Sotsiaalministeerium · 10. veebruar 2021
Sisu (failidest)
09.02.2021 nr 1.1-15/21/17
KORRALDUS
Sisetingimustes sportimise, treenimise,
noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduse,
täienduskoolituse ja täiendõppe jaotus
sõltuvalt kontaktitüübist ja riskiastmest
Võttes aluseks korrakaitseseaduse § 26 ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 1
ning arvestades Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 18 alapunkte 1 ja 11, Terviseameti
peadirektor otsustab:
1. Korralduse eesmärk ja reguleerimisala
1.1. Korraldusega sisustatakse Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19
haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 18 alapunktides 1 ja 11,
nimetatud kontaktse või suure riskiga tegevusi ning mittekontaktse või väikese riskiga tegevusega
spordi, treenimise, huvitegevuse, huvihariduse, täienduskoolituse, täiendõppe valdkondades.
1.2. Kooskõlas korrakaitseseaduse § 26 peab igaüks enda käitumise suhtes vastutava isikuna
arvestama nii mittekontaktse või väiksese riskiga kui kontaktse või suure riskiga tegevuse või
treeninguga kaasneda võivat ohtu nakkushaiguse levikuks või haigestumiseks.
1.3. Korralduses reguleeritakse sportimist, treeningut, noorsootööd, huvitegevust, huviharidust,
täienduskoolitust ja täiendõpet (edaspidi tegevus või treening) Vabariigi Valitsuse 19.08.2020
korralduse nr 282 „COVID19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“
punkti 18 alapunktide 1 ja 11 tähenduses.
2. Kontaktne või suure riskiga tegevus
2.1. Kontaktne või suure riskiga on tegevus või treening, millega kaasneb lähikontakt ja ulatuslik
hingamise intensiivsuse tõus.
2.2. Kontaktsed või suure riskiga tegevused on eelkõige:
2.2.1. puhkpilli mäng;
2.2.2. koorilaul;
2.2.3. tantsimine;
2.2.4. harrastusteatrite tegevus (sh kooliteatrid);
2.2.5. isikuteenindusega seotud täienduskoolitused (massaaž, iluteenused jms).
2.3. Kontaktsed või suure riskiga treeningud, mida harrastatakse kontaktselt või lähemal kui kaks
meetrit kahe või rohkema inimese vahel, on eelkõige:
2.3.1. karate;
2.3.2. maadlus;
2.3.3. poks;
2.3.4. judo;
2.3.5. rühmas jooksmine;
2.3.6. rühmas käimine;
2.3.7. rühmatreeningud;
2.3.8. tantsimine paaris või rühmana;
2.3.9. korvpall;
2.3.10. käsipall;
2.3.11. võrkpall;
2.3.12. jalgpall;
2.3.13. pesapall;
2.3.14. saalihoki;
2.3.15. jäähoki.
2.4. Treeningud käesoleva korralduse puntides 2.3.9. – 2.4.15 nimetatud või muudel võistkondlikel
spordialadel loetakse mittekontaktsete või väikese riskiga treeningute hulka juhul, kui spordialaliit
on koostanud riskide maandamise meetmed, sh treeningule eelnevad ja järgnevad tegevused
(ruumide ventileerimine, hajutamine, kokku puutuvate rühmade homogeensus, eri rühmade
kokkupuudete vältimine jne) ning neid meetmeid järgitakse tegevuste käigus. Vastavad meetmed
peavad olema kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatakse Terviseametiga.
3. Mittekontaktne või väikese riskiga tegevus
3.1. Mittekontaktne või väikese riskiga on tegevus või treening, millega ei kaasne lähikontakti või
ulatuslikku hingamise intensiivsuse tõusu.
3.2. Mittekontaktsed või väikese riskiga tegevused on eelkõige:
3.2.1. teooriatunnid;
3.2.2. tehnikaringid (robootika, arvutiõpe jm);
3.2.3. töö- ja tehnoloogiaringid;
3.2.4. kunstiringid;
3.2.5. käsitöö (kudumine, heegeldamine, keraamika jm);
3.2.6. multimeediaringid;
3.2.7. fotograafia;
3.2.8. raamatuklubi;
3.2.9. keelpillide mäng;
3.2.10. rütmipillide mäng;
3.2.11. klahvpillide mäng;
3.2.12. kodundus (sh kokandus);
3.2.13. modellindus ja moekoolid;
3.2.14. loodusringid, sh loodusmajades ja loomaaedades läbi viidavad tegevused, jahindus,
kalandus;
3.2.15. floristika;
3.2.16. keeleõppe ringid;
3.2.17. pühapäevakoolide tegevus;
3.2.18. lauamänguklubid;
3.2.19. väitlusringid.
3.3. Mittekontaktsed või väikese riskiga treeningud on eelkõige:
3.3.1. ujumine;
3.3.2. laskmine;
3.3.3. tõstmine;
3.3.4. kabe, male;
3.3.5. bowling;
2/5
3.3.6. keegel;
3.3.7. piljard;
3.3.8. vehklemine;
3.3.9. tennis;
3.3.10. kurling;
3.3.11. sulgpall;
3.3.12. lauatennis;
3.3.13. ratsutamine;
3.3.14. jõusaalitreening;
3.3.15. individuaalsed kergejõustikualad;
3.3.16. (ilu)võimlemine (individuaalalana);
3.3.17. (ilu)uisutamine (individuaalalana).
4. Rakendamine ja jõustumine
4.1. Tunnistada Terviseameti peadirektori 30.01.2021 korraldus nr 1.1-15/21/5 „Sisetingimustes
sportimise, treenimise, noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduse, täienduskoolituse ja täiendõppe
jaotus sõltuvalt kontaktitüübist ja riskiastmest“ kehtetuks.
4.2. Korraldus avaldatakse Terviseameti veebilehel ning veebilehel www.kriis.ee.
4.3. Terviseameti peadirektori 30.01.2021 korralduses nr 1.1-15/21/5 „Sisetingimustes sportimise,
treenimise, noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduse, täienduskoolituse ja täiendõppe jaotus
sõltuvalt kontaktitüübist ja riskiastmest“ punkti 2.7. alusel antud kooskõlastused kehtivad edasi ka
pärast käesoleva korralduse jõustumist.
4.4. Korraldus jõustub punktis 4.2. korras avaldamisele järgnevast päevast.
Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks
vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 18 alapunktid 1 ja 11 ning käesolev Terviseameti
korraldus on omavahel seotud selliselt, et Vabariigi Valitsus määrab kindlaks piirangute sisu, aga
Terviseamet selgitab, millised on kõrge riskiga ja kontaktsed ning millised tegevused madala
riskiga või mittekontaktsed. Terviseameti korraldusega üksnes teavitatakse avaliku korra eest
vastutavaid isikuid, millised tegevused on kontaktsed ja kõrge riski või mittekontaktsed ja madala
riskiga, kuid ei kehtestata liikumis- ega muid piiranguid.
Käesoleva korralduse eesmärk on täpsustada Terviseameti peadirektori 30.01.2021 korralduse nr
1.1-15/21/5 „Sisetingimustes sportimise, treenimise, noorsootöö, huvitegevuse, huvihariduse,
täienduskoolituse ja täiendõppe jaotus sõltuvalt kontaktitüübist ja riskiastmest“ rakendamisel
ilmnenud ebakõlad ja lihtsustada kahe korralduse ühist rakendamist. Kuna muudatuste ulatus oli
suur, siis on eesmärgipärane tunnistada varasem korraldus kehtetuks ja kehtestada korralduse uus
terviktekst.
Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30.01.2021 korralduse nr 48 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020.
a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“
punktide 18 ja 19 kohta antud selgitustega on käesoleva korralduse ülesanne järgmine: „Loetelu
spordialadest ja tegevustest, mida loetakse väikese riskiga või mittekontaktseks tegevuseks,
avaldab Terviseamet oma veebilehel. Seega nähakse erinevad tingimused ette sõltuvalt tegevusest.
Käesoleva sätte eesmärk on, et kontaktsete või suuremal hulgal aerosoole genereerivate tegevuste
puhul nähakse ette piiravamad tingimused ning lubatakse maksimaalselt kahe isiku vaheline
tegevus või treening, sealhulgas koos juhendajaga, et maandada võimalikku laiemat
3/5
nakatumisriski olukorras, kus osaleja on viiruse kandja. Tegevuse käigus partnerit vahetada ei ole
lubatud.“
1. Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku
tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 18 alapunktides 1 ja 11 sätestatakse:
„Sisetingimustes on lubatud sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus, huviharidus,
täienduskoolitus ja täiendõpe ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) kontaktne või
suure riskiga tegevus või treening on lubatud üksnes juhul, kui selles osaleb kaks isikut, kui
tegevuse või treeningu ajal ei vahetata partnerit, kui hoitakse teiste isikutega vähemalt
kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui
nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Terviseamet avaldab oma veebilehel
kontaktsete ja suure riskiga tegevuste loetelu; 11) mittekontaktne või väikese riskiga tegevus või
treening on lubatud üksnes juhul, kui selle läbiviimisel on tagatud, et osalejate arv rühmas ei oleks
rohkem kui 11 isikut, sealhulgas juhendaja, kui tegevuse või treeningu ajal ei vahetata rühma, kui
hoitakse teiste rühmadega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või
viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
Terviseamet avaldab oma veebilehel mittekontaktsete või väikese riskiga tegevuste loetelu; [--]“
Samas punktis sätestatakse ka sisetingimustes sportimise, treenimise, noorsootöö, huvitegevuse,
huvihariduse, täienduskoolituse ja täiendõpe tingimused, mis kohalduvad võrdselt väikese ja suure
riskiga tegevustele ja treeningutele. Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korralduse nr 282 „COVID-
19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ punkti 18 alapunktides 2 – 5
sätestatakse: „Sisetingimustes on lubatud sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus,
huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe ainult siis, kui on täidetud järgmised tingimused: [--]
2) tagatud on ruumi kuni 50% täituvus; 3) siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei
laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või
tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik; 4) tagatud on
desinfitseerimisvahendite olemasolu; 5) tagatud on desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti
juhiste kohaselt,“ ning sama punkti teises lõikes sätestatakse: „Alapunktides 1–2 nimetatud
tingimusi ei kohaldata riikliku õppekava järgsele tegevusele, spordialaliidu võistlussüsteemis
toimuvale professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste
liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade mängijatele, riigi sõjalise
kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele, sealhulgas
sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.“
Kooskõlas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõikega 7 ei reguleeri Terviseamet
nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise tingimusi, mida Vabariigi Valitsus enda
korraldusega on juba reguleerinud. Kuna Vabariigi Valitsuse korralduse teksti osaline
taasesitamine tekitas segadust, siis on käesolevas korralduses need sätted välja jäetud.
2. Korralduses on loetletud kõige iseloomulikumad ja levinumad tegevused ja treeningud,
mis liigitatakse vastavalt kõrge ja madala riskiga tegevusteks ja treeninguteks. Muu nendes
puntides nimetamata tegevus või treening tuleb liigitada vastavalt kõrge või madala riskiga
tegevuseks või treeninguks selle järgi, millise loetletud tegevustest või treeningutest see kõige
enam sarnaneb.
Korralduse punktides 2.2. ja 2.3. on avatud loetelu nendest tegevustest ja treeningutest, mida
eelkõige loetakse kontaktseteks või suure riskiga tegevusteks või treeninguteks. Iga konkreetse
spordiala puhul tuleb hinnaga, kas see vastab punktis 2.1. määratlusele ja on sarnane puntides 2.2.
ja 2.3. nimetatud tegevuse või treeninguga. Näiteks kick-boxing või tai poks on sarnased poksi,
karate ja judoga ning kuuluvad seetõttu kontaktsete ja suure riskiga treeningute hulka, isegi kui
neid pole nimekirjas sõnaselgelt välja toodud.
4/5
Sarnaselt on punktides 3.2. ja 3.3. avatud loetelu nendest tegevustest ja treeningutest, mida
eelkõige loetakse mittekontaktseteks või väikese riskiga tegevusteks või treeninguteks. Iga
konkreetse tegevuse või treeningu puhul tuleb hinnata, kas see vastab punktis 3.1. määratlusele ja
on sarnane punktides 3.2. ja 3.3. nimetatud tegevuse või treeninguga. Näiteks tuleb laua-jalgpalli
puhul hinnata, kas sellega kaasnev kontakt ja hingamise intensiivsus vastab pigem jalgpallile või
on see sarnane pigem piljardile ja lauatennisele.
3. Korralduse punkti 2.4. lähtub Vabariigi Valitsuse 30.01.2021 korralduse nr 48 „Vabariigi
Valitsuse 19. augusti 2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks
vajalikud meetmed ja piirangud“ muutmine“ punktide 18 ja 19 kohta antud selgitustest.
Seletuskirja lk 9 ja 10 on antud järgmine selgitus (rõhutus lisatud): „Juhul, kui tegevuse
läbiviimisel puudub osalejate vahel kontakt või kui tegevus on kontaktne, kuid väikese riskiga, võib
osalejate arv rühmas olla kuni 11 isikut, sealhulgas juhendaja, ning tagatud peab olema, et kokku
ei puututa teiste rühmadega, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui
nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Lisaks või osalejate arv rühmas olla 11
isikut ka võistkondlikel aladel, kus esineb juhuslik kontakt ning mille riskiaste on mõnevõrra
suurem kui kontaktivabadel spordialadel, kuid mitte samaväärne kontaktsete spordialadega.
Need alad loetakse väikese riskiga alade hulka juhul, kui spordialaliit on koostanud riskide
maandamise meetmed, sh treeningule eelnevad ja järgnevad tegevused, milleks on näiteks
ruumide ventileerimine, hajutamine, kokku puutuvate rühmade homogeensus, eri rühmade
kokkupuudete vältimine jne, ning neid meetmeid järgitakse tegevuste käigus. Vastavad meetmed
peavad olema kooskõlas Kultuuriministeeriumi juhistega ja kooskõlastatakse Terviseametiga.
Juhul kui ilmneb, et riskide maandamise meetmed ei ole piisavad või neid ei järgita, võib
Terviseamet vastava spordiala liigitada suurema riskiga alade hulka.“
Käesolevas korralduses on täpsustatud varasema korralduse punkti 2.7. sõnastust ja viidud see
kooskõlla Vabariigi Valitsuse 30.01.2021 korralduse nr 48 „Vabariigi Valitsuse 19. augusti
2020. a korralduse nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja
piirangud“ muutmine“ seletuskirjas antud selgitusega. Usaldusmeetmete ehk riskide maandamise
meetmete koostamise algatab vastav spordialaliit. Kultuuriministeerium koostab nende meetmete
kohta üldised juhised. Meetmed tuleb kooskõlastada Terviseametiga. Võistkondlikule alale võib
kohaldada mittekontaktse või vähese riskiga treeningu tingimusi hetkest, kui Terviseamet on
meetmed kooskõlastanud. Kui meetmed pole piisavad, neid ei järgita või muutub
epidemioloogiline olukord, siis võib Terviseamet kooskõlastuse tühistada ja spordialale enam
mittekontaktse või vähese riskiga treeningu tingimusi kohaldada ei saa.
Käesoleva korralduse jõustumisel jäävad kehtima Terviseameti peadirektori 30.01.2021
korralduses nr 1.1-15/21/5 „Sisetingimustes sportimise, treenimise, noorsootöö, huvitegevuse,
huvihariduse, täienduskoolituse ja täiendõppe jaotus sõltuvalt kontaktitüübist ja riskiastmest“
punkti 2.7. alusel antud kooskõlastused. Terviseamet vaatab varasemad kooskõlastused üle ja
hindab nendega seotud riski nakkushaiguse levikule, meetmete piisavust ja kooskõla Vabariigi
Valitsuse korralduste ning Terviseameti käesoleva korraldusega.
Kui isik leiab, et käesoleva haldusaktiga on rikutud tema õigusi või vabadusi, siis võib ta pöörduda
30 päeva jooksul vaidega Terviseameti poole või kaebusega halduskohtusse. Vaide või kaebuse
esitamine ei peata haldusakti täitmist, v.a kui haldusorgan või halduskohus esialgse õiguskaitse
korras pole otsustanud haldusakti kehtivust või täitmist peatada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
peadirektor
5/5