Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 11.02.2021 nr 1.8-1/486-1
Reservitaotlus
Lugupeetud proua minister
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ taotleb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse reservist Terviseametile
tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programmi 1 126 760 eurot (käibemaksuta)
koroonaviiruse vastase ravimi Remdesivir ostuks ja haiglatele jagamiseks ning kriisijuhtimise
kulude katteks.
Eespool nimetatud reservitaotluse osas oleme ette valmistanud Vabariigi Valitsuse istungile
esitamiseks korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu.
Tegemist on kiireloomulise reservitaotlusega, mida palume menetleda kiiremini, kui Vabariigi
Valitsuse 31.07.2014 määruse nr.23 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja
eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 4 lg 1 nimetatud 20 tööpäeva.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri
Ave Schultz 626 9135
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
11.02.2021
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Raha eraldamine
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale
tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programmi Terviseametile 1 126 760 eurot
(käibemaksuta) koroonaviiruse vastase ravimi Remdesivir ostuks ja haiglatele jagamiseks ning
kriisijuhtimise kulude katteks.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) eraldatakse Vabariigi Valitsuse
reservist Sotsiaalministeeriumi valitsemisalale tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu
programmi Terviseametile 1 126 760 eurot (käibemaksuta) koroonaviiruse vastase ravimi
Remdesivir ostuks ja haiglatele jagamiseks ning kriisijuhtimise kulude katteks.
1.1. Sisukokkuvõte
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tekib seoses Remdesiviri ostu ja Terviseameti
kriisijuhtimisega erakorraline täiendav kulu, millega ei ole 2021. aasta eelarve planeerimisel
arvestatud. Samuti ei ole vastavat kulu võimalik katta Terviseameti 2021. aasta eelarvest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud Terviseameti arendusnõunik Olga
Galaburda (
[email protected], 794 3513), Sotsiaalministeeriumi
finantsosakonna juht Liina Nagel (
[email protected]; 626 9282), Sotsiaalministeeriumi
finantsosakonna finantsnõunik Ave Schultz (
[email protected]; 626 9135). Eelnõu on
juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna juht Helen Tralla
(
[email protected]; 626 9334).
2. Eelnõu sisu ja analüüs
2.1. Remdesivir COVID-19 patsientide ravis
COVID-19 patsientide raviks, kellel on pneumoonia tõttu vajalik lisahapnik, on oluline tagada
Veklury (Remdesiviri) ravimi kättesaadavus. Euroopa Komisjon on kiitnud Remdesiviri uue
koroonaviiruse ravimina heaks.
Remdesivir on viirusevastane ravim, mida Ravimiamet on lubanud kasutada raskes seisus
COVID-19 patsientidel. Ravim takistab viiruse paljunemist rakkudes. Vähemalt kaks suurt USA
uuringut on näidanud, et Remdesivir lühendab COVID-19 patsientide haiglas viibimise aega.
Riigis on ravimit hetkel kõigest 2-3 nädala jaoks. Viimastel nädalatel on suure hospitaliseeritute
arvu tõttu Remdesiviri kasutamine intensiivistunud. Senise kasutamiskogemuse järgi on
Remdesiviril koht COVID-19 patsientide raviplaanis, kuna Remdesivir vähendab haiglas
viibimise aega – see on eriti tähtis praegu, kui tervishoiusüsteem on ülekoormatud.
Remdesiviri juurde soetamine on oluline, et leevendada haiglate koormust.
Eesti Haigekassa (EHK) rahastas Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 a korralduse nr 9 „Eesti
Haigekassa reservkapitali kasutusele võtmine“ alusel 2021. a jaanuaris tellitud Remdesiviri
1800 viaali maksumusega 621 000 eurot (345 eurot/viaal). Tänaseks on sellest kogusest järel
550 viaali, millest jätkub veel kolmeks nädalaks.
Reservkapitalist on EHK-l lubatud Vabariigi Vaitsuse korraldusega 26,5 miljonist ravimitele
kasutada kuni 1 mln eurot. Tänaseks on ravimitele kasutatud juba ca 750 000 eurot (1800
viaali Remdesiviri ja 60 doosi monoklonaalset ravimit).
Perioodil veebruar-märts 2021.a ei ole EHK-l võimalik intensiivraviosakonnas viibivatele
patsientidele vajalikku Remdesiviri kogust piiratud vahendite olukorras rahastada. Remdesiviri
täiendava 1800 viaali ostuks, mis katab veebruari lõpu ja märtsi vajaduse, taotleb
Sotsiaalministeerium Terviseametile Vabariigi Valitsuse reservist 621 000 eurot
(käibemaksuta).
2.2. Kriisijuhtimise kulud
Terviseametil on SARS-CoV-2 viiruse levikust tingitud tervishoiualase hädaolukorra ohjamisel
Eestis kaks seadustest tulenevat tegevussuunda.
Esiteks viiruse leviku tõkestamine, mis tähendab nakkuskollete kiiret kaardistamist ja
aktiivset tegelemist nakatunute ning lähikontaktsetega (ehk epidemioloogilise uuringu
läbiviimist) ja osalemist tõkestusmeetmete väljatöötamisel ning nende rakendamisel.
Lisaks sellele COVID-19 testimise üleriigiline planeerimine ja korraldamine ning
massvaktsineerimise protsessi logistika (sh vaktsiinide ja tarvikute ladustamine).
Teine tegevussuund on tervishoiuteenuse valmisoleku ja toimepidevuse korraldamine.
2021. aastaks eraldati Terviseametile ühekordselt lisavahendeid 2 600 000 eurot asutuse
struktuuri ja epidemioloogilise rolli tugevdamiseks, sh 2 200 670 eurot uute ametikohtade
loomiseks, teenistujate palgatase tõstmiseks, nakkushaiguste labori jätkusuutlikkuse
tagamiseks ja referentteenuse täitmiseks ning riskikommunikatsiooni tõhustamiseks. 399 300
eurot on planeeritud väljastpoolt tööjõu kaasamiseks, nimelt regionaalse võrgustiku
arendamiseks nakkushaiguse epideemilises olukorras kontaktsete jälgimise tagamiseks ning
valdkondliku nõustamise arendamiseks. Arvestused 2021. aastaks eraldatud 2 600 000 euro
kasutamise ja tekkiva puudujäägi kohta on toodud tabelis:
2021.a 2021.a 2021.a
Kulu liik planeeritud lisaeelarve eelarve
lisaeelarve vajadus puudujääk
2 600 000 3 105 760 -505 760
KRIISIEELARVE 399 330 905 090 -505 760
Ekspertide kaasamine 61 848 225 755 -163 907
Haigete ja lähikontaktsete seire, nõustamine 196 263 679 335 -483 072
Vaktsineerimise kompetentsikeskuse eksperdid 31 267 REACT EU 31 267
Infektsioonikontroll 109 952 jääb tegemata 109 952
BAASEELARVE 2 200 670 2 200 670 0
Teenistujate palgakasv 589 329 589 329 0
Uued ametikohad (27) ja
1 178 341 1 178 341 0
Nakkushaiguste labori personalikulud
Nakkushaiguste labori referentteenus
182 505 182 505 0
(nakkushaiguste seire - 8 erinevat valdkonda)
Riskikommunikatsioon (tõlkimine, trükised, videod,
155 000 155 000 0
artiklid, kampaaniad jne.)
Uute ametikohtade ülalpidamine (tarkvaralitsents,
töövahendid ja -inventar, tervishoiu-, koolitus-, 95 495 95 495 0
sõidukulud, tööriietus jne.)
Olukord viiruse leviku ning haiglate koormatuse statistiliste andmete põhjal näitab 2021. aasta
alguses stabiilset halvenemise trendi. Haiglaravi puhul on juba märgata voodifondi hõivatuse
tõusu. Samuti on tõusutrendis positiivsete testide osakaal testitute koguarvust. Tuginedes
olemasolevatele andmetele ja võrreldes trende teistes Euroopa riikides, võib perspektiivis
prognoosida Eestis tervishoiualase hädaolukorra jätkumist aasta lõpuni.
Juba kümme kuud kestnud kriis on hakanud inimestes väljenduma nn kriisiväsimuse näol –
harjutakse halbade uudistega, eiratakse piiranguid ning eneseisolatsiooni- ja maskikandmise
kohustusi. Väsimustrendi võib täheldada ka kriisilahendajate seas.
Pikaajaline ja suuremahuline kriisi ohjamine mõjutab otseselt Terviseameti tööd. Nii riigi kui
ühiskonna ootused ületavad tunduvalt Terviseameti tavapärast võimekust. 2021. aastaks
eraldatud vahenditest ei piisa, et kaasata erinevaid eksperte väljastpoolt asutust ning otsida
lisatööjõudu. Vabatahtlike kaasamine on piiratud (eriti epidemioloogilise uuringu läbiviimises).
Tegemist on pikaajalise kriisisituatsiooniga ja enamasti kaasneb töö delikaatsete
isikuandmetega, kus saab rakendada vaid lepingulist lisatööjõudu.
Tervishoiuteenuse valmisoleku ja toimepidevuse korraldamise puhul on hädaolukorras
staabipõhine struktuur ning pea kogu koordineerimiseks vajalik inimressurss on kaasatud
väljastpoolt asutust.
Lähtuvalt hädaolukorra spetsiifikast ning ulatusest on kriitiline vajadus kaasata asutuses
puuduv ja täiendav ekspertiis asutuseväliste ekspertide näol. Kaasatud eksperdid nõustavad
Terviseametit:
kriisireguleerimise ning ühendoperatsioonide planeerimise ja juhtimise ning
tagasisidestamise valdkonnas;
tervishoiuteenuse osutajate juhtimis-, toimepidevus-, koostöö ja koordineerimise alal;
esmatasandi ja infektsioonikontrolli teemadel, sh haiglate, kiirabide ja esmaliini
nõustamisel;
ravi- ja tegevusjuhiste väljatöötamisel;
lisaks on eksperdid ameti kõneisikute rollis.
Kriitiliseks eduteguriks käesoleva tervishoiu hädaolukorra lahendamisel on nakkuskollete kiire
kaardistamine ja aktiivne tegelemine nakatunute ning lähikontaktsetega. Võib eeldada, et tänu
intensiivsele ja katkematule tegevusele antud valdkonnas on olukord Eestis suhteliselt kontrolli
all.
Maksimaalse olemas oleva tööjõuressursi koormuse juures saab igapäevaselt
epidemioloogilise uuringuga tegeleda 53 regionaalsete osakondade töötajat. Arvestusega, et
iga töötaja kaardistab nakkuskoldeid ja tuvastab lähikontaktseid päevas 5-7-l nakatanul, on
asutuse võimekuseks päevas tegeleda 270-370 nakatunuga.
2021. aasta alguseks on nakatunute arv päevas saavutanud taseme 600-700 inimest
(07.01.2021 oli päevane nakatanute arv 1104), mis vajab kollete kaardistamiseks ja
epidemioloogilise leviku kontrolli all hoidmiseks lisatööjõudu. Tegevuste järjepidevuse
tagamiseks on hädavajalik täiendavate eelarvevahendite olemasolu.
Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje tegevuste ning epideemia levikust tingitud kriisides
tegutsemise tõhustamiseks taotleb Terviseamet 505 760 eurot (käibemaksuta).
Vabariigi Valitsuse reservist Terviseametile eraldatavat 1 126 760 eurot kasutatakse
sihtotstarbeliselt ning eraldatud raha kasutamise kohta peetakse raamatupidamises detailset
arvestust.