Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 05.02.2021 / 2-3/14-130;
Riigikantselei / 05.02.2021 / 7-1.2/21-00242
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus tervise- ja tööministrile (KK 130)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus.
Tähtaeg: 19.02.2021
Lisainfo: Indrek Saare küsimus HOIA rakenduse arenduste kohta.
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 05.02.2021
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Hr Taimar Peterkop
Riigisekretär
.02.2021 nr 2-3/14-130
Kirjaliku küsimuse edastamine
Edastan Teile Riigikogu liikme Indrek Saare esitatud kirjaliku küsimuse töö- ja terviseminister
Tanel Kiigele.
Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu
juhatusele DHXi kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates
küsimuse edastamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisa: kirjalik küsimus kolmel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Tanel Kiik
Tervise- ja tööminister 03.02.2021 nr 2-3/14-130/1
Kirjalik küsimus HOIA rakenduste kohta
Austatud tervise- ja tööminister
Alates eelmise aasta 20. augustist saavad eesti inimesed oma telefoni laadida mobiilirakenduse
HOIA, mis aitab rakenduse kasutajate kaasabil piirata koroonaviiruse levikut. Rakendus
teavitab kasutajat, kui ta on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga, andes ka esmased
suunised, kuidas edasi käituda. Samuti annab rakenduse võimaluse anonüümselt teavitada teisi
kasutajaid enda haigestumisest. HOIA on loodud Eesti ettevõtete ja riigi koostöös. Käesoleva
aasta alguse seisuga on HOIA rakendust mobiilseadmetesse laaditud üle 250 000 korra. Paraku
ei täida see mobiilirakendus oma eesmärki, kuna väga väike osa positiivsete koroonatestide
vastustest on sinna rakendusse jõudnud. Pean tunnistama, et viibides hetkel lähikontaktsena
eneseisolatsioonis ei ole ka minu HOIA rakendus mulle ühtegi teadet saatnud ja sarnast
tagasisidet olen kahjuks kuulnud paljudelt inimestelt. Sellel teemal tuttavatega vesteldes tuleb
paraku kokkuvõtteks parafraseerida 2006. aasta presidendivalimiste ajal käibele läinud ütlust:
„Ma ei tunne mitte kedagi, kes tunneks kedagi“, keda see äpp on teavitanud.
Üks väidetav põhjus peitub selles, et HOIA rakenduse tõhusus sõltub inimeste vabatahtlikust
kohusetundest. Koroonadiagnoosi saanud inimene peab end rakenduses ise koroonapositiivseks
märkima ning seda saab teha vaid mobiil-ID või Smart-ID rakenduse kaudu identifitseerides.
Paraku sadadel tuhandetel inimestel seda võimalust pole ja seega ei saa nad HOIA rakendust
ka parima tahtmise korral täielikult kasutada. HOIA rakendust tutvustaval veebilehel1 on kirjas,
et kiiruse ja kasutajamugavuse huvides tehti esimese rakenduse väljalase sellisena, et see toetab
vaid mobiilseid, st mobiil-ID- ja Smart-ID-põhiseid, autentimisvahendeid. Oleme loomas
juurde võimalust oma nakkus kinnitada ka Terviseametiga peetud intervjuu käigus, mis tehakse
iga nakatunuga ja mille käigus pole vaja ühtegi autentimisvahendit. Aga lubatud lisavõimalust
end lihtsamini haigeks registreerida pole ikka veel valminud, kuna HOIA eest vastutav tervise
ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) on takerdunud alates eelmise aasta oktoobrist pikka
hankemenetluse protsessi, mille raames otsitakse 600 000 eurot maksva HOIA rakenduse
parandamiseks lepingupartnerit, et uute arendustega edasi minna. Eile, 02.02.2021, teatas
TEHIK hankemenetluse tühistamisest ja uue hankemenetluse läbiviimisest. 2 Hanke
tühistamine tähendab paraku seda, et loodetud parandused venivad ning HOIA rakenduse
arenduste aktuaalsus sellisel kujul ei pruugi enam olla õigustatud, kuna olulisemaks saavad
näiteks rakendused, kas inimene on vaktsineeritud või mitte. Näiteks on
tarkvaraarendusettevõtte Nortal osalusel loodud uus terviseandmete platvorm SimplyGo, mis
vahendab infot Covid-19 testi tulemuse või vaktsineerimise kohta, et seeläbi reisimine tulevikus
1 https://www.hoia.me/
2 https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hoia-rakenduse-parandamise-hange-laks-vussi-koik-
algab-otsast-peale?id=92444465
2
lihtsamaks muuta 3 . Selleks, et rakendus oleks kasutajatele tasuta, vajab see samuti avaliku
sektori rahastust.
Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmised
küsimused:
1. Palun selgitage, miks ei ole valitsusel õnnestunud HOIA rakendust tõhusa epideemiatõrje
vahendina tööle saada? Eestis, varasemalt ühes kõige tehnoloogiasõbralikumas ühiskonnas, on
tänaseks rakenduse alla laadinud vaid üle 250 000 inimese. Soomes on rakendust Koronavilkku
alla laaditud eelmise aasta detsembri lõpu seisuga juba üle 2,5 miljoni korra. See on suurem
näitaja rahvastiku kohta (Soomes elab u 5,5 miljonit inimest) kui Eesti 250 000 1,3 miljoni
elaniku kohta 4 . Erinevalt eestlastest registreerib palju suurem osa koroonaäppi kasutavaid
soomlasi oma haigestumise.
2. Miks saab HOIA rakendust kasutada vaid riigisiseselt? HOIA rakendus ja näiteks soomlaste
loodud Koronavilkku rakendus ei võimalda omavahel nakatunute andmeid vahetada. Kui minna
Soome, siis peaks aktiveerima Koronavilkku ja Eestisse tulles HOIA. Miks ei saa Eesti ja
Soome koroonaäppe üheaegselt kasutada? Viimati ajakirjandusest võis lugeda, et
Koronavilkku-nimeline rakendus hakkab ühilduma teistegi Euroopa äppidega ja inimesi
vajaduse korral teavitama ka neis rakendustes haigeks märgitutest. Esimesed riigid, kellega
Soome rakendus vabalt suhtleb, on Saksamaa, Itaalia, Iirimaa, Hispaania, Horvaatia, Taani,
Holland ja Poola, aga Eesti HOIA rakendust selles nimekirjas pole5. Arvestades Soome poolt
kehtestatud rangeid piiranguid 27. jaanuarist kuni 25. veebruarini oleks selline piiriülene
rakendus aidanud soodustada eestlaste töörännet kontrollitult ja tõhusalt.
3. Kas Teie hinnangul on mõistlik ja vajalik arendada edasi maksumaksja raha eest HOIA
rakendust, kui võiks pigem vaadata turul ringi ja toetada hoopis näiteks Eesti ettevõtte loodud
terviseandmete platvormi SimplyGo, mille kasutegur ja efektiivsus muutunud oludes tundub
vajalikum?
4. Millised on need olulised õppetunnid, mida tulevastes (tervise) kriisides tuleks silmas pidada,
vältimaks vigu, mis võivad inimelude päästmiseks olla pöördelise tähtsusega?
5. Kas Sotsiaalministeeriumil on kava, kuidas saavutada parem koostöö meie põhjanaabritega,
et nende kordades edukamast kriisijuhtimisest, sealhulgas infotehnoloogiliste lahenduste
rakendamisest, õppida?
Tänan Teid ette vastuste eest ja kinnitan, et tulenevalt sotsiaaldemokraatide fraktsioonis ja
erakonnas laiemalt olemas olevast märkimisväärsest tervisevaldkonna juhtimiskogemusest
oleme alati valmis lahenduste leidmiseks kaasa mõtlema.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
3 https://tehnika.postimees.ee/7171033/eestlaste-loodud-rakendus-muudaks-pandeemia-ajal-reisimise-
lihtsamaks?_ga=2.160728565.918749062.1612123287-493655636.1579015962
4 https://epl.delfi.ee/artikkel/92234633/hoia-app-ei-taida-eesmarki-parandused-on-vaidlustesse-
takerdunud?
5 https://epl.delfi.ee/artikkel/92234633/hoia-app-ei-taida-eesmarki-parandused-on-vaidlustesse-
takerdunud?
3
Indrek Saar
Riigikogu liige