dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanek psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamiseks

Sotsiaalministeerium · 10. veebruar 2021
Viit
1.2-3/471-1
Registreeritud
10. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Silja Elunurm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-3471-1 10.02.2021 Väljaminev kiri.asice357 KB

Sisu (failidest)

Siret Kotka Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees [email protected] Meie 10.02.2021 nr 1.2-3/471-1 Ettepanek psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamiseks Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees Sotsiaalministeerium toetab psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamist selliselt, et piiratud teovõimega isikute patsiendiõiguste osas kohaldub juba täna kehtiv VÕS § 766 lg 4 sätestatud eriregulatsioon, mis arvestab alati piiratud teovõimega isiku enda suutlikkust ja võimet teha teda ennast puudutavaid raviotsuseid, kuid tervishoiuteenuse osutaja kaasab vajadusel piiratud teovõimega isiku huvi ja vajadusi arvestades tema seadusliku esindaja või muu lähedase isiku, kes saaks piiratud teovõimega isikut toetada. Sellest tulenevalt edastame ettepaneku muuta ja sõnastada psühhiaatrilise abi seaduse § 3 järgmiselt: „(1) Psühhiaatrilist abi antakse isiku enda soovi või teadva nõusoleku alusel. (2) Psühhiaatrilise abi andmisel piiratud teovõimega isikule kohaldub võlaõigusseaduse § 766 lõige 4. (3) Tervishoiuteenuse osutaja kaasab piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja või muu piiratud teovõimega isiku poolt usaldatud täisealise teovõimelise isiku, kui see on tervishoiuteenuse osutaja hinnangul piiratud teovõimega isiku huvides. (4) Psüühikahäirega isiku ravi ilma tema enda nõusolekuta on lubatud ainult käesoleva seaduse §-des 11 ja 17 sätestatud juhtudel.“ Seletuskirja kavand: Lõikega 1 kehtestatakse psühhiaatrilise abi osutamise põhiprintsiip: psühhiaatrilist abi osutatakse vabatahtlikkuse alusel. Lõikega 2 reguleeritakse piiratud teovõimega isiku õigust saada psühhiaatrilist abi sarnaselt teistele tervishoiuteenustele. Seaduse muudatusettepaneku sõnastamisel on võetud muuhulgas arvesse PS § 9 lg 1; PS § 19 lg 1; PS § 26 lg 1; PS § 27 ja PS § 28 lg 1, ÜRO lapse õiguste konventsioonis ning ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatu. Igal inimesel on õigus kvaliteetsetele ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 kättesaadavatele tervishoiuteenustele. Igaühel õigus tervise kaitsele. See õigus laieneb ka piiratud teovõimega inimestele. Võimaldamaks inimesel kasutada oma õigust tervise kaitsele, peab tal olema võimalik otsustada selle üle, milliseid tervishoiuteenuseid talle osutatakse. Piiratud teovõimega isikute otsustusõiguse piiramine on põhjendatud ainult juhul, kui piirangu kehtestamine on vajalik tagamaks, et otsus piiratud teovõimega isikule tervishoiuteenuse osutamiseks tehtaks piiratud teovõimega isiku huvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lõike 2 viimasele lausele mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Seega on täisealiste piiratud teovõimega isikute õigust otsustada nendele tervishoiuteenuse osutamise üle piiratud vaid niivõrd, kuivõrd täisealine piiratud teovõimega isik ei ole ise võimeline otsustama endale tervishoiuteenuse osutamise üle lähtuvalt enda huvidest. Samas alaealise isiku teovõime on piiratud olenemata sellest, kas ta on võimeline otsustama endale tervishoiuteenuse osutamise üle (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lõike 2 teine lause). Selleks aga, et vastutustundeline ja kaalumisvõimeline patsient ei jääks ilma õigusest kättesaadavale ja kvaliteetsele tervishoiuteenusele pelgalt sellest tulenevalt, et ta on piiratud teovõimega, on VÕS § 766 lg 4 sätestatud eriregulatsioon, mille kohaselt kuuluvad piiratud teovõimega patsiendi puhul lõiketes 1 ja 3 nimetatud õigused (õigus teabele ning õigus anda nõusolek) patsiendi seaduslikule esindajale ainult niivõrd, kuivõrd patsient ei ole võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. VÕS § 766 lg 3 sätestab piiratud teovõimega isikut kaitsvalt, et kui seadusliku esindaja otsus kahjustab ilmselt piiratud teovõimega patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida ja ta peab tegutsema piiratud teovõimega isiku huvides. Igal juhul tuleb piiratud teovõimega patsienti VÕS § 766 lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja tehtud otsustest teavitada mõistlikus ulatuses. Kui tervishoiutöötaja hinnangul on piiratud teovõimega patsient aga kaalutlusvõimeline (võlaõigusseadus, § 766 lg 4), annab raviks või protseduuri tegemiseks teadva nõusoleku piiratud teovõimega isik ise. Sellisel juhul ei saa seaduslik esindaja teha piiratud teovõimega isiku eest tema tervist ja ravi puudutavat otsust. Kuid ka siis, kui piiratud teovõimega isik ei ole tervishoiutöötaja hinnangul kaalutlusvõimeline (nt ei ole suuteline täielikult mõistma protseduuriga seonduvat informatsiooni või järgima iseseisvalt raviplaani VÕS § 766 lg 1), tuleb ta kaasata otsustamisse ja aruteludesse nii palju kui võimalik, sh võtta arvesse ka tema seisukoht protseduuri tegemiseks (VÕS § 766 lg 3). PsAS § 4 sätestab, et isikul on õigus saada ravi ja põetust võrdsel alusel muude haigetega. Kuna psühhiaatriline abi on samasugune tervishoiuteenus nagu üldarstiabi, dermatoloogia jne, siis ei ole hetkel kehtivad piirangud psühhiaatrilisele abile põhjendatud. Pigem jätab praegune eriregulatsioon inimesed abita ning stigmatiseerib psühhiaatrilise abi vajadust. Kui piiratud teovõimega isik on kaalutlusvõimeline, siis ei ole põhjendatud, et tema ravile pöördumise või ravi üle ravi käigus otsustab keegi teine. Õigusselguse huvides tuleb seega ka psühhiaatrilisele abile kohaldada juba täna kehtivat VÕS § 766 lg 4 sätestatud eriregulatsiooni ning mitte luua paralleelregulatsiooni. Lõikes 3 sätestatakse tervishoiuteenust osutavale isikule piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja või muu piiratud teovõimega isiku poolt usaldatud täisealise teovõimelise isiku kaasamise õigus ja võimalus, lähtudes piiratud teovõimega isiku huvist. Teatud juhtudel on põhjendatud kaasata isiku abistamisse ja talle igakülgse toe pakkumiseks tervishoiuteenuse osutamise ajal, kas piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja või muu piiratud teovõimega isiku poolt usaldatud täisealine teovõimeline isik. Seda ennekõike juhtudel, kus tervishoiuteenust osutava isiku hinnangul võib informatsiooni andmata jätmine või kaasamata jätmine kaasa tuua olulise kahju patsiendile endale või teistele isikutele. 3 Seega sätestatakse eelnõu lõikes 3 tervishoiuteenuse osutaja õigus teavitada piiratud teovõimega inimese seaduslikku esindajat või muud tema poolt nimetatud täisealist isikut ning kaasata nad vajadusel inimese abistamisse. Vastav põhimõte on sätestatud ka VÕS § 768 lg 2. Juhul aga kui piiratud teovõimega isik on võimeline vastutustundeliselt ja kaalutletult otsustama enda tervist puudutavate küsimuse üle, ning lähikondse kaasamisest keeldub, siis ei ole ka põhjendatud isiku tervist puudutava info avaldamine ning kolmandate isikute kaasamine. Lõike 3 alusel patsiendi piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja või tema poolt usaldatud muu täisealise isiku kaasamine ei tähenda, et see tooks kaasa piiratud teovõimega isiku otsusevabaduse vähenemise, lõige 3 reguleerib pelgalt nende isikute kaasamist. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud tahteavalduste andmine jääb ka sellel puhul toimuma VÕS § 766 lg 4 sätestatud eriregulatsiooni kohaselt. Kohustuslik teavitamiskohustus on kehtivates õigusaktides reguleeritud järgmiselt: KarS § 307 (Teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega), LasteKS § 27 lg 1 (Kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest) ning täisealisest abivajaja puhul sotsiaalhoolekande seaduse § 13 (Abi vajava isiku perekonnaliikmed, kohtunik, politsei, prokurör, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja ja teised isikud on kohustatud teatama sotsiaalhoolekannet vajavast isikust või perekonnast isiku või perekonna viibimiskoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele) ja seega ei ole sellesisulised muudatused PsAS-is vajalikud. Lõikega 4 täpsustatakse, et ilma nõusolekuta psühhiaatrilist abi võib osutada siis, kui on täidetud tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kriteeriumid vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse § 11 ning kohtu poolt määratud psühhiaatrilise sundravi puhul vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse § 17. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt saaks piiratud teovõimega isikule kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ka olukorras, kus piiratud teovõimega isik ise on raviga nõus, aga tema seaduslik esindaja on vastu. Tegemist on ilmselge piiratud teovõimega isiku põhiõiguste riivega, sest Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 on igal inimesel õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Neid võib piirata ainult seadusega ette nähtud juhul. Tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi ja psühhiaatrilise sundravi kriteeriumid ei luba kohaldada ravi pelgalt seadusliku esindaja nõusolekul. Selleks peavad olema samaaegselt täidetud järgmised kriteeriumid: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise korral lisandub veel neljas tingimus: isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Silja Elunurm 626 9735 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel