Sotsiaalministeerium · 1. veebruar 2021
Sisu (failidest)
KORRALDUS
Tallinn 30.01.2021nr 1.1-15/21/5
Sisetingimustes sportimise, treenimise,
noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduse,
täienduskoolituse ja täiendõppe jaotus
sõltuvalt kontaktitüübist ja riskiastmest
Võttes aluseks korrakaitseseaduse § 26 ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 1
ning arvestades Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 18 alapunkte 1 ja 11, Terviseameti
peadirektor otsustab:
1. Korralduse eesmärk ja reguleerimisala
1.1. Korraldusega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-
19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 18 alapunkte 1
ja 11, nimetatud kontaktse või suure riskiga tegevusi ning mittekontaktse või väikese
riskiga tegevusega spordi, treenimise, huvitegevuse, huvihariduse, täienduskoolituse,
täiendõppe valdkondades.
1.2. Kooskõlas korrakaitseseaduse § 26 peab igaüks enda käitumise suhtes vastutava isikuna
arvestama kontaktse või suure riskiga tegevusega kaasneda võivad ohtu nakkushaiguse
levikuks või haigestumiseks.
2. Kontaktne või suure riskiga tegevus
2.1. Kontaktsed või suure riskiga tegevused on tegevused, millega kaasneb lähikontakt ja
kaasneb hingamise intensiivsuse tõus. Käesolevas korralduses käsitletud tegevused ei ole
ammendav loetelu kontaktsetest või suure riskiga tegevustest. Igat tegevust tuleb eraldi
analüüsida ning hinnata, milline osa see kätkeb lähikontakti või hingamise intensiivsuse
tõusu.
2.2. Kontaktsed või suure riskiga tegevused on lubatud üksnes juhul, kui kogu tegevuse või
treeningvältel osaleb selles kaks isikut, kui tegevuse või treeningu ajal ei vahetata
partnerit, kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad ning on tagatud,
välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei
ole mõistlikult võimalik tagada.
2.3. Kontaktse või suure riskiga tegevuse korral ei tohi toimuda muid kontakte teiste isikutega.
2.4. Sportimine loetakse kontaktseks või suure riskiga tegevuseks eelkõige järgmistel
spordialadel:
2.4.1. karate;
2.4.2. maadlus;
2.4.3. poks;
2.4.4. judo;
2.4.5. curling;
2.4.6. rühmas jooksmine, käimine (spordialana);
2.4.7. rühmatreening, sh joga, pilates;
2.4.8. tants.
2.5. Huvitegevus, huviharidus, täiendõpe ja täienduskoolitus loetakse kontaktseks või suure
riskiga tegevuseks eelkõige järgmistes valdkondades:
2.5.1. puhkpilli mäng;
2.5.2. laulukoorid ja lauluringid;
2.5.3. tantsimine;
2.5.4. harrastusteatrite tegevus (sh kooliteatrid);
2.5.5. isikuteenindusega seotud koolitused (massaaž, iluteenused jms).
2.6. Sportimine ja treenimine käesolevas punktis nimetatud spordialadel loetakse väikese
riskiga tegevuseks tingimusel, et järgitakse lisaks riske maandavaid usaldusmeetmeid
vastavalt punktile 2.7:
2.6.1. korvpall;
2.6.2. käsipall;
2.6.3. võrkpall;
2.6.4. jalgpall;
2.6.5. pesapall;
2.6.6. saalihoki;
2.6.7. jäähoki.
2.7. Tegevuste, mida ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud reeglite või rahvusvahelist
võistlusmäärustikku järgides võimalik harrastada nn 2+2 reeglit järgides, võib
Terviseamet koostöös vastutavate ministeeriumide ja teiste asjassepuutuvate asutuste ja
erialaliitudega koostada iga tegevuse kohta vastavad usaldusmeetmed (ventileerimine,
desinfitseerimine, hajutamine jt), mida järgides on võimalik nimetatud tegevusi läbi viia
mittekontaktse või väikese riskiga tegevuste kohta ette nähtud reeglite järgi. Kui
nimetatud usaldusmeetmeid ei ole võimalik tagada, siis tuleb tegevuste läbiviimisel
järgida ikkagi reeglit, et koos võivad liikuda kaks inimest ja nad peavad hoidma teistest
kahemeetrist vahemaad (nn 2+2 reegel).
3. Mittekontaktne või väikese riskiga tegevus
3.1. Mittekontaktne või väikese riskiga tegevus on lubatud üksnes juhul, kui tegevuse või
treeningu läbiviimisel on tagatud, et osalejate arv rühmas ei oleks rohkem kui 11 isikut,
sealhulgas juhendaja, kui tegevuse või treeningu ajal ei vahetata rühma, kui hoitakse teiste
rühmadega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad
perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
3.2. Mittekontaktne või väikese riskiga tegevus on lubatud üksnes juhul, kui tegevuse või
treeningu läbiviimisel on tagatud, et osalejate arv rühmas ei oleks rohkem kui 11 isikut,
sealhulgas juhendaja, kui hoitakse teiste rühmadega vähemalt kahemeetrist vahemaad,
ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad
või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik
tagada.
2/5
3.3. Mittekontaktne või väikese riskiga tegevuse käigus ei tohi sama tegevuse raames toimuda
muid kontakte teiste isikutega.
3.4. Sportimine ja treenimine loetakse mittekontaktseks või väikese riskiga tegevuseks
eelkõige järgmistel spordialadel:
3.4.1. ujumine;
3.4.2. laskmine;
3.4.3. tõstmine;
3.4.4. kabe, male;
3.4.5. bowling;
3.4.6. keegel;
3.4.7. piljard;
3.4.8. vehklemine;
3.4.9. tennis;
3.4.10. sulgpall;
3.4.11. lauatennis;
3.4.12. ratsutamine;
3.4.13. jõusaalitreening
3.4.14. individuaalsed kergejõustikualad;
3.4.15. (ilu)võimlemine (individuaalalana);
3.4.16. (ilu)uisutamine (individuaalalana).
3.5. Huvitegevus, huviharidus, täiendõpe ja täienduskoolitus loetakse mittekontaktseks või
väikese riskiga tegevuseks kui see toimub haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määruse
nr 27 „Täienduskoolituse standard“ lisas nimetatud õppekavarühmades ning järgmistes
huvitegevuse või täienduskoolituse valdkondades:
3.5.1. lubatud on teooriatundide läbiviimine kõikides huvialavaldkondades, sh
tehnikaringid (sh robootika, arvutiõpe jm);
3.5.2. töö- ja tehnoloogiaringid;
3.5.3. kunstiringid;
3.5.4. käsitöö (kudumine, heegeldamine, keraamika jm);
3.5.5. multimeediaringid;
3.5.6. fotograafia;
3.5.7. raamatuklubi;
3.5.8. keelpillide mäng;
3.5.9. rütmipillide mäng;
3.5.10. klahvpillide mäng;
3.5.11. kodundus (sh kokandus);
3.5.12. modellindus;
3.5.13. moekoolid;
3.5.14. loodusringid, sh loodusmajades ja loomaaedades läbi viidavad tegevused, jahindus,
kalandus;
3.5.15. floristika;
3.5.16. keeleõppe ringid;
3.5.17. pühapäevakoolide tegevus;
3.5.18. lauamänguklubid;
3.5.19. väitlusringid.
Kui isik leiab, et käesoleva haldusaktiga on rikutud tema õigusi või vabadusi, siis võib ta pöörduda
30 päeva jooksul vaidega Terviseameti kaudu Sotsiaalministeeriumi poole või kaebusega
halduskohtusse. Vaide või kaebuse esitamine ei peata haldusakti täitmist, v.a kui haldusorgan või
halduskohus esialgse õiguskaitse korras pole otsustanud haldusakti kehtivust või täitmist peatada.
3/5
Vabariigi Valitsuse 30.01.2021 korraldusega nr 48 „Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse
nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“
täiendati korraldust punkti 18 alapunktidega 1 ja 11, mille järgi eristatakse „kontaktseid ja suure
riskiga tegevusi“ ning „mittekontaktseid ja väikese riskiga tegevusi“. Korralduse seletuskirja
kohaselt on sätte eesmärk vähendada nakkuse ohtu tegevuste puhul, kus selle iseloomu tõttu
ollakse vahetus kontaktis või mille puhul toimub intensiivsem aerosoolide genereerimine. Juhul,
kui tegevuse läbiviimisel puudub osalejate vahel kontakt või kui tegevus on kontaktne, kuid madala
riskiga, võib osalejate arv rühmas olla kuni 11 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab
olema, et kokku ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad
või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Lisaks või osalejate arv
rühmas olla 11 isikut ka võistkondlikel aladel, kus esineb juhuslik kontakt ning mille riskiaste on
mõnevõrra suurem kui kontaktivabadel spordialadel, kuid mitte samaväärne kontaktsete
spordialadega. Need alad loetakse madala riskiga alade hulka juhul, kui spordialaliit on
koostanud riskide maandamise meetmed, sh treeningule eelnevad ja järgnevad tegevused, milleks
on näiteks ruumide ventileerimine, hajutamine, kokku puutuvate gruppide homogeensus, eri
gruppide kokkupuudete vältimine jne, ning neid meetmeid järgitakse tegevuste käigus. Vastavad
meetmed peavad olema kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatakse
Terviseametiga. Juhul kui ilmneb, et riskide maandamise meetmed ei ole piisavad või neid ei
järgita, võidakse vastav spordiala Terviseameti poolt liigitada kõrgema riskiga alade hulka.
Loetelu spordialadest ja tegevustest, mida loetakse madala riskiga või mittekontaktseks tegevuseks
avaldab Terviseamet oma veebilehel. Seega nähakse erinevad tingimused ette sõltuvalt tegevusest.
Terviseameti hinnangul tuleb lähtuda nende mõistete sisustamisel sellest, kas esineb lähikontakt
või tõuseb inimese hingamise intensiivsus.
Lähikontakti mõistetakse samas tähenduses, kui Vabariigi Valitsuse 17.12.2020 korralduse nr 455
„Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse
diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või
haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“ rakendamisel (kehtib kuni
31.01.2021; sama 01.02.2021 jõustuvas Vabariigi Valitsuse 30.01.2021 korralduses nr 47
„Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud COVID-19 haiguse
diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või
haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“). See tähendab, et inimene
on nakkushaigega lähikontaktis reeglina siis, kui ta viibib nakkushaigega siseruumis koos
vähemalt 15 minutit lähemal kui 2,0 m. Nakatumise riski võivad mõjutada kasutatavad
isikukaitsevahendid (mask, respiraator, visiir, kindad jms), ventilatsioon ja vaheseinte või muude
eraldavate objektide (nt riiulid, stendid vms) olemasolu. Sportimisel on oluline tagada ka kasutatud
spordivahendite desinfitseerimine iga kasutuskorra järel, kui see on objektiivselt võimalik (nt
spordisaali varustus).
Kui spordi- või huvitegevuse raames inimese hingamine intensiivistub, siis väljub inimese
hingeõhust rohkem süljeosakesi ning need lenduvad kaugemale, kui tavalise hindamise korral. See
suurendab omakorda nakkushaiguse leviku ja nakatumise riski. Sellist riski on võimalik vähendada
isikukaitsevahendite kasutamisega, aga spordi- või huvitegevuse olemusest tulenevalt ei pruugi
see olla võimalik (nt ei saa maski kasutada koorilaulu, spordi- või treeningtegevuse käigus).
Käesoleva korraldusega teavitab Terviseamet korrakaitseorganina üldsust viiruse SARS-CoV-2
leviku ohust ja nakkushaigusega COVID-19 nakatumise võimalusest spordi- ja huvitegevuse
käigus. On oluline, et igaüks avaliku korra eest vastutava isikuna korrakaitseseaduse § 15
tähenduses teadvustaks enda tegevusega kaasnevaid riske ning väldiks ohtu avalikule korrale
korrakaitseseaduse § 2 lõike 2 tähenduses. Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282
„COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 18
alapunktidega 1 ja 11 ja käesolev korraldusega kohaldatakse korrakaitseseaduse § 26 sätestatud
riikliku järelevalve üldmeedet, st teavitatakse üldsust ja igaühte nakkushaiguse levikuga seotud
ohust erinevate spordi- ja huvitegevuste valdkonnas. Korraldusega eristatakse spordi- ja
4/5
huvitegevuse valdkonnad, millega kaasneb suurem risk, spordi- ja huvitegevuse valdkondadest,
kus reeglina on see risk väiksem. See võimaldab mitte keelustada spordi- ja huvitegevust
tervikuna, vaid kohandada piiranguid üksnes nendele tegevustele, kus nakkushaiguse leviku ja
nakatumise risk on suuremad. Koostoimes Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282
„COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 18
alapunktidega 1 ja 11 võimaldab see korrakaitseorganil kohaldada piiranguid proportsionaalsemalt
ja eesmärgipärasemalt, vältides samas ülemäärast ohtu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
peadirektor
5/5