dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Otsus

Sotsiaalministeerium · 4. veebruar 2021
Viit
4.2-3/264-2
Registreeritud
4. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2021
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎2.2.-12023 04.02.2021 Väljaminev kiri.bdoc453 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

OTSUS isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks nr 2.2.-1/20/23 Andmekaitse Inspektsiooni jurist Signe Kerge (peadirektori Otsuse tegija volitusel) Otsuse tegemise aeg ja koht Tallinnas, 04.02.2021 Taotluse esitamise aeg 16.12.2020 Marika Priske kantsler Taotluse esitaja Sotsiaalministeerium e-post: [email protected] RESOLUTSIOON: 1. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 alusel otsustan anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile“ 16.12.2020 taotluse tingimustel, lisades ja mahus. 2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt peale uuringu eesmärgi saavutamist (vastavalt taotluse punktile 7). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Isikuandmete töötlemise eesmärk: Analüüsi eesmärgiks on 1) hinnata, milliste taustatunnustega (vanus, sugu, elukoht, töövõime ulatus, puude liik, raskusaste ja põhidiagnoos) inimesed täna erinevaid erihoolekandeteenuseid saavad ja millised on nende taustatunnustega inimestele osutatavate teenuste kulud tänases ning uues teenusmudelis ning 2) kas ja kui palju on võimalik uuele teenusmudelile üleminekul kulusid tulevikus (10 aasta perspektiivis) kokku hoida või kui palju on riigil vaja vahendeid juurde, et tulevikus teenuste vajadus ära katta. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Isikuandmete töötlemine on vajalik nii mõlema mudeli (tänase ja uue) kulukomponentide mõistmiseks ja lahti seletamiseks kui ka järgmise 10 aasta eelarvevajaduse prognoosi koostamiseks. Isikuandmed on ainus allikas, mille põhjal on võimalik teha tulevikuprognoose, mis arvestavad teenusevajaduse muutust ajas. Agregeeritud andmete aluseks võtmine ei ole piisav, kuna teenuste vajadus sõltub paljudest inimese tasutatunnustest, mis omavahel kombineerituna tähendavad iga inimese puhul erinevat teenusvajadust ning seega ka erinevat kulu riigile teenuse eest tasumisel. Isikuandmete vastutav töötleja: Sotsiaalministeerium (vastutav töötleja)/Civitta Eesti AS (volitatud töötleja) Töötlemiskoha aadress: Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn/ Lõõtsa 8, 11415 Tallinn, Riia 24a, 51010 Tartu Töödeldavate andmete koosseis: 1. 2019. aasta lõpu (31.12) ja 2020. aasta lõpu (31.12) seisuga erihoolekande teenusel olevad inimesed, sh iga inimese kohta: - sünniaasta - sugu - elukoht (maakonna ja KOV tasemel) - töövõime hindamise tulemus (osaline, puuduv) ja/või töövõime kaotuse protsent (protsent vahemikus 10- 100) - puude liik ja raskusaste - puude määramise aluseks olev põhidiagnoos - erihoolekandeteenus(ed), mida isikule osutatakse - erihoolekandeteenusele suunamise algus- ja lõppkuupäev - kas isikule osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooniteenust (jah/ei) 2. 2019. aastal (01.01.19-31.12.19) ja 2020. aastal (01.01.20-31.12.20) teostatud teenusvajaduse hindamise läbinud inimese (sh uue isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimise raames teenust saavad isikud) andmed, sh iga inimese kohta: - sünniaasta - sugu - elukoht (maakonna ja KOV tasemel) - töövõime hindamise tulemus (osaline, puuduv) ja/või töövõime kaotuse protsent (protsent vahemikus 10- 100) - puude liik ja raskusaste - puude määramise aluseks olev põhidiagnoos - hinnang toetusvajadusele valdkondade lõikes - erihoolekandeteenusele suunamise otsuse tulemused (positiivne/negatiivne) - erihoolekandeteenus(ed), kuhu isik on suunatud - järjekorda lisamise kuupäev – juhul, kui isik ei ole teenusele suunatud, vaid on järjekorras - erihoolekandeteenusele suunamise algus- ja lõppkuupäev - kas isikule osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (jah/ei) 2 (4) Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus: Erihoolekandeteenuste saajaid (sh nii töödeldavate isikuandmete kooseisus 1 kui koosseisus 2 nimetatud isikud) oli Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2019. aasta jooksul umbes 6 400 (unikaalsed isikud). Uue isikukeskse erihoolekande teenusmudeli piloteerimise raames teenust saavaid isikuid on kuni 700 (koosseisus 2 nimetatud isikud). Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: ei ole. Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei ole Taotleja kinnituste kohaselt: Teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid tuvastada ei ole võimalik. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 sätestab, et isikustatud andmetega poliitikakujundamise uuringu läbiviimiseks peab olema Andmekaitse Inspektsiooni eelnev luba. Oleme nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks uuringus kehtib tingimustel, mis on inspektsioonile 16.12.2020 esitatud taotluses, puuduste kõrvaldamise dokumendis ning lisamaterjalides kajastatud. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Küll aga ei nõustu inspektsioon kõigi põhjendustega, mis taotleja on taotluses toonud andmesubjektide teavitamata jätmise kohta. Nimelt on taotluses märgitud, et registriandmete kasutamisel tähendaks isikute teavitamine uuringu läbiviija jaoks ebamõistlikult suurt töökoormust ja kulusid. Samuti võib see takistada uuringu eesmärgi saavutamist. Teavitamine tähendaks uuritavate isikute kontaktandmete edastamist uuringu läbiviijale ja nende võrdlemist Rahvastikuregistrisse kantud andmetega, kuna kontaktid võivad olla Sotsiaalkindlustusameti registris (SKAIS) muutunud (kontaktandmed on andnud isik ise või tema eestkostja Sotsiaalkindlustusametiga suhtlemisel) ja kahe registri vahel erineda. Rahvastikuregistri andmetega võrdlemisel peaks toimuma kahe erineva registri andmete ühendamine, mida antud uuringu käigus plaanis teha ei ole. Samuti, kui teavitamist tuleks siiski teha, võib tekkida olukord, kus osa sihtrühma käest nõusolekut ei saada. See aga takistab käesoleva uuringu läbiviimist, kuna uuring eeldab kõigi sihtrühmade tuleviku teenusvajaduse prognoosi, mida saab teha vaid täielike algandmete pealt. Teavitamata jätmise alused on toodud IKÜM art 14 lõikes 5. Need alused pole mõeldud andmetöötluse andmesubjekti eest sihipäraseks varjamiseks põhjusel, et kui andmesubjekt andmetöötlusest teada saab, ta ei nõustuks sellega. Viidatakse, et Sotsiaalkindlustusametil olevad kontaktandmed võivad olla vananenud. Sel juhul tekib Andmekaitse Inspektsioonil küsimus, et mis eesmärgil Sotsiaalkindlustusamet selliseid kontaktandmeid edasi töötleb? Nõuab ju IKÜMgi, et andmed peavad olema õiged ja ajakohased. Kui Sotsiaalkindlustusamet leiab, et tal olevad kontaktandmed seda enam pole, 3 (4) tuleb nende töötlemine lõpetada. Arusaamatuks jääb, mida mõtleb loataotleja sellega, et kui teavitamist tuleks siiski teha, võib tekkida olukord, kus osa sihtrühma käest nõusolekut ei saada. Taotleja pole taotluses kirjeldanud, et andmete töötlemine toimuks nõusoleku alusel. Teavitamine ei tähenda nõusoleku küsimist. Ka ei ole uuringuloa taotluses öeldud, et lisaks registriandmete analüüsile viidaks läbi ka küsitlus. Loataotluse kohaselt töödeldakse uuringu raames üksnes psüühilise erivajadusega inimeste andmeid. Kui uuringuloa taotleja arvates on psüühikahäire põhjuseks, miks andmesubjekti ei saa teavitada, peaks uuringuloa taotleja seda ise väga selgelt põhjendama. Kuid sellistel inimestel on täpselt samasugused inimõigused, sh andmesubjekti õigused, kui teistel. Loa taotlusest ei ilmne, et kõnealustel inimestel oleks selline psüühikahäire, mis ei võimaldaks neil mõista neile esitatud informatsiooni. Kui see nii oleks, peaks neil olema eestkostja, keda sel juhul teavitatakse andmetöötlusest. Isikute hulk, kelle andmeid uuringu raames töödeldakse on loataotluse kohaselt 6 400 + 700. Eestis on ametiasutused harjunud inimestega elektroonilisel teel suhtlema. Samuti on riigil olemas kõik inimese kontaktandmed nii rahvastikuregistris kui ka igas muus andmekogus. E- kirjade või SMS-de saatmine ei ole ülemäära koormav tegevus, sest neid ei saadeta ühekaupa. Kui soovitakse tugineda väitele, et teavitamine on ülemäära koormav, tuleb üksikasjalikult selgitada, mis täpselt ja miks koormav on. Loa taotleja põhjendab, et uuringu läbiviijale isikustatud andmeid ei esitata. Inspektsioon nõustub, et üksnes teavitamise eesmärgil uuringu läbiviijale isikuandmete edastamine oleks ülemäärane. Kuid teavitada saab ka uuringu tellija ise või Sotsiaalkindlustusamet, kes andmed välja annab. Üldmääruse järgi on tegemist isikuandmetega ka siis, kui isik on üksnes kaudselt tuvastatav. Inspektsioon nõustub, et uuringu läbiviijale ei edastata otsest tuvastamist võimaldavaid andmeid. Siiski on isikud kaudselt tuvastatavad – elukoha omavalitsus, vanus, sugu, puude olemasolu, diagnoos ning erihoolekandeteenusel olemise andmed võimaldavad kindlasti kellegi jaoks isiku tuvastada. Siiski leiab inspektsioon, eeldusel, et uuringu läbiviija käsutuses ei ole täiendavaid andmeid, et uuringu läbiviija jaoks ei ole isikud kuigi suure tõenäosusega tuvastatavad. Sellegipoolest on äärmiselt oluline tagada, et uuringu läbiviija hävitaks andmed nõutud viisil ja ajal (hiljemalt 15.08.2021). Nii aktsepteerib inspektsioon käesoleva uuringuloa puhul andmesubjektide teavitamata jätmist, kuid palub Sotsiaalministeeriumil edasiste loataotluste puhul andmesubjektide teavitamata jätmise soovi üksikasjalikult põhjendada. Seejuures palume edaspidi iga andmekogu osas, kust andmeid edastatakse, välja tuua, kas andmejälgija on rakendatud ning kas teadusuuringu tarbeks andmete päring kajastub ka andmejälgijas. Inspektsioon on seisukohal, et andmesubjektide teavitamata jätmise erandile tuginemise puhul on eriti oluline, et andmetöötlus nähtuks andmesubjektile vähemalt andmejälgijast. Kui edaspidi kasutatakse teadusuuringuks andmeid andmekogust, mis andmejälgijat ei kasuta, soovime teadusuuringu loa taotluse lisana näha ka (vastava andmekogu pidaja) põhjendust, miks andmejälgija kasutamine võimalik pole. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Signe Kerge jurist peadirektori volitusel 4 (4) Saatja: <[email protected]> Saadetud: 04.02.2021 14:24 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Otsus isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks Tere! Teile on saadetud Andmekaitse Inspektsiooni dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Otsus isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks Registreerimise kuupäev: 04.02.2021 Registreerimise number: 2.2.-1/20/23 Tundliku sisuga elektroonilised pöördumised on võimalik inspektsioonile edastada krüpteeritult kasutades ID- kaarti ja . Kuidas dokumente krüpteerida, vaata . &nbsp; Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39, 10134 TallinnTelefon: 627 4135E-mail: [email protected] ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Leia meid &nbsp; &nbsp;
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel