. Seejuures rahastavad 15 suurimat doonorit 80% vabatahtlikest annetustest. WHO epideemiateks valmisoleku programmi eelarvest on näiteks ainult 40% rahaliste vahenditega kaetud. See seab piirangud organisatsiooni jätkusuutlikule arendamisele. WHO reformi võtmes on räägitud sellest, et WHO tugevdamiseks peaks organisatsiooni liikmesriikide poolset rahastamist suurendama, samuti tuleks üle vaadata inimressurssi vajadused. 1.4. Nõustume, et piiriülese terviseohu korral on vajalik EL tasandi hädaolukorra tunnustamise koordineeritud mehhanism, mis võimaldab kiiresti reageerida võimalikele terviseohtudele ja paindlikult käivitada EL kriisimehhanisme. Samas peame vajalikuks liikmesriikide ja EL pädevate asutuste, eelkõige ECDC, kaasamist otsuse tegemisse protsessi. Põhjendus: Rahvatervise hädaolukorras on vajalik kiire reageerimine ja liikmesriikide tegevuste koordineerimine, mis eeldab ka operatiivset otsuste tegemist. Sõltumatu nõuandekomitee koondaks EL tasandil parima rahvatervise ja muude seonduvate valdkondade ekspertiisi, mis 28 https://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA73/A73_R1-en.pdf 29 https://www.who.int/news-room/detail/09-07-2020-independent-evaluation-of-global-covid-19-response- announced 30 https://www.who.int/teams/ihr/ihr-review-committees/covid-19 31 https://cdn.who.int/media/docs/default-source/emergency-preparedness/b148_19- en.pdf?sfvrsn=c96756bc_1&download=true 24 aitaks komisjonil hinnata rahvatervise ohtusid ning anda soovitusi rahvatervise hädaolukorras tegutsemiseks. Nõuandekomitee võiks anda soovitusi ka sektorite ülestes valdkondades, nt rahvusvahelise reisijate veoga seoses. Samas on oluline, et otsuste tegemisse oleksid kaasatud ka liikmesriikide ja EL pädevad asutused, kes valdavad olukorra hindamiseks vajalikku teavet ja peamiselt vastutavad ohjemeetmete rakendamise eest. 1.5. Nõustume liidu terviseohtusid käsitleva valmisoleku- ja reageerimise kava väljatöötamisega, kuid peame vajalikuks täpsustada eelnõus kava sisu ja koostamisega seonduvat, sealhulgas tuleks tuua selgemalt välja terviseohutuse komitee (edaspidi HSC) roll kava koostamise ja heaks kiitmise protsessis. Liidu kava peaks keskenduma EL tasandil lisaväärtust omavatele aspektidele ja sektorite vahelisele koostööle ning toetama liikmesriikide valmisoleku kavade koostamist. Põhjendus: Oleme nõus piiriüleste terviseohtude määruse artikliga 5, mille kohaselt liidu valmisoleku- ja reageerimiskava sisaldab terviseohtusid käsitlevate valmisoleku ja reageerimise erinevate aspektidega seonduvat juhtimist, suutlikkust ja ressursse ning peaks tagama piirkondade vahelise ja sektorite ülese koordineerimise (nt transport, elanikkonnakaitse, siseturu küsimused). Eelnõus vajaks täpsustamist liidu tegevuskava koostamise ja heakskiitmise protsess, mida artikkel 5 ei käsitle. Liidu tegevuskava koostamisse ja heakskiitmisesse peaksid olema liikmesriigid kaasatud HSC kaudu. 1.6. Toetame koostöö tõhustamist riikide valmisolekukavade koostamisel ja koordineerimisel, sealhulgas valmisolekukavade struktuuri, standardite ja indikaatorite ühtlustamist. Peame vajalikuks ECDC võimekuse suurendamist, et toetada liikmesriike valmisolekukavade väljatöötamisel ja valmisoleku tagamiseks vajalike tegevuste elluviimisel, sh koolituste ja õppuste läbiviimisel. Samas leiame, et eelnõus võiks täpsemalt kirjeldada riiklike valmisolekukavade sisu ja ulatust ning HSC rolli riikide valmisoleku kavade koordineerimisel. Põhjendus: Riiklike valmisolekuplaanide struktuuri, standardite ja indikaatorite ühtlustamine aitab kaasa valmisoleku kavade võrreldavusele ning aitaks paremini jälgida edusamme ja koordineerida tegevusi. Samas leiame, et eelnõu artikkel 10 vajab täpsustamist, kuna selles sätestatud eesmärgid on liiga üldsõnalised. Täpsustamist vajab ka riiklike valmisolekukavade sisu, sh kas need peavad hõlmama lisaks tervisevaldkonnale ka muude sektorite valmisolekut. Kuigi sektorite ülene valmisoleku ja reageerimise koordineerimine on väga oluline, siis HSC-s valmisolekukavade koordineerimine peaks piirduma tervisesektori valmisoleku aspektidega. Kuna HSC-sse kuuluvad liikmesriikide rahvatervise eksperdid, siis sektoriteülest mõõdet peaks käsitlema pigem EL elanikkonnakaitse mehhanismi raames riikide hädaolukorra kavade koordineerimisel PROCIVi töörühmas. Peame oluliseks EL tasandil koolituste, õppuste ja stressitestide läbiviimist ning valmisoleku kavade regulaarset ülevaatamist ja korrigeerimist. Toetame komisjoni kavandatud meetmeid 25 tervishoiu- ja rahvatervisetöötajatele sihipärase koolituse pakkumisel ning teadmiste ja kogemuste vahetamise toetamisel. 1.7. Toetame põhimõtteliselt valmisoleku kavandamisega seotud läbipaistvuse suurendamist ja aruandluse tõhustamist. Peame oluliseks, et EL tasandi aruandlus ja läbiviidavad auditid toetaksid liikmesriikides valmisoleku kavandamisega seotud protsesse ning rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest (IHR) tulenevate kohustuste täitmist. Põhjendus: Dubleerimise ja topeltaruandluse vältimiseks on oluline, et EL protsessid toetaksid liikmesriikide rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest32 tulenevate kohustuste täitmist. Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (International Health Regulations 2005, lühidalt IHR 2005) kinnitati 23. mail 2005 maailma terviseassambleel ning jõustusid 15. juunil 2007.a. Riiklike valmisolekukavadega seotud EL aruandlus- ja auditeerimise protsessid tuleb paremini kooskõlla viia IHR-st tuleneva kohustusliku aruandlusega. IHR-ga seosed tuleb paremini läbi mõelda nii valmisolekukavade sisu kui kooskõlastamise protsessi osas. Eelnõus tuleks täpsustada, et liikmesriikide esitatav teave peab hõlmama neid elemente, millest liikmesriigid peavad teatama Maailma Terviseorganisatsioonile IHR kohaselt (eelnõus on seda käsitletud ainult retsitaalides toodud selgitustes). WHO poolt on välja töötatud IHR rakendamise jälgimise ja hindamise raamistik33, mis sisaldab IHR artiklist 54 tulenevat kohustuslikku iga-aastast aruandlust ning vabatahtlikke simulatsiooniõppusi ja väliseid hindamisi. Eelnõu kohaselt liikmesriigid peavad iga 2 aasta tagant esitama aruande riiklikul tasandil valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta. Iga 3 aasta tagant viib ECDC liikmesriikides läbi auditi, et hinnata riikliku kava rakendamise seisu ja kooskõla liidu kavaga. ECDC auditite läbiviimine on olnud seni liikmesriikidele vabatahtlik. Leiame, et EL aruandluse ja auditeerimise protsesse võiks ka ajaliselt ühtlustada, et need üksteist toetaksid. Arvestades aja- ja ressursimahukust võiks nii auditite läbiviimine kui ka aruandlus toimuda pigem kolme aastase intervalliga. ECDC audit peaks arvesse võtma IHR raames liikmesriikide esitatud infot. Aruandlusvormi puhul on oluline täpsustada spetsiifilised küsimused, et see oleks IHR infot täiendav. 1.8. Toetame nakkushaiguste seire tõhustamist ning seirevõrgustiku toimimist toetava digitaalse platvormi arendamist, sealhulgas uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist, et hõlbustada andmete kogumist, vahetamist ja haldamist. Samuti peame oluliseks varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi edasiarendamist. Lisaks tuleb parandada liikmesriikide seiresüsteeme ja võimekust esitada õigeaegselt piisava detailsusega andmeid. Põhjendus: Nakkushaiguste epidemioloogilise seire ja tõrje võrgustik toimib 1998.aastast ja selle kohaldamisala laiendati 2013.aastal. Nakkushaiguste seiresüsteemid on liikmesriikides üldiselt hästi toimivad ja ühtlustatud. EL nakkushaiguste seireplatvormi TESSy kaudu esitavad 32 Maailma Terviseorganisatsioon. Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (IHR, 2005) https://www.who.int/ihr/publications/9789241596664/en/ 33 https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/276651/WHO-WHE-CPI-2018.51-eng.pdf?sequence=1 26 liikmesriigid seireandmeid 58 nakkushaiguse ja 78 haigustekitaja kohta, võttes aluseks kokkulepitud juhudefinitsiooni. Juhupõhised isikustamata andmed registreeritud nakkushaiguste ja tuvastatud nakkustekitajate kohta edastatakse praegu vastavalt ECDC ajakavale (ad hoc või üks kord nädalas, kuus, kvartalis, aastas). COVID-19 kohta info edastatakse kord nädalas. Toetame TESSy süsteemi edasiarendamist selliselt, et see võimaldaks tulevikus liikmesriikide infosüsteemidest andmete automaatset edastamist. Samas eeldab see ka liikmesriikide poolsete vastavate IT-arenduste tegemist. Oleme nõus EWRS platvormi jätkuva arendamise vajadusega, kuna hetkel on seda väga keeruline kasutada operatiivseks andmete edastamiseks ja süsteem ei ole kasutajasõbralik. Väga hästi toimib EWRS platvorm „rahuajal“, kuid kriisi ajal on süsteemi jõudlus piiratud, kuna vahetatava informatsiooni hulk kasvab plahvatuslikult. EWRS platvormi „Selective exchange“ rakendus on väga oluline riikide vahelise isikuandmeid sisaldava informatsiooni operatiivses vahetuses. Pooldame kõikvõimalike kaasaegseid lahendusi, nende kasutusele võtmine eeldab kindlasti ka vastavaid koolitusi. 1.9. Peame vajalikuks liikmesriikide terviseohtudele reageerimise meetmete paremat koordineerimist EL tasandil. Toetame HSC mandaadi täpsustamist liikmesriikide meetmete koordineerimisel. Samas leiame, et liikmesriikide lähenemiste ühtlustamiseks tuleks otsused ja soovitused vastu võtta poliitilisel otsustustasandil Euroopa Liidu nõukogus. Põhjendus: Leiame, et liikmesriikide meetmete ühtlustamiseks on sobivam otsused vastu võtta poliitilisel otsustustasandil Euroopa Liidu nõukogus. HSC on vajalik eksperttasandi infovahetuseks ja peaks poliitilise tasandi arutelusid ette valmistama, kuid HSC roll ei saa olla liikmesriikide jaoks siduvate otsuste tegemine. Seetõttu peame liikmesriikide lähenemiste ühtlustamiseks vajalikuks pigem EL nõukogu formaadis regulaarset infovahetust (kaasates senisest enam näiteks rahvatervise vanemametnike töögruppi) ja nõukogu soovituste vastuvõtmist, et kindlustada otsuste poliitiline legitiimsus. COVID-19 pandeemia kogemus on näidanud, et EL nõukogu menetlust on võimalik erandlikus olukorras kiirendada ja muuta operatiivsemaks. HSC-s juhtimistasandite juurdeloomine ei aita lahendada poliitilise legitiimsuse küsimust ning üksnes HSC arvamused ja suunised ei ole piisav mehhanism meetmete koordineerimiseks ja ühtlustamiseks. Lisaks tuleks täpsustada kuidas suhestuvad omavahel HSC, komisjoni ning ECDC arvamused ja suunised. Eelnõu kohaselt võib komisjon võtta vastu soovitused liikmesriikide ühiste ajutiste rahvatervise meetmete kohta. Lisaks annab arvamusi ja suuniseid ka ECDC. COVID-19 kriisi kogemus on näidanud, et eri institutsioonid võtavad vastu sama valdkonda puudutavaid erinevaid suuniseid, mis võib pigem tekitada segadust kui aidata kaasa olukorra lahendamisele. Seetõttu vajaks EL tasandil arvamuste ja suuniste andmise pädevuste ja ülesannete jaotus senisest selgemat määratlemist. Leiame, et peamiselt peaks soovituste ja arvamuste andmise pädevus olema ECDC-l, kes saab selleks kasutada antud hetkel olemasolevat parimat ekspertteadmist. Liikmesriikide ekspertidel peaks olema võimalik HSC kaudu anda oma sisendit ECDC juhistele. 1.10. Peame vajalikuks EL ühishangete mehhanismi jätkamist ja edasiarendamist, sealhulgas EL ühishangete korraldamise kriteeriumide kokkuleppimist, tagades seejuures ka riigisiseste hangete läbiviimiseks vajaliku paindlikkuse. Põhjendus: 27 Komisjoni ettepaneku kohaselt ei tohiks liikmesriigid EL ühishankes osalemisel hankida samasid vahendeid teiste kanalite kaudu ja peaksid hoiduma paralleelsetest läbirääkimistest. Leiame, et selline põhimõte ei ole alati põhjendatud ega teostatav. Ka Eestis viivad meditsiinivahendite hankeid enamasti läbi tervishoiuteenuse osutajad detsentraliseeritult. Riik viib keskseid hankeid läbi tegevusvarude moodustamiseks kriitilise tähtsusega vahenditele. EL ühishangete läbiviimine on põhjendatud olukorras, kus turul on teadaolevalt pakkumine piiratud ja ei ole otstarbekas, et liikmesriigid eraldi hangete korraldamisel üksteise vastu konkureerivad. 1.11. Toetame ECDC mandaadi laiendamist ja keskuse võimekuse tugevdamist, eelkõige seoses kaasaegsete digitaalsete lahenduste laialdasema kasutuselevõtuga nii EL tasandil kui liikmesriikides. Samuti on vajalik tõsta ECDC võimekust anda liikmesriikidele kohapealset abi nii valmisoleku kavandamisel kui ka terviseohtudele reageerimisel ning rahvusvahelisel tasandil terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise tegevustesse panustamiseks. Põhjendus: Peame põhjendatuks ECDC tegevuste laiendamist ja nõustume täiendavate ülesannete ette nägemisega, kuna see toetab liikmesriikide tegevusi terviseohtudeks valmisoleku tugevdamisel ja neile reageerimisel. Eelkõige peame oluliseks ECDC rolli tugevdamist terviseohtude ennetamisel ning parema koordinatsiooni tagamisel teiste EL ametitega erinevate valdkondade piirialadele jäävate terviseohtude käsitlemisel. Peame vajalikuks, et täiendavate ülesannete täitmiseks eraldatakse EL eelarvest ka vajalikud ressurssid. ECDC võimekuse tõstmine ja EL rakkerühmade moodustamine on olulised, et senisest paremini oleks võimalik anda riikidele hädaolukorras kohapealset abi. Seoses nakkushaiguste raviks suuniste andmisega (artikkel 3 punkt (g)) vajaks täpsustamist koostöö Euroopa Ravimiametiga ning ravisuuniste väljatöötamise protsess, sh kuidas kaasatakse liikmesriikide vastava valdkonna eksperdid. Samuti vajaks täpsustamist kuidas täpsemalt hakkab toimuma tervishoiusüsteemide suutlikkuse seire (artikkel 3 punkt (e)). 1.12. Toetame EL referentlaborite määramist ning liikmesriikide referentlaborite võrgustiku ja inimpäritolu ainetega (veri, elundid, koed ja rakud) tegelevate pädevate asutuste võrgustiku loomist ECDC juurde. Põhjendus: EL referentlaborite ametlik määramine aitab suurendada läbipaistvust ja tagada nende tööks vajalikud ressurssid. Ka rahvusvahelisel tasandil on WHO määranud gripi ja muude nakkushaiguste (nt lastehalvatus, leetrid, punetised) referentlaborid. EL referentlaborite määramisel on oluline tagada nende koostoimimine ja tihe koostöö WHO referentlaborite ja vastavate võrgustikega. Eestis on veredoonorluse nakkusohutuse tagamine ning rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise nakkusohutuse tagamine reguleeritud NETS-iga. Vere, rakkude, kudede ning elundite (RKE) valdkonnas on ka praegu olemas EL pädevate asutuste võrgustikud, keda ECDC nakkushaiguste leviku ja tõkestamismeetmete osas konsulteerib. 28 Praegu toimub töö nii, et ECDC kogub kokku info nakkushaiguste ning retsipientide kaitsemise võimaluste kohta ja edastab selle vere ja RKE pädevatele asutustele. Eelnõus vajaks täpsustamist, et ECDC juurde loodav inimpäritolu ainete pädevate asutuste võrgustik koosneb eelkõige nakkushaiguste spetsialistidest. Eestis on nakkushaiguste pädevaks asutuseks Terviseamet, kellega ka Ravimiamet vere ja RKE doonorite valikuid puudutavaid juhendeid kooskõlastab. Peame oluliseks, et ka EL tasandil oleks määratletud inimpäritolu ainete valdkonnas selge vastutuse ja ülesannete jaotus ning toetame ECDC koordineerivat rolli nakkusohutusega seotud küsimustes, et oleks tagatud operatiivne riskihindamise läbiviimine, teabevahetus ja pädevatele asutustele suuniste andmine. 1.13. Toetame Euroopa Ravimiametile täiendavate ülesannete andmist kriisisituatsioonides ravimite ja meditsiiniseadmete varustuskindluse tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimisel ning infovahetuse hõlbustamiseks elektrooniliste andmevahetuse süsteemide arendamist. Toetame rahvatervise hädaolukorra ajal esmatähtsate ravimite ja meditsiiniseadmete loetelu koostamist ning nende nõudluse ja pakkumise kohta keskselt teabe kogumist. Teeme ettepaneku, et määruse eelnõus kirjeldatakse täpsemalt liikmesriikide õigus saada ravimite müügiloahoidjatelt ja hulgimüüjatelt ning meditsiiniseadmete maaletoojatelt ja levitajatelt vajalikku infot. Põhjendus: Euroopa Ravimiameti koordineerimine ravimite ja meditsiiniseadmete jätkusuutliku varustamise tagamisel on vajalik, sest see aitab EL-üleselt koondada vajalikku infot, et varakult avastada võimalikud varustusprobleemid ja võtta kasutusele vajalikud leevendusmeetmed. COVID-19 pandeemia käigus tekkis probleeme mitmete ravimite ja meditsiiniseadmete varustamises, eriti kriisi algusstaadiumis. Eelkõige puudutas see teatud intensiivravis vajalikke ravimeid (anesteetikumid, antibiootikumid jms) ja hingamisaparaate. Ravimite varustusprobleemidel võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks ootamatult suurenenud nõudlus (sh üleliigsete varude kogumine), piiratud tootmismaht või häired globaalsetes tarneahelates (sh tootmisrajatiste ajutine sulgemine, ekspordipiirangud). COVID-19 kriisis kehtestasid mitmed riigid nii EL-s kui globaalselt ekspordipiiranguid, mis samuti tõid kaasa tarnehäireid nii ravimite kui ka ravimite tootmises kasutatavate toorainetega varustamises. Ravimite varustusprobleemidega ei ole võimalik toime tulla igal liikmesriigil eraldiseisvana, kuna ravimite tarneahelad on globaalsed, siis sõltuvad riigid üksteisest ja varustusprobleemide tekkimine ühes liikmesriigis võib mõjutada varustamist ka teistes liikmesriikides. Seetõttu on varustusprobleemide ennetamine ja lahendamine palju tõhusam, kui see toimub liikmesriikide koostöös. Eestis ei ole suuremahulist ravimite ega meditsiiniseadmete tootmist ja sõltume seega suures osas impordist. Seetõttu on meile eriti oluline tugev EL tasandi koostöö ja koordineerimine selles valdkonnas. COVID-19 kriisis saadud kogemus näitab, et Euroopa Ravimiameti koordineerimine on aidanud liikmesriike varustusprobleemide ennetamiseks vajaliku info saamisel ja parandanud koostööd ravimitootjatega. Euroopa Ravimiametil on olemas vajalik kogemus ja ressurssid koostööks nii liikmesriikide pädevate asutustega kui ka ravimitootjatega. Samas on EMA ülesannete laiendamisel oluline silmas pidada, et see oleks kaetud ka täiendavate ressurssidega ning ei tuleks olemasolevate tegevuste arvelt. 29 COVID-19 pandeemiaga seotud probleemidega tegelemiseks võttis EMA endale erakorraliselt keskse koordinaatori rolli. EMA juurde moodustati eraldi pandeemia rakkerühm (COVID-19 EMA pandemic Task Force). EMA on andnud ravimitootjatele teadusnõu ja pakkunud mitteametlikke konsultatsioone, et aidata COVID-19 ravimite müügiloataotluste ettevalmistamisel. Riikide pädevate asutustega on infovahetus ravimite varustusprobleemide kohta toimunud kontaktpunktide võrgustiku (SPOC) kaudu. EMA pädevate asutuste võrgustik on järjepidevalt jälginud pandeemia mõju nii inimravimite kui veterinaarravimite tarneahelatele ja kättesaadavusele. Ravimite puudujääkide teemaga on EMA ja riikide ravimiametite peadirektorite võrgustik tegelenud juba alates 2016.aastast, kui moodustati eraldi inim- ja veterinaarravimite kättesaadavuse rakkerühm34, mis pakub strateegilist tuge ja nõuandeid. EMA on avaldanud keskset infot puudujääkide kohta, mida on hinnanud inimravimite komitee (CHMP) ja ravimiohutuse riskihindamise komitee (PRAC), andes soovitusi patsientidele, tervishoiutöötajatele ja teistele osapooltele. 2019.a käivitati liikmesriikide kontaktpunktide võrgustik, et parandada infovahetust ja paremini koordineerida tegevusi, mis aitavad ennetada ja toime tulla ravimite puudujääkidega, sh infovahetus alternatiivsete ravimite kättesaadavuse kohta. EMA on avaldanud ka juhised müügiloahoidjatele ravimite puudujääkide avastamise ja nendest teatamise kohta, sh teatise esitamise vorm. Selleks on kokku lepitud ka puudujääkide ühine definitsioon. Kui puudujääk või puudujäägi oht tekkib ühes või mitmes liikmesiigis, siis teavitatakse sellest liikmesriigi pädevat asutust, EL keskse müügiloaga ravimite puhul esitatakse teavitus lisaks ka EMA-le. Toetame eelnõus kavandatud „ravimite nappuse“ ühtse definitsiooni määratlemist õigusaktis, kuna see aitab kaasa ühtsemale puudujääkide teavituste esitamisele ja infovahetamisele. Toetame ravimite ja meditsiiniseadmete loetelu koostamist, mida peetakse rahvatervisehädaolukorra ajal esmatähtsateks. Esmatähtsate ravimite ja meditsiiniseadmete loeteludesse kantud ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse jälgimiseks on vajalik teabe kogumine nende pakkumise ja nõudluse kohta. Samas vajab määruse eelnõus täpsustamist liikmesriikide õigus nõuda ravimite müügiloahoidjatelt ja hulgimüüjatelt ning meditsiiniseadmete maaletoojatelt ja levitajatelt vajalikku infot. EMA juurde moodustatavate uute struktuuride toimimine sõltub suuresti tootjatelt, levitajatelt ja liikmesriikidelt saadavast infost. Samas ei ole liikmesriikidel tihti juurdepääsu kättesaadavuse probleemide lahendamiseks vajalikule teabele. Kuigi ülevaate saamine kättesaadavuse probleemide ulatusest ja põhjustest on väga oluline, ei tule eelnõust selgelt välja millised on kättesaadavusprobleemide lahendamiseks võetavad meetmed, sh vajaks enam tähelepanu ravimitootjate kohustused kättesaadavuse tagamisel. Euroopa ravimistrateegias ette nähtud EL ravimiregulatsioonide ülevaatamisel peame vajalikuks täpsustada müügiloahoidjate kohustusi ja vastutust ravimite katkematu varustamise tagamisel, sealhulgas näiteks tarneraskuste ennetamise kava ja tootmisvarude olemasolu ning ravimite tootmisraskustest ja tarnehäiretest varajane teavitamine. Ravimite tarneraskuste mõju vähendamiseks patsientidele toetame ka mõistliku püsiva ravimite laovaru hoidmise kohustuse seadmist ravimite hulgimüüjatele koostöös müügiloahoidjate ja ravimitootjatega. Meditsiiniseadmete nõudluse ja pakkumise andmete kogumiseks ei ole hetkel EL õigusaktides sätestatud seadmete importijate ja levitajate kohustust teavitada liikmesriigi pädevat asutust tarnehäiretest ega laovarust. EL tasandil võiks kaaluda ka tootjatele, importijatele ja levitajatele kohustuse panemist teatada tarnehäiretest esmatähtsate meditsiiniseadmete osas. Samuti ei ole praegu Eestis sätestatud tervishoiuasutuste kohustust kasutusele võetud meditsiiniseadmete 34 HMA/EMA Task Force on the Availability of Authorised Medicines for Human and Veterinary Use 30 registreerimiseks siseriiklikus meditsiiniseadmete ja abivahendite andmebaasis, mis võimaldaks saada ülevaadet Eestis kasutuselolevatest seadmetest. Meditsiiniseadmete varustamise jälgitavusele aitab tulevikus kaasa EL tasandil loodav Eduamedi andmebaas. Kui Eudamedi andmebaas saavutab täisfunktsionaalsuse ja tootjad hakkavad seadmetele andma unikaalseid identifitseerimistunnuseid (UDI-koodid35), mille alusel kõik seadmed kantakse EL andmebaasi, siis EL meditsiiniseadmete regulatsiooni rakendamisel tekib ettevõtjatel kohustus tagada seadmete jälgitavus kogu tarneahelas. See lihtsustab tulevikus meditsiiniseadmete pakkumise ja nõudluse jälgimiseks vajalike andmete kogumist riiklikul tasandil ja kiirendab aruandlust. Samas on siiski vaja edasi arendada ka Eesti meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu ning seadusandlust tagamaks andmete võimalikult lihtsat edastamist ja kogumist nii importijatelt, levitajatelt kui ka tervishoiuasutustelt. Tervishoiuasutuste varude osas vajaliku ülevaate saamiseks tuleks Eudamed täisfunktsionaalsuse saavutamisel kaaluda ka tervishoiuasutustele UDI-koodide säilitamise kohustuse seadmist. 1.14. Peame oluliseks EL tasandi tegevusi terviseohtudega toimetulekuks vajalike ravimite, meditsiiniseadmete ja muude toodete arendamise, tarneahelate toimepidevuse tagamise ning EL ja riiklike varude loomise toetamiseks, kasutades kõiki EL aluslepingus ette nähtud õiguslikke võimalusi. Põhjendus: COVID-19 kriis tõi välja globaalsete ja Euroopa tarneahelate haavatavused kriitiliste ravimite, meditsiiniseadmete ja muude kriisi lahendamisel vajalike toodetega varustamises. Samuti on raskendatud kriisisituatsiooni ülevaate saamine Euroopa tootmisvõimsustest ja tootmisel esinevatest takistustest ning tegevuse koordineerimine lahenduste leidmiseks. Seetõttu on põhjendatud EL tasandil tegevuste kavandamine, mis aitavad parandada tarneahelate toimepidevust ja vajadusel toetada tootmisvõimekuste suurendamist ning koordineerida ressursside ümbersuunamist. Näitena võib tuua COVID-19 kriisis erinevate tööstusharude (nt riidetööstus) tootmisliinide ümberkujundamist isikukaitsevahendite tootmiseks. Samuti on EL rahastanud erakorraliste olukordade toetusinstrumendi (ESI) kaudu COVID-19 vaktsiinide väljatöötamist ja tootmisvõimekuste loomist, sõlmides eelostulepingud vaktsiine arendavate tootjatega. 1.15. Toetame komisjoni ettepanekut uue EL asutuse loomiseks, kuna see aitaks ravimite, meditsiiniseadmete ja muude kriisis vajalike toodete arendamise ja varustamisega seotud tegevusi paremini koordineerida. Uue EL asutuse loomise ettepanekuga seoses on oluline selgelt määratleda ülesannete jaotus olemasolevate EL ametitega ning tuleb vältida dubleerimist. Samuti on oluline arvestada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames loodud rescEU meditsiinivarude ja võimekustega. Leiame, et elanikkonnakaitse mehhanismi raames komisjonile volituste andmine täiendavate transpordi- ja 35 Igal meditsiiniseadmel või in vitro diagnostika meditsiiniseadmel ning, kui see on kohaldatav, siis igal pakendil on kordumatu identifitseerimistunnus, mis koosneb kahest osast - seadme identifitseerimistunnus (UDI Device Identifier) ja tootmise identifitseerimistunnus (UDI Production Identifier). UDI kohaldumise kuupäev on igal meditsiiniseadme riskiklassil erinev ning kõik seadmed peavad kandma UDI alles 2027.aastal 31 logistikaressursside hankimiseks ning erinevate abiandmise mehhanismide vaheline parem koordineerimine võimaldab parandada Euroopa Liidu tasandil ulatuslikele kriisidele reageerimise võimekust. Põhjendus: Peame oluliseks tagada erinevate kriisisituatsioonis vajalike toodete ühine arendamine ja EL sisene tootmise võimekus. Pidev varustuskindluse hindamine ja piisavate varude monitoorimine on vajalik, et tagada igapäevane reaalne olukorrast ülevaade. Komisjonil on kavas 2021.a teha ettepanek uue EL tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA - Health Emergency Preparedness and Response Authority) loomiseks. Uue asutuse ülesandeks oleks kriisivalmisoleku tugevdamiseks vajalike tehnoloogiate (ravimid, meditsiiniseadmed, IT jm tehnoloogiad) arendamise ja varustamise toetamine. Peamiselt hõlmaks see erinevate tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu toetamist ning tootmisvõimekuste ja tarneahelatega tegelemist. Uue asutuse eeliseks võiks olla see, et sinna koondatakse erinevatest EL agentuuridest kriisiks valmisolekuga seotud funktsioonid, mis praegu on hajutatud ECDC, EMA, JRC, ERCC jt vahel. Samas on oluline uue asutuse funktsioonide määratlemisel vältida dubleerimist olemasolevate agentuuridega. Seejuures tuleks arvestada ka kavandatavat EMA mandaadi laiendamist kriisireageerimisega seoses ravimite ja meditsiiniseadmete varustusprobleemide ennetamisele ja lahendamisele. Samuti tuleb EL tasandi varude loomisega seoses tagada kooskõla liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga ja rescEU ühise meditsiinivaruga. Määratleda tuleb selge tegevuste ja vastutuse jagunemine, et tagada piisavate ja vajalike varude olemasolu, arvestades nii EL sisese tootmisvõimekuse kui ka üldise varustuskindlusega maailmas. Samuti on EL-s juba olemas muud struktuurid, mis toetavad biomeditsiinialast teadus- ja arendustegevust, et suurendada suutlikkust ja valmisolekut reageerida piiriülestele ohtudele. 02. juunil 2020. aastal esitas Euroopa Komisjon suuresti ka Covid-19 pandeemiast tingituna ettepanekud elanikkonnakaitse mehhanismi tugevdamiseks. Kavandatavate muudatuste rakendumisel lisandub võimalus transpordi- ja logistikateenuse pakkumiseks eraldi võimekusena, et toetada liikmesriikide hakkamasaamist ulatuslike hädaolukordadega. Lisaks võiks kiireloomulistel juhtudel Euroopa Komisjon hankida otse teatavaid materiaalseid vahendeid rescEU võimekuste koosseisu, nt meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid vmt. Euroopa Komisjon on praeguseks sõlminud lepingud rescEU meditsiinivarude võõrustamiseks üheksa liikmesriigiga (Rumeenia, Saksamaa, Kreeka, Taani, Ungari, Rootsi, Holland, Belgia ja Sloveenia). Tegemist on liikmesriikides paiknevate logistikakeskustega, kus hetkel hoiustatakse isikukaitsevahendeid ja hingamisaparaate, tulevikus ka laboritarvikuid, meditsiiniseadmeid, vaktsiine jmt. Eestis on samuti alustatud riigi keskse varu moodustamise ja hoiustamise valmisoleku tugevdamiseks ettevalmistusi AS-i Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) loomiseks ja käivitamiseks alates 2021. a juulist. EVK hakkab tegelema lisaks kütuse valdkonna varu haldamisele ka toidu, käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute, veterinaarravimite, isikukaitsevahendite, antidootide ja esmatarbekaupade varu moodustamise ja edaspidise haldamisega. EVK hakkab vastutama varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest. Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust. EVK teeb koostööd ettevõtjatega nende teenuste toimepidevuse tõstmiseks, viib võimalusel läbi õppuseid ja teavituskampaaniaid elanikkonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks varustuskindluse ja toimepidevuse tagamisel. Üldine valdkonna varustuskindluse poliitika kujundamine (sh varu nomenklatuuri ja koguste määramine), hädaolukorra seaduse § 37 lg 1 ja 2 kohustused, riigikaitseseaduse § 5 lg 4 kohustused ja õigusloome jääb endiselt ministeeriumite ülesandeks. 32 Tervishoiuvaldkonna varude, sh ka antidootide varude, moodustamist ja rahastamist jätkatakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse kohaselt. 1.16. Eesti peab vajalikuks luua EL-s ja globaalselt soodsamad tingimused tervisevaldkonnas digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks ning soodustada terviseandmete kasutamist piiriüleselt, et aidata kaasa nii terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise tugevdamisele kui ka laiemalt inimeste tervise ja heaolu parandamisele. Selleks on esmatähtis luua globaalne usaldusarhitektuur, soodustada ühtsete semantiliste ja tehniliste standardite kasutuselevõttu, parandada terviseandmete kvaliteeti ja võrreldavust, ühtlustada andmekaitse põhimõtete rakendamist ning toetada andmeanalüüsiks vajaliku taristu loomist. Toetame ka digitaalse vaktsineerimistõendi jaoks vajaliku andmete vahetamise süsteemi väljatöötamist koostöös ELi ja Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO). Põhjendus: Tervisesektoris on väga oluline roll andmeanalüüsil põhinevate tehnoloogiate arendamisel ja laialdasemal kasutuselevõtul, mis võimaldab parandada inimeste tervist ja heaolu ning lahendada tervisesüsteemi jätkusuutlikkusega seotud väljakutseid. Suurte andmehulkade ja erinevate andmeallikate kombineerimine võimaldab luua uusi teadmisi haiguste ennetamiseks ja ravimeetodite tõhustamiseks. Digitaalsete ja tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutamine on oluline ka nakkushaiguste ja muude terviseohtude seireks ning varajaseks avastamiseks. Arvestades inimeste globaalse liikuvuse kasvu, muutub üha olulisemaks terviseandmete piiriülene vahetamine, mis aitab kaasa ravijärjepidevusele ja ressursside optimaalsemale kasutamisele. Eesti on 2020.a oktoobris WHO-ga sõlmitud koostöömemorandumi raames globaalse terviseandmete andmevahetuskihi loomise suurprojekti eestvedajaks. Selle projekti üheks osaks on eelduste loomine COVID-19 vaktsineerimistõendite digitaalsete lahenduste omavahelise koostalitusvõime loomine. Projekti raames on alustatud pilootriikide kaasamist kõikidest WHO regioonidest üle maailma. EL-s on samuti välja töötatud digitaalsete vaktsineerimistõendite koostalitlusvõime raamistik, mis sisaldab ühist minimaalset andmekoosseisu ja näeb ette unikaalse identifitseerimise tunnuse kasutusele võtmise. Järgmise sammuna on kavas välja töötada rakenduste tehnilised spetsifikatsioonid ja usaldusarhitektuur. Eesti toetab EL raamistiku rakendamisega kiiret edasiminekut, mis peaks andma sisendi ka globaalse tasandi usaldusraamistikule. Riigisiseselt oleme alustanud vaktsineerimistõendi funktsionaalsuse loomisega tervise infosüsteemis. Erinevates riikides ühtsetel alustel väljastatav digitaalne vaktsineerimistõend võimaldab vaktsineerimist ühtsetel alustel dokumenteerida ja lihtsustaks selle kasutamist ka piiriüleses kontekstis. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Komisjoni ettepanekud edastati arvamuse avaldamiseks ka Eesti Ravimitootjate Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile ja MTÜ-le M-Ring. 33 Seisukohad on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumiga. Siseministeeriumi hinnangul kavandatavad algatused (näiteks info- ja teadmiste vahetamise tõhustamine, varajased hoiatussüsteemid, ühised tegevuskavad samasugusesse tervishoiukriisi sattunud liikmesriikide koostööks, kavandatavad rahastusmehhanismid liikmesriikidele nii personali koolitamiseks kui teatud investeeringuteks jms) tervisekriisideks valmisoleku tagamiseks olulised nii siseriiklikult kui Euroopa Liidu perspektiivist. MKM üldiselt toetab komisjoni Euroopa terviseliidu paketti, kuna vajadus EL kriisivõimekust tõsta on ilmselge. Algatustesse, mis aitavad ennetada varustusprobleemide tekkimist ELis (ja mis kevadel 2020.a ka tekkisid), saame üldiselt suhtuda positiivselt. EL parem koordinatsioon on teretulnud tervishoiu kriisi ennetamisel ja lahendamisel, kuid kriisiks valmisolek algab siiski iga riigi oma võimekusest ja paralleelselt EL üleste tegevustega peaks seadma sisse ka kohustusi riikidele endale, et tagada teatud minimaalsed võimekused – komisjoni teatises toodud riskihindamised, ennetavate kavade ja lahendamiste kavade tegemine tagaks komisjonile sellise õigusliku hoova, mille kaudu hinnata riikide võimekusi ja suunata tähelepanu ka puudustele. Selliste tervishoiu valdkonnas kriiside riskianalüüside, ennetuskavade ja lahendamise kavade koostamine nii EL üleselt kui ka iga riigi põhiselt on vajalik, tagades parema ühise ettevalmistumise kriisidega toimetulekuks ning ühtlasi annab komisjonile võimaluse hinnata iga riigi tervishoiusüsteemi olukorda ning seatud nõuetele vastavust. Sarnane mitme tasandiline süsteem toimib täna energeetikasektoris elektri ja maagaasi varustuskindluse tagamiseks, kus koostatakse riskianalüüse, toimepidevuse plaane ja olukorra lahendamise plaane nii üksiku riigi, regiooni kui ka EL tasandil, arvestades regionaalseid eripärasid (nt taristu olemasolu, maagaasi pakkujate mitmekesisust, maagaasi olulisusega riigi energiatarbimises). Toetame HERA loomist, et tagada erinevate kriisisituatsioonis vajalike toodete ühine arendamine ja EL sisene tootmise võimekus. Pidev varustuskindluse hindamine ja piisavate varude monitoorimine on vajalik, et tagada igapäevane reaalne olukorrast ülevaade. Samas peab vaatama, et ei tekkiks dubleerimist olemasolevate agentuuridega, nt ka EMA mandaati soovitakse laiendada kriisireageerimisega seoses ravimite ja meditsiiniseadmete varustusprobleemide ennetamise ja lahendamise osas. Samuti tuleb määratleda selge tegevuste ja vastutuse jagunemine HERA ja rescEU vahel, et tagada piisavate ja vajalike varude olemasolu, arvestades nii EL sisese tootmisvõimekuse kui ka üldise varustuskindlusega maailmas. Samuti tuleb tagada selged ettevõtja tegevuste rahastamise põhimõtted varustuskindluse või kodumaise tootmise edendamisel, et oleks selge, kuidas toetatakse ettevõtlust ilma konkurentsiolukorda moonutamata. 34 EELNÕU 07.01.2021 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatises „Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime suurendamine piiriüleste terviseohtude suhtes“ COM (2020) 724 esitatud ettepanekute kohta 1. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni teatises „Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime suurendamine piiriüleste terviseohtude suhtes“ COM (2020) 724 esitatud ettepanekute kohta: 1.1. Toetame komisjoni ettepanekute eesmärki tugevdada EL tasandil terviseohtudeks valmisolekut ja reageerimist ning paremini koordineerida liikmesriikide tegevust. Toetame piiriüleste terviseohtude EL õigusraamistiku kaasajastamist ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi ECDC) ja Euroopa Ravimiameti kriisireageerimisega seotud ülesannete laiendamist. 1.2. Peame vajalikuks paremini koordineerida erinevaid EL tasandi kriisile reageerimise mehhanisme, et tõhustada nende koostoimimist. COVID-19 pandeemia kogemustele tuginedes on vajalik läbi viia põhjalikum analüüs, et hinnata EL-is loodud kriisimehhanismide toimimist kogu EL-i hõlmava kriisi tingimustes, sealhulgas sektorite ülese koostöö ning kriisisituatsioonis poliitilise ja tehnilise tasandi otsuste koordineerimise tõhusust. 1.3. Peame oluliseks ka rahvusvahelisel tasandil terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise mehhanismide ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tugevdamist globaalsete tervisekriiside lahendamisel. Toetame rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) ülevaatamist ja nende täitmise järelevalve tõhustamist, tagades seejuures WHO ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid. Oleme nõus vajadusel kaaluma täiendavate õiguslikult siduvate rahvusvaheliste instrumentide kasutuselevõtmist. 1.4. Nõustume, et piiriülese terviseohu korral on vajalik EL tasandi hädaolukorra tunnustamise koordineeritud mehhanism, mis võimaldab kiiresti reageerida võimalikele terviseohtudele ja paindlikult käivitada EL kriisimehhanisme. Samas peame vajalikuks liikmesriikide ja EL pädevate asutuste, eelkõige ECDC, kaasamist otsuse tegemisse protsessi. 1.5. Nõustume liidu terviseohtusid käsitleva valmisoleku- ja reageerimise kava väljatöötamisega, kuid peame vajalikuks täpsustada eelnõus kava sisu ja koostamisega seonduvat, sealhulgas tuleks tuua selgemalt välja terviseohutuse komitee (edaspidi HSC) roll kava koostamise ja heaks kiitmise protsessis. Liidu kava peaks keskenduma EL tasandil lisaväärtust omavatele aspektidele ja sektorite vahelisele koostööle ning toetama liikmesriikide valmisoleku kavade koostamist. 1.6. Toetame koostöö tõhustamist riikide valmisolekukavade koostamisel ja koordineerimisel, sealhulgas valmisolekukavade struktuuri, standardite ja indikaatorite ühtlustamist. Peame vajalikuks ECDC võimekuse suurendamist, et toetada liikmesriike valmisolekukavade väljatöötamisel ja valmisoleku tagamiseks vajalike tegevuste elluviimisel, sh koolituste ja õppuste läbiviimisel. Samas leiame, et eelnõus võiks täpsemalt kirjeldada riiklike valmisolekukavade sisu ja ulatust ning HSC rolli riikide valmisoleku kavade koordineerimisel. 1.7. Toetame põhimõtteliselt valmisoleku kavandamisega seotud läbipaistvuse suurendamist ja aruandluse tõhustamist. Peame oluliseks, et EL tasandi aruandlus ja läbiviidavad auditid toetaksid liikmesriikides valmisoleku kavandamisega seotud protsesse ning rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest (IHR) tulenevate kohustuste täitmist. 1.8. Toetame nakkushaiguste seire tõhustamist ning seirevõrgustiku toimimist toetava digitaalse platvormi arendamist, sealhulgas uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist, et hõlbustada andmete kogumist, vahetamist ja haldamist. Samuti peame oluliseks varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi edasiarendamist. Lisaks tuleb parandada liikmesriikide seiresüsteeme ja võimekust esitada õigeaegselt piisava detailsusega andmeid. 1.9. Peame vajalikuks liikmesriikide terviseohtudele reageerimise meetmete paremat koordineerimist EL tasandil. Toetame HSC mandaadi täpsustamist liikmesriikide meetmete koordineerimisel. Samas leiame, et liikmesriikide lähenemiste ühtlustamiseks tuleks otsused ja soovitused vastu võtta poliitilisel otsustustasandil Euroopa Liidu nõukogus. 1.10. Peame vajalikuks EL ühishangete mehhanismi jätkamist ja edasiarendamist, sealhulgas EL ühishangete korraldamise kriteeriumide kokkuleppimist, tagades seejuures ka riigisiseste hangete läbiviimiseks vajaliku paindlikkuse. 1.11. Toetame ECDC mandaadi laiendamist ja keskuse võimekuse tugevdamist, eelkõige seoses kaasaegsete digitaalsete lahenduste laialdasema kasutuselevõtuga nii EL tasandil kui liikmesriikides. Samuti on vajalik tõsta ECDC võimekust anda liikmesriikidele kohapealset abi nii valmisoleku kavandamisel kui ka terviseohtudele reageerimisel ning rahvusvahelisel tasandil terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise tegevustesse panustamiseks. 1.12. Toetame EL referentlaborite määramist ning liikmesriikide referentlaborite võrgustiku ja inimpäritolu ainetega (veri, elundid, koed ja rakud) tegelevate pädevate asutuste võrgustiku loomist ECDC juurde. 1.13. Toetame Euroopa Ravimiametile täiendavate ülesannete andmist kriisisituatsioonides ravimite ja meditsiiniseadmete varustuskindluse tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimisel ning infovahetuse hõlbustamiseks elektrooniliste andmevahetuse süsteemide arendamist. Toetame rahvatervise hädaolukorra ajal esmatähtsate ravimite ja meditsiiniseadmete loetelu koostamist ning nende nõudluse ja pakkumise kohta keskselt teabe kogumist. Teeme ettepaneku, et määruse eelnõus kirjeldatakse täpsemalt liikmesriikide õigus saada ravimite müügiloahoidjatelt ja hulgimüüjatelt ning meditsiiniseadmete maaletoojatelt ja levitajatelt vajalikku infot. 1.14. Peame oluliseks EL tasandi tegevusi terviseohtudega toimetulekuks vajalike ravimite, meditsiiniseadmete ja muude toodete arendamise, tarneahelate toimepidevuse tagamise ning EL ja riiklike varude loomise toetamiseks, kasutades kõiki EL aluslepingus ette nähtud õiguslikke võimalusi. 1.15. Toetame komisjoni ettepanekut uue EL asutuse loomiseks, kuna see aitaks ravimite, meditsiiniseadmete ja muude kriisis vajalike toodete arendamise ja varustamisega seotud tegevusi paremini koordineerida. Uue EL asutuse loomise ettepanekuga seoses on oluline selgelt määratleda ülesannete jaotus olemasolevate EL ametitega ning tuleb vältida dubleerimist. Samuti on oluline arvestada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames loodud rescEU meditsiinivarude ja võimekustega. Leiame, et elanikkonnakaitse mehhanismi raames komisjonile volituste andmine täiendavate transpordi- ja logistikaressursside hankimiseks ning erinevate abiandmise mehhanismide vaheline parem koordineerimine võimaldab parandada Euroopa Liidu tasandil ulatuslikele kriisidele reageerimise võimekust. 1.16. Eesti peab vajalikuks luua EL-s ja globaalselt soodsamad tingimused tervisevaldkonnas digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja laialdasemaks kasutuselevõtuks ning soodustada terviseandmete kasutamist piiriüleselt, et aidata kaasa nii terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise tugevdamisele kui ka laiemalt inimeste tervise ja heaolu parandamisele. Selleks on esmatähtis luua globaalne usaldusarhitektuur, soodustada ühtsete semantiliste ja tehniliste standardite kasutuselevõttu, parandada terviseandmete kvaliteeti ja võrreldavust, ühtlustada andmekaitse põhimõtete rakendamist ning toetada andmeanalüüsiks vajaliku taristu loomist. Toetame ka digitaalse vaktsineerimistõendi jaoks vajaliku andmete vahetamise süsteemi väljatöötamist koostöös ELi ja Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO). 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Taimar Peterkop Peaminister Riigisekretär
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel