OTSUS
isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks
nr 2.2.-1/20/23
Andmekaitse Inspektsiooni jurist Signe Kerge (peadirektori
Otsuse tegija
volitusel)
Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinnas, 04.02.2021
Taotluse esitamise aeg 16.12.2020
Marika Priske
kantsler
Taotluse esitaja
Sotsiaalministeerium
e-post:
[email protected]
RESOLUTSIOON:
1. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 alusel otsustan anda luba andmesubjektide
nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Erihoolekandeteenuste
korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele
teenusmudelile“ 16.12.2020 taotluse tingimustel, lisades ja mahus.
2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt peale uuringu eesmärgi
saavutamist (vastavalt taotluse punktile 7).
VAIDLUSTAMISVIIDE:
Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes
1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7
lõikes 1 sätestatud korras.
TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED:
Isikuandmete töötlemise eesmärk:
Analüüsi eesmärgiks on 1) hinnata, milliste taustatunnustega (vanus, sugu, elukoht, töövõime
ulatus, puude liik, raskusaste ja põhidiagnoos) inimesed täna erinevaid erihoolekandeteenuseid
saavad ja millised on nende taustatunnustega inimestele osutatavate teenuste kulud tänases ning
uues teenusmudelis ning 2) kas ja kui palju on võimalik uuele teenusmudelile üleminekul
kulusid tulevikus (10 aasta perspektiivis) kokku hoida või kui palju on riigil vaja vahendeid
juurde, et tulevikus teenuste vajadus ära katta.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Isikuandmete töötlemine on vajalik nii mõlema mudeli (tänase ja uue) kulukomponentide
mõistmiseks ja lahti seletamiseks kui ka järgmise 10 aasta eelarvevajaduse prognoosi
koostamiseks. Isikuandmed on ainus allikas, mille põhjal on võimalik teha tulevikuprognoose,
mis arvestavad teenusevajaduse muutust ajas. Agregeeritud andmete aluseks võtmine ei ole
piisav, kuna teenuste vajadus sõltub paljudest inimese tasutatunnustest, mis omavahel
kombineerituna tähendavad iga inimese puhul erinevat teenusvajadust ning seega ka erinevat
kulu riigile teenuse eest tasumisel.
Isikuandmete vastutav töötleja:
Sotsiaalministeerium (vastutav töötleja)/Civitta Eesti AS (volitatud töötleja)
Töötlemiskoha aadress:
Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn/
Lõõtsa 8, 11415 Tallinn, Riia 24a, 51010 Tartu
Töödeldavate andmete koosseis:
1. 2019. aasta lõpu (31.12) ja 2020. aasta lõpu (31.12) seisuga erihoolekande teenusel olevad
inimesed, sh iga inimese kohta:
- sünniaasta
- sugu
- elukoht (maakonna ja KOV tasemel)
- töövõime hindamise tulemus (osaline, puuduv) ja/või töövõime kaotuse protsent (protsent
vahemikus 10- 100)
- puude liik ja raskusaste
- puude määramise aluseks olev põhidiagnoos
- erihoolekandeteenus(ed), mida isikule osutatakse
- erihoolekandeteenusele suunamise algus- ja lõppkuupäev
- kas isikule osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooniteenust (jah/ei)
2. 2019. aastal (01.01.19-31.12.19) ja 2020. aastal (01.01.20-31.12.20) teostatud
teenusvajaduse hindamise läbinud inimese (sh uue isikukeskse erihoolekande teenusmudeli
piloteerimise raames teenust saavad isikud) andmed, sh iga inimese kohta:
- sünniaasta
- sugu
- elukoht (maakonna ja KOV tasemel)
- töövõime hindamise tulemus (osaline, puuduv) ja/või töövõime kaotuse protsent (protsent
vahemikus 10- 100)
- puude liik ja raskusaste
- puude määramise aluseks olev põhidiagnoos
- hinnang toetusvajadusele valdkondade lõikes
- erihoolekandeteenusele suunamise otsuse tulemused (positiivne/negatiivne)
- erihoolekandeteenus(ed), kuhu isik on suunatud
- järjekorda lisamise kuupäev
– juhul, kui isik ei ole teenusele suunatud, vaid on järjekorras
- erihoolekandeteenusele suunamise algus- ja lõppkuupäev
- kas isikule osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (jah/ei)
2 (4)
Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus:
Erihoolekandeteenuste saajaid (sh nii töödeldavate isikuandmete kooseisus 1 kui koosseisus 2
nimetatud isikud) oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2019. aasta jooksul umbes 6 400
(unikaalsed isikud). Uue isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimise raames teenust
saavaid isikuid on kuni 700 (koosseisus 2 nimetatud isikud).
Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: ei ole.
Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei ole
Taotleja kinnituste kohaselt:
Teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid tuvastada ei ole võimalik.
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED:
Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 sätestab, et isikustatud andmetega poliitikakujundamise
uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse Inspektsiooni eelnev luba. Oleme nõus, et
pärast isikute tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide
saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka
avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute
kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi.
Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks uuringus kehtib tingimustel, mis on
inspektsioonile 16.12.2020 esitatud taotluses, puuduste kõrvaldamise dokumendis ning
lisamaterjalides kajastatud.
Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse
Inspektsiooni teavitada.
Küll aga ei nõustu inspektsioon kõigi põhjendustega, mis taotleja on taotluses toonud
andmesubjektide teavitamata jätmise kohta. Nimelt on taotluses märgitud, et registriandmete
kasutamisel tähendaks isikute teavitamine uuringu läbiviija jaoks ebamõistlikult suurt
töökoormust ja kulusid. Samuti võib see takistada uuringu eesmärgi saavutamist. Teavitamine
tähendaks uuritavate isikute kontaktandmete edastamist uuringu läbiviijale ja nende võrdlemist
Rahvastikuregistrisse kantud andmetega, kuna kontaktid võivad olla Sotsiaalkindlustusameti
registris (SKAIS) muutunud (kontaktandmed on andnud isik ise või tema eestkostja
Sotsiaalkindlustusametiga suhtlemisel) ja kahe registri vahel erineda. Rahvastikuregistri
andmetega võrdlemisel peaks toimuma kahe erineva registri andmete ühendamine, mida antud
uuringu käigus plaanis teha ei ole.
Samuti, kui teavitamist tuleks siiski teha, võib tekkida olukord, kus osa sihtrühma käest
nõusolekut ei saada. See aga takistab käesoleva uuringu läbiviimist, kuna uuring eeldab kõigi
sihtrühmade tuleviku teenusvajaduse prognoosi, mida saab teha vaid täielike algandmete pealt.
Teavitamata jätmise alused on toodud IKÜM art 14 lõikes 5. Need alused pole mõeldud
andmetöötluse andmesubjekti eest sihipäraseks varjamiseks põhjusel, et kui andmesubjekt
andmetöötlusest teada saab, ta ei nõustuks sellega.
Viidatakse, et Sotsiaalkindlustusametil olevad kontaktandmed võivad olla vananenud. Sel juhul
tekib Andmekaitse Inspektsioonil küsimus, et mis eesmärgil Sotsiaalkindlustusamet selliseid
kontaktandmeid edasi töötleb? Nõuab ju IKÜMgi, et andmed peavad olema õiged ja
ajakohased. Kui Sotsiaalkindlustusamet leiab, et tal olevad kontaktandmed seda enam pole,
3 (4)
tuleb nende töötlemine lõpetada.
Arusaamatuks jääb, mida mõtleb loataotleja sellega, et kui teavitamist tuleks siiski teha, võib
tekkida olukord, kus osa sihtrühma käest nõusolekut ei saada. Taotleja pole taotluses
kirjeldanud, et andmete töötlemine toimuks nõusoleku alusel. Teavitamine ei tähenda
nõusoleku küsimist. Ka ei ole uuringuloa taotluses öeldud, et lisaks registriandmete analüüsile
viidaks läbi ka küsitlus.
Loataotluse kohaselt töödeldakse uuringu raames üksnes psüühilise erivajadusega inimeste
andmeid. Kui uuringuloa taotleja arvates on psüühikahäire põhjuseks, miks andmesubjekti ei
saa teavitada, peaks uuringuloa taotleja seda ise väga selgelt põhjendama. Kuid sellistel
inimestel on täpselt samasugused inimõigused, sh andmesubjekti õigused, kui teistel. Loa
taotlusest ei ilmne, et kõnealustel inimestel oleks selline psüühikahäire, mis ei võimaldaks neil
mõista neile esitatud informatsiooni. Kui see nii oleks, peaks neil olema eestkostja, keda sel
juhul teavitatakse andmetöötlusest.
Isikute hulk, kelle andmeid uuringu raames töödeldakse on loataotluse kohaselt 6 400 + 700.
Eestis on ametiasutused harjunud inimestega elektroonilisel teel suhtlema. Samuti on riigil
olemas kõik inimese kontaktandmed nii rahvastikuregistris kui ka igas muus andmekogus. E-
kirjade või SMS-de saatmine ei ole ülemäära koormav tegevus, sest neid ei saadeta ühekaupa.
Kui soovitakse tugineda väitele, et teavitamine on ülemäära koormav, tuleb üksikasjalikult
selgitada, mis täpselt ja miks koormav on.
Loa taotleja põhjendab, et uuringu läbiviijale isikustatud andmeid ei esitata. Inspektsioon
nõustub, et üksnes teavitamise eesmärgil uuringu läbiviijale isikuandmete edastamine oleks
ülemäärane. Kuid teavitada saab ka uuringu tellija ise või Sotsiaalkindlustusamet, kes andmed
välja annab.
Üldmääruse järgi on tegemist isikuandmetega ka siis, kui isik on üksnes kaudselt tuvastatav.
Inspektsioon nõustub, et uuringu läbiviijale ei edastata otsest tuvastamist võimaldavaid
andmeid. Siiski on isikud kaudselt tuvastatavad – elukoha omavalitsus, vanus, sugu, puude
olemasolu, diagnoos ning erihoolekandeteenusel olemise andmed võimaldavad kindlasti
kellegi jaoks isiku tuvastada. Siiski leiab inspektsioon, eeldusel, et uuringu läbiviija käsutuses
ei ole täiendavaid andmeid, et uuringu läbiviija jaoks ei ole isikud kuigi suure tõenäosusega
tuvastatavad. Sellegipoolest on äärmiselt oluline tagada, et uuringu läbiviija hävitaks andmed
nõutud viisil ja ajal (hiljemalt 15.08.2021). Nii aktsepteerib inspektsioon käesoleva uuringuloa
puhul andmesubjektide teavitamata jätmist, kuid palub Sotsiaalministeeriumil edasiste
loataotluste puhul andmesubjektide teavitamata jätmise soovi üksikasjalikult põhjendada.
Seejuures palume edaspidi iga andmekogu osas, kust andmeid edastatakse, välja tuua, kas
andmejälgija on rakendatud ning kas teadusuuringu tarbeks andmete päring kajastub ka
andmejälgijas. Inspektsioon on seisukohal, et andmesubjektide teavitamata jätmise erandile
tuginemise puhul on eriti oluline, et andmetöötlus nähtuks andmesubjektile vähemalt
andmejälgijast. Kui edaspidi kasutatakse teadusuuringuks andmeid andmekogust, mis
andmejälgijat ei kasuta, soovime teadusuuringu loa taotluse lisana näha ka (vastava andmekogu
pidaja) põhjendust, miks andmejälgija kasutamine võimalik pole.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Signe Kerge
jurist
peadirektori volitusel
4 (4)
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 04.02.2021 14:24
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Otsus isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks
Tere! Teile on saadetud Andmekaitse Inspektsiooni dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument. Pealkiri: Otsus isikuandmete töötlemisest
teadusuuringuks Registreerimise kuupäev: 04.02.2021 Registreerimise
number: 2.2.-1/20/23
Tundliku sisuga elektroonilised pöördumised on võimalik inspektsioonile
edastada krüpteeritult kasutades ID- kaarti ja . Kuidas dokumente
krüpteerida, vaata .
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39, 10134 TallinnTelefon: 627 4135E-mail:
[email protected]
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Leia meid