dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikme kirjalik küsimus

Sotsiaalministeerium · 5. veebruar 2021
Viit
5.2-2/391-1
Registreeritud
5. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2021
Vastutaja
Kalle Killar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
19. veebruar 2021

Failid

  • 📎21-00242-2.pdf1 KB
  • 📎Kirjalik_küsimus_HOIA_rakenduse_arenduste_kohta_(1).asice262 KB

Sisu (failidest)

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 05.02.2021 / 2-3/14-130; Riigikantselei / 05.02.2021 / 7-1.2/21-00242 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme kirjalik küsimus tervise- ja tööministrile (KK 130) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu esimehele digitaalselt allkirjastatud vastus. Tähtaeg: 19.02.2021 Lisainfo: Indrek Saare küsimus HOIA rakenduse arenduste kohta. Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 05.02.2021 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Hr Taimar Peterkop Riigisekretär .02.2021 nr 2-3/14-130 Kirjaliku küsimuse edastamine Edastan Teile Riigikogu liikme Indrek Saare esitatud kirjaliku küsimuse töö- ja terviseminister Tanel Kiigele. Palun ministril vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 148 saata Riigikogu juhatusele DHXi kaudu kirjalik digitaalselt allkirjastatud vastus 10 tööpäeva jooksul arvates küsimuse edastamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisa: kirjalik küsimus kolmel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Tanel Kiik Tervise- ja tööminister 03.02.2021 nr 2-3/14-130/1 Kirjalik küsimus HOIA rakenduste kohta Austatud tervise- ja tööminister Alates eelmise aasta 20. augustist saavad eesti inimesed oma telefoni laadida mobiilirakenduse HOIA, mis aitab rakenduse kasutajate kaasabil piirata koroonaviiruse levikut. Rakendus teavitab kasutajat, kui ta on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga, andes ka esmased suunised, kuidas edasi käituda. Samuti annab rakenduse võimaluse anonüümselt teavitada teisi kasutajaid enda haigestumisest. HOIA on loodud Eesti ettevõtete ja riigi koostöös. Käesoleva aasta alguse seisuga on HOIA rakendust mobiilseadmetesse laaditud üle 250 000 korra. Paraku ei täida see mobiilirakendus oma eesmärki, kuna väga väike osa positiivsete koroonatestide vastustest on sinna rakendusse jõudnud. Pean tunnistama, et viibides hetkel lähikontaktsena eneseisolatsioonis ei ole ka minu HOIA rakendus mulle ühtegi teadet saatnud ja sarnast tagasisidet olen kahjuks kuulnud paljudelt inimestelt. Sellel teemal tuttavatega vesteldes tuleb paraku kokkuvõtteks parafraseerida 2006. aasta presidendivalimiste ajal käibele läinud ütlust: „Ma ei tunne mitte kedagi, kes tunneks kedagi“, keda see äpp on teavitanud. Üks väidetav põhjus peitub selles, et HOIA rakenduse tõhusus sõltub inimeste vabatahtlikust kohusetundest. Koroonadiagnoosi saanud inimene peab end rakenduses ise koroonapositiivseks märkima ning seda saab teha vaid mobiil-ID või Smart-ID rakenduse kaudu identifitseerides. Paraku sadadel tuhandetel inimestel seda võimalust pole ja seega ei saa nad HOIA rakendust ka parima tahtmise korral täielikult kasutada. HOIA rakendust tutvustaval veebilehel1 on kirjas, et kiiruse ja kasutajamugavuse huvides tehti esimese rakenduse väljalase sellisena, et see toetab vaid mobiilseid, st mobiil-ID- ja Smart-ID-põhiseid, autentimisvahendeid. Oleme loomas juurde võimalust oma nakkus kinnitada ka Terviseametiga peetud intervjuu käigus, mis tehakse iga nakatunuga ja mille käigus pole vaja ühtegi autentimisvahendit. Aga lubatud lisavõimalust end lihtsamini haigeks registreerida pole ikka veel valminud, kuna HOIA eest vastutav tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) on takerdunud alates eelmise aasta oktoobrist pikka hankemenetluse protsessi, mille raames otsitakse 600 000 eurot maksva HOIA rakenduse parandamiseks lepingupartnerit, et uute arendustega edasi minna. Eile, 02.02.2021, teatas TEHIK hankemenetluse tühistamisest ja uue hankemenetluse läbiviimisest. 2 Hanke tühistamine tähendab paraku seda, et loodetud parandused venivad ning HOIA rakenduse arenduste aktuaalsus sellisel kujul ei pruugi enam olla õigustatud, kuna olulisemaks saavad näiteks rakendused, kas inimene on vaktsineeritud või mitte. Näiteks on tarkvaraarendusettevõtte Nortal osalusel loodud uus terviseandmete platvorm SimplyGo, mis vahendab infot Covid-19 testi tulemuse või vaktsineerimise kohta, et seeläbi reisimine tulevikus 1 https://www.hoia.me/ 2 https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hoia-rakenduse-parandamise-hange-laks-vussi-koik- algab-otsast-peale?id=92444465 2 lihtsamaks muuta 3 . Selleks, et rakendus oleks kasutajatele tasuta, vajab see samuti avaliku sektori rahastust. Lähtudes eeltoodust on mul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 alusel Teile järgmised küsimused: 1. Palun selgitage, miks ei ole valitsusel õnnestunud HOIA rakendust tõhusa epideemiatõrje vahendina tööle saada? Eestis, varasemalt ühes kõige tehnoloogiasõbralikumas ühiskonnas, on tänaseks rakenduse alla laadinud vaid üle 250 000 inimese. Soomes on rakendust Koronavilkku alla laaditud eelmise aasta detsembri lõpu seisuga juba üle 2,5 miljoni korra. See on suurem näitaja rahvastiku kohta (Soomes elab u 5,5 miljonit inimest) kui Eesti 250 000 1,3 miljoni elaniku kohta 4 . Erinevalt eestlastest registreerib palju suurem osa koroonaäppi kasutavaid soomlasi oma haigestumise. 2. Miks saab HOIA rakendust kasutada vaid riigisiseselt? HOIA rakendus ja näiteks soomlaste loodud Koronavilkku rakendus ei võimalda omavahel nakatunute andmeid vahetada. Kui minna Soome, siis peaks aktiveerima Koronavilkku ja Eestisse tulles HOIA. Miks ei saa Eesti ja Soome koroonaäppe üheaegselt kasutada? Viimati ajakirjandusest võis lugeda, et Koronavilkku-nimeline rakendus hakkab ühilduma teistegi Euroopa äppidega ja inimesi vajaduse korral teavitama ka neis rakendustes haigeks märgitutest. Esimesed riigid, kellega Soome rakendus vabalt suhtleb, on Saksamaa, Itaalia, Iirimaa, Hispaania, Horvaatia, Taani, Holland ja Poola, aga Eesti HOIA rakendust selles nimekirjas pole5. Arvestades Soome poolt kehtestatud rangeid piiranguid 27. jaanuarist kuni 25. veebruarini oleks selline piiriülene rakendus aidanud soodustada eestlaste töörännet kontrollitult ja tõhusalt. 3. Kas Teie hinnangul on mõistlik ja vajalik arendada edasi maksumaksja raha eest HOIA rakendust, kui võiks pigem vaadata turul ringi ja toetada hoopis näiteks Eesti ettevõtte loodud terviseandmete platvormi SimplyGo, mille kasutegur ja efektiivsus muutunud oludes tundub vajalikum? 4. Millised on need olulised õppetunnid, mida tulevastes (tervise) kriisides tuleks silmas pidada, vältimaks vigu, mis võivad inimelude päästmiseks olla pöördelise tähtsusega? 5. Kas Sotsiaalministeeriumil on kava, kuidas saavutada parem koostöö meie põhjanaabritega, et nende kordades edukamast kriisijuhtimisest, sealhulgas infotehnoloogiliste lahenduste rakendamisest, õppida? Tänan Teid ette vastuste eest ja kinnitan, et tulenevalt sotsiaaldemokraatide fraktsioonis ja erakonnas laiemalt olemas olevast märkimisväärsest tervisevaldkonna juhtimiskogemusest oleme alati valmis lahenduste leidmiseks kaasa mõtlema. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) 3 https://tehnika.postimees.ee/7171033/eestlaste-loodud-rakendus-muudaks-pandeemia-ajal-reisimise- lihtsamaks?_ga=2.160728565.918749062.1612123287-493655636.1579015962 4 https://epl.delfi.ee/artikkel/92234633/hoia-app-ei-taida-eesmarki-parandused-on-vaidlustesse- takerdunud? 5 https://epl.delfi.ee/artikkel/92234633/hoia-app-ei-taida-eesmarki-parandused-on-vaidlustesse- takerdunud? 3 Indrek Saar Riigikogu liige
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →