SELETUSKIRI
Komisjoni teatis „Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime suurendamine
piiriüleste terviseohtude suhtes“ COM (2020) 724
Ettepanek: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse tõsiseid
piiriüleseid terviseohtusid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1082/2013/EL
Ettepanek: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ)
nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus
Ettepanek: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa
Ravimiameti suuremat rolli kriisiks valmisolekus ja kriisiohjamises ravimite ja
meditsiiniseadmete valdkonnas
SISSEJUHATUS
Eelnõuga kujundatakse seisukoht Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 11. novembril
2020.a avaldatud ettepanekute paketile, mille peamine eesmärk on COVID-19 kriisi
õppetundidele tuginedes parandada ELis piiriülesteks terviseohtudeks valmisolekut ja nendele
reageerimist ning EL tasemel tegevuste koordineerimist.
Komisjoni teatises on esitatud üldine strateegia ja kavandatavad tegevused ELis
terviseohtudeks valmisoleku tugevdamiseks. Lisaks on komisjoni paketi osana esitanud kolm
õigusakti ettepanekut, millega tugevdatakse ELis kehtivat tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid
käsitlevat õigusraamistikku ning täpsustatakse ja laiendatakse Haiguste Ennetamise ja Tõrje
Euroopa Keskuse (ECDC) ja Euroopa Ravimiameti (EMA) kriisiks valmisoleku ja
reageerimisega seotud ülesandeid ja volitusi. COVID-19 pandeemia on näidanud, et ELi
terviseohtude ohjamise mehhanismidel on üldisi puudusi, mis nõuavad liidu tasandil
struktuursemat lähenemisviisi, et tulevaste tervisekriisidega paremini toime tulla.
Piiriüleseid terviseohtusid käsitleva määruse eelnõu ja ECDC asutamismääruse muutmise
eelnõu õiguslik alus on EL toimimise lepingu (ELTL) artikkel 168 (5). EMA ülesandeid
reguleeriva eelnõu õiguslik alus on ELTL artikkel 114 ja artikkel 168 (4) (c). Seadusandliku
tavamenetluse raames on nõukogus eelnõude vastuvõtmiseks vajalik kvalifitseeritud
häälteenamus (eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad
vähemalt 65% liidu elanikkonnast). Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg on
02.02.2021.a1. Euroopa Parlamendis on vastutavaks keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse
(ENVI) komisjon.
2. detsembril 2020.a toimunud EL tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste
(EPSCO) nõukogu kohtumisel toimunud esimese poliitilise mõttevahetuse käigus tervitasid
liikmesriigid komisjoni ettepanekuid. Samas leiti, et pakett vajab põhjalikku analüüsi ning selle
arutamiseks tuleb võtta piisavalt aega. EL nõukogu ravimite ja meditsiiniseadmete töögrupis
on alustatud eelnõude arutelu.
1
https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/dossier/document/COM20200727.do#dossier-COD20200322
https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/dossier/document/COM20200726.do#dossier-COD20200320
https://secure.ipex.eu/IPEXL-WEB/dossier/document/COM20200725.do#dossier-COD20200321
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu
ja väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov (6269 241,
[email protected]). Seisukohtade
koostamiseks on sisendi andnud Terviseamet, Ravimiamet, Siseministeerium ning Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium.
Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse
(
[email protected]).
EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Komisjoni teatis „Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime suurendamine piiriüleste
terviseohtude suhtes“ 2
Komisjoni teatises esitatakse ülevaade COVID-19 pandeemia esimeses etapis saadud
kogemustest ning esitatakse soovitused olemasolevate struktuuride ja mehhanismide
tugevdamiseks, et tagada ELi tasandil parem kaitse inimeste tervist ähvardavate ohtude vastu,
selliseid ohte ennetada, nendeks valmis olla ja võtta ohjemeetmeid. Teatises soovitatakse
tugevdada terviseohte käsitleva piiriülese koostöö raamistikku ning tugevdada ELi rolli
rahvusvahelises koordineerimises ja koostöös, et ennetada ja ohjata piiriüleseid terviseohte ning
parandada üleilmset terviseohutust.
Teatises on esitatud kavandatavad meetmed järgmistes valdkondades:
1. EL koordineerimise tugevdamine, sh terviseohutuse komitee (HSC) toimimise
tõhustamine ning EL tasandil tervise hädaolukorra väljakuulutamise mehhanismi
paindlikumaks muutmine ja EL sõltumatu nõuandekomitee moodustamine
2. Meditsiinivahendid, sh EL ühishangete instrumendi tugevdamine ja laiendamine,
Euroopa Ravimiameti mandaadi laiendamine ravimite ja meditsiiniseadmete
varustusprobleemidega tegelemiseks, EL kliiniliste uuringute taristu tugevdamine ja
vaktsiinide seireplatvormi loomine
3. Valmisoleku kavandamine ja aruandlus, sh EL tasandil terviseohtusid käsitleva
valmisoleku ja reageerimise kava väljatöötamine ning riiklike valmisolekukavade
koostamisega seotud aruandluse ja läbipaistvuse parandamine. Valmisoleku
tugevdamiseks nähakse ette rahastamine EL tervise heaks programmi,
struktuurivahendite ja teadusprogrammi kaudu. Samuti toetatakse tervishoiu ja
rahvatervise spetsialistidele suunitletud koolitustegevusi. Tervishoiusüsteemide üldise
vastupanuvõime suurendamiseks toetatakse liikmesriikide tervishoiureformide
läbiviimist ja struktuursete nõrkuste kõrvaldamist, tuginedes Euroopa semestri
protsessile.
4. Epidemioloogiline seire, sh ECDC seiresüsteemide tugevdamine innovaatiliste
lahendustega (tehisintellekti, ühtsete andmekoosseisude ja digitaalsete lahenduste
kasutamine modelleerimiseks, riskide hindamiseks ja uute patogeenide seireks) ning
laialdasem andmetele juurdepääs ja kasutamine osana Euroopa tervise andmeruumist.
Samuti on vajalik liikmesriikide seiresüsteemide parandamine ja võimekus esitada
õigeaegselt piisava detailsusega andmeid (sh tervishoiu ressursside ja võimekuse
kohta), milleks on võimalus kasutada EL tervise heaks programmi vahendeid.
5. Laborite võimekus, testimine ja kontaktide jälgimine, sh EL referentlaborite
võrgustiku loomine diagnostika ja testimismeetodite ühtlustamiseks ning kontaktide
jälgimise süsteemide automatiseerimine ja innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste
kasutamine.
2
COM (2020) 724
2
6. Varajane hoiatamine ja riskihindamine, sh uus riskihindamisraamistik kõigi
terviseohtude jaoks ning kiired ja asjakohased soovitused ohjemeetmete kohta
7. Rahvusvaheline koostöö ja koordineerimine, sh luuakse ECDC juurde EL tervise
rakkerühm nakkuspuhangule reageerimisel kohapealse abi andmiseks EL või
kolmandas riigis. Luuakse ECDC ja liikmesriikide ekspertide kohapeal reageerimise
võimekus ning raamistik EL meeskonna appi saatmiseks WHO tervise hädaolukordade
programmi raames, globaalse pandeemiatele reageerimise võrgustiku ja EL
elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu.
8. Uus EL tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus
- olulise uuendusena on komisjonil kavas 2021.a teha ettepanek uue EL asutuse (HERA
- Health Emergency Preparedness and Response Authority) loomiseks, mille
ülesandeks oleks tervisevaldkonna kriisivalmisoleku tugevdamiseks vajalike
tehnoloogiate (ravimid, meditsiiniseadmed, IT jm tehnoloogiad) arendamise ja
varustamise toetamine.
Määruse eelnõu tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta3
Eelnõu asendab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsuse 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste
terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ. Eelnõuga
täpsustatakse kehtivat piiriüleseid terviseohtusid reguleerivat EL õigusraamistikku, et
parandada EL tasandil tegevuste koordineerimist.
ELi tasandil terviseohutuse küsimuste koordineerimine on seni tuginenud peamiselt varajase
hoiatamise ja reageerimise süsteemile (EWRS) ning teabevahetusele ja koostööle
terviseohutuse komitees (HSC). Kuigi need struktuurid on pandeemiaga seotud teabe
vahetamisel ja riiklike meetmete võtmise toetamisel keskse tähtsusega, ei ole need komisjoni
hinnangul olnud piisavad, et käivitada õigeaegset ühist reageerimist ELi tasandil, koordineerida
riskiteavituse olulisi aspekte või tagada liikmesriikidevahelist solidaarsust.
1) Üldsätted (ptk I)
Üldsätetes on sätestatud määruse reguleerimisese, kohaldamisala, mõisted ning terviseohutuse
komitee koosseis ja ülesanded.
Määruse kohaldamisalasse (artikkel 2) kuulub lai spekter erinevaid terviseohtusid -
bioloogilist päritolu ohud (sh nakkushaigused, antimikroobikumiresistentsus ja
haiglanakkused), keemilist päritolu ohud, keskkonnast või kliimast tulenevad ohud, teadmata
päritoluga ohud ning muud sündmused, mis võivad kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega
rahvatervise hädaolukorda rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaselt. Piiriüleste terviseohtude
kategooriates ja artiklis 3 defineeritud mõistetes võrreldes kehtiva korraga olulisi muudatusi ei
ole.
Artikkel 4 sätestab terviseohutuse komitee (HSC) koosseisu ja ülesanded. Terviseohutuse
komitee loodi ametlikult otsusega nr 1082/2013/EL ja sinna kuuluvad kõikide EL riikide
terviseohutusega tegelevate ametkondade esindaja. HSC on mänginud olulist rolli tõsisteks
piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud infovahetuses. Samas
COVID-19 kriisi kogemus näitab, et HSC ei toiminud kriisiolukorras liikmesriikide meetmete
koordineerimisel ja lähenemiste ühtlustamisel piisavalt tõhusalt. HSC toimimise tõhustamiseks
teeb komisjon ettepaneku, et lisaks tehnilise tasandi töögruppidele, peaks HSC olulisemate
teemade arutamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks kohtuma kõrgemate ametnike formaadis. HSC-
le antakse volitus ametlikult võtta vastu suuniseid ja arvamusi, mis tuginevad ECDC
3
https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2020:0727:FIN:ET:PDF
3
soovitustele ja riskihindamisele ja peaks toetama liikmesriike paremini tõsiste piiriüleste
terviseohtude ennetamisel ja ohjamisel.
2) Valmisoleku ja reageerimise kavandamine (ptk II)
Valmisoleku planeerimise ja aruandluse parandamiseks on uue aspektina ette nähtud liidu
valmisoleku- ja reageerimiskava väljatöötamine. Riikide valmisoleku plaanide kooskõla
tagamiseks viiakse sisse vastav regulaarne aruandlus ja auditeerimine. Valmisoleku plaanide
rakendamiseks viiakse läbi koolitusi, regulaarseid õppuseid ja ülevaatusi plaanide
korrigeerimiseks.
Artikli 5 kohaselt liidu liidu valmisoleku- ja reageerimiskava sisaldab valmisoleku ja
reageerimise erinevate aspektidega seonduvat juhtimist, suutlikkust ja ressursse ning peaks
tagama piirkondade vahelise ja sektorite ülese koordineerimise.
Artikli 6 kohaselt riikidel kohustus riiklike valmisoleku kavade ettevalmistamisel
kooskõlastada tegevusi komisjoniga ja tagada kooskõla liidu kavaga.
Artiklis 7 viiakse sisse liikmesriikide kohustuslik aruandlus ning sätestatakse aruande sisu.
Aruande vormi kehtestab komisjon rakendusaktiga. Liikmesriigid peavad iga 2 aasta tagant
esitama aruande riiklikul tasandil valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta. Esitatud
teabe alusel koostab komisjon aruande, mis sisaldab infot edusammude jälgimiseks ning
riiklikul tasandil tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tegevuskavade
väljatöötamiseks. Valmisolekuga seotud edusamme ja puudujääke arutatakse terviseohutuse
komitees.
Artiklis 8 on auditeerimise protsess, mille käigus ECDC viib iga 3 aasta tagant riigis läbi auditi,
et hinnata riikliku kava rakendamise seisu ja kooskõla liidu kavaga.
Artikli 9 kohaselt hakkab komisjon esitama regulaarseid aruandeid Euroopa Parlamendile ja
nõukogule valmisoleku ja reageerimise kavandamise ning rakendamisega seotud olukorra ja
edusammude kohta ning võib võtta vastu liikmesriikidele suunatud soovitusi valmisoleku ja
reageerimise kavandamise kohta.
Artikkel 10 sätestab valmisoleku kavade HSC-s koordineerimise eesmärgid ning artikkel 11
näeb ette tervishoiu- ja rahvatervise töötajate koolitamise, sh vahetusprogrammide korraldamist
kahe või enama liikmesriigi vahel ning töötajate ajutist lähetamist ühest liikmesriigist teise.
Komisjon võib rakendusaktiga kehtestada koolituste läbiviimise korra.
Artikkel 12 sätestab meditsiiniliste vastumeetmete ühishangete läbiviimise korralduse ja
nõuded. Ühishangete läbiviimise võimalus nähti ette juba 2013.a otsuses, mille alusel on
liikmesriikide vahel sõlmitud ühishangete koostööleping ja kokku lepitud ühise
hankemenetluse praktiline kord. COVID-19 pandeemia ajal on läbi viidud mitmeid
ühishankeid. Määruse eelnõuga laiendatakse ühishangetes osalemise võimalust ka Euroopa
Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikidele ja liidu kandidaatriikidele. Lisaks nähakse ette
ainuõigusklausel, mille kohaselt ühises hankemenetluses osalevad riigid ei tohiks hankida
samasid tooteid teiste kanalite kaudu ning peaksid hoiduma paraleelsetest läbirääkimistest.
Komisjonile pannakse kohustus koordineerida erinevate üksuste tegevust, mis on seotud ühiste
hankemenetlustega, varude loomisega ja annetamisega, näiteks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL4 kohane strateegiline rescEU meditsiinivaru.
3) Epidemioloogiline seire, referentlaborid ja ad-hoc seire (ptk III)
4
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu
elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).
4
Nakkushaiguste epidemioloogilise seire ja muude ohtude ad-hoc monitooringu korralduses
olulisi muudatusi ette ei nähta. Seoses nakkushaiguste epidemioloogilise võrgustiku kaudu
vahetatava teabega on laiendatud andmete loetelu, mida pädevad asutused peavad esitama (nt
on lisandunud patogeenide molkulaarandmete ja tervishoiusüsteemide andmete esitamise
kohustus). Samuti on ette nähtud andmete vahetamist ja haldamist hõlbustava digiplatvormi
arendamine. Uute aspektidena on lisandunud EL referentlaborite määramine ja inimpäritoluga
ainetega tegelevate pädevate asutuste võrgustiku moodustamine.
Artikkel 13 sätestab nakkushaiguste epidemioloogilise seire võrgustiku ülesanded. Seire
võrgustiku eesmärk on tagada pidev teabevahetus riikide pädevate asutuste, komisjoni ja ECDC
vahel. Võrgustiku töökorra kehtestab komisjon rakendusaktiga. Eelnõus sätestatakse riikide
pädevate asutuste kohustus edastada andmeid ning edastatavate andmete loetelu.
Epidemioloogilise seire andmete edastamisel võetakse aluseks komisjoni kehtestatud
haigusjuhtude määratlus, mis tagab võrreldavate andmete kogumise. Samuti lepitakse kokku
haiguste põhised Euroopa seirestandardid, mille järgimist jälgib ECDC. Seireandmete
õigeaegsusest, täielikkusest ja kvaliteedist teavitab ECDC terviseohutuse komiteed ning
edastab seirearuandeid. Komisjon võib võtta vastu liikmesriikidele suunatud soovitusi seire
läbiviimiseks. Kiiret reageerimist vajavates olukordades seoses piiriülese terviseohu tõsiduse
või uudsuse või selle liikmesriikide vahel levimise kiirusega, võib komisjon kiirmenetlust
kasutades vastu võtta viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, et kehtestada
juhtumimääratlused, menetlused ja näitajad seire teostamiseks.
Artikli 14 kohaselt kasutatakse andmete vahetamiseks ja haldamiseks digitaalset platvormi,
kuhu on integreeritud liikmesriikide seiresüsteemid. See võimaldaks reaalajas seiret ja andmete
automaatset kogumist, sh elektroonilistest haiguslugudest, meediamonitooringu kaudu ja
kasutades tehisintellekti. Digiplatvormi edasiarendamise eest vastutab ECDC. Lisaks on
ECDC-l juurdepääs muudele digitaristutele, mis võimaldavad terviseandmete kasutamist
teadusuuringute, poliitikakujundamise ja regulatiivsetel eesmärkidel. Komisjon kehtestab
rakendusaktiga digitaalse plavormi tehnilised kirjeldused, sh standardid, terminoloogia ja
andmevahetuse protokollid.
Artikli 15 kohaselt võib komisjon määrata rakendusaktidega ELi referentlaborid, mis
koordineerivad riiklike referentlaborite võrgustikku ning toetavad riiklikke referentlaboreid
heade tavade edendamisel ning diagnostika, testimismeetodite ja teatavate testide kasutamise
ühtlustamisel. Eelnõu sätestab EL referentlaboritele esitatavad nõuded ning nende määramisel
järgitakse avalikku valikumenetlust. EL referentaborite võrgustikku haldab ECDC.
Artikliga 16 luuakse inimpäritoluga ainetega tegelevate pädevate asutuste võrgustik, mille
eesmärgiks on lihtsustada juurdepääsu sero-epidemioloogilistele andmetele ning jälgida,
hinnata ja käsitleda inimpäritoluga ainetega seotud haiguspuhanguid. See hõlmaks
vereülekande-, siirdamise ja kunstliku viljastamise teenuseid. Nakkushaigusest tulenevate
piiriüleste terviseohtude korral võivad liikmesriikide vere- ja siirdamisteenistused pakkuda
vahendeid doonorite võrgustiku kiireks testimiseks ning kogu elanikkonna haigusega
kokkupuute ja selle suhtes immuunsuse hindamiseks. Need teenused sõltuvad samas EDCD
kiiretest riskihindamistest, et kaitsta inimesi, kes vajavad inimpäritoluga aine ravi, sellise
nakkushaiguse edasikandumise eest. Kõnealune riskihindamine on seega alus, millega
võimaldatakse asjakohaselt kohandada selliste inimpäritoluga ainete kvaliteedi- ja
ohutusstandardeid kehtestavaid meetmeid. Seetõttu peaks EDCD looma riiklike vere- ja
siirdamisteenuste ning nende asutuste võrgustiku ja seda haldama, et täita neid kahte eesmärki.
Artiklis 17 nähakse ette ad-hoc monitooring varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi
(EWRS) kaudu, mis hõlmab muid ohtusid peale nakkushaiguste ja tervishoiuteenustega seotud
nakkustega (biotoksiinid või muud kahjulikud bioloogilised mõjurid, mis ei ole seotud
5
nakkushaigustega, keemilist päritolu ohud, keskkonnast või kliimast tulenevad ohud ja
teadmata päritoluga ohud). Vajadusel kehtestab komisjon ad-hoc monitooriguks vajalikud
haigusjuhtude määratlused. Ad-hoc monitooringu korralduses võrreldes kehtiva korraga
muudatusi ei ole.
4) Varajane hoiatamine ja reageerimine (ptk IV)
Terviseohtudest varajase hoiatamise ja riskihindamisega seoses suuremaid muudatusi määruse
eelnõus võrreldes kehtiva korraldusega kavandatud ei ole. Komisjon peab tagama erinevate EL
kiirteavitussüsteemide (näiteks kaupade kvaliteedi- ja ohutusstandarditega seotud
teavitussüsteemid) omavahelise koostoimimise ja infovahetuse, et liikmesriigid ei peaks
teavitama ohtudest mitme erineva kanali kaudu ja saada kõiki ohte hõlmavaid hoiatusteateid
ühest koordineeritud allikast. EL tasandi riskihindamise läbiviimisega seoses on laiendatud
riskihindamisse kaasatud EL ametite loetelu. Ennetus- ja ohjemeetmete koordineerimisega
seoses nähakse ette HSC võimalus vastu võtta arvamusi ja suuniseid, samuti komisjoni õigus
võtta vastu soovitusi liikmesriikide ühiste ajutiste rahvatervise meetmete kohta
Artiklis 18 on sätestatud varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) toimimine
alalise teabevahetuse kanalina, mille kaudu toimub hoiatusteadete edastamine ning riskide
hindamiseks ja meetmete kavandamiseks vajalik andmevahetus. ECDC-l on kohustus EWRS
pidevalt kaasajastada, et võimaldada kasutada kaasaegset tehnoloogiat, nagu digitaalsed
mobiilirakendused, tehisintellekti mudelid, satelliitside rakendused või muud kontaktide
automaatse jälgimise tehnoloogiad
Artiklis 19 määratletakse hoiatusteate esitamise kriteeriumid (ei ole muutunud võrreldes
kehtiva korraga). Hoiatusteate edastamine on vajalik, kui asjaomane oht on oma ulatuselt ja
raskusastmelt nii tõsine või võib muutuda nii tõsiseks, et see mõjutab või võib mõjutada rohkem
kui üht liikmesriiki ning see nõuab või võib nõuda koordineeritud tegevust liidu tasandil.
Teavitada tuleb ka sellistest sündmustest, mis vastavalt rahvusvaheliste tervise-eeskirjade
artiklile 6 võivad kujutada endast rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealast hädaolukorda,
mille kohta teavitus esitatakse WHO-le. Hoiatusteates tuleb esitada koordineerimiseks vajalik
teave, sellise teabe loetellu on lisatud näiteks kiireloomuline vajadus meditsiinivahendite järele
või nende nappus ning piiriülese hädaabi taotlemine ja pakkumine.
Artikkel 20 kohaselt teeb komisjon hoiatusteate saamisel vajadusel liikmesriikidele EWRS
kaudu kättesaadavaks riskihinnangu rahvatervise riskide tõsiduse ja võimalike meetmete
kohta. Riskihindamise viivad läbi EL ametid sõltuvalt ohu liigist. Vastavalt pädevusele võivad
kaasatud olla ECDC, toiduohutusamet (EFSA), kemikaaliamet (ECHA), keskkonnaamet
(EEA), Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA), Euroopa
Politseiamet (Europol) ja Euroopa Ravimiamet (EMA). Komisjon võib ka ise koostada ad hoc
riskihinnangu, kui oht ei kuulu ühegi ameti pädevusse.
Artikkel 21 sätestab reageerimise koordineerimise HSC-s. HSC kaudu koordineeritakse
liikmesriikide reageerimist tõsisele piiriülesele terviseohule ja teadusuuringutega seotud
vajaduste kindlaksmääramist, samuti kriisi- ja riskikommunikatsiooni, et hõlbustada üldsusele
ja tervishoiutöötajatele edastatavate sõnumite selgust ja ühtsust. HSC saab vastu võtta arvamusi
ja suuniseid, sealhulgas liikmesriikidele suunatud konkreetsete reageerimismeetmete kohta.
Liikmesriigid peaksid teavitama rahvatervisealastest meetmetest enne nende meetmete
vastuvõtmist ja konsulteerima meetmete laadi, otstarbe ja ulatuse küsimuses. Komisjon
kehtestab rakendusaktidega reeglid vastastikuse teavitamise, konsulteerimise ja
koordineerimise ühetaoliseks rakendamiseks.
Liikmesriikidel lasub kohustus lahendada rahvatervisealaseid kriisiolukordi riigi tasandil. Ent
üksikute liikmesriikide poolt võetavad meetmed võivad kahjustada teiste liikmesriikide huve,
6
kui need meetmed ei ole üksteisega kooskõlas või põhinevad lahknevatel riskihinnangutel.
Seepärast tuleks reageerimise koordineerimisega liidu tasandil püüda muu hulgas tagada, et
riigi tasandil võetud meetmed oleksid proportsionaalsed ja piirduksid rahvatervisealaste
riskidega, mis on seotud tõsiste piiriüleste terviseohtudega, ega läheks vastuollu Euroopa Liidu
toimimise lepingus sätestatud kohustuste ja õigustega, näiteks isikute, kaupade ja teenuste vaba
liikumisega seotud küsimustes.
Artikli 22 kohaselt võib komisjon võtta vastu soovitused liikmesriikide ühiste ajutiste
rahvatervise meetmete kohta, tuginedes ECDC või sõltumatu nõuandekomitee soovitustele
ning arvestades riikide otsustuspädevust ja meetmete proportsionaalsust. Komisjoni soovitused
on vajalikud juhul, kui riiklike rahvatervisealaste meetmete koordineerimine osutub liidu
asjakohase reageerimise tagamiseks ebapiisavaks ja peaks liikmesriike täiendavalt toetama.
5) Rahvatervisealane hädaolukord liidu tasandil (ptk V)
Määruse eelnõus laiendatakse otsusega nr 1082/2013/EL ette nähtud rahvatervisealaste
hädaolukordade tunnustamise aluseid ja õiguslikke tagajärgi, et anda rohkem paindlikkust EL
kriisimehhanismide aktiveerimiseks. Selleks moodustatakse sõltumatu nõuandekomitee, mis
annab EL tasandil nõuandeid nii hädaolukorra väljakuulutamiseks kui ka vajalike
ohjemeetmete võtmiseks.
Artikli 23 kohaselt võib komisjon rakendusaktiga ametlikult tunnustada rahvatervisealast
hädaolukorda liidus. EL tasandi rahvatervise hädaolukorra väljakuulutamine peaks toimuma
tihedas koostöös WHOga ja komisjon peab kavatsusest WHO-d eelnevalt teavitama.
Artikliga 24 moodustatakse sõltumatu rahvatervise hädaolukorra nõuandekomitee
(Advisory Committee), mis annab komisjonile nõu hädaolukorra väljakuulutamisel ja selle
lõpetamisel ning vajalike ohjemeetmete võtmisel. Nõuandekomitee koosneb sõltumatutest
ekspertidest, kelle valib komisjon, lähtudes konkreetse ohu korral kõige asjakohasematest
pädevusvaldkondadest ja kogemustest. Nõuandekomitees osalevad vaatlejana EL ametite
esindajad ning selle tööd juhib komisjoni esindaja.
Artiklis 25 sätestatakse hädaolukorra õiguslikud tagajärjed. EL hädaolukorra
väljakuulutamisel käivituvad ravimite ja meditsiiniseadmete varustamisega seotud
kriisimehhanismid, meditsiiniliste vastumeetmete arendamise ja hankimise protsessid ning
ECDC toetuse andmise mehhanism ja abimeeskondade kokkukutsumine (ELi tervishoiu
rakkerühm).
6) Menetlusnormid (ptk VI)
Artiklis 26 nähakse ette varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi selektiivne
sõnumiedastusfunktsioon, mis võimaldab isikuandmeid, sealhulgas kontakt- ja
terviseandmeid, edastada ainult kontaktide jälgimise meetmetega seotud riiklikele pädevatele
asutustele ning sätestatakse vastavad isikuandmete kaitse reeglid.
Artiklis 27 nähakse ette komiteemenetluse ja artiklis 28 delegeeritud volituste rakendamise
standardsätted. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud tõsise piiriülese terviseohu
raskusastme või uudsuse või liikmesriikide vahel levimise kiirusega, ning kui tungiv
kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon vastu võtma viivitamata kohaldatavad
rakendusaktid.
Artikli 29 kohaselt korraldab komisjon 2025.aastaks ja iga viie aasta järel määruse hindamise,
hõlmab eelkõige varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi ning epidemioloogilise seire
võrgustiku toimimist ning reageerimise kooskõlastamist terviseohutuse komiteega.
7
7) Lõppsätted (ptk VII)
Artikliga 30 tunnistatakse kehtetuks kehtiv otsus nr 1082/2013/EL. Artikli 31 kohaselt jõustub
määrus järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ning on tervikuna siduv
ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides
Määruse eelnõu ECDC mandaadi muutmiseks5
Määruse eelnõuga muudetakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust 851/2004/EÜ, millega
asutatakse haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus. ECDC mandaadi tugevdamise peamine
eesmärk on seiresüsteemide tugevdamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, mis
võimaldavad andmeanalüüsi, reaalajas olukorra ülevaadet ja tõenduspõhiste otsuste tegemist.
Soovitakse suurendada ka ECDC võimekust anda riikidele kohapealset abi ja teaduslikke
soovitusi, mis on kohandatud konkreetse riigi vajadustele. Uue ülesandena on ECDC-l kohustus
arendada võimekusi riikide kohapealseks toetamiseks nakkushaiguse puhangu korral ja ka
rahvusvahelisel tasandil terviseohtudele reageerimisse panustamisel.
Artiklis 3 täpsustatakse ja laiendatakse ECDC ülesandeid. Uue ülesandena on ECDC-le
pandud kohustus toetada riike nakkushaiguste ennetamise ja kontrollisüsteemide arendamisel,
pakkuda teaduslikku/tehnilist ekspertiisi valmisoleku planeerimisel ning haiguspuhangutele ja
epideemiatele kohapealsel reageerimisel. Lisaks jälgib ECDC tervishoiusüsteemide suutlikkust
seoses nakkushaigusohtude ohjamisega ning annab suuniseid nakkushaiguste raviks ja muude
rahvatervise seisukohast oluliste tervise eriküsimuste (nt haiglanakkused ja antimikroobne
resistentsus) haldamiseks. Uue kohustusena on ECDC-l ka toetada kolmandates riikides
(eelkõige ELi partnerriikides) valmisoleku tõstmist vastavalt rahvusvahelistele tervise-
eeskirjadele.
ECDC missiooni osas muudatusi kavandatud ei ole. ECDC peamiseks tegevusvaldkonnaks on
nakkushaigustest tulenevate terviseohtude ennetamine ja neile reageerimine. Muud päritolu
terviseohtude korral tegutseb keskus koostöös vastava valdkonna pädeva ametiasutusega.
Artikkel 4 sätestab liikmesriikide kohustused esitada nakkushaiguste seire andmeid ning
teavitada tõsisest piiriülesest terviseohust ja võetud meetmetest. Samuti on liikmesriikidel
kohtustus esitada muid keskuse tööks vajalikke andmeid ja teavet, nt teavet valmisoleku ning
tervishoiusüsteemide suutlikkuse kohta.
Artiklis 5 täpsustatakse keskuse nakkushaiguste seirevõrgustiku haldamisega seotud
ülesandeid. Keskus tagab epidemioloogilist seiret liidu tasandil toetavate digitaalsete
platvormide ja rakenduste edasiarendamise, haldab epidemioloogiliseks seireks vajalikke
andmebaase ning tagab seireks kasutatavate digitaalsete platvormide koostalitlusvõime, et
integreerida need Euroopa andmeruumi. Samuti tagab keskus riiklikul tasandil välja töötatud
automatiseeritud rakenduste, sealhulgas kontaktide jälgimise rakenduste koostalitlusvõime;
Lisaks on keskus ülesandeks kvaliteeditagamine (sh seirestandardite kehtestamine ja
seireandmete täielikkuse kontrollimine) ning tegevusmetoodikate ühtlustamine ja
ratsionaliseerimine. ECDC tagab ka liidu referentlaborite võrgustiku ning inimpäritoluga
ainetega tegelevate pädevate asutuste võrgustiku toimimise.
Iga liikmesriik määrab koordineeriva pädeva asutuse ning nimetab riikliku
koordinatsioonikeskuse ja operatiivsed kontaktpunktid. Konkreetsete haiguste teemal teabe
vahetamiseks moodustatakse haiguste või haigusrühmade põhised võrgustikud, mille
ülesannete hulka kuulub riiklike seireandmete edastamine keskusele.
Artiklis 5a on sätestatud keskuse ülesanded riikide nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
süsteemide tugevdamisel ning vastavate soovituste tegemisel riigi, liidu ja rahvusvahelisel
5
https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2020:0726:FIN:ET:PDF
8
tasandil. Uue ülesandena koordineerib keskus vaktsiinide tõhususe ja ohutuse turustamisjärgse
seire sõltumatuid uuringuid koostöös Euroopa Ravimiametiga (eelkõige uue vaktsiinide
seireplatvormi kaudu).
Artiklis 5b on keskuse uue kohustusena sätestatud valmisoleku ja reageerimise kavade
väljatöötamise ja hindamise toetamine. ECDC ülesandeks on välja töötada valmisoleku
jälgimis- ja hindamisraamistikud, hõlbustada liikmesriikide valmisoleku ja reageerimise
kavandamise enesehindamist ja välishindamist, jälgida valmisoleku puudujääke ning vajaduse
toetada ELi liikmesriike ja kolmandaid riike sihipäraselt puudujääkide kõrvaldamisel. Samuti
hindab ECDC tervishoiusüsteemide suutlikkust avastada ja ennetada nakkushaiguste
puhanguid, neile reageerida ja neist taastuda, teeb kindlaks puudused ja annab
tervishoiusüsteemide tugevdamise soovitusi, mida rakendatakse vajaduse korral liidu toetusel.
Oluliseks aspektiks on ka teadusuuringuteks valmisoleku lõimimine valmisoleku- ja
reageerimiskavadesse.
Artiklis 6 (teaduslikud arvamused ja uuringud) ning artiklis 7 (teaduslike arvamuste esitamise
kord) olulisi muudatusi ei ole. Keskus esitab teadusliku arvamuse oma missiooni alla
kuuluvates küsimustes kõigil juhtudel, kui liidu õigusaktidega on ette nähtud keskusega
konsulteerimine; Euroopa Parlamendi või liikmesriigi taotlusel; komisjoni taotlusel või omal
algatusel.
Artikkel 8 sätestab keskuse ülesanded varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi
haldamisega seoses. Seejuures on rõhutatud süsteemi ajakohastamise olulisust, sealhulgas
tänapäevase tehnoloogia, näiteks digitaalsete mobiilirakenduste, tehisintellekti mudelite või
muude automatiseeritud kontaktijälgimise tehnoloogiate kasutamiseks. Kontaktide jälgimise
rakenduste talitlusnõuded ja nende koostalitlusvõime osas teeb keskus koostööd liikmesriikide
e-tervise võrgustikuga ja terviseohutuse komiteega.
Artikli 8a kohaselt viib keskus läbi riskihindamise nakkushaigustega ja muude tervishoiuga
seotud terviseohtudega (sealhulgas seoses ohuga inimpäritoluga ainetele, nagu veri, elundid,
koed ja rakud, mida võivad mõjutada nakkushaigused) ja teadmata päritoluga ohtude puhul.
Artikli 8b kohaselt toetab keskus reageerimise koordineerimist terviseohutuse komitees,
andes soovitusi riigisiseseks reageerimiseks tõsisele piiriülesele terviseohule ning arvamusi
juhiste vastuvõtmiseks.
Artiklis 9 täpsustatakse keskuselt teadusliku või tehnilise abi taotlemisega ning
koolitusprogrammidega seotud seotud sätteid ning artiklis 11 täpsustatakse andmete kogumise
ja analüüsiga seonduvat.
Artiklis 11a on ECDC uue kohustusena sätestatud rahvusvahelise ja kohapealse reageerimise
toetamine. Selleks luuakse raamistik ELi tervishoiu rakkerühma kokkukutsumiseks ja
rakendamiseks, et aidata reageerida nakkushaiguste puhangutele kohapeal liikmesriikides ja
kolmandates riikides. Arendatakse välja keskuse suutlikkus korraldada komisjoni ja
liikmesriikide taotlusel missioone liikmesriikidesse, et anda oma volituste piires soovitusi
terviseohtudele reageerimiseks. ELi tervishoiu rakkerühma töö täiendab Euroopa
meditsiinikorpuse ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames pakutavaid asjakohaseid
vahendeid. Samuti peaks see andma panuse ekspertide osalemiseks Maailma
Terviseorganisatsiooni poolt kokkukutsutavates rahvusvahelistes reageerimisrühmades.
Artiklis 12 täpsustatakse keskuse töö kohta teabe andmist ja artiklis 14 täpsustatakse keskuse
haldusnõukogu ülesandeid. Haldusnõukogu liikmete ametiaega lühendatakse neljalt aastalt
kolmele aastale.
Artiklis 18 täpsustatakse nõuandva kogu liikmetele esitatavad nõuded ja ametiaja pikkus (3
aastat) ning artiklis 21 täpsustatakse ametisaladuse ja konfidentsiaalsuse nõuded.
Artiklites 22 ja 23 täpsustatakse keskuse eelarve koostamisega ja eelarve täitmisega seotud
sätteid. Lisaks täpsustatakse ja ajakohastatakse artiklit 25 (pettusevastane võitlus), artiklit 26
9
(õigusvõime ja privileegid), artiklis 27 lepingulise vastutusega seotud sätet ning artiklit 28
(seaduslikkuse kontroll).
Artikkel 31 (läbivaatamisklausel) näeb ette, et komisjon esitab hiljemalt kolm aastat pärast
määruse jõustumist Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule aruande keskuse
tegevuse kohta, mille koostamiseks komisjon tellib sõltumatu uuringu. Aruandes antakse
hinnang keskuse edusammudele muudetud volituste rakendamisel COVID-19 pandeemia
tingimustes,) kuidas keskus täidab asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud kohustusi; kui
tõhus on keskuse tegevus, mis on suunatud rahvusvaheliste, liidu või riiklike
tervishoiuprioriteetide täitmisele ningkuivõrd on keskuse töö suunatud liikmesriikide
suutlikkusele ja mõjutab seda. Lisaks hindab komisjon iga viie aasta tagant keskuse
tulemuslikkust seoses tema eesmärkide, volituste, ülesannete, menetluse ja asukohaga.
Määruse eelnõu Euroopa Ravimiameti mandaadi tugevdamiseks6
Euroopa Ravimiameti (EMA) mandaadi tugevdamisega seoses antakse määruse eelnõuga
EMA-le volitused tegeleda ravimite ja meditsiiniseadmete varustusprobleemide ennetamise ja
lahendamisega ning luuakse vastav kriisireageerimise raamistik. Eelnõuga luuakse juhtrühm
ravimite puudujääkide seiramiseks (Executive Steering Group on Shortages and Safety of
Medicinal Products) ja kontaktpunktide võrgustik varustusprobleemide kohta infovahetuse
toetamiseks. Uue hädaolukorra rakkerühma (Emergency Task Force) ülesandeks saab
kriisiolukorras vajalike uute ravimite väljatöötamise toetamine (nt kliiniliste uuringute
koordineerimine ja uuringuprotokollide läbivaatamine ning teadusnõu andmine) ning ravimite
kasutamise kohta soovituste andmine. Meditsiiniseadmetega seoses laiendatakse EMA
mandaati ja antakse volitused EL õigusaktides ette nähud meditsiiniseadmete ekspertpaneelide
tegevuse toetamiseks. Eraldi juhtrühm luuakse meditsiiniseadmete nõudluse ja pakkumise
jälgimiseks (Executive Steering Group on Medical Devices). Lisaks on kavas hädaolukorras
määratleda esmatähtsate ravimite ja meditsiiniseadmete nimekiri, mille pakkumise ja nõudluse
kohta peavad ravimite müügiloahoidjad, meditsiiniseadmete tootjad ja liikmesriigid esitama
EMA-le andmeid ja andma aru võetud meetmete ja nende tulemuste kohta.
1) Üldsätted (ptk I)
Artiklis 1 sätestatakse määruse reguleerimisese ja artiklis 2 sätestatakse mõisted. Määruse
eelnõuga luuakse raamistik ja vahendid, et luua valmisolek ravimite ja meditsiiniseadmete
piisava varustamise tagamiseks olukordades, mis on käsitletavad rahvatervise hädaolukorrana
või muu ulatusliku sündmusena.
Ulatusliku sündmusena käsitletakse sündmust, mis ravimitega seoses kujutab endast
tõenäoliselt suurt ohtu rahvatervisele rohkem kui ühes liikmesriigis. Selline sündmus põhjustab
surmaohtu või muud tõsist terviseohtu, mis tuleneb bioloogilistest, keemilistest, keskkonnaga
seotud või muudest põhjustest või muust sündmusest ning võib mõjutada ravimite tarnimist või
kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust. Selline sündmus võib põhjustada ravimite nappust enam kui
ühes liikmesriigis ja selle korral vajatakse kiiret koordineerimist liidu tasandil, et tagada
inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
2) Esmatähtsate ravimite nappuse jälgimine ja leevendamine ning ulatuslike
sündmuste ohjamine (ptk II)
Artikliga 3 moodustatakse ravimite nappuse ja ohutuse juhtrühm (Executive Steering Group
on Shortages and Safety of Medicinal Products), kuhu kuuluvad ameti esindaja, komisjoni
6
https://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2020:0725:FIN:ET:PDF
10
esindaja ja üks juhtivesindaja igast liikmesriigist. Juhtrühma peamiseks ülesandeks on jälgida
ravimite varustamise olukorda ELis. Lisaks luuakse liikmesriikide kontaktpunktide esindajatest
koosnev töörühm, mis toetab juhtrühma tööd ja ravimite nappuse kohta infovahetust.
Artikkel 4 sätestab ameti ülesanded seoses sündmuste jälgimisega, mis võivad kujuneda
ulatuslikuks sündmuseks või rahvatervise hädaolukorraks. Liikmesriikidel on kohustus
teavitada ühtsete kontaktpunktide kaudu kõikidest olukordadest (sh ravimite nappus), mis
võivad kaasa tuua ulatusliku sündmuse või rahvatervise hädaolukorra. Teatamiskriteeriumid
sätestatakse artiklis 9. EMA teavitab komisjoni ja liikmesriike, kui on ulatusliku sündmuse oht.
Ulatuslikule sündmusele reageerimiseks võivad komisjon või EMA peadirektor kutsuda
juhtrühma kokku omal algatusel või mõne liikmesriigi nõudmisel.
Artikkel 5 kohaselt kaalub juhtrühm ravimite ohutuse, kvaliteedi ja efektiivsuse tagamisega
seotud koordineeritud meetmete vajalikkust ning annab nõu liidu tasandil vajalike tegevuste kohta.
Artikli 6 kohaselt otsustab juhtrühm esmatähtsate ravimite loetelu, mis on olulised ulatusliku
sündmuse või rahvatervise hädaolukorra lahendamisel. Loetelu avaldatakse EMA veebilehel.
Juhtrühm otsustab andmekoosseisu, mis on vajalik esmatähtsate ravimite loetellu kuuluvate
ravimite pakkumise ja nõudluse jälgimiseks.
Artikli 7 kohaselt juhtrühm jälgib esmatähtsate ravimite nõudlust ja pakkumist
liikmesriikide pädevate asutuste ja ravimi müügiloahoidjate esitatavate andmete alusel, et teha
kindlaks tegelik või võimalik ravimite nappus. Juhtrühm teeb koostööd terviseohutuse
komiteega ja sõltumatu nõuandekomiteega.
Artikli 8 kohaselt esitab juhtrühm komisjonile ja müügiloahoidjate allvõrgustikule regulaarselt
aruandeid jälgimistulemuste kohta. Epidemioloogiliste andmete alusel ravimivajaduse
prognoosimiseks teeb juhtrühm koostööd ECDC-ga. Juhtrühm võib esitada soovitusi võimaliku
või tegeliku nappuse ennetamiseks või leevendamiseks vajalike meetmete kohta ning vastava
valmisoleku tagamiseks. Samuti võib juhtrühm vajalikke tegevusi riikide pädevate asutuste,
müügiloahoidjate ja muude üksuste vahel koordineerida.
Artikkel 9 sätestab EMA ülesanded seoses ravimite nappuse jälgimisega ning ennetamiseks
või leevendamiseks vajalike meetmete koordineerimisega. EMA määrab esmatähtsate ravimite
loetelu koostamise korra ning töötab välja elektroonilise jälgimise ja teatamise ühtlustatud
süsteemid. EMA haldab müügiloahoidjate ühtsete kontaktpunktide nimekirja ja liikmesriikide
pädevate asutuste ühtsete kontaktpunktide töörühma. Rahvatervise hädaolukorras moodustab
EMA esmatähtsate ravimite loetellu kuuluvate ravimite müügiloahoidjate kontaktpunktidest
allvõrgustiku, mis peab esitama EMA-le vajalikku teavet (vähemalt artikli 9 lõikes 3 toodud
andmed, sh andmed müügi- ja turuosa kohta, võimalikud alternatiivsed ravimid ja nappuse
leevendamise kava).
Artikkel 10 sätestab esmatähtsate ravimite loetellu kuuluvate ravimite müügiloahoidjate
kohustused esitada ravimite nõudluse ja pakkumise jälgimiseks vajalikke andmeid ning teavet
ennetus- ja leevendusmeetmete kohta antud soovituste järgimise ning nende tulemuste kohta.
EL keskse müügiloaga ravimite müügiloahoidjad peavad 6 kuu jooksul teavitama EMA-le oma
ühtse kontaktpunkti andmed.
Artikkel 11 sätestab liikmesriikide kohustused esitada ravimite nappuse jälgimiseks vajalikke
andmeid. Liikmesriigid peavad vajadusel koguma hulgimüüjatelt andmeid laovarude kohta
ning esitama juhtrühmale muu info (nt müügimahtude ja retseptide arvu kohta, sh direktiivi
2001/83/EÜ artikli 23a kohased andmed) ja tõendid esmatähtsate ravimite nappuse kohta.
Liikmesriik peab arvestama juhtrühma soovitusi ja EL tasandil vastu võetud meetmeid ning
andma aru võetud meetmetest ja nende tulemustest. Andmete esitamine toimub
kontaktpunktide kaudu ja kasutades EMA loodud teatamismeetodeid ja -süsteeme.
Artikkel 12 sätestab komisjoni rolli ravimite nappuse jälgimisel ja leevendamisel. Komisjon
võtab meetmeid oma volituste piires, kaalub liikmesriikidele, müügiloahoidjatele ja muudele
üksustele mõeldud suuniste vajadust ning esitab juhtrühmale taotluse soovituste esitamiseks või
11
meetmete koordineerimiseks. Komisjon teeb koostööd kolmandate riikide ja asjaomaste
rahvusvaheliste organisatsioonidega, et leevendada esmatähtsate ravimite loetelusse kantud
ravimite või nende toimeainete võimalikku või tegelikku nappust.
Artikkel 13 sätestab EMA kohustuse koostöös liikmesriikidega teavitada avalikkust
juhtrühma tööst.
3) Ravimid, mis võivad aidata lahendada rahvatervise hädaolukorda (ptk III)
Artikliga 14 luuakse hädaolukordade rakkerühm (Emergency Task Force), mis kutsutakse
kokku rahvatervise hädaolukorras. Rakkerühma ülesandeks on anda teaduslikke nõuandeid ja
vaadata läbi olemasolevaid teaduslikke andmeid ravimite kohta, mis võivad aidata lahendada
rahvatervise hädaolukordi, vaadata läbi kliiniliste uuringute protokolle ja anda arendajatele nõu
kliiniliste uuringute läbiviimise kohta, sh ühisuuringute korraldamise kohta ning anda nõu
ravimite kasutamise kohta. Hädaolukordade rakkerühma kuuluvad EMA teaduskomiteede,
töörühmade esindajad ja ameti töötajad, direktiivi 2001/83/EÜ artikli 27 kohaselt loodud
koordineerimisrühma esindajad ning määruse (EL) 536/2014 artikli 85 kohaselt loodud
kliiniliste uuringute koordineerimis- ja nõuanderühma esindajad. Amet avaldab oma
veebiportaalis teabe ravimite kohta, mis võivad hädaolukorra rakkerühma arvates aidata
lahendada rahvatervise hädaolukordi.
Artiklis 15 sätestatakse kliiniliste uuringute kohta nõuannete andmise kord. Artikli 16 kohaselt
vaatab rakkerühm läbi olemasolevad teadusandmed ravimite kohta, mida võib kasutada
rahvatervise hädaolukorra lahendamiseks ning võib nõuda müügiloahoidjatelt ja arendajatelt
selleks vajalikku teavet. Rakkerühm võib anda soovitusi ravimi kasutamiseks eriloa alusel või
müügiloata ravimi kasutamise ja turustamise kohta (kooskõlas direktiivi 2001/83/EÜ artikliga
5). Pärast soovituse saamist võtab inimtervishoius kasutatavate ravimite komitee vastu
arvamuse ravimi kasutus- ja turustustingimuste ning sihtrühma kohta. Artikli 17 kohaselt
teavitab EMA koostöös liikmesriikide pädevate asutustega avalikkust rakkerühma tööst. Artikli
18 kohaselt töötab EMA välja ja hooldab rakkerühma tööks vajalikke elektroonilisi vahendeid
teabe ja andmete esitamiseks ning kasutab digitaristut, mis hõlbustab mujalt kui kliinilistest
uuringutest saadud terviseandmete kiiret kättesaadavust, analüüsi ja vahetamist. Amet
koordineerib sõltumatuid vaktsiinide tõhususe ja ohutuse jälgimise uuringuid koostöös
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega ning eelkõige uue vaktsiinide seireplatvormi
kaudu.
4) Esmatähtsate meditsiiniseadmete nappuse jälgimine ja leevendamine ning
eksperdirühmade toetamine (ptk IV)
Artikkel 19 sätestab meditsiiniseadmete juhtühma loomise, kuhu kuuluvad ameti esindaja,
komisjoni esindaja ja üks juhtivesindaja igast liikmesriigist. Juhtühma tegevust toetab töörühm,
mis koosneb liikmesriikides meditsiiniseadmetega tegelevate pädevate asutuste ühtsetest
kontaktpunktidest.
Artikli 20 kohaselt võtab juhtrühm rahvatervise hädaolukorra korral vastu rahvatervise
hädaolukorras esmatähtsateks meditsiiniseadmeteks peetavate seadmete loetelu ning nende
seadmete pakkumise ja nõudluse jälgimiseks vajaliku teabekogumi.
Artikli 21 kohaselt juhtrühm jälgib rahvatervise hädaolukorras kasutatavate esmatähtsate
meditsiiniseadmete loetelusse kantud seadmete pakkumist ja nõudlust, et teha kindlaks nende
seadmete võimalik või tegelik nappus.
Artikli 22 kohaselt juhtrühm esitab komisjonile ja tootjate allvõrgustikule regulaarselt
aruandeid jälgimistulemuste kohta ning annab teada esmatähtsate meditsiiniseadmete
loetuelusse kantud seadmete võimalikust või tegelikust nappusest. Epidemioloogiliste andmete
12
alusel meditsiiniseadmete vajaduse prognoosimiseks teeb juhtrühm koostööd ECDC-ga ning
esitab vajadusel koondandmed ja prognoosid nõudluse kohta. Juhtrühm võib anda soovitusi
vajalike ennetus- ja leevendusmeetmete kohta ning koordineerida meetmeid riikide pädevate
asutuste, meditsiiniseadmete tootjate, teavitatud asutuste ja muude üksuste vahel.
Artikkel 23 sätestab EMA ülesanded seoses meditsiiniseadmete juhtrühma tegevuse
toetamisega. EMA haldab riikide pädevate asutuste kontaktpunktide töörühma,
meditsiiniseadmete tootjate, volitatud esindajate ja teavitatud asutuste ühtsete kontaktpunktide
nimekirja ning töötab välja elektroonilise jälgimise ja teatamise ühtlustatud süsteemid.
Artikkel 24 sätestab meditsiiniseadmete tootjate, volitatud esindajate ja teavitatud asutuste
kohustuse esitada meditsiiniseadmete varustamise jälgimiseks vajalikke andmeid ning teavet
meetmete rakendamise ja tulemuste kohta.
Artikkel 25 sätestab liikmesriikide kohustused meditsiiniseadmete nappuse jälgimisel ja
leevendamisel, sh kohustuse esitada nõutud andmeid (sealhulgas teave esmatähtsate
meditsiiniseadmete loetuelusse kantud seadmetega seotud vajaduste kohta ning olemasolevad
ja hinnangulised andmed nõudluse mahu kohta) ning järgida soovitusi ennetus- ja
leevendusmeetmete kohta.
Artikkel 26 sätestab komisjoni roll meditsiiniseadmete nappuse jälgimisel ja leevendamisel.
Artikli 27 kohaselt teavitab EMA koostöös liikmesriikide pädevate asutustega avalikkust
meditsiiniseadmete juhtrühma tööst.
Artikkel 28 sätestab EMA ülesandena tagada meditsiiniseadmete eksperdirühmade tegevuse
toetamine ja sekretariaaditeenused (alates 1. märtsist 2022). Meditsiiniseadmete
eksperdirühmad tegutsevad rakendusotsuse (EL) 2019/1396 alusel ja täidavad määruse (EL)
2017/745 artikli 106 lõigetes 9 ja 10 määratud ülesandeid.
5) Lõppsätted (ptk V)
Artikli 29 kohaselt tagab EMA ravimite juhtrühma ja meditsiiniseadmete juhtrühma koostöö.
Artiklis 30 on sätestatud konfidentsiaalsusega seotud nõuded. Artikli 31 kohaselt jõustub
määrus üldises korras kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas
ning on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides
EELNÕU VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE
PÕHIMÕTTELE
Eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna seatud eesmärki ei ole võimalik
saavutada üksnes liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega. Ettepanekutega kavandatud
meetmed on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsed ning võtavad arvesse EL ja
liikmesriikide vahelist pädevuste jaotust.
Rahvatervisealased hädaolukorrad (nt COVID-19 pandeemia) mõjutavad kõiki liikmesriike.
Kuigi liikmesriigid vastutavad rahvatervisekriiside ohjamise eest riiklikul tasandil, siis tõsiste
terviseohtude piiriülese mõju tõttu on põhjendatud liikmesriikide tegevuste koordineerimine
EL tasandil. ELTL artikli 2 lõike 5 kohaselt peab liit võtma meetmeid liikmesriikide meetmete
toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks, ilma et see asendaks liikmesriikide pädevust
nendes valdkondades. Globaliseerunud ühiskonnas liiguvad inimesed ja kaubad üle piiride ning
haigused ja saastunud tooted levivad kiirelt kogu maailmas. Seetõttu peavad riikide
rahvatervisealased meetmed olema omavahel kooskõlas ja koordineeritud, et piirata selliste
ohtude edasist levikut ja minimeerida nende tagajärgi. Ettepanekutes tuginetakse COVID-19
kriisist saadud kogemustele ning eesmärk on tugevdada olemasolevaid struktuure ja
13
mehhanisme, et parandada kaitset, ennetamist, valmisolekut ja reageerimist kõigi terviseohtude
korral. EL tasandi lisaväärtust loovateks meetmeteks on näiteks EL ja liikmesriikide
seiresüsteemide tugevdamine ning terviseohtude avastamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks
vajalike võrreldavate andmete kogumine, analüüs ja ühiste riskihindamiste läbiviimine. Samuti
on vajalik EL ühine tegutsemine ravimite ja meditsiiniseadmete varustamise tagamisel ning
pakkumise ja nõudluse jälgimisel, arvestades liikmesriikide sõltuvust globaalsetest
tarneahelatest.
ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Eesti õigusruum ja kriisireguleerimise korraldus
Eestis reguleerib valdkonda hädaolukorra seadus (HOS), tervishoiuteenuste korradamise
seadus (TTKS) ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS). Lisaks on 2018.a vastu
võetud elanikkonnakaitse kontseptsioon7.
HOS sätestab kõikide valdkondade üleselt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja eraettevõtjate
rolli võimalike hädaolukordade ennetamisel, nendeks valmistumisel ja lahendamisel. Lisaks
sätestatakse seaduses üleüldine hädaolukorra lahendamise korraldus ning hädaolukorra
lahendamise juhtasutuse õigused ja kohustused.
TTKS (§59) sätestab tervishoiualase hädaolukorra juhtimisstruktuuri ning tervishoiuteenuste
osutamise korralduse hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra
ajal.
NETS sätestab nakkushaiguste seire ja tõrje ning epideemilise leviku tõkestamise korralduse.
Riigi tasandil korraldab nakkushaiguste seiret ja tõrjet Sotsiaalministeerium, kes täidab
rahvatervise seaduses sätestatud ülesandeid ning juhib nakkushaiguste tõrjeks tehtavat tööd.
Nakkushaiguste ennetamise, seire ja tõrje valdkonnas on pädev asutus Terviseamet. NETS §
18 sätestab Terviseameti ülesanded, sh:
nakkushaiguste epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise koostamine,
nakkushaiguste leviku tendentside määramine ja hindamine;
Nakkushaiguste rahvusvahelises tõrjes osalemisel volitatud asutuse ülesannete täitmine
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse varajase teavitamise ja reageerimise
süsteemi käitlemisel Eestis;
Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni volitatud kontaktasutuse
ülesannete täitmine bioloogiliste ohutegurite osas seoses rahvusvaheliste tervise-
eeskirjade rakendamisega;
pädeva asutusena Maailma Terviseorganisatsiooni ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje
Euroopa Keskuse haigusspetsiifilises epidemioloogilises tegevuses osalemine,
sealhulgas osalemine rahvusvahelistes haiguste tõrje programmides, täites
nakkushaiguste asjakohastes uuringuvaldkondades riikliku referentlabori rolli.
Nakkushaiguste tõrjeks tehtava rahvusvahelise koostöö ja teavitamise nõuded ning kord on
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 13.11.2003 määrusega nr 281.
Siseministeerium vastutab sisejulgeoleku poliitika ja koordineerimise eest ning tal on keskne
roll kriisireguleerimises. Siseministeerium on ka EL elanikkonnakaitse mehhanismi (UCPM –
Union Civil Protection Mechanism) kontaktpunktiks, mis hõlmab koostööd EL kriisidele
7
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/organisatsioon/failid/rakkeryhmad/elanikkonnakaitse_kontseptsioon_15.02.2018.pdf
14
reageerimise koordineerimise keskusega (ERCC - Emergency Response Coordination Centre).
Siseministeerium koordineerib Eesti osalemist EL elanikkonnakaitse mehhanismi tegevustes,
sh ühisressurssi (ECPP – European Civil Protection Pool) ning EL ülesesse täiendavasse
võimekuste kogumisse (rescEU) panustamisel. rescEU ühe võimekusena loodi 2020. a kevadel
COVID-19-le reageerimiseks ELi meditsiinivaldkonna ühisreserv. EL elanikkonnakaitse
mehhanismi kaudu koordineeritakse ELi tasandil liikmesriikidevahelist koostööd
hädaolukordade ennetamisel, valmisolekul ja neile reageerimisel sektoriteüleselt.
Valdkondlike hädaolukorra riskianalüüside (HORA) ja hädaolukorra lahendamise plaanide
(HOLP) koostamine kuulub vastava ministeeriumi pädevusse. HOS-ga on reguleeritud
üldpõhimõtted kõikide valdkondade, sealhulgas tervishoiu, riskide hindamise ja plaanide osas.
Rahvatervise hädaolukorraks valmisolekuplaani koostamine ja sellega seotud EL tasandi
koordineerimine jääb ka edaspidi Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse.
Hädaolukordadeks valmistumiseks koostatakse erinevate ametkondade koostöös valdkondlik
riskianalüüs, mis võimaldab järjepidevalt hinnata, millised on peamised elanikkonda
ähvardavad hädaolukorrad, millised on nende võimalikud tagajärjed ja kas ollakse valmis
sellistes olukordades hakkama saama. Eestis on riskide hindamise süsteem detsentraliseeritud.
Hädaolukorra riskianalüüsi nõuded ja riskianalüüsi koostamise korra kehtestab siseminister
määrusega. Riskianalüüsid koostatakse iga kolme aasta tagant, viimane neist koostati 2018.
aastal ning 2020.a lõpuks on kavandatud ajakohastatud hädaolukorra riskianalüüside
kinnitamine. Siseministeerium esitab Euroopa Komisjonile EL elanikkonnakaitse mehhanismi
raames tehtava koostöö kaudu regulaarselt iga kolme aasta järel koondülevaateid Eesti riskide
ja nende maandamismeetmete kohta, sealhulgas tervishoiu valdkonnas.
Iga hädaolukorra kohta koostatakse hädaolukorra lahendamise plaan, kus asutused lepivad
kokku, kuidas nad koostöös hädaolukorda lahendavad. Plaani koostamine on vajalik, et
asutustel oleks operatiivne ja toimiv lahendusplaan ühtseks tegutsemiseks. Plaanis
täpsustatakse hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuuri, osalevate asutuste või isikute
ülesandeid, teabevahetuse ja avalikkuse hädaolukorrast teavitamise korraldust, rahvusvahelise
koostöö korraldust ning muid vajalikke küsimusi. Hädaolukorra lahendamise plaanid kiidavad
heaks vastav ministeerium ja Siseministeerium. Nõuded hädaolukorra lahendamise plaanile ja
selle koostamise korra kehtestab siseminister määrusega.
Kehtiva HOS § 11 kohaselt moodustatakse riigi tegevusvaru hädaolukorra lahendamiseks
hädaolukorra riskianalüüsist ja hädaolukorra lahendamise plaanist lähtudes. Riigi tegevusvaru
moodustamise, varu moodustaja, varu moodustamise eesmärgi, viisi ja rahastamise ning varu
hoidmise, kasutamise ja uuendamise üle järelevalve tegija otsustab Vabariigi Valitsus
korraldusega. Riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu rahastatakse tervishoiuvaldkonna
varu moodustamist, hoidmist ja uuendamist. Riigi tervishoiuvaldkonna varu moodustamise ja
uuendamise eest vastutab Terviseamet. Lisaks on TTKS-s sätestatud kiirabibrigaadi pidajate
ja haiglavõrgu haigla pidajate kohustus tagada tervishoiuteenuse osutaja tegevus- ehk
toimepidevusvaru.
Euroopa Ravimiametiga suhtluses ravimite alal on pädev asutus Ravimiamet. Selleks, et veelgi
paindlikumalt ja kiiremini ravimituru muutustele eriolukorras reageerida muudeti 2020. a
maikuus ravimiseadust (RavS) ning viidi sisse sätted, mis annavad Ravimiametile laiendatud
õiguse vastu võtta otsuseid hädaolukorras ning eelkõige raviminappuse koordineerimisel, et
tagada vajadusel ravimitega varustamine (muudatus jõustus 07.05.2020). RavS § 15 alusel
hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras, kui see on vajalik
inimeste elu ja tervise kaitseks ning kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada
elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt piirata
ravimite väljastamist (nii jae kui hulgimüügi tasandil). Samuti võib Ravimiamet lubada
15
erandeid seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa
nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe
edastamise nõuete täitmisest ning piirata ravimireklaami, kui see on vajalik inimeste elu ja
tervise kaitseks.
Eestis on ravimite müügiloahoidjatel ja hulgimüüjatel kohustus esitada teateid ravimite
tarnehäirete kohta. Müügiloahoidja peab ravimi Eestis turustamise katkestamisest ja selle
põhjusest Ravimiametit teavitama vähemalt kaks kuud enne võimalikku tarnehäiret8. Samuti on
COVID-19 pandeemia kogemusele tuginedes muudetud ravimite hulgimüügi tasandi
laovarudest regulaarse teavitamise süsteemi. Kui varasemalt esitas ravimite hulgimüügiettevõte
Ravimiametile kord kvartalis koondaruande eelneva ajaperioodi jooksul hangitud, väljastatud
ja laos olevate ravimite kohta, siis üleriigilise eriolukorra ajal kohustati suuremaid hulgimüüjaid
esitama laoseisu aruannet igal tööpäeval. Aruandekohustuse tihedamaks muutmise praktika
osutus kasulikuks, kuna pidev ülevaade ravimite laoseisude kohta võimaldas vältida mitme
ravimi tarneraskustesse sattumist ning oli ja on vajalik Ravimiametile ravimite kättesaadavuse
juhtimisel. Kujunenud olukorras, kus väga paljud riigid, ka Eesti, on COVID-19 pandeemiast
põhjustatud hädaolukorras või hädaolukorra ohus, ei ole majanduse stabiliseerumine pärast
globaalset eriolukorda ettearvatav. Võimalik, et ravimite vajadus suureneb ootamatult ning
tarned võivad takerduda seoses häiretega transiidikoridorides või logistikas, mistõttu on vajalik
iganädalane andmevoog ravimite laoseisu kohta Eestis. Ravimite kättesaadavuse tagamiseks
võib vajalikuks osutuda tavapärasest erinevate meetmete rakendamine. Seetõttu kohustatakse
hulgimüügi tegevusloa omajaid, kelle eelmise aasta osakaal ravimiturul moodustab vähemalt
10% inimestel kasutatavate ravimite turumahust, esitama iganädalaselt Ravimiametile laoseisu,
et riik saaks mõistlikult hinnata muutusi ravimite kättesaadavuses9.
Muud EL tasandi kriisi koordineerimise ja reageerimise mehhanismid
2013. aastal loodi ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele10, mis toetab
suurte ja keeruliste kriiside puhul kiiret ja koordineeritud otsuste tegemist ELi poliitilisel
tasandil. IPCR on ELi raamistik, millega koordineeritakse valdkonnaülestele kriisidele
reageerimist kõrgeimal poliitilisel tasandil. Mehhanism võidakse aktiveerida kolmel reziimil –
teabejagamine, seire ja täies ulatuses aktiveerimine, mis hõlmab ettepanekute koostamist ELi
meetmete kohta, mille üle otsustatakse nõukogu või Euroopa Ülemkogu tasandil. Lisaks
toimuvad mitteametlikud ümarlauad, koostatakse analüütilised aruanded, käivitatakse
veebiplatvorm teabe jagamiseks ja kogumiseks ning ööpäevaringne kontaktpunkt, et tagada
pidev side peamiste osalistega. COVID-19 pandeemiaga seoses aktiveeris eesistujariik
2. märtsil 2020 IPCRi mehhanismi täies ulatuses.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL11 on loodud liidu
elanikkonnakaitse mehhanism (UCPM), mida on täiendatud otsusega (EL) 2019/42012.
Elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu on liikmesriikidel võimalik esitada abipalve, juhul kui riigi
enda suutlikkus hädaolukorrale reageerida on ammendunud või nähakse vajadust täiendavate
võimekuste järele. Kõik EL elanikkonnakaitse mehhanismis osalevad riigid (sh nii liikmesriigid kui
ka osalevad riigid) võivad vabatahtlikkuse alusel oma vahendeid abivajajale appi saata spontaansete
pakkumiste kaudu või ühisressursi kaudu (ECPP). Juhul kui nendest meetmetest ei piisa, saab alates
2019. a vastu võetud uuendustega EL kriisidele reageerimise keskus (ERCC) koostöös vastavat
rescEU võimekust võõrustava liikmesriigiga otsustada sobiva rescEU võimekuse väljasaatmise üle,
8
https://ravimiamet.ee/tarneraskused-1
9
https://ravimiamet.ee/riik-saab-tulevikus-paremini-hinnata-muutusi-ravimite-k%C3%A4ttesaadavuses
10
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018D1993&from=EN
11
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013D1313&from=EN
12
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019D0420&from=EN
16
et hädaolukorda leevendada. Kui ECPP ressursse võib saata appi mistahes riigile maailmas, siis
rescEU võimekuste väljasaatmine on 2019. a otsuse kohaselt võimalik üksnes teistesse EL
liikmesriikidesse või üksnes teatud juhtudel kolmandatesse riikidesse juhul, nt kui sealne
hädaolukord mõjutab otseselt ELi kodanikke. Paralleelselt on hetkel käimas läbirääkimised ka
elanikkonnakaitse mehhanismi tugevdamiseks 02.06.2020 esitatud komisjoni ettepanekute
alusel. Kavandatavate muudatuste rakendumise järel on võimalik, et lisandub võimalus
pakkuda transpordi ja logistika teenust eraldi võimekusena, et toetada liikmesriikide
hakkamasaamist ulatuslike hädaolukordadega ning kiireloomulistel juhtudel võiks Euroopa
Komisjon hankida otse teatavaid rescEU lisavahendeid. Euroopa Komisjon on praeguseks
sõlminud lepingud rescEU meditsiinivarude võõrustamiseks üheksa liikmesriigiga (Rumeenia,
Saksamaa, Kreeka, Taani, Ungari, Rootsi, Holland, Belgia ja Sloveenia). Tegemist on
liikmesriikides paiknevate logistikakeskustega, kus hetkel hoiustatakse isikukaitsevahendeid ja
hingamisaparaate, tulevikus ka laboritarvikuid, meditsiiniseadmeid, vaktsiine jmt. rescEU
võimekusi rahastatakse suurel määral ELi eelarvest. 2019. a jõustunud UCPM otsuse kohaselt
kaetakse väikese tõenäosuse, kuid suure mõjuga õnnetusega (nt keemilised, bioloogilised,
radioloogilised ja tuumaintsidendid) seotud riskide maandamiseks võimekuste loomist 100%
EL vahenditest.
Sotsiaalne mõju
COVID-19 pandeemial on olnud väga olulised negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed tööhõivele,
inimeste majanduslikule ja psühholoogilisele toimetulekule ning haridusvaldkonnale. RITA
programmist on algatatud mitmeid uuringuid, mille eesmärgiks on täpsemalt hinnata COVID-
19 pandeemia sotsiaalseid mõjusid13.
Piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise süsteemide tõhustamisel oleks
tulevikus negatiivseid mõjusid võimalik vähendada terviseohtude varajase avastamise,
ennetamise ja tõhusate ohjemeetmete kaudu.
Eesti Panga majandusprognoosi14 kohaselt on COVID-19 kriisist tulenevalt Eestis tööhõive
järsult vähenenud. Prognooside kohaselt viiruse teise laine tõttu tööpuuduse määr mõnevõrra
tõuseb ja tipneb 2021. aasta alguses pisut enam kui 10% juures. Kuigi Eesti majanduslangus on
seni olnud üks pehmemaid, on hõive vähenenud ulatuslikumalt kui enamikes teistes Euroopa
riikides. See on tingitud sellest, et rahvusvahelises võrdluses paindlik tööturg võimaldas hõivel
juba kevadsuvel uute oludega kiiremini kohaneda.
Kasvanud on ka registreeritud töötute arv ja osatähtsus toimetulekutoetuse saajatest. Alates
märtsi keskpaigast on töötuna arvele võetud 78 838 uut töötut (27.12.2020 seisuga) ja töötuna
arvel olevate inimeste arv on kasvanud ca 45% võrra. Kui 2019. aasta III kvartalis oli töötute
osakaal toimetulekutoetuse saajatest 31,6% (3281 inimest), siis 2020. aasta III kvartalis 36,3%
(3912 inimest).
Ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11.06.2020 resolutsioonis15 leitakse, et COVID-19
mõju tööturule on ulatuslik ning viirusest tulenevad majandusšokid mõjutavad töömaailma
kolmel olulisel viisil: 1) töökohtade arv (nii töötus kui ka vaeghõive); 2) töö kvaliteet; 3) mõju
13
Näiteks uuringud: „COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud
poliitikameetmete tõhususe hindamine“ ja „COVID-19-ga seotud tegevuspiirangute sotsiaalse ja majandusliku
mõju ning riigi kriisimeetmete tõhususe hindamine elanikkonna sotsiaalmajandusliku heaolu maksimeerimiseks“
14
Eesti Panga majandusprognoos 2020-2023 (https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majanduse-kriisieelne-
tase-taastub-toenaoliselt-jargmise-aasta-teises-pooles-16122020)
15
EESC resolutsioon 11.06.2020 „Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekud COVID-19 kriisi järgse
ülesehituse ja taastumise kohta“
17
konkreetsetele rühmadele, kes on tööturu negatiivsete tulemuste suhtes haavatavamad. Mõned
töötajate kategooriad on rohkem mõjutatud, sest neil puuduvad sotsiaalsed turvavõrgud:
ebakindla töökohaga noored, eakad töötajad, puuetega töötajad, naised, sest nad on kõige
tõsisemalt mõjutatud sektorites üleesindatud või pereliikmete eest hoolitsemise tõttu kodused,
füüsilisest isikust ettevõtjad või platvormitöötajad, madalapalgalised töötajad, võõrtöötajad ja
need, keda kutsutakse nähtamatuteks töötajateks, st deklareerimata töö tegijad. Tõenäoliselt
suureneb märkimisväärselt ka palgavaesus. Eurofoundi läbiviidud uuringu „Elamine, töötamine
ja COVID-19“ 16 2020.a aprillis avaldatud esialgsetest tulemustest17 nähtus, et COVID-19
pandeemia kriisi majanduslike mõjude tõttu oli rahalistes raskustes rohkem kodumajapidamisi
kui enne kriisi algust. Peaaegu pooled vastajatest (47 %) märkisid, et nende leibkonnal on raske
ots-otsaga toime tulla. Uuringu esialgsed tulemused näitasid märkimisväärset emotsionaalset
distressi, inimeste ebakindlust majandusliku olukorra pärast ja madalat usaldust institutsioonide
vastu. 2020.a septembris avaldatud uuringutulemuste kohaselt on olukord mõnevõrra
leevendunud tänu rakendatud toetusmeetmetele. Samas tulid uuringust välja suured riikide ja
sotsiaalmajanduslike gruppide vahelised erisused, mis viitavad ebavõrdsuse süvenemisele.
Pandeemia ohjemeetmetega kaasneb ka vaimse tervise probleemide sagenemine, mis võib olla
tingitud isolatsioonimeetmetega kaasnevast eraldatusest või ka haigestunute
stigmatiseerimisest18. Kõrgendatud risk läbipõlemiseks ja vaimse tervise häirete tekkeks on
eesliinitöötajatel, kes kogevad suurt töökoormust ja kõrgenenud vastutust. Haavatavate
gruppide hulka kuuluvad puuetega ja krooniliste tervisehäiretega inimesed, vanemaealised,
töötud ja majanduslike toimetulekuraskustega inimesed, samuti lapsed ja noored. ÜRO
hinnangul on hädaolukorra ajal väga oluliseks ohuks naistevastase vägivalla suurenemine19.
COVID-19 pandeemial on olnud oluline mõju ka haridusvaldkonnale20, ohustades järjepideva
õppetegevuse toimumist ja tuues kaasa olulisi muudatusi õppetegevuse korralduses.
Mõju majandusele
COVID-19 pandeemia kogemusele tuginedes on piiriülestel terviseohtudel oluline negatiivne
mõju majandusele ja siseturu toimimisele21. Seetõttu on oluline rahvatervisemeetmete
kavandamisel ja rakendamisel arvestada ka laiemate mõjudega majadusele ja ühiskonnale.
Euroopa Komisjoni 2020. aasta sügisese majandusprognoosi22 kohaselt kahaneb euroala
majandus 2020. aastal 7,8% (EL 7,4%) ning kasvab seejärel 2021. aastal 4,2% (EL 4,1%) ja
2022. aastal 3% (EL 3%). Euroala töötuse määr tõuseb prognoosi kohaselt 2019. aasta 7,5%-lt
2020. aastal 8,3%-le (EL - 2019. aasta 6,7%-lt 2020. aastal 7,7%-le) ja 2021. aastal 9,4%-le (EL
8,6%) ning langeb seejärel 2022. aastal 8,9%-le (EL 8%).
Nakkuse leviku tõkestamiseks kehtestatud liikumispiirangud häirivad majandustegevust
mitmetes valdkondades. COVID-19 pandeemia näitel on eriti haavatavad kaubandus- ja
16
Eurofound (2020), Living, working and COVID-19, COVID-19 series, Publications Office of the European
Union, Luxembourg https://www.eurofound.europa.eu/et/publications/report/2020/living-working-and-covid-19
17
https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_publication/field_ef_document/ef20058en.pdf
18
Kroonviiruse kriisi psühhosotsiaalsed mõjud ja sekkumisvalikud, VATEK ekspertarvamus 17.04.2020
19
https://www.un.org/sites/un2.un.org/files/policy_brief_on_covid_impact_on_women_9_april_2020.pdf
20
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-8610-2020-INIT/et/pdf
21
Georgieva, C., 2020, The Great Lockdown: Worst Economic Downturn Since the Great Depression. IMFi pressiteade nr 20/98.
22
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_20_2021
18
turismisektor. Eesti Panga majandusprognoosi23 kohaselt kahaneb Eesti majandus 2020.a 2,5%
ning majanduse väljavaade on ebakindel. Kuigi vaktsiiniuudised suurendavad lootust kriisist
jagu saada, on prognoosiga seotud määramatus endiselt väga suur, sest pandeemia kulg ning
sellest tulenevalt ka piirangud ja nende mõju majandusele võivad oodatust märkimisväärselt
erineda. Kuigi prognoosi põhistsenaariumi järgi kasvab majandus järgmisel aastal 2,9%, siis
negatiivse stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus järgmisel aastal 1,8% kahaneda. Lai
prognoosivahemik on tugevalt seotud euroala väljavaatega, kus majanduskasv jääb 2021. aastal
vahemikku 0,4%–6%. Arenguseire Keskuse raporti24 kohaselt kahandas pandeemia esimene
laine Eesti ettevõtete käivet 3,5 miljardi euro võrra.
Koroonaviiruse tõttu on vähenenud riigieelarve maksutulu (ka suvekuudel oli Eesti maksutulu
umbes 20-30 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem) ja on lisandunud riigieelarve kulud.
Riigieelarve täiendavateks kuludeks on peamiselt koroonaviiruse ohjemeetmete ja raviga
seonduvad kulud, ajutise töövõimetuse kulud ning ettevõtete kriisitoetuse meetmete kulud.
Töötasuhüvitist on makstud 256 miljoni euro ulatuses u 137 500 inimesele. EAS on
ettevõtetetele kriisitoetusena maksnud u 33,7 milj eurot.25
Euroopas on ühiskonna ja majanduspoliitika toetamise meetmete maht hinnanguliselt peaaegu
3 triljonit eurot (16 % ELi 2019. aasta SKPst).26 ELi majanduslike meetmete kava
koroonaviirusele reageerimiseks on 165 miljardit eurot, mis on seotud ELi ühiste
rahastamisallikatega toetuste ja rahastamisvahendite kujul.
COVID-19 pandeemia tõi kaasa ka olulisi tõrkeid siseturu toimimisel. Piirikontrollide
taastamine häiris oluliselt rahvusvahelist kaubandust. Mitmed liikmesriigid kehtestasid
ekspordipiiranguid, mis takistasid kriisilahendamiseks hädavajalikele toodete nagu ravimid,
meditsiiniseadmed ja isikukaitsevahendid vaba ringlust siseturul.
Valmisoleku tugevdamine piiriüleste terviseohtude varajaseks avastamiseks ja ennetamiseks
ning ohtudele reageerimise tõhustamine aitab tulevikus vähendada negatiivseid mõjusid
majandusele. Selle eelduseks on ka liikmesriikide vahelise koordineerimise parandamine
meetmete osas, mis võivad mõjutada siseturu toimimist.
Ettepanekutes kavandatud meetmetel digitaalsete andmevahetusplatvormide ja kaasaegsete
tehnoloogiate kasutuselevõtuks andmete kogumisel ja analüüsimisel, on positiivne mõju
Euroopa andmemajandusele ja digitaalsele innovatsioonile. Ettepanekud epidemioloogiliseks
seireks vajaliku EL tasandi IT-taristu arendamiseks panustavad Euroopa terviseandmeruumi
loomisse ning soodustavad innovatsiooni ja teadusuuringuid, tagades erinevate andmebaaside
koostoime, hõlbustades andmete jagamist ja andmetele juurdepääsu.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Ettepanekutes kavandatud meetmel on otsene mõju Terviseameti ja Ravimiameti
töökorraldusele. Mitmeid ettepanekus toodud ülesandeid täidavad Terviseamet ja Ravimiamet
juba praegu, kuid osaliselt võib lisanduda ka uusi ülesandeid. Seoses tegevuste tõhustamisega
ja uute ülesannete lisandumisega tuleb üle vaadata praegune töökorraldus ja ressursivajadus.
Piiriüleseid terviseohtusid reguleeriva määruse eelnõus ja ECDC asutamise määruse eelnõus
ette nähtud liikmesriigi pädeva asutuse ülesandeid täidab Terviseamet. Lisaks kuuluvad
23
Eesti Panga majandusprognoos 2020-2023 (https://www.eestipank.ee/press/prognoos-majanduse-kriisieelne-
tase-taastub-toenaoliselt-jargmise-aasta-teises-pooles-16122020)
24
Arenguseire Keskuse uuring „Viiruskriisi mõju Eesti majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“
25
https://www.eas.ee/covid-19-moju-eesti-majandusele
26
EESC 11.06.2020 resolutsioon
19
Terviseameti pädevusse Euroopa Ravimiameti määruse eelnõus ette nähtud meditsiiniseadmete
varustamise jälgimisega seotud ülesanded.
Terviseameti põhimääruse27 kohaselt on ameti üheks tegevusvaldkonnaks nakkushaiguste seire,
ennetus ja tõrje. Terviseamet vastutab kriisireguleerimise ja kriisideks valmisoleku eest
tervisevaldkonnas. Terviseameti ülesandeks on ka riigi tervishoiuvaru moodustamine ja
uuendamine ning riigi antidootide (vastumürkide) varu moodustamine ja uuendamine koostöös
Eesti Haigekassaga.
Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna põhiülesanneteks on nakkushaiguste seire ja
epideemiatõrje tegevuste korraldamine, nakkushaiguste registri pidamine, nakkushaiguste
levikutendentside määramine ja hindamine, Eesti riigipiiril nakkushaiguste leviku tõkestamise
korraldamine, immuniseerimisalaste andmete kogumine ja analüüsimine, immuunpreparaatide
ja antiretroviirusravimite varu käitlemine ning rahvusvaheliste kiirteavitus- ja
reageerimissüsteemidega seotud funktsioonide täitmine. Terviseameti koosseisu kuuluvate
laborite põhiülesanneteks on mikrobioloogiliste, viroloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste
uuringute tegemine, valmisoleku tagamine erinevate haigustekitajate määramiseks, sealhulgas
harvaesinevate nakkushaiguste diagnoosimiseks ning Euroopa nakkushaiguste seirevõrgustikes
osalemine.
Erakorralise meditsiini osakonna põhiülesanneteks on tervishoiu hädaolukorraks valmisoleku
ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine oma
pädevuse piires.
Terviseamet koostab tervishoiusündmuste riskianalüüsi, milles hinnatakse tervisevaldkonna
peamisi riske, nende hädaolukorraks kujunemise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi ning
valmisolekut hädaolukorda lahendada. Tervisevaldkonnas on peamisteks hädaolukorraks
kujuneda võivateks riskideks nakkushaigused ja mürgistused. Teatud ebasoodsate tingimuste
kokkulangevusel võib nakkushaiguste ulatuslik levik põhjustada epideemia hädaolukorra, aga
ka paljude inimeste samaaegne mürgistus võib viia hädaolukorrani. Lisaks nakkushaigustega ja
mürgistustega seotud riskidele võivad ka teised sündmused ohustada otseselt või kaudselt
samaaegselt paljude inimeste elu ja tervist. Muid võimalikke terviseohtusid hinnatakse ka
Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Veterinaar- ja Toiduameti (alates
01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduamet), Kaitsepolitseiameti ning Riigi Infosüsteemide
Ameti koostatud hädaolukorra riskianalüüsides.
Terviseamet on teinud ECDC-ga tihedat koostööd alates keskuse loomisest 2005. aastal,
osaledes ECDC pädevate asutuste võrgustike töös. Terviseametil on keskne roll ECDC ja Eesti
rahvuslike ekspertide suhtluse korraldamisel. Eestist osaleb ECDC võrgustike töös
nakkushaiguste seire ja kontrolli valdkonnas ca 35 eksperti erinevatest asutustest, sh
Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Ravimiameti, Tartu Ülikooli
Kliinikumi, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla ja teiste asutuste esindajad.
Kontaktisikud osalevad erinevates Euroopa haigusspetsiifilistes programmides, võrgustikes ja
ECDC nõuandva kogu tegevustes. Mitmed eksperdid täidavad kontaktisiku kohustusi rohkem
kui ühes valdkonnas. Riiklikul tasandil koordineerib Terviseamet koostööd kontaktisikutega
töökoosolekute, ümarlaudade ja töörühmade kaudu. 15 aasta jooksul on Terviseametis tehtud
erinevaid arendusi nakkushaiguste kohta andmete kogumisel ja analüüsimisel, kaasajastatud on
kohustuslikule registreerimisele kuuluvate nakkushaiguste nimekirja ja andmete esitamise
skeeme, rakendatud on juhupõhine andmete esitamise süsteem. Erinevate nakkushaiguste
seirevõrgustike tegevused ja põhisuunad on aastate jooksul muutunud vastavalt
epidemioloogilisele olukorrale. Valmisoleku ja reageerimise valdkonnas on loodud
27
https://www.riigiteataja.ee/akt/13233888?leiaKehtiv
20
epidemioloogilise luure platvorm (EPIS) ja selle rakendamist on laiendatud. Käesoleval ajal
funktsioneerib EPIS rakendus, mille kaudu liikmesriigid saavad vahetada olulist informatsiooni
ja kogemusi. Terviseameti epidemioloogia valdkonna spetsialistid on saanud ECDC baasil
kaasaegset koolitust.
Määruse eelnõu vastuvõtmisel võib suureneda Terviseameti töökoormus seoses täiendavate EL
tasandi aruandluskohustustega ja auditeerimise läbiviimisega. Samuti kaasnevad kulud
epidemioloogiliseks seireks ja andmete edastamiseks vajalike IT-süsteemide arendamiseks ning
koosvõime tagamiseks EL tasandi seire- ja andmevahetusplatvormidega. Samas võimaldab IT
süsteemide arendamine ja andmete edastamise automatiseerimine hoida kokku aega ja
efektiivsemalt tööd korraldada. Suureneb ka Terviseameti spetsialistide võimalus osaleda üle-
euroopalistes koolitusprogrammides.
Meditsiiniseadmete nõudluse ja pakkumise jälgimiseks ning vastavate andmete edastamiseks
Euroopa Ravimiametile on vajalik edasi arendada Terviseameti meditsiiniseadmete ja
abivahendite andmebaasi võimaldamaks paremat ülevaadet tervishoiuasutustes
kasutuselolevatest seadmetest ning Eestis levitatavatest seadmest. Ennekõike on vaja
andmebaasi funktsionaalsust, mis võimaldaks eristada meditsiiniseadmete maaletoojaid ning
levitajaid (hulgi- ja jaemüüjaid). Samuti tuleks kaaluda õigusaktide muutmist selliselt, et
teavitamiskohustus laieneks ka levitajatele (hetkel EL õigusest tulenevalt kohustus ainult
seadme liikmesriigi turul esmasel kättesaadavaks tegijal ehk importijal) ning I klassi
meditsiiniseadmetest ja in vitro diagnostikameditsiiniseadmete levitamisest teavitamisele.
Lisaks on vaja arendada tervishoiuasutuste varude seisukorra vaadet ning luua võimalused
seadme kasutuselevõtmisest teavitamiseks.
Euroopa Ravimiameti tegevust reguleeriva määruse eelnõus sätestatud liikmesriigi pädeva
asutuse ülesanded kuuluvad peamiselt Ravimiameti pädevusse, välja arvatud
meditsiiniseadmete tarnekindluse jälgimine. Ravimiamet on ka seni osalenud EMA
koordineeritud tegevustes ja vastavates pädevate asutuste võrgustikes, mis on seotud ravimite
puudujääkide jälgimise, ennetamise ja leevendamisega. Määruse eelnõu vastuvõtmisel hakkab
Ravimiamet osalema artikliga 3 moodustatava ravimite nappuse ja ohutuse juhtrühma töös.
Kuna töörühm kutsutakse kokku üksnes ulatusliku sündmuse või EL tasandi rahvatervise
hädaolukorra tunnustamise korral, siis tavaolukorras sellega olulist lisakoormust ei kaasne.
Lisaks osaleb Ravimiamet liikmesriikides ravimitega tegelevate pädevate asutuste
kontaktpunktide esindajatest koosnevas töörühmas, mille ülesandeks on toetada ravimite
nappusega seotud infovahetust, ning vastavalt artiklile 11 esitab ravimite nappuse jälgimiseks
vajalikke andmeid.
EL tasandi tegevusteks vajalikud ja EL ametitele uute ülesannete panemisega seotud kulud
kaetakse EL eelarvest. EL ametites kaasneb eelnõudes toodud ülesannete elluviimisega seoses
täiendav ressursivajadus. Piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise
tugevdamiseks on võimalik kasutada ka uue EL terviseprogrammi „EL tervise
heaks“vahendeid. Programmi eelarve aastateks 2021-2027 on kokku 5,07 miljardit eurot
jooksvates hindades.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Kavandatud meetmed täiendavad Euroopa rohelise kokkuleppe kohaseid kliima- ja
keskkonnaalaseid poliitilisi strateegiaid ja meetmeid, millega toetatakse keskkonnatervise
parandamist, haiguste ennetamist ja vastupanuvõime suurendamist. Ettepanekutega
tugevdatakse ka raamistikku, mis hõlmab valmisolekut ja reageerimist bioloogilistele,
21
keemilistele, keskkonnaohtudele (sealhulgas kliimast tingitud ohtudele) või tundmatu
päritoluga ohtudele liidu tasandil kooskõlastatud terviseühtsuse põhimõtte raames.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Meetmed võivad kaudselt mõjutada riigi julgeolekut ja välissuhteid. Piiriülesteks
terviseohtudeks parem valmisolek on üks osa riigi üldise julgeoleku tagamisest. Ettepanekute
osaks on ka ELi rahvusvahelise koostöö toetamine, et suurendada üleilmset terviseohutust.
Oluline on seejuures EL koostöö WHO-ga, et edendada seire- ja hoiatussüsteemidest saadava
tõsiste piiriüleste terviseohtude teabe vahetamist globaalselt ning pakkuda rahvusvahelisi ja
kohapealseid rahvatervise hädaolukordadele reageerimise võimalusi. Ettepanekute eesmärgiks
on tugevdada EL võimekust pakkuda abi ja toetust ka EMP riikidele, kandidaatriikidele,
Euroopa naabruspoliitika riikidele ja teistele ELi partnerriikidele.
EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED
1.1. Toetame komisjoni ettepanekute eesmärki tugevdada EL tasandil
terviseohtudeks valmisolekut ja reageerimist ning paremini koordineerida
liikmesriikide tegevust. Toetame piiriüleste terviseohtude EL õigusraamistiku
kaasajastamist ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi
ECDC) ja Euroopa Ravimiameti kriisireageerimisega seotud ülesannete
laiendamist.
Põhjendus:
COVID-19 pandeemia on näidanud, et ELi terviseohtude ohjamise mehhanismidel on üldisi
puudusi, mis nõuavad liidu tasandil struktuursemat lähenemisviisi, et tulevaste tervisekriisidega
paremini toime tulla. Terviseohtudeks valmisoleku tugevdamiseks on vajalik tõhustada
valmisolekukavade väljatöötamist ja koordineerimist, arendada seire- ning varajase hoiatamise
ja riskihindamise süsteeme ning tugevdada EL tasandi koostööd ja koordineerimist. Haiguste
Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusel (ECDC) ja Euroopa Ravimiametil (EMA) on oluline
roll liikmesriikide tegevuste toetamisel, koondades EL tasandil terviseohtudeks valmisoleku ja
reageerimise planeerimiseks võrreldavaid andmeid, viies läbi riskianalüüse ja koordineerides
liikmesriikide võrgustike tegevust.
1.2. Peame vajalikuks paremini koordineerida erinevaid EL tasandi kriisile
reageerimise mehhanisme, et tõhustada nende koostoimimist. COVID-19
pandeemia kogemustele tuginedes on vajalik läbi viia põhjalikum analüüs, et
hinnata EL-is loodud kriisimehhanismide toimimist kogu EL-i hõlmava kriisi
tingimustes, sealhulgas sektorite ülese koostöö ning kriisisituatsioonis poliitilise
ja tehnilise tasandi otsuste koordineerimise tõhusust.
Põhjendus:
Komisjoni ettepanekud keskenduvad piiriülesteks terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise
tõhustamisele ning ei paku lahendusi olemasolevate erineva tasandi EL koordinatsiooni
mehhanismide paremaks koostoimimiseks. Võttes arvesse piiriüleste terviseohtude ja sellest
tingitud kriisi valdkonnaülest iseloomu on väga oluline sektorite vahelise koordineerimise ja
koostöö tagamine nii poliitilisel kui ka eksperttasandil. COVID-19 kriisis enim mõjutatud
22
valdkondadeks on olnud transpordisektor, siseturu poliitikad ja piirikontrolli alane koostöö,
samuti on nakkustõrje meetmetel suur mõju riikide tööturu- ja sotsiaalpoliitikatele.
Liikmesriikides ühtsema lähenemise tagamiseks on EL tasandil vaja operatiivsemat
infovahetust ja kiiremat reageerimist soovituste ja suuniste andmisel, et liikmesriikides oleks
võimalik teha operatiivseid otsuseid ühistel alustel ja ühtse info alusel.
EL-is on loodud mitmeid kriisile reageerimise ja koordineerimise mehhanisme (sh IPCR, EL
elanikkonnakaitse mehhanism). COVID-19 pandeemia kogemus näitas, et EL ei olnud valmis
nii ulatuslikule kõiki liikmesriike ja eluvaldkondi haaravale kriisile reageerimiseks. Kuigi
Euroopa Komisjon reageeris kiiresti ja olemasolevaid mehhanisme kohandati vajadustele
vastavalt kriisi käigus (näiteks ESI vahendite kasutusele võtmine, rescEU meditsiinivaru
loomine, konsulaarlendude erakordselt ulatuslik teostamine 2020.a kevadel jne), oleks siiski
vajalik läbi viia ka põhjalikum analüüs, et tulevikus oleks tagatud eri mehhanismide koostoime
vältides seejuures asjatut dubleerimist.
Vaatamata IPCR käivitamisele, on liikmesriikide vaheline tegevuste ja meetmete
koordineerimine osutunud keeruliseks. Osaliselt on IPCR ja eksperttasandil toimunud arutelud
olnud dubleerivad, mis ei pruugi anda lisaväärtust. Selleks, et vähendada aruandlusega
kaasnevat halduskoormust võiks kaaluda erinevate aruannete lihtsustamist ja koondamist ning
ühtlustada info kogumist ja esitamist erinevates töögruppides (nt IPCR, HSC jt).
1.3. Peame oluliseks ka rahvusvahelisel tasandil terviseohtudeks valmisoleku ja
reageerimise mehhanismide ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)
tugevdamist globaalsete tervisekriiside lahendamisel. Toetame rahvusvaheliste
tervise-eeskirjade (IHR) ülevaatamist ja nende täitmise järelevalve
tõhustamist, tagades seejuures WHO ülesannete täitmiseks vajalikud
ressursid. Oleme nõus vajadusel kaaluma täiendavate õiguslikult siduvate
rahvusvaheliste instrumentide kasutuselevõtmist.
Põhjendus:
WHO põhikirjaline mandaat on juhtida ja koordineerida globaalselt tervisealast tegevust, sh
nakkushaiguste puhangute ennetamist ja neile reageerimist. Samas on eriti COVID-19
pandeemia olukorras saanud selgeks, et WHO ressursid ja õiguslikud hoovad ei ole piisavad, et
rahvusvahelise kogukonna kõrgendatud ootustele vastata.
Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (International Health Regulations 2005, lühidalt IHR)
kinnitati 23. mail 2005 maailma terviseassambleel (jõustusid 15. juuni 2007). Vastuvõtmisest
alates on IHR muudetud ühel korral 2014.a (seoses kollapalaviku vaktsineerimise immunkaitse
kestusega). Tegemist on kõikidele WHO osalisriikidele õiguslikult siduva instrumendiga, mis
sätestab üldise õigusliku raamistiku ning määratleb riikide õigused ja kohustused
rahvatervisega seotud sündmuste ja hädaolukordade käsitlemisel. Eeskirjades on kindlaks
määratud kriteeriumid, mille alusel otsustatakse kas konkreetne sündmus kujutab endast
rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorda. Samuti sätestatakse riikide kohustus
teatada rahvatervise sündmustest, mida võib käsitleda rahvusvahelise tähtsusega
hädaolukorrana. Riikidel on kohustus luua ja säilitada seire ja reageerimise põhivõimekus ning
selle kohustuse täitmise jälgimiseks on sisse seatud aruandlusmehhanismid. Lisasätted
käsitlevad rahvusvahelise reisi ja transpordi valdkondi, näiteks rahvusvahelise liikluse jaoks
nõutavad tervisedokumendid. IHR kehtestab ka olulised kaitsemeetmed, et kaitsta reisijate ja
teiste isikute õigusi seoses isikuandmete töötlemisega, teadliku nõusoleku ja mitte-
diskrimineerimisega tervisemeetmete kohaldamisel.
23
2020.a maikuus toimunud maailma terviseassamblee 73. istungil võeti vastu Covid-19
teemaline resolutsioon28, milles esitati WHO peadirektorile üleskutse viia läbi sõltumatu ja
kõikehõlmav hindamine, et anda hinnang COVID-19 pandeemiale reageerimisel saadud
kogemustele ja õppetundidele ning WHO koordineeritud rahvusvahelisele tegevusele.
Käimasolevate sõltumatute hindamiste aruanded ja soovitused esitatakse 2021.a maikuus
toimuvale maailma terviseassambleele.
WHO on hindamise läbiviimiseks moodustanud sõltumatu paneeli (Independent Panel for
Pandemic Preparedness and Response29). Samuti on IHR ülevaatamiseks kokku kutsutud IHR
ülevaatekomitee (IHR Review Committee30), mis on esitanud hindamise vahearuande31.
Hindamise esialgsed tulemused näitavad, et WHO sekretariaadi ning osalisriikide rollid ja
vastutus vajavad suuremat selgust. Tõdetakse ka, et riikide poliitiline toetus ja eeskirjade
rakendamiseks eraldatud vahendid on olnud ebapiisavad nii riiklikul kui rahvusvahelisel
tasandil. Leitakse, et parandamist vajab eeskirjade täitmise jälgimine, kuna praegu on
aruandlusmehhanismid suures osas vabatahtlikud ja hõlmavad üksnes põhivõimete
rakendamist. Ühe võimalusena on kaalumisel inimõiguste nõukogus kasutusel oleva üldise
perioodilise hindamise mehhanismi sisseviimine. Samuti vaadatakse üle riikide poolt
ohuteatiste esitamine, riskihindamise läbiviimine ja rahvusvahelise tähtsusega hädaolukorra
väljakuulutamise protsess.
6. novembril 2020.a vastu võetud EL Nõukogu järeldustes EL rolli kohta WHO tugevdamisel
kinnitasid liikmesriigid pühendumust osaleda aktiivselt globaalsel tasandil pandeemiateks
valmisoleku ja reageerimise süsteemide tugevdamises ning WHO ees seisvate väljakutsete
lahendamises. Järeldustes tõdetakse, et WHO-le esitatud ootused ületavad organisatsiooni
võimekusi ja pole vastavuses praeguse rahastamisega. Lisaks WHO rahastamise
jätkusuutlikkuse tagamisele, tuleb tugevdada organisatsiooni sõltumatust, tehnilist võimekust,
aruandluskohustusi ja läbipaistvust. WHO eelarve on praegu väga suures sõltuvuses
vabatahtlikest annetustest, liikmemaksudest on kaetud vaid 20% eelarvest. Seejuures
rahastavad 15 suurimat doonorit 80% vabatahtlikest annetustest. WHO epideemiateks
valmisoleku programmi eelarvest on näiteks ainult 40% rahaliste vahenditega kaetud. See seab
piirangud organisatsiooni jätkusuutlikule arendamisele. WHO reformi võtmes on räägitud
sellest, et WHO tugevdamiseks peaks organisatsiooni liikmesriikide poolset rahastamist
suurendama, samuti tuleks üle vaadata inimressurssi vajadused.
1.4. Nõustume, et piiriülese terviseohu korral on vajalik EL tasandi hädaolukorra
tunnustamise koordineeritud mehhanism, mis võimaldab kiiresti reageerida
võimalikele terviseohtudele ja paindlikult käivitada EL kriisimehhanisme.
Samas peame vajalikuks liikmesriikide ja EL pädevate asutuste, eelkõige
ECDC, kaasamist otsuse tegemisse protsessi.
Põhjendus:
Rahvatervise hädaolukorras on vajalik kiire reageerimine ja liikmesriikide tegevuste
koordineerimine, mis eeldab ka operatiivset otsuste tegemist. Sõltumatu nõuandekomitee
koondaks EL tasandil parima rahvatervise ja muude seonduvate valdkondade ekspertiisi, mis
28
https://apps.who.int/gb/ebwha/pdf_files/WHA73/A73_R1-en.pdf
29
https://www.who.int/news-room/detail/09-07-2020-independent-evaluation-of-global-covid-19-response-
announced
30
https://www.who.int/teams/ihr/ihr-review-committees/covid-19
31
https://cdn.who.int/media/docs/default-source/emergency-preparedness/b148_19-
en.pdf?sfvrsn=c96756bc_1&download=true
24
aitaks komisjonil hinnata rahvatervise ohtusid ning anda soovitusi rahvatervise hädaolukorras
tegutsemiseks. Nõuandekomitee võiks anda soovitusi ka sektorite ülestes valdkondades, nt
rahvusvahelise reisijate veoga seoses. Samas on oluline, et otsuste tegemisse oleksid kaasatud
ka liikmesriikide ja EL pädevad asutused, kes valdavad olukorra hindamiseks vajalikku teavet
ja peamiselt vastutavad ohjemeetmete rakendamise eest.
1.5. Nõustume liidu terviseohtusid käsitleva valmisoleku- ja reageerimise kava
väljatöötamisega, kuid peame vajalikuks täpsustada eelnõus kava sisu ja
koostamisega seonduvat, sealhulgas tuleks tuua selgemalt välja terviseohutuse
komitee (edaspidi HSC) roll kava koostamise ja heaks kiitmise protsessis. Liidu
kava peaks keskenduma EL tasandil lisaväärtust omavatele aspektidele ja
sektorite vahelisele koostööle ning toetama liikmesriikide valmisoleku kavade
koostamist.
Põhjendus:
Oleme nõus piiriüleste terviseohtude määruse artikliga 5, mille kohaselt liidu valmisoleku- ja
reageerimiskava sisaldab terviseohtusid käsitlevate valmisoleku ja reageerimise erinevate
aspektidega seonduvat juhtimist, suutlikkust ja ressursse ning peaks tagama piirkondade
vahelise ja sektorite ülese koordineerimise (nt transport, elanikkonnakaitse, siseturu
küsimused). Eelnõus vajaks täpsustamist liidu tegevuskava koostamise ja heakskiitmise
protsess, mida artikkel 5 ei käsitle. Liidu tegevuskava koostamisse ja heakskiitmisesse peaksid
olema liikmesriigid kaasatud HSC kaudu.
1.6. Toetame koostöö tõhustamist riikide valmisolekukavade koostamisel ja
koordineerimisel, sealhulgas valmisolekukavade struktuuri, standardite ja
indikaatorite ühtlustamist. Peame vajalikuks ECDC võimekuse suurendamist,
et toetada liikmesriike valmisolekukavade väljatöötamisel ja valmisoleku
tagamiseks vajalike tegevuste elluviimisel, sh koolituste ja õppuste läbiviimisel.
Samas leiame, et eelnõus võiks täpsemalt kirjeldada riiklike
valmisolekukavade sisu ja ulatust ning HSC rolli riikide valmisoleku kavade
koordineerimisel.
Põhjendus:
Riiklike valmisolekuplaanide struktuuri, standardite ja indikaatorite ühtlustamine aitab kaasa
valmisoleku kavade võrreldavusele ning aitaks paremini jälgida edusamme ja koordineerida
tegevusi. Samas leiame, et eelnõu artikkel 10 vajab täpsustamist, kuna selles sätestatud
eesmärgid on liiga üldsõnalised. Täpsustamist vajab ka riiklike valmisolekukavade sisu, sh kas
need peavad hõlmama lisaks tervisevaldkonnale ka muude sektorite valmisolekut. Kuigi
sektorite ülene valmisoleku ja reageerimise koordineerimine on väga oluline, siis HSC-s
valmisolekukavade koordineerimine peaks piirduma tervisesektori valmisoleku aspektidega.
Kuna HSC-sse kuuluvad liikmesriikide rahvatervise eksperdid, siis sektoriteülest mõõdet peaks
käsitlema pigem EL elanikkonnakaitse mehhanismi raames riikide hädaolukorra kavade
koordineerimisel PROCIVi töörühmas.
Peame oluliseks EL tasandil koolituste, õppuste ja stressitestide läbiviimist ning valmisoleku
kavade regulaarset ülevaatamist ja korrigeerimist. Toetame komisjoni kavandatud meetmeid
25
tervishoiu- ja rahvatervisetöötajatele sihipärase koolituse pakkumisel ning teadmiste ja
kogemuste vahetamise toetamisel.
1.7. Toetame põhimõtteliselt valmisoleku kavandamisega seotud läbipaistvuse
suurendamist ja aruandluse tõhustamist. Peame oluliseks, et EL tasandi
aruandlus ja läbiviidavad auditid toetaksid liikmesriikides valmisoleku
kavandamisega seotud protsesse ning rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest
(IHR) tulenevate kohustuste täitmist.
Põhjendus:
Dubleerimise ja topeltaruandluse vältimiseks on oluline, et EL protsessid toetaksid
liikmesriikide rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest32 tulenevate kohustuste täitmist.
Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (International Health Regulations 2005, lühidalt IHR 2005)
kinnitati 23. mail 2005 maailma terviseassambleel ning jõustusid 15. juunil 2007.a. Riiklike
valmisolekukavadega seotud EL aruandlus- ja auditeerimise protsessid tuleb paremini
kooskõlla viia IHR-st tuleneva kohustusliku aruandlusega. IHR-ga seosed tuleb paremini läbi
mõelda nii valmisolekukavade sisu kui kooskõlastamise protsessi osas. Eelnõus tuleks
täpsustada, et liikmesriikide esitatav teave peab hõlmama neid elemente, millest liikmesriigid
peavad teatama Maailma Terviseorganisatsioonile IHR kohaselt (eelnõus on seda käsitletud
ainult retsitaalides toodud selgitustes). WHO poolt on välja töötatud IHR rakendamise jälgimise
ja hindamise raamistik33, mis sisaldab IHR artiklist 54 tulenevat kohustuslikku iga-aastast
aruandlust ning vabatahtlikke simulatsiooniõppusi ja väliseid hindamisi.
Eelnõu kohaselt liikmesriigid peavad iga 2 aasta tagant esitama aruande riiklikul tasandil
valmisoleku ja reageerimise kavandamise kohta. Iga 3 aasta tagant viib ECDC liikmesriikides
läbi auditi, et hinnata riikliku kava rakendamise seisu ja kooskõla liidu kavaga. ECDC auditite
läbiviimine on olnud seni liikmesriikidele vabatahtlik. Leiame, et EL aruandluse ja
auditeerimise protsesse võiks ka ajaliselt ühtlustada, et need üksteist toetaksid. Arvestades aja-
ja ressursimahukust võiks nii auditite läbiviimine kui ka aruandlus toimuda pigem kolme
aastase intervalliga. ECDC audit peaks arvesse võtma IHR raames liikmesriikide esitatud infot.
Aruandlusvormi puhul on oluline täpsustada spetsiifilised küsimused, et see oleks IHR infot
täiendav.
1.8. Toetame nakkushaiguste seire tõhustamist ning seirevõrgustiku toimimist
toetava digitaalse platvormi arendamist, sealhulgas uute tehnoloogiate
kasutuselevõtmist, et hõlbustada andmete kogumist, vahetamist ja haldamist.
Samuti peame oluliseks varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi
edasiarendamist. Lisaks tuleb parandada liikmesriikide seiresüsteeme ja
võimekust esitada õigeaegselt piisava detailsusega andmeid.
Põhjendus:
Nakkushaiguste epidemioloogilise seire ja tõrje võrgustik toimib 1998.aastast ja selle
kohaldamisala laiendati 2013.aastal. Nakkushaiguste seiresüsteemid on liikmesriikides üldiselt
hästi toimivad ja ühtlustatud. EL nakkushaiguste seireplatvormi TESSy kaudu esitavad
32
Maailma Terviseorganisatsioon. Rahvusvahelised tervise-eeskirjad (IHR, 2005)
https://www.who.int/ihr/publications/9789241596664/en/
33
https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/276651/WHO-WHE-CPI-2018.51-eng.pdf?sequence=1
26
liikmesriigid seireandmeid 58 nakkushaiguse ja 78 haigustekitaja kohta, võttes aluseks
kokkulepitud juhudefinitsiooni. Juhupõhised isikustamata andmed registreeritud
nakkushaiguste ja tuvastatud nakkustekitajate kohta edastatakse praegu vastavalt ECDC
ajakavale (ad hoc või üks kord nädalas, kuus, kvartalis, aastas). COVID-19 kohta info
edastatakse kord nädalas.
Toetame TESSy süsteemi edasiarendamist selliselt, et see võimaldaks tulevikus liikmesriikide
infosüsteemidest andmete automaatset edastamist. Samas eeldab see ka liikmesriikide poolsete
vastavate IT-arenduste tegemist. Oleme nõus EWRS platvormi jätkuva arendamise vajadusega,
kuna hetkel on seda väga keeruline kasutada operatiivseks andmete edastamiseks ja süsteem ei
ole kasutajasõbralik. Väga hästi toimib EWRS platvorm „rahuajal“, kuid kriisi ajal on süsteemi
jõudlus piiratud, kuna vahetatava informatsiooni hulk kasvab plahvatuslikult. EWRS platvormi
„Selective exchange“ rakendus on väga oluline riikide vahelise isikuandmeid sisaldava
informatsiooni operatiivses vahetuses. Pooldame kõikvõimalike kaasaegseid lahendusi, nende
kasutusele võtmine eeldab kindlasti ka vastavaid koolitusi.
1.9. Peame vajalikuks liikmesriikide terviseohtudele reageerimise meetmete
paremat koordineerimist EL tasandil. Toetame HSC mandaadi täpsustamist
liikmesriikide meetmete koordineerimisel. Samas leiame, et liikmesriikide
lähenemiste ühtlustamiseks tuleks otsused ja soovitused vastu võtta poliitilisel
otsustustasandil Euroopa Liidu nõukogus.
Põhjendus:
Leiame, et liikmesriikide meetmete ühtlustamiseks on sobivam otsused vastu võtta poliitilisel
otsustustasandil Euroopa Liidu nõukogus. HSC on vajalik eksperttasandi infovahetuseks ja
peaks poliitilise tasandi arutelusid ette valmistama, kuid HSC roll ei saa olla liikmesriikide
jaoks siduvate otsuste tegemine. Seetõttu peame liikmesriikide lähenemiste ühtlustamiseks
vajalikuks pigem EL nõukogu formaadis regulaarset infovahetust (kaasates senisest enam
näiteks rahvatervise vanemametnike töögruppi) ja nõukogu soovituste vastuvõtmist, et
kindlustada otsuste poliitiline legitiimsus. COVID-19 pandeemia kogemus on näidanud, et EL
nõukogu menetlust on võimalik erandlikus olukorras kiirendada ja muuta operatiivsemaks.
HSC-s juhtimistasandite juurdeloomine ei aita lahendada poliitilise legitiimsuse küsimust ning
üksnes HSC arvamused ja suunised ei ole piisav mehhanism meetmete koordineerimiseks ja
ühtlustamiseks. Lisaks tuleks täpsustada kuidas suhestuvad omavahel HSC, komisjoni ning
ECDC arvamused ja suunised. Eelnõu kohaselt võib komisjon võtta vastu soovitused
liikmesriikide ühiste ajutiste rahvatervise meetmete kohta. Lisaks annab arvamusi ja suuniseid
ka ECDC. COVID-19 kriisi kogemus on näidanud, et eri institutsioonid võtavad vastu sama
valdkonda puudutavaid erinevaid suuniseid, mis võib pigem tekitada segadust kui aidata kaasa
olukorra lahendamisele. Seetõttu vajaks EL tasandil arvamuste ja suuniste andmise pädevuste
ja ülesannete jaotus senisest selgemat määratlemist. Leiame, et peamiselt peaks soovituste ja
arvamuste andmise pädevus olema ECDC-l, kes saab selleks kasutada antud hetkel
olemasolevat parimat ekspertteadmist. Liikmesriikide ekspertidel peaks olema võimalik HSC
kaudu anda oma sisendit ECDC juhistele.
1.10. Peame vajalikuks EL ühishangete mehhanismi jätkamist ja edasiarendamist,
sealhulgas EL ühishangete korraldamise kriteeriumide kokkuleppimist,
tagades seejuures ka riigisiseste hangete läbiviimiseks vajaliku paindlikkuse.
Põhjendus:
27
Komisjoni ettepaneku kohaselt ei tohiks liikmesriigid EL ühishankes osalemisel hankida
samasid vahendeid teiste kanalite kaudu ja peaksid hoiduma paralleelsetest läbirääkimistest.
Leiame, et selline põhimõte ei ole alati põhjendatud ega teostatav. Ka Eestis viivad
meditsiinivahendite hankeid enamasti läbi tervishoiuteenuse osutajad detsentraliseeritult. Riik
viib keskseid hankeid läbi tegevusvarude moodustamiseks kriitilise tähtsusega vahenditele. EL
ühishangete läbiviimine on põhjendatud olukorras, kus turul on teadaolevalt pakkumine
piiratud ja ei ole otstarbekas, et liikmesriigid eraldi hangete korraldamisel üksteise vastu
konkureerivad.
1.11. Toetame ECDC mandaadi laiendamist ja keskuse võimekuse tugevdamist,
eelkõige seoses kaasaegsete digitaalsete lahenduste laialdasema
kasutuselevõtuga nii EL tasandil kui liikmesriikides. Samuti on vajalik tõsta
ECDC võimekust anda liikmesriikidele kohapealset abi nii valmisoleku
kavandamisel kui ka terviseohtudele reageerimisel ning rahvusvahelisel
tasandil terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise tegevustesse
panustamiseks.
Põhjendus:
Peame põhjendatuks ECDC tegevuste laiendamist ja nõustume täiendavate ülesannete ette
nägemisega, kuna see toetab liikmesriikide tegevusi terviseohtudeks valmisoleku tugevdamisel
ja neile reageerimisel. Eelkõige peame oluliseks ECDC rolli tugevdamist terviseohtude
ennetamisel ning parema koordinatsiooni tagamisel teiste EL ametitega erinevate valdkondade
piirialadele jäävate terviseohtude käsitlemisel. Peame vajalikuks, et täiendavate ülesannete
täitmiseks eraldatakse EL eelarvest ka vajalikud ressurssid. ECDC võimekuse tõstmine ja EL
rakkerühmade moodustamine on olulised, et senisest paremini oleks võimalik anda riikidele
hädaolukorras kohapealset abi. Seoses nakkushaiguste raviks suuniste andmisega (artikkel 3
punkt (g)) vajaks täpsustamist koostöö Euroopa Ravimiametiga ning ravisuuniste
väljatöötamise protsess, sh kuidas kaasatakse liikmesriikide vastava valdkonna eksperdid.
Samuti vajaks täpsustamist kuidas täpsemalt hakkab toimuma tervishoiusüsteemide suutlikkuse
seire (artikkel 3 punkt (e)).
1.12. Toetame EL referentlaborite määramist ning liikmesriikide referentlaborite
võrgustiku ja inimpäritolu ainetega (veri, elundid, koed ja rakud) tegelevate
pädevate asutuste võrgustiku loomist ECDC juurde.
Põhjendus:
EL referentlaborite ametlik määramine aitab suurendada läbipaistvust ja tagada nende tööks
vajalikud ressurssid. Ka rahvusvahelisel tasandil on WHO määranud gripi ja muude
nakkushaiguste (nt lastehalvatus, leetrid, punetised) referentlaborid. EL referentlaborite
määramisel on oluline tagada nende koostoimimine ja tihe koostöö WHO referentlaborite ja
vastavate võrgustikega.
Eestis on veredoonorluse nakkusohutuse tagamine ning rakkude, kudede ja elundite hankimise,
käitlemise ja siirdamise nakkusohutuse tagamine reguleeritud NETS-iga. Vere, rakkude,
kudede ning elundite (RKE) valdkonnas on ka praegu olemas EL pädevate asutuste
võrgustikud, keda ECDC nakkushaiguste leviku ja tõkestamismeetmete osas konsulteerib.
28
Praegu toimub töö nii, et ECDC kogub kokku info nakkushaiguste ning retsipientide kaitsemise
võimaluste kohta ja edastab selle vere ja RKE pädevatele asutustele.
Eelnõus vajaks täpsustamist, et ECDC juurde loodav inimpäritolu ainete pädevate asutuste
võrgustik koosneb eelkõige nakkushaiguste spetsialistidest. Eestis on nakkushaiguste pädevaks
asutuseks Terviseamet, kellega ka Ravimiamet vere ja RKE doonorite valikuid puudutavaid
juhendeid kooskõlastab. Peame oluliseks, et ka EL tasandil oleks määratletud inimpäritolu
ainete valdkonnas selge vastutuse ja ülesannete jaotus ning toetame ECDC koordineerivat rolli
nakkusohutusega seotud küsimustes, et oleks tagatud operatiivne riskihindamise läbiviimine,
teabevahetus ja pädevatele asutustele suuniste andmine.
1.13. Toetame Euroopa Ravimiametile täiendavate ülesannete andmist
kriisisituatsioonides ravimite ja meditsiiniseadmete varustuskindluse
tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimisel ning infovahetuse
hõlbustamiseks elektrooniliste andmevahetuse süsteemide arendamist.
Toetame rahvatervise hädaolukorra ajal esmatähtsate ravimite ja
meditsiiniseadmete loetelu koostamist ning nende nõudluse ja pakkumise
kohta keskselt teabe kogumist. Teeme ettepaneku, et määruse eelnõus
kirjeldatakse täpsemalt liikmesriikide õigus saada ravimite müügiloahoidjatelt
ja hulgimüüjatelt ning meditsiiniseadmete maaletoojatelt ja levitajatelt
vajalikku infot.
Põhjendus:
Euroopa Ravimiameti koordineerimine ravimite ja meditsiiniseadmete jätkusuutliku
varustamise tagamisel on vajalik, sest see aitab EL-üleselt koondada vajalikku infot, et varakult
avastada võimalikud varustusprobleemid ja võtta kasutusele vajalikud leevendusmeetmed.
COVID-19 pandeemia käigus tekkis probleeme mitmete ravimite ja meditsiiniseadmete
varustamises, eriti kriisi algusstaadiumis. Eelkõige puudutas see teatud intensiivravis vajalikke
ravimeid (anesteetikumid, antibiootikumid jms) ja hingamisaparaate. Ravimite
varustusprobleemidel võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks ootamatult suurenenud nõudlus (sh
üleliigsete varude kogumine), piiratud tootmismaht või häired globaalsetes tarneahelates (sh
tootmisrajatiste ajutine sulgemine, ekspordipiirangud). COVID-19 kriisis kehtestasid mitmed
riigid nii EL-s kui globaalselt ekspordipiiranguid, mis samuti tõid kaasa tarnehäireid nii
ravimite kui ka ravimite tootmises kasutatavate toorainetega varustamises.
Ravimite varustusprobleemidega ei ole võimalik toime tulla igal liikmesriigil eraldiseisvana,
kuna ravimite tarneahelad on globaalsed, siis sõltuvad riigid üksteisest ja varustusprobleemide
tekkimine ühes liikmesriigis võib mõjutada varustamist ka teistes liikmesriikides. Seetõttu on
varustusprobleemide ennetamine ja lahendamine palju tõhusam, kui see toimub liikmesriikide
koostöös. Eestis ei ole suuremahulist ravimite ega meditsiiniseadmete tootmist ja sõltume seega
suures osas impordist. Seetõttu on meile eriti oluline tugev EL tasandi koostöö ja
koordineerimine selles valdkonnas.
COVID-19 kriisis saadud kogemus näitab, et Euroopa Ravimiameti koordineerimine on
aidanud liikmesriike varustusprobleemide ennetamiseks vajaliku info saamisel ja parandanud
koostööd ravimitootjatega. Euroopa Ravimiametil on olemas vajalik kogemus ja ressurssid
koostööks nii liikmesriikide pädevate asutustega kui ka ravimitootjatega. Samas on EMA
ülesannete laiendamisel oluline silmas pidada, et see oleks kaetud ka täiendavate ressurssidega
ning ei tuleks olemasolevate tegevuste arvelt.
29
COVID-19 pandeemiaga seotud probleemidega tegelemiseks võttis EMA endale erakorraliselt
keskse koordinaatori rolli. EMA juurde moodustati eraldi pandeemia rakkerühm (COVID-19
EMA pandemic Task Force). EMA on andnud ravimitootjatele teadusnõu ja pakkunud
mitteametlikke konsultatsioone, et aidata COVID-19 ravimite müügiloataotluste
ettevalmistamisel. Riikide pädevate asutustega on infovahetus ravimite varustusprobleemide
kohta toimunud kontaktpunktide võrgustiku (SPOC) kaudu. EMA pädevate asutuste võrgustik
on järjepidevalt jälginud pandeemia mõju nii inimravimite kui veterinaarravimite tarneahelatele
ja kättesaadavusele.
Ravimite puudujääkide teemaga on EMA ja riikide ravimiametite peadirektorite võrgustik
tegelenud juba alates 2016.aastast, kui moodustati eraldi inim- ja veterinaarravimite
kättesaadavuse rakkerühm34, mis pakub strateegilist tuge ja nõuandeid. EMA on avaldanud
keskset infot puudujääkide kohta, mida on hinnanud inimravimite komitee (CHMP) ja
ravimiohutuse riskihindamise komitee (PRAC), andes soovitusi patsientidele,
tervishoiutöötajatele ja teistele osapooltele. 2019.a käivitati liikmesriikide kontaktpunktide
võrgustik, et parandada infovahetust ja paremini koordineerida tegevusi, mis aitavad ennetada
ja toime tulla ravimite puudujääkidega, sh infovahetus alternatiivsete ravimite kättesaadavuse
kohta. EMA on avaldanud ka juhised müügiloahoidjatele ravimite puudujääkide avastamise ja
nendest teatamise kohta, sh teatise esitamise vorm. Selleks on kokku lepitud ka puudujääkide
ühine definitsioon. Kui puudujääk või puudujäägi oht tekkib ühes või mitmes liikmesiigis, siis
teavitatakse sellest liikmesriigi pädevat asutust, EL keskse müügiloaga ravimite puhul
esitatakse teavitus lisaks ka EMA-le.
Toetame eelnõus kavandatud „ravimite nappuse“ ühtse definitsiooni määratlemist õigusaktis,
kuna see aitab kaasa ühtsemale puudujääkide teavituste esitamisele ja infovahetamisele.
Toetame ravimite ja meditsiiniseadmete loetelu koostamist, mida peetakse
rahvatervisehädaolukorra ajal esmatähtsateks. Esmatähtsate ravimite ja meditsiiniseadmete
loeteludesse kantud ravimite ja meditsiiniseadmete nappuse jälgimiseks on vajalik teabe
kogumine nende pakkumise ja nõudluse kohta. Samas vajab määruse eelnõus täpsustamist
liikmesriikide õigus nõuda ravimite müügiloahoidjatelt ja hulgimüüjatelt ning
meditsiiniseadmete maaletoojatelt ja levitajatelt vajalikku infot. EMA juurde moodustatavate
uute struktuuride toimimine sõltub suuresti tootjatelt, levitajatelt ja liikmesriikidelt saadavast
infost. Samas ei ole liikmesriikidel tihti juurdepääsu kättesaadavuse probleemide
lahendamiseks vajalikule teabele. Kuigi ülevaate saamine kättesaadavuse probleemide ulatusest
ja põhjustest on väga oluline, ei tule eelnõust selgelt välja millised on
kättesaadavusprobleemide lahendamiseks võetavad meetmed, sh vajaks enam tähelepanu
ravimitootjate kohustused kättesaadavuse tagamisel. Euroopa ravimistrateegias ette nähtud EL
ravimiregulatsioonide ülevaatamisel peame vajalikuks täpsustada müügiloahoidjate kohustusi
ja vastutust ravimite katkematu varustamise tagamisel, sealhulgas näiteks tarneraskuste
ennetamise kava ja tootmisvarude olemasolu ning ravimite tootmisraskustest ja tarnehäiretest
varajane teavitamine. Ravimite tarneraskuste mõju vähendamiseks patsientidele toetame ka
mõistliku püsiva ravimite laovaru hoidmise kohustuse seadmist ravimite hulgimüüjatele
koostöös müügiloahoidjate ja ravimitootjatega.
Meditsiiniseadmete nõudluse ja pakkumise andmete kogumiseks ei ole hetkel EL õigusaktides
sätestatud seadmete importijate ja levitajate kohustust teavitada liikmesriigi pädevat asutust
tarnehäiretest ega laovarust. EL tasandil võiks kaaluda ka tootjatele, importijatele ja levitajatele
kohustuse panemist teatada tarnehäiretest esmatähtsate meditsiiniseadmete osas. Samuti ei ole
praegu Eestis sätestatud tervishoiuasutuste kohustust kasutusele võetud meditsiiniseadmete
34
HMA/EMA Task Force on the Availability of Authorised Medicines for Human and Veterinary Use
30
registreerimiseks siseriiklikus meditsiiniseadmete ja abivahendite andmebaasis, mis
võimaldaks saada ülevaadet Eestis kasutuselolevatest seadmetest.
Meditsiiniseadmete varustamise jälgitavusele aitab tulevikus kaasa EL tasandil loodav
Eduamedi andmebaas. Kui Eudamedi andmebaas saavutab täisfunktsionaalsuse ja tootjad
hakkavad seadmetele andma unikaalseid identifitseerimistunnuseid (UDI-koodid35), mille
alusel kõik seadmed kantakse EL andmebaasi, siis EL meditsiiniseadmete regulatsiooni
rakendamisel tekib ettevõtjatel kohustus tagada seadmete jälgitavus kogu tarneahelas. See
lihtsustab tulevikus meditsiiniseadmete pakkumise ja nõudluse jälgimiseks vajalike andmete
kogumist riiklikul tasandil ja kiirendab aruandlust. Samas on siiski vaja edasi arendada ka Eesti
meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu ning seadusandlust tagamaks andmete
võimalikult lihtsat edastamist ja kogumist nii importijatelt, levitajatelt kui ka
tervishoiuasutustelt. Tervishoiuasutuste varude osas vajaliku ülevaate saamiseks tuleks
Eudamed täisfunktsionaalsuse saavutamisel kaaluda ka tervishoiuasutustele UDI-koodide
säilitamise kohustuse seadmist.
1.14. Peame oluliseks EL tasandi tegevusi terviseohtudega toimetulekuks vajalike
ravimite, meditsiiniseadmete ja muude toodete arendamise, tarneahelate
toimepidevuse tagamise ning EL ja riiklike varude loomise toetamiseks,
kasutades kõiki EL aluslepingus ette nähtud õiguslikke võimalusi.
Põhjendus:
COVID-19 kriis tõi välja globaalsete ja Euroopa tarneahelate haavatavused kriitiliste ravimite,
meditsiiniseadmete ja muude kriisi lahendamisel vajalike toodetega varustamises. Samuti on
raskendatud kriisisituatsiooni ülevaate saamine Euroopa tootmisvõimsustest ja tootmisel
esinevatest takistustest ning tegevuse koordineerimine lahenduste leidmiseks. Seetõttu on
põhjendatud EL tasandil tegevuste kavandamine, mis aitavad parandada tarneahelate
toimepidevust ja vajadusel toetada tootmisvõimekuste suurendamist ning koordineerida
ressursside ümbersuunamist. Näitena võib tuua COVID-19 kriisis erinevate tööstusharude (nt
riidetööstus) tootmisliinide ümberkujundamist isikukaitsevahendite tootmiseks. Samuti on EL
rahastanud erakorraliste olukordade toetusinstrumendi (ESI) kaudu COVID-19 vaktsiinide
väljatöötamist ja tootmisvõimekuste loomist, sõlmides eelostulepingud vaktsiine arendavate
tootjatega.
1.15. Toetame komisjoni ettepanekut uue EL asutuse loomiseks, kuna see aitaks
ravimite, meditsiiniseadmete ja muude kriisis vajalike toodete arendamise ja
varustamisega seotud tegevusi paremini koordineerida. Uue EL asutuse
loomise ettepanekuga seoses on oluline selgelt määratleda ülesannete jaotus
olemasolevate EL ametitega ning tuleb vältida dubleerimist. Samuti on oluline
arvestada liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames loodud rescEU
meditsiinivarude ja võimekustega. Leiame, et elanikkonnakaitse mehhanismi
raames komisjonile volituste andmine täiendavate transpordi- ja
35
Igal meditsiiniseadmel või in vitro diagnostika meditsiiniseadmel ning, kui see on kohaldatav, siis igal pakendil
on kordumatu identifitseerimistunnus, mis koosneb kahest osast - seadme identifitseerimistunnus (UDI Device
Identifier) ja tootmise identifitseerimistunnus (UDI Production Identifier). UDI kohaldumise kuupäev on igal
meditsiiniseadme riskiklassil erinev ning kõik seadmed peavad kandma UDI alles 2027.aastal
31
logistikaressursside hankimiseks ning erinevate abiandmise mehhanismide
vaheline parem koordineerimine võimaldab parandada Euroopa Liidu
tasandil ulatuslikele kriisidele reageerimise võimekust.
Põhjendus:
Peame oluliseks tagada erinevate kriisisituatsioonis vajalike toodete ühine arendamine ja EL
sisene tootmise võimekus. Pidev varustuskindluse hindamine ja piisavate varude
monitoorimine on vajalik, et tagada igapäevane reaalne olukorrast ülevaade. Komisjonil on
kavas 2021.a teha ettepanek uue EL tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile
reageerimise asutuse (HERA - Health Emergency Preparedness and Response Authority)
loomiseks. Uue asutuse ülesandeks oleks kriisivalmisoleku tugevdamiseks vajalike
tehnoloogiate (ravimid, meditsiiniseadmed, IT jm tehnoloogiad) arendamise ja varustamise
toetamine. Peamiselt hõlmaks see erinevate tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu
toetamist ning tootmisvõimekuste ja tarneahelatega tegelemist. Uue asutuse eeliseks võiks olla
see, et sinna koondatakse erinevatest EL agentuuridest kriisiks valmisolekuga seotud
funktsioonid, mis praegu on hajutatud ECDC, EMA, JRC, ERCC jt vahel. Samas on oluline
uue asutuse funktsioonide määratlemisel vältida dubleerimist olemasolevate agentuuridega.
Seejuures tuleks arvestada ka kavandatavat EMA mandaadi laiendamist kriisireageerimisega
seoses ravimite ja meditsiiniseadmete varustusprobleemide ennetamisele ja lahendamisele.
Samuti tuleb EL tasandi varude loomisega seoses tagada kooskõla liidu elanikkonnakaitse
mehhanismiga ja rescEU ühise meditsiinivaruga. Määratleda tuleb selge tegevuste ja vastutuse
jagunemine, et tagada piisavate ja vajalike varude olemasolu, arvestades nii EL sisese
tootmisvõimekuse kui ka üldise varustuskindlusega maailmas. Samuti on EL-s juba olemas
muud struktuurid, mis toetavad biomeditsiinialast teadus- ja arendustegevust, et suurendada
suutlikkust ja valmisolekut reageerida piiriülestele ohtudele.
02. juunil 2020. aastal esitas Euroopa Komisjon suuresti ka Covid-19 pandeemiast tingituna
ettepanekud elanikkonnakaitse mehhanismi tugevdamiseks. Kavandatavate muudatuste
rakendumisel lisandub võimalus transpordi- ja logistikateenuse pakkumiseks eraldi
võimekusena, et toetada liikmesriikide hakkamasaamist ulatuslike hädaolukordadega. Lisaks
võiks kiireloomulistel juhtudel Euroopa Komisjon hankida otse teatavaid materiaalseid
vahendeid rescEU võimekuste koosseisu, nt meditsiinitarvikuid, isikukaitsevahendeid vmt.
Euroopa Komisjon on praeguseks sõlminud lepingud rescEU meditsiinivarude võõrustamiseks
üheksa liikmesriigiga (Rumeenia, Saksamaa, Kreeka, Taani, Ungari, Rootsi, Holland, Belgia ja
Sloveenia). Tegemist on liikmesriikides paiknevate logistikakeskustega, kus hetkel
hoiustatakse isikukaitsevahendeid ja hingamisaparaate, tulevikus ka laboritarvikuid,
meditsiiniseadmeid, vaktsiine jmt.
Eestis on samuti alustatud riigi keskse varu moodustamise ja hoiustamise valmisoleku
tugevdamiseks ettevalmistusi AS-i Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK) loomiseks ja
käivitamiseks alates 2021. a juulist. EVK hakkab tegelema lisaks kütuse valdkonna varu
haldamisele ka toidu, käsimüügiravimite ja meditsiinitarvikute, veterinaarravimite,
isikukaitsevahendite, antidootide ja esmatarbekaupade varu moodustamise ja edaspidise
haldamisega. EVK hakkab vastutama varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedikontrolli
teostamise, uuendamise ning kasutusele võtmise ja jaotamise logistika korraldamise eest.
Lisaks seirab EVK varuga seotud majandussektorite toimepidevust. EVK teeb koostööd
ettevõtjatega nende teenuste toimepidevuse tõstmiseks, viib võimalusel läbi õppuseid ja
teavituskampaaniaid elanikkonna ja ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks varustuskindluse ja
toimepidevuse tagamisel. Üldine valdkonna varustuskindluse poliitika kujundamine (sh varu
nomenklatuuri ja koguste määramine), hädaolukorra seaduse § 37 lg 1 ja 2 kohustused,
riigikaitseseaduse § 5 lg 4 kohustused ja õigusloome jääb endiselt ministeeriumite ülesandeks.
32
Tervishoiuvaldkonna varude, sh ka antidootide varude, moodustamist ja rahastamist jätkatakse
tervishoiuteenuse korraldamise seaduse kohaselt.
1.16. Eesti peab vajalikuks luua EL-s ja globaalselt soodsamad tingimused
tervisevaldkonnas digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja laialdasemaks
kasutuselevõtuks ning soodustada terviseandmete kasutamist piiriüleselt, et
aidata kaasa nii terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise tugevdamisele kui
ka laiemalt inimeste tervise ja heaolu parandamisele. Selleks on esmatähtis
luua globaalne usaldusarhitektuur, soodustada ühtsete semantiliste ja
tehniliste standardite kasutuselevõttu, parandada terviseandmete kvaliteeti ja
võrreldavust, ühtlustada andmekaitse põhimõtete rakendamist ning toetada
andmeanalüüsiks vajaliku taristu loomist. Toetame ka digitaalse
vaktsineerimistõendi jaoks vajaliku andmete vahetamise süsteemi
väljatöötamist koostöös ELi ja Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO).
Põhjendus:
Tervisesektoris on väga oluline roll andmeanalüüsil põhinevate tehnoloogiate arendamisel ja
laialdasemal kasutuselevõtul, mis võimaldab parandada inimeste tervist ja heaolu ning
lahendada tervisesüsteemi jätkusuutlikkusega seotud väljakutseid. Suurte andmehulkade ja
erinevate andmeallikate kombineerimine võimaldab luua uusi teadmisi haiguste ennetamiseks
ja ravimeetodite tõhustamiseks. Digitaalsete ja tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate
kasutamine on oluline ka nakkushaiguste ja muude terviseohtude seireks ning varajaseks
avastamiseks. Arvestades inimeste globaalse liikuvuse kasvu, muutub üha olulisemaks
terviseandmete piiriülene vahetamine, mis aitab kaasa ravijärjepidevusele ja ressursside
optimaalsemale kasutamisele.
Eesti on 2020.a oktoobris WHO-ga sõlmitud koostöömemorandumi raames globaalse
terviseandmete andmevahetuskihi loomise suurprojekti eestvedajaks. Selle projekti üheks osaks
on eelduste loomine COVID-19 vaktsineerimistõendite digitaalsete lahenduste omavahelise
koostalitusvõime loomine. Projekti raames on alustatud pilootriikide kaasamist kõikidest WHO
regioonidest üle maailma.
EL-s on samuti välja töötatud digitaalsete vaktsineerimistõendite koostalitlusvõime raamistik,
mis sisaldab ühist minimaalset andmekoosseisu ja näeb ette unikaalse identifitseerimise
tunnuse kasutusele võtmise. Järgmise sammuna on kavas välja töötada rakenduste tehnilised
spetsifikatsioonid ja usaldusarhitektuur. Eesti toetab EL raamistiku rakendamisega kiiret
edasiminekut, mis peaks andma sisendi ka globaalse tasandi usaldusraamistikule. Riigisiseselt
oleme alustanud vaktsineerimistõendi funktsionaalsuse loomisega tervise infosüsteemis.
Erinevates riikides ühtsetel alustel väljastatav digitaalne vaktsineerimistõend võimaldab
vaktsineerimist ühtsetel alustel dokumenteerida ja lihtsustaks selle kasutamist ka piiriüleses
kontekstis.
ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
Komisjoni ettepanekud edastati arvamuse avaldamiseks ka Eesti Ravimitootjate Liidule, Eesti
Ravimihulgimüüjate Liidule, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti
Proviisorapteekide Liidule, Eesti Haiglaapteekrite Seltsile ja MTÜ-le M-Ring.
33
Seisukohad on kooskõlastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Siseministeeriumiga.
Siseministeeriumi hinnangul kavandatavad algatused (näiteks info- ja teadmiste vahetamise
tõhustamine, varajased hoiatussüsteemid, ühised tegevuskavad samasugusesse tervishoiukriisi
sattunud liikmesriikide koostööks, kavandatavad rahastusmehhanismid liikmesriikidele nii
personali koolitamiseks kui teatud investeeringuteks jms) tervisekriisideks valmisoleku
tagamiseks olulised nii siseriiklikult kui Euroopa Liidu perspektiivist.
MKM üldiselt toetab komisjoni Euroopa terviseliidu paketti, kuna vajadus EL kriisivõimekust
tõsta on ilmselge. Algatustesse, mis aitavad ennetada varustusprobleemide tekkimist ELis (ja
mis kevadel 2020.a ka tekkisid), saame üldiselt suhtuda positiivselt. EL parem koordinatsioon
on teretulnud tervishoiu kriisi ennetamisel ja lahendamisel, kuid kriisiks valmisolek algab siiski
iga riigi oma võimekusest ja paralleelselt EL üleste tegevustega peaks seadma sisse ka
kohustusi riikidele endale, et tagada teatud minimaalsed võimekused – komisjoni teatises
toodud riskihindamised, ennetavate kavade ja lahendamiste kavade tegemine tagaks
komisjonile sellise õigusliku hoova, mille kaudu hinnata riikide võimekusi ja suunata
tähelepanu ka puudustele. Selliste tervishoiu valdkonnas kriiside riskianalüüside,
ennetuskavade ja lahendamise kavade koostamine nii EL üleselt kui ka iga riigi põhiselt on
vajalik, tagades parema ühise ettevalmistumise kriisidega toimetulekuks ning ühtlasi annab
komisjonile võimaluse hinnata iga riigi tervishoiusüsteemi olukorda ning seatud nõuetele
vastavust. Sarnane mitme tasandiline süsteem toimib täna energeetikasektoris elektri ja
maagaasi varustuskindluse tagamiseks, kus koostatakse riskianalüüse, toimepidevuse plaane ja
olukorra lahendamise plaane nii üksiku riigi, regiooni kui ka EL tasandil, arvestades
regionaalseid eripärasid (nt taristu olemasolu, maagaasi pakkujate mitmekesisust, maagaasi
olulisusega riigi energiatarbimises). Toetame HERA loomist, et tagada erinevate
kriisisituatsioonis vajalike toodete ühine arendamine ja EL sisene tootmise võimekus. Pidev
varustuskindluse hindamine ja piisavate varude monitoorimine on vajalik, et tagada igapäevane
reaalne olukorrast ülevaade. Samas peab vaatama, et ei tekkiks dubleerimist olemasolevate
agentuuridega, nt ka EMA mandaati soovitakse laiendada kriisireageerimisega seoses ravimite
ja meditsiiniseadmete varustusprobleemide ennetamise ja lahendamise osas. Samuti tuleb
määratleda selge tegevuste ja vastutuse jagunemine HERA ja rescEU vahel, et tagada piisavate
ja vajalike varude olemasolu, arvestades nii EL sisese tootmisvõimekuse kui ka üldise
varustuskindlusega maailmas. Samuti tuleb tagada selged ettevõtja tegevuste rahastamise
põhimõtted varustuskindluse või kodumaise tootmise edendamisel, et oleks selge, kuidas
toetatakse ettevõtlust ilma konkurentsiolukorda moonutamata.
34
EELNÕU
07.01.2021
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatises „Euroopa terviseliidu loomine: ELi
vastupanuvõime suurendamine piiriüleste terviseohtude suhtes“ COM (2020) 724
esitatud ettepanekute kohta
1. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni teatises
„Euroopa terviseliidu loomine: ELi vastupanuvõime suurendamine piiriüleste terviseohtude
suhtes“ COM (2020) 724 esitatud ettepanekute kohta:
1.1. Toetame komisjoni ettepanekute eesmärki tugevdada EL tasandil terviseohtudeks
valmisolekut ja reageerimist ning paremini koordineerida liikmesriikide tegevust.
Toetame piiriüleste terviseohtude EL õigusraamistiku kaasajastamist ning Haiguste
Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (edaspidi ECDC) ja Euroopa Ravimiameti
kriisireageerimisega seotud ülesannete laiendamist.
1.2. Peame vajalikuks paremini koordineerida erinevaid EL tasandi kriisile reageerimise
mehhanisme, et tõhustada nende koostoimimist. COVID-19 pandeemia
kogemustele tuginedes on vajalik läbi viia põhjalikum analüüs, et hinnata EL-is
loodud kriisimehhanismide toimimist kogu EL-i hõlmava kriisi tingimustes,
sealhulgas sektorite ülese koostöö ning kriisisituatsioonis poliitilise ja tehnilise
tasandi otsuste koordineerimise tõhusust.
1.3. Peame oluliseks ka rahvusvahelisel tasandil terviseohtudeks valmisoleku ja
reageerimise mehhanismide ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO)
tugevdamist globaalsete tervisekriiside lahendamisel. Toetame rahvusvaheliste
tervise-eeskirjade (IHR) ülevaatamist ja nende täitmise järelevalve tõhustamist,
tagades seejuures WHO ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid. Oleme nõus
vajadusel kaaluma täiendavate õiguslikult siduvate rahvusvaheliste instrumentide
kasutuselevõtmist.
1.4. Nõustume, et piiriülese terviseohu korral on vajalik EL tasandi hädaolukorra
tunnustamise koordineeritud mehhanism, mis võimaldab kiiresti reageerida
võimalikele terviseohtudele ja paindlikult käivitada EL kriisimehhanisme. Samas
peame vajalikuks liikmesriikide ja EL pädevate asutuste, eelkõige ECDC, kaasamist
otsuse tegemisse protsessi.
1.5. Nõustume liidu terviseohtusid käsitleva valmisoleku- ja reageerimise kava
väljatöötamisega, kuid peame vajalikuks täpsustada eelnõus kava sisu ja
koostamisega seonduvat, sealhulgas tuleks tuua selgemalt välja terviseohutuse
komitee (edaspidi HSC) roll kava koostamise ja heaks kiitmise protsessis. Liidu
kava peaks keskenduma EL tasandil lisaväärtust omavatele aspektidele ja sektorite
vahelisele koostööle ning toetama liikmesriikide valmisoleku kavade koostamist.
1.6. Toetame koostöö tõhustamist riikide valmisolekukavade koostamisel ja
koordineerimisel, sealhulgas valmisolekukavade struktuuri, standardite ja
indikaatorite ühtlustamist. Peame vajalikuks ECDC võimekuse suurendamist, et
toetada liikmesriike valmisolekukavade väljatöötamisel ja valmisoleku tagamiseks
vajalike tegevuste elluviimisel, sh koolituste ja õppuste läbiviimisel. Samas leiame,
et eelnõus võiks täpsemalt kirjeldada riiklike valmisolekukavade sisu ja ulatust ning
HSC rolli riikide valmisoleku kavade koordineerimisel.
1.7. Toetame põhimõtteliselt valmisoleku kavandamisega seotud läbipaistvuse
suurendamist ja aruandluse tõhustamist. Peame oluliseks, et EL tasandi aruandlus ja
läbiviidavad auditid toetaksid liikmesriikides valmisoleku kavandamisega seotud
protsesse ning rahvusvahelistest tervise-eeskirjadest (IHR) tulenevate kohustuste
täitmist.
1.8. Toetame nakkushaiguste seire tõhustamist ning seirevõrgustiku toimimist toetava
digitaalse platvormi arendamist, sealhulgas uute tehnoloogiate kasutuselevõtmist, et
hõlbustada andmete kogumist, vahetamist ja haldamist. Samuti peame oluliseks
varajase hoiatuse ja reageerimise süsteemi edasiarendamist. Lisaks tuleb parandada
liikmesriikide seiresüsteeme ja võimekust esitada õigeaegselt piisava detailsusega
andmeid.
1.9. Peame vajalikuks liikmesriikide terviseohtudele reageerimise meetmete paremat
koordineerimist EL tasandil. Toetame HSC mandaadi täpsustamist liikmesriikide
meetmete koordineerimisel. Samas leiame, et liikmesriikide lähenemiste
ühtlustamiseks tuleks otsused ja soovitused vastu võtta poliitilisel otsustustasandil
Euroopa Liidu nõukogus.
1.10. Peame vajalikuks EL ühishangete mehhanismi jätkamist ja edasiarendamist,
sealhulgas EL ühishangete korraldamise kriteeriumide kokkuleppimist, tagades
seejuures ka riigisiseste hangete läbiviimiseks vajaliku paindlikkuse.
1.11. Toetame ECDC mandaadi laiendamist ja keskuse võimekuse tugevdamist, eelkõige
seoses kaasaegsete digitaalsete lahenduste laialdasema kasutuselevõtuga nii EL
tasandil kui liikmesriikides. Samuti on vajalik tõsta ECDC võimekust anda
liikmesriikidele kohapealset abi nii valmisoleku kavandamisel kui ka
terviseohtudele reageerimisel ning rahvusvahelisel tasandil terviseohtudeks
valmisoleku ja reageerimise tegevustesse panustamiseks.
1.12. Toetame EL referentlaborite määramist ning liikmesriikide referentlaborite
võrgustiku ja inimpäritolu ainetega (veri, elundid, koed ja rakud) tegelevate
pädevate asutuste võrgustiku loomist ECDC juurde.
1.13. Toetame Euroopa Ravimiametile täiendavate ülesannete andmist
kriisisituatsioonides ravimite ja meditsiiniseadmete varustuskindluse tagamiseks
vajalike tegevuste koordineerimisel ning infovahetuse hõlbustamiseks
elektrooniliste andmevahetuse süsteemide arendamist. Toetame rahvatervise
hädaolukorra ajal esmatähtsate ravimite ja meditsiiniseadmete loetelu koostamist
ning nende nõudluse ja pakkumise kohta keskselt teabe kogumist. Teeme
ettepaneku, et määruse eelnõus kirjeldatakse täpsemalt liikmesriikide õigus saada
ravimite müügiloahoidjatelt ja hulgimüüjatelt ning meditsiiniseadmete
maaletoojatelt ja levitajatelt vajalikku infot.
1.14. Peame oluliseks EL tasandi tegevusi terviseohtudega toimetulekuks vajalike
ravimite, meditsiiniseadmete ja muude toodete arendamise, tarneahelate
toimepidevuse tagamise ning EL ja riiklike varude loomise toetamiseks, kasutades
kõiki EL aluslepingus ette nähtud õiguslikke võimalusi.
1.15. Toetame komisjoni ettepanekut uue EL asutuse loomiseks, kuna see aitaks ravimite,
meditsiiniseadmete ja muude kriisis vajalike toodete arendamise ja varustamisega
seotud tegevusi paremini koordineerida. Uue EL asutuse loomise ettepanekuga
seoses on oluline selgelt määratleda ülesannete jaotus olemasolevate EL ametitega
ning tuleb vältida dubleerimist. Samuti on oluline arvestada liidu elanikkonnakaitse
mehhanismi raames loodud rescEU meditsiinivarude ja võimekustega. Leiame, et
elanikkonnakaitse mehhanismi raames komisjonile volituste andmine täiendavate
transpordi- ja logistikaressursside hankimiseks ning erinevate abiandmise
mehhanismide vaheline parem koordineerimine võimaldab parandada Euroopa
Liidu tasandil ulatuslikele kriisidele reageerimise võimekust.
1.16. Eesti peab vajalikuks luua EL-s ja globaalselt soodsamad tingimused
tervisevaldkonnas digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja laialdasemaks
kasutuselevõtuks ning soodustada terviseandmete kasutamist piiriüleselt, et aidata
kaasa nii terviseohtudeks valmisoleku ja reageerimise tugevdamisele kui ka laiemalt
inimeste tervise ja heaolu parandamisele. Selleks on esmatähtis luua globaalne
usaldusarhitektuur, soodustada ühtsete semantiliste ja tehniliste standardite
kasutuselevõttu, parandada terviseandmete kvaliteeti ja võrreldavust, ühtlustada
andmekaitse põhimõtete rakendamist ning toetada andmeanalüüsiks vajaliku taristu
loomist. Toetame ka digitaalse vaktsineerimistõendi jaoks vajaliku andmete
vahetamise süsteemi väljatöötamist koostöös ELi ja Maailma
Terviseorganisatsiooniga (WHO).
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud teatis ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu
juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning
Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kaja Kallas Taimar Peterkop
Peaminister Riigisekretär