dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 9. veebruar 2021
Viit
21
Registreeritud
9. veebruar 2021
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎21 09.02.2021 Ministri üldkäskkiri.asice10462 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 09.02.2021 nr 21 Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel: 1. Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmid: 1.1. Tööturuprogramm (lisa 1). 1.2. Sotsiaalkindlustuse programm (lisa 2). 1.3. Hoolekandeprogramm (lisa 3). 1.4. Soolise võrdõiguslikkuse programm (lisa 4). 1.5. Laste ja perede programm (lisa 5). 1.6. Tervist toetava keskkonna programm (lisa 6). 1.7. Tervist toetavate valikute programm (lisa 7). 1.8. Inimkeskse tervishoiu programm (lisa 8). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“ Lisa 1 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu eesmärk Valdkonna Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1 arengukava Programmi nimi Tööturuprogramm (HE01) Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Elluviimise periood 2021–2024 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus (Astangu KRK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Eesti Töötukassa (TK) Sissejuhatus Tööturuprogramm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis toetab otseselt arengukava esimese alaeesmärgi saavutamist. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimuse – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkonda peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev programm tegeleb inimeste tööelus osalemise toetamisega. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Tööturuprogramm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 81,5% Mehed 81,5% 81,3% 81,2% 80,8 Tööjõus osalemise määr 15– (2019) 64-aastaste seas, %2 75,7% Naised 75,4% 75,2% 75,1% 75,1 Allikas: Statistikaamet, Eesti (2019) tööjõu-uuring 78,6% Kokku 78,5% 78,3% 78,2% 78,0 (2019) Olukorra lühianalüüs Alates 2011. aastast on tööturu näitajad järjepidevalt paranenud. 2019. aastal oli Eestis 15– 74-aastaste seas hõivatuid 671 300, töötuid 31 300 ja mitteaktiivseid 278 400.3 Tööjõus osalemise määr püsis kõrge (78,6%) ning tööhõive määr saavutas rekordtaseme (79,9%). Mõlema näitajaga oldi Euroopa Liidus parimate hulgas. Üle 50-aastaste tööjõus osalemise määralt on Eesti EL-i riikide seas viiendat aastat järjest esikohal ning 55–64-aastaste tööhõive määralt esimese 3–4 hulgas. Juba viiendat aastat ületab 20–64-aastaste tööhõive määr aastaks 2020 seatud eesmärgi4, mis on 76%. Lähiaastatel tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata üle 50-aastaste aktiivsele tööturul osalemisele. Kuna nende osakaal rahvastikus suureneb, on üldist hõive taset raskem hoida. Üle 50-aastaste osakaal rahvastikus on 39% ning rahvastikuprognoosi kohaselt osakaalu suurenemine jätkub, ulatudes 2045. aastaks ligi 48%-ni. Vananeva ja väheneva rahvastikuga olukorras on oluline, et tööturul kasutatakse ära kõigi inimeste potentsiaal. Aastatel 2011–2015 töötuse määr vähenes, kuid suurenes mõnevõrra taas 2016. aastal 6,8%-ni. Töötuse kasvu mõjutas töövõimereformi rakendumine. 2018. aastal langes töötuse määr 5,4%-ni 2 Mõõdik näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus ehk seda, kui suur osa rahvastikust on tööturul aktiivne. Tööjõu moodustavad töötajad ja töötud. Töötud on need, kes on tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on võimelised kahe nädala jooksul tööle asuma. Mõõdiku sihttaset on võrreldes heaolu arengukavaga aastateks 2016–2023 korrigeeritud. 3 Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel. 4 Konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” seatud eesmärk https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020 2 ning 2019. aastal 4,4%-ni, mis on viimase paarikümne aasta madalaim tase. Samal ajal erineb töötuse määr regiooniti üle kahe korra. Näiteks Ida-Virumaal oli töötuse määr 2019. aastal 8,7%, Harjumaal aga 3,4%. Koos üldise töötuse määra langusega vähenes ka pikaajaliste töötute arv, kes moodustavad ligi viiendiku töötutest. Pikaajalise töötuse määr langes 2019. aastal 0,9%-ni. Pikaajalise töötuse peamiseks põhjuseks võib pidada madalat kvalifikatsioonitaset. 2019. aastal puudus pikaajaliste töötute seas 35%-l naistest ja 32%-l meestest kutse-, ameti- või erialaharidus. Täiendavalt raskendab paljudel töölesaamist ebapiisav riigikeele oskus. 2019. aastal väitis 20% pikaajalistest töötutest, et ei oska eesti keelt. Töötus vähenes 2019. aastal kõikides vanuserühmades. Noorte töötuse määr langes 11,1%-ni. Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2019. aastal puudus 70%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ning 58%-l töötutest 15–24- aastastest meestest ja 29%-l naistest puudus varasem töökogemus. Alates 1. juunist 2017 testitakse noorte töötuse ennetamiseks alaealiste töötamise toetamise teenust, et motiveerida tööandjaid pakkuma noortele võimalust töötada koolivaheaegadel. Lisaks toetatakse palgatoetusega noorte esimese pikaajalise töökogemuse saamist ning vajaduse korral ka koolitamist. Vanemaealiste puhul on suurimad probleemid vananenud kvalifikatsioon ja vähenenud töövõime ning tööandjate hoiakud vanemaealiste tööle võtmise suhtes. 2016. aastal, olukorras, kus viimase viie aasta jooksul oli püsiva töövõimekaoga inimeste arv ligi 1,9 korda (107 303-ni5) kasvanud ja moodustas 8,2% Eesti rahvastikust (tööealisest rahvastikust, s.o 15–74-aastastest koguni 10,9%) ning kus nende hõivemäär jäi tunduvalt alla Eesti keskmist vastavat näitajat (töövõimetutest naistest töötas hinnanguliselt 50,1% ja meestest 49,9%6), käivitus uus töövõime toetamise süsteem. Uue süsteemi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste varasemast aktiivsemat ühiskonna- ja tööelus osalemist. Prognoosi kohaselt oleks endise skeemi jätkudes 2021. aastaks töövõimetuspensionäride kuu keskmine arv kasvanud ca 1,24 korda (132 900 isikut) ja kulud töövõimetuspensionidele oleksid kasvanud ca 1,5 korda võrreldes 2016. aastaga.7 2018. aastal tehti 48 427 töövõime hindamise otsust, kusjuures puuduv töövõime määrati 31%-l juhtudest, osaline töövõime 57%-l juhtudest, töövõime vähenemist ei tuvastatud 11%-l juhtudest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas töövõimereformi mõjul registreeritud töötuse määr aastaga 4,5%-lt 4,7%-ni ja püsis samal tasemel ka 2018. aastal. 2019. aastal oli keskmiselt kuu lõpu seisuga registreeritud töötuid 32 130 (1327 isiku võrra rohkem kui aasta tagasi). Vähenenud töövõimega isikute arv oli pisut kasvanud, kuid osatähtsus töötutest kahanenud. Registreeritud töötutest iga kolmas (32,6%, 10 471 töötut) oli vähenenud töövõimega. 2019. aastal rakendus Eesti Töötukassa vahendusel tööle 9690 (2018. aastal 9230) vähenenud töövõimega inimest. Tööealise elanikkonna vähenemine ja madal töötuse määr soodustavad tööjõupuuduse süvenemist. Tööjõupuudust suurendavad ka ebapiisav kvalifikatsioon ja vananenud oskused. 2019. aastal oli Eestis vanuserühmas 25–64 erialase hariduseta8 193 200 inimest (kellest õppijaid oli 11 700 ja ilmselt eriala omandamine alles käsil) ehk 27% vanuserühmast. Majandusekspertide hinnangul on kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesti kõige olulisem majandusarengut pärssiv tegur.9 Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia. Alates 1. maist 2017 pakub Eesti Töötukassa töötavatele inimestele tasemeõppes osalemise toetust, koolitust, eesti keele koolitust ja ümberõpet, mille eesmärk on täiend- ja ümberõppe kaudu ennetada töötust ja toetada majanduse struktuurimuudatusi. Sihiks on hõlbustada liikumist 5 Sotsiaalkindlustusameti registri materjalid, Sotsiaalministeeriumi arvutused 6 Statistikaameti ETU hinnangul 7 Töövõimereformi finantsmudeli arvutused, 2017. aasta kevadversioon, mudeli autor Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR 8 Erialase hariduseta isikud – isikud, kellel on alg-, põhi- või üldkeskharidus 9 Konjunktuuriinstituut, Konjunktuur nr 200. Eesti majanduse üldolukorda iseloomustav ülevaade, mis kätkeb lõppenud kvartali ja eelseisva kuue kuu prognoosi ning baseerub Eesti juhtivate majandusekspertide koondprognoosil. 3 suuremat lisandväärtust pakkuvatele töökohtadele ning aidata tööd säilitada töötajail, kellel on suurem oht jääda töötuks. Tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist. Elanikkonna vähenemine ja vananemine sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas. Töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi põhjustavad töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Eesti tööelu-uuringu10 andmetel puutub 88% töötajatest töökohal olulisel määral (25% tööajast) kokku mõne töökeskkonna ohuteguriga. 2015. aastal oli uuringule eelnenud aasta jooksul juhtunud tööõnnetus ligi 9% organisatsioonides ja 2,4% töötajatega. Lisaks hindab 15% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või süvendanud nende terviseprobleeme. Tööinspektsiooni andmetel registreeriti 2019. aastal 4265 tööõnnetust, sh raskeid tööõnnetusi 1087 ja surmaga lõppenud tööõnnetusi 15. Rasked tööõnnetused moodustavad ligi 25% kõikidest registreeritud tööõnnetustest. Tööga seotud tervisekahjustused toovad kaasa töölt puudumise, mis on otsene kulu töötajale, tööandjale ja riigile. Eesti Haigekassa andmetel oli 2019. aastal iga päev tööõnnetuse tõttu haiguslehel ligi 687 tööga hõivatut ning ühe tööõnnetusega kaasnes keskmiselt 37,2 haiguspäeva. Tööga seotud tervisekahjustused takistavad töötajal pikka aega ja aktiivsena tööelus osaleda. Elanikkonna vananemisest ja vähenemisest, sektoriaalsest tööjõupuudusest ning tehnoloogia arengust tingitud muutused tööturul tekitavad vajaduse kasutada mitmesuguseid töö tegemise vorme. Osapoolte erinevate soovide, vajaduste ja võimaluste tõttu tehakse tööd lisaks traditsioonilisele töösuhtele ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil mitmes paindlikus vormis. Uutmoodi töötamise vormid väljuvad reeglina tavapärase reguleeritud ja kaitstud töösuhte raamidest, millele on üles ehitatud kõik töötegija ja tööandja õigused ja kohustused, sotsiaalsüsteem ning töötaja tervise kaitse. Kehtiva reeglistikuga kokkusobimatud töötegemise vormid moonutavad töösuhte tegelikku iseloomu, ei toeta paindlikke töötegemise kokkuleppeid ja tingivad töötegija kaitse vähenemise. Eestis on paindlike töövormide (kaugtöö, lühiajaline töö, osaajaga töötamine) kasutamine vähe levinud. Paindlike töövormide vajaduspõhine kasutamine võimaldaks suurendada tööhõivet, sealhulgas mitteaktiivse tööjõu arvelt. Töötegemise eri liikide ja töölepingu ebatüüpiliste vormide levik, osapoolte huvide tasakaal töötegemise suhtes ning suur mikroettevõtete osakaal ei soodusta töötingimuste kollektiivset kujundamist ega tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi. Eestis on ametiühingusse kuuluvate töötajate osakaal, kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsus ja töötajate kollektiivlepingutega kaetus väike. Töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse jääb sageli formaalseks. See võtab töötajatelt võimaluse mõjutada sisuliselt oma töötingimusi ja tööelu korraldamist ning nõrgestab tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi. Töötajatel ja tööandjatel on ka vähene teadlikkus tööelu eri aspektidest. Töötajad ja tööandjad ei ole piisavalt kursis tööalaste õiguste ja kohustustega ning õigusaktidest tulenevate nõuetega ega ka töö tegemise riskide ja võimalustega. Teadlikkus tööõigusest on keskmisest väiksem töötutel, muu emakeelega Eesti elanikel ning madalama haridustaseme ja ametialase positsiooniga tööjõul, mistõttu võivad nende õigused tööturul olla vähem kaitstud. Vähene teadlikkus töötervishoiust ja tööohutusest ei toeta ka töötaja tervise hoidmist töökeskkonnas. Töötajate ja tööandjate teadlikkuse suurendamiseks nõustab Tööinspektsioon töötajaid ja tööandjaid töösuhete ja töökeskkonna teemadel. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline ka tõhus riiklik järelevalve. Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle, pakub ettevõtetele ESFi toetuse andmise tingimuste vahendite toel tasuta 10 Eesti tööelu-uuring 2015; Tallinn: Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 1/2017 4 töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab ja teavitab tööandjaid ja töötajaid, et tuvastada, kõrvaldada ja hoida ära töökeskkonna- ja töösuhtealaseid rikkumisi. Vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks peab töösuhte osapooltel olema võimalik läbida kvaliteetne töövaidluse lahendamise menetlus. Individuaalseid töövaidlusi on võimalik lahendada töövaidluskomisjonis või kohtus. Individuaalse töövaidluse lahendamise menetluses on esinenud rida menetlusõiguslikke puudujääke, mis on takistanud töövaidluste kvaliteetset lahendamist. Riigikogu võttis 14.06.2017 vastu töövaidluse lahendamise seaduse, mis kõrvaldas need praktikas tekkinud puudujäägid. Uus seadus, mis võimaldab töövaidlusi lahendada lihtsamalt, kiiremalt ja paindlikumalt ning lepitada töövaidluse osapooli või suunata nad õigusrahu saavutamiseks kompromissile, jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril. Olulisemad töös olevad tegevused  Töötushüvitisi peaks saama suurem ring inimesi (nt lühikest aega ja ebaregulaarselt töötavad inimesed), et vähendada töötute vaesusriski. Hüvitiste maksmine tuleks muuta paindlikumaks, et arvestada arengusuundi tööturul (muutused töösuhte pikkuses ja iseloomus). Ühtlasi peaks töötushüvitiste süsteem arvestama muudatustega majanduses. Selleks jätkub töö töötushüvitiste regulatsiooni väljatöötamiskavatsusega, samuti analüüsitakse ettepanekute mõjusid.  Endiselt on olulised tööjõuturul ebasoodsamas olukorras olevad sihtrühmad (nt noored, vanemaealised, vähese eesti keele oskusega inimesed). Nende suuremaks osalemiseks tööturul on vaja pidevalt ajakohastada ja arendada eri meetmete (nt mobiilsustoetus, kaitstud töö ja rehabilitatsiooniteenus) pakkumist. Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine Meetme eesmärk: tööelu kvaliteedi parandamisega ning tööohutuse ja töötajate teadlikkuse suurendamisega on saavutatud püsivalt kõrge tööhõive tase. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 69,2% Vanemas eas tööealiste Mehed 66,0% 65,9% 65,8% 66,3% (2019) inimeste (55–64-a) tööhõive 74,6% määr, %11 Naised 71,2% 71,0% 71,0% 71,5% (2019) Allikas: Statistikaamet, Eesti 72,1% tööjõu-uuring Kokku 68,7% 68,6% 68,6% 69,1% (2019) 10,5% Mehed 11,0% 10,8% 10,8% 10,8% Noorte töötuse määr 15–24- (2019) aastaste vanuserühmas, %12 11,7% Naised 9,0% 8,8% 8,8% 8,8% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2019) tööjõu-uuring 11,1% Kokku 10,0% 9,8% 9,8% 9,8% (2019) 1,0 Mehed 2,6% 2,4% 2,2% 2,0% Pikaajalise töötuse määr, (2019) %13 0,8 Naised 2,3% 2,1% 1,9% 1,7% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2019) tööjõu-uuring 0,9% Kokku 2,5% 2,3% 2,1% 1,9% (2019) 11 Mõõdik näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 55–64-aastaste vanuserühmas. 12 Mõõdik näitab töötute osatähtsust tööjõus 15–24-aastaste vanuserühmas. 13 Mõõdik näitab pikaajaliste töötute osatähtsust tööjõus (15–74-aastased). Pikaajalisteks töötuteks loetakse töötuid, kes on tööd otsinud 12 kuud või kauem. 5 Tööhõive määr eesti ja 69,6% Eestlased 69,9% 69,9% 70,0% 70,0% teisest rahvusest elanike (2019) 14 seas, % Teisest 66,0% Allikas: Eesti tööjõu-uuring, rahvusest 64,9% 65,0% 65,0% 65,3% (2019) Statistikaamet elanikud Töötuse määrade erinevus kordades eesti ja teisest rahvusest elanike vahel15 1,6 1,5 1,4 1,4 1,3 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, (2019) Sotsiaalministeeriumi arvutused 16–64-aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr, %16 52,1% 51,4% 51,5% 51,6% 51,7% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, (2019. a) Sotsiaalministeeriumi arvutused Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv ühe õnnetuse kohta, päevade arv17 37,2 (2019. a) 37,0 36,5 36,0 35,5 Allikas: Eesti Haigekassa aastaaruanne, Tööinspektsiooni register Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset ja pikaajalist tööelus osalemist jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 60 Tööturupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on tööturupoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele tarviliku tööjõu olemasolu. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tööhõive edendamiseks:  analüüsitakse ja kaalutakse uute töövormide töötuskindlustussüsteemi hõlmamise võimalusi ning seda, kuidas peaks töötushüvitiste süsteem arvesse võtma majandustsüklite mõju töötusele. Analüüsi põhjal töötatakse välja ettepanekud töötushüvitiste süsteemi muutmiseks;  räägitakse partneritega läbi ja valmistatakse ette õigusloome muudatused tööturuteenuste korraldamise tõhustamiseks;  tõhustatakse meetmeid kõrgemas keskeas olevate inimeste tööjõus ja tööhõives osalemise toetamiseks;  analüüsitakse ja seiratakse noorte töötuse ennetamiseks, mitteaktiivsuse vähendamiseks ja tööhõive suurendamiseks suunatud teenuseid ja tegevusi ning vajaduse korral muudetakse või töötatakse välja eesmärkide saavutamiseks teenuste tingimusi või uusi lahendusi;  analüüsitakse töötust ennetavate meetmete tulemuslikkust ja kujundatakse tööturuteenuseid, et soodustada tööturuvajadustele vastavate oskuste arendamist. 14 Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust rahvuseti 15–74-aastaste seas. 15 Mõõdik näitab mitu korda on teisest rahvusest elanike töötuse määr kõrgem eesti rahvusest elanike töötuse määrast. 16 Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust vähenenud töövõimega inimeste vastavas vanuserühmas. Vähenenud töövõimega inimesteks loetakse püsiva töövõimekaoga 10–100% ning osalise või puuduva töövõimega inimesi. 17 Mõõdik näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Kui tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv väheneb, viitab see raskete tööõnnetuste arvu vähenemisele ning kaudselt töökeskkonna paranemisele. 6 Töövõime toetamise süsteemi tulemuslikuks elluviimiseks ja finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks:  tehakse töövõime toetamise süsteemi järelhindamine;  analüüsitakse vähenenud töövõimega inimestele osutatavate tööturuteenuste tulemuslikkust, vajaduse korral arendatakse teenuseid;  seiratakse töövõime hindamise metoodika toimimist ning vajaduse korral muudetakse ja täiendatakse metoodikat. Tööelu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas töötajate töötingimuste parandamiseks:  analüüsitakse töösuhte raamistikku ning muudetakse see töötegijate ja ettevõtete majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ning uusi võimalusi arvestavaks;  kujundatakse tõhusad töötervishoiu ja -ohutuse teenused, et edendada ohutuskultuuri ning suunata töötajaid ja tööandjaid ohutusnõudeid täitma;  muudetakse töökeskkonda kujundav raamistik muutuvat tööturu olukorda ja uusi töökeskkonna riske arvestavaks, sealhulgas pööratakse tähelepanu vaimset tervist toetava töökeskkonna kujundamisele;  analüüsitakse töötervishoiuteenust, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada teenuse jätkusuutlikkus;  täiendatakse tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise ja hüvitamise süsteemi;  luuakse tööelu infosüsteemi toetav õiguslik raamistik;  analüüsitakse töötingimuste kollektiivset kujundamist reguleerivat normistikku, et seda kaasajastada;  arendatakse töövaidluste lahendamise menetlust töövaidluskomisjonis ning rakendatakse kaasajastatud töövaidluste lahendamise õigusraamistikku. Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Tööpoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika seisneb töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika mõte on kompenseerida inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et nad ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse, ning tagada piisav motivatsioon leida sobiv töö. Aktiivsete tööturuteenuste osutamise ja hüvitiste maksmise eesmärk on saavutada tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive tase, tagada tarvilik tööjõu olemasolu tööandjatele ning ennetada töötust ja tööturult väljalangemist. Selleks pakutakse teenuseid nii töötutele, tööotsijatele, töötavatele inimestele kui tööandjatele. Hüvitisi makstakse töötutele ja töö kaotuse korral töötajatele, et kompenseerida neile tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetulek ja et inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse ega loobuks töö otsimisest. 2016. aastal käivitunud töövõime toetamise süsteemi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Hinnatakse inimese töövõimet, mitte töövõimetust, uuenes toetuste süsteem ja teenuste valik. Süsteemi haldab Eesti Töötukassa. 1. jaanuarist 2017 hindab Eesti Töötukassa töövõimet ning maksab töövõimetoetust nii neile, kelle töövõimet ei olnud varem hinnatud, kui ka neile, kellele oli Sotsiaalkindlustusameti varasema hinnanguga määratud püsiv töövõimetus. Hindamisele tulevad inimesed vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale, üleminek kestab 2021. aasta lõpuni. Taotluse võib esitada nii Eesti Töötukassale kui 7 Sotsiaalkindlustusametile, töövõimet hindab Eesti Töötukassa, puude raskusastet Sotsiaalkindlustusamet. Teenuste osutamist ja hüvitiste maksmist reguleerivad tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning töötuskindlustuse seadus. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine on korraldatud peamiselt Eesti Töötukassa kaudu, kuid teenuste osutamiseks saavad avatud taotlusvoorudest toetust taotleda ka erasektori organisatsioonid. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2021 2022 2023 202418 Tööle liikunud töötute (v.a vähenenud töövõimega töötud) osakaal registreeritud 60,7% 60,6% 60,6% 60,5% 60,5% töötutest (2018. a) Allikas: Eesti Töötukassa Tööle liikunud vähenenud töövõimega töötute osakaal vähenenud töövõimega 46,5% 48,0% 47,9% 47,8% 47,8% registreeritud töötutest (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeerium Tööle rakendunute (v.a vähenenud töövõimega rakendunud) hõives 81,4% 82,5% 82,5% 82,5% 82,5% püsimine, (%) (2018. a) Allikas: Eesti Töötukassa Vähenenud töövõimega tööle 79,8% rakendunute hõives püsimine, (%) 81,1% 81,1% 81,1% 81,1% (2018. a) Allikas: Eesti Töötukassa Registreeritud töötute (v.a vähenenud töövõimega töötud) töötuse 145,4 141,9 142,4 142,9 142,9 mediaankestus, päevade arv (2018. a) Allikas: Eesti Töötukassa Vähenenud töövõimega registreeritud töötute töötuse mediaankestus, päevade 186,0 190,6 191,2 191,9 191,9 arv (2018. a) Allikas: Eesti Töötukassa Uute töötuskindlustushüvitise saajate 35% osakaal uutest registreeritud töötutest, % 33,9% 34,6% 34,6% 34,6% (2019. a) Allikas: Sotsiaalministeerium Kulu (kogukulu, v.a kulu toetustele) registreeritud töötu kohta (alates 2021) * * * * * Allikas: Eesti Töötukassa * Indikaatori alg- ja sihttaseme info esitatakse 2021. aastal. 284 Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Eesti Töötukassa saab ministeeriumilt sihtotstarbelise eraldise järgmiste aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks ning hüvitiste ja toetuste maksmiseks:  Eesti Töötukassa maksab töötutoetust isikule, kes on Eesti Töötukassas töötuna arvel ja kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul töötanud või olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva.  Töövõimetoetuse seaduse alusel maksab Eesti Töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele töövõimetoetust. 18 2024. aasta sihttasemed seab Eesti Töötukassa 2020. aasta lõpus. 8  Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 alusel hüvitab Eesti Töötukassa kehtestatud kuumääralt sotsiaalmaksu äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni või töövõimetoetust.  Sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel maksab riik Eesti Töötukassale erijuhtudel sotsiaalmaksu töötuna arvele võetud isikute eest.  Vastavalt töötuskindlustuse seadusele kantakse Eesti Töötukassale edasiantava töötuskindlustusmakse vahendeid töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse korral makstavat hüvitist. Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmiseks. 104 Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Pakutakse karjääriinfot ja -nõustamist kõigile soovijatele, sealhulgas töötavatele, mitteaktiivsetele (sh koolinoortele) ja töötutele, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel. Teenuse raames nõustatakse inimest töö, kutse või haridustee valikul, töö otsimisel, karjääri ja tööelu kujundamisel. Karjäärinõustaja aitab inimesel end paremini tundma õppida, kohaneda muutustega ning teha läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Lisaks hindavad karjäärinõustajad töötavate inimeste koolitusvajadust Eesti Töötukassa toetusel tasemeõppes või tööalasel täienduskoolitusel osalemiseks. Samuti toimub teenuse raames karjääriteenuste arendamine, mille eesmärk on tagada karjääriteenuste osutamise ühtlane kvaliteet kõigile Eesti Töötukassa kliendigruppidele ning vajalike metoodiliste materjalide olemasolu. Karjääriteenuste ümberkorraldamisest tulenevalt lõpetas SA Innove tugiteenuste agentuur programmi „Karjääri- ja õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ raames Rajaleidja keskustes karjääriteenuste osutamise seisuga 31.12.2018. Eesti Töötukassa kujundas oma karjääriteenused ümber ning integreeris varem Rajaleidja keskustes noortele pakutud teenused olemasolevate karjääriteenustega. Alates 01.01.2019 pakub Eesti Töötukassa karjäärinõustamist ning karjääriinfo vahendamise teenust kõigile soovijatele, sealhulgas noortele, tööealistele ja vanaduspensioniealistele. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“ vahenditest. 105 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Teenusega suurendatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas:  noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine;  vanaduspensioniealiste ja ennetähtaegset vanaduspensioni saavate isikute tööhõive suurendamine;  rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine;  töötuse ennetamine vähem konkurentsivõimeliste hõivatute seas, sh väheste või aegunud oskuste tõttu;  vananenud või aegunud oskustega või tervise tõttu töötusriskis olevate inimeste tööalase konkurentsivõime suurendamine  tööandjate motiveerimine, et luua töökohti suurema tööpuudusega piirkondadesse (Ida-Viru, Põlva, Valga, Võru maakond). Teenuseid rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ vahenditest. 107 Toetuse taotlemine uutele sihtrühmadele uute tööturuteenuste pakkumise laiendamiseks (SoM) 9 Avatud taotlusvoorude kaudu toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturuteenuseid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele (nt noored, kõrgemas keskeas olevad inimesed, pikka aega tööturult eemal olnud inimesed ja vähese või puuduva kvalifikatsiooniga inimesed). Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest. Toetuse andmise tulemusel on tööle rakendunud vähemalt 30% projektides osalenutest. Teenust rahastatakse ESF-i avatud taotlusvoorudest. 226 Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine (SoM) Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on suurendada mitteaktiivsete 16–26-aastaste noorte tööturul osalemist ja tööalaseid võimalusi. Süsteem võimaldab KOV-idel välja selgitada enda piirkonnas elavad 16–26-aastased abivajavad noored ning pakkuda neile vajalikku tuge tööturulosalemiseks ja suurendada nende tööalaseid võimalusi. Eesmärk on tuua noored püsivalt tagasi haridusse ja tööellu, kasutades selleks juba olemasolevaid riiklikke ja KOV-i teenuseid. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“ vahenditest. 177 Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuste osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine (SKA) Sotsiaalkindlustusameti korraldatavat pikaajalist kaitstud töö teenust osutatakse vähenenud töövõimega tööealisele inimesele (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:  on diagnoositud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;  on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või on tunnistatud osaliselt (80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Pikaajalise kaitstud töö teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajaduse korral tuge suundumisel tööle avatud tööturul või tööturuteenuseid saama. Kaitstud tingimustes töötamise korral saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures tagatakse neile vajalikus ulatuses juhendamine ja abi. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud töökohtades sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud tööturul. Pikaajalise kaitstud töö teenust katsetatakse 2021. aasta lõpuni ja selle jooksul selgitatakse välja teenusemudeli rakendamise takistused, hea praktika ja mõju, teenuste osutamisega seotud tegelikud kulud ja kulukomponendid. Täpsustatakse teenusekirjeldust ning selgitatakse välja sobiv kaitstud töö teenust saama õigustatud inimeste teenusevajaduse hindamise ja teenust saama suunamise süsteem. Abivahenditeenus on Sotsiaalkindlustusameti korraldatav teenus, millega võimaldatakse õigustatud isikutele osta või üürida abivahendeid riigipoolse soodustusega. Abivahendite kompenseerimise kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. Abivahendite kasutamise võimaldamine toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute iseseisvat hakkamasaamist igapäevaelutoimingutes, sealhulgas toetab tööturul osalemist ja vähendab lähedaste hoolduskoormust. Abivahendi saamise aluseks on puue, töövõime vähenemine või töövõimekaotus 40% ning perearsti, eriarsti, õe, tegevusterapeudi, füsioterapeudi või rehabilitatsioonimeeskonna poolt tuvastatud abivahendi vajadus. Lisaks on õigus riigipoolse soodustusega abivahenditele 16–18-aastastel lastel, kellel on eriarst tuvastanud abivahendi vajaduse ning väljastanud selle kohta tõendi. Puudega, töövõimekaotusega alates 40% ning vähenenud töövõimega isikutele võimaldatakse abivahendid vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule. Samuti on puudega ning vähenenud töövõimega 10 isikutel õigus taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis nimetatud loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist, omaosaluse vähendamist või piirlimiidi suurendamist. Ühe osana abivahenditeenusest viiakse 2021. aastal ellu abivahendite kompenseerimise süsteemi ja meditsiiniseadmete hüvitamise süsteemi integreerimise katseprojekt. Selle käigus kujundatakse lähenemisviis, mille puhul ei ole tööealine inimene abivahendi saamiseks kohustatud taotlema puuet või töövõime hindamist, vaid saab abivahendi taotleda tõendi alusel. Abivahendite kasutamise võimaldamise abil saab ennetada, vähendada ja kõrvaldada erivajadusest tingitud takistusi tööturule siirdumisel või seal püsimisel ning igapäevaluga toimetulemisel. Lisaks pakutakse keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise teenust, mille raames nõustab Sotsiaakindlustusamet elu- ja töökeskkonna kohandamisel tööealisi erivajadusega isikuid (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), nende pereliikmeid ning kohaliku omavalitsuse ja töötukassa töötajaid, kes on inimesele toeks igapäeva- ja tööeluga toimetulekul. Abivahendialase nõustamise teenuse käigus suurendatakse sihtrühma teadlikkust abivahenditest. See aitab paremini hinnata abivahendi vajadust ning leida tööealisele inimesele sobivaim abivahend (kui abivahendi vajadus on põhjendatud). Samuti on nõustamisteenuse abil võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Planeeritud on korraldada ka kuulmisabivahendi sobitaja koolitus, mille eesmärk on anda kuulmisabivahendeid pakkuvates ettevõtetes töötavatele spetsialistidele spetsiifilised baasteadmised kuulmisabivahendite valdkonnast, mis omakorda tagab kvaliteetse kuulmisabivahendite nõustamise ja sobitamise (sh ühtsetel alustel). Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega, osalise või puuduva töövõimega inimestele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada ja parandada inimese iseseisvat toimetulekut ja töövõime taastamist, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemise võimalusi. Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse ja selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Teenuse raames katsetatakse isikukeskset erihoolekande teenusemudelit. Projekti käigus selgitatakse välja teenusemudeli rakendamisel tekkivad takistused, teenuste osutamisega seotud tegelikud kulud, inimese isikliku eelarve kujunemine ja kulukomponendid ning esmase toetusvajaduse hindamise instrumendi sobivus, et selgitada välja sihtrühma toetusvajadus ja teha edasised otsused. Katsetamise tulemuste põhjal täiendatakse erihoolekande teenusemudelit. Aastatel 2020–2021 toimuvad täiendkoolitused erihoolekandeasutustes töötavatele tegevusjuhendajatele, et anda neile lisateadmisi tööks keeruliste sihtrühmadega (raskesti mõistetava käitumise juhendamise koolitus, Verge koolitus, alkoholisõltlastega tegelemise koolitus). Teenust rahastatakse ESF-i TAT-de „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ ja „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest. 62 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SoM) Teenuse eesmärk on viia ellu töövõime toetamise süsteem, sealhulgas koolitada spetsialiste vähenenud töövõimega inimestega töötamiseks, arendada tegevusi toetavat institutsioonidevahelist koostööd ja vajalikku andmevahetust ning teavitada avalikkust. Samuti 11 tegeletakse teenuse raames tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisega, et edendada töötingimusi. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 40 Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine (SoM) Teenuse eesmärk on töövõimereformi sihtrühmale abivahenditeenuse ja tõlketeenuse arendamine ning teenuse korraldamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest. 108 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (SoM, elluviija Eesti Töötukassa) Vähenenud töövõimega inimestele pakutakse tööturuteenuseid, mille eesmärk on aidata vähenenud töövõimega inimesed tööturule ja toetada seal püsimist ning säilitada ja parandada inimeste olemasolevat töövõimet. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ vahenditest. Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja Tööinspektsioon. Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Tööinspektsioon teeb töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet, pakub tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab töösuhteid ja töökeskkonda puudutavates rakenduslikes küsimustes. Tööelus tekkinud erimeelsuste lahendamiseks on töötajatel ja tööandjatel võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Kollektiivsete töötülide ennetamisega ja töötüli osapooltele lahenduste pakkumisega tegeleb riiklik lepitaja. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste 537,8 hinnanguline arv 100 000 töötaja kohta < 500 < 500 < 500 < 500 (2019) Allikas: Tööinspektsioon, Statistikaamet19 Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud tööpäevade 23,6 arv 100 hõivatu kohta < 20 < 20 < 20 < 20 (2019) Allikas: Tööinspektsioon, Eesti Haigekassa 283 Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine (TI) Nõustamisteenuse eesmärk on aidata töösuhte poolel käituda töösuhtes teadlikult kooskõlas töösuhteid ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide ja hea usu põhimõttega, soodustada töösuhtes õiguskuulekat käitumist ning seeläbi vältida õigusaktide rikkumist, tervisekahjustusi ja töövaidlusi. Lisaks on eesmärk säilitada ja parandada tööealiste töötajate töövõimet, sealhulgas toetada tööandjat töökeskkonna edendamisel, suurendada vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemist ja hoida ära varast pensionile jäämist. Teenusega viiakse 19 Mõõdik näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Tööõnnetuste arvu vähenemine viitab töökeskkonna paranemisele. 12 ellu tegevusi, et suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust töövõime hoidmise ja säilitamise võimalustest. Arendatakse tööelu käsitlevaid infotehnoloogilisi lahendusi, et parandada tööelu puudutava teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust. Tõhustamaks järelevalvet töökeskkonna ja töösuhete üle, töötatakse välja ja arendatakse infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena. Teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu toetatakse tööandjaid töökeskkonna edendamisel. Viiakse ellu Tööinspektsiooni teenistujate arendamise ja koolitamise tegevusi, mis toetavad Tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamist ja võimekuse suurendamist. Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine“ vahenditest. 61 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks (SoM) Sotsiaalministeerium viib ellu teavitustegevusi, et suurendada töötajate ja tööandjate teadlikkust töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Samuti viiakse ellu tegevusi, et arendada teadmispõhise tööpoliitika kujundamise ja rakendamise eeldusi. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest. 176 Riikliku järelevalve tegemine (TI) Tööinspektorid teevad töökeskkonnaalast (töötervishoid, tööohutus ja töösuhted) järelevalvet, renditöö ja eratööbüroode tegevusega seotud järelevalvet ning uurivad tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste põhjuseid. Teenusega ennetatakse töövaidluste tekkimist, tööõnnetustesse sattumist ja kutsehaigestumisi ning aidatakse tagada töötajate pikaajaline töövõime säilimine. Eesti ja Norra tööinspektsioonide vahel on sõlmitud tähtajatu koostöölepe. Tegevuste eesmärk on luua tugevad ja usaldusväärsed suhted kahe riigi asutuste vahel, vahetada kogemusi ja praktikat ning korraldada ühiselt teavitustegevusi. Koostöötegevusi rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondist. 171 Töövaidluste lahendamine (TI) Töövaidluste lahendamine toimub töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Töövaidluskomisjon on sõltumatu ning lähtub otsuste tegemisel seadustest ja muudest õigusaktidest, Eestile siduvatest välislepingutest ja muudest töösuhteid reguleerivatest eeskirjadest, sealhulgas kollektiiv- ja töölepingutest. Töövaidluse kohtuvälise lahendamise kaudu panustatakse tööturuosapoolte heaolu ja õiguskindluse tagamisse. 35 Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine (Riikliku Lepitaja Kantselei) Teenuse sisu on ennetada kollektiivseid töötülisid ja pakkuda lahendusi töötüli osapooltele. 179 Lisapuhkuse hüvitis vähenenud töövõimega inimestele (SKA) Töölepingu seaduse § 57 kohaselt on osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse osalise ja puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. 180 Lisapuhkuse hüvitis alaealistele (SKA) Töölepingu seaduse § 56 kohaselt on alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse alaealise töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. 275 Lisapuhkuse hüvitis puudega isiku töötavale pereliikmele (SKA) 13 Teenuse näol on tegemist hoolduspuhkuse skeemiga, mille eesmärk on muuta puhkused sügava puudega täisealist pereliiget hooldavatele inimestele paremini kättesaadavaks. Töölepingu seaduse alusel kehtestatakse kuni 5-päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus sügava puudega täisealist pereliiget. Puhkust hüvitatakse töötasu alammäära alusel. 321 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine (SoM) Kutsehaiguste ekspertiisi teeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes diagnoosib aastas umbes 200 kutsehaigestumise juhtu. Vastavalt lihthanke pakkumusele on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud leping kolmeks aastaks Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase tegevuse toetamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 HEV õppijate rakendamine tööturul või edasiõppes, %* Allikas: Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa koostöös üle Eesti programmipõhiselt osutatud rehabilitatsiooniteenuseid saanud klientide osakaal* Allikas: Sotsiaalministeerium * SoMi, AKRKi ja HTMi koostöös parandatakse sihttasemete seadmiseks vajalikku andmekorjet 2021–2024 ** SoM, SKA ja TK koostöös töötatakse välja sihttasemed 2021. aasta jooksul. 281 Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise toetamine (Astangu KRK) Teenuse eesmärk on koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA- ga Innove toetada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide oskuste suurendamist, et pakkuda vajaduspõhiseid ja tulemuslikke teenuseid, samuti selgitada välja inimese soovid, vajadused ja võimed ning toetada inimese erialaste ja sotsiaalsete oskuste arengut, igapäevaelus võimalikult iseseisvat toimetulekut ja töölerakendumist. 282 Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine (Astangu KRK) Teenuse eesmärk on toetada inimese valmisolekut töötada, tööd leida ja säilitada ning suurendada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide ja tööandjate oskusi vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks ning erivajadusega inimeste värbamiseks, samuti arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, kasutada tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi ning toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuse osutajate võimekust tulemuslikumal teenuse osutamisel. Arendatakse hindamis- ja sekkumismetoodikaid vähenenud töövõimega isikutele. Toetatakse Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud inimeste võimalikult iseseisvalt elamist, võimetekohase hariduse või tööks vajalike oskuste omandamist, võimetekohast ühiskonnaelus osalemist ning valmisolekut asuda võimetekohasele tööle. 14 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud, kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. 15 Tööturuprogrammi 2021. aasta teenuste olulisemad muudatused Alates 2021. aastast ei ole enam Sotsiaalkindlustusameti teenust nr 243 „Töövõime toetamise süsteemi elluviimine“, kuna ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahendid SKA- le lõppevad. Alates 2021. aastast kuulub programmi tegevuse 1.1.3 alla teenus 321 „Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine“. Varem rahastati teenust tervishoiusüsteemi programmist, kuid seoses uue rahvastiku tervise arengukava jõustumisega ei sobitu teenus enam tervisevaldkonna programmi alla. Töövaldkonnaga on puutumus otsene – ekspertiisi eesmärk on genereerida dokument, millega saab kannatanule nõuda tööandjalt või SKA-lt kutsehaiguse hüvitist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel. Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete muudatusi kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes. 16 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Tööturuprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, programmi elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine ning heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Tööturuprogrammi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Sotsiaalkindlustuse programm käsitleb ühisosana kindlustushüvitiste miinimumsuuruseid ning vajadust viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad toetused (töötutoetus, toimetulekutoetus, pensionäritoetus, vajaduspõhine peretoetus jne) ühtsetele alustele.  Hoolekandeprogrammis käsitletavad sotsiaalteenused on vajalikud uue töövõime toetamise süsteemi rakendamiseks, kuna võimaldavad inimestel vaatamata puudele või hoolduskoormusele igapäevaeluga toime tulla ning tööturul osaleda.  Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub muu hulgas soolise segregatsiooni vähendamisele tööturul ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh 17 soolise palgalõhe vähendamisele, mis seeläbi seondub tööelu kvaliteedi tagamise ja üldiselt inimeste tööelus osalemise toetamisega. Tööturuprogrammi seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb vanemahüvitise maksmise korda ja lapsehoidu, mis on otseses seoses töö- ja pereelu ühitamise ning paindlike töövormide teemadega.  Lõimuv Eesti 2020 käsitleb eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele võimaluste tagamist täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks tööturul ning nende tööhõivevõime parandamist.  Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana võrdse ligipääsu tagamist haridusele, sh puudega inimestele, ning tegevusi erivajadusega noorte liikumiseks kutseõppesse ja kutseõppest tööturule, mis on seotud uue töövõime toetamise süsteemi rakendamisega, samuti kvalifitseeritud tööjõu tagamise, karjääriteenuste ning täiskasvanute koolituse ja ümberõppe teemasid.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üks alaeesmärk on elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine, millel on otsene seos tööelu kvaliteedi tagamisega ja töötingimuste parandamisega.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üks eesmärk on tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika. Tööturuprogramm panustab selle saavutamisse rahvusvahelise kaitse saanud inimestele tööturule suundumiseks vajalike teenuste pakkumise kaudu. Seirekorraldus Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava20 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete21 valdkondliku komisjoni22 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks23. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 20 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 21 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 22 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 23 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 18 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“ Lisa 2 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1 Programmi nimi Sotsiaalkindlustuse programm (HE02) Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja Programmi eesmärk jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud Elluviimise periood 2021–2024 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Kaasvastutajad Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Sotsiaalkindlustuse programm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on küll viimastel aastatel oluliselt pikenenud, kuid kõrvalabi vajavate inimeste hulk kasvab. Samuti kasvavad inimeste ootused saada riigipoolset tuge. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkondi peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi kolm tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud 2,6ni. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev programm keskendub sotsiaalsete riskide korral rakendatavate sotsiaalkaitsemeetmete kättesaadavuse, adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Sotsiaalkindlustuse programm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 2,1% Mehed 3,3% 3,1% 3,0% 2,9% (2019. a) 3,0% 0–17 Naised 3,6% 3,4% 3,3% 3,2% (2019. a) 2,5% Absoluutse vaesuse määr Kokku 3,4% 3,2% 3,1% 3,0% (2019. a) vanuserühmades 0–17, 18–64 ja 3,7% 65+, %2 Mehed 4,1% 4,1% 4,0% 3,9% (2019. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti 2,0% sotsiaaluuring 18–64 Naised 2,9% 2,9% 2,8% 2,7% (2019. a) 2,9% Kokku 3,5% 3,5% 3,4% 3,3% (2019. a) ..4 65+ Kokku3 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% (2019. a) 5,9% Mehed 5,8% 5,2% 4,6% 4,0% Ilmajäetuse määr kogu elanikkonnas, %5 (2020. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 7,0% Naised 6,9% 6,3% 5,7% 5,1% (2020. a) 2 Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. 3 Soolist jaotust pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua. 4 Valimi piirangute tõttu pole võimalik välja tuua 2019. a 65-aastaste ja vanemate absoluutse vaesuse määra. 5 2019. a toimus metoodika muudatus ning sügava materiaalse ilmajäetuse näitaja asemel on edaspidi kasutusel näitaja “ilmajäetuse määr”. Ilmajäetuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st: 1) üüri- ja kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid, 10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12) vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajaduse korral isiklikul otstarbel kodus interneti kasutamist. 2 6,5% Kokku 6,4% 5,8% 5,2% 4,6% (2020. a) Olukorra lühianalüüs Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja inimesed elavad kauem tervena. Arvestades 5–14-aastaste ja 55–64-aastaste inimeste arvu suhet rahvastikus, lahkub eeloleval kümnendil Eesti tööturult hinnanguliselt rohkem inimesi, kui sinna juurde tuleb. Analüüside kohaselt on 2024. aastaks Eestis pea 50 000 tööealist inimest vähem. See tekitab surve hõivatutele, et rahuldada tööjõuturu vajadused ja kindlustada adekvaatne sotsiaalse kaitse tase. Järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse küsimusele, millest lähtuvalt on algatatud mitu reformi, sealhulgas töövõimereform ja pensionireform. Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse vaesuse ning laiemalt materiaalse ilmajäetuse näitajate kaudu. Allpool absoluutse vaesuse piiri (ehk arvestuslikku elatusmiinimumi) elas 2019. aastal 2,3% Eesti elanikest ehk hinnanguliselt 30 500 inimest.6 Ilmajäetuse määr koguelanikkonnas oli 2020. aastal 6,5%. Suhtelises vaesuses ehk allpool suhtelise vaesuse piiri elas 2019. aasta andmetel 20,7% Eesti elanikest ehk 272 700 inimest. Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et suhteline vaesus ohustab Eestis enam naisi, puudega inimesi, vanemaealisi ja töötuid. Suurim on sealjuures just töötute vaesusrisk. Vanemaealiste, s.o 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk tervikuna on küll oluliselt suurem võrreldes koguelanikkonnaga, eriti suur on suhtelises vaesuses olevate üksikute üle 65-aastase inimeste osakaal (76,8%), kuid absoluutses vaesuses elavate vanemaealiste osakaal võrreldes koguelanikkonnaga on väiksem. Aastatel 2019–2022 soovitakse keskenduda absoluutse vaesuse olulisele vähendamisele – leibkonnaliikmetele peaks olema tagatud sissetulek vähemalt arvestusliku elatusmiinimumi ulatuses leibkonnas. Vaesuse ennetamiseks on planeeritud riiklikud nõustamised inimeste rahatarkuse suurendamiseks ja sotsiaalkindlustushüvitised, mis tagavad sissetuleku mittetöötamise perioodidel või arvestavad suurenenud kuludega. Kui inimene siiski vaesusesse satub, on selle leevendamiseks sotsiaalabipõhine miinimumsissetuleku skeem ehk toimetulekutoetus. Eestis on sotsiaalkindlustushüvitiste, sh pensionide ja riiklike toetustega tagatud sotsiaalne kaitse erinevate riskide korral kogu elukaare ulatuses. Samas on olemasolevad sotsiaalkindlustushüvitised ja riiklikud toetused inimese vaesusest väljatoomiseks ebapiisavad. Samuti ei piisa ainult rahalistest toetusmeetmetest, et kindlustada inimeste majanduslik toimetulek ja ennetada vaesust. Materiaalse puuduse korral makstakse inimesele või tema perekonnale toimetulekutoetust. Kuivõrd toimetulekutoetuse puhul on tegemist vajaduspõhise toetusega, on selle maksmine administratiivselt kulukam kui kindlustushüvitiste maksmine. Toimetulekupiiri arvutamise metoodikat ei ole seaduse tasandil kirjeldatud ja seega sõltub toimetulekupiiri suurus vaid poliitilistest otsustest. Viimastel aastatel on toimetulekupiiri suurus siiski katnud elatusmiinimumi kulukomponentide (v.a kulud eluasemele) maksumuse. Eluasemekulud võetakse toimetulekutoetuse määramisel eraldi arvesse. Sotsiaalkindlustust rahastatakse suures ulatuses sotsiaalkindlustusmaksetest, peamiselt sotsiaalmaksust. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. Näiteks 6 Absoluutse vaesuse piir ehk arvestuslik elatusmiinimum oli 2019. aastal 221,36 eurot 3 oli 2018. aastal Eurostati andmetel Eesti sotsiaalkaitse hüvitistele7 tehtud kulude osakaal SKP-s kokku 16,1%, rahalised hüvitised moodustasid SKP-s 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5,0%. Võrdlusena, näiteks Rootsis oli sotsiaalkaitse hüvitiste osakaal SKP-s kokku 27,7%, rahalised hüvitised moodustasid 14,5% ja mitterahalised 13,2% SKP-s. OECD riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on 20% ringis8. Seda arvestades tuleb tagada meetmete kuluefektiivsus, mis tähendab ennekõike seda, et skeem annab vaesuse vähendamisel vähimate kuludega parima efekti. Samuti tähendab see skeemide administreerimise efektiivsust (skeemide lihtsus ja vähene arv erandeid). Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel on oluline silmas pidada, et meetmed toetaksid inimeste osalemist tööturul ning ei soodustaks sealt enneaegset lahkumist. See eeldab inimeste teadlikkuse suurendamist pensionieas edasi töötamise võimalustest ning töötamist motiveerivaid hüvitiste ja toetuste skeeme, samuti aktiveerivate teenuste seostatust rahaliste hüvitiste maksmisega. Sotsiaalsed siirded ehk rahalised toetused ja hüvitised (sh pensionid) kokku vähendasid 2019. aastal elanikkonna absoluutset vaesust ligi 89,5% ulatuses (19,7 protsendipunkti võrra) ehk ilma rahaliste toetuste ja hüvitisteta oleks absoluutses vaesuses elanud hinnanguliselt 22,0% Eesti elanikest. Ka mõju suhtelise vaesuse vähenemisele on oluline – 2019. aastal vähendasid sotsiaalsed siirded, sh pensionid, elanikkonna suhtelise vaesuse määra ligi 47,9% võrra (19 protsendipunkti). Erinevatest sotsiaalsete siirete liikidest vähendab elanikkonna vaesust enim vanaduspension. 2018. aastal vähendas vanaduspension kogu elanikkonna absoluutset vaesust 14,1 protsendipunkti (85%) võrra ja suhtelist vaesust 9,8 protsendipunkti (31%) võrra9. Vanaduspensionil on suurim mõju 65-aastaste ja vanemate elanike vaesuse näitajatele, kuna nende jaoks on vanaduspension üldjuhul peamine sissetulekuallikas. Arvestades Eesti tööealiste inimeste arvu vähenemist ning töötasude suurt erinevust, mis kandub tulevikus pensionitesse, vajab pensioniskeem muudatusi, mille põhisuunad kinnitas valitsus 2017. aastal. Lisaks ei saa me lubada pensionisüsteemis arvukalt eriskeeme, mis võimaldavad erialast tulenevat varasemat pensionile jäämist ja kõrgemat pensioni võrreldes tavapensioniga. Nende skeemide reformimine aitab kaasa ebavõrdse kohtlemise vähenemisele pensioniskeemis, toetab tööhõive kasvu ning aitab tagada pensionisüsteemikeemi finantsilise jätkusuutlikkuse. Puudega inimestele toetuste maksmine ning neile teenuste osutamine pole hästi integreeritud. Riik maksab puudega inimestele iseseisva toimetuleku, sotsiaalse lõimumise ja võrdsete võimaluste toetamiseks ning õppimise ja töötamise soodustamiseks eri toetusi mitme asutuse kaudu (mh Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, kohalikud omavalitsused). Tuleb analüüsida, kas konkreetses olukorras tagab selle riski vastu kõige parema kaitse hüvitise maksmine või saavutatakse paremaid tulemusi teenuste pakkumisega. Suureneb inimeste piiriülene liikumine: tööle ja elama siirdutakse nii Euroopa Liitu kui väljapoole. Sotsiaalkindlustuse kontekstis tekitab piiriülene liikumine küsimuse väljateenitud õiguste tagamisest: inimesed peavad saama oma õigusi realiseerida ka siis, kui nad otsustavad teise riiki tööle või elama minna. Õiguste tagamiseks rakendatakse sotsiaalkindlustusalast koordinatsiooni Euroopa Liidu riikidega. Eestis väljateenitud vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni eksporditakse alates 2018. aastast ka kolmandatesse riikidesse. Täiendava meetmena sõlmitakse sotsiaalkindlustusalaseid lepinguid kolmandate riikidega, mis valdavas osas puudutavad pensioneid. 7 EL-is kasutatakse sotsiaalkaitsekulude hindamisel kokkulepitud metoodikat (ESSPROS). Sotsiaalse kaitse kogukulutused moodustuvad sotsiaalhüvitistest ja toetuste jagamise süsteemi ülalpidamise halduskuludest, sotsiaalhüvitised omakorda jagunevad rahalisteks hüvitisteks (hüvitiste ja toetustena makstud summad) ja mitterahalisteks hüvitisteks (sotsiaalteenuste osutamiseks kulunud raha). 8 Social spending, OECD https://data.oecd.org/socialexp/social-spending.htm 9 2019. a siirete andmed toetuste kaupa avaldatakse märtsis 2021. 4 Olulisemad töös olevad tegevused  Pensionireformiga seotult muutub alates 2021. aastast pensionile jäämine paindlikumaks. See annab inimestele võimaluse valida, millal pensionile jääda. Pensionide piisavuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit, kus edaspidised I samba pensioniõigused sõltuvad 50% ulatuses sotsiaalmaksust ja 50% ulatuses staažist. Ühendosa lisandumine aeglustab I samba pensioni ebavõrdsuse kasvu ja tagab madalapalgalistele vanaduses parema sissetuleku. Alates 2027. aastast on pensioniiga seotud Statistikaameti arvutatava keskmise eeldatava elueaga. See muudatus hoiab pensioniea eluea muutustega automaatses tasakaalus ja võimaldab eluea pikenemisel maksta tulevastele pensionäridele praegusega samaväärseid pensione.  Tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seadusest analüüsib Sotsiaalministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga iga viie aasta tagant pensionide arvutamise aluste mõju pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud muudatuste tegemiseks. Analüüs käsitleb nii I kui II pensionisammast.  Elamisväärsema pensioni tagamiseks analüüsib Sotsiaalministeerium toitjakaotuspensioni ja rahvapensioni skeeme ning esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku nende reformimiseks.  Pensionäride õiglasemaks kohtlemiseks teeb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku reformida soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse pensionid, kuna pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele eesmärgile. Samal ajal analüüsib Rahandusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga tööandjapensioni soodustamise võimalusi.  Piiriüleselt liikunud ja töötanud isikute õiguste täiendavaks kaitseks jõustus 2020. aastal sotsiaalkindlustusleping Valgevenega. Seoses töövõimereformiga muudetakse kehtivaid Venemaa, Moldova, Kanada ja Ukraina lepinguid. Lisaks toimuvad läbirääkimised USAga pensionide maksmise osas vastastikkuse alusel ja võimalusel jätkatakse 2021. aastal USAga kahepoolse lepingu läbirääkimisi.  Riiklikus pensionisüsteemis on arvukalt skeeme, mida Sotsiaalministeerium analüüsib koostöös Sotsiaalkindlustusametiga, et lõpptulemina tagada inimestele lihtne, kättesaadav ja tõhus pensioni kompleksteenus. Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine Meetme eesmärk: hüvitiste, toetuste ja muu abi kaudu inimeste sotsiaalse kaitse tagamine, sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkuse kindlustamine. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Absoluutse vaesuse määr 2,5% Mehed 1,4% 1,4% 1,3% 1,2% töötavate inimeste seas, %10 (2019. a) 10 Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Töötav sisaldab nii palgatöötajaid kui ettevõtjaid. 5 Allikas: Statistikaamet, Eesti 1,1% Naised 0,8% 0,8% 0,7% 0,6% sotsiaaluuring (2019. a) 1,8% Kokku 1,1% 1,1% 1,0% 0,9% (2019. a) 4,0% Mehed 7,5% 7,2% 7,1% 7,0% Absoluutse vaesuse määr (2019. a) mittetöötavate inimeste seas, %11 2,2% Naised 4,3% 4,1% 4,0% 3,9% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2019. a) sotsiaaluuring 2,9% Kokku 5,5% 5,3% 5,2% 5,1% (2019. a) Absoluutse vaesuse määr puudega inimeste seas, %12 1,2% Kokku 0,3% 0,3% 0,3% 0,3% Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a) sotsiaaluuring 50–74-aastaste tööhõive määr, %13 59,4% 54,9% 55,3% 56,5% 57,0% Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet (2019. a) Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute suhtarv14 39,1 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti 41,5 41,0 40,5 40,0 (2019. a) Eesti tööjõu-uuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 57 Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamiseks tegeletakse kehtivate sotsiaalkindlustusskeemide rakendamisega seotud küsimuste lahendamisega. Samal ajal arendatakse efektiivselt vaesust ennetavaid ja aktiivset tööturul osalemist soodustavaid sotsiaalkindlustusskeeme, sealhulgas:  koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks lahendusteede pakett ning alustatakse selle elluviimiseks vajalike analüüside ja arendustegevustega;  lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalkindlustusskeemid peaksid ennetama sotsiaalabi saamise vajadust ning vastama Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksi standarditele. Kindlustushüvitiste miinimumsuurus on praegu liiga väike, et ennetada vaesusesse sattumist. Samal ajal oleks otstarbekas viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad toetused (töötutoetus, rahvapension jms) ühtsetele alustele; 11 Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid. 12 Mõõdik näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid. Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua. 13 Mõõdik näitab 50–74-aastaste tööga hõivatud inimeste osatähtsust rahvastikus. 14 Mõõdik näitab mittetöötavate pensionäride (vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel pension, väljateenitud aastate pension ja eripension) suhtarvu hõivatutesse. 6  tegutsetakse selle nimel, et toimetulekupiir tagaks koos eluasemekulude hüvitamisega majandusliku toimetuleku elatusmiinimumi ulatuses;  selleks, et tagada tulevikus piisava suurusega riiklik pension (I ja II sammas) vähemalt 15 aastat töötanud inimestele, seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga ning täiendatakse I samba pensionivalemit. Nendest sammudest aga ei piisa eakamatele, eriti üksikutele vanaduspensionäridele elamisväärse pensioni tagamiseks, mistõttu analüüsitakse rahvapensioni ja toitjakaotuspensioni skeeme ja pakutakse välja lahendused. Ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks pensioniskeemis:  töötatakse välja soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse muudatuste pakett nende pensionide järkjärguliseks kaotamiseks, kuna pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele eesmärgile;  rakendatakse eriseadustes sätestatud pensionide muudatused nende jõustumisel. Inimeste väljateenitud õiguste realiseerimiseks ja Euroopa Liidu piirides vaba liikumise toetamiseks:  esitatakse Eesti seisukohti Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse muutmise eelnõu läbirääkimistel. Eelnõu vastuvõtmisel on eesmärgiks selle sujuv rakendamine.  toetatakse Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel sõlmitud väljaastumislepingu ja 2021. aastal jõustunud uue kaubanduslepingu sujuvat rakendamist.  Piiriüleste sotsiaalkindlustusjuhtumite kiiremaks ja tõhusamaks menetlemiseks Euroopa Liidu, Šveitsi ja EMU riikidega võetakse Euroopa Komisjonilt üle Euroopa Sotsiaalkindlustusandmete Infosüsteemi EESSI kasutajaliidese RINA arendamine ning alustatakse selle funktsioonide integreerimist siseriiklikesse infosüsteemidesse.  Võimaldatakse Euroopa ühenduste institutsioonides töötavatel ametnikel oma pensioniõigused üle kanda EÜ pensioniskeemi või EÜ pensioniskeemist Eesti pensionisüsteemi.  Jätkatakse kehtivate Ukraina, Kanada, Moldova ja Venemaa lepingute muutmist (lepingute läbirääkimised avati seoses töövõimereformiga):  ratifitseeritakse Moldovaga sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu muutmise leping;  jätkatakse läbirääkimisi Ukraina ja Kanadaga kehtivate lepingute muutmiseks (töövõimereformi rakendamise aspektist);  jätkatakse lepingu sõlmimise ja ratifitseerimise protsessi Venemaa pensionilepingu muutmiseks (läbirääkimised on lõppenud)  Jätkatakse pooleliolevaid läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega sotsiaalkindlustuslepingu sõlmimiseks;  Kohtutakse (Tallinnas) Kasahstani ekspertidega eesmärkida välja selgitada kahepoolse sotsiaalkindlustuslepingu sõlmimise võimalus/vajadus. Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 65-aastaste ja vanemate elanike jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale suhtelise vaesuse määr, % 41,4% tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või Allikas: Statistikaamet, Eesti (2019. a) väheneb väheneb väheneb väheneb Sotsiaaluuring 7 Puudega inimeste toetuste mõju 18–64-aastaste puudega inimeste absoluutse vaesuse jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale ..15% vähendamisele, % tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või (2018. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti suureneb suureneb suureneb suureneb Sotsiaaluuring, Sotsiaalministeeriumi arvutused Eesti keskmise brutovanaduspensioni suhe keskmisesse brutopalka 34 34 34 34 34 Allikas: Statistikaamet, (2019. a) Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Rahvapensioni suhe keskmisesse brutopalka 15 Allikas: Statistikaamet, 15 15 15 15 (2019. a) Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Lepingute alusel pensioni saajate 18 148 arv kokku16 18 748 19 348 19 948 20 548 (2020. a) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Välismaal elavad isikud, kes saavad lepingute ja riigisisese 10 878 14 500 15 450 15 450 15 450 õiguse alusel Eesti pensioni17 (2019. a) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 302 Riiklik vanaduspension (SKA) Riiklik pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Seda makstakse praeguste töötajate sotsiaalmaksust ehk see on jooksvalt rahastatud. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub tema varasemast panustamisest pensionisüsteemi. Inimesed, kes ei ole piisavalt kaua pensionisüsteemi panustanud, saavad rahvapensioni. Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 1. jaanuarist 2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult kasvama, jõudes 2026. aastaks 65 eluaastani, sealt edasi on vanaduspensioniiga seotud eeldatava elueaga. Lisaks tavalisele vanaduspensionile maksab Sotsiaalkindlustusamet ka sooduspensione. Sooduspensionid on enamikus seadustes kaotatud, kuid pika üleminekuaja tõttu võtab nende väljamaksmine aega veel aastakümneid. Sooduspensionideks on eripensionid politseinikele, tegevväelastele, prokuröridele, Riigikogu liikmetele, kohtunikele, Riigikontrolli ametnikele, õiguskantsleritele ja presidentidele ning pensionilisa riigiametnikele ja päästeteenistujatele. Lisaks on soodustingimustel vanaduspensionid ja väljateenitud aastate pension erinevate erasektori erialade esindajatele. Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. Soodustingimustel vanaduspensionide seadus annab õiguse jääda enne vanaduspensioniiga pensionile isikutel, kes on teinud tervist kahjustavat või raskete töötingimustega tööd või sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine. Õigus pensionile on kas viis või kümme aastat enne vanaduspensioniiga, mõnel juhul vanusenõudeta staažinõude täitumisel. Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lähetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ja sellega 15 2018. a tööealiste puudega inimeste absoluutse vaesuse määra andmeid ei avaldatud valimi piirangute tõttu. 16 Näitab kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute mõju nii Eestis elavatele inimestele, kes saavad välismaalt pensioni, kui ka välismaal elavatele inimestele, kes saavad Eestist pensioni. 17 Näitab Eesti pensioniõiguse (nii kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute kui ka riigisisese õiguse alusel eksporditavate pensionide) kasutamist välisriikides elavate isikute poolt. 8 tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastu võtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Hiljem kasutatakse sotsiaalmaksu infot pensioni maksmise alusena. 306 Riikliku vanaduspensioni kogumisosa (RaM/pensionifondivalitsejad/elukindlustusseltsid / pensioniregistri pidaja) (SoM) Rahvastiku vananemise probleemiga tegelemiseks loodi 2002. aastal riikliku vanaduspensioni kogumisosa ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kelle eest makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku pensioni õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riiklikust vanaduspensionist ja riikliku vanaduspensioni kogumisosast. Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi kogutud summa suurusest ja inimese vanusest pensionile minekul. Pensioni maksavad välja elukindlustusseltsid või pensioniregistri pidaja. 237 Riiklik töövõimetuspension (SKA) Töövõimetuspensioni saavad inimesed, kellel on ekspertiisiotsus töövõimetuse kohta ehk inimene ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla täielik (100%) või osaline (10–90%). Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse korral. Töövõimereformiga ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi töövõimetuspensione ning alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Sotsiaalkindlustusamet maksab töövõimetuspensione kuni aastani 2053, mil täitub vanaduspensioniiga viimasel eluaegse töövõimekaotusega inimesel. Töövõimetuspensioni maksmise õiguslik alus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS). 238 Riiklik toitjakaotuspension (SKA) Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapsele, vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS). Lapsel on õigus toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni 24-aastaseks saamiseni. Lesel on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei tööta ja kasvatab toitja kuni 3-aastast last, samuti raseduse ajal või kui lesk on püsivalt töövõimetu või pensionieas. Rahvapensionile toitjakaotuse korral on õigus toitja perekonnaliikmetel, kui toitjal ei olnud surmapäevaks nõutavat pensionistaaži. Toitja pidi olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt ühe aasta Eestis. Rahvapensioni maksmise õiguslik alus tuleneb RPKS-ist. 178 Kahjuhüvitis (SKA) Tervisekahjustusega seotud kahjuhüvitiste maksmine nähakse ette töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 242 (tööandja õigusjärglaseta likvideerimisel) ning põllumajandusreformi seaduse § 14 lõike 3 (ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel) alusel, mille järgi läheb tööandja poolt kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab vähenenud töövõime korral töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist. 185 Puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus (SKA) Puudega inimestele toetuste maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja 9 täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuste suurus sõltub puude raskusastmest (tööealistel lisaks ka puudeliigist) ning toetused arvutatakse vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Puudega lapse igakuine toetus on alates 2020. aastast vahemikus 138–241 eurot. Puudega tööealise isiku igakuine toetus on jätkuvalt vahemikus 16–53 eurot ja puudega vanaduspensioniealise isiku igakuine toetus vahemikus 12–40 eurot kuus. Puudega vanema toetust makstakse 19,18 eurot kuus, õppetoetust 6–25 eurot kuus ja täienduskoolitustoetust kuni 631 eurot kolme kalendriaasta kohta. Puudega isikute arv kasvab iga aastaga ning seetõttu kasvab ka toetuste kulu riigieelarves. 186 Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetused (SKA) Represseeritu toetuse maksmise aluseks on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadus. Toetust on õigus saada represseeritu tunnistuse omanikul. 2016. aastast hakkas kehtima tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel represseeritu toetus, mille suurus alates 2018. aastast on 230 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide esitamist. Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 140 alusel. Toetuse suurus on 230 eurot. 297 Sotsiaaltoetus Eestisse tagasipöördujale (SKA) Sotsiaaltoetusi vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel, mis näeb ette sotsiaaltoetuse maksmise rahvapensioni määras, mida iga aasta 1. aprillil indekseeritakse pensioniindeksiga. 2021. aasta 1. aprillist on toetuse suurus 251,63 eurot kuus. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa makstakse välisriigist tagasi pöördunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest inimesele sotsiaalmaksuseaduse alusel. 189 Üksi elava pensionäri toetus (SKA) Üksi elava pensionäri toetust makstakse alates 2017. aastast sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension, s.o 2021. aastal alla 636 euro. 2021. aastal on toetuse suurus 115 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 190 Õppelaenu kustutamine vähenenud töövõimega inimeste eest (SKA) Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele makstakse rahalist hüvitist õppelaenu ja õppetoetuste seaduse (ÕÕS) alusel. Hüvitise eesmärk on riigitagatise rakendumisel vabastada ÕÕS § 22 alusel õppelaenu võtnud sihtrühma kuuluvad isikud õppelaenulepingust tulenevatest kohustustest panga ees riigitagatise ulatuses seoses nendel puuduva töövõime või nende lastel raske või sügava puude tuvastamisega. Vastava sihtrühma eest võtab kohustuse üle riik ning hüvitab õppelaenu jäägi üks kord laenuandjale. Varasema regulatsiooni järgi olid riigi esindajateks Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium, alates 01.01.2018 on selleks Sotsiaalkindlustusamet. 191 Olümpiavõitja toetus (SKA) Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse spordiseaduse alusel. Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Toetuse määr isiku kohta kuus on eelarveaastale eelneva aasta III kvartali Eesti keskmine brutokuupalk (2020. a 1384 eurot, 2019. a 1397 eurot), kuid toetuse uus suurus ei või olla väiksem eelmise aasta olümpiavõitja riikliku toetuse suurusest. Toetust saab kümme isikut. 10 Toetuse saamise taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, kes vastavalt seadusele otsustab toetuse määramise ning teeb toetuse väljamakse. Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et toiduabi saamine on muutnud nende või nende 76% leibkonnaliikmete elu, % (2017. - - - - Allikas: Euroopa abifondist enim puudust a) kannatavate isikute jaoks abi saajate uuring 46 Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine (SoM) Abi saajatele toiduainete ostmise ja jagamise kaudu vähendatakse enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetatakse nende toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi toetuse andmise tingimuste (TAT) „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ raames. 256 Toiduannetuste kogumine ja jagamine (SoM) Teenusega suurendatakse Eestis regulaarselt annetatud toiduabi saavate inimeste arvu ja tagatakse mitmekesisem toiduvalik kõigile annetatud toidu saajatele, et toetada enim puudust kannatavate inimeste toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi TAT „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ raames. Tegevusega 1.1.3 „Muu materiaalse abi andmine inimestele“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest Tegevuse eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest toimetulekutoetuse maksmise vahendeid ning sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise vahendeid, sh toimetulekutoetuse administreerimiseks ja matusetoetuse maksmiseks. Toimetulekutoetust eraldatakse riigieelarvest sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse üksustele. Toimetulekutoetus on mõeldud isikutele või peredele, kelle eelmise kuu netosissetulek pärast jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvestamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2018. aastal muudeti toimetulekutoetuse süsteemi nii, et see motiveeriks senisest enam toetuse saajaid tööle asuma ning ühtlasi suurendati toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkust (laiendati kaalutlusotsuse võimalusi kohalikule omavalitsusele). Alates 2019. aastast on toimetulekupiir 150 eurot (alaealistel 180 eurot). Toimetulekutoetuse maksmiseks on riigieelarve kohalike omavalitsuste toetusfondis 2021. aastal planeeritud 20 413 613 eurot, sh toimetulekutoetuse administreerimiseks 415 000 eurot. Matusetoetus lisandus kohalike omavalitsuste toetusfondi 2018. aastal sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega. Kehtetuks tunnistati riikliku matusetoetuse seadus, mis varem reguleeris 11 matusetoetuse saamist ja mida seni maksis Sotsiaalkindlustusamet. Alates 2018. aasta algusest otsustab iga kohalik omavalitsus ise matusetoetuse maksmise ja taotlemise tingimused ja korra. Kohalikele omavalitsustele eraldatavad lisavahendid on mõeldud matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks ning need loovad võimaluse (kohustust ei ole) maksta matusetoetust keskmiselt 250 eurot surmajuhtumi kohta. Riigieelarvest eraldatavaid vahendeid võivad kohalikud omavalitsused kasutada nii toetuse maksmiseks lähedase kaotanud inimesele kui ka kohaliku omavalitsuse korraldatavate matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks. 2021. aastal eraldab riik kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu matusetoetuse maksmiseks 4 000 000 eurot. 12 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud, kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. 13 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Sotsiaalkindlustuse programmi juhivad Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler ja sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, programmi elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine ning heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmi ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Tööturuprogramm käsitleb ühisosana mittetöötamise riski ja seeläbi selliseid vaesust ennetavaid teenuseid ja hüvitisi nagu töötuskindlustushüvitis ja töövõimetoetus ning on tervikuna suunatud inimeste tööelus osalemise toetamisele aktiivsete tööturuteenuste pakkumisega, kuna töö on parim viis vaesusesse sattumise vältimiseks.  Hoolekandeprogramm käsitleb ühisosana eakate ja puudega inimeste teenuste ja toetuste integratsiooni ning ohvritele suunatud hüvitisi.  Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb sooliste stereotüüpidega ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisega, sh soolise palgalõhe vähendamisega. Sooline palgalõhe mõjutab ka palgast sõltuvaid hüvitisi, nt pensioneid (pensionilõhe). 14 Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne vaesus kui suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, mistõttu on toetuste ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ja arendamisel väga oluline arvestada, kuidas need mõjutavad eri soost inimesi. Seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 hõlmab perehüvitisi, mis aitavad katta laste kasvatamise kulusid, ja puudega lapse toetust, mis on osa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavate toetuste paketist.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb mittetöötamise riski ja seeläbi vaesust ennetavatest hüvitistest ajutise töövõimetuse hüvitist. Seirekorraldus Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanneteks on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava18 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete19 valdkondliku komisjoni20 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.21 Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 18 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 19 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 20 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 21 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 15 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber} „Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“ Lisa 3 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna Heaolu arengukava 2016–20231 arengukava Programmi nimi Hoolekandeprogramm (HE03) Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning Programmi eesmärk ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud Elluviimise periood 2021–2024 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Kaasvastutajad Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI) Sissejuhatus Hoolekandeprogramm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse. Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on küll viimastel aastatel oluliselt pikenenud, kuid kõrvalabi vajavate inimeste hulk kasvab. Samuti kasvavad inimeste ootused saada riigipoolset tuge. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse valdkonda peamiselt kolmel viisil. Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata teguritele, mis aitavad kindlustada potentsiaalse tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle vastavuse tööturu vajadustele. Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. Pärast 2026. aastat, kui praeguse seisuga pole edasist pensioniea tõusu ette nähtud, suureneb pensionäride arv kiiresti. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele. Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu, mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid. Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Hoolekandeprogramm keskendub inimeste iseseisva toimetuleku tagamiseks kvaliteetsete 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 hoolekandeteenuste pakkumisele. Lisaks käsitletakse programmis ohvriabi valdkonda ja sellega seotud teenuseid ning võrdse kohtlemise valdkonda ja sellega seotud teenuseid. Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 3: Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: Tööjõu nõudluse ja Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on pakkumise vastavus toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, tagab tööhõive kõrge aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused taseme ning kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused toetavad sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu pikaajalist tööelus paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Hoolekandeprogramm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate avahooldusteenuste ehk mitteinstitutsionaalsete teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse 1,0 1,3 1,4 1,4 1,4 hooldusteenuse saajate suhtarv2, 3 (2019. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Olukorra lühianalüüs Eesti sotsiaalkaitsesüsteem jaguneb sotsiaalkindlustuseks ja sotsiaalhoolekandeks. Sotsiaalhoolekande raames pakutakse inimestele vajaduspõhiselt iseseisvat elamist, toimetulekut ja töötamist toetavaid ning ühiskonda kaasamist parandavaid teenuseid (nt teenused eakatele, psüühikahäiretega inimestele, puudega inimestele, sotsiaalmajanduslike probleemidega inimestele), makstakse toetusi ja osutatakse abi puuduse korral (toimetulekutoetus) ning pakutakse vältimatut abi. Abi andmisel lähtutakse subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt pakuvad ja rahastavad sotsiaalteenuseid ja -toetusi eelistatult inimesele kõige lähemal seisvad võimuorganid ehk kohalik omavalitsus. Keerulisemaid teenuseid, näiteks ööpäevaringsed 2 Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega, kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud. 3 Mõõdik näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate, tööealiste puudega inimeste ja psüühilise erivajadusega inimeste ning ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu. 2 erihoolekandeteenused, pakub riik. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja igapäevaeluks vajalikke abivahendeid korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel lähtutakse põhimõttest, et need toetaksid inimese iseseisvat toimetulekut, sealhulgas töötamist, ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas elamist nii kaua kui võimalik. Eesti, nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide rahvastik vananeb ja väheneb ning puudega inimesed moodustavad märkimisväärselt suure osa elanikkonnast.4 Tööealise elanikkonna vähenemine samal ajal sotsiaalsüsteemist tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega seab sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise tugeva surve alla ning nende praegune korraldus ei ole tulevikus jätkusuutlik. Survet võimendavad veelgi Eesti piirkondade rahvastikustruktuuri, puudega inimeste osakaalu ja tulubaasi erinevused. Elanikkonna ja sissetulekute koondumine Tallinna ja suurematesse linnadesse seab Kagu-Eesti ja Ida Virumaa, aga ka muude äärealade kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad ei suuda oma elanikkonnale iseseisvaks toimetulemiseks vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda. Eesti rahvastikuprognooside kohaselt suureneb väga eakate inimeste osakaal (80-aastased ja vanemad) elanikkonnas perioodil 2020–2030 praeguselt 5,8%-lt 6,7%-le. 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus moodustab aastaks 2030 ligi veerandi ning 2080. aastaks 28,4% (võrreldes 20,0%-ga 2020. aastal)5. Ehkki keskmine oodatav eluiga on aastate jooksul oluliselt pikenenud6, on tervena elada jäänud eluiga Eesti 2019. aasta andmetel üle 65-aastastel naistel (7,2 aastat) ja meestel (6,4 aastat) võrreldes Põhjamaade (2018. aastal naistel Rootsis 15,8 ja Taanis 11,8 ning meestel vastavalt 15,6 ja 10,8) ja Euroopa Liidu keskmisega (naistel 10,0 aastat ja meestel 9,9) väga lühike7 ning üle 65-aastased inimesed vajavad Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses ning neil on liikumispiirangud8. 2020. aasta andmetel hindas ligi 21% (2019. a oli vastav näitaja ligi 25%) 65-aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevategevus on terviseprobleemidest tulenevalt suurel määral piiratud9. Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2019. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 650 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 6500 olid kuni 18- aastased ning 53 150 inimest 18-aastased ja vanemad. Siin arvestatakse nii neid abistatavaid ja hooldatavaid inimesi, kellega elatakse koos, kui ka neid, kellega koos ei elata. Alla kümne tunni nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 26 300 inimest, 10–19 tundi nädalas umbes 10 400 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas umbes 22 800 inimest. 2019. aastal ei töötanud 3500 meest ja 12 200 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest10. Kuigi ajapikku on meeste osakaal nimetatud põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. a 14%, 2019. a 22%), on sageli siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise 4 Puudega inimeste osatähtsus rahvastikus on kasvanud 7,1%-lt 2004. aastal 12%-le 2019. aastal. 5 Allikas: Statistikaamet, 2020 6 Statistikaameti andmetel ulatub keskmine eluiga 2019. aasta andmetel meestel 74,41 ja naistel 82,77 eluaastani. Allikas: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV045&ti=OODATAV+ELUIGA+S%DCNNIMOMENDIL+JA+ELADA+J%C4%C4NUD+AASTAD+S OO+JA+VANUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&lan g=2 7 Eurostat, 2020. Kättesaadav (viimati kuvatud 17.12.20): https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tepsr_sp320&language=en 8 Eurostat, 2020. Kättesaadav (viimati kuvatud 17.12.20): https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php?title=Disability_statistics_- _elderly_needs_for_help_or_assistance#Need_for_help_with_personal_care_or_household_activities 9 Statistikaamet, 2020. 16-aastaste ja vanemate tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/05Tervislik_seisund/05Tervislik_seisund.asp Viimati kuvatud: 17.12.20. 10 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring, 3 tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Veidi enam kui 8600 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset meest ja naist ei otsinud 2019. aastal tööd, kuna neil oli vaja hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, samas kui veidi üle 3100 nimetatud põhjusel tööd mitteotsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus võimaldab tihti töötada vaid osaajaga, nii oli ligi 7000 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest11. See on tingitud peamiselt hoolduskoormust ennetavate ja leevendavate teenuste ebapiisavast ja ebaühtlasest kättesaadavusest ning tähendab riigile eelkõige saamata jäänud tulusid, mis erinevatel hinnangutel ulatuvad 23,9 miljonist eurost (ehk 0,12% SKT-st) kuni 130 miljoni euroni (ehk 0,64% SKT-st). Seega kujuneb tuleviku suurimaks ülesandeks arendada välja selline pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks hoolduskoormust ennetada ja vastaks elanikkonna vajadustele, arvestades et pikaajalise hoolduse peamine sihtrühm on eakad. Meie eesmärk on vähendada lähedaste hoolduskoormust ning tagada hooldusvajadusega inimestele elukaare üleselt ühtlase kättesaadavuse ja kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus üle Eesti. Selleks otsustati Vabariigi Valitsuse 30.01.2020 kabinetiistungil toetada pikaajalise hoolduse süsteemi reformimist kohalike omavalitsuste ja riigi partnerlusmudeli baasil. Maailmapanga koostatud Eesti pikaajalise hoolduse analüüs12 viitab, et pikaajalise hoolduse korralduse minimaalseks parandamiseks (sh teenuste kvaliteedi parandamiseks, toimivate tugisüsteemide ning lihtsama sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni loomiseks) on pikaajalisse hooldusesse vaja investeerida 0,6–0,8% SKP-st ehk 2016. aasta SKP andmetele13 tuginedes täiendavalt vähemalt 40 miljonit eurot. Aastal 2021 töötab Sotsiaalministeerium välja pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamise täpsustatud lahendusettepanekud ning esitab need Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. Esimesed muudatused on planeeritud jõustuma 2021–2022. Kohalike omavalitsuste panus hoolekandelise abi tagamisel on ebaühtlane ning ehkki erinevaid sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv haldusreformieelsetel viimastel aastatel kasvas, võib eeldada, et uutel ühinenud omavalitsustel on suurem haldussuutlikkus ning nad suudavad pakkuda teenuseid suuremale hulgale abivajajatele14. Teenuste ebapiisava kättesaadavuse tõttu (nt rahastatakse koduteenuseid üksnes 15% ulatuses koguvajadusest ning tegelik nõudlus koduteenuste järele on seitse korda suurem15) on sotsiaalhoolekande arendamisel võetud eesmärgiks suurendada just koduses keskkonnas pakutavate teenuste mahtusid, kuid praktikas on kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste seas suurenenud just institutsionaalsete teenuste mahud16. Seega on praegune sotsiaalsüsteem jätkuvalt asutusepõhise hoolduse poole kaldu, kuid pikaajalise hoolduse teenuste arendamisel on suund pakkuda teenuseid deinstitutsionaliseerimise põhimõttest lähtuvalt. Hooldust vajavad inimesed peaksid saama elada võimalikult kaua oma kodus (sh toimuks hooldus- ja tugiteenuste pakkumine kodus) või saama teenuseid kodu meenutavas kogukondlikus hoolekandeasutuses, seejuures peab teenuste fookus olema suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele. Seetõttu peab riik 11 Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring. 12 Maailmapanga tehtud uuring „Reducing the burden of care in Estonia“ (2017) on avaldatud Riigikantselei kodulehel: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf 13 SKP oli 2016. aastal 21 miljardit eurot. Allikas: Eesti Statistikaamet 14 13 teenust tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest. Samas tuleb arvestada, et teenuse osutamist mõjutab vajadus teenuse järele ning teenuse osutamisel arvestatakse abivajaja soovi või abivajavale isikule parimat olukorda. 15 Maailmapanga pikaajalise hoolduse uuringu lõpparuanne. 16 Näiteks, 2019. aasta jooksul sai täiskasvanute hooldamisteenust hoolekandeasutuses 11 574 65-aastast ja vanemat inimest ning avahooldusteenuseid 6719 65-aastast ja vanemat inimest. Võrreldes aastaid 2018 ja 2019, kasvas 65-aastaste ja vanemate hooldamisteenuse saajate arv hoolekandeasutuses 4,9% ning avahooldusteenuse saajate arv 11%, mis tähendab, et hooldamisteenuse saajate arvu kasv oli 2017. ja 2018. aasta võrdlust arvestades kiirem. 4 pikaajalise hoolduse süsteemi arendamisel suunama avalikku raha senisest enam kodus elamist toetavate teenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusemajade mahtude suurendamisse. Eesti hoolekandeasutuste infrastruktuur on vananenud, samuti ei ole piisavalt kohti keerulisema hooldusvajadusega inimestele (nt dementsusega inimesed), mistõttu tuleb investeerida ka olemasolevasse hoolekande infrastruktuuri, st kaasajastada hoolekandeasutusi ning luua spetsiaalseid teenusekohti (nt dementsusega inimestele), et võimaldada kvaliteetsete teenuste pakkumist nendele inimestele, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada. Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud ning lisandunud on teenuseid spetsiifilistele, suure toetus- ja kõrvalabi vajadusega sihtrühmadele, millest näiteks nädala- ja päevahoiuteenus toetab kodus elamise jätkamist ja paindlikku teenuse kasutamist. Siiski ei ole see teenuste mahtude suurendamiseks ja järjekordade lühendamiseks olnud piisav. Kui 2018. aasta lõpus oli järjekorras veidi üle 1500 inimese, siis 2019. aasta lõpus veidi üle 1800 inimese.17 Peale erihoolekandeteenuste on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ning kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Praegune psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihoolekandeteenuste rahastamine ei arvesta iga teenusekasutaja spetsiifilise toetusvajadusega – teenusel on fikseeritud kuuhind. Riigi poolt teenuseosutajale kompenseeritav ühikuhind ei ole veel kõigi teenuste puhul vastavuses teenuseosutaja tegelike kuludega. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi on alustatud isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi loomist nii, et vastavalt inimese hinnatud toetusvajaduse tasemele on teenuseid edaspidi võimalik valida komponentide kaupa ning teenuste hinnakujundus on kulupõhine. Aastatel 2016–2017 töötati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel välja isikukeskne ja komponendipõhine erihoolekandeteenuste teenusemudeli prototüüp, kus psüühikahäirega ja intellektipuudega inimestele ning nende lähedastele korraldab vajalikku abi kohalik omavalitsus. Isikukeskse teenusemudeli katsetamine kaheksas omavalitsuses (teenusemudeli tegevustest sai osa 43 inimest) kinnitas, et kõige otstarbekam on hoida toetavate erihoolekandeteenuste korraldaja ja vastutaja roll kohaliku omavalitsuse tasandil. Kohalik omavalitsus asub inimesele kõige lähemal ning omab paremat ülevaadet ja võimalusi kogukonnas olevate ressursside kaasamiseks, sealhulgas kaasneb võimalus paindlikumalt korraldada suhtlust teenusepakkujatega, kes osutavad piirkonnas vajalikke teenuseid. Isikukeskse erihoolekande teenusemudeli katsetamine toimub 2022. aasta lõpuni ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest (tööturuprogrammi teenus nr 177 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine“). Täiustatud teenusemudeli katsetamisse kaasatakse kuni 700 inimest. Asutuses ööpäev läbi elavatele psüühilise erivajadusega inimestele võimalikult kodu- ja perelähedase keskkonna loomiseks reorganiseeritakse suured, rohkem kui 30 kohaga hooldekodud väiksemateks teenuseüksusteks ning neile soetatakse eluruumid asulasse, kogukonna keskele. See võimaldab psüühilise erivajadusega inimestel elada võimalikult tavapärases elukeskkonnas, olla kogukonna osa, kasutada kogukonna ressursse ja anda oma panus kogukonna ellu, samuti leida tööd, saavutada suurem iseseisvus ja parem toimetulek. 2023. aastaks peaks kogukonnapõhistel teenusekohtadel olema kokku ca 2300 inimest. Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita ning vajab süsteemseid muudatusi. Senised muudatused on olukorda parandanud, kuid senisest enam tuleb 17 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Siia loetakse nii eelis- kui ka tavajärjekorras olevad inimesed. 5 vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondade üleselt. Näiteks 2016. aastal muutus nii rehabilitatsiooniteenuste korraldus (rakendus eelhindamise süsteem) kui ka järjekorra tähendus, mis on vähendanud teenuse järjekorras olevate inimeste arvu. Varem olid kliendid järjekorras Sotsiaalkindlustusameti juures, kuid nüüd eristatakse kahte järjekorda: isikud, kelle jaoks on teenuse osutamiseks eelarvevahendid olemas ja kes ootavad teenuseosutaja poolt teenuse osutamist, ning isikud, kelle jaoks teenuse osutamiseks vahendeid ei jätku ja kes ootavad teenuseosutaja juurde suunamist. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2019. aasta lõpus teenuseosutajate juures järjekorras 937 isikut ja neile lisandus veel 312 isikut, kes ootasid teenuseosutaja juurde järjekorda võtmist18. Teenuste killustunud osutamine, ootejärjekorrad ja ebakindlus rahastamise järjepidevuses viivad tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Lisaks halveneb inimeste terviseseisund, inimesed saavad sotsiaalsüsteemist abi liiga hilja ning seetõttu on süsteemi kulutused suured. Seega on lisaks teenusekorralduslikele muudatustele vaja kogu taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi järjepidevalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida inimeste võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaegsete, sujuvalt toimivate ja kättesaadavate teenuste toel. Kohalike omavalitsuste panus hoolekandelise abi tagamisel on ebaühtlane ning ehkki erinevaid sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv haldusreformieelsetel viimastel aastatel kasvas, võib eeldada, et uutel ühinenud omavalitsustel on suurem haldussuutlikkus ning nad suudavad pakkuda teenuseid suuremale hulgale abivajajatele19. Teenuste ebapiisava kättesaadavuse tõttu on sotsiaalhoolekande arendamisel võetud eesmärgiks suurendada just koduses keskkonnas pakutavate teenuste mahtusid, kuid praktikas on kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste seas suurenenud just institutsionaalsete teenuste mahud.20 Nii rahastatakse koduteenuseid üksnes 15% ulatuses koguvajadusest ning tegelik nõudlus koduteenuste järele on seitse korda suurem.21 Sotsiaalteenuste vajadust ja tulemuslikkust ei hinnata terviklikult, mistõttu ei saa inimesed alati õigeaegset ja vajalikku abi. Teenuste rahastamise põhimõtted ei anna asjakohast ülevaadet ressursside kasutamise otstarbekusest. Ka sotsiaalteenuste kvaliteet on üle Eesti varieeruv. 2016. aastal jõustunud uus sotsiaalteenustele miinimumnõudeid kehtestav sotsiaalhoolekande seadus on loonud eeldused sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamisele. Sama eesmärgi saavutamisse panustab ka 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, milles esimest korda nimetatakse seaduse tasandil need üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtted, millele iga osutatav sotsiaalteenus peab vastama. Endiselt vajab ühtlustamist kvaliteetse teenuse mõiste sisustamine, samuti vajab tugevdamist sotsiaalteenuste järelevalve korraldus. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse, eriti koduses keskkonnas elamist toetavate kulutõhusate hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste kompetentsi ja koostöö toetamist eelkõige hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist ennetavate ja leevendavate uuenduslike teenuste arendamisel. Kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna arengu toetamiseks tegutsevad 2019. aastast Sotsiaalkindlustusameti juures nõustajad, kes koostöös kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega 18 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. 19 12 teenust tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest. Samas tuleb arvestada, et teenuse osutamist mõjutab vajadus teenuse järele ning teenuse osutamisel arvestatakse abivajaja soovi või abivajavale isikule parimat olukorda. 20 Näiteks, 2019. aasta jooksul sai täiskasvanute hooldamisteenust hoolekandeasutuses 11 574 65-aastast ja vanemat inimest ning avahooldusteenuseid 7768 65-aastast ja vanemat inimest. Võrreldes aastaid 2018 ja 2019, kasvas 65-aastaste ja vanemate hooldamisteenuse saajate arv hoolekandeasutuses 4,9% ning avahooldusteenuse saajate arv langes 5,7%, mis tähendab, et hooldamisteenuse saajate arvu kasv oli 2017. ja 2018. aasta võrdlust arvestades suurem, kuid avahooldusteenuse saajate arvu vähenemine väiksem kui 2017. ja 2018. aasta võrdluses. 21 Maailmapanga pikaajalise hoolduse uuringu lõpparuanne. 6 aitavad välja selgitada konkreetse piirkonna arenguvajadused ning välja töötada piirkonnale sobilikud abimeetmed. Ohvriabi puhul on lähiaastate olulised vajadused seotud nii üldisemalt ohvriabisüsteemi ja ohvriabiteenuse arendamisega kui uutele sihtrühmadele suunatud tegevuste loomise ja arendamisega. Mitmed teenused, millega varem ei ole töötatud, millega seotud töö on olnud projektipõhine või mida on tehtud näiteks Norra finantsmehhanismi projekti kaudu, on nüüd Sotsiaalkindlustusameti vastutusel (inimkaubanduse ohvrite, prostitutsiooni kaasatud isikute ja laiemalt naistevastase vägivalla ohvrite abistamine, seksuaalvägivalla ohvritele suunatud teenuste koordineerimine, psühhosotsiaalse kriisiabi korraldus). Muutused on olnud suured ja kiireloomulised ning on kaasa toonud vajaduse kogu ohvritele suunatud teenuste süsteem ümber hinnata ja seda terviklikult arendada. Toimiva tulemuse saavutamiseks on vajalik ministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tihe koostöö. Tuleb tagada ohvriabiteenuste piisav ja võrdväärne kättesaadavus Eesti eri piirkondades. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringust selgub, et ohvriabist ei olda Eestis teadlikud ning paljud, kes ohvriabiteenuseid vajaks, ei saa neid22. Enamik ohvreid ei jõua ohvriabiteenust saama, näiteks lähisuhtevägivalla juhtumite puhul jõuab Sotsiaalkindlustusameti hinnangul kontaktini ohvriabitöötajaga olenevalt maakonnast 10–70% ohvritest. Lisaks on hulk katmata vägivalla- ja kuriteoohvritest sihtrühmi, kes vajaksid ohvriabiteenuseid, kuid kes neid kehtiva seaduse alusel ei saa. Uute sihtrühmade tekkimine ja uute probleemide teadvustamine toob kaasa vajaduse muuta ohvriabi seadust, et luua õiguslikud regulatsioonid ning kehtestada ohvriabiteenuste osutamise põhimõtted. Ohvriabiteenuse eesmärk on aidata kannatanul peale traumaatilist sündmust taastuda. Selleks rakendatakse traumateadliku kohtlemise ja traumast taastumise mudeleid. See eeldab spetsialistidelt laiaulatuslikke teadmisi, oskusi ja võimekust, st head hariduslikku ettevalmistust. Ohvriabitöötaja roll on muutumas teenust saama suunajast aktiivseks võrgustikutöö ja piirkondliku koostöö juhiks, et tagada ohvrite terviklik abistamine ja senisest sagedasem ohvriabini jõudmine. Ohvriabiteenuse kvaliteedi tagamise eesmärgil on kavas kindlaks määrata ohvriga tegelevatele spetsialistidele esitatavad nõuded ja pädevus. Ühtlustamist ja korrastamist vajab ohvriabi vabatahtlikele esitatavate nõuete ja kaasamise süsteem vastavalt nende töölõikudele. Kuriteo- ja vägivallaohvrite abistamiseks on oluline muuta ja täiendada ohvriabi seadust ka psühholoogilise abi ja kuriteoohvritele mõeldud hüvitiste seisukohast. Samuti vajavad kaasajastamist ametiasutuste vahel andmete edastamist puudutavad seadusesätted. Paraku jäävad täiskasvanud vägivallaohvrid sageli abita, kuna info nendest ei jõua ohvriabini, uue ohvriabi seaduse loomisel seda probleemi ka käsitletakse. Poliitika rakendamisel saab ohvriabi keskse rolli perevägivallavastases ja kannatanuid võimestavas tegevuses. Toimuvad mitmed arendustegevused perevägivalla tõkestamise tõhustamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavale 2019– 2023. Jätkub naiste tugikeskuse teenuse kujundamine selliseks, et see oleks professionaalne, jätkusuutlik, kliendi vajadustel põhinev, mõjus ja kättesaadav kõikidele naistevastase vägivalla ohvritele. Vajalik on suurendada tugikeskuste võimekust jõustada kompleksvajadustega (nt puue, sõltuvus) vägivallas kannatanuid. Inimkaubanduse ohvrite abistamiseks tuleb tihendada koostööd eri ametiasutuste ja kodanikuühenduste vahel, et tagada ohvrite tuvastamine ja teenust saama suunamine 2019. aastal uuendatud juhise abil. Uue teemana on lisandunud psühhosotsiaalse kriisabi korraldus. Eestis on olnud mitmeid kriisiolukordi (nt parvlaev Estonia uppumine, Haapsalu lastekodu põleng, avarii koolilaste bussiga Palal), mis on nõudnud asutuste koordineeritud tegevust olukorrast puudutatud inimeste abistamiseks. 2020. aastal COVID-19 viiruse levikust tingitud eriolukord on samuti seadnud keerulisse olukorda nii eesliini spetsialistid, 22 Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., & Villenthal, A. (2017). Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu Ülikool 7 riskirühmad kui Eesti inimesed laiemalt. Psühhosotsiaalse kriisiabi näol on tegemist inimliku, toetava ja praktilise abiga õnnetustes või kriisiolukorras või nende järel. Selle eesmärk on toetada inimeste, sealhulgas kriisi haldavate eesliiniasutuste spetsialistide heaolu- ja turvatunnet ning ratsionaalset otsustamist ja käitumist. Psühhosotsiaalne abi kannatanutele on olnud juhtumipõhine, riiklik struktuur kannatanute abistamiseks puudub. Vajalik on tugevdada koostöökokkuleppeid ja sõnastada suunised psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks õnnetustes ja kriisiolukordades eri asutuste koostöös. Kriisiabi korraldamise süsteemi väljatöötamiseks ja koostöökokkulepete sõnastamiseks on vajalik ministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti tihe koostöö. Rasketele pere- ja naistevastase vägivalla juhtumitele keskendunud eksperdirühmade (MARAC meeskonnad) töö on käivitunud kõikides maakondades, et tagada kannatanute vajaduste ja riskide hindamine ning asjakohane tegutsemine. Tugevdada tuleb eri asutuste vahelist koostööd ning juurutada hindamismetoodika kasutamist nii, et vajaduste ja riskide hindamist osatakse teha võimalike kannatanutega kokkupuutuvates ametites üle Eesti. Seksuaalvägivalla ohvritele suunatud kompleksteenused on praegu kättesaadavad neljas Eesti piirkonnas, kuid töökorraldust tuleb tugevdada, et tagatud oleksid kõik standardiseeritud abi komponendid, sealhulgas järelravi ja psühhosotsiaalne tugi, teenuse kvaliteet ja võrgustiku koostöö, ning et paraneks elanikkonna informeeritus teenustest. Prostitutsiooniga tegelemise lõpetamise toetamiseks on vajalik süsteemsem ning muude ohvriabiteenustega rohkem seotud tegevus kui siiani. Prostitutsiooni leviku tõkestamiseks tuleb hakata tegelema hoiakute muutmisega, et tekiks laiem arusaam prostitutsioonist kui naistevastasest vägivallast ja nii üksikisikut kui ühiskonda tervikuna kahjustavast süsteemist, mis on seotud ebavõrdsuse, vägivalla ja kuritegevuse levikuga. Prostitutsiooni kaasatud isikutele suunatud teenuste paketti on lisandunud mitmed uued meetmed, kuid vajalik on nende süsteemne ja tõhus rakendamine. Vägivallatsejatele ei rakendata praegu piisavalt sotsiaalprogramme, mis aitaks neil oma käitumist muuta ja seega vägivalda ennetada. Abi kättesaadavuse parandamiseks on alates 2020. aasta maikuust avatud vägivallast loobumise tugiliin, tehakse ka kontaktnõustamisi ja võrgustikutööd. Puudub tagasiside kogumine ning selle põhjal teenuste kvaliteedi ja vajalikkuse analüüsimine ohvriabi klientide seisukohast. Alates 01.01.2019 on ohvriabi kriisitelefon 116 006 kättesaadav ööpäev läbi. Tuleb jätkata selle teenuse arendamist ja avalikkusele tutvustamist, et tagada senisest enamate kuriteo- ja vägivallaohvrite pöördumine nõustamisele. Järgmistel aastatel tuleb varasemast enam pöörata tähelepanu alaealistele vägivallaohvritele ning arendada edasi ja laiendada lastemaja teenust. Vajalik on tihendada koostööd lastemaja ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse vahel, et tagada standardiseeritud abi komponendid alaealistele kannatanutele sarnaselt täiskasvanud kannatanutega. Tähelepanuta on seni ka laste vanemad, kellega töötamiseks puuduvad spetsialistidel oskused. Nii lastele kui ka lastevanematele suunatud tegevusi käsitletakse detailsemalt laste ja perede programmis. Võrdse kohtlemise valdkonna peamised probleemid on tingitud Eesti ühiskonnas levinud negatiivsetest eelarvamustest ja stereotüüpidel põhinevatest hoiakutest vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad ka puudega inimeste võimalusi teistega võrdselt ühiskonnaelus osaleda. Ka üldine suhtumine võrdse kohtlemisega seotud küsimustesse on pigem negatiivne või ükskõikne kui osavõtlik. Teadlikkus inimõigustest ja võrdse kohtlemise põhimõttest on vähene ning võrdse kohtlemise seadus ei rakendu täiel määral. Tõrjumine ja ebavõrdne kohtlemine põhjustab ühelt poolt kahju inimestele, kelle õigusi rikutakse, teisalt tähendab see kahju kogu ühiskonnale, kuna teatud osa ühiskonnaliikmete oskustest ja võimetest leiab vaid osalist kasutamist või jääb üldse kasutamata. Suur probleem on ka see, et võrdse kohtlemisega seotud õiguste kaitse ei ole piisav ega tõhus. Kehtiva võrdse kohtlemise seaduse järgi on seaduse kohaldamisala ulatus vähemusgruppide 8 suhtes erinev, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Võrdse kohtlemise seaduse rakendamisel on olnud probleemiks ka järelevalve puudulikkus ning inimeste vähene teadlikkus oma õigustest ja nende kaitse võimalustest, samuti reaalsete kohtulahendite nappus, mis aitaks suurendada teadlikkust ja arusaama diskrimineerimisest kui nähtusest ning parandaks võrdse kohtlemise seaduse rakendumist. Võrdse kohtlemise olukorra ja muutuste hindamiseks, samuti vähemusgruppide võrdse kohtlemisega seotud poliitika ja meetmete arendamiseks on vaja asjakohast ja regulaarset teavet. Probleemiks on aga usaldusväärsete ja ülevaatlike andmete ning analüüside puudumine. Eri vähemusi puudutavad andmed on väga ebaühtlaselt kättesaadavad ning info hulk vähemuste kohta ja eri eluvaldkondade olukorra hindamiseks on varieeruv. See muudab eri ühiskonnagruppide ja valdkondade olukorra ning sekkumisvajaduse hindamise võrdse kohtlemise aspektist keeruliseks. Võrdse kohtlemise edendamine hõlmab ka ligipääsetavuse parandamist ja tagamist. Kui ühiskonna kujundamisel ja korraldamisel ei võeta arvesse inimese elukaart ja seda, et suure osa ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadusega inimesed ja paljud teised (nt lapsevanemad või ajutise vigastusega inimesed), siis ei ole keskkond nende inimeste jaoks ligipääsetav või on seda puudulikult. Kaasav ja kasutajakeskne disain toodetele, teenustele ja avalikule ruumile tagab selle, et igaühel on võimalik võrdselt teistega ühiskonnaelus osaleda ning pääseda ligi erinevatele toodetele ja teenustele. Veel enam, ligipääsetavuse edendamine vananevas ühiskonnas aitab vältida olukorda, kus mitteligipääsetava ühiskonna kompenseerimine muutub koormavaks riigieelarvele. Olulisemad töös olevad tegevused • Suurim ülesanne on arendada välja pikaajalise hoolduse süsteem, mille peamine eesmärk on vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust. Sealjuures on oluline tagada hooldusvajadusega inimeste sujuv liikumine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vahel, vähendada hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel ja tagada abivajadusega inimesele abi võimalikult vara. Selleks tuleb lähiaastatel senisest paremini tööle saada valdkondadeülene hooldusteenuste koordinatsioon. Oluline on koostöö kohalike omavalitsustega, nende võimestamine ja jõustamine ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine. • Rehabilitatsiooniteenust osutatakse juhul, kui see on vajalik iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. Peale teenuse osutamise eakatele ja täisealistele puudega inimestele jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist pisut teistel alustel (alates 2021. aastast keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse standardite loomisele, mis on laiemad kui senised programmid, keskendudes laiemale sihtrühmale), teenuste hindade korrigeerimist koostatud kulumudelitest lähtuvalt, arendatakse rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevaid hindamismetoodikaid ning koolitatakse teenuseosutajaid. Jätkatakse inimese teenust saama suunamisel teenuse konsultantide süsteemiga, et vajaduse korral suunata inimesi rehabilitatsioonisüsteemist välja neile sobivaid teenuseid saama (mis tagavad paremini nende iseseisva koduse toimetuleku). • Kohalikke omavalitsusi nõustatakse sotsiaalteenuste korraldamisel. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse, eriti koduses keskkonnas elamist toetavate hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste nõustamist eelkõige hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist ennetavate ja leevendavate uuenduslike teenuste arendamisel. Erilise tähelepanu all on aastatel 2020–2021 Ida-Virumaa 9 kohalikud omavalitsused, kellega koostöös viiakse ellu arendusprogrammi katseprojekt, millega toetatakse kohalikke omavalitsusi sotsiaal- ja hoolekandeteenuste arendamisel. • 2020. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus rohelise raamatu „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“, mille eesmärk on sõnastada arengusuundi ja lahendusettepanekuid uudsete lahenduste rakendamiseks sotsiaalsektoris, pakkudes võimalusi edasiseks poliitikakujunduseks. Muu hulgas rohelisele raamatule toetudes on järgnevatel aastatel plaanis suurendada mõjusate uudsete lahenduste kasutuselevõttu, mis aitaksid hooldusvajadusega inimestel võimalikult kaua – kombineeritult sobivate teenustega – kodustes tingimustes elada täisväärtuslikku ja iseseisvat elu nii, et nende lähedased ei peaks hoolduskoormuse tõttu loobuma isiklikust elust, tööst jm viisidel ühiskonda panustamisest. • Aastatel 2018–2020 viidi ellu katseprojekt, mille käigus testiti vabatahtlike rakendamist hoolekandesüsteemis ning töötati välja üle Eesti rakendamiseks sobiv koostöömudel. Koostöömudelit testiti ja vabatahtlike abi pakuti 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses ning osales 237 vabatahtlikku, kes abistasid ja pakkusid seltsi ligi 700 eakale ja erivajadusega inimesele. Projekti tulemused näitasid, et vabatahtlike toetus parandas abivajajate enesetunnet (77%), toetas nende iseseisvat toimetulekut (42%), võimaldas jätkata kodus elamist (23%) jms. Sellest tulenevalt on 2021. aastal plaanis laiendada välja töötatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise mudelit üle Eesti. Teenuse pakkumine kogu Eestis toetab olulisel määral abivajajate iseseisvat toimetulekut oma kodus, sest paindlik ja inimlik tugi parandab abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke teenuseid, aitab edasi lükata abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hooldusasutusse paigutamist. • Toimub ohvriabisüsteemi arendamine, et tagada kõikidele vägivalla- ja kuriteoohvritele asjakohane abi ja toetus. Ohvriabitöötajate uued ülesanded sisaldavad muu hulgas kohalike spetsialistide võrgustiku juhtimist vägivallaohvrite abistamisel, samuti proaktiivset koostööd kõikide asjaomaste asutustega. 2019. aasta jooksul mitmekordistunud pöördumistele adekvaatse reageerimise saavutamine on oluline arengusuund. Jätkub juriidilise nõustamise võimekuse tekitamine ohvriabi juurde vabatahtlike nõustajate kaudu, arvestades vägivallaohvrite vajadustega. • Ohvriabisüsteemi osana pakutakse ööpäevaringse kriisinõustamistelefoni 116 006 teenust, et olla võimaluse korral ka inimkaubanduse juhtumite ja psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamise keskpunktiks. Perevägivalla juhtumite puhul on oluline tagada sisuline kriisinõustamine 24/7 juba sündmuskohal. 2020. aastal alustati abivõimaluste pakkumist ka vägivallast loobuda soovivatele inimestele. • Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) teenus ja standardiseeritud abi tagatakse kõikidele pöördujatele, nii akuutsete kui vanemate juhtumite puhul. Psühholoogiline abi tagatakse juhtumites, mille puhul aegumisest tingituna vm põhjusel ei ole algatatud kriminaalasja. SAK-de töö integreeritakse 2021. aastal ohvriabitööga, mille eesmärk on ohvrite mitmekülgne abistamine. Samuti toetatakse läbi tugigruppide lapsepõlves seksuaalvägivalla ohvriks langenute traumast taastumist. • Perevägivalla juhtumite puhul jätkub kannatanu kaitse ja võimestamise tagamise, toimepanijate adekvaatse kohtlemise ning ametkondade koostöö tugevdamise praktika juurutamine, muu hulgas viiakse ellu ennetus- ja teavitustegevused hoiakute kujundamiseks ohvriabi kättesaadavuse ja teenuste kohta ning koostatakse juhised kohaliku omavalitsuse sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele perevägivalla teemal. • Mitmekesisuse edendamine, et edendada ühiskonnas võrdset kohtlemist ning aidata ettevõtetel ja organisatsioonidel mitmekesisust juhtida (nt mitmekesisuse märgise abil). 10 Koostöö võrdse kohtlemise strateegiliste partneritega, et edendada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendumist ühiskonnas ja kaitsta vähemusgruppide õigusi võrdse kohtlemise küsimustes • Koordineeritakse ligipääsetavuse edendamist, sealhulgas ministeeriumite üleselt ligipääsetavuse direktiivi toodetele ja teenustele riigisisest ülevõtmist, osaletakse ligipääsetavuse rakkerühma töös, rahastatakse puudega inimeste esindusorganisatsioone ning tehakse koostööd puuetega inimeste võrdse kohtlemise küsimustes. Tegevuse seas on ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise aruande kaitsmine ja selleks vajalikud ettevalmistused. Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamine Meetme eesmärk: inimestele on tagatud iseseisvat toimetulekut toetavad kvaliteetsed sotsiaalteenused ja vajadustele vastavad hooldusvõimalused. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust 0,67 saavate eakate suhtarv23, 24 0,79 0,81 0,82 0,84 (2019. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust 1,6 saavate tööealiste puudega inimeste suhtarv25, 26 1,8 1,9 1,9 1,9 (2019. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 1.1.1. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Hoolekandepoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 38 Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuseid ja -toetusi, erivajadusega inimesi, Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuuluva rahvusvahelist kaitset ja sotsiaalset kaasatust puudutava poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse 23 Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega, kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud. 24 Mõõdik näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud sihtrühmades. 25 Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega, kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud. 26 Mõõdik näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud sihtrühmades. 11 valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning ELi otsustusprotsessis osalemine. Lähiaastate hoolekandepoliitika kujundamise peamised eesmärgid on järgmised:  hoolduskoormuse ennetamine, vähendamine ja mitteformaalsete hooldajate tööturul osalemise toetamine;  sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse süsteem;  kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumisel;  jätkusuutliku riigiteenuste süsteemi loomine;  sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori teenusepakkujate ergutamine ja innovaatiliste lahenduste toomine sotsiaalvaldkonda. Hoolduskoormuse ennetamine ja vähendamine ning mitteformaalsete hooldajate tööturul osalemise toetamine Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist aastateks 2016–2019 esitas Sotsiaalministeerium 2017. aastal valitsuskabinetile ettepanekud hoolduskoormuse vähendamiseks aastatel 2018–2021. Esmaste abinõudena rahastatakse riigieelarvest alates 2018. aastast uut riigiteenust – igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoid inimestele, kellel on diagnoositud raske või sügav, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäire. Parandatakse dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Katsetatakse esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi ning võimaldatakse sügava puudega inimese töötavale pereliikmele, lähedasele või hooldajale täiendavat hoolduspuhkust. 2017. aasta lõpus otsustas valitsuskabinet, et Sotsiaalministeerium koostab 2018. aastal kontseptsiooni pikaajalise hoolduse süsteemis plaanitavatest muudatustest. 06.12.2018 kinnitas Vabariigi Valitsus kabinetinõupidamisel Sotsiaalministeeriumis valminud pikaajalise hoolduse lahendusettepanekud, millega plaanitakse arendada edasi kogukonnapõhiseid kodus elamist toetavaid teenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest tasumisel. Loodav pikaajalise hoolduse süsteem hõlmab nii lapsi, tööealisi kui eakaid. 2019. aastal alustas Sotsiaalministeerium tegevusi vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pikaajalise hoolduse lahendusettepanekutele. Pikaajalise hoolduse korralduse muutmise projekti juurde liideti ka erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamisega seotud tegevused, sest nii sihtrühmad kui teenused nendes kahes süsteemis kattuvad. Sellega seoses töötati välja projekti „Pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamine“ kaasamis- ja juhtimismudel. Loodi valdkondadeülene nõuandev kogu ja seitse teemapõhist alatöörühma, kus koostöös sotsiaalpartnerite ja huvirühmade esindajatega töötati välja konkreetsed pikaajalise hoolduse korraldusmudelid. Töörühmade antud infost lähtuvalt pandi kokku pikaajalise hoolduse kontseptsioon, mis esitati Vabariigi Valitsusele 2019. aasta novembris. Lähtudes Vabariigi Valitsuse otsusest töötatakse järgnevatel aastatel edasi pikaajalise hoolduse süsteemi edendamisega. Muu hulgas tuleb lähiaastatel leevendada pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormust, pakkudes omastehooldajatele suuremat tuge, kaasates vabatahtlikke ja kogukonda ning soodustades hoolduskoormusega inimeste töö ja pereelu ühitamist. Sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse raamistik Hoolekandepoliitika kujundamise suurim ülesanne on luua jätkusuutlik pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks ühelt poolt ennetada hoolduskoormuse teket ning teiselt poolt vastaks vananeva rahvastiku vajadustele. Selleks tuleb hoolduse korraldamisel, vajaduste hindamisel ja teenuste pakkumisel tagada inimese terviklikest vajadustest lähtuv lähenemine. Ühtse raamistiku loomiseks on oluline arendada ja rakendada inimesekeskset pikaajalise hoolduse ning sotsiaal- 12 ja tervisevaldkonna teenuste koordinatsiooni mudelit ning luua tervise- ja sotsiaalvaldkonna ühine hooldusvajaduste hindamise raamistik ja protsess. Hoolduse koordinatsiooni parandamiseks esmatasandil viidi aastatel 2018–2019 ellu hoolduse koordinatsiooni katseprojekt, mille käigus testiti koordineeritud lähenemise sobivust kuues Eesti piirkonnas. Valdkonna spetsialistidest, sihtrühma esindajatest ja erinevatest (rahvusvahelistest) ekspertidest koosnevas töörühmas töötati projekti kogemusi ja tulemusi arvesse võttes välja alternatiivsed lahendused üle riigi rakendatavaks koordinatsioonimudeliks. Eesti oludesse sobivaimaks peeti selgelt defineeritud ülesannetega, ent paindlikult rakendatavat mudelit. 2020. aastal alustatakse kuni kaheksa piirkonnaga täpsustunud mudeli rakendamist ning paralleelselt piirkondlike arendustegevustega tehakse ettevalmistusi mudeli rakendamiseks üle riigi. Seejuures on võtmetähtsusega, et lepitaks kokku ühtsed alused teenusevajaduse hindamiseks, andmete ristkasutamiseks ja inimesekeskse toe korraldamiseks. Kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumisel Kohalike omavalitsuste erinevused hoolekandelise abi tagamisel on endiselt suured ning teenuste kättesaadavus ja kvaliteet on üle Eesti ebaühtlane. Haldusreform ja kohalike omavalitsuste liitmine loob küll eeldused senisest võimekamate kohalike omavalitsuste tekkeks, kuid endiselt tuleb kohalikke omavalitsusi neile pandud ülesannete täitmisel võimestada ning toetada sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamist. Nii on järgnevatel aastatel kohalike omavalitsuste suunalise hoolekandepoliitika peamine eesmärk jõustada kohaliku tasandi võimekust sotsiaalkaitselise abi osutamisel. ESFi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetatakse kohalikke omavalitsusi teenuste (sh sotsiaaltranspordi) arendamisel ja osutamisel. Korraldatakse sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate) pädevust suurendavaid koolitusi. Sotsiaalministeerium käivitas 2019. aastal arendusprogrammi, mille abil suurendatakse riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse võimekuse kasvu. Sotsiaalkindlustusameti juures jätkab tegevust 2019. aastal loodud sotsiaalhoolekande üksus, mis aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd (teenus nr 242 „Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus“). Jätkusuutliku riigiteenuste süsteemi loomine Tagamaks riiklike hoolekandeteenuste (sotsiaalne rehabilitatsioon, abivahendid, erihoolekandeteenused) süsteemi jätkusuutlikkus vananeva rahvastiku kontekstis, kus samal ajal esineb ka aina rohkem psüühikahäireid, on oluline riigiteenuste korralduse ja baaseelarvete korrastamine. Sealjuures tuleb edendada teenuste kättesaadavust, parandada kvaliteeti ja tagada nende jätkusuutlikkus, sealhulgas tõsta töötajate palgad ja teenuste hinnad konkurentsivõimelisele tasemele. Lisaks Sotsiaalkindlustusameti teenusekorralduse sisulisele läbivaatamisele (milliseid teenuseid, tooteid ja kellele riigi poolt kompenseeritakse) ja sellele tuginevate muudatusettepanekute ettevalmistamisele ning õigusloomemuudatuste rakendamisele tehakse baaseelarve vajalikule tasemele tõstmiseks lisataotlused riigieelarvesse, võttes aluseks Sotsiaalkindlustusameti prognoosid ja kulumudelid. Sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori teenusepakkujate ergutamine 2020. aasta alguses avaldati Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eestvedamisel roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu 13 toetamiseks kodus“27. Rohelise raamatu kesksed küsimused, mille puhul sõnastatakse arengusuunad ja tehakse lahendusettepanekud, on järgmised:  Mis on vajalik selleks, et uudsed lahendused toetaksid inimese iseseisvat toimetulekut ja heaolu tema kodus?  Kuidas toetada uudsete lahenduste kasutuselevõttu ja järjepidevat rakendamist sotsiaalvaldkonnas? Rohelise raamatu fookusvaldkondade piiritlemisel lähtutakse lähiaastate hoolekandepoliitika kujundamise eesmärkidest ning laiema käsitlusala määravad vananeva ühiskonna ja tööturumuutuste megatrendid. Samuti lähtutakse hoolekande valdkonna olulistest põhimõtetest: universaalne ligipääsetavus, teenuste kvaliteet (tõenduspõhisus), tulemuslikkus ja inimesekesksus ning nende pakkumine omavahel lõimitult (koordineeritult ja integreeritult). Rohelise raamatu koostamise raames tehtud töö on algatuseks ühtse inforuumi tekkimisel ja sellest lähtuval tulemuslikul koostööl. Hoolekandepoliitika kujundamise üks eesmärk on senisest enam soodustada erasektori investeeringute kasvu sotsiaalvaldkonnas. Selleks toetati perioodil 2018–2020 ESFi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ selliste uuenduslike lahenduste (toodete, teenuste) väljatöötamist ja katsetamist sotsiaalvaldkonnas, mis võimaldavad vähendada hoolduskoormust ja toetavad tööturule suundumist või tööturul jätkamist ning toetavad erivajadusega inimeste toimetulekut. Oluline on luua samalaadse eesmärgiga rahastusvõimalusi ka lähitulevikus. Süsteemsemalt ja koordineeritumalt tuleb toetada ka kogukonnast lähtuvaid lahendusi hoolduskoormuse vähendamiseks, st toetada kogukonnapõhiseid inimeselt inimesele lahendusi, mis tagavad omastehooldajate aktiivse osaluse kogukonnaelus, samuti toetada kohalike omavalitsuste ja vabatahtlike võrgustike koostöövormide kujunemist ja kujundamist. Seetõttu on piirkondlikul tasandil oluline panustada kohalike omavalitsuste ning vabatahtlikke kaasavate ja vahendavate vabaühenduste jt organisatsioonide/ettevõtete jätkusuutlike koostöösuhete edendamisse. Samuti on oluline edendada koostööd sama valdkonna vabaühenduste vahel, et aidata kaasa eesmärgistatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise praktika kujunemisele hoolekandesüsteemis. Katsetamaks vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadusega inimeste abistamisel, viidi aastatel 2018–2020 Eesti eri piirkondades ellu katseprojekt. Projekti tulemusel töötati välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis, mida rakendatakse aastatel 2021–2023 üle Eesti. 45 Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide võimestamine (SoM) Hasartmängumaksu eelarvest ja riigieelarve III lugemisel täiendavate eraldiste vahenditest toetatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu projekte, mis on seotud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puudega inimestega. 27 Allikas: https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related- files/roheline_raamat_tehnoloogiakasutuse_suurendamine_inimese_igapaevase_toimetuleku_ja_heaolu_toetamis eks_kodus.pdf 14 Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringse institutsionaalse erihooldusteenuse täidetud teenusekohtade 2,3 2,6 2,9 2,9 2,9 suhtarv28 (2019. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet Enam kui 30 inimesega teenuseüksuses elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste osakaal 53 39 32 26 26 ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatest, %29 (2019. a) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusamet KOVi korraldatavaid toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste 0,6 0,8 0,8 0,8 0,8 suhtarv30 (2019. a) Allikas: Sotsiaalministeerium 42 Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine (SoM) Teenuse eesmärk on ehitada puudega inimese eluruum ümber selliselt, et ta saaks oma kodus võimalikult iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama või väheneks puudega inimese hooldaja hoolduskoormus. Teenuse raames töötati välja tingimused, et korraldada erivajadusega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise avatud taotlusvoor. Avatud taotlusvooru kaudu toetatakse kohalikke omavalitsusi, et arendada eluruumide kohandamise teenust ja selle pakkumist. Eluasemete kohandamist rahastatakse ERF-i meetmest „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“. 39 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused (SoM) Teenuse eesmärk on toetada selliste sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, mille põhieesmärk on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul jätkamise toetamine, samuti tööealise erivajadusega inimese toimetuleku toetamine tööturule suundumise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Sotsiaalvaldkonna töötajate (sh kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate) kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele, tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid ja juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Lisaks korraldatakse kõrgemaid sotsiaalkaitse kursusi kohalike omavalitsuste, riigi ja erasektori koostöö edendamiseks sotsiaalteenuste arendamisel ja osutamisel. Eesmärk on anda põhjalikud teadmised sotsiaalhoolekandepoliitika alustest, Eesti 28 Näitab, kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud sihtrühmades. 29 Näitab erihoolekandeteenuste osutamise keskkonna muutumist kodusarnasemaks ja teenuste korralduse muutumist inimesekesksemaks. 30 Näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate ja tööealiste puudega inimeste ning ööpäevaringseid institutsionaalseid hooldusteenuseid (üldhooldusteenus) saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu. 15 sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning nii olemasolevatest kui tulevikulahendustest. Koostöös kohalike omavalitsuste ja sotsiaalteenust pakkuvate asutustega katsetati vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadusega inimeste abistamisel. Projekti tulemusel töötati välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis, mida rakendatakse aastatel 2021–2023 üle Eesti. Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi, mille käigus toimuvad kohtumised Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste juhtide, sotsiaaltöötajate ja teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Sotsiaalministeerium on töötanud välja inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni mudeli kontseptsiooni ning katsetab seda koostöös kohalike omavalitsuste ja teiste asjaomaste osapooltega. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. Hoolduskoormuse leevendamiseks ja omastehooldajatele senisest suurema toe pakkumiseks alustatakse TAT „Tööturul osalemist toeavad hoolekandeteenused“ vahenditest omastehooldajate tugivõrgustiku projekti elluviimisega. TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest tehakse uuringud, et saada teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused annavad ülevaate puudega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja tulemuslikkusest eelkõige puudega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele, elukvaliteedile, toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringutulemused aitavad kujundada puudega inimeste poliitikat edaspidi. Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostöös ühistranspordikeskustega testitakse ühistranspordiga integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenust. Teenuse pakkumise tulemusena suureneb erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine igapäevaelus ja tööturul. Teenust rahastatakse ESFi TAT „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine” vahenditest. Ühistranspordikeskused on kompetentsikeskused, mille kaudu saab efektiivselt ja professionaalsel tasemel osutada transporditeenust. TAT koostööpartnerite ülesanne on korraldada erivajadusega inimestele sobivate vedude planeerimiseks veoteenusehankeid (sh kohandatud autod või bussid) ning integreerida võimalikult palju sõite omavahel ja juba toimiva ühistranspordiga. Samuti on TAT koostööpartnerite ülesanne korraldada inimesele võimalikult lihtne sotsiaaltransporditeenuse tellimise võimalus. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel jääb teenuse saamise vajaduse ja õiguse ning teenuse mahu hindamise kohustus KOV-ile. 235 Toetus tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja pakkumiseks (SoM) Toetatakse kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist. Avatud taotlusvoorude raames toetatakse koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, päevahoiu- või intervallhooldusteenuse, nõustamisteenuste ja tugigruppide osutamist hoolduskoormusega või erivajadusega inimestele. Samuti toetatakse inimese individuaalsest vajadusest lähtuvalt eespool nimetatud teenuste või teenuse osade ühendamisel uute teenuste loomist ja osutamist. Teenust rahastatakse struktuurivahenditest (ESF) avatud taotlusvooru määruse „Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord“ kaudu. 137 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (TAI) 16 Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust teenuste pakkumisel ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh tööks erivajadusega inimestega, k.a dementsuse diagnoosiga inimesed). Dementsussündroomi teemal korraldatavate koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes oleksid edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused võimaldavad paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Teenust rahastatakse kuni 2021. aasta lõpuni ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. 194 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamine ja arendamine (SKA) Teenuse eesmärk on toetada inimese võimalikult iseseisvalt elamist, võimetekohast ühiskonnaelus osalemist ning töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku valmisolekut asuda võimetekohasele tööle. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse juhul, kui see on vajalik iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. Peale teenuse osutamise eakatele ja täisealistele puudega inimestele jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist pisut teistel alustel. Alates 2021. aastast keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse standardite loomisele, mis on laiapõhjalisemad kui senised programmid, keskendudes laiemale sihtrühmale ja luues võimaluse heterogeensematele kliendigruppidele kompleksteenuste osutamiseks. Samuti jätkatakse teenuste hindade korrigeerimist koostatud kulumudelitest lähtuvalt, arendatakse rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevaid hindamismetoodikaid ning koolitatakse teenuseosutajaid. Jätkatakse inimese teenust saama suunamisel teenuse konsultantide süsteemiga, et vajaduse korral suunata inimesi rehabilitatsioonisüsteemist välja neile sobivaid teenuseid saama. Õigete inimeste õigeid teenuseid saama suunamisega suudetakse rohkem abi pakkuda neile, kes rehabilitatsiooni kõige enam vajavad. Rehabilitatsiooniteenuse arendustegevusi rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. 195 Abivahenditeenus (SKA) Teenuse sisuks on toetada abivahendi ostmist või rentimist vanaduspensioniealistele inimestele, et tagada terviseseisundist tingitud lisavajaduste kompenseerimine ning võimalikult iseseisev kodus hakkama saamine ja ühiskonnas osalemine. Abivahendite kompenseerimise kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. Vanaduspensioniealistele isikutele võimaldatakse abivahendid vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule. Samuti on vanaduspensioniealistel isikutel õigus taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis nimetatud loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist, omaosaluse vähendamist, piirlimiidi suurendamist. Tööealistele inimestele abivahendite andmine toimub kuni 2020. aastani ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest nii igapäevatoimingute kui ka töötamise toetamiseks (tööturuprogrammi teenus nr 177 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite kasutamise võimaldamine“). Seejärel jätkatakse abivahendite võimaldamist tööealistele inimestele ESF-i TAT „Abivahendi kasutamise võimaldamine“ vahenditest kuni aastani 2022. Lastele suunatud abivahendite andmine on kajastatud laste ja perede programmi teenuses nr 220 „Erivajadustega laste abivahenditeenuse saamine“. 242 Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus (SKA) Teenuse eesmärk on parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti ning seeläbi nende tulemuslikkust kliendi jaoks. Ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise tagamiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus. Üksus aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande 17 valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest täisealiste sotsiaalkaitsealast koostööd. Üksuse eesmärk on suurendada riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel; ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOV-i tasandil; toetada tugeva esmatasandil (st KOV-i tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamist; koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil sotsiaalhoolekande valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Teenust rahastatakse ESF- i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest. 286 Keskkonna ja abivahendialane nõustamine ja abivahendispetsialistide pädevuse suurendamine (SKA) Teenuse eesmärk on anda nõu ja pakkuda lahendusi inimestele, kes tulenevalt oma erivajadusest ei saa edukalt toime tulla kodus või olemasolevates töötamiseks loodud tingimustes, samuti nõustada tööandjaid ja erivajadusega inimeste lähedasi/hooldajaid. Nõustamise käigus tuleb spetsialist inimese elu- või töökeskkonda, kus arutatakse kohandamisvõimalusi inimese, tema lähedase või tööandajaga ning koostatakse hinnang soovitustega, milles kajastatakse erivajadusega inimese jaoks vajalikke kohandusi. Abivahendialase nõustamise eesmärk on nõustada nii inimesi kui tööandjaid abivahendite saamisel, võttes arvesse inimese terviklikku abivajadust, samuti keskkonnaga ning igapäeva- ja tööalaste toimingutega seotud eripärasid. Teenust rahastatakse kuni 2020. aastani ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest. Seejärel jätkub rahastamine ESF-i TAT „Abivahendite kasutamise võimaldamine“ vahenditest kuni aastani 2022. 276 Dementsuse kompetentsikeskuse loomine ja teenusekohtade kohandamine (SoM) Teenuse eesmärk on parandada dementsuse diagnoosiga eakatele kvaliteetsete teenuste pakkumist. Esmalt loodi selleks 2018. aastal dementsuse kompetentsikeskus, mis koordineerib valdkonna võrgustikutööd, koondab tõenduspõhiseid metoodikaid, head praktikat ja ekspertiisi, töötab välja juhendmaterjale, arendab tugiteenuseid ning nõustab teenuseosutajaid teenuste arendamisel ja osutamisel, nii füüsilise kui sotsiaalse keskkonna kohandamisel ja keerulisemate juhtumite lahendamisel. Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka hoolekandeasutuste töötajaid, samuti pakkuda infoliini vahendusel nõu dementsusega inimestele ja nende lähedastele. 2018. aastal kuulutati välja taotlusvoor üldhooldusteenust pakkuvatele hoolekandeasutustele dementsusega inimestele teenusekohtade kohandamiseks. Toetuse eesmärk oli kohandada olemasolevaid üldhoolduse teenusekohti, et pakkuda hoolekandeasutuses viibivatele dementsusega inimestele kvaliteetseid teenuseid, võimalik oli luua ka uusi dementsussõbralikke teenusekohti. 2019. aastal toetas riik kokku 806 hooldekodukoha kohandamist dementsusega inimestele. Oluline on jätkata samalaadsete rahastusvõimaluste pakkumist ka lähitulevikus. 41 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (SoM) Teenuse sisuks on toetada erihoolekandeasutuste reorganiseerimist. Reorganiseerimise eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel, ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Ööpäevaringsete teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste taristusse, et ennetada inimeste sattumist ööpäevaringset teenust saama ning toetada liikumist peremajadest iseseisvamalt elama. Tegevused aitavad tagada parema piirkondliku kaetuse ja teenuste mitmekesisuse. Reorganiseerimist toetab erihoolekandeteenuste disain, millega 18 kujundatakse erihoolekandeteenused isikukeskseteks ja vajaduspõhiseks ning võimaldatakse teenuse komponente omavahel paindlikumalt kombineerida. Reorganiseerimine toimub kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel.31 Esimese taotlusvooru tulemusel reorganiseeritakse seitse hooldekodu kokku 1111 kohaga. Reorganiseeritavast 1111 teenusekohast 370 muutub praegusest ööpäevaringsest teenusekohast kogukonnas elamise teenusekohaks. Lisaks luuakse esimese taotlusvooruga kokku 198 uut teenusekohta: 124 kogukonnas elamise teenusekohta ja 74 toetatud elamise teenusekohta. Teise taotlusvooru tulemusel luuakse lisaks 319 uut teenusekohta: 17 ööpäevaringset, 106 kogukonnas elamise, 25 toetatud elamise, 130 igapäevaelu toetamise, 25 töötamise toetamise, 13 nädalahoiu ja 3 päevahoiu intervallhoolduse teenusekohta. Reorganiseeritakse 60 ebastabiilse remissiooniga inimese ja 94 kohtumääruse alusel teenust saava isiku ööpäevaringse hoolduse teenusekohta. 2023. aastaks on plaanis sulgeda kaheksa suurt hooldekodu, reorganiseerida seal elanud 1205 inimese teenusekohad väikeste gruppidena kogukondade keskele ning luua juurde 517 kogukonnapõhist teenusekohta. Erihoolekande arengukavas on seatud eesmärgiks, et 2020. aasta lõpuks väheneb enam kui 30 inimesega majutusüksuses elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate psüühilise erivajadusega inimeste osakaal 65%-lt 30%-le, see eesmärk on täidetud. Teenusekohtade loomist rahastatakse ERF-i meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“. 303 Erihoolekandeteenus (SKA) Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimesi, kes oma vaimse tervise olukorra tõttu vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet vastava eriala spetsialistilt. Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus, ning kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud elupinnal. Suurem osa ööpäevaringsest hooldusest toimub AS Hoolekandeteenused vahendusel. Mais 2020 kasutas erihoolekandeteenuseid 7118 inimest, neist ööpäevaringseid teenuseid 2018 inimest. Samal ajal ootas ööpäevaringse teenuse koha saamise järjekorras 810 inimest (neist 118 liitpuudega inimeste teenuse koha järjekorras). Erihoolekande arengukava on välja toonud, et erihoolekandeteenuseid vajab mingil eluperioodil veel ca 13 000 inimest, kuigi praegune baasrahastus ei võimalda teenust pakkuda inimestele, kes on selleks taotluse esitanud. Neile inimestele sobivate teenusekohtade loomiseks on vaja arendada uusi kvaliteetseid teenusekohti inimese elukohas või selle lähedal. Vajaduse analüüsimisega ja teenusekohtade loomisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. Kvaliteetse teenuse osutamiseks on vaja kvalifitseeritud spetsialisti, kes tegeleb inimese toimetuleku säilitamise või arendamisega. Alates 2020. aastast kajastatakse erihoolekandeteenusena ka seni eraldi olnud erihoolekande päeva- ja nädalahoiu teenust. Tegemist on erihoolekandeteenusega, mille eesmärk on pakkuda igapäevaelu toetamise teenust, vajaduse korral koos majutusega kuni 23 ööpäeva kuus, raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega suure hooldus- või järelevalvevajadusega inimestele. Oluline on Sotsiaalkindlustusametipoolne töö teenuseosutajatega ja piirkondadega, kus teenusekohtadest on puudus. Päeva- ja nädalahoiu teenuse kui ööpäevaringsele asutushooldusele alternatiivi pakkumine võimaldab vähendada hooldust vajavate inimeste lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist ning pakkuda hooldust vajavatele inimestele nende vajadustele vastavaid teenuseid. 304 Tegevuslubade menetlemine (SKA) 31 Esimene taotlusvoor (https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022) ja teine taotlusvoor: (https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017019) 19 Loakohustusega sotsiaalteenuste tegevuslubasid menetleb Sotsiaalkindlustusamet ning teeb ka riiklikku järelevalvet majandustegevuse nõuete täitmise üle. Lubade andmine on eelkontrolli meede, mille abil tuleb tagada majandustegevuse vastavus kõige olulisematele majandustegevuse nõuetele. 01.01.2020 jõustus loakohustus väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele ja turvakoduteenusele. 305 Riiklik ja haldusjärelevalve (SKA) 2016. aastal jõustunud sotsiaalteenustele miinimumnõudeid kehtestav sotsiaalhoolekande seadus ja lastekaitseseadus on loonud eeldused sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamisele. Kvaliteetse teenuse mõiste erinevates teenustes vajab endiselt sisustamist ja ühtlustamist. Järelevalves kogutud teabe põhjal annab Sotsiaalkindlustusamet hinnangu teenuse osutamise õiguspärasusele ja KOV-i sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud haldusaktidele. Samuti hindab Sotsiaalkindlustusamet KOV-ile riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste vahendite kasutamist. Leitu põhjal teeb Sotsiaalkindlustusamet ettekirjutusi ning annab soovitusi õigusvastasuse või puuduste kõrvaldamiseks. Järelevalve eesmärk on aidata kaasa kvaliteetse teenuse mõiste sisustamisele ning teenuse kvaliteedi ühtlustamisele. 299 Rahvusvahelise kaitse teenus (SKA) Teenuse eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtmine. Tagatakse toetavad teenused ja tugi rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanutele. Vastuvõtutingimustes lähtutakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kultuurilistest, soolistest, usulistest, keelelistest ja teistest eripäradest ning arvestatakse nende erivajadustega. 315 Hingehoiuteenus üldhoolekandeasutustes Üldhoolekandeasutuste klientide, nende lähedaste ja ka personali hingehoiuteenuse vajadus on aktuaalne nii kriisi- kui tavaolukorras. Hingehoiuteenust kui üht psühhosotsiaalset tuge pakkuvat teenust ei võimaldata enamikus üldhooldusteenust pakkuvates asutustes. Asutustes puudub ka psühholoogi teenus. Hingehoiuteenuse eesmärk on pakkuda järjepidevat emotsionaalset ja hingelist tuge klientidele ja nende lähedastele, pakkuda tuge leinas, nõustada lähedasi matuste korraldamise küsimustes, mälestusteenistuste ja -talituste korraldamisel, samuti toetada ja nõustada hoolekandeasutuste personali elu lõpu, surma ja leinaga seotud probleemide puhul. Hingehoid pakub klientidele ja lähedastele tuge lähtuvalt abivajaja vaimsetest, usulistest ja kultuurilistest vajadustest ja veendumustest. 316 Hingehoiutelefoni teenus Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 puhanguga on ühiskonnas kasvanud ebastabiilsus ja hirm tuleviku ees. Piiratud suhtlusvõimaluste tõttu jäävad paljud inimesed oma probleemidega üksi. Lisaks on kriisiolukorra puhul reaalseks ohuks haigus, mis võib lõppeda surmaga ning see tekitab surmahirmu ja eksistentsiaalseid küsimusi. Paljud inimesed on kaotanud lähedase ja vajavad tuge leinas. Suurenenud on suitsidaalse käitumise risk ja psühholoogilised probleemid. Hingehoiutelefoni teenus pakub psühhosotsiaalset ja emotsionaalset tuge inimeste turvatunde tugevdamisel ja pingete maandamisel. Samuti on hingehoiutelefon ennetav meede kriisisituatsioonis tekkivate probleemide ja nendest tulenevate raskuste korral. Hingehoiutelefoni näol on tegemist 24/7 kättesaadava, eelneva registreerimise nõudeta ja ajalise piiranguta tasuta teenusega. Sihtrühmaks on eelkõige inimesed, kes vajavad hingehoidlikku abi ja lähedust või on kriisis ning ei oska oma eluga edasi minna. 20 Tegevusega 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused Tegevuse 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused sotsiaaltoetuste ning sotsiaalteenuste osutamise toetuse vahendeid, mis sisaldavad sotsiaaltoetuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise toetuse eelarvet. Meede 1.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine Meetme eesmärk: vägivallatsejatele ja vägivallaohvritele suunatud teenused on osutatud ja ohvritele hüvitis tagatud. Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Riikliku ohvriabi poliitikat kujundab Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga. Teenuseid korraldab peamiselt Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond. Riikliku ohvriabi korralduse alused, lepitusteenuse ja naiste tugikeskuse teenuse korralduse, inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ohvriabiteenuse korralduse, ohvriabiteenuse raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning vägivallakuritegude ohvritele riikliku hüvitise maksmise korralduse sätestab ohvriabi seadus (OAS). Ohvriabiteenuste eesmärk on säilitada või parandada kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõimet ning vähendada korduva ohvrikslangemise riski. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 240 Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Programmi elluviimise perioodil on oodatavad tulemused järgmised:  Perevägivalla juhtumite puhul on koostöös Sotsiaalkindlustusametiga üle Eesti juurutatud kannatanu kaitse ja võimestamise tagamise, toimepanijate adekvaatse kohtlemise ning ametkondade koostöö tugevdamise praktika vastavalt Vabariigi Valitsuse lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavale 2019–2023 (läbi on viidud koolitused, loodud on juhendmaterjalid KOVidele ja täienduskoolitusprogramm lastekaitsjatele, kättesaadavad on sotsiaalprogrammid vägivallatsejatele).  Seksuaalvägivalla ohvritele on tagatud standardiseeritud heatasemeline abi ning loodud on eeldused tugevdatud erialade koostööks ohvrite abistamisel ja kaitsel. 21  Loodud on psühhosotsiaalse kriisisekkumise süsteem, et tagada õnnetusjuhtumite, terrorirünnakute, lennukatastroofide jms puhul ametkondade rolliteadlik koostöö ning ohvritele ja nende peredele vajaliku heatasemelise abi kättesaadavus.  Inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise valdkond on tugevdatud Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste kommunikatsiooni on tõhustatud, rollid on jaotatud, asjakohased juhendmaterjalid on loodud ja pädevad spetsialistid on koolitatud.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga on arendatud ohvriabi tagasiside kogumise süsteemi, mis annab võimaluse analüüsida teenuste mõju ja arendada kliendi vajadustele vastavaid teenuseid.  Ohvriabi seadus on terviklikult kaasajastatud. See sisaldab psühholoogilise abi ja kuriteoohvrite riikliku hüvitise andmise reeglite muutmist, Sotsiaalkindlustusameti korraldatavatele teenustele seadusliku aluse andmist ning õiguslike ebaselguste lahendamist vägivalla- ja kuriteoohvritele osutatavate teenuste puhul. Lisaks on koostöös Justiitsministeeriumiga loodud ohvriabi fondi loomise ja korraldamise kavand. Ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus läks kooskõlastusele 2020. aasta juunis, eelnõu koostamine algab sügisel, eelnõu peaks valmima 2021. märtsi lõpuks.  Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga planeeritakse uue ohvriabi seaduse rakendamiseks vajalikke IT-arendusi. Eesmärk on tagada muudatusi toetav menetluse infosüsteem ja ametkondade vahelise teabevahetuse kaudu ohvrite õigeaegne abistamine.  Sotsiaalkindlustusameti eesmärk on rakendada raskete lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamiseks riskihindamise metoodikat üle Eesti ning planeerida hindamise jätkumine peale MARAC projekti lõppu 2023. aastal.  Avatud projektitaotlusvoore valmistatakse ette Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest toetatava programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti „Perevägivald ja sooline vägivald“ raames kahel teemal: „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ ning „Spetsialistide koolitamine perevägivalla teemal ning sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“. Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine ja ohvritele hüvitiste tagamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Klientide rahulolu ohvriabi nõustamisteenusega vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 80% 80% 85% 85% 85% soovitaks soovitaks soovitaks soovitaks soovitaks 199 Seksuaalvägivalla ohvrite tugiteenus (SKA) Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud kompleksteenus. Esmasele abile haiglas (meditsiiniline läbivaatus koos bioloogilise materjali kogumisega ja psühhosotsiaalne kriisiabi) järgneb aktiivne meditsiinilis-sotsiaalpsühholoogiline järelravi. Seksuaalvägivalla all kannatanute kriisiabikeskused tegutsevad neljas Eesti piirkonnas: Lääne- Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas. Teenuse tagamiseks vastavalt kannatanute vajadustele on vajalik spetsialistide koolitamine, teenuse järjepidev arendamine ja järjepidev teavitustegevus, et kannatanud pöörduksid abi saama. 22 Teenusest pidev teavitamine ja teenuse arendamine võimaldavad senisest enamatel ohvritel asjakohast abi saada. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 25. 2021. aastast integreeritakse teenuse saajate juhtumikorraldus ohvriabi juhtumikorraldusega ning jätkatakse abi pakkumist ka lapsepõves seksuaalvägivalla ohvriks langenud täisealistele tugigruppide kaudu. 200 Kuriteoohvri hüvitis (SKA) Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Lisaks võimaldab ohvriabi seadus taotleda ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist inimestele, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo tagajärjel on ohvril tekkinud raske tervisekahjustus, vähemalt neli kuud kestev tervisehäire või kui ohver on saanud kuriteo tagajärjel surma. Hüvitisele on õigus: Eesti kodanikul; inimesel, kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel; Euroopa Liidu kodanikul; vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga ühinenud riigi kodanikul; Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal ja inimkaubanduse ohvril või seksuaalselt väärkoheldud alaealisel, sõltumata sellest, kas tal on Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Hüvitiste summad ning isikute ring, kellele hüvitised on kättesaadavad, on jäänud ajale jalgu, mistõttu on plaanis analüüsida hüvitiste laiendamise võimalusi. 201 Psühholoogilise abi teenus (SKA) Sellise süüteo ohvril, mis ei ole vägivallakuritegu ohvriabi seaduse § 8 tähenduses, on õigus vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist. Hüvitist on õigus saada ka mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmel, kui tema toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu vähenenud. Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid kõige rohkem kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb ohvriabi seadusest. Psühholoogilise abi süsteemi ootavad lähiaastatel ees olulised arendustööd ohvrite erivajadusi arvesse võtva nõustamiskompetentsi parandamiseks ning tagasiside kogumiseks. Järgnevatel aastatel on oodata jätkuvalt klientide arvu kasvu seoses ohvriabini jõudvate kannatanute arvu kasvuga ning seotud teenuste laienemisega (seksuaalvägivalla kriisiabikeskused, lastemaja, uue ohvriabi seadusega kaasnev teenust saama õigustatud isikute ringi laienemine). 202 Taastava õiguse teenus (SKA) Teenuse raames korraldatakse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 2032 sätestatud lepitusmenetluse korraldamine ja kontrollitakse selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe tingimuste täitmist (teise astme kuritegude puhul). Prognoositav sihtrühma suurus (lepitamiskatsete arv) programmiperioodil on 900 lepitust aastas. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb ohvriabi seadusest ja kriminaalmenetluse seadustikust. 2019. aastal viidi lepitusteenus Eesti õiguse põhimõtetega paremasse kooskõlla ning uuendati koolitusmudelit. 2020. aastal alustatati vabatahtlike vahendajate väljaõpet ning koolitajate koolitamist. Vabatahtlike abil suurendatakse võimekust laste ja noortega seotud õigusrikkumiste ja konfliktide lahendamiseks. 273 Vägivallast loobumise toetamise teenus (SKA) Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk on pakkuda lähisuhtes vägivalda kasutanud meestele grupiteraapiat, mis võimaldab muuta oma käitumist ning ennetada vägivalla kordumist. Programmide pakkumine on tagatud suuremates asulates eesti- ja venekeelsetes gruppides. Muu hulgas antakse oskused, kuidas juhtida viha ja stressi ning arendada suhtlemisoskust. Samal ajal tehakse ettevalmistusi katmata sihtrühmadele mõeldud programmi rakendamiseks Eestis. Norra 23 ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatud programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames arendatakse ja katsetatakse aastatel 2020–2023 vägivalla toimepanijate sotsiaalprogrammi. Eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi. Teenuse sisuks on programmi valik, koolitamine, teenuse pakkumine ja hindamine. 2020. aastal avas Sotsiaalkindlustusamet enamate klientideni jõudmiseks ning tõhusamaks sekkumiseks vägivallast loobumise tugiliini, mis integreerib sihtrühmale pakutavaid sekkumisi ning toetab koostööd ohvrite kaitseks ohvriabiga. 292 Ohvriabi baasteenus (SKA) Ohvriabisse pöördunud või suunatud klientide arv oli 2019. aastal 4871. See tähendab, et kasv võrreldes 2018. aastaga oli 26%. 80% pöördumistest oli seotud perevägivallaga. Vägivallatsejate kodust eemaldamise katseprojekti raames toimus esmakordselt 24/7 kriisinõustamine ohvriabitöötajate poolt. Kuna riigi pakutav kriisinõustamine on kõige stabiilsem, otsustati jätkata kriisinõustamise pakkumisega ka peale katseprojekti lõppu. Kõik kuriteo- ja vägivallaohvrid olenemata soost või vägivallaliigist saavad alates 2019. aastast vajaduse korral ööpäevaringset nõustamist numbril 116 006. Seni oli selline telefoninõustamine olemas ainult naistele, kes on vägivallaohvriks langenud. Oluline on luua tugiisikute süsteem, mis toetaks ohvriabitöötajaid. Klientide arvu kasvu taustal saab esmasel nõustamisel suurema rolli kriisiabitelefon 116006, mille kaudu saab vajaduse korral edasi suunata ohvriabitöötaja juurde, kelle roll on nõustada inimesi, kes on motiveeritud kasutama rohkem abi või kelle puhul on tuvastatud suur kaitse- või abivajadus. Raskemate lähisuhtevägivalla juhtumite puhul rakendatakse MARAC mudeli raames võrgustikutööd, mille eesmärk on ohvri heaolu kasvatamise kõrval vähendada korduvat ohvristumist ning säästa inimelusid. Olulist tähelepanu pööratakse ka ohvriabiteenuse professionaalsuse kasvatamisele nii nõustamis- ja võrgustikutöö oskuste parandamise kui ka supervisioonide ja kovisioonide süsteemi rakendamise kaudu. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatud projekti tulemusena arendatakse aastaks 2023 välja ohvriabi vabatahtlike süsteemi, mille eesmärk on parandada ohvriabiteenuse kättesaadavust ja mitmekesisust ning toetada individuaalset lähenemist. 294 Psühhosotsiaalse kriisiabi teenus (SKA) Psühhosotsiaalse kriisiabi eesmärk on toetada inimeste, sh kriisi haldavate eesliiniasutuste spetsialistide heaolu- ja turvatunnet ning ratsionaalset otsustamist ja käitumist õnnetustes ja hädaolukordades (terrorism, koolitulistamine, ränk tulekahju, liiklusõnnetus vms) või nende järel. Ohvriabi hakkab koordineerima psühhosotsiaalse kriisiabi osutamist multidistsiplinaarsete meeskondade kaudu, kohe hinnatakse esmase kriisiabi vajadust ning koostöös kohaliku omavalitsuse kriisikomisjonidega, vajaduse korral tehakse KOV-i lastekaitse- ja sotsiaaltöötajatega koostööd ohvritele parima abi tagamiseks. Vajaduse korral kaasatakse vaimse tervise spetsialiste, tervishoiuasutusi jm olulisi osapooli. 317 Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus (SKA) Teenuse eesmärk on kaitsta naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite või selle ohus olevate naiste ja nendega kaasas olevate laste elu ja tervist, toetada taastumist vägivallast ning vähendada vägivalla jätkumise riski. Selleks pakutakse üle Eesti teenuseid peamiselt naiste tugikeskuste kaudu, kus on tagatud turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus. Lisaks pakutakse tugikeskustes naistele ja nende lastele esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist, vajaduse ja võimaluse korral pakutakse ka psühholoogilist nõustamist, psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist. Tugikeskused on olemas igas maakonnas üle Eesti ning alates 2019. aastast on teenuse kättesaadavus veelgi paranenud, avatud on kaks täiendavat varjupaika Ida-Virumaal ja Harjumaal. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli 24 konventsiooni artiklist 24. Norra vahendite toel arendatakse teenuse raames naiste tugikeskuse teenust (koolitustegevused, töötajate tööalase heaolu parandamine, kvaliteedi hindamise süsteemi loomine ja kvaliteedi hindamise alustamine). Samuti korraldab SKA teenuse raames OASis ette nähtud naistevastase vägivalla ohvritega töötavate spetsialistide baaskoolitust. Spetsiifiline lähenemine on teenuse raames prostitutsiooni kaasatud isikutele (alus CEDAW konventsiooni artikkel 618), mis on samuti üks naistevastase vägivalla liike. Sellele sihtrühmale tagatakse asjakohased nõustamisteenused, et aidata kaasa prostitutsiooniga tegelemise lõpetamisele ning sellega seoses ka vägivallariski vähenemisele ja turvalisele taastumisele. Lisaks eespool nimetatud teenustele toimub ka proaktiivne abivajajate otsimine ja abivõimaluste pakkumine (nn väljatöö), toetatakse ka rehabiliteerivate ja tööturule naasmist toetavate tegevustega. 318 Inimkaubandusohvrite tugiteenus (SKA) Teenuse eesmärk on abistada ja toetada inimkaubanduse ohvriks langenuid ning ennetada inimkaubandust. Tugiteenustena on kättesaadavad nõustamine nii telefoni teel kui kontaktkohtumistena, samuti pakutakse majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja psühholoogilist abi, tõlketeenust ning muid ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks vajalikke teenuseid. Ohvritele pakutavate teenuste õiguslikud alused tulenevad OAS-ist, ennetus- ja teavitustegevuse puhul tulenevad alused inimkaubanduse direktiivi artiklist 18 ja inimkaubandusvastase konventsiooni artiklist 5 (inimeste teadlikkuse suurendamine inimkaubanduse ohvriks langemise ohu vähendamise eesmärgil). Sellest lähtuvalt teavitatakse üldelanikkonda ja nõustatakse riskigruppe, kuidas välismaale turvaliselt tööle ja õppima minna, hoiatada inimkaubanduse ohtude eest ning vajaduse korral kontakteeruda asjakohaste asutustega abivajaja probleemi lahendamiseks. Teenuseid pakuvad Sotsiaalkindlustusamet ning hankepartnerid. Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine Meetme eesmärk: inimeste teadlikkus võrdsest kohtlemisest on suurenenud, võrdse kohtlemisega seotud õigused tõhustatud ja diskrimineerimine vähenenud. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Inimeste osakaal, kes tunnetavad, et Eesti ühiskond on vähemusgruppide suhtes salliv, %* Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse monitooring * Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal. Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste tagamine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuse kaudu saavutada Sotsiaalministeerium. Eestis lähtub võrdse kohtlemise alane tegevus eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega tegelevad ministeeriumid: Kultuuriministeerium tegeleb kultuurilise mitmekesisuse ja 25 rahvusvähemuste teemadega, Siseministeerium tegeleb kodakondsuse, rände ja usu teemadega, Sotsiaalministeerium tegeleb üleüldise võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega, keskendudes eraldi puudega inimeste, seksuaalvähemuste ja mitmekesisuse teemadele. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jälgib võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning nõustab diskrimineerimist kahtlustavate kaebuste puhul ja annab arvamusi võimaliku diskrimineerimise aset leidmise kohta. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Mitmekesise töökoha märgise saanud 17 organisatsioonide arv suureneb suureneb suureneb suureneb (2018. a) Allikas: Sotsiaalministeerium Inimeste osakaal, kes tunneksid end mugavalt, töötades koos inimesega, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka* Allikas: Sotsiaalministeerium Inimeste osakaal, keda häiriks, kui kõrgel poliitilisel ametikohal on inimene, kes kuulub seksuaalvähemuste hulka* Allikas: Sotsiaalministeerium * Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal. 58 Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM) Teenuse sisuks on võrdse kohtlemise poliitika väljatöötamine ja rakendamine, et tagada vähemusgruppide võrdne kohtlemine ühiskonnas. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist. Perioodil 2020–2022 tegeletakse võrdse kohtlemisega seotud õiguste tõhustamisega ja teadlikkuse suurendamisega võrdse kohtlemise põhimõttest. Eesmärk on vähendada diskrimineerimist, suurendada sallivust erinevuste suhtes ja mitmekesisuse väärtustamist ühiskonnas ning inimeste teadmisi oma õiguste kaitse võimalustest. Toimub võrdse kohtlemise seaduse eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Teavitustegevuste kaudu suurendatakse teadlikkust inimõigustest, võrdse kohtlemise põhimõttest, ebavõrdse kohtlemise tagajärgedest, samuti mitmekesisuse väärtustamise ja ligipääsetavuse parandamise vajalikkusest ja võimalustest. Ühiskonnas mitmekesisuse väärtustamiseks ning sallivuse ja kaasatuse suurendamiseks tähistatakse mitmekesisuse päeva ja toetatakse mitmekesise töökoha märgise mudeli rakendamist, mille raames pakutakse märgist soovivatele organisatsioonidele koolitusi ja konsultatsioone, abi mitmekesisuse plaanide koostamisel ning võrgustikutegevusi hea praktika vahetamiseks. Ligipääsetavuse nõukoguga koostöös planeeritakse ja viiakse ellu tegevusi ligipääsetavuse parandamise vajaduse ja võimaluste teadvustamiseks ühiskonnas ning siht- ja sidusgruppide tegevuste julgustamiseks ja toetamiseks. Lisaks panustatakse Riigikantselei juurde loodud ligipääsetavuse rakkerühma töösse ning kaupade ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi riiklikku ülevõtmise protsessi. Avaliku sektori institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks tegeletakse valdkondlike andmekogumis- ja analüüsitegevustega ning suurendatakse poliitikakujundajate kompetentsi, et arvestada oma tegevuses võrdse kohtlemise põhimõtetega. Tugevdatakse võrdse kohtlemise küsimustega tegelevaid kodanikuühendusi ning luuakse asjaomaste riigiasutuste ja kodanikuühenduste võrgustik, mis suurendab osapoolte võimet koguda ja analüüsida inimõigusi puudutavat infot ning seeläbi parandada inimõiguste kaitset. Toetatakse vähemusgruppide eneseesindamise võimalusi oma õiguste kaitsel. Parandatakse õigusabi kvaliteeti eeskätt juristidele ja õigusspetsialistidele suunatud koolitustegevuste kaudu. 26 Programmi eelarve 27 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud, kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. Hoolekandeprogrammi 2021. aasta teenuste olulisemad muudatused 2020. aasta jooksul lisandus tegevuse 1.1.2 alla kaks uut teenust: teenus nr 315 „Hingehoiuteenus üldhoolekandeasutustes“ ja teenus nr 316 „Hingehoiutelefoni teenus“. 2020. aastal liideti uueks teenuseks nr 317 „Naistevastase perevägivalla ohvrite tugiteenus“ varasemad teenused nr 102 „Prostitutsiooni kaasatute nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenus“ ja nr 197 „Naiste tugikeskuse teenus“. Teenuse eest vastutab jätkuvalt Sotsiaalkindlustusamet. 2020. aastal liideti uueks teenuseks nr 318 „Inimkaubandusohvrite tugiteenus“ varasemad teenused nr 103 „Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin“ ja nr 231 „Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise teenus“. Teenuse eest vastutab jätkuvalt Sotsiaalkindlustusamet. Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete muudatusi kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes. 28 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Hoolekandeprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, programmi elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine ning heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmi ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hoolekande programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parandamiseks hüvitiste ja toetuste maksmisele, mis koos sotsiaalteenustega moodustavad tervikliku sotsiaalkaitsesüsteemi. Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel tuleb nii teenuseid kui ka rahalisi toetusi ja hüvitisi vaadata terviklikult.  Tööturuprogramm keskendub tööturuteenuste pakkumisele, mille eesmärk on tagada inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse suundumine. Hoolekandeprogrammist pakutavad teenused toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut ja võimalusi suunduda tööturule või püsida tööturul. 29  Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb soolise võrdõiguslikkuse edendamisega kõigil tasanditel, sealhulgas hoolduskoormuse küsimusega, toetades meeste ja naiste töödesse stereotüüpse suhtumise muutmist. Hoolekandeprogrammi seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb hoolduskoormuse teemasid ning alaealiste vägivallaohvrite teenuseid.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb kogukondade ja paikkondade võimestamist ning rahvastiku tervise valdkonna arendamist toetavaid tegevusi, samuti tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti parandavaid tegevusi, mis on otseselt seotud inimeste iseseisva toimetuleku toetamisega, kogukonnapõhiste teenuste arendamisega ning hoolduskoormuse leevendamisega.  Lõimuv Eesti 2020 keskendub kitsamalt kultuurilisele mitmekesisusele ning inimeste võrdsele kohtlemisele olenemata rahvusest, etnilisusest ja rassist.  Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele, sealhulgas puudega inimestele.  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rõhutab vajadust parandada sotsiaalkaitse- ja tervisevaldkonna integreeritust.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 seab muu hulgas eesmärgiks vägivallaohvrite abistamise süsteemi (sh ohvriabi) arendamise, et tagada vägivallaohvritele nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 tegeleb muu hulgas tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitikaga, kus on oluline roll ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele osutatavatel sotsiaalteenustel. Seirekorraldus Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava32 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete33 valdkondliku komisjoni34 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks35. Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja 32 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 33 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 34 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 35 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 30 Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 31 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“ Lisa 4 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–20231 Programmi nimi Soolise võrdõiguslikkuse programm (HE04) Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed Programmi eesmärk õigused, kohustused, võimalused ja vastutus Elluviimise periood 2021–2024 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Kaasvastutajad (SVVK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Soolise võrdõiguslikkuse programm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab otseselt arengukava neljanda alaeesmärgi saavutamisse. Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Ühtlasi on see hüve, mis võimaldab meestel ja naistel teostada end võrdselt hariduselus, tööl, pere- ja isiklikus elus ning teistel elualadel. Sooline võrdõiguslikkus näitab riigi heaolu taset nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes. Sooliselt kihistunud ühiskond, kus võim ja ressursid jagunevad kahe kõige suurema sotsiaalse grupi vahel ebavõrdselt ning eri eluvaldkondades väärtustatakse naisi ja mehi erinevalt, on takistuseks nii inimeste põhiõiguste realiseerimisele kui ka ühiskonna jätkusuutlikkusele. Sooline ebavõrdsus ja kihistumine takistavad elanike elukvaliteedi paranemist, majandusliku ja sotsiaalse heaolu suurenemist ja sotsiaalset sidusust. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab paralleelselt kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi – otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamine ning soolõime, st soolise aspekti arvestamine iga valdkonna poliitikas – kasutamist. Käesoleva programmi raames keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise erimeetmetele, mis hõlmavad muu hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi. Soolise ebavõrdsuse vähendamiseks, selle taastekke tõkestamiseks ja soolise võrdsuse saavutamiseks kõigis ühiskonnaelu valdkondades keskendutakse: 1) soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamisele, 2) soolise segregatsiooni vähendamisele hariduses ja tööturul, 3) naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise palgalõhe vähendamisele, 4) soolise tasakaalu saavutamisele eri otsustustasanditel, 5) õiguste kaitse tõhustamisele ning 6) soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku institutsionaalse võimekuse toetamisele. 1 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Heaolu arengukava 2016–2023 Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 3: Tööjõu nõudluse ja Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4: pakkumise vastavus Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on tagab tööhõive kõrge toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused, taseme ning aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis töötingimused sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu toetavad pikaajalist paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades tööelus osalemist paranenud Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Soolise võrdõiguslikkuse programm katab rohelisena märgitud alaeesmärki. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia eriala lõpetanud naiste arv tuhande 20– 14,1 14,2 14,5 14,8 15,1 29-aastase naise kohta2 (2018/2019. a) Allikas: Statistikaamet Nende elanike osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või 64% 74% - - - väga suureks probleemiks, %3 (2016. a) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring Soolise võrdõiguslikkuse indeks4 59,8 Allikas: Euroopa Liidu soolise 61,7 - 63,3 - (2019. a5) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) 2 Mõõdik võrdleb vaadeldud õppeaastal riiklikes või eraõppeasutustes kolmanda taseme hariduse omandanud naiste ehk kõrghariduse esimese ja järgmiste astmete (ISCED 2011 tasemed 6–8) õppekava täitnud naiste arvu vastavas vanuses naiste aastakeskmise rahvastiku andmetega 3 Mõõdik näitab palgalõhe temaatikast teadlike inimeste hoiakuid soolise palgalõhe tähtsustamisel. 4 Mõõdik näitab üldist soolise võrdsuse taset ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab sugude võrdsust järgmistes valdkondades: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis. 5 Tegemist on 2019. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2017. aasta andmetel. 2 Olukorra lühianalüüs Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis-kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem mõjutavad inimeste valikuid ning soodustavad naiste ja meeste sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sh soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes, palgalõhet, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdset jaotust, soolist vägivalda, samuti mõjutavad tervisekäitumist, tervist ja eluiga. Inimese identiteet, väärtused, tõekspidamised, hoiakud ja arusaamad ühiskonna sotsiaalsest toimimisest, sh soorollidest, kujunevad välja hariduse ja kasvatuse käigus. Seetõttu on soolist ebavõrdsust süvendavate sooliste stereotüüpide taastootmisel ja levitamisel, kuid ka leviku tõkestamisel võtmeroll haridusel ja meedial. On tehtud mitmeid uuringuid soolist võrdõiguslikkust puudutavate hoiakute ja teadmiste väljaselgitamiseks õpetajate, üliõpilaste ja koolilaste seas ning nimetatud uuringute tulemusi on kasutatud tegevõpetajatele, õppejõududele, üliõpilastele, kooliõpilastele ja lapsevanematele suunatud tegevusteks, sh koolituste ja õppematerjalide väljatöötamiseks. Tagasiside nendele tegevustele on olnud positiivne ning näidanud, et üldiselt on olemas tahe soolist võrdõiguslikkust edendada, aga teadmisi, kuidas seda teha, on vähe. Heaolu arengukava näeb ette soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ja sellekohaste teadmiste lõimimise kõigi tasandite õppekavadesse ja -materjalidesse, samuti haridustöötajate soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse suurendamise. Aegunud soolised stereotüübid mõjutavad pahatihti noorte naiste ja meeste haridusvalikuid. Näiteks, naised õpivad rohkem sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning mehed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialasid. Majanduse, tehnika ja tööturu arengut silmas pidades on selge, et taolised väga erinevad valikud toovad jätkuvalt ka tulevikus kaasa erinevuse naiste ja meeste tööalastes võimalustes. Eesmärgiga vähendada segregatsiooni on varem korraldatud nn karjääripäevi, kus poistele ja tüdrukutele tutvustati nende soole pigem ebatraditsioonilisi erialasid. Võrdse palga päeva raames on koolinoortele korraldatud kirjanduskonkursse soolise võrdõiguslikkuse teemal. Sooline ebavõrdsus tööturul avaldub nii naiste ja meeste erinevates hõivenäitajates ja töötasus kui ka kohati väga erinevas hõivatuses tegevus- ja ametialati, mis peegeldab segregatsiooni haridusvalikutes. Meestega võrreldes on naiste tööhõive määr Eestis madalam. Naiste tööhõive määr oli 2019. aastal 76,2%, samas kui meeste oma oli 83,6%. Sooline hõivelõhe ehk erinevus naiste ja meeste hõivenäitajates on suurim väikelastega vanemate seas. Alla 3-aastase lapsega naiste tööhõive määr oli 2019. aastal 30,5%, taoliste meeste tööhõive määr 94,7%. Naised on ülekaalus tegevusaladel, mis on ühiskonna toimimiseks küll olulised, kuid mis ei ole väga kõrgelt väärtustatud (sh tasustatud), nt sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Samas õpivad ja töötavad mehed rohkem suure kasvupotentsiaaliga ja paremini tasustatud valdkondades, nt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alad. Naised ja mehed töötavad ka erinevatel ametikohtadel. 2019. aasta andmeid arvestades peaks üle kolmandiku mehi või naisi vahetama ametikohta ja tegevusala selleks, et taoline tööturu sooline segregatsioon kaoks. Kuigi ametialane sooline segregatsioon on viimase kümnendi jooksul mõnevõrra vähenenud, oli see 2019. aastal jätkuvalt 34,55%. Juhtivtöötajate seas on mehi endiselt märkimisväärselt rohkem kui naisi – 64%. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on võrreldes kümne aasta taguse ajaga suurenenud, ulatudes 2019. aastal 36,95%-ni. Naiste palgad on Eestis meestega võrreldes keskmiselt oluliselt madalamad. Statistikaameti andmetel oli sooline palgalõhe Eestis 2018. aastal 18% ja 2019. aastal 17,1%. Vaatamata mõningasele vähenemisele võrreldes 2017. aastaga on sooline 3 palgalõhe Eestis endiselt oluliselt suurem kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, olles Eurostati 2018. aasta andmetel 21,8%6. Sooline ebavõrdsus tööturul ja -elus süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust ka teistes eluvaldkondades. Kui palgalõhe iseloomustab soolist ebavõrdsust praeguse hetke seisuga, siis varade lõhe kajastab pikema aja jooksul tekkinud ebavõrdsust. 2019. aastal avaldatud uurimistööst selgus, et Eesti meestel on vara keskmiselt 45% rohkem kui naistel. Kui keskmine varade lõhe tuleneb suurest varade ebavõrdsusest kõige rikkamate meeste ja naiste seas, siis abielus paaride seas on sooline varade lõhe peaaegu kogu jaotuse ulatuses tugevalt meeste kasuks7. Soolist ebavõrdsust ühiskonnas peegeldab ka otsustustasand, näiteks naiste ja meeste ebavõrdne esindatus poliitikas ning muudel avaliku ja erasektori otsustustasanditel. 2020. aasta lõpu seisuga oli Riigikogu liikmete seas 73 meest ja 28 naist ning Vabariigi Valitsuse koosseisus koos peaministriga 13 meest ja 2 naist. Naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse ei ole Eestis siiani olnud piisavalt tõhus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse jõustumine 2004. aastal oli oluline edasiminek, et tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev naiste ja meeste võrdne kohtlemine, kuid on jäänud praktikas poolikuks. Eri valdkondade institutsioonidel on piiratud arusaam soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest ning oma rollist ja kohustustest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Praxise 2015. aastal tööandjate seas tehtud uuring näitas, et tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist alati oluliseks.8 Sellest lähtuvalt näeb heaolu arengukava ette meetmeid, mis on seotud tööandjate teadlikkuse suurendamisega ja seaduse rakendamise tõhustamisega. Riigi kui terviku suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega nii ministeeriumide kui kohalike omavalitsuste tasandil süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on vähene ja ebaühtlane – puudub ühtne soolõime rakendamise süsteem ja tõhus kontrollimehhanism soolise võrdõiguslikkuse edendamise nõuete täitmise ning soolise mõju hindamise kvaliteedi üle. Heaolu arengukava näeb ette meetmed sootundliku ja teadmistepõhise poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks kõigis valdkondades. Olulisemad töös olevad tegevused  Soolise palgalõhe vähendamiseks soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu. RITA programmi toetusel tehakse laiapõhjaline uuring, mille eesmärk on vähendada soolise palgalõhe selgitamata osa ning luua väikese halduskoormusega palgalõhe arvutamise andmestik ja metoodika.  Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks tehakse osaliselt RITA programmist toetatav rakenduslik uuring, mille eesmärk on töötada välja ja katsetada erinevaid nügimisi, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu IKT erialadel hariduses ja tööturul, 6 Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat, ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid. Samas võimaldavad Eurostati andmed võrrelda Eesti olukorda teiste ELi liikmesriikidega. 7 Eesti Panga Toimetised 4/2019 „Millega selgitada naiste ja meeste varalist ebavõrdsust? Administratiivandmetel põhinev analüüs” https://www.eestipank.ee/publikatsioon/toimetised/2019/42019-jaanika-merikull-merike-kukk-tairi-room-millega-selgitada-naiste-ja- meeste-varalist 8 Uuring „Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamine Eesti tööandjate seas“ http://www.praxis.ee/tood/vordoiguslikkuse-seaduse- rakendamine/ 4 samuti rakenduslik uuring, mille käigus töötatakse välja ja testitakse nügimise põhimõttel sekkumised tööandjatele ning noorte valikuid mõjutavatele ja toetavatele haridustöötajatele. Eraldi pööratakse tähelepanu soolist võrdõiguslikkust puudutava teadlikkuse ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele noorte ja kohaliku omavalitsuse poliitikakujundajate ning otsustajate seas.  Viiakse ellu tegevusi, et toetada soopõhise statistika ja andmete kättesaadavust kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades, avaldatakse artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“ ning tehakse soolise võrdõiguslikkuse monitooring. Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames arendatakse välja soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus (võrdsuskeskus), mis ühendab endas soolise võrdõiguslikkuse alast statistikat, uuringuid, koolitusmaterjale jm. Soodustatakse ja toetatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondidest rahastatavate tegevuste puhul soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse, põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel. Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel Meetme eesmärk: Naiste ja meeste sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamine, sh haridusvalikute ja tööturu soolise segregatsiooni, soolise palgalõhe ning tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse sooliselt ebavõrdse jaotuse vähendamise kaudu. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „raha“9 70,0 67,9 - 68,3 - Allikas: Euroopa Liidu soolise (2020. a10) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „töö“11 72,1 73,5 - 73,9 - Allikas: Euroopa Liidu soolise (2020 a12) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond „võim“13 36,1 37,7 - 40,8 - Allikas: Euroopa Liidu soolise (2020. a14) võrdõiguslikkuse indeks (EIGE) 9 Raha alavaldkonnaga hinnatakse soolist ebavõrdsust rahaliste vahendite jaotumisel ning naiste ja meeste majanduslikku olukorda. Soolisi erinevusi mõõdetakse sissetulekute ja vaesusriski kaudu. 10 Tegemist on 2020. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2018. aasta andmetel. 11 Töö alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste võrdset juurdepääsu tööturule ning sobivatele töötingimustele. Soolisi erinevusi mõõdetakse tööturul osalemise, tööelu kestuse, tegevusalade valiku, tööaja paindlikkuse, tööalasele koolitusele juurdepääsu ning töötervishoiuga seotud riskide kaudu. 12 Tegemist on 2020. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2018. aasta andmetel. 13 Võimu alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste esindatust poliitilistel ja majanduslikel võimupositsioonidel. Seda mõõdetakse meeste ja naiste esindatuse kaudu valitsuses, parlamendis, kohalikus omavalitsuses, äriühingu nõukogus ja juhatuses ning keskpanga otsustuskogus. 14 Tegemist on 2020. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2018. aasta andmetel. 5 Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Oodatav tulemus Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on toetada inimkapitali arengut ning majanduse, konkurentsivõime ja heaolu kasvu Eestis, kasutades ühiskonna arengu huvides võrdselt meeste ja naiste teadmisi, oskusi ja võimeid ning suurendades soolist võrdsust. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab paralleelselt kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi – otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamine ning soolõime, st soolise aspekti arvestamine iga valdkonna poliitikas – kasutamist. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus on kõigil riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel, haridus- ja teadusinstitutsioonidel ning tööandjatel. Samas on ühiskonnas soolise võrdsuse saavutamise eelduseks ka laiem ühiskondlik arusaamine ja pühendumus soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetele ning nende üleüldine väärtustamine. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium Nende naiste ja meeste mees pere 46% 40% - - - osakaal, kelle arvates mees peamine toitja (2016. a) peaks olema pere peamine toitja, naine peamine koduste naine peamine 28% tööde eest vastutaja, %15 koduste tööde 24% - - - (2016. a) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse eest vastutaja monitooring mehed saavad Nende 15–19-aastaste naiste ja hooldamisega meeste osakaal, kelle arvates seotud 66% 74% - - - mehed saavad hooldamisega töökohtadel sama (2016. a) seotud töökohtadel sama hästi hästi hakkama kui hakkama kui naised ning naised naised saavad tehnilisi oskusi naised saavad nõudvatel töökohtadel sama tehnilisi oskusi hästi hakkama kui mehed, %16 nõudvatel 58% 67% - - - Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse töökohtadel sama (2016. a) monitooring hästi hakkama kui mehed 59 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM) Perioodil 2021–2024 viiakse ellu teavitus- ja analüüsitegevusi eesmärgiga suurendada teadlikkust soolisest palgalõhest, selle põhjustest ja mõjudest. Soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu. Korraldatakse teavitustegevusi tööandjate soolise võrdõiguslikkuse edendamise teadlikkuse suurendamiseks. RITA programmi tegevuse 1 (valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond) viiakse lõpule laiapõhjaline uuring, mille eesmärk on vähendada soolise palgalõhe selgitamata osa ning luua väikese halduskoormusega palgalõhe arvutamise andmestik 15 Näitab naiste ja meeste igapäevaeluga seotud soostereotüüpide levikut ning nende muutust ühiskonnas. 16 Näitab noorte soostereotüüpseid hoiakuid meeste ja naiste tööde kohta ning nende hoiakute muutust ühiskonnas. 6 ja metoodika. Valmistatakse ette ja esitatakse Vabariigi Valitsusele analüüs ja ettepanekud naiste ja meeste palgalõhe vähendamiseks. Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks viiakse lõpule rakenduslik uuring, mille eesmärk on töötada välja ja katsetada erinevaid nügimisi, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu IKT erialadel hariduses ja tööturul (projekti toetatakse osaliselt RITA programmi tegevusest 2 (teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine, rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond). Samuti tehakse rakenduslik uuring, mille käigus töötatakse välja nügimise põhimõttel sekkumised tööandjatele ning noorte valikuid mõjutavatele ja toetavatele haridustöötajatele, et vähendada soolistest stereotüüpidest kantud tegutsemist, soopõhist diskrimineerimist ja soolist segregatsiooni. Projekti toetatakse osaliselt RITA programmi tegevusest 2 (teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine, rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond). Soolise segregatsiooni vähendamiseks haridusvalikutes ja tööturul loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (nn STEM) ning hariduse, tervishoiu ja hoolekande (nn EHW) valdkondades toetatakse 2021-2027 perioodi struktuurivahenditest haridusasutuste, personaliotsingufirmade ja tööandjate teadmispõhiseid ühistegevusi, tõstetakse ühiskonna ja spetsiifiliste siht- ning sidusrühmade soolise võrdõiguslikkuse alast teadlikkust ning töötatakse välja sooliste stereotüüpide leviku ja segregatsiooni vähenemist toetavad tööriistad. Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtorganites naiste osakaalu järkjärguliseks suurendamiseks tehakse muu hulgas isikute pädevust väärtustavaid ja valikuprotsesside läbipaistvust suurendavaid tegevusi. Rakendatakse teavitusmeetmeid, et toetada Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisnimekirjades nn tõmblukumeetodi rakendamist. Viiakse ellu teavitustegevusi, et suurendada ühiskonna teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest. Eraldi pööratakse tähelepanu soolisest võrdõiguslikkusest teadlikkuse suurendamisele ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele noorte ning kohaliku omavalitsuse poliitikakujundajate ja otsustajate seas. Soodustatakse ka teadlikkuse kasvu ja ühiskondlikke arutelusid tehnoloogia, sh digitehnoloogia arengu mõjust naistele ja meestele ning soolisele võrdõiguslikkusele. Eri siht- ja sidusrühmade teadlikkuse parandamiseks ja toetamiseks soolisest võrdõiguslikkusest ja selle edendamisest arendatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames välja soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus (võrdsuskeskus), mis ühendab endas soolist võrdõiguslikkust puudutavat teavet, sh uuringuid ja koolitusmaterjale. Tehakse tegevusi, et kujundada poliitikat vajaliku soopõhise statistika ja andmete kättesaadavuse tagamiseks kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades. 2021. aastal avaldatakse ülevaatlik artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“ ja tehakse elanikkonnauuring „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“. Jätkub soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kui soolise võrdõiguslikkuse küsimustes Vabariigi Valitsusele nõuandva kogu töö toetamine. 308 Poliitikarakendamise toetamine ÜKP fondide meetmetes (SoM) Soodustatakse ja toetatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondidest rahastatavate tegevuste puhul soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sealhulgas ligipääsetavuse põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel. 7 Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuse kaudu saavutada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ja võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) nõuete täitmist jälgiv ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinikku teenindab kantselei. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Nende elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral 28% võrdõigusvoliniku poole, % 44% - - - (2016. a) Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse monitooring 36 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine (SVVK) Teenuse sisuks on soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine. Kantselei osales aastatel 2018–2019 Euroopa Komisjoni kaasrahastatavas ristmeediaprojektis BREAK koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja SA Innovega. Projekti eesmärk oli suurendada avalikkuse õigusalast teadlikkust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise valdkonnas. Alates 2019. aasta II poolest eraldati SVVK-le lisavahendid, et tegutseda Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikest töötajate ning nende pereliikmete vaba liikumise õiguse teostamise toetamiseks. 8 Programmi eelarve Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud, kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. 9 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016– 2023 juhtkomisjon. Soolise võrdõiguslikkuse programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine. Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmi ministeeriumi kodulehel. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016– 2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 teiste programmidega:  Tööturuprogramm keskendub tööturupoliitika kujundamisele ja tööturuteenuste pakkumisele, mille eesmärk on tagada inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse suundumine. Need omakorda on tihedalt seotud käesoleva programmi eesmärkidega vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada naiste ja meeste majanduslikku sõltumatust ning vähendada soolist palgalõhet.  Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parendamiseks hüvitiste ja toetuste maksmisele ning muu materiaalse abi andmisele. Hüvitised, mis on seotud sissetulekuga, on väga otseselt mõjutatud ka palgalõhest, nt pensionite kontekstis. Toetuste 10 ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ja arendamisel on väga oluline arvestada, kuidas need mõjutavad nii naisi kui mehi ning kuidas need tagavad neile võrdsed võimalused.  Hoolekandeprogramm käsitleb muu hulgas ka hoolduskoormust, vägivalla vähendamise poliitika kujundamist ning ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuse osutamist, samuti võrdse kohtlemisega seotud tegevusi, mis on kõik väga tihedalt seotud sooliste stereotüüpidega. Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos teiste arengukavadega:  Laste ja perede arengukava 2012–2020 üks eesmärk on luua meestele ja naistele võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks.  Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele ja soolise tasakaalu tagamine elukestvas õppes osalemiseks. Samuti pöörab elukestva õppe strateegia tähelepanu õpetajate soolise struktuuri parandamisele. Sooliste stereotüüpide mõju vähendamine hariduskäsitluses tagab nii meestele kui naistele paremad võimalused eneseteostuseks.  Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärk on aidata kaasa meeste ja naiste eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemisele, käsitledes muu hulgas ka tervislike eluviiside teemasid. Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis- kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem kujundavad inimeste suhtumist ka tervisesse ning põhjustavad naiste ja meeste erinevat tervisekäitumist, selle kaudu ka tervist ja eluiga.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 keskendub isikutevahelisele vägivallale, sh perevägivallale (lähisuhtevägivallale), seksuaalvägivallale ja inimkaubandusele. Kuigi vägivalla ohvriks võivad sattuda inimesed sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast, vanusest ja soost hoolimata, tuleb tõdeda, et registreeritud perevägivallakuritegude puhul on suur osa ohvritest naised ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse korral on naistele osaks saanud vägivald sageli raskem ja selle tagajärjed rängemad. Seetõttu pööratakse vägivalla ennetamise strateegias olulist tähelepanu naistevastasele vägivallale. Seirekorraldus Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016– 2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava17 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete18 valdkondliku komisjoni19 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks20. 17 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 18 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 19 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 20 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 11 Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 12 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“ Lisa 5 Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja eesmärk elukvaliteet on paranenud Laste ja perede arengukava 2012–2020 (LPA)1 Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–20232 Programmi nimi Laste ja perede programm (HE05) Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi Programmi eesmärk parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Elluviimise periood 2021–2024 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI) Sissejuhatus Perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud laste ja perede arengukava 2012–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub laste ja perede heaolu suurendavate meetmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja adekvaatsuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et tagada laste õigused ja heaolu, toetada perede igapäevast toimetulekut ning luua eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks ja elanikkonna kestmiseks. Lapse õiguste ja heaolu tagamine on valdkondadeülene ülesanne. Tulenevalt lastekaitseseadusest on ministeeriumidel, riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ja kolmandatel osapooltel (sh eraisikutel) kohustus oma tegevustega silmas pidada nende mõju lastele ning hoiduda lastele kahjulikult mõjuvatest tegevustest. 1 Laste ja perede arengukava http://sm.ee/et/laste-ja-perede-arengukava-2012-2020 2 Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 1 Laste ja perede arengukava 2012–2020 Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk 2: 3: 4: 5: Strateegiline eesmärk 1: Eesti on positiivset Lapse õigused on Eestis on perede Meestel ja naistel on vanemlust toetav riik, tagatud ja loodud on adekvaatset võrdsed võimalused Eesti laste- ja kus pakutakse toimiv majanduslikku töö-, pere- ja eraelu perepoliitika on vajalikku tuge laste lastekaitsesüsteem, toimetulekut toetav ühitamiseks, et teadmistepõhine ja kasvatamisel ja et väärtustada kombineeritud soodustada ühtne, et toetada vanemaks olemisel, ühiskonnas iga last ja toetuste ja teenuste kvaliteetset ja iga ühiskonna et parandada laste tema arengut ning süsteem, et pakkuda pereliikme jätkusuutlikkust elukvaliteeti ja heaolu toetavat perele püsivat vajadustele vastavat tulevikuväljavaateid turvalist keskkonda kindlustunnet igapäevaelu Alates 2021. aastast on perepoliitika tulemusvaldkond liidetud heaolu tulemusvaldkonna alla, mistõttu on laste ja perede programmi strateegilised eesmärgid seostatavad heaolu arengukavaga 2016–2023. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve Programmi eesmärk: laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Soovitud laste arv ja naistel soovitud ja soovitud ja soovitud ja soovitud ja tegelik laste arv3 0,88 ja tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste Allikad: Special meestel arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus Eurobarometer, Euroopa 1,55 väheneb väheneb väheneb väheneb Komisjon (2011. a) Osakaal lastest (4.–11. klass), kes on eluga jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale üldiselt rahul 82% tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või Allikas: Lapse õiguste ja (2018. a) tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb vanemluse uuring 2018, Praxis 0–2-aastaste lastega 20– 49-aastaste meeste ja naiste tööhõivemäära 64,2 pp 60 pp 59 pp 58 pp 57 pp erinevus ehk hõivelõhe (2019. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Olukorra lühianalüüs Lapsepõlv, pereloomis- ja lastekasvatamisaeg moodustavad suure osa inimese elust. Seetõttu mõjutavad riigi perepoliitilised valikud väga suurt hulka Eestis elavaid inimesi ja olulisi etappe 3 Mõõdik näitab vahet küsitlusuuringu kaudu mõõdetava soovitud ja registriandmetel põhineva tegeliku laste arvu vahel. Regulaarselt avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal, et koostöös statistikaametiga töötada välja näitaja metoodika ja regulaarne andmeallikas. 2 igaühe elust. Laste- ja perepoliitika hõlmab tegevusi laste õiguste ja kaitse tagamiseks, perede majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks ning sündide soodustamiseks. Valdkonna peamine eesmärk on väärtustada ja tagada iga lapse heaolu vananeva rahvastikuga ühiskonnas, kus 0–17-aastaste laste arv ja osakaal rahvastikus väheneb. Statistikaameti andmetel elas 2020. aasta alguses Eestis 257 044 alla 18-aastast last, mis moodustas kogu elanikkonnast 19%. 2000. aasta algusega võrreldes on alaealiste laste arv vähenenud enam kui 55 300 võrra ja osakaal elanikkonnas vähenenud 3 protsendipunkti (alaealiste osakaal elanikkonnas oli 2000. aasta alguse seisuga 22%). Statistikaameti andmetel registreeriti 2019. aastal Eestis 14 099 elussündi ja 15 401 surma ehk aasta jooksul suri 1302 inimest enam kui sündis ning loomulik iive oli seega negatiivne. 2019. aastal sündis 268 last vähem kui 2018. aastal. Rahvastiku vananemine on toonud kaasa suurenenud surmade arvu, mis hoiab loomulikku iivet jätkuvalt negatiivsena. 2018. aasta sündide arv lõpetas pärast majanduskriisi alguse saanud sündide vähenemise jada ja seda peamiselt just kolmanda lapse sündide arvu suurenemise tõttu – kolmandaid lapsi sündis 2018. aastal kokku 2818, ca 23% rohkem kui varasemal aastal. Kuid 2019. aastal sündide arv vähenes taas (268 lapse võrra). Kolmandaid lapsi sündis 2019. aastal 2773 (45 lapse võrra vähem kui 2018. aastal). Kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 30–34-aastaste seas algas kasv juba aastast 2015. Põhjuseks on tõenäoliselt ka riigi majanduslik stabiilsus, kuna laste arv peredes suurenes ka eelmise majanduskasvu ajal. Viimase 20 aasta jooksul sündis kõige rohkem lapsi 2008. aastal (16 028 sündi aastas) ja kõige vähem 1998. aastal (12 167). Kui rahvastikutaasteks vajalik tase on ca 2,1 last naise kohta, siis 2019. aastal oli sündimuskordaja 1,66. Viimasel viiel aastatel on sündimuskordaja olnud üldiselt tõusutrendis ning läheneb iseseisvusaja kõrgema taastetasemeni, milleks oli 2010. aastal 1,72. Eesti puhul on kaks kõige olulisemat tegurit, mis mõjutavad aastapõhiseid sündide arve eelseisval 15–20 aastal, sünnitusea jätkuv tõus ja pereloomeeas rahvastiku suuruse vähenemine.4 2016. aastal ületas Eesti naiste keskmine lapsesaamise vanus esimest korda 30. eluaasta piiri ning jätkas kasvu 2019. aastal (ema keskmine vanus lapse sünnil oli 30,62 aastat). Sündide üldise võimaliku saavutatava taseme määrab tänapäeva ühiskonnas soovitud laste arv. Perepoliitika olulist rolli sündimuse suurendamises nähakse sobiva, st lapse kasvatamist toetava keskkonna loojana, mis aitab seeläbi realiseerida soovitud laste sündi. 2011. aasta Eurobaromeetri tulemuse kohaselt soovivad Eesti naised endale keskmiselt 2,46 last ning mehed 2,42 last. Tegelik laste arv oli samal ajal 1,58 last naistel ja 1,27 last meestel. Võrreldes varasemate andmetega ei ole Eesti elanike hinnangud soovitud laste arvu kohta muutunud. Uuemaid andmeid soovitud ja tegeliku laste arvu kohta pole, mistõttu on vaja näitaja järjepidevaks avaldamiseks, aga ka sündimust soodustava poliitika tõenduspõhiseks arendamiseks teha perioodilisi küsitlusuuringuid. Laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaateid mõjutab olulisel määral perede materiaalne kindlustatus. 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr on majanduskriisi järel näidanud vähenemise trendi ning 2019. aastal oli laste absoluutse vaesuse määr 2,5% (2018. a 1,6%). Võrreldes teiste lastega leibkondadega on vaesusrisk suurem ühe täiskasvanuga lastega leibkondades, kellest 5,3% elasid absoluutses vaesuses. Kui aastal 2014 oli ka vähemalt kolme lapsega paaride absoluutse vaesuse määr leibkonniti tunduvalt suurem, siis aastaks 2017 oli see 4 Puur, A., Põldma, A. (2014). Eesti sündimusareng ja sündimuse mõjutamise võimalused: lühianalüüs. Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituut. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/puur_poldma_sundimus_ja_selle_mojutamise_voimalused_28022014.pdf 3 langenud kõikide lastega leibkondadega võrreldes sarnasele tasemele ning oli kõikide lastega leibkondadega võrreldaval tasemel ka 2019. aastal (3,0%). Alates 2015. aastast on laste vaesuse vähenemise taga olnud perehüvitiste suurendamine, samuti on suurendatud laste tarbimiskaalu toimetulekutoetuse määramisel. Kolme ja enama lapsega perede vaesust on vähendanud lasterikka pere toetuse rakendumine 2017. aasta 1. juulist. Perehüvitiste olulist mõju vaesusele ilmestavad vaesuse näitajad enne ja pärast rahalisi toetusi (sotsiaalseid siirdeid). Täpsemalt öeldes vähendasid 2018. aastal peretoetused ja vanemahüvitis kokku laste absoluutset vaesust 5,7 protsendipunkti ehk hinnanguliselt 78% võrra. Peretoetused (sh lapsetoetused) eraldi võttes vähendasid 2018. aastal laste absoluutset vaesust 3,1 protsendipunkti ehk 66% võrra5. 1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike sünni korral ka täiendavat toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18- kuuseks saamiseni. Lisaks on alates 2017. aasta algusest võimalus saada täitemenetlusaegset elatisabi. Laste heaolu mõjutab olulisel määral see, millised on suhted pereliikmete vahel, milline on vanemate vanemlik kompetents ning kuidas on tagatud abivajaduse märkamine ja sellele reageerimine. Vanemate puudulikud teadmised lapse arengust ja kehvad kasvatusalased oskused võivad olla üheks põhjuseks, miks peredes probleeme tekib. Näiteks ei pea 36% lapsevanematest füüsilist karistamist lastevastaseks vägivallaks ning lausa 42% lapsevanematest peab karistamist teatud hetkel vajalikuks.6 Heade vanemlike oskustega vanemad suudavad pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda, nende lastel on suurem kognitiivne võimekus, paremad sotsiaalsed oskused ja vähem käitumisprobleeme.7, 8, 9, 10 Eestis tehtud uuringud11 näitavad, et vanemad soovivad laste kasvatamisel enam nõu ja tuge, samas on vanemlike oskuste koolitustel osalemine paljude jaoks harjumatu ega ole vastupidi paljudele teistele Euroopa riikidele saanud tavapäraseks praktikaks. Süvenev probleem on lapse elukoha, suhtluskorra ja ülalpidamisega seotud vanemate vaidlused. Kohtustatistika ja SKA lastekaitse osakonna poole tehtud pöördumised näitavad, et vanemad ei suuda sageli kooselu või abielu lõppedes lapse edasist kasvukeskkonda ja heaolu puudutavates küsimustes kokku leppida ning vajavad selles ametnike sekkumist. SKA lastekaitse osakonna poole tehtud pöördumistest moodustasid 2019. aastal 24% lapse suhtluskorraga, elatisega ja hooldusõigusega seonduvad pöördumised (kokku oli erinevaid pöördumisi 1726, neist hooldusõiguse küsimustega seonduvaid 373, kohtuväliseid 169 ja kohtumenetluse aegseid 204). SKA lastekaitse osakond tegeleb ka rahvusvaheliste lastekaitsealaste üksikjuhtumitega. 2019. aasta üksikjuhtumite peamisteks probleemideks olid lapse hooldusõiguse, suhtluskorra ja elatisega seonduvad küsimused, samuti lapse heaolu kontrolli taotlused, teated väheste vanemlike oskustega vanemate kohta ja lapseröövi avaldused. 2019. aastal esitati maakohtutele 2437 hagiavaldust elatise asjades, lapse suhtes vanema õiguste ja lapsega suhtlemise reguleerimise küsimustes esitati maakohtule 1270 avaldust. 2020. aasta märtsi seisuga on u 8000 vanemat elatisraha võlgu kogusummas enam kui 33 miljonit eurot. Õiguskantsleri Kantselei hinnangul moodustasid 2018. aastal õiguskantslerile esitatud laste õigusi 5 2019. a siirete andmed toetuste kaupa avaldatakse märtsis 2021. 6 Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2018, Praxis 7 Benasich AA, Brooks-Gunn J. Maternal attitudes and knowledge of child-rearing: Associations with family and child outcomes. Child Development 1996;67(3):1186-1205 8 Huang KY, Caughy MOB, Genevro JL, Miller TL. Maternal knowledge of child development and quality of parenting among White, African-American and Hispanic mothers. Journal of Applied Developmental Psychology 2005;26(2):149-170. 9 Stevens JH. Child development knowledge and parenting skills. Family Relations 1984;33(2):237-244 10 Family Strengthening Policy Center. (2007). The parenting imperative: Investing in parents so children and youth can succeed (Policy Brief No. 22) 11 Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012 ja lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018, Praxis 4 puudutavatest kirjalikest avaldustest ligikaudu viiendiku vaidlused lapsevanemate vahel (hooldusõigus, suhtlusõigus, elatis). Aasta-aastalt on sotsiaaltöötajateni jõudnud üha enam abi vajanud lapsi (2019. aastal algatati 2319 lastekaitse ja hoolekande juhtumimenetlust ning tehti enam kui 4000 pöördumist seoses tuge või abi vajanud, sh väärkoheldud lapsega). Abivajavate laste pöördumiste arvu kasvu taga ei tule näha mitte suurt abivajaduse kasvu, vaid abivajavate laste paremat märkamist ning pöördumistele tõhusamat registreerimist, mis on mõjutatud ka spetsialistide arvu kasvust (2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis ühe täiskoormusega töötava lastekaitsespetsialisti kohta arvestuslikult keskmiselt 986 last) ja muutunud tööpraktikast (nt juhtumimenetluse algatamise kohustuslikkus, lastekaitsetöötajate täiendkoolitused). Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohane sekkumine on lastekaitsevaldkonnas võtmeküsimus. Probleemide süvenedes on abistamine keerulisem ja sageli ka kulukam. Kui üldjuhul toetatakse probleemide ilmnemise korral kogu peret, tagades seeläbi abivajava lapse vajaduste kaetuse ja õiguste kaitstuse, siis probleemide liialt hiline märkamine või neile asjakohaselt reageerimata jätmine on üks olulisemaid põhjusi, miks osutuvad vajalikuks ka erandlikud ja äärmuslikumad meetmed, nagu lapse perest eraldamine ja asendushooldusele paigutamine. Eestis on positiivse trendina perest eraldatud laste arv vähenenud, samal ajal kui abi vajanud laste pöördumiste registreerimine näitab kasvutrendi (enam kui kaks korda). See näitab tõhusamat lastekaitsetööd ehk kuigi lastekaitsetöötaja vaatevälja ilmub enam lapsi, kes vajavad tuge, on vähem äärmuslikke juhtumeid, kus perest eraldamine on vajalik lapse elu, arengu või heaolu kaitsmiseks. 2019. aastal eraldati perest 292 last, see on küll viis last enam kui aasta varem, kuid ligi 200 last vähem kui üheksa aastat varem. Perest eraldatud laste arv on järjepidevalt vähenenud ja viimastel aastatel stabiliseerunud: 2010. aastal oli perest eraldatud lapsi 460, 2013. aastal 436, 2016. aastal 353 ja 2017. aastal 267. Perest eraldatud laste osakaal kõikidest lastest on samuti veidi vähenenud: 0,19%-lt (2010) 0,14%-ni (2016) ja 0,11%-ni (2017–2019). Laste perest eraldamise korral on oluline pakkuda neile võimalikult peresarnast kasvukeskkonda. Eesmärk on suurendada perepõhisele asendushooldusele suunamiste osakaalu ning pikemas perspektiivis jõuda sellise olukorrani, kus lapsi asutusse enam ei paigutata. 2019. aasta lõpu seisuga jagunevad lapsed asendushoolduse vormide järgi järgmiselt: perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel on 65,8% (hooldusperes 133 ja eestkosteperes 1398 last) ning institutsionaalsel asendushooldusel 34,2% (asendus- ja perekodus 797 last) lastest. Aastate kaupa on laste perest eraldamine ja ka asendushooldusel olevate laste arv järk- järgult vähenenud. Asendushoolduse vormide järgi on osakaal tasapisi kasvanud perepõhise hoolduse kasuks. Kui 2019. aasta lõpu seisuga on perepõhisel hooldusel 66%, siis 2010. aasta lõpu seisuga oli 60% lastest mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel (perekonnas hooldamisel 353 ja eestkosteperes 1348 last) ja 40% institutsionaalsel asendushooldusel (asenduskodus 1151 last). Asendushooldusel olevate laste arv on väikses langustrendis, asendushooldusel kokku viibis 2010. aasta lõpus 1,17% ja 2019. aasta lõpus 0,91% lastest (0–17-aastased). Kui kuni eelmise aastani proportsionaalselt veidi enam vähenes perekonnas hooldamisel olevate laste arv, siis nüüd on hakanud tasapisi taas kasvama hooldusperes olevate laste arv. Järk-järgult on vähenenud ka asenduskodus ja perekodus teenust saavate isikute arv: 2019. aastal oli asutustes võrreldes varasema aastaga enam kui 100 isikut vähem. Seda on eeldatavasti mõjutanud ka asendushoolduse ümberkorraldus, mille kohaselt on võimalik alates 2018. aastast pakkuda täisealistele asendushooldusel viibinud isikutele järelhooldusteenust. Seda teenust sai 2018. aasta lõpu seisuga 46 ja 2019. aasta lõpu seisuga juba 94 noort. Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohase toe pakkumine on väga oluline puudega laste puhul. 2020. aastal valminud analüüs ja läbi viidud intervjuud puudega laste vanematega, rehabilitatsiooniteenuste osutajatega, kohtumised huvikaitseorganisatsioonidega näitasid, et tänases erivajadustega laste tugisüsteemis on abi saamine lapse ja vanema jaoks 5 enamasti keeruline ja aeganõudev. Segadust tekitab eri valdkondade ja asutuste vahel killustunud abivajaduse hindamine ja abi osutamine. Osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Eestis on piirkondi, kus on puudu vajalikest tugispetsialistidest (sotsiaaltöötaja, psühholoog, eripedagoog) ning samas on spetsialistide tegevused dubleerivad, mis omakorda vähendab ressurssi, mida kasutada teenuste osutamiseks. Lisaks sellele pole olemasolevate teenuste mahud alati piisavad, on killustunud eri valdkondade vahel ning puudu on ennetavatest ja kompleksprobleemidega lastele vajalikest teenustest. Mitmed riigi ja kohaliku omavalituse (KOV) teenused on seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Vaja on jõuda olukorrani, kus toe pakkumine oleks korraldatud võimalikult ühes kohas, et vanem ei peaks enam pöörduma mitme asutuse poole. Lisaks tuleb saavutada tervikpilt laste vajadustest ja vähendada killustatust, mis võimaldaks pakkuda sama raha eest rohkem tuge seal, kus laps seda vajab. Viimastel aastatel on siiski olukord erivajadusega laste valdkonnas paranenud. 1. jaanuarist 2020 tõusis keskmise puudega lapse toetus 138,8 euroni, raske puudega lapse toetus 161,1 euroni ning sügava puudega lapse toetus 241,65 euroni. Samuti loodi 2020. aastal uus toetus neile harvikhaigusega lastele, kellel on terviseseisundist (valdavalt ainevahetushaigusest) tulenevalt olulised lisakulud. Toetuse loomise eesmärk oli ennetada puude tekkimist ja tagada tugi ka neile lastele, kellel puude raskusastet ei tuvastata ning kel pole seetõttu õigust puudega lapse toetusele. Samal aastal jõustus ka muudatus, mille kohaselt on võimalik muutumatu või progresseeruva seisundi korral määrata puue senise maksimaalselt kolme aasta asemel kuni lapse tööealiseks saamiseni ehk kuni 16. eluaastani. Muudatus puudutab hinnanguliselt 1200 peret ja peaks neis peredes kasvavate laste korduvhindamisega kaasnevat koormust ja stressi oluliselt vähendama. Erivajadusega lastele suunatud teenuste kättesaadavus vajab aga endiselt parandamist. Üks lastekaitsevaldkonna prioriteete on laste seksuaalse väärkohtlemise parem tuvastamine, selle ennetamine ja väärkoheldud laste toetamine. Laste vastu suunatud registreeritud seksuaalkuritegude arv on tõusutrendis, st üha rohkem juhtumeid tuleb avalikuks, kuid tegelikke ohvreid on arvatavasti kordades rohkem. Uuringute järgi on seksuaalvägivalda kogenud iga kümnes noor ja iga kahekümnendat on sunnitud seksuaalvahekorrale. Veidi enam kui pool väärkohtlemise ohvritest räägib juhtunust kellelegi – enamasti räägitakse toimunust sõbrale või emale, vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel nõustajat, arsti või lastekaitsetöötajat, veelgi harvem politseid.12 Väga paljud lapsed aga õiguskaitseorganiteni ja vajaliku abi saamiseni ei jõua. Murekohaks on ka traumakogemusega ja kompleksprobleemidega lapsed, kellele ei ole praegu häid abimeetmeid. Suurema abivajadusega laste puhul on probleemiks tõenduspõhise lapse riskide ja vajaduste hindamise vahendi puudumine, teenuste saamise järjekorrad (nt MDFT ja KLAT) ning kinnise lasteasutuse teenuse ebapiisav kättesaadavus konkreetsetele sihtrühmadele (nt põhihariduse omandanud noored). Kuna tegu on väga keeruka sihtrühmaga, eeldab kinnise lasteasutuse teenus ka vastava kompetentsi teadlikku arendamist Eestis. Kinniste asutuste kvaliteedi parandamise kõrval vajab väljaarendamist ka nn avatud asutuste võrgustik ja kompleksprobleemidega lastele vajalik rehabilitatsioon. Olulisemad töös olevad tegevused  Traumakogemusega ja kompleksprobleemidega lastele on oluline välja töötada sekkumised, mis vastaksid iga lapse vajadusele. Eesmärk on pakkuda teenuseid, kus oleks integreeritud ravi, rehabilitatsioon, haridus ja vajaduse korral ka mõjutusvahend. Laste sihtrühm on väga erinev (õigusrikkumisi toime pannud noored, psüühikahäirega noored, ennastkahjustava käitumisega noored jne), mistõttu on ka nende vajadused erinevad. Kõik lapsed ei vaja kinnise 12 Tartu Ülikool. Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuring, 2015. Internetis kättesaadav: http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf 6 lasteasutuse teenust, mistõttu tuleb arendada nii ennetavaid sekkumisi neile lastele, kelle probleemid ei ole veel nii tugevalt eskaleerunud, et neid tuleks kinnisesse asutusse paigutada, kui ka selliseid statsionaarseid teenuseid, kus uksed jäävad avatuks (nn ravikodu teenus). Lisaks on oluline panna rõhku jätkutoele, et toetada lapsi ka pärast teenuse lõppemist. Jätkutoe eesmärk on pakkuda sujuvamat üleminekut teenuse lõppemisel ning ennetada varasemate probleemide kordumist. Kompleksprobleemidega laste väljaselgitamiseks koostati 2020. aasta lõpuks dokument, milles toodi välja valdkonna põhilisemad probleemid ja nende lahendused. Dokumendis väljapakutud lahendusettepanekute elluviimisega alustatakse 2021. aastal. Lisaks on uue struktuurivahendite perioodi raames planeeritud erinevaid tegevusi kompleksprobleemidega ja traumakogemusega laste abistamiseks, sh kinnise lasteasutuse teenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse arendamine, erinevate riskikäitumist ennetavate sotsiaalprogrammide arendamine ja rakendamine ja jätkutoe süsteemi arendamine.  Erivajadusega laste tugisüsteemide arendamiseks ja probleemide lahendamiseks töötati 2019. aastal välja sotsiaal-, haridus- ja esmatasandi tervishoiuteenuste integreeritud mudel, mida testiti 2020. aasta lõpuni kaheksas omavalitsuses. Pilootprojekti lõppraport valmib 2021. aasta esimeses pooles. Valitsuse tegevusprogrammi aluspõhimõtetega 9.24 ja 8.15 seotud memorandum ja ettepanekud erivajadustega laste tugisüsteemi korrastamiseks esitatakse 2021. aasta alguses. Olulisemad tegevused murekohtade lahendamiseks perioodil 2021-2024 on kohaliku omavalitsuse kui esmase kontaktpunkti ja juhtumikorraldusliku rolli selgem määratlemine ning seda toetava andmevahetuse algatamine. Lastekaitse tööprotsesside uuendamine ja digitaliseerimise ning vajalike õppemoodulite ja tööriistakasti väljaarendamine. Rajaleidja keskuste koolivälise nõustamismeeskonna, rehabilitatsioonimeeskonna ja sotsiaalkindlustusameti abivajaduse hindamisi ja otsuseid puudutavate funktsioonide kokku koondamine ning valdkondadeülese spetsialistide meeskonna loomine. Seejuures ühe plaani põhimõtte rakendamine, kus lapsele ja perele tekib üks tegevuskava, mis hõlmab kõiki vajalikke tugimeetmeid ja võimaldab hinnata sekkumiste terviklikku mõju. Sotsiaal- ja haridusvaldkonna tugispetsialistide ning KOV ja riigi rollide ja teenuste selgem piiritlemine, teenusstandardite jm tugimeetmete väljatöötamine. Teenuste saamise õiguse lahtisidumine puude raskusastme olemasolust, toetusfondi rahastamise loogikate ülevaatamine ning uue lastekaitsealase järelevalvemudeli väljatöötamine ja rakendamine. Uue perioodi struktuurvahendite raames on kavas luua suure hooldusvajadusega lastele kombineeritud hoiu- ja õendusteenus, mille abil leevendada vanemate hoolduskoormust, tagades samal ajal lapsele vajalik tugi. Samuti on kavas eri diagnooside ja vajadustega lastele välja töötada uued rehabilitatsiooniprogrammid, mis oleksid senisest paremini sihitatud ja tulemuslikumad. Alates 2021. aastast muutub ESF vahenditest raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste (tugiisiku teenus, lapsehoiuteenus ja toetava teenusena transporditeenus) korraldamise süsteem. Seni on raske ja sügava puudega laosed saanud vajalikud teenused kohalike omavalitsuste, teenusepakkujate ja SKA koostöös. Alates 2021. aastast jääb nende teenuste korraldamine ainult kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Selleks, et teenuste osutamiseks oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja KOVide võimekus paraneks, jätkab SKA aastatel 2021–2022 ESF vahenditest omavalitsuste toetamist.  Üks lastekaitse, aga ka kriminaalpoliitika valdkonna prioriteete on laste seksuaalse väärkohtlemise parem tuvastamine ja ennetamine ning väärkoheldud laste toetamine. Selleks käivitati 2017. aastal lastemajateenus, mis tugineb Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuri koostööle. 2020. aastal avati lisaks Tallinna ja Tartu lastemajale kolmas lastemaja Jõhvis. Valitsuse tegevusprogrammis on seatud eesmärk laiendada teenust 2022. aastaks ka Lääne-Eestisse, mis tagaks nelja Eesti regiooni kaetuse. Teenuse edasiarendamisel vajab arendamist ka asutuste koostöö, et kujundada ühtne praktika ja teenuse kvaliteedistandard. 2020. aastal 7 koostati analüüs ja ettepanekud seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste abistamise süsteemi arendamiseks, mille põhjal esitatakse 2021. aastal koos uue ohvriabi seaduse eelnõuga muudatusettepanekud, et valdkonna õigusaktides lastemajateenust täpsemalt reguleerida.  Aastal 2020 koostati analüüs ja ettepanekud lastekaitsetöö korralduse ja sisulise kvaliteedi kohta, millele tuginedes tehakse juunis 2021 omavalitsuste esindusorganisatsioonidega vastav koostöökokkulepe. Analüüsis hinnati, millised ressursid ja muudatused on vajalikud lastekaitsetöö kvaliteedi ja tõhusa valdkondadeülese koostöö tagamiseks. Samuti hinnati lastekaitse valdkonna järelevalvesüsteemi ja selle kitsaskohti ning tehti ettepanekud järelevalve paremaks korraldamiseks Analüüsi ettepanekute tulemusena alustatakse 2021. aastal lastekaitseseaduse VTK väljatöötamisega, mille raames täpsustatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid lapse abistamisel ja luuakse paremad õiguslikud alused abivajavat last puudutavaks infovahetuseks. Ettepanekud on ka sisendiks uue struktuurvahendite perioodi tegevustele, mille raames on kavas uuendada lastekaitsetöötajate väljaõpet, luua võimalused lisateadmiste ja oskuste saamiseks tööks spetsiifiliste ja komplekssete vajadustega lastega ning arendada välja lastekaitsetöötajate tööriistapakett koos vajalike IT- lahendustega.  Asendus- ja järelhoolduse valdkonnas jätkatakse perepõhist asendushooldust soodustavate ning teenuse kvaliteedi arendamisse panustavate tegevustega – arendatakse nii valdkonna koolitusi kui tugimeetmeid, samuti perepõhist teenust ajutises kriisiolukorras olevatele ning käitumisprobleemidega lastele, luuakse täiendav tegevusplaan ja töövahendid koostöös kohalike omavalitsustega hooldusperede baasi kasvatamiseks jms. Samuti valmistutakse ESFist väljumiseks, sh järelhooldusel viibivate noorte tugiisikuteenuse korraldamise ja rahastamise üleandmiseks kohalikele omavalitsustele. 2020. aastal esitati Vabariigi Valitsusele sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu perevanematena töötavate isikute sotsiaalsete garantiide parandamiseks (VVTP p 11.9) ja järelhooldusteenust vajavate noorte paindlikumaks toetamiseks. 2020.–2021. aastal analüüsitakse 2018. aastal jõustunud asendus- ja järelhoolduse korraldamise ja rahastamise muudatusi ning asendushoolduselt elluastuvate noorte toimetulekut ja vajadusi. 2021. aasta detsembris esitatakse analüüs ja ettepanekud asendus- ja järelhoolduse vahendite toetusfondist KOV-i tulubaasi andmise kohta (VVTP p 5.9). 2021. aastal viiakse läbi pilootprojekt eestkosteperede osas ühes maakohtu piirkonnas, et parandada ja ühtlustada asendushoolduse süsteemis eestkostjate ettevalmistust, hindamist, toetamist ja järelevalvet eestkosteperes kasvavate laste heaolu jälgimise osas.  Aastatel 2021–2022 jõustuvad vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused, millega võimaldatakse vanemahüvitise maksmist peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, võimaldatakse vanematel viibida 60 päeva vältel vanemapuhkusel ja saada samal ajal ka vanemahüvitist, tehakse erisused enneaegselt sündinud laste ning kolmikute ja enamate lastega mitmike vanematele, täiendatakse lapsepuhkuse ja lapsendaja puhkuse ja hüvitise tingimusi ning luuakse emapuhkus ja ema vanemahüvitis. Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja heaolu Meetme eesmärk: laste õiguste ja lastekaitsesüsteemi toimimine on tagatud. 8 Tegevus 1.1.1. Laste- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Laste- ja perepoliitika arendamiseks kavandatud tegevused on ellu viidud jah Jah jah jah jah Allikas: Sotsiaalministeerium 54 Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada laste sünde. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ning rakendamise ettevalmistamist ja EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Selleks, et toetada vanemate võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks ning soodustada laste sünde, viiakse ellu vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused. 1. märtsil 2018 jõustus vanemahüvitise valemi muudatus, millega võimaldatakse vanematel teenida samal ajal vanemahüvitise saamisega tulu kuni pooleteistkordse Eesti keskmise palga ulatuses (2018. aastal ca 1544 eurot, 2019. aastal ca 1660 eurot, 2020. aastal 1774,05 eurot), ilma et hüvitis väheneks. 2019. aasta 1. septembril jõustusid muudatused, millega muudeti vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu sissetulekute alusel. Samuti lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi. Edasistel aastatel tekib vanematel võimalus kasutada vanemahüvitist päevade kaupa kogu kolme aasta pikkuse vanemapuhkuse perioodil, vajaduse korral hüvitise saamist katkestades ja taasalustades ning vanemate vahel jagades. Isadel tekib senisest pikem isapuhkuse ja hüvitise saamise õigus (kümne tööpäeva asemel 30 päeva) ning vanematel on võimalus olla puhkusel ja saada hüvitist kaks kuud samal ajal. Muudatused tehakse ka lapsepuhkuse ja lapsendamispuhkuse regulatsioonis. Eesti Haigekassa poolt makstav sünnitushüvitis integreeritakse vanemahüvitise skeemi ning kõiki vanematele makstavaid hüvitisi hakkab koordineerima Sotsiaalkindlustusamet. Laste abivajaduse ennetamiseks ja abivajavate laste tõhusamaks toetamiseks:  töötatakse välja lahendused pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmiseks;  töötatakse välja perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudel ning koostatakse vastavad juhismaterjalid, viiakse ellu seadusemuudatused;  töötatakse välja sotsiaal-, haridus- ja esmatasandi tervishoiuteenuste integreeritud mudel, korrastades seejuures nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandi teenuste pakkumist;  töötatakse välja mitmekülgsete probleemidega lastele mõeldud kompleksteenus;  töötatakse välja lahendused seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste abistamise süsteemi arendamiseks ning lastekaitsekorralduse tõhustamiseks. Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet. 9 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Hooletuses, hädaohus ja väärkoheldud lastega 2356 seotud pöördumiste arv väheneb väheneb väheneb väheneb (2018. a) Allikas: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest 0,1% lastest13 langeb langeb langeb langeb (2019. a) Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet 133 Lastekaitsetöötajate pädevuse suurendamine (TAI) Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 14 lõike 1 punkti 7 kohaselt on Sotsiaalministeeriumi ülesanne lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine. Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 3 on täienduskoolituste korraldamise ülesanne antud üle Tervise Arengu Instituudile. 213 Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimine (SKA) Lastekaitse korraldamise rakenduslikud ülesanded on LasteKS §-ga 15 antud Sotsiaalkindlustusametile. LasteKS § 15 lõike 1 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks lastekaitse korraldamisel riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. LasteKS § 6 lõige 1 toob välja, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. LasteKS § 6 lõige 2 sätestab korraldatava teenuse raami riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil – ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga. Toimiv ennetus sisaldab endas eeskätt laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamist perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Tulemuste saavutamiseks ennetuses on oluline, et kõik osapooled (riigiasutused, omavalitsused ja teised ennetusega seotud organisatsioonid) saaksid aru enda rollist ennetuses ning järgiksid ennetustegevustes samu põhimõtteid nii kitsalt oma valdkonnas kui koostöötegevustes teistega. Eestis teevad laste ja perede heaolu huvides omavahelist koostööd õiguskaitse-, tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalvaldkond ning paljud teised valdkonnad. Lastekaitsealase ennetuse ja teavituse ülesanne on viia see töö omavahel kooskõlla. Teenuse abil on tagatud toimiv lastekaitsesüsteem, mille tulemusena paraneb laste ja perede elukvaliteet. 214 KOVi lastekaitsealase nõustamise teenus (SKA) Teenuse sisuks on LasteKS § 15 lõikes 2 nimetatud Sotsiaalkindlustusameti ülesanded pakkuda KOVi taotlusel nõustamist lapse heaolu tagavate arengukavade koostamisel, rahvusvaheliste üksikjuhtumite vahendamisel ja sellealasel KOVide nõustamisel, samuti KOVi abistamine lastekaitsejuhtumite lahendamisel ning lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel olemasolevate riiklike meetmete seast. Lisaks kuuluvad teenuse alla ka LasteKS § 15 lõike 3 punktis 5 nimetatud töönõustamise korraldamine KOVi lastekaitsetöötajatele ning 13 Mõõdik näitab 0–17-aastaste laste arvust aasta jooksul perest eraldatud laste osakaalu, võimaldades hinnata kohaliku tasandi lastekaitsetöö tõhusust, sh varast abivajaduse märkamist ja perest eraldamist ennetavate meetmete tõhusust (mida vähem lapsi tuleb peredest eraldada, seda tõhusamaks saab lugeda sellekohast lastekaitsetööd). 10 sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 130 lõike 3 punktis 5 nimetatud arvamuse andmine lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. Rakendades KOVi lastekaitsealase nõustamise teenust on Sotsiaalkindlustusameti eesmärk kompetentsikeskusena suurendada KOVi lastekaitsetöötajate pädevust, arendada lastekaitsetöö kvaliteeti kasutades tõenduspõhiseid ja kaasaegseid juhtumitöö metoodikaid ning toetada laste õigustest ja huvidest lähtuva lastekaitsevaldkonna korraldust KOVis. KOVi lastekaitsealase nõustamise kaudu pakutakse KOVidele terviklikku analüüsi- ja vajaduspõhist teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste elluviimise edukust. Eesmärkide täitmiseks on oluline pakkuda KOVidele järjepidevat ja sihipärast nõustamist, mis hõlmab kõiki KOVi lastekaitsealase nõustamise osi. 215 Lastekaitse telefoniteenus (116111) (SKA) LasteKS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb abivajavast lapsest viivitamata teavitada kohaliku omavalitsuse üksust või helistada lasteabitelefonile 116111. Sama seaduse § 15 lõike 3 punkti 6 kohaselt rakendab Sotsiaalkindlustusamet lapsi ja peresid toetava riikliku meetmena lasteabitelefoni pidamise. Varajase märkamise ja abipakkumise eesmärk on toetada ning abistada last ja perekonda, mis hoiab ära probleemide süvenemise ja kuhjumise, muutes nende lahendamise kokkuvõttes aja- ja ressursisäästlikumaks. Lasteabitelefon on üle-eestiline ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saavad pöörduda nii lapsed kui täiskasvanud ning anda teada abivajavast lapsest. Pöördumise käigus jagatakse nõuandeid ja juhiseid, kuidas olukorras toimida ning kontakte erinevate teenuste ja võimaluste kohta. Kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, tehakse koostööd KOVi lastekaitsetöötaja, lastemaja, politsei ja häirekeskusega. Lasteabitelefonile pöördumiste arv on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, 2019. aastal võeti vastu kokku 9325 pöördumist nii lastelt kui täiskasvanutelt. Lasteabitelefon on üks väheseid teenuseid Eestis, kuhu laps saab iseseisvalt pöörduda sõltumata vanemast, asukohast ja ajast. Sotsiaalkindlustusamet rakendab lasteabitelefoni kaudu ka LasteKS § 15 lõike 3 punktis 3 kehtestatud meetmena spetsialistidele ööpäevaringset nõustamist abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks töövälisel ajal, pakkudes lastekaitsealast nõustamist ja tuge. Lasteabitelefon korraldab hädaohus oleva lapse juhtumit seni, kuni kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ei ole kättesaadav, kuid on vajalik kiire lastekaitsetöötajapoolne sekkumine lapse abistamiseks ja tema ajutiselt perest eraldamiseks. Otsuse alusel võib laps jääda perekonnast eraldatuks ning talle määratakse ajutine viibimiskoht, vajaduse korral täpsustatakse suhtluskorda kuni asjaolude äralangemiseni või kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest. Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas kompleksteenusena lasteabitelefoni 116111, kadunud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist, teavitustegevust ja teadlikkuse hindamist. Teavitustegevuse eesmärk on suurendada teadlikkust lasteabitelefonist kui teenusest, kuid ka lastega seotud teemadest üldisemalt, suurendades seeläbi valdkondlikku üldist teadlikkust. Laialdasem teavitustöö aitab suurendada pöördumiste arvu ja seeläbi lastele abi pakkuda. Teadlikkuse hindamine annab ülevaate elanikkonna teadlikkusest teenusest. 216 Saatjata alaealise välismaalase, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvri vastuvõtu, majutamise ja heaolu korraldamise teenus (SKA) 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega on teenuse sisuks saatjata alaealistele välismaalastele asendushooldusteenuse osutamine vastavalt SHS §-le 1261 ja VRKS § 17 lõikele 12 (majutus, toitlustus, tervishoiuteenused, materiaalne abi, psühholoogiline abi, tõlketeenus jms). 217 Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele (SKA) 11 Lastemajateenus on Põhjamaade lastemaja mudeli (Barnahus) ja Barnahusi kvaliteedinõuete alusel loodud riiklik teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lastele, kellele pakutakse lapsesõbralikku, integreeritud tuge. Lastemaja mudeli mõte on pakkuda lastele koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära lapse taasohvristamist kriminaalmenetluse käigus. Lastemajas tegutsevad lapse heaolu nimel ühise meeskonnana lastekaitsetöötaja, psühholoog, politseiametnik, kohtuarst ja teised lastega töötavad spetsialistid. Koostöö aluseks on ametlik kokkulepe Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuri vahel, kes on võtnud endale ülesanded, et ühtlustada seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumite lahendamise praktikat Eestis. Lastemajateenuse eesmärk on aidata kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale tuvastamisele, tagada lapsesõbralikum kohtlemine kriminaalmenetluses ning korraldada vajalikku abi ohvriks langenud lastele ja peredele. Lastemajateenus koosneb neljast põhitegevusest: multidistsiplinaarse koostöö koordineerimine, lapse ja pere abivajaduse hindamine, lapse ärakuulamine ja pere nõustamine ning ohvriabiteenus. Lastemajateenuse ühte osa, ohvriabiteenust, osutatakse ohvriabi seaduse alusel (seadus sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused seksuaalselt väärkoheldud alaealistele ohvriabiteenuse pakkumises). Lastemaja ülesanded: tagada lapsesõbralik keskkond, arvestades lapse heaolu, turvalisuse ja õigustega; kindlustada, et laps saaks vajaliku abi; luua võrgustik ja arendada koostööd organisatsioonide, ametite ja spetsialistide vahel; tagada lastemajateenuse järjepidev areng. Senine lastemajateenuse osutamine on näidanud, et vajadus teenuse järele on suurem kui teenuse osutamise jaoks riigieelarves eraldatud summa võimaldab ning tervet Eestit teenusega kvaliteetselt katta on raske. Eelarve puudujäägi tulemusel ei pruugi jõuda abivajavad lapsed kiirelt teenust saama, nõrgaks jääb ennetus- ja teavitustöö ning töömahu kasvu tõttu võivad kannatada teenuse kvaliteet ja koostöö partneritega. Eesti kriminaalpoliitika põhialustes aastani 2030 soovitakse parandada ohvrite olukorda ning vähendada kuritegevusega tekitatavat kahju muu hulgas sotsiaalsüsteemi abil. Justiitsministeeriumi esitatud statistika näitab iga-aastast seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumite arvu kasvu, kuid siiski on see Eesti rahvaarvu arvestades väike. Euroopa Nõukogu sõnul on seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutunud ca 20% Euroopa lastest, aga nende juhtumiteni on raske jõuda. Lastemajateenuse eesmärk on jõuda ka nende juhtumiteni, mis esialgu politseisse ei jõua. Ka vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020 ning lapse heaolu hindamise käsiraamat (2017) toovad ühe olulise juhtpõhimõttena välja senisest suurema valdkondadeülese koostöö tegemise vajaduse, viidates, et vägivald on väga mitmetahuline probleem, mille ennetamine eeldab eri asutuste aktiivset koostööd, mida lastemajateenuse kontseptsioon võimaldab. Lastemajateenuse kättesaadavuse parandamiseks laiendati teenust 2020. aastal Ida-Eestisse. Selleks et teenus oleks paremini kättesaadav ka Lääne-Eestis elavatele lastele ja peredele, on vajalik luua lastemaja 2022. aastaks ka Lääne-Eesti piirkonda. Uute lastemajade avamisega saab avastada rohkem juhtumeid ning abistada rohkem lapsi ja toetada lähedasi. Lastemajateenust pakkuvate töötajate hulk kasvab ja kompetents suureneb, koostöö partneritega paraneb. Samuti võimaldab teenuse laiendamine teha rohkem olulist teavitus- ja ennetustööd. 12 Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele Meetme eesmärk: puudega laste vanemate hoolduskoormus väheneb ja võimalused tööturul osaleda paranevad. Asendushoolduse kvaliteet on paranenud ning laste ja teenuseosutajate heaolu ja toimetulek on tagatud. Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused Oodatav tulemus: lapsevanemad, kes vajavad laste kasvatamisel nõu ja abi, saavad õigel ajal vajalikku tuge vanemluskoolituste või muude vanemlust toetavate teenuste näol. Lahku läinud vanematel on lapse elukorraldust puudutavates küsimustes võimalik kokkuleppele jõuda perelepitaja abiga. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda kellegi poole 53% langeb langeb langeb langeb pöörduda (2018. a) Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, Praxis Laste kehalise karistamise aktsepteerimine vanemate poolt 42% langeb langeb langeb langeb Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, (2018. a) Praxis 134 Vanemlike oskuste arendamine (TAI) Lapsevanematele pakutakse tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi, mis hõlmavad 2–8-aastaste laste vanematele suunatud põhiprogrammi (Parent Basic Preschool) ja 4–12-aastaste laste vanematele suunatud jätkuprogrammi (Advanced Parent). Vanemlusprogramm kohandati Eesti oludele Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ projekti raames. Selle eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Programmi pakutakse nii eesti kui vene keeles. TAI toetab kohalikke omavalitsusi koolituste läbiviimise kulude katmisel. Lisaks kaetakse grupijuhtide väljaõppe ja programmi arendaja poolt ette nähtud supervisioonide korraldamise, materjalide trükkimise, andmete kogumise ja analüüsi tegemise kulud ning TAI poolt programmi haldamise ja kvaliteedi kontrollimisega seotud tööjõukulud. 2020. aasta sügiseks on vanemlusprogrammi rakendanud 65 kohalikku omavalitsust, kellest enamik rakendab programmi vähemalt üks kord aastas. Huvi programmi koolituste vastu on iga aastaga kasvanud nii kohalike omavalitsuste kui sihtrühma lapsevanemate seas. Programmi viivad läbi 96 grupijuhti, kes on läbinud vanemlusprogrammi väljaõppe. Nendest nelja grupijuhti on programmi autor tunnustanud grupijuhi sertifikaadiga ja nad on saanud peer-coach’i väljaõppe, mis võimaldab neil pakkuda supervisiooni alustavatele ja väiksema kogemusega grupijuhtidele. Sihtrühma laiemaks teavitamiseks vanemahariduse olulisusest on ajavahemikus 2016–2020 korraldatud kolm positiivse vanemluse kampaaniat. Teavitustöö vanemaharidusest ja positiivset vanemlust järgivatest kasvatusmeetoditest on jätkuv protsess, et suurendada lapsevanemate 13 teadlikkust lapsevanema rollist laste arengu toetamisel ja oskusi positiivse vanemluse kasvatusmeetodite kasutamisel. Olulisemad tegevuseesmärgid programmiperioodiks on: jätkata ja ühtlustada programmi rakendamist kohalikes omavalitsustes üle Eesti fookusega regulaarsusel ja jätkusuutlikkusel (koostöös Sotsiaalkindlustusametiga); jätkata teavitustööd, et vanemlusprogramm oleks regulaarselt kättesaadav lapsevanematele kõikjal üle Eesti ja lapsevanemad oleksid motiveeritud oma vanemlikke oskusi arendama; jätkata koostöös laste ja noorte vaimse tervise keskustega vanemlusprogrammi pakkumist keskustes ravil olevate laste vanematele; töötada välja vanemahariduse täiendkoolituse kava lastega ja/või peredega töötavatele spetsialistidele (nt lastekaitse- ja noorsootöö spetsialistid, õpetajad, tervisedendajad) rakendamiseks kõrgkoolides ja täiendkoolituse programmides. 291 Perelepituse süsteemi arendamine (SKA) Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi raames uuendatakse ja arendatakse perelepitussüsteemi, et suurendada võimekust lepitaja abiga vaidlusi kohtuväliselt lahendada. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud lastele mõeldud teenused Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 14–17-aastaste kuriteos kahtlustatavate 126 suhtarv 10 000 samaealise inimese kohta väheneb Väheneb väheneb väheneb (2019. a) Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, Statistikaamet 223 Kinnise lasteasutuse teenus (SKA) Kinnise lasteasutuse teenuse regulatsioon sisaldub 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduses (SHS). Teenus on mõeldud äärmusliku meetmena lastele, kelle käitumine on neile endale või teistele väga ohtlik ning keda ei ole võimalik abistada ilma lapse liikumisvabadust piiramata. Lapse suunamise teenust saama otsustab igal üksikul juhul kohus tsiviilmenetlusena, süüteomenetluses alaealiste mõjutusvahendina või vahistamise asendamise meetmena. 2019. aastal valmis Sotsiaalkindlustusametis kinnise lasteasutuse teenuse mudeli kontseptsioon, mille jaoks kasutati nii Eesti kui välisriikide kompetentsi, et leida viise, kuidas ehitada teenus üles nii, et selle mõjusus oleks kõige suurem. 2020. aastal suurenes kinnise lasteasutuse teenusekohtade arv Rakvere Lille Kodus (AS Hoolekandeteenused) ning sõlmiti leping teenuse osutamiseks Hiiumaa Sotsiaalkeskusega, mille tulemusena on Kõpu noortekodus kuus teenusekohta. 2020. aastal töötati Riigikantselei innovatsiooniprogrammi raames välja ja asuti katsetama jätkutoe mudelit kinnisest lasteasutusest koju naasvatele lastele. Järgnevatel aastatel on plaanis rakendada ühtne riskide ja vajaduste hindamise süsteem riskikäitumisega lastele ja noortele ning luua kompetentsimudel ja baaskoolitus kinnises lasteasutuses töötavatele spetsialistidele. Samuti toetatakse võrgustikutöö ja juhtumikorralduse mudeli „Ringist välja“ rakendamist kinnisesse lasteasutusse suunatavate noorte puhul. 224 Taastava õiguse teenus lastele ja noortele (SKA) 14 Sotsiaalkindlustusamet tagab lepitusteenuse osutamise isikutele (sh 14–18-aastastele lastele) toime pandud süütegude korral kriminaalmenetluse alternatiivina. 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) nähakse ette lepitusteenuse pakkumise laiendamine ka väärtegusid toime pannud lastele ning alla 14-aastastele lastele. Lepitusteenuse eesmärk on aidata lapsel võtta eakohane vastutus tegude tagajärgede heastamise eest, suurendada kannatanute heaolu ning pakkuda turvatunnet nii teo osapooltele kui kogukonnale. Lepituse oodatav mõju seisneb osapoolte rahulolus (õiglustundes) ning nii ohvrikslangemise kui ka süütegude toimepanemise riski vähenemises. Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi vahendite toel luuakse teenuse raames vabatahtlike lepitajate süsteem. Eesmärk on pakkuda õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele senisest suuremas mahus ning uute meetodite abil taastava õiguse teenuseid (sh lepitus). Teenuse sisuks on vabatahtlike süsteemi loomine ja arendamine, samuti vabatahtlike, ohvriabitöötajate ja suunajate koolitamine ning teenuse hindamine. 2020. aastal valmistati Norra finantsmehhanismi raames ette uued koolitusmoodulid teenuse pakkumiseks ning koolitati välja esimesed grupid vabatahtlikke vahendajaid. Samuti koolitati välja mitu gruppi noorsootöötajaid, kes saavad taastava õiguse meetodeid igapäevases töös noortega kasutada. 232 Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) (SKA) Mitmedimensioonilise pereteraapia (Multidimensional Family Therapy) programmi pakuvad noortele ja nende peredele Sotsiaalkindlustusameti terapeudid. Teenust pakutakse aastas kuni 250 lapsele. Teenuse eesmärk on vähendada korduvõigusrikkumiste arvu, abistada keerukas olukorras peresid ning vähendada sellist laste arvu, kes jõuavad kinnisesse asutusesse. Suureks probleemiks on teenuse saamise järjekorra vähendamine (järjekorras olemise ajal võib riskikäitumine eskaleeruda). Järjekorra pikkuse vähendamiseks korraldab SKA regulaarselt püsikoolitusi terapeutidele. Teenuse pakkumise toetamiseks tuleb tagada juhtumihaldussüsteemi kasutuselevõtt ning kvaliteedi tagamiseks ka eel- ja järelhindamine. Sotsiaalkindlustusamet toetab mitmedimensioonilise pereteraapia rakendamist ka kinnise lasteasutuse teenuse ja vangistuse raames (koolituste jm tegevuste kaudu). Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet. Tagatud on suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste kättesaadavus. Teenuste kättesaadavuse paranemine ja ühtse tugisüsteemi loomine vähendab puudega laste vanemate hoolduskoormust ning tagab paremad võimalused osaleda tööturul. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Nende puudega laste vanemate või peamiste hooldajate osakaal, kes ütlevad, et pole saanud kasutada üldse või 30% Langeb langeb langeb langeb piisavalt sotsiaalteenust või (2017. a) sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid neid oma puudega lapse jaoks või vajaksid enam14 14 Mõõdik näitab nende puudega laste vanemate (peamiste hooldajate) osakaalu, kelle hinnangul on nad viimase aasta jooksul vajanud teatud sotsiaalteenuseid oma puudega lapse jaoks, kuid pole neid saanud üldse või piisaval määral. Indikaator näitab seega katmata vajadust sotsiaalteenuste osas puudega lastele ja nende peredele. 15 Allikas: Puuetega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring Nende lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või puudega jääb jääb jääb jääb laste tugiteenuse saamise algust on 74,65% samale samale samale samale tööturul (2018. a) tasemele tasemele tasemele tasemele või tõuseb või tõuseb või tõuseb või tõuseb Allikas: Sotsiaalministeerium 55 Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühitamise soodustamine (SoM) Puudega laste tugiteenuste pakkumine võimaldab lapsevanematel suunduda tööturule või seal osaleda. Puudega laste tugiteenuste pakkumist ja arendamist koordineerib Sotsiaalministeerium, puudega laste tugiteenuste pakkumist suunab Sotsiaalkindlustusamet. Toetuse andmise tingimuste (TAT) perioodi lõpus plaanitakse tugiteenuste mõju ja tulemuslikkuse väljaselgitamiseks teha puudega laste tugisüsteemi kohta järelanalüüs. Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist soodustab ka tööandjate kaasamine peresõbraliku tööandja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ vahenditest. 218 Puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise teenus (SKA) ESFi TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17- aastastele lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega, võimaldades seeläbi vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osaleda. Alates 2021. aastast minnakse üle kohalike omavalitsuste rolli suurendavale tugiteenuste korraldamise süsteemile. Sotsiaalteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Kohalike omavalitsuste võimekus tagada teenuseid vajalikus mahus on aga piirkonniti erinev. Rahastuse suurendamisele lisaks nõustab ja jõustab SKA kohalikke omavalitsusi, et puudega lapsed saaksid kõik vajalikud teenused elukohajärgselt ning neid ei peaks taotlema korraga mitmest asutusest. SKA jääb teenuste osutamist koordineerima, kuid SKA koordinaatorid ei hinda ise laste abi- ja teenusevajadust ega otsusta, mis teenuseid peaks laps saama, vaid seda teevad ainult KOVide spetsialistid. Vajaduse korral osalevad koordinaatorid võrgustiku kohtumistel või aitavad neid korraldada. Välja on töötatud ühtne teenusesüsteem ja teenuste kättesaadavus on paranenud. SKA piirkondlikud koordinaatorid tegelevad kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate nõustamise, infojagamise ja võrgustikutööga. Eesmärk on toetada ja võimestada kohaliku omavalitsuse üksusi, et teenused oleksid üle Eesti kohalikul tasandil tagatud. 2019. aasta jaanuaris alustati valdkondadeülese hindamis- ja sekkumismetoodika arendamise ja rakendamisega erivajadusega lastele. Tegevuse käigus töötati välja uus toeni jõudmise korraldusmudel, mida katsetati perioodil 2019–2020 kaheksas kohalikus omavalitsuses. Eesmärk oli pakkuda tuge valdkondade üleselt (sotsiaal- ja haridusvaldkond ning tervishoid esmatasandil) nii, et klient ja tema vajadused oleksid keskmes. See tähendab, et laps ja tema pere saab eri valdkondade teenused ühe pöördumisega spetsialistidevahelises koostöös, mistõttu väheneb nende spetsialistide arv, kes teevad hindamisi, ning väheneb ka hindamistele kuluv aeg. Lastele ja peredele osutatavate teenuste arendamisel ja integreerimisel on eesmärgiks saavutada olukord, kus: 16 - last ja peret vaadeldakse tervikuna ning abi on korraldatud eri valdkondade spetsialistide koostöös; - igale lapsele ja perele pakutakse teenuseid vastavalt reaalselt hinnatud vajadustele võimaluse korral seal, kus laps iga päev kõige rohkem viibib (haridusasutuses või koduõppel olevate laste puhul kodus); - lastele, noortele ja peredele nende heaolu kindlustamiseks pakutavad teenused on kvaliteetsed, asjakohased, tulemuslikud ja kättesaadavad ning neid osutatakse õigel ajal. Korraldusmudel aitab suurendada vanema või peamise hooldaja hõivatust tööturul. Samuti toetatakse sellega lapse maksimaalset ettevalmistamist, et võimetekohaselt osaleda hilisemas tööelus. Analüüs katsetusprojekti tulemusest valmib 2021. aasta esimeses pooles. 219 Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus (SKA) Lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada laste eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega. Praegu ei ole kahjuks võimalik pakkuda sihtrühmale igas maakonnas kõiki vajalikke rehabilitatsiooniteenuseid, kuna puuduvad vajalikud ressursid. Sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõige 1 näeb ette, et teenust on õigus saada lapsel, kellel on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, ning alla 18-aastasel lapsel, kelle KOV on tunnistanud abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja kellel on tuvastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadus (abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet). 2018. aastal suunati rehabilitatsiooniteenust saama kokku 5622 puudega või puuet taotlevat 0– 16-aastast. Riik võimaldab kuni 16-aastastele puudega lastele ja suure abivajadusega kuni 18- aastastele lastele kalendriaastas kuni 2580 euro ulatuses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Samuti pakutakse teenuse raames raske ja sügava puudega lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ning viiakse ellu nende hooldajatega seotud tegevusi. Teenuseid15 osutatakse nii individuaalselt kui grupis (v.a arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt). Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest. TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lastele, kellel esineb raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue või mõni muu puue. 220 Erivajadustega laste abivahenditeenus (SKA) Teenuse sisu on toetada erivajadusega lastele abivahendi soetamist. Abivahendi võimaldamise aluseks on puue või puudeta laste puhul eriarsti tõend. Abivahendi vajaduse tuvastab perearst, eriarst, füsioterapeut, tegevusterapeut, õde või rehabilitatsioonimeeskond. Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada inimese füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Abivahendite teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Abivahendi riigipoolse kompenseerimise aluseks on sotsiaalhoolekande seadus ja sotsiaalkaitseministri määrus nr 74. Puudega lastele võimaldatakse abivahendid 90%-lise soodustusega sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 lisas ehk abivahendite loetelus kehtestatud piirhindadest. Puudeta laps saab riigipoolset soodustust 50% ulatuses ainult eriarsti väljastatud tõendi alusel. Samuti on puudega ja puudeta lastele õigus taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis nimetatud loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist, omaosaluse vähendamist ja piirlimiidi suurendamist. 15 Teenuste täpne loetelu ja sisu kirjelduse https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf 17 Tegevusega 1.2.3 „Puudega laste teenused“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest Eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest vahendeid raske ja sügava puudega laste lapsehoiuteenuseks. Raske ja sügava puudega laste tugiteenuseid korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kohalikud omavalitsused, kes saavad selle ülesande täitmiseks riigieelarvest toetust. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. 2019. aastal kasutati riiklikke vahendeid lapsehoiuteenuseks 714 lapsele (577 raske ja 137 sügava puudega), tugiisikuteenuseks 726 lapsele (615 raske ja 111 sügava puudega), sotsiaaltranspordiks 692 lapsele (572 raske ja 220 sügava puudega), rehabilitatsiooniteenusteks 190 lapsele (143 raske ja 27 sügava puudega), nõustamisteenuseks 136 lapsele (110 raske ja 26 sügava puudega) ning muudeks raske või sügava puudega lastele ja nende peredele vajalikeks sotsiaalteenusteks 492 lapsele (393 raske ja 99 sügava puudega)16. Raske ja sügava puudega lastele osutati 2019. aastal teenuseid umbes 3,8 miljoni euro ulatuses. Raske ja sügava puudega lapsi oli 01.11.2019 seisuga 6723. Riik eraldab kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu raske ja sügava puudega laste tugiteenusteks igal aastal 2 650 000 eurot. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt raske ja sügava puudega laste arvuga, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite jäägi. Seejuures korrutatakse sügava puudega laste arv 4,62-ga. Lisaks toetusfondi vahenditele on kohalikel omavalitsustel raske ja sügava puudega laste tugiteenuste (tugiisiku teenus, lapsehoiuteenus ja toetava teenusena transporditeenus) tagamiseks kasutada ka ESF vahendid (TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“). ESF vahenditest on kohalikele omavalitsustele eraldatud aastateks 2021–2022 toetust kogumahus 13 600 000 eurot. Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine Oodatav tulemus: asendushoolduse pakkujad on asjakohaselt ette valmistatud ja toetatud, et pakkuda vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele nende vajadustele vastavat kvaliteetset hooldust eelkõige perepõhistel asendushoolduse vormidel. Elluastuvad noored on ette valmistatud ja toetatud iseseisvasse ellu astumisel. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaaliministeerium, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 Mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele 65,8% paigutatud laste osakaal kõigist 66% 68% 69% 70% (2019. a) asendushooldusele paigutatud lastest17 16 Sotsiaalministeerium, hoolekandestatistika (s-veeb) 17 Mõõdik näitab kui suur osakaal asendushooldusel viibivatest lastest on perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel (perekonnas hooldamisel ja eestkosteperes), perepõhist asendushooldust loetakse lapse heaolu ja arengut paremini toetavaks kui asutusepõhist institutsionaalset hooldust (asenduskoduteenust). Kavandatavatest poliitikamuudatustest lähtuvalt on ette näha 18 Allikas: Sotsiaalministeerium 56 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine (SoM) Teenuse raames suunab ja koordineerib Sotsiaalministeerium asendushoolduse tugiteenuste ja - koolituste pakkumist, võttes arvesse asendushoolduses toimuvaid muudatusi. Tegevuste tulemuslikkuse väljaselgitamiseks ning tegevuste jätkamise planeerimiseks peale TAT lõppu tehakse tegevuste lõpphindamised. Asendushooldusteenuseid arendatakse ja osutatakse ESFi TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest. 295 Asendushoolduse korraldamise ja arendamise teenus (SKA) Teenuse eesmärk on parandada asendushoolduse kvaliteeti, arendada asendushoolduse ettevalmistust, tugi- ja järelhooldusteenuseid ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu, samuti arendada ja katsetada lühiajaliselt perepõhise asendushoolduse osutamist kriisiolukordades ning suuremat hoolt vajavatele (nt käitumishäiretega) lastele. Teenuse raames tagatakse vajalik ettevalmistus ja tugiteenused asendushoolduse pakkujatele ning toetatakse asendushoolduse kvaliteedi parandamist, sh järelevalve tõhustamise kaudu. Kavandatavate tegevustega toetatakse asendushoolduselt lahkuvate noorte paremat toimetulekut, sotsiaalset lõimitust kogukonnaga ning aktiivset osalemist tööturul. Selleks arendatakse ja korraldatakse ESFi TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest asendushoolduselt ellu astuvatele noortele toetavaid teenuseid. Eesmärkide saavutamiseks kujundati 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega ümber senised asendushoolduse valdkonna teenused ning muudeti asendushooldusteenuste korralduse ja rahastamise süsteemi. Muudatustega suurendati kohalike omavalitsuste rolli ja motivatsiooni, et tagada lastele kvaliteetne ja eelkõige perepõhine hooldus. SKA ülesanne on asendus- ja järelhoolduse korraldamisel panustada valdkonna arendamisse, osaleda tegevuslubade andjana ja järelevalve tegijana ning pakkuda teenuseosutajatele tugiteenuseid ja pidada hooldusperede registrit. Lisaks on SKA ülesanne hooldusperedeks soovijate sobivuse hindamine ja ettevalmistamine. SKA jätkab ka vastavalt perekonnaseaduse 11. jaos sätestatud regulatsioonile lapsendamise korraldamist ning tagab perede ettevalmistamise, hindamise ja toetamise, samuti sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) lapsendajate registri pidamise. 2020. aastast liikus TAI-st SKA-sse ESF-i TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest teavitustegevuste elluviimine, et suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu ja teadlikkust perepõhisest asendushooldusest. 136 Asendushooldusspetsialistide ja -perede pädevuse suurendamine (TAI) Tervise Arengu Instituut korraldab täiendkoolitusi last vahetult kasvatavatele isikutele ning pakub ja töötab välja koolitusi asendushooldusspetsialistidele, hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele. Tegevusi rahastatakse nii riigieelarvest kui ESF-i vahenditest, et tagada ühetaoline ettevalmistus ja tugi last vahetult kasvatavatele isikutele. indikaatori muutust, kuivõrd asendushooldusvormid alates 2018. aastast muutuvad (tekib juurde perepõhine asendushooldusvorm perekodu, mis kasvab välja peresarnasest asenduskoduteenusest). 19 Tegevusega 1.2.4 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse edendamine“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest Eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarve toetusfondist asendus- ja järelhooldusteenuse toetust, mida kohalikud omavalitsused saavad kasutada asendus- ja järelhooldusteenuste osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks. Asendus- ja järelhooldusteenus on 2018. aastast kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad sotsiaalteenused, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine, lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena ning täisealiste asendushooldusel viibinud isikute iseseisva toimetuleku ja õpingute toetamine. Asendus- ja järelhooldusteenust rahastati riigieelarve kohalike omavalitsuste toetusfondi kaudu 2020. aastal summas 18 430 852 eurot. 01.01.2018 jõustusid SHS-i muudatused, mis puudutasid asendus- ja järelhooldusteenust ning selle korraldamise ja rahastamise süsteemi. Muudatused lähtusid vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika rohelises raamatus käsitletud probleemidest ja väljapakutud lahendustest. Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline raamat nägi ette kolm eesmärki, mida muudatusega saavutada püütakse: suurendada perepõhise asendushoolduse osatähtsust, parandad asendushoolduse kvaliteeti tervikuna, tõhustada asendushoolduselt elluastumise ettevalmistust ja järelhooldust. Perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamiseks loodi asendushoolduse rahastamise skeem, mis motiveerib laste paigutamist pigem hooldusperre kui asutusse. Seadusemuudatusega sätestati kvaliteedipõhimõtted, mida iga teenuseosutaja peab sotsiaalteenust osutades järgima. Samuti parandab teenuse kvaliteeti ja lihtsustab kohalike omavalitsuste tööd lapsele sobiva pere leidmisel 2018. aastal loodud hooldusperede register, kuhu SKA kannab ühetaoliselt ettevalmistatud ja hinnatud hoolduspered. Asendushoolduselt elluastujatele loodi alates 2018. aastast uus järelhooldusteenus, mida on õigus saada eelnevalt asendushooldusel viibinud õppivatel noortel kuni 25-aastaseks saamiseni. Uus regulatsioon kohtleb võrdselt noori, kes on saanud asendushooldusteenust erinevatel viisidel ning aitab luua noorele soodsad ja paindlikud tingimused edasi õppimiseks, pannes kohalikele omavalitsustele kohustuse pakkuda noorele eluaset, isiklike kulude katmist ja vajaduspõhiseid tugiteenuseid või toetusi. Nimetatud teenuse puhul on oluline arvestada iga noore individuaalsete vajadustega ja seeläbi pakkuda talle parimat teenust. Asendus- ja järelhooldusteenuse finantseerimise aluseks on SHS § 156 lõige 3⁴. Vahendid jaotatakse omavalitsuste vahel asendus- ja järelhooldusel olevate laste arvu alusel. Toetust anti 2020. aastal olenevalt teenusest ca 9900 kuni 23 800 eurot lapse kohta: järelhooldusel ca 9900 eurot, hooldusperes asendushooldusel ca 19 800 eurot, asenduskodus asendushooldusel ca 22 800 eurot ja perekodus asendushooldusel ca 23 800 eurot. Teenuse kvaliteedi ja asendushooldusel viibivate laste heaolu parandamiseks jõustus 2020. aastal muudatus, millega vähendati asendus- ja perekodus asendushooldusel olevate laste maksimaalset arvu ühes peres kaheksalt lapselt kuuele lapsele. 2020. aasta juulikuust kahekordistati hooldusperede minimaalse toetamise kohustust – ühe lapse hooldamisel tuleb kohalikel omavalitsustel hooldusperet toetada igakuiselt vähemalt poole töötasu alammäära ulatuses. Riigikogu menetluses on sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muudatused (295 SE), millega parandatakse asendushooldusteenust osutavate perevanemate sotsiaalseid garantiisid, võimaldades nendega edaspidi sõlmida lisaks käsunduslepingule ka töölepingu. 20 Lisaks ühtlustatakse järelhooldusteenuse saamise tingimusi ning laiendatakse kohalike omavalitsuste võimalust järelhooldusteenuse rahastamiseks toetusfondi vahendite arvelt. Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine 0–7-aastastele lastele Oodatav tulemus: lapsehoiukohtade loomise eesmärk on suurendada lapsevanemate osalemist tööturul, lähtudes lapse ja pere (eri)vajadustest, nt hoiukohad erivajadustega lastele, ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad (õhtu-, öö- ja nädalavahetuse hoid) jt. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 0–2-aastaste laste osakaal asutusekeskses 32,8% lapsehoius 34,5% 35,0% 35,5% 35,5% (2019. a) Allikas: Statistikaamet Lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast lapsehoiu ja/või puudega laste tugiteenuse 71,95% 65% 65% 65% 65% saamise algust on tööturul (2017. a) Allikas: Sotsiaalministeerium 109 Toetus lapsehoiukohtade loomiseks ja teenusepakkumise toetamiseks 0–7-aastastele lastele (SoM) Avatud taotlusvooru kaudu luuakse uusi lapsehoiukohti. Toimunud on kaks avatud taotlusvooru, kus esimeses voorus anti toetust tegelike kulude alusel ja teises voorus ühikuhinna alusel (fikseeritud summa ühe lapse kohta ühes kuus). Fookuses on eriilmeliste lapsehoiukohtade loomine, millega toetatakse näiteks ebatraditsioonilistel aegadel avatud hoidusid. Uusi lapsehoiukohti luuakse ESF-i meetme „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ vahenditest. Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav sotsiaalkaitsesüsteem Meetme eesmärk: tagatud on perede materiaalne kindlustatus ning töö- ja pereelu ühitamine, misläbi paranevad laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaated. Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste väljamaksmine Oodatav tulemus Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2021 2022 2023 2024 21 Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju 0–17- aastaste laste absoluutse vaesuse 78% väheneb väheneb väheneb väheneb vähendamisele, %18 (2018. a) Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitis 14,1 19,9% 21,9% 23,9% 24,9% (esmakordsed määramised), %19 (2019) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 203 Elatisabi (SKA) Elatisabi on toetus lapse eest üksi last kasvatavale vanemale juhul, kui lapse teine vanem ei osale lapse kasvatamise protsessis. Elatisabi maksmise aluseks on perehüvitiste seaduse (PHS) 4. peatükk. Alates 01.01.2017 kehtiva PHS-i alusel on õigus elatisabile alaealisel lapsel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on 100 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest lapse elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse või hagi tagamise määruse tegemisest arvates. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on võlgniku makstud elatise summa. Praeguse regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik elatisabi saada nendel lastel, kelle võlgnikust vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Täitemenetluse seadustiku kohaselt pankrotimenetluse alustamisega täitemenetlus lõppeb, mis tähendab seda, et ka lapsel ei ole enam võimalik täitemenetluseaegset elatisabi saada. Pankrotimenetlus ja sellele tihtipeale järgnev kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid ning lapsel puudub sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saada. 2018. aastal koostati väljatöötamiskavatus, milles otsiti lahendusi riigipoolse elatisabi maksmiseks ka pankrotimenetluse korral. Eesmärk on koostada seaduseelnõu ja aastaks 2022 tagada ka pankrotimenetluse korral riigipoolne elatisabi tasumine. 204 Vanemahüvitis (SKA) Vanemahüvitise peamine eesmärk on lapse sündimisel säilitada riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Hüvitise maksmise aluseks on PHS 3. peatükk. Kulud vanemahüvitisele suurenevad saajate arvu kasvu ja keskmise palga kasvust tuleneva hüvitise suurenemise tõttu. 2020. aasta prognoosi koostamisel on arvestatud 16 824 hüvitise saajaga (2018. a tegelik oli 17 009 saajat, 2019. a prognoos 17 040 saajat) ning keskmise hüvitisega 1376,4 eurot (2019. a 1282 eurot). Hüvitise suuruse arvutamise aluseks on taotleja ühe kalendrikuu keskmine tulu, mis arvutati kuni 1. septembrini 2019 hüvitise õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu jagamisel kalendrikuudega (välja arvatakse aeg, mil isik oli vabastatud töövõimetuslehe alusel). Alates 1. septembrist 2019 muudeti vanemahüvitise arvutamise aluseid nii, et hüvitise suuruse arvutamise aluseks on raseduseelse (ehk üheksa kuu tagune) 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulu keskmine. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu alusel ja 18 Mõõdik näitab osakaalu, mille võrra on 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr väiksem siireteta (peretoetused ja vanemahüvitis) absoluutse vaesuse määrast. 19 Mõõdik näitab meeste osakaalu isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitist (esmakordsed määramised). 22 Sotsiaalkindlustusamet avaldab suuruse oma kodulehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. 2020. aastal on maksimaalse hüvitise arvutamise aluseks olev kalendrikuu tulu 1182,70 eurot (2019. a 1106,60 eurot), millest tulenevalt on maksimaalse hüvitise suurus 3548,10 eurot kuus (2019. a 3319,80). Isikud, kellel eelmisel kalendriaastal tulu puudus, saavad hüvitist vanemahüvitise määras, mis kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Hüvitise määr ei või olla väiksem kehtivast määrast ega eelmise kalendriaasta kehtinud kuupalga alammäärast ega kõrgem kehtivast kuupalga alammäärast. 2021. aastal on hüvitise määr 584 eurot (2020. a 540 eurot). Isikutele, kelle töötasu alusel arvutatud hüvitise suurus jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, määratakse hüvitis töötasu alammääras, mis 2021. aastal on 584 eurot. 2018. aasta 1. märtsil jõustunud vanemahüvitise valemi muudatus mõjutab vanemahüvitise kogukulu (ca kahe miljoni euro ulatuses), sest varasema hüvitise määra asemel vähendatakse nüüd vanemahüvitist samaaegse töötamise korral vaid juhul, kui teenitav tulu ületab poolt hüvitise ülempiiri. 2020. aastal on lubatud teenida tulu 1774,05 eurot (2019. a 1659,90 eurot). Samas kaasneb muudatusega eeldatavalt täiendava maksutulu laekumine, sest uus valem soosib vanemate osalust tööturul. Mõningase kulude kokkuhoiu toob kaasa ka vanemahüvitise arvestusperioodi muudatus, mis jõustus 1. septembril 2019. Kuigi isikutele, kellel on õigus vanemahüvitisele enne nimetatud kuupäeva, makstakse vanemahüvitist juba eelnevalt välja arvutatud perioodi alusel, puudutab muudatus kõiki neid, kellel tekkis vanemahüvitise saamise õigus pärast 1. septembrit 2019. Kulusid suurendab 01.07.2020 lisanduv uus vanemahüvitise liik – täiendav vanemahüvitis isale, millele kohaldatakse vanemahüvitise määramise ja maksmise sätteid. Prognoosimise teeb keeruliseks asjaolu, et alates 01.07.2020 saab vanemahüvitist peatada ja jätkata kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitise saamise periood ei tohi olla lühem kui üks kalendrikuu. Muutub hüvitise saamise kord lapse emale, kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele, ning lapsendajale, eestkostjale või hoolduspere vanemale. Hüvitis määratakse 545 päevaks. 01.04.2022 jõustuvate muudatuste tulemusena liidetakse vanemapuhkuste skeemi rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning selle tulemusena luuakse vanemapuhkus, millel on individuaalselt emadele ja isadele mõeldud puhkuseosa (emapuhkus ja isapuhkus). Samuti liidetakse sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja lapsehooldustasu üheks vanemahüvitiseks, mis jaguneb ema vanemahüvitiseks, isa vanemahüvitiseks ja jagatavaks vanemahüvitiseks. Vanemhüvitise maksmise periood pikeneb 605 päevani ning vanemahüvitist saab päevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Selline paindlik süsteem teeb prognoosimise keeruliseks. 205 Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse (SKA) Teenus hõlmab sotsiaalmaksu maksmist alla 3-aastast last hooldavale vanemale ning eraldisi kogumispensioni fondi alla 3-aastast last kasvatava vanema eest. Täiendava sissemakse tegemine II pensionisambasse kuni 3-aastast last kasvatava vanema eest toimub kogumispensionide seaduse alusel. Sissemakse suuruseks on 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu arvutab ning sissemakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet. 2020. aastal on prognoositav isikute arv 38 798 ning 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustavast tulust 50,02 eurot. 206 Peretoetused (SKA) Teenuse raames makstakse sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab teenus ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetust. 23 Peretoetuste maksmise aluseks on PHS 2. peatükk. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta, kui sünnib üks laps või sünnivad kaksikud. Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 1000 eurot lapse kohta ning alates 2018. aasta 1. märtsist täiendavat toetust 1000 eurot kuus ühele lapsevanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Lapsendamistoetuse suurus on 320 eurot. Alates 2019. aastast on lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele 60 eurot ning kolmandale ja igale järgnevale lapsele 100 eurot kuus. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on lasterikka peretoetuse suuruseks alates 2017. aasta 1. juulist 300 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus. Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse kuni 3-aastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule 38,36 eurot iga kuni 3- aastase lapse kohta. Peres, kus kasvab kuni 3-aastane laps ja veel 3- kuni 8-aastaseid lapsi, makstakse ühele vanemale iga kuu 19,18 eurot iga 3- kuni 8-aastase lapse kohta. Kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt 3-aastast lapsetoetust saavat last, makstakse ühele vanemale iga 3- kuni 8-aastase lapse kohta 19,18 eurot. Alates 01.09.2019 lõpetati lapsehooldustasu maksmine ning selle vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi. Alates 01.09.2019 makstakse lapsehooldustasu tähtaja lõpuni või maksimaalselt kuni 31.08.2024 vaid neile lapsevanematele, kellel oli selleks õigus 31.08.2019 seisuga. Üksikvanema lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse 19,18 euro ulatuses lapse kohta, kui lapse sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta või vanem on kuulutatud tagaotsitavaks. Eestkostel oleva lapse toetuse suurus on 240 eurot. Ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetuse maksmine toimub kaitseväeteenistuse seaduse § 54 alusel. Kaitseministeeriumi valitsemisalas planeeritud ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetuse maksab välja Sotsiaalkindlustusamet. 2021. aasta aprillis jõustuva seadusemuudatusega laiendatakse peretoetuste maksmist ka Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivatele noortele ja nende vanematele. 207 Lapsepuhkuste tasu (SKA) Lapsepuhkuse tasu hõlmab lapse toitmise vaheaja tasu, isapuhkuse tasu, täiendavaid lapsepuhkuse päevi ning pikendatud põhipuhkust. Lapsepuhkuste tasu maksmise aluseks on töölepingu seadus. Riik maksab vastavalt taotlusele emale, isale, hoolduspere vanemale või eestkostjale puhkusetasu 3–6 tööpäeva sõltuvalt kuni 14-aastaste laste arvust peres. Alates 2013. aastast hüvitatakse täiendavad lapsepuhkuse päevad alampalga alusel. Prognoositav saajate arv 2020. aastal on 53 550. 2020. aastal on lapsepuhkuse tasu määr 27,70 eurot päevas 8-tunnise tööpäevaga töötamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 5 alusel tasutakse riigieelarvest vaheajad töös kuni 1,5-aastase lapse toitmiseks keskmise töötasu ulatuses. Alates 01.01.2013 kuni 30.06.2020 oli isal õigus saada kokku kümme tööpäeva isapuhkust. Isapuhkuse planeerimisel on arvestatud keskmise palga prognoosiga. Isade keskmise palga prognoos 2020. aastal on 1737 eurot. Prognoositav saajate arv 2020. aastal on 3639 isikut. Alates 01.07.2020 asendus senine kümne tööpäeva pikkune isapuhkus 30-päevase isapuhkusega, mille ajal saamata jäänud töötasu hüvitatakse uue isa täiendava vanemahüvitise läbi. Alates 01.04.2022 on lapsepuhkusele õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50% protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurusest. 210 Õppelaenu kustutamine lapse sünni korral ning raske ja sügava puudega laste vanematele (SKA) 24 Teenuse raames võtab riik üle õppelaenu kohustuse riigitagatise ulatuses. Õppelaenu kustutamise aluseks on õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenu kustutamiseks lapse sünni korral mõeldud kulu väheneb saajate arvu vähenemise tõttu. 211 Puudega lapse sotsiaaltoetus (SKA) Teenuse eesmärk on toetada puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi, hinnata inimese terviseseisundit ja terviseseisundiga seotud toimetulekut igapäevaeluga hakkamasaamisel, lihtsustada puude raskusastme tõendamist puudega inimesele ettenähtud õiguste kasutamisel ja soodustuste saamisel, hüvitada puudest tingitud lisakulud ja toetada rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusi. Kuni 16-aastase puudega lapse toetuse ja vanaduspensioniealise puudega inimese toetuse suurus sõltub puude raskusastmest, st mida raskem on puue, seda suurem on toetus. Seejuures on kuni 16-aastase puudega lapse toetus oluliselt suurem, kui see on vanaduspensioniealisel inimesel. Toetuse maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ning see arvutatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast. Alates 01.01.2020 on keskmise puudega lapse toetus 138,80 eurot, raske puudega lapse toetus 161,60 eurot ning sügava puudega lapse toetus 241,65 eurot. Arendustegevuse eesmärk on kliendi kasutajamugavuse ja teenusekogemuse suurendamise kaudu kasutada kulutõhusamalt klientide ning asutuse aja-, ruumi- ja tööjõuressursse. Puudega laste ja nende perede abistamiseks on oluline, et vajalik abi oleks sotsiaaltoetuste ja teenuste kaudu kättesaadav. Seetõttu on tehtud ja tehakse ka edaspidi muudatusi laste puude raskusastme taotlemise vormis ning igapäevastes tööprotsessides. 01.05.2020 muudeti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust. See võimaldab harvikhaigustega lastele, kellel on täiendavad lisakulud, mida on vaja katta puude tekkimise ennetamiseks, maksta puudega lapse toetust 161,60 eurot. Samuti on võimaldatud püsiva muutumatu seisundiga lastel tuvastada puude raskusaste 16- aastaseks saamiseni, mis vähendab nii klientide kui SKA dokumentide menetlemise koormust. 212 Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (SKA) Lisapuhkepäevade tasu maksmise aluseks on töölepingu seaduse § 63, mille alusel tasutakse puudega lapse vanema, hooldaja või eestkostja igakuise tasulise puhkepäeva kulud keskmise töötasu ulatuses. 25 Programmi eelarve 26 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud, kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete muudatusi kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes. 27 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu. Laste ja perede programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, programmi elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine. Juhtkomisjoni teenindab Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril lastekaitse nõukogule arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS). Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega. Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades. Kaasamine Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu. Lastekaitse nõukogu tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad Sotsiaalmisteeriumist, Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist, Justiitsministeeriumist, Siseministeeriumist ja Rahandusministeeriumist. Lisaks osalevad lastekaitse nõukogu töös üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindaja ning vabaühenduste esindajad. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Laste ja perede programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:  Tööturuprogramm käsitleb ühisosana tööõiguse regulatsiooni ning paindlike töövormide teemat, mis on otseses seoses töö ja pereelu ühitamise ning lapsehoiu- ja vanemahüvitise korraldusega.  Sotsiaalkindlustuse programm hõlmab riiklikke sotsiaalkindlustushüvitisi, mis aitavad katta laste kasvatamise kulusid, ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavate toetuste paketti, mille osaks on puudega lapse toetus.  Hoolekandeprogramm käsitleb rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenuseid, mille osaks on ka laste teenuste vastav korraldus.  Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub töö-, era- ja pereelus osalemiseks kõigile ühiskonnagruppidele võrdsete võimaluste loomisele. Laste ja perede programmi seos teiste arengukavadega: 28  Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üks alaeesmärk on laste ja noorte turvaline areng, samuti käsitletakse tervist toetava keskkonna kujundamist ning tervislike eluviiside soodustamist.  Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni ning kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni elluviimist.  Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb universaalse ennetuse vaatenurgast lastele ja peredele suunatud tõenduspõhiseid programme, nt käitumisoskuste mäng VEPA, aktiivseid eluhoiakuid kujundav programm SPIN, lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja perede juhtumikorralduse mudel MARAC, samuti alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise põhimõtete juurutamist õigussüsteemis ning õigus- ja lastekaitsesüsteemi koostöö tugevdamist.  Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 eesmärk on vähendada ja ennetada alaealistega seotud vägivalda, perevägivalda ja inimkaubandust.  Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 käsitleb lapsehoiuteenuste kättesaadavuse tagamist suuremates linnapiirkondades. Seirekorraldus Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu, mille ülesanded on:  juhtida arengukava ja programmide elluviimist;  teha programmi koostamisel ettepanekuid;  osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;  täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava20 prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete21 valdkondliku komisjoni22 ülesandeid: o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks; o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused; o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele vastavaks; o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine; o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.23 Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis). Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele teadmiseks võtmiseks ning Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 30. aprilliks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 20 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/ 21 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/ 22 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001 23 Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 29 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“ Lisa 6 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1 arengukava Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm (TE01) Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav Elluviimise periood 2021–2024 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Terviseamet (TA) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) vajalike tervise alusandmete koondamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu Keskkonnaministeerium (KKM) keskkonnaplaneeringute tervisesõbralikumaks muutmise ja keskkonnasaaste vähendamise kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) toodete ja teenuste ohutuse kaudu Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) peamiselt inimeste teadlikkuse ja oskuste suurendamise kaudu 1 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 on läbinud Vabariigi Valitsuse arutelu ning saadetud aruteluks Riigikogule: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/74ac2981-2360-412a-b586-caf667e66191 1 Programmi eesmärk ja seosed teiste programmidega Tervist toetava keskkonna programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks. Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidest lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi eesmärgi saavutamiseks. Tervist toetava keskkonna programm toetab tulemusvaldkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist (tabel 1). Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja nende saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava alaeesmärkidest Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Tervist toetavad valikud Tervist toetav keskkond Inimkeskne tervishoid Programmi eesmärk ehk rahvastiku Programmi eesmärk ehk Programmi eesmärk ehk tervise arengukava 2020–2030 rahvastiku tervise arengukava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärk 1: 2020–2030 alaeesmärk 2: 2020–2030 alaeesmärk 3: Tervise edendamiseks, Kõikide Eesti elanike Inimeste vajadustele ja riskikäitumise vähendamiseks ja elukeskkond on muutunud ootustele vastavad, ohutud, elukaare üleselt tervisenäitajate tervist toetavamaks ning teave kvaliteetsed tervise- ja parandamiseks on inimestel võimalikest keskkonnast sotsiaalteenused, mis aitavad vajalikud toetavad võrgustikud, tulenevatest terviseriskidest ja vähendada enneaegset võimalused ja oskused teha tervist nende vähendamise viisidest suremust, lisada tervena toetavaid valikuid olenemata on õigel ajal kergelt elatud eluaastaid, vähendada vanusest, sissetulekust, kättesaadav. tervise ebavõrdsust, toetavad haridustasemest või elukohast. krooniliste haigustega elamist Lihtsalt mõistetav tervisealane ning on elanikkonnale võrdselt teave, vajalikud teenused ja tooted kättesaadavad. on kõigile kättesaadavad. 2 Olukorra lühianalüüs Inimese terviseseisund kujuneb geenide, inimese tehtavate valikute ja elustiili ning ümbritseva keskkonna koosmõjus. Inimest ümbritsev keskkond mõjutab tehtavaid valikuid, käitumist ja terviseseisundit sageli enam kui seda tajutakse. Elukeskkonda võivad mõjutada nähtavad või nähtamatud, peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest pärinevad (keemilised, füüsikalised, bioloogilised) ohutegurid, kuid ohutegurid võivad pärineda ka looduslikest allikatest (nt päikese UV-kiirgus, radionukliidid joogivees, sinivetikad suplusvees, mürgised seened ja taimed). Eelnimetatud ohuteguritega puutub inimene kokku vahetu kontakti, õhu, vee või toidu kaudu. Samuti võib kokkupuude ohuteguritega toimuda teiste inimeste või loomade kaudu. Rahvusvaheliste hinnangute kohaselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt seotud elukeskkonnast tulenevate teguritega. Eestis on teatud tegureid uuritud2, kuid puudub terviklik ülevaade elukeskkonna tegurite mõjust ja nendest tingitud tervisekaotusest. Selline olukord on osaliselt tingitud asjaolust, et Eestis pole elukeskkonna erinevate tegurite väärtuste mõõtmisi ajas ja ruumis piisavalt tehtud, aga ka sellest, et metoodiliselt on keeruline hinnata inimese kokkupuudet erinevate teguritega ning seostada elukeskkonna tegureid terviseprobleemidega (nt allergiad, närvikahjustused, kasvajad), mis üldjuhul avalduvad oluliselt hiljem pärast kokkupuudet. Võib siiski eeldada, et see ei erine oluliselt rahvusvahelistest hinnangutest. Tervist toetava keskkonna eesmärkide täitmisel peetakse eelkõige silmas keskkonnatervishoiu tegevuste elluviimist. Keskkonnatervishoid on rahvatervishoiu haru, mis tegeleb inimese tervist otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnategurite ja ohutegurite tervisemõju hindamisega ning terviseriskide ohjamise ja ennetamisega. Suur osa tervist toetava keskkonna eesmärkide saavutamisel on elukeskkonna kujundamisel, mis aitab tervisemõjusid varajases staadiumis ennetada ja vältida. Arukas ruumiline planeerimine on üks olulisemaid aspekte elukeskkonna kujundamisel. Planeeringute ja ehitusprojektide abil on võimalik luua eeltingimused tervist toetava elukeskkonna loomiseks. Nende abil saab reguleerida õhusaaste, müra, joogivee, radooni jt ohutegurite ilmnemist. Kemikaaliohutus on keskkonnatervishoiu üks osa, mis hõlmab kemikaale kogu nende elutsükli vältel tootmisest jäätmekäitluseni, kui on vaja tagada ohutus inimese tervisele, keskkonnale ja varale. Suur mõju kemikaaliohutusele on Euroopa Liidu regulatsioonidel, mille eesmärkide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu on oluline aktiivselt osaleda Euroopa Liidu tasandi ja regionaalsetes kemikaaliohutuse poliitika koostööalgatustes. Ohtlikud kemikaalid põhjustavad kogu eluea jooksul inimesega kokkupuutel tervisehäireid ja mittenakkuslikke haigusi. Eesmärk on vähendada ohtlike kemikaalide negatiivset mõju tervisele ja keskkonnale, kasutades kemikaale keskkonnale ja inimestele ohutul viisil3.. Samuti on kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamisel resistentsus biotsiidide (nt desinfektsioonivahendite) toimeainetele4, 5. Eestis on üle saja keemiatööstusettevõtte. Keemiatööstusest umbes pool asub Ida-Virumaal, kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal.6 Viimastel aastatel on Eesti SKPst suhteliselt püsivalt umbes 1% tulnud just keemiatööstusest, suur osa toodangust läheb ekspordiks3, 7. 2 Orru, H et al. 2010. Peened osakesed välisõhus ja neist tuleneva tervisemõju hindamine Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas ja Pärnus. Eesti Arst 2010; 89(4):242−250 3 Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf 4 Assessment of the Antibiotic Resistance Effects of Biocides, SCENIHR, 2009 5 Confronting the clinical relevance of biocide induced antibiotic resistance 6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium. 2018. aasta majandusülevaade. 2019 7 Statistikaamet 3 Keemiaettevõtted vastutavad kemikaalide käitlemise eest kogu tarneahelas kuni jäätmetena kõrvaldamiseni ja taaskasutamiseni. Eesti ettevõtetele on jätkuvalt keerukas tulla toime turul konkurentsivõime säilitamisega, kohaneda kliimamuutuste eesmärkidega, parandada kemikaalide ja toodete registreerimiseks esitatud teabe kvaliteeti, asendada ohtlikud kemikaalid ohutumate alternatiividega ning maandada tootmisel ja kasutamisel tekkivaid riske. Tööstusettevõtete jaoks on hea kvaliteediga keemiaalane teave võtmetähtsusega, kuna suurendab avalike andmete usaldusväärsust ja aitab kaasa kemikaalide ohutule kasutamisele. Euroopa Liidu turul olevate kemikaalide omaduste ja riskide hindamist juhib ja koordineerib Euroopa Kemikaaliamet, kuid hindamine tugineb suurel määral liikmesriikide ekspertide hinnangutele. Tootjad ja importijad vastutavad turul olevate kemikaalide kohta tõese ja piisava teabe olemasolu eest, Terviseamet hindab koos teiste liikmesriikide pädevate asutustega teabe nõuetele vastavust ning vajaduse korral soovitab ja töötab välja meetmeid kemikaalide kasutamisel tekkivate riskide vähendamiseks. Terviseameti jaoks on tõsine katsumus tagada ohtlike kemikaalide kokkupuute, kasutusala ja riskijuhtimise meetmete hindamiseks pädevate ekspertide ja nõustajate olemasolu. Terviseamet hindas aastatel 2013–2019 ühenduse hindamisplaani raames ainete 4,4’-MDI, põlevkivibituumeni ja MDI isomeeride segu omadusi ja kasutamisest tulenevaid riske ning otsustas riskide reguleerimiseks vajalike meetmete üle. CLP määruse kohaselt koostas Terviseamet aastatel 2018–2020 toimiku taimekaitsevahendi toimeaine metribusiin kohta ning esitas Euroopa Kemikaaliametile ettepaneku kehtestada EL-is ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus. Terviseamet tegeleb biotsiidide hindamisega ning lubade ja registreerimistunnistuste väljastamisega. Biotsiidimääruse (BPR) kohaste riiklike ja EL-i biotsiidilubade arv kasvab, samas väheneb üleminekuperioodil registreerimistunnistuste arv. Biotsiidimääruse kohaste loataotluste esitamise aeg on seotud toimeaine heakskiitmise kuupäevaga. Praegu on toimeainete heakskiitmised ootele jäetud, kuna 2017. aastal jõustus Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/2100, mille alusel tuleb hinnata ka toimeaine endokriinseid häireid põhjustavaid omadusi. Terviseameti riiklikud kasutajatoed nõustavad kemikaaliohutuses kehtivatest nõuetest erinevaid sihtrühmi, eelkõige Eesti väikeettevõtteid, kuid ka avalikkust. REACH kasutajatoe poole pöördutakse kemikaalide importimist ja ainete registreerimist puudutavates küsimustes. CLP kasutajatoe suurim küsimuste hulk (kuni 2/3) puudutab ohtlikest segudest teavitamist. BPR kasutajatoe poole pöördujad on ettevõtjad (peamiselt biotsiidi tootjad ja levitajad), kes küsivad nõu, millised on seadusest tulenevad nõuded ja kohustused biotsiidi turustamisel ja kasutamisel. Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäev läbi kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui tervishoiutöötajatele, helistamine on anonüümne. Mürgistusinfoliinile pöördumiste arv nii kemikaalidest, ravimitest kui loodusest pärit mürkainetest põhjustatud mürgistuste tõttu kasvab, samas väheneb Eesti Haigekassa andmetel tervishoiuteenuse osutajate poole pöördunud mürgistuspatsientide arv. Iga teine kõne infoliinile on tehtud kuni 4-aastase (k.a) lapsega toimunud mürgistuse tõttu. Alates 2018.aastast on suurenenud järk-järgult mürgistused 4-aastastel lastel, mistõttu 2020.aastast tasub liigitada enam ohtlikuks vanuseks mitte ainult „kuni 3-aastased“ vaid ka „kuni 4-aastased“ lapsed. Mujal maailmas hinnatakse enam ohtlikuks vanuseks mürgistuste toimumisel „kuni 5-aastased“ laste vanusegruppi (laste oraalse arengu faasis olevad lapsed).Igal aastal suureneb alla 1-aastaste laste mürgistuste arv. Mürgistusteabekeskus on alates 2018. aastast pidanud igakuiseid loenguid mürgistuste ennetamisest ASi Ida-Tallinna Keskhaigla perekoolis. 2019. ja 2020. aastal korraldati mürgistusennetusnädal. Enam kui 90% mürgistusõnnetustest toimub kodus, mistõttu said inimesed mürgistusi varasemate aastatega võrreldes sagedamini ka 2020. aasta eriolukorra ajal. 4 Iga teise kõne põhjuseks olev mürgiallikas on kemikaal, iga kolmas kõne tehakse ravimimürgistuse tõttu. Venekeelse elanikkonna jaoks on jätkuvalt murekohaks teenuse vähene kättesaadavus. 25% elanikkonna suhtarvu kohta on venekeelsete inimeste pöördumisi infoliinile üksnes 8–9%. Teenuste valdkonnas on viimastel aastatel fookuses iluteenused. Seoses valdkonna aktiivse arenguga on üha keerulisem eristada iluteenuseid tervishoiuteenustest. Teenuste iseloom muutub intensiivsemaks ning sellega suurenevad ka terviseriskid. Terviseamet on koostanud riskianalüüsid keskkonnatervishoiu, teenuste ohutuse, kemikaali- ja tooteohutuse valdkonnas. Riskianalüüsid aitavad maandada ohuteguritega seotud riske ja tõhustada järelevalvet. Enam keskendutakse eri sektorite keskkonnatervishoiu probleemide ennetamisele riskihindamise kontekstis. Planeerimise protsessides võetakse inimese tervist ja terviseriske arvesse rohkem kui varem ning rakendatakse vastavaid meetmeid võimalike tervisemõjude vältimiseks ja ohjamiseks. Sõltumata saavutatud edusammudest ja positiivsetest muutustest on terviseriskide hindamise temaatika veel lapsekingades ja vajab edasist juurutamist. Elanikkonna kindlustamine ohutu joogiveega on üks keskkonnatervishoiu prioriteete. Terviseameti viimastel andmetel (2019. a) kasutab 87,3% elanikest ühisveevärgi vett, ülejäänud osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur- ja salvkaevudest. 99,2% ühisveevärgi tarbijatest saab kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Suurem osa mittevastavustest on seotud indikaatornäitajatega (nt raud), mis ei kujuta terviseohtu. Suured investeeringud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ja arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste tervisele ohutu ja kvaliteetne joogivesi. Kuna Euroopa Liidu investeeringud veetaristusse ei ole igavesed ning keskkonna saastekoormus kasvab, on järgmise perioodi lahendamist vajav probleem säilitada tervisele ohutu joogivee kvaliteet. Ligikaudu 12,7% elanikkonnast tarbib vett allikatest, mille üle ei tehta riiklikku järelevalvet ja mille kvaliteedi kohta andmed puuduvad. Seetõttu on viimastel aastatel tähelepanu pööratud peale suurte veevärkide ka erakaevude ja eraveevärkide vee kvaliteedile. Uuringud näitavad veekvaliteedi ebastabiilsust ja kasutajate nõustamise vajadust. Teatud Eesti piirkondades on looduslik radionukliidide sisaldus suhteliselt suur. Välja on töötatud metoodika joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamiseks. Metoodika kasutamine annab vastuse selle kohta, kui põhjendatud on joogivee puhastamine radionukliididest. Tulevikus tuleb joogivee ohutuse tagamisel keskenduda kliimamuutustega kaasnevatele mõjudele, tööstuslikku päritolu endokriinsüsteemi kahjustavatele kemikaalidele, ravimijäätmetele ja mikroplastile. Joogivee ohutuse järelevalve peab muutuma riskihindamisel põhinevaks, et veekäitluse kulusid optimeerida ja suunata ressursid joogiveeahela kriitilistele punktidele. Suplusvee kvaliteet on Eestis aastate jooksul olnud stabiilne ja hea, kuid probleemiks on pidevalt vähenevate avalike supluskohtade arv. Supluskohtade arvu vähenemine on tingitud kohalike omavalitsuste ja supluskohtade omanike vähesest huvist supluskohta asutada. Kuigi suplusvee kvaliteet on hea, on ette heidetud liiga rangete nõuete rakendamist randade korrashoiu tagamiseks. Aastast aastasse ametlike suplusrandade osakaal vähenes ning üldsust ei kaasatud piisavalt supluskoha avamise protsessi. Hiljuti jõustunud regulatsiooni alusel on võimalik olukorda parandada ning kohustada koos üldsusega avalike supluskohtade asutamist. Eesmärk on tagada elanikele võimalikult palju avalikke supluskohti, kus suplusvesi vastab nõuetele ja toimub pidev vee kvaliteedi seire. Ujulate ja veekeskuste peamine probleem on hoida kloori sisaldus nõutud tasemel. Selle saavutamise peamine pärssiv tegur on vajakajäämine ujujate isiklikus hügieenis. Hügieenialase teadlikkuse suurendamisega on vaja tegeleda ka edaspidi. 5 Välisõhu saaste on olulisim keskkonnatervishoiu risk, mille ohjamisega tuleb tegeleda. Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel sureb Eestis hinnanguliselt 500 inimest enneaegselt õhusaastest (PM 2,5) tingitud mõjude tõttu. Maapinnalähedane osoon põhjustab pikaajalisel kokkupuutel Eestis hinnanguliselt keskmiselt 134 varajast surma aastas, see teeb kokku 1287 kaotatud eluaastat aastas. Maapinnalähedase osooni mõjul tekkivad sotsiaalmajanduslikud väliskulud on hinnanguliselt 240 miljonit eurot aastas varajase suremuse ja 1,2 miljonit eurot hospitaliseerimiste tõttu8. Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu tulemused näitavad, et Ida-Virumaa elanike terviseseisund on mitme näitaja poolest halvem kui mujal Eestis ja selle peamine põhjus on põlevkivisektorist lähtuv õhusaaste. Ida-Virumaa vajab selles osas kaalukaid lahendusi, kuidas sotsiaalmajanduslikku olukorda pingestamata välisõhu saastet piirkonnas vähendada. Lisaks vajavad tähelepanu linnade ja kasvavate sadamate (nt Muuga) müra ja õhusaaste (sh ebameeldiv lõhn) probleemid. 2017. aasta seisuga kannatab Eestis kõrgete müratasemete käes üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Hinnanguliselt on Eestis 196 400 inimest mõjutatud pikaajalisest suurest (> 50 dB) öisest autoliikluse mürast.9 WHO soovitus öise müra kohta on < 40 dB, et ennetada öise müra ebasoodsaid tervisemõjusid10. Euroopa Keskkonnaagentuuri 2019. aasta raporti kohaselt11 on müra tervisemõjusid varem pigem alahinnatud, mida Terviseameti andmetel kinnitab ka müraga seotud kaebuste ja pöördumiste kasv. Siseõhu kvaliteedi tagamiseks on vaja üle vaadata sisekliima ohutegurid ning kaasajastada õigusruumi, et projekteerimisel ja ehitamisel võetaks meetmeid terviseriskide maandamiseks. Päikesekiirguse (nii UVA- kui UVB-kiirguse) eest kaitsmise vajadus tuleb selgelt välja statistikast. Kui vaadata andmeid alates 1968. aastast, on haigestumus naha mittemelanoomi tüüpi nahavähki Tervise Arengu Instituudi andmetel kasvanud. Haigestumine on kasvanud ka lähiminevikus – 2008. aastal oli elanikkonna suremuskordaja 61,6, 2017. aastal 100,7 ja 2018. aastal 96,6.12 Naha mittemelanoomi haigestumise kohta on tehtud märksa vähem uuringuid võrreldes nahamelanoomiga. Olulisemad töös olevad tegevused  Haiguse COVID-19 leviku ohjamine Eestis on olnud 2020. aastal põhitegevuseks ja sellega tuleb tõenäoliselt arvestada kui põhitegevusega kuni 2021. aasta keskpaigani.  Rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine on pooleli. Eelnõu eesmärk on asendada kehtiv rahvatervise seadus uue tervikseadusega, et luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks.  Biomonitooringu eesmärkide, prioriteetide ja tegevusplaani kokkuleppimine ning biomonitooringu käivitamine, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest erinevate kemikaalidega keskkonnas ning nende tervisemõjust Eesti elanikele.  Uue joogivee direktiivi ülevõtmise ja rakendamisega seotud tegevused, sealhulgas riskihindamisel põhineva lähenemise juurutamine Eestis; vee terviseohutuse infosüsteemi kaasajastamine.  Mitteioniseeriva kiirguse elukeskkonna terviseohutuse nõuete kaasajastamine, samuti avalikkusele teema selgitamine. 8 Maapinnalähedase osooni õhusaaste ekspositsiooni analüüs ja tervisemõjude hinnang: http://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/6284/3/Orru2016.pdf 9 https://www.eea.europa.eu/themes/human/noise/noise-fact-sheets/noise-country-fact-sheets-2019/estonia 10 http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0017/43316/E92845.pdf 11 https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-noise-in-europe 12 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus/ 6  Põlevkivisektori tervisemõju projektide lõpetamine, tervisemõju hindamine ja leevendusmeetmete pakkumine.  Kliimamuutustega kaasnevate tervisemõjude hindamine ja leevendusmeetmete väljatöötamine, näiteks siirutajate kaudu levivate haiguste seire laiendamine kliimamuutuste mõju seisukohast ja parasiitide riski maandamine, eeskätt pinnavett kasutavates veevärkides, samuti sinivetikate toksiinide ohu kindlakstegemine.  Inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlike kemikaalide ja biotsiidide hindamine ning tegevused, mis toetavad ohutu käitlemise tagamise kaudu negatiivse mõju vähendamist. Kemikaaliohutust puudutava teabe olemasolu ja kättesaadavuse parandamine ning teadlikkuse suurendamine.  Mürgistusõnnetuste peamise sihtrühma (väikelaste vanemad) koolitamine nii eesti- kui vene keeles.  Mürgistusstatistika analüüsi ja seire loomine.  Antidootide kasutamise halduse ja seire kaasajastamine.  Tarbija tervisele suurema riskiga ilu- ja isikuteenuste seiramine ning tegevused, mis toetavad võimaliku negatiivse mõju vähendamist. Iluteenuseid puudutava teabe olemasolu ja kättesaadavuse parandamine, tarbijate ja teenusepakkujate teadlikkuse suurendamine. Programmi mõõdikud Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Teenuste puhul on mõõdikud esitatud üksnes programmi lisas 1. Programmiüleselt mõõdetakse tulemuslikkust järgmise mõõdikuga: Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta13 Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut 1612 1600 1600 1550 1500 1450 (2017) Programmi meetmed, tegevused ja teenused Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul konkreetseid teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine Meede koosneb neljast tegevusest. Nendest esimesse on koondatud teenused, mis on vajalikud tervist toetava keskkonna poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks eri valdkondades, sektorites 13 Mõõdik kajastab keskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arvu (ingl disability-adjusted life years – DALY) 100 000 elaniku kohta. Keskkonnana mõeldakse selle näitaja puhul nii seda osa keskkonnast, mida saab mõjutada Sotsiaalministeerium (nt töökeskkond, joogivesi, käte pesemine, koolide, hooldekodude ja lasteaedade nõuded jne), kui ka väliskeskkonda (välisõhk, radoon looduses jne), mida mõjutab pigem Keskkonnaministeerium või nt ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (eluhoonete ehitusnõuded jne). 7 ja tasanditel, samuti innovatsiooni edendamiseks tervisevaldkonnas. Ülejäänud kolm tegevust aitavad edendada kemikaaliohutust, keskkonnast tulenevaid terviseriske ning toodete ja teenuste ohutust ja riske. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb14 Allikas: Eurostat 247,3 247,3 247,3 247,3 236,4 225,5 (2017) Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Oodatav tulemus Tõendusel ja teadmistel põhineva tervikliku keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamise ning tervist toetava keskkonna edendamise poliitika on kokku lepitud, kõik osapooled (üle riigi ja kohalikul tasandil; avalik, era- ja kolmas sektor; eri valdkonnad) on teadlikud valdkonna arengusuundadest ja oma rollist ning kokkulepitud tegevusi viiakse eesmärgipäraselt ellu. Probleemide lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada teiste valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas. Otsitakse kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripära arvestavaid eelnevalt rakendamata või oluliselt muudetud lahendusi. Tegevuse elluviimisel on vaja:  uuendada õigusraamistikku selliselt, et see soodustaks terviseriskide vähendamist, tervist toetava keskkonna edendamist ja innovatsiooni, ning viia ellu selle rakendamiseks vajalikke abistavaid sekkumisi;  parandada keskkonnast tulenevate terviseriskide tõenduspõhise hindamise ja riskide maandamise sekkumiste väljatöötamiseks vajalike andmete kvaliteeti, kättesaadavust ja koostoimet;  edendada innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi ja oskusi tervist toetava keskkonna loomise, arendamise ja kättesaadavaks tegemise võimalustest;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajate teadlikkust rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist. Tõhusa koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Tervise säilimist ja paranemist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ning elluviimine korraldatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah Jah Jah Jah Jah Jah (2019) 14 Välditava suremuse kontseptsioon põhineb sellel, et teatavaid surmajuhtumeid (konkreetsete vanuserühmade ja RHK klassifikatsioonis määratletud haiguste puhul) saaks vältida selliste sekkumiste abil, mis keskenduvad tervisemõjuritele, sh käitumine ja elustiil, ning arvestatud on sotsiaalmajanduslikku seisundit ja keskkonnategureid. Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 000 elaniku kohta. 8 Teenused ja nende sisu kirjeldus15 97 Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) Tervis sõltub olulisel määral elukeskkonnast. Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks ja arendamiseks tuleb välja töötada kaasaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja kolmanda sektoriga neid rakendada. Põhiliselt hõlmab see kemikaaliseadust, biotsiidiseadust, veeseadust ja rahvatervishoiu seadust ning nende rakendusakte. Poliitika kujundamisel lähtutakse sellest, et: 1) meid ümbritsev tehislik ja looduslik keskkond on tervist ja tervislikke valikuid toetav; 2) teave keskkonna terviseriskidest on õigel ajal ja võimalikult lihtsalt kättesaadav ning 3) elanikel on vajalikud oskused ja teadmised seda teavet kasutada. Järgmisel paaril aastal keskendutakse rahvatervishoiu seaduse ja selle rakendusaktide uuendamisele ja rakendamisele. Samuti on plaanis välja arendada inimese biomonitooringu võrgustik Eestis, et tulevikus oleks olemas parem teadmine inimeste kokkupuutest kemikaalidega. Uudse ohtliku nakkushaiguse COVID-19 pandeemia on toonud esile elukeskkonna olulisuse nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes. Järgnevatel aastatel on poliitikakujundamisel vaja keskenduda sellele, et avalikes kohtades oleksid kättesaadavad kätepesuvõimalused ja kvaliteetsed desinfitseerimisvahendid, paraneksid inimeste ja tööandjate oskused elukeskkonna muutmisel selliseks, et keskkonnast tingitud haiguste levik oleks viidud miinimumini. Samuti on oluline tõhustada Terviseameti füüsika- ja keemialaboreid, et muu hulgas oleks vajaduse korral võimalus hinnata haigustekitajate stabiilsust ja levikut keskkonnast tulenevalt. Tegevus 1.1.2. Vee, välis- ja siseõhuga (sh sisekliima) ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskide hindamine ning vähendamine Oodatav tulemus Elanikkonna juurdepääs puhtale joogiveele on suurenenud, oskused ja võimalused joogi- ja suplusveest tulenevaid terviseriske hinnata on paranenud. Mitteioniseeriva kiirguse terviseriskid on maandatud ja neid on elanikkonnale selgitatud. Keskkonnamüra on ohjatud ning pikaajalise suure müra käes viibivate elanike arv on vähenenud. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  kaasajastada vee seisundi seiret ning saadud tulemuste põhjal teha tarbijatele kergesti mõistetav teave kättesaadavaks;  töötada välja joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamise metoodika ning parandada ja rakendada vajalikke hindamisoskusi;  suurendada juurdepääsu tervisele ohutule joogiveele ja uuendada riskide hindamise põhimõtteid;  terviseriskide hindamise ja seire süsteemi kaasajastamine ja tõhustamine õhu, müra ja kiirguse vallas tähendab eelkõige ennetusmeetmete tõhusamat kasutamist ja riskihindamisel põhineva lähenemise juurutamist (nt hinnatakse terviseriske ja leitakse leevendusmeetmeid varajase planeerimise etappides), samuti tõenduspõhiste uuringute tegemist (ohutegurite parem seostamine tervisemõjudega, et valida sobivaimad meetmed);  välisõhu hea kvaliteedi tagamiseks jätkub õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames saasteainete seire riiklikes seirejaamades, kuid lisanduvad ka suuremat saastust põhjustavate ettevõtete seirejaamade andmed, mis on avalikult jälgitavad;  parandada eri sihtrühmade terviseriskide hindamise oskusi ja võimalusi;  teha õhku, müra ja kiirgust puudutav info inimestele kergesti mõistetavaks ja kättesaadavaks. 15 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 9 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal on stabiilne Allikas: Terviseamet 99,3% 99,4% 99,5% 99,5% 99,5% 99,5% (2019) Kvaliteetse veega basseinide osakaal suureneb Allikas: Terviseamet 89% 90% 91% 92% 93% 94% (2019) Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ või „heaks“, on stabiilne Allikas: Terviseamet 87% 87% 90% 90% 90% 90% (2019) Teenused ja nende sisu kirjeldus16 143 Vee terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet korraldab elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee seiret ning teeb riiklikku järelevalvet, sealhulgas reageerib veega seotud ohuolukordadele, kogub ja avalikustab vee kvaliteedinõuetele vastavuse andmeid, tegeleb nõustamisega ning teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel. Lisaks eelnevale osutab Terviseamet joogiveeuuringute referentteenust. Terviseamet on vee terviseohutuse infosüsteemi volitatud kasutaja. Teenuse aluseks on rahvatervise seadus ja veeseadus ning nendega seotud õigusaktid. Eesti õigusesse tuleb lähiajal üle võtta uus joogivee direktiiv, mis käsitleb elanikkonna joogiveele juurdepääsu tagamise parandamist, joogiveega kokkupuutuvaid kontaktmaterjale, uute joogivee parameetrite määramist ja joogivee ohutuse riskihindamist. Joogivee ohutuse järelevalve läheb samm-sammult üle riskipõhisele lähenemisele, mis on praeguse süsteemiga võrreldes jätkusuutlikum. Süsteemi rakendamine eeldab kogu joogivee valdkonna osapoolte koostööd. Vee seisundi andmete kvaliteedi parandamiseks on kavandatud revideerida vee terviseohutuse infosüsteemi (VTI). Arendamisel on kaardirakenduse moodul, mis hõlbustab andmete kättesaadavust avalikkusele. Suplusrandade ja ujulate andmed on avalikud Maa-ameti kaardirakendustes ja Terviseameti kodulehel aktiivse kaardina. Suplusrannad kaardil on eraldatavad EL-i kvaliteediklassidena. Kaardil on võimalik näha suplusrandade piire ja seirepunkte. Suplusrandade andmete all on link avaliku VTI viimaste veeproovide tulemustele. Ka järelevalve all olevate ujulate andmete kaardikihil on link avaliku VTI viimaste veeanalüüside tulemustele. Edaspidi on kavas luua joogiveekäitleja jaoks võimalus sisestada joogivee kontrollikava, et kõik andmed oleksid ühes kohas ja VTI võiks saata automaatteavitusi, kui tähtajad saabuvad (nt kui joogivee kontrollkava on kooskõlastatud, siis tähtajad meelde tuletada). Analoogsed lahendused saavad olema ka supluskoha omanikele seirekalendri kooskõlastamisel. Loodusliku mineraalvee valdkonnas on võimalik, et seoses Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust, tekib vajadus Ühendkuningriigi loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluste läbiviimise osas. 279 Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine (TA) Terviseamet, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab/hindab strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel), hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele 16 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 10 (planeerimisseaduse alusel), väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi (elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse alusel) ning korraldab riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle, samuti hindab nii sise- kui väliskeskkonnast tuleneda võivaid terviseriske, nõustab osapooli nendel teemadel ning annab soovitusi rakendada leevendusmeetmeid. Sagedusloaga seonduvate tervisekaitsealaste uuringute ja kooskõlastuste maht on viimase nelja aasta jooksul mitu korda kasvanud, samuti on kasvanud elanikkonna küsimused ja hirmud 5G tehnoloogia juurutamise ning elektromagnetkiirguse mõju suurenemise ees. Seetõttu tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata asjakohastele ennetusmeetmetele, samuti tõenduspõhisele kommunikatsioonile. Lähiaja suuremad tegevused sel suunal eeldavad tervisekaitsealaste tingimuste (kooskõlastuste) väljastamise arvutusliku metoodika ülevaatamist ja valdkonna pädevate teadlaste ja/või teadusorganisatsioone kaasamist. Tegevuste tulemusel on valdkonna terviseriskide hindamise põhimõtted aja- ja asjakohastatud ning tervisekaitset puudutav kommunikatsioon on senisest selgem. Kuna viimastel aastatel on mürakaebuste arv suurenenud, tuleb senisest suuremat tähelepanu pöörata riiklike müranormide ülevaatamisele, arendada müraalast koostööd asjaomaste ametkondade (nt Keskkonnaamet, Maanteeamet) vahel ja suurendada valdkonna teadlikkust kohalikes omavalitsustes (nt mürakaartide koostamine). Samuti tuleb müraprobleeme ennetada ruumilises planeerimises (nt üld- ja detailplaneeringud, keskkonnamõju hinnangud jms) nende eri etappides. Tegevuste tulemusel väheneb nende elanike arv, keda kõrged müratasemed mõjutavad. Viimastel aastatel on Terviseamet põlevkivi kasutamise riikliku arengukava raames teostanud suuremahulisi projekte, millest „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ ja „Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumitest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“ lõppesid 2020 ning perioodiks 2021–2024 on plaanitud projektid „Laste sünniregistri andmete uuring ning nende vanemate küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega“ ja „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“. Lisaks on kliimamuutustega kohanemise arengukava raames plaanitud projektid „Parasiitide riski maandamine, eeskätt pinnavett kasutavates veevärkides (eriti tulvaperioodidel) ja sinivetikate toksiinide ohu kindlakstegemine“ ja „Siirutajate kaudu levivate haiguste seire laiendamine kliimamuutuste mõju seisukohast“. Lisaks sellele koostab Terviseamet vastavalt vajadusele keskkonnatervishoiu valdkonnas suuremahulisi terviseriski hinnanguid, mis on põhjendatud riiklikust või suurest avalikust huvist. Näiteks, viimastel aastatel on koostatud ravimuda terviseohutuse riskianalüüs, riskianalüüs siseõhu keemiliste ainete piirnormide väljatöötamiseks ning analüüs elavhõbeda ja arseeni mõju kohta inimeste tervisele. Suuremahulised riskihinnangud koostatakse nii väliskeskkonna kui sisekeskkonna kohta. Riskihindamise järel koostatakse meetmete kava, millel on praktiline tähendus ehk see on suunatud konkreetsele tegevusele riski maandamiseks või elimineerimiseks. Riski hindamise raames antakse kohalikele omavalitsustele, elanikkonnale ja teistele ametiasutustele soovitusi kuidas riski olukorras käituda. 11 Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine Oodatav tulemus Teadlikkus kemikaaliohutusest on suurenenud, kemikaalide valest kasutamisest tingitud mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arv on vähenenud ning teave tervisele ohtlikest kemikaalidest, nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest on kättesaadav. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  sektorite ja sidusrühmade vahelise partnerluse tugevdamiseks uuendada ja parandada koostöömudeleid, et suurendada sidusrühmade ja üldsuse kaasatust, huvi ja teadlikkust, samuti luua tingimused tootearenduseks ja innovatsiooniks;  edendada koostööd teadusuuringute ja biomonitooringu vallas ning arvestada nende tulemustega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil;  soodustada ohtlike kemikaalide ohutumate alternatiividega asendamist ja parima tehnoloogia kasutamist;  analüüsida tootearendust ja innovatsiooni soodustavaid võimalusi;  pakkuda kergesti mõistetavat teavet kemikaalide tervisemõju ja selle vältimise tõhusate sekkumiste kohta;  nüüdisajastada (muuta riskipõhiseks) järelevalvepõhimõtted ning edendada koostööd teiste liikmesriikidega. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Suureneb kemikaale, sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 25% 60% 60% 65% 70% 75% (2019) Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 25% 60% 65% 70% 75% 80% (2019) Teenused ja nende sisu kirjeldus17 85 Terviseriskide hindamise võimekuse parendamine (SoM) Järgmisel neljal aastal on põhirõhk hea laboritava (good laboratory practice) kvaliteedisüsteemi tagamisel. Seda rakendatakse kemikaalide tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul. Uuritavad kemikaalid võivad kuuluda näiteks ravimite, biotsiidide, veterinaarravimite, kosmeetikatoodete, taimekaitsevahendite või toidu koostisesse. Hea laboritava kvaliteedisüsteemi nõue testidele/analüüsidele on kohustuslik biotsiidide ja nende toimeainete hindamiseks esitatava teabe puhul. Hea laboritava nõuetele vastavust saab hinnata üksnes hea laboritava kontrollasutus. 151 Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi taotlemine (TA) Terviseamet pädeva asutusena korraldab biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamist: biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine. Teenuse aluseks on biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, detergendimäärus EÜ nr 648/2004 ning nendega seotud õigusaktid. 17 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 12 Biotsiidi turustamiseks ja kasutamiseks on vaja taotleda Terviseametilt biotsiidi registreerimistunnistust või biotsiidi luba. Registreerimistunnistuse või biotsiidi loa taotluse saab esitada isik, kes vastutab biotsiidi turulelaskmise eest teatavas liikmesriigis või liidus. Enne loa väljastamist hinnatakse biotsiidi ohutust ja tõhusust. Kui detergent sisaldab pindaktiivseid aineid, mille täieliku aeroobse biolagunduvuse tase on madalam kui detergendimääruse III lisas sätestatud, võivad pindaktiivseid aineid sisaldavate tööstuslike või asutuslike detergentide ning/või tööstuslike või asutuslike detergentide pindaktiivsete ainete tootjad taotleda erandi tegemist. 152 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine (TA) REACH, CLP, BPR, PIC Eesti pädeva asutusena osaleb Terviseamet koostöös komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega ELi regulatsioonide muutmisettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises. Koostöös Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste väljatöötamises. Hinnatakse tööstuse poolt kogutud teabe täielikkust, asjakohasust ja piisavust ning kemikaali kasutamisega seotud riske, vajaduse korral nõutakse lisateavet ja/või tehakse ettepanek rakendada regulatiivset riskiohje meedet. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatakse oma pädevuse piires kemikaalide (sh biotsiidide ja detergentide) käitlejaid ja teisi sidusrühmi. Teenuse korraldamise aluseks on kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ nr 1907/2006, CLP- määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, PIC määrus (EL) nr 649/2012 ning nendega seotud õigusaktid, samuti keemiarelvade keelustamise konventsioon. 2021 - 2024. aastal hinnatakse biotsiide, biotsiidipere ning tooteid ja biotsiidi toimeaineid Euroopa Liidus vastavalt kokkulepitavale tegevuskavale. Aastatel 2021–2024 koostatakse klassifikatsiooni ühtlustamise ettepanek taimekaitsevahendi toimeaine kaltsiumkarbiid ja potentsiaalse reproduktiivtoksilise aine dietüüloksalaat kohta. Jätkuvad 2020. aastal täiendatud taimekaitsevahendi toimeaine metribusiin klassifikatsiooni ühtlustamise ettepanekuga seotud järeltegevused. Kemikaaliohutust reguleerivate EL määruste pädeva asutusena jätkub töö Euroopa Komisjoni ja ECHAt REACH-, CLP- ja BPR-määruste rakendamist puudutavates küsimustes nõustavates ekspertgruppides ja komiteedes. ECHA liikmesriikide komitee liikmena osaletakse EL turul olevate registreeritud ainete toimikute hindamises k.a katsetamisettepanekute menetlemises, väga ohtlike ainete identifitseerimise ettepanekute koostamises, ainete autoriseerimisloetellu lisamises (XIV lisa) ja ühenduse esialgse hindamisplaani koostamises. ECHA riskihindamise komitee töös osaletakse klassifikatsiooni harmoneerimise ettepanekutes, autoriseerimistaotlustes ja piirangute ettepanekutes esitatud teabe kohta ECHA arvamuse koostamisel. 164 Mürgistusteabealane nõustamine ja teadlikkuse tõstmine (TA) Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakonda tehtud visiitide arvu, samuti vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumisi, tervisekahjustusi ja suremust. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale, koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase andmebaasi andmeid. Mürgistusteabealase info kättesaadavuse tagamise teenuse kohustus 13 tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklist 45, detergentide määruse artikli 9 punktist 3, biotsiidimääruse artiklist 73 ja kosmeetikamääruse artikli 13 lõikest 6. Mürgistusteabe haldamise teenuse osa on ka elanikkonna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ning tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike antidootide varu moodustamiseks andmete andmine ja põhimõtete väljatöötamises osalemine, antidootide varu ladustamine ja käitlemine, samuti antidootide varu uuendamine, jaotamine ja säilitamine ning väljastamise korraldamine, mida soetatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 57 alusel. Antidootide varu (elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide kogumi) haldab Terviseamet, kes määrab varu loetelu, kogused ja jaotuse. Eesti Haigekassa osaleb varu hankeprotsessi korraldamises vastavalt mürgistusteabekeskuse hankeplaanile. Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine Oodatav tulemus Tootjate ja teenuseosutajate teadlikkus oma kohustustest ohutuse tagamisel on paranenud, info kohustustest on kergelt kättesaadav, elanikkonna teadlikkus toodete ja teenuste ohutusest ning võimalikest terviseriskidest on suurenenud. Vähenenud on vigastused ja mürgistused, mis on seostatavad toodete või teenuste ohutuse või vale kasutusega. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  nüüdisajastada inimeste tervise kaitseks kehtestatud nõuded ja korraldus;  teha nõuete järgimist abistav teave teenuseosutajatele lihtsamalt kättesaadavaks ja mõistetavaks;  muuta järelevalve ennetavaks ja riske hindavaks;  suurendada inimeste teadlikkust toodete märgistest, teenustele kehtivatest nõuetest, võimalikest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Suureneb kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 70% 70% 70% 80% 80% 80% (2019) Suureneb ilusalongide osakaal, kes puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet 79% 80% 80% 81% 81% 82% (2019) Suureneb tervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste osakaal kontrollitud haridusasutustest Allikas: Terviseamet 78% 78% 78% 79% 79% 80% (2019) Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste osakaal kontrollitud sotsiaalasutustest on stabiiline Allikas: Terviseamet 63% 63% 63% 63% 63% 64% (2019) Teenused ja nende sisu kirjeldus18 153 Toodete terviseohutuse edendamine (TA) 18 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 14 Kosmeetika ja tubakatoodete valdkonna Eesti pädeva asutusena osaleb terviseamet koostöös komisjoni, teiste liikmesriikide pädevate asutustega EL regulatsioonide muutmisettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete välja töötamises. Koostöös Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti seadusandluse ja strateegiliste dokumentide ning otsuste välja töötamises. Teenuse korraldamise aluseks on toote nõuetele vastavuse seadus, rahvatervise seadus, kosmeetikamäärus EÜ 1223/2009, kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ nr 1907/2006, CLP- määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, detergendimäärus EL 648/2004, PIC määrus EL nr 649/2012, atmosfääriõhu kaitse seadus, tubakaseadus ning nendega seotud õigusaktid. Kosmeetikatoodete pädeva asutuse tegevustena hallatakse ja kasutatakse ettevõtete poolt kosmeetikatoodete kohta esitatud teavet, tehakse koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, et ohjata teatud kosmeetikatoodetest ja nende komponentidest tekkida võivaid terviseriske, kogutakse ja menetletakse kosmeetikatoodetest ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga seotud juhtumeid ning nõustatakse kosmeetika ja selles olevate ainete osas ettevõtteid ja tarbijaid. Tubakatoodete pädeva asutuse tegevustena avaldatakse teavituste info, vaadeldakse turul toimuvat, antakse eksperthinnangud ning nõustatakse järelevalveasutusi erinevates tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete küsimuses. Samamoodi nõustatakse pädevuse piires tubakatoodete ja nendega seotud toodete käitlejaid ning eraisikuid. Lähiaastatel on plaanis tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete osas, seoses uudsete toodete turule tulekuga, põhjalikumate materjalide leidmine ning toodete võimalike tervisemõjude osas hinnangute ja seisukohtade kujundamine ja sellest lähtuvalt õigusaktidesse muudatusettepanekute tegemine ja õigusaktide muutmine. Terviseamet korraldab ja teostab kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Teenuse osutamiseks kasutatakse järgmisi infosüsteeme: RAPEX, ICSMS, EU-CEG, CPNP ja Interact Portaal. Igal aastal avastab ja kõrvaldab järelevalve turult ohtlikke tooteid. Väga väikeste ja väikeste ettevõtete arv kasvab pidevalt. Turul on uusi ettevõtteid, kellel puudub piisav teadlikkus nõuetest. Puudusi esineb rohkem väljastpoolt Euroopa Ühendust imporditavate toodete hulgas. Samuti puuduvad importijatel sageli teadmised nõuetest ning seetõttu on probleeme kohustuste täitmisega. Seega kavatseb Terviseamet tõhustada 2021-2024.a koostööd EMTA-ga ohtlike toodete turule sattumise tõkestamiseks ning järelevalvet importija juures kohustuste täitmise kontrollimiseks. Toodete märgistusel esineb meditsiinilisi ja muid väiteid, mis eksitavad tarbijaid ja mis seetõttu võivad ohustada tarbija tervist. Paljusid selliseid tooteid müüakse interneti kaudu. Kui järelevalve kosmeetikatoodete, biotsiidide ja kemikaalide üle läheb täies mahus üle Terviseametile, siis on plaanis töötada välja täiendavad meetmed järelevalve tõhusamaks läbiviimiseks internetikaubanduses. Terviseamet on koostöös ECHA ja teiste liikmesriikidega osalenud juba aastaid üle-euroopalistes järelevalveprojektides, mis toimuvad igal aastal. Aastateks 2021-2024.a on plaanis korraldada koolitusi ning jätkata järelevalve osas ühtse lähenemise juurutamist. Asutuse lõikes on järelevalve viidud üle riskihinnangul ja ohuprognoosil põhinevaks. Toodete ja kemikaalide osas on järelevalve muutunud suunatumaks, mis tähendab, et me leiame turult rohkem rikkumisi. Seda trendi on plaanis jätkata ja süvendada. Lähtudes COVID pandeemiaga tekkinud olukorrast on internetikaubandus muutunud üheks kõige tähtsamaks kaubandusvormiks. Seega järgnevatel aastatel keskendub järelevalve rohkem internetikaubanduse kontrollimisele ja seirele. Terviseamet osales Euroopa Komisjoni rahastatud tubakapoliitika valdkonna projektis JATC – Joint Action on Tobacco Control, mille üldine eesmärk oli toetada liikmesriike Tubakatoodete direktiivi nõuete täitmisel ning jätkab 2021-2023 aastatel osalusega jätkuprojektis. 15 145 Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet korraldab järelevalvet haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete täitmise üle, teeb sihtuuringuid, nõustab ja annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks ning väljastab hinnanguid lähtuvalt õigusaktidest (rahvatervise seadus, sotsiaalhoolekande seadus, koolieelsete lasteasutuste seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus). Riske hinnatakse ning järelevalve tervisekaitsenõuete täitmise üle põhineb riskianalüüsil. Riskide hindamisel arvestatakse asutuste sihtrühmi, esitatud kaebuste arvu ja eelnevaid järelevalve tulemusi. Lisaks riskianalüüsil põhinevale järelevalvele tehakse järelevalvet kaebuste põhja, samuti tehakse järelkontrolle, mille käigus kontrollitakse eelmisel kontrollimisel fikseeritud rikkumiste kõrvaldamist. Jätkub terviseohutuse hinnangute andmine haridus- ja sotsiaalasutuste juhtide esitatavate taotluste alusel. Sihtrühmade teadlikkuse suurendamiseks kirjutatakse juhendeid, mida muudetakse vastavalt olukorrale ja vajadusele. Valmib 2018–2019 tehtud sihtkontrolli „Koolide ja lasteaedade sisekliima, sealhulgas valgustustiheduse olukorra kaardistamine“ kokkuvõte, mille alusel antakse soovitusi kohalikele omavalitsustele. Jätkub järelevalvealane koostöö Sotsiaalkindlustusametiga. Institutsionaalse toitlustamise korralduse valdkonnas plaanitakse seirata olukorda sihtrühma küsitluste tegemisega. 154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse edendamine (TA) Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete (rahvatervise seaduse alusel), majutusteenuste hügieenitingimuste (turismiseaduse alusel) ja reisirongide tervisekaitsenõuete täitmise üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid. Kontrolliprioriteetide määramisel võetakse arvesse ettevõtete eripära ning varasemate kontrollide tulemusi. Eesmärk on hinnata teenustest tulenevaid terviseriske, nõustada teenusepakkujaid ja tarbijaid võimalikest ennetusmeetmetest ning seeläbi vähendada terviseriskide realiseerumist. Iluteenuste valdkonnas pakutakse pidevalt uusi intensiivsemaid esteetilisi protseduure. Paralleelselt kasvab ka avalikkuse huvi ning nõudlus selliste teenuste järele. Seda kinnitab nii iluteenuse pakkujate veebimonitooring kui ka Terviseametile saabuvate pöördumiste analüüs. Aastatel 2016–2018 Terviseametile saabunud päringute analüüs näitas, et iluteenustega seotud päringute arv kolme aastaga kolmekordistus. Nendest pöördumistest pool on seotud intensiivsete esteetiliste iluprotseduuridega. Intensiivsete protseduuride agressiivse iseloomuga on seotud suured terviseriskid. Sellest tulenevalt ning 2019. aasta riskianalüüsile tuginedes on iluteenuste valdkonnas planeeritud lähiaastatel teha suunatud järelevalvet intensiivsete iluteenuste pakkujate üle. 233 Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine (TA) Rahvatervise seaduse alusel keemiliste, mikrobioloogiliste, viroloogiliste ja parasitoloogiliste uuringute, füüsikaliste tegurite mõõtmine ja muude tervisekaitsetoimingute osutamine laborite võimekuse hoidmiseks ja riikliku järelevalve tagamiseks. 16 Programmi eelarve 17 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud, kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. Tervist toetava keskkonna programmi 2021. aasta teenuste olulisemad muudatused Vastavalt rahvastiku tervise arengukavale 2020-2030 kehtivad 2021. aastast tervisevaldkonnas uued programmid. Muutunud on programmide nimetused ja struktuur. Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete muudatusi kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes. 18 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise arengukava 2020– 2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. Programmi uuendatakse iga aasta esimese kahe kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon on aluseks järgmise aasta riigieelarve planeerimisel ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud programmi esmase versiooni RTA 2020–2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga aasta algul. Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020–2030 alaeesmärgi lahendusteede arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks ülevaate, tuues välja põhilised saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Vajaduse korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord Sotsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtutakse põhimõttest, et kaasatud oleksid eri osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see oluliselt mõjutab. Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise kokkuvõtte, RTA 2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervisevaldkond. Kaasamine Eri tasandite (üleriigiline, kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020– 2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari kaudu. Seminaril esitletakse RTA 2020–2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa), arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad tegurid. Regulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel. Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleemidega tegelemiseks. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu, majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisel. RTA 2020–2030 ja selle programmidega seotud teisi riiklikke arengukavasid ja strateegilisi eesmärke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020–2030 dokumendis. Seirekorraldus Iga aasta viimases kvartalis eri osapooltega toimuvaks ühiseks aruteluseminariks koostatakse programmipõhised rakendamise kokkuvõtted ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaade. RTA 2020– 2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel aastatel Statistikaameti juhtimislauale. 19 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“ Lisa 7 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1 arengukava Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm (TE02) Programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Elluviimise periood 2021–2024 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tervise Arengu Instituut (TAI) Eesti Haigekassa (EHK) peamiselt HIV, tuberkuloosi ja hepatiitide ravi ning tubakast loobumise nõustamise rahastamise kaudu Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) vajalike tervise alusandmete koondamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu Kultuuriministeerium (KUM) peamiselt tervisespordi edendamise kaudu Maaeluministeerium (MeM) peamiselt toiduohutuse kaudu Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) peamiselt inimeste teadlikkuse ja oskuste suurendamise kaudu 1 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 on läbinud Vabariigi Valitsuse arutelu ning saadetud aruteluks Riigikogule: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/74ac2981-2360-412a-b586-caf667e66191 1 Programmi eesmärk ja seosed teiste programmidega Tervist toetavate valikute programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks. Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidest lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi eesmärgi saavutamiseks. Tervist toetavate valikute programm toetab tulemusvaldkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist (tabel 1). Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja nende saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava eesmärkidest Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb. Tervist toetavad valikud Tervist toetav keskkond Inimkeskne tervishoid Programmi eesmärk ehk rahvastiku Programmi eesmärk ehk Programmi eesmärk ehk tervise arengukava 2020–2030 rahvastiku tervise rahvastiku tervise arengukava alaeesmärk 1: arengukava 2020–2030 2020–2030 alaeesmärk 3: alaeesmärk 2: Tervise edendamiseks, Inimeste vajadustele ja riskikäitumise vähendamiseks ja Kõikide Eesti elanike ootustele vastavad, ohutud, elukaare üleselt tervisenäitajate elukeskkond on muutunud kvaliteetsed tervise- ja parandamiseks on inimestel tervist toetavamaks ning sotsiaalteenused, mis aitavad vajalikud toetavad võrgustikud, teave võimalikest vähendada enneaegset võimalused ja oskused teha tervist keskkonnast tulenevatest suremust, lisada tervena elatud toetavaid valikuid olenemata terviseriskidest ja nende eluaastaid, vähendada tervise vanusest, sissetulekust, vähendamise viisidest on ebavõrdsust, toetavad haridustasemest või elukohast. õigel ajal kergelt krooniliste haigustega elamist Lihtsalt mõistetav tervisealane kättesaadav. ning on elanikkonnale võrdselt teave, vajalikud teenused ja tooted kättesaadavad. on kõigile kättesaadavad. 2 Olukorra lühianalüüs Keskmine eluiga pikeneb jätkuvalt ning läheneb kiirelt Euroopa Liidu keskmisele elueale, kuid erinevused on märkimisväärsed, kui võrrelda näitajat eri piirkondade, sugude, sissetulekute suuruse või haridustasemete vahel2. Erinevalt keskmisest elueast on tervena elatud eluea tõus pidurdunud, oleme jäänud umbes samale tasemele nagu olime aastal 2009, 2018. aastal see näitaja isegi langes3. Enneaegse haigestumuse ja suremuse peamised riskifaktorid on alkoholi liigtarvitamine, nikotiini tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähene füüsiline liikumine. Oma panuse annavad näitajatesse ka vaimse tervise probleemid, vigastused ja nakkushaigused. Enneaegse haigestumuse ja suremuse vähendamiseks tuleb elukeskkond ja eluviis muuta tervist toetavamaks. Alates 2018. aastast on esile kerkinud vaimse tervise probleemide ennetus ja ravi. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 23 640 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu, millest 34% moodustasid neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired, nt ärevushäired ja rasked stressireaktsioonid. Kokku käis psühhiaatri vastuvõtul 2019. aastal 94 603 inimest, kellest 9,6% moodustasid 0–14-aastased lapsed. Ka suitsiidsus on Eestis jätkuvalt suur. 2019. aastal hukkus suitsiidi tagajärjel 193 inimest, kellest 150 olid mehed. Märgatavalt on halvenenud 15-aastaste noorte vaimne tervis, kellest iga viies on aasta jooksul mõelnud enesetapule4. Tahtlike enesekahjustuste registreeritud juhtumeid oli 2019. aastal kokku 1582, enim oli haigestumisi enesevigastamise tõttu vanuserühmades 15–24 eluaastat (398 juhtu), aga sagedasti ka vanuses 25–34 (271 juhtu) ja 35–44 eluaastat (270 juhtu)5. Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta on aastatega vähenenud – kui 2008. aastal oli 102,4 juhtu 100 000 elaniku kohta, siis 2019. aastal oli see näitaja 59,26. Kuigi meeste vigastussuremus on aastate jooksul kiiremini vähenenud, on see endiselt 2,8 korda suurem kui naistel. Hoolimata näitaja paranemisest oli Eesti vigastussuremuse kordaja 2015. aastal EL-i keskmisest näitajast ligi 1,8 korda kõrgem. Kõigist vigastussurmadest moodustasid 2019. aastal 24,7% enesetapud, 18,3% juhuslikud mürgistused,12,7% alkoholimürgistused ning 14,6% juhuslikud kukkumised. Viimati nimetatute ennetamisega riigi tasandil süsteemselt ei tegeleta. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi on praeguseks rohkem kui pool Eesti rahvastikust ülemäärase kehakaaluga (ülekaalulised ja rasvunud isikud, kelle KMI on vähemalt 25)7, mis on suuresti tingitud tasakaalustamata toitumisest8, 9. Kui 2004. aastal oli Eesti täiskasvanud elanikest ülemäärase kehakaaluga veel 43,2% (meeste ja naiste näitajad olid vastavalt 45,9% ja 41,1%)10, siis 2018. aastal oli selliste isikute osakaal 50,7% (meestel ja naistel vastavalt 61% ja 43,7%)7. Meeste hulgas on ülemäärase kehakaalu kasv sagedasem kui naiste hulgas. Probleem ei ole üksnes täiskasvanute kehakaaluga. Iga neljas 1. klassi õpilane on Eestis 2 OECD/European Observatory on Health Systems and Policies (2019), Eesti: riigi terviseprofiil 2019, State of Health in the EU, OECD Publishing, Paris/European Observatory on Health Systems and Policies, Brussels. 3 Elame järjest kauem, aga tervena elatud aastad lühenevad. Statistikaamet; 2019: https://www.stat.ee/pressiteade-2019-105 4 Oja L, et al. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019 5 Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika; 2018 6 Surma põhjuste register. Tervise Arengu Insituut; 2019 7 Reile R, Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019. 8 Pitsi T, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017 9 Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Rahvastiku toitumise uuring 2014 http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/05Uuringud/05Uuringud__09RTU__a_Toidugrupid_paev/?tablelist=true&rxid=fb5cea29- 0eff-4757-8e27-0c9704f521e1 10 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__02TKU__04Liikumine/TKU40.px/table/tableViewLayout2/ 3 ülekaaluline või rasvunud11. Rahvastiku toitumise uuringu 2014. a andmetel algab kiire kaalutõus vahetult enne kooli: kui 2–5-aastaste hulgas on ülemäärase kehakaaluga lapsi 7%, siis 6–9- aastaste seas juba 31%. Tõus jätkub 10–13-aastaste seas (34%), kuid taandub pisut puberteedieas (24% 14–17-aastastel)12. Kehaline aktiivsus on oluline kogu elukaare jooksul, toetades nii vaimset kui füüsilist tervist ning aidates ennetada mitmeid kroonilisi haigusi, samuti ülekaalulisuse ja rasvumise teket. Lapseeas aitab kehaline aktiivsus kaasa organismi normaalsele arengule ja akadeemilisele võimekusele ning vanemas eas aitab muu hulgas säilitada lihastoonust ja liigeste liikuvust. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse kohaselt13 peaksid täiskasvanud vanuses 18–64 eluaastat tegelema vähemalt 150 minutit nädalas keskmise intensiivsusega või vähemalt 75 minutit nädalas suure intensiivsusega liikumisega, et vähendada mittenakkushaigustesse haigestumise riski. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal olid 2018. aastal vähemalt neljal korral nädalas kehaliselt aktiivsed 14,3% täiskasvanutest, sh 11,9% naistest ja 17,9% meestest.14 Laste puhul on trendiks vanemaks saades kehalise aktiivsuse vähenemine. Liikumissoovituste järgi peaksid lapsed aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2017/2018. õppeaasta uuringu andmetel liikus piisavalt aga vaid 16% 11−15- aastastest lastest (sh 17% poistest ja 14% tüdrukutest)15. Alkoholi tarbimine Eestis väheneb. Kui 2007. aastal tarbiti Eestis 14,8 liitrit absoluutalkoholi iga 15-aastase ja vanema elaniku kohta, siis aastaks 2016 oli see vähenenud 9,9 liitrini, kuid on nüüdseks taas kasvanud. 2019. aastal oli see näitaja 10,4 liitrit16. Siiski on Eesti alkoholi tarbimine tasemel, kus sellest tulenevad tervise- ja sotsiaalmajanduslikud kahjud on suured ning nendega kaasnevad kulud ületavad alkoholitööstuse toodetud tulu17. Otseselt alkoholist tingitud haiguste tõttu kaotatakse Eestis igal aastal üle 50 000 eluaasta, neli viiendikku sellest tervisekaost langeb meestele18. Ka regionaalselt on alkoholikahjud Eestis väga erinevalt jaotunud – näiteks suremus otseselt alkoholist tingitud haigustesse on Võrumaal kuus korda suurem kui Hiiumaal ja kaks korda suurem kui Harjumaal. Väga suure suremusega paistab silma ka Põlvamaa ning keskmisest suurem on suremus alkoholi tõttu Valgamaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal19. 40% 11–15- aastastest kooliõpilastest on elu jooksul tarvitanud alkoholi, viimase 30 päeva jooksul tarvitas alkoholi 16% 11–15-aastastest õpilastest. 18% 11–15-aastastest kooliõpilastest on olnud purjus vähemalt üks kord elu jooksul (sh 11-aastastest 3%, 13-aastastest 12% ja 15-aastastest 40%). Ligi kolmandikule (29%) õpilastest oli alkoholi pakkunud tema vanem. 11-aastastest mõnevõrra vähem (16%), 13-aastastest ligi veerandile (26%) ja 15-aastastest peaaegu poolele (45%) olid vanemad pakkunud kunagi alkoholi20. Nikotiini, sh tubaka tarbimine on oluliseks tervisekahjude põhjustajaks, mille tulemusena võivad muu hulgas kujuneda südame-veresoonkonnahaigused ja kopsuvähk. Nikotiin tekitab kergelt füüsilist ja vaimset sõltuvust, millest on raske vabaneda. 2018. aastal oli 17,2% elanikest igapäevasuitsetajad (2016. aastal 21,3%), sealhulgas 23,4% meestest (2016. aastal 30%) ja 11 Metsoja A, Nelis L, Nurk E. Euroopa laste rasvumise seire. WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Eesti 2015/2016. õa raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017 12 Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Rahvastiku toitumise uuring 2014. http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/05Uuringud/05Uuringud__09RTU__h_KMIkategooriad/RTU081.px/table/tableViewLayout2 /?rxid=fb5cea29-0eff-4757-8e27-0c9704f521e1 13 Global Recommendations on Physical Activity for Health. WHO; 2011 14 Reile R, Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019 15 Oja L, Piksööt J, Aasvee K, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019 16 Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut; Tallinn 2020 17 Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2018. Eesti Konjuktuuriinstituut; Tallinn 2018 18 The Institute for Health Metrics and Evaluation, The Global Health Data Exchange, 2020 19 Tervise Arengu Instituut, Surma põhuste register, 2017 20 Oja L, Piksööt J, Aasvee K, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019 4 12,9% naistest (2016. aastal 15,5%). Kõige rohkem suitsetajaid on alg- ja põhiharidusega inimeste hulgas (2018. aastal 29,9%). Peale traditsioonilise suitsetamise on Eestis levinud ka alternatiivsete tubakatoodete tarvitamine. 2018. aastal oli 16–64-aastastest elanikest vähemalt mõnel korral aastas kasutanud vesipiipu 12,6% (2016. aastal oli see näitaja 12,1%). Regulaarselt (vähemalt mõnel korral kuus) e-sigarette tarbivate isikute arv on Eestis püsinud suhteliselt stabiilne (2018. aastal tegi seda 16–64-aastastest Eesi elanikest 3,7%, 2016. aastal 3,8%). Kõige rohkem oli regulaarseid e-sigareti tarvitajaid 16–24-aastaste hulgas, 16,5% mehi ja 7,3% naisi (2016. aastal 11,0% mehi ja 4,8% naisi). Iga päev e-sigareti tarvitajate hulk on püsinud stabiilsena (nii 2016. kui 2018. aastal 1,5%)7. Kui vaadata e-sigarettide tarbimist teismeliste hulgas, on seda elu jooksul proovinud 36% 11–15-aastastest poistest ja 24% sama vanadest tüdrukutest, mis on veidi vähem kui 2014. aastal (vastavalt 37% ja 28%). E-sigaretti on korduvalt tarvitanud 1% 11- aastastest, 6% 13-aastastest ja 10% 15-aastastest. Neist 47% praegu ei suitseta ning 53% tarbib paralleelselt ka tavalisi sigarette. Mõlemat tarbivatest 11-aastastest proovis esimesena e-sigaretti 73%, 13-aastastest 61% ja 15-aastastest 42%20. Narkootikumidest on 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas levinumad ained kanep, inhalandid, rahustid ja uinutid (arsti poolt kirjutamata retsepti või nõustamiseta tarbitavad). 2015. aasta uuringu järgi oli elu jooksul vähemalt üks kord tarvitanud kanepit 26%, ecstasy’t 3% ja amfetamiini 2% kooliõpilastest. Eesti paistab EL-is silma keskmisest suurema narkootikumide tarvitamise sagedusega 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas21. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit proovinud 7% 15−16-aastastest, siis 2015. aastaks oli selliste õpilaste osakaal kasvanud 38%-ni. 2018. aastal avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on Eesti täiskasvanud elanikkonnast (16–64-aastased) vähemalt üks kord elu jooksul meelelahutuslikul eesmärgil kanepit tarvitanud 33% meestest ja 18,2% naistest. Aastatel 1999–2018 on Eestis narkootikumide üledoosi tõttu surnud 1678 inimest. Aastatega on narkootikumide üledoosi tõttu surnud isikute keskmine vanus järjepidevalt kasvanud. Kui 2002. aastal oli keskmine narkootikumi üledoosi tõttu surnud isik 24-aastane, siis 2018. aastal 37-aastane. 2018. aastal vähenesid narkootikumide üledoosiga seotud surmad järsult 110 juhult 39 juhuni ning 2019. aastal 27 juhuni. Selle oluliseks põhjuseks oli fentanüüli kättesaadavuse vähenemine illegaalsel turul ning teenuste kättesaadavuse paranemine. Positiivseks trendiks võib pidada seda, et hinnanguline narkootikume süstivate inimeste arv on viimastel aastatel vähenenud ning keskmine vanus kasvanud22. See näitab muu hulgas seda, et narkootikumide süstimist alustavate noorte arv on vähenenud. Aastatel 2012–2018 oli peamiseks süstitavaks narkootikumiks olenevalt piirkonnast fentanüül (ja fentanüüli derivaadid) või amfetamiin22. Üle poole narkootikume süstivatest inimestest elab HIV-ga23. Uute registreeritud HIV-juhtude arv Eestis oli 2018. aastal 100 000 elaniku kohta EL-is üks suurimaid, jäädes maha vaid Lätile ja Maltale: EL-is oli keskmiselt 5,1, Eestis 14,4 juhtu24. Aastast 2010 on uute juhtude arv aastas vähenenud kaks korda. 2019. aastal registreeriti 13,5 uut HIV-juhtu 100 000 elaniku kohta, millest valdav osa oli jätkuvalt Ida-Virumaal ja Tallinnas – vastavalt 24,7% (29,6 juhtu 100 000 inimese kohta) ja 53,4% (22,1 juhtu 100 000 inimese kohta). 2019. aastal registreeriti ligi 90% uutest juhtudest 30-aastaste ja vanemate inimeste seas. Samas on juhtude absoluutarv ka nende seas kümne aastaga vähenenud 20%. Tõhusad tervishoiuteenused on võimaldanud üldjuhul vältida HIV-nakkuse levikut emalt lapsele. Hinnanguliselt ei ole 13% HIVi nakatunutest veel diagnoositud. Probleemiks on HIV-nakkuse 21 Tervise Arengu Instituut. Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis ESPAD, 2015 22 Narkomaania olukord Eestis 2018. Tervise Arengu Insituut 23 HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2010–2018. Tervise Arengu Instituut, Terviseamet; Tallinn 2019. 24 HIV/AIDS surveillance in Europe 2019 – 2018 data. ECDC, WHO; 2019 5 hiline diagnoosimine (2019. aastal diagnoositi sisuliselt AIDSi staadiumis 10% uutest HIVi juhtudest) ja raviga hõlmatus (hinnanguliselt ei saa ravi kolmandik kõigist HIVi juhtudest)25. Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumine on Eestis langustrendis (2019. aastal oli 100 000 inimese kohta 0,2 juhtu, 2018. aastal ja 2017. aastal 0,3 juhtu ning 2016. aastal 0,6 juhtu)26. B-viirushepatiiti nakatumine toimub valdavalt seksuaalsel teel, aga ka süstitavate narkootikumide kasutamisel. Kui varem oli peamine riskirühm noored, siis viimastel aastatel on haigestunuid peamiselt 30–49-aastaste ja üle 60-aastaste hulgas. Kroonilisse B-viirushepatiiti haigestumise juhte oli 2019. aastal 100 000 inimese kohta 1,1, 2018. aastal oli sama näitaja 1,2 ja 2017. aastal 0,8. Enamik kroonilisse B-viirushepatiiti haigestunutest on üle 50-aastased. Terviseameti hinnangul kuulub Eesti keskmise või väikese B-viirushepatiidi levimusega piirkonda. Viimasel kolmel aastal esines regionaalne suurem haigestumus Tallinnas ja Pärnus. Alates 2010. aastast ei ole B-viirushepatiidi haigusjuhte laste hulgas registreeritud. Ägeda C-viirushepatiidi juhte on registreeritud suhteliselt vähe. 2019. aastal oli 100 000 inimese kohta 0,6 juhtu, 2016. aastal oli sama näitaja 1,1. C-viirushepatiiti nakatumine toimub tavaliselt verega kokkupuutel, kõige enam narkootikumide süstimisel, harva seksuaalsel teel. Enamik haigetest on vanuserühmas 20–49 eluaastat. Kroonilise C-viirushepatiidi juhtude arv on oluliselt suurem: 2019. aastal oli 100 000 elaniku kohta 10,0 juhtu ning enamik haigetest oli vanuses 30– 59 eluaastat. Suure haigestumise peamiseks põhjuseks peetakse kroonilise C-viirushepatiidi arenemist ja diagnoosimist isikutel, kes on 90ndate lõpus põdenud ägedat C-viirushepatiiti. Eesti Gastroenteroloogide Seltsi ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi eksperdihinnangul on C-hepatiidi levimus rahvastikus 1–2% ehk kuni paarkümmend tuhat C-viirusega nakatunud patsienti27. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel rahvastikus kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik. Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemest (95%) allapoole on Eesti jätkuvalt jäänud 2-aastaste laste leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vastu vaktsineerimisega, 2019. aastal oli see näitaja 91,9% (2018. aastal 92,9%). 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatustõve ja hemofiilusnakkuse vastu oli 2019. aastal 92,1%, B-viirushepatiidi vastu 91,0% (2018. aastal vastavalt 93,3% ja 92,4%). Alates 2006. aastast on 2-aastaste laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega ca 5% võrra vähenenud. Samuti on suurenenud vaktsineerimisest keeldujate arv. 31.12.2019 seisuga jäi immuniseerimiskava vaktsiinidega vaktsineerimata umbes 10 000 last vanuses 1–14 aastat. 2018. aastast lisandus immuniseerimiskavasse 12- ja 14-aastaste tütarlaste vaktsineerimine inimese papilloomviiruse (HPV) vastu. Hõlmatus HPV-vastase vaktsineerimisega suurenes 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga kõikides vanuserühmades. Kui 2018. aastal oli hõlmatus 1. doosiga 56,1% ja 2. doosiga 36,7% sihtrühmast, siis 2019. aastal oli hõlmatus vastavalt 61,6% ja 47%. Nii 2018. kui 2019. aastal oli suurim hõlmatus HPV-vastase vaktsineerimisega Ida-Virumaal (sh Narvas), Jõgevamaal ja Saaremaal. Sellegipoolest suurenes ka vaktsineerimisest keeldujate osakaal sihtrühma hulgas 2019. aastal 0,7% võrra. Kõige suuremad erinevused hõlmatuses ilmnevad koolide vahel – eristuvad n-ö väikese ja suure hõlmatusega koolid. Antimikroobse resistentsuse (edaspidi AMR) puhul puudub Eestis süsteemne ülevaade ja seire resistentsuse trendidest ja levikust inimtervishoius. Kuigi tervishoiuteenuse osutajad ja laborid teatavad teatud nakkustekitajate tuvastamisest nakkushaiguste registrit, on tehniliste lahenduste probleemide tõttu olnud andmete edastamine Terviseametile lünklik. Tervishoiutekkelistest nakkustest teavitavad haiglad otse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC). Ka 25 Rüütel K, Epštein J, Kaur E. HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis viimase 10 aasta jooksul, 2010–2019. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Terviseamet; 2020 26 Tervise Arengu Instituut https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus/ 27 E. Piibeman. Viirushepatiidi levimusest, levikuteedest ja riskirühmadest Eestis. Lege Artis. 2018 6 AMR referentteenus ei ole Terviseameti laboril ressursipuuduse tõttu veel täismahus käivitunud. 2017. aastal ECDC poolt avaldatud andmete põhjal on muret tekitav kolmanda põlvkonna tsefalosporiinide, reservrea antibiootikumide ning laia toimespektriga antibiootikumide kasutuse tõusev trend. Seksuaal- ja reproduktiivtervise (edaspidi SRT) edendamisel ja probleemide ennetamisel on väga olulisel kohal seksuaalharidus ning kättesaadavad integreeritud SRT-teenused. SRT-alase teadlikkuse suurenemisega ning kvaliteetsete SRT-teenuste ja tänapäevaste rasestumisvastaste vahendite hea kättesaadavusega kaasneb soovimatute raseduste ja abortide arvu vähenemine. Abordimäär (indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta) on Eestis nelja aastaga langenud 35,2-lt (2015. aastal) 26,7-le (2018. aastal)28. Oluline näitaja on ka teismeliste sünnituste vähenemine: 2014. aastal oli 1000 teismelise (10–19-aastased) kohta 7,7 sünnitajat, 2019. aastal aga 3,929. Arenenud ühiskonnale omaselt on esmasünnitajate vanus Eestis aasta-aastalt tõusnud. Kui 2012. aastal oli Eestis esmassünnitaja keskmiselt 26,8-aastane, siis 2018. aastal juba 28,4- aastane. See omakorda omab suurt rolli sündimuskordaja näitaja kujunemisel. Sündimuskordaja on Eestis püsinud viimastel aastatel üsna stabiilsena (2019. aastal oli see 1,7)29 ning panustada tuleks selle säilitamisse ja suurendamisse. Terviseseisundi jälgimine rasedusaegsel ja -järgsel perioodil on kesksel kohal vastsündinute ja emade heaolu tagamisel. Raseduse vältel suitsetanud sünnitajate osakaal on Eestis viimaste aastate jooksul mõõdukalt vähenenud (2014. aastal 5,9% ja 2019. aastal 5,0%)29. Jõudsalt on vähenenud imikusuremuskordaja (1000 elussünni kohta): 2015. aastal 2,5 ja 2018. aastal 1,730. Seksuaalsel teel levivate haiguste tõkestamisel ja soovimatute raseduste ärahoidmisel on oluliseks meetmeks kondoomi kasutamine. 2018. aastal kasutas alla 35-aastaste hulgas juhupartneriga alati kondoomi üle poole inimestest, 35–44-aastaste hulgas tegi seda vaid kolmandik (38,6% meestest ja 27,9% naistest). Vanemates vanuserühmades kasutatakse kondoomi juhusuhetes aga veelgi harvem7. Olulisemad töös olevad tegevused  Haiguse COVID-19 leviku ohjamine Eestis on olnud 2020. aastal põhitegevuseks ja sellega tuleb tõenäoliselt arvestada kui põhitegevusega kuni 2021. aasta keskpaigani.  Rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine on pooleli. Eelnõu eesmärk on asendada kehtiv rahvatervise seadus uue tervikseadusega, et luua kaasaegne õigusraamistik rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks.  Vaimse tervise roheline raamat on koostatud ning teiste ministeeriumite ja partnerorganisatsioonidega kooskõlastatud. Eesmärk on kokku leppida sektorite ülene vaimse tervise valdkonna arendamise visioon, mis aitaks hoida ja parandada inimeste vaimset tervist. Kaudne eesmärk on väärtustada vaimset tervist senisest enam. Esimese tegevusena on 2021. aasta lõpuks kavas koostada valdkondadeülene suitsiidide ennetamise tegevuskava.  Toitumise ja liikumise rohelise raamatu menetlemine on pooleli. Roheline raamat koostati laiapõhjalises töörühmas 2015. aastal, seda on kasutatud toitumise ja liikumise poliitika kujundamisel, kuid Vabariigi Valitsuse tasemel ei ole dokument veel kinnitatud. Raamat on uuendamisel ning kavandatud on viia see Vabariigi Valitsuse tasemele heakskiitmiseks. Raamatu eesmärk on parandada Eesti elanike tasakaalustatud toitumise ja liikumise näitajaid, pöörata senine ülekaalu leviku trend langusele ja seeläbi vähendada elanike enneaegset haigestumist ja suremust. 28 Tervise Arengu Instituut. Raseduse katkemise ja katkestamise register, 2018 29 Tervise Arengu Instituut. Meditsiiniline sünniregister, 2019 30 Tervise Arengu Instituut. Surma põhuste register, 2018 7  Alkoholipoliitika rohelise raamatu elluviimine jätkub, pöörates tähelepanu poliitikamuudatuste eesmärgipärasele elluviimisele ja hinnates seda, missugust mõju on praktikas kaasa toonud juba vastu võetud poliitikamuudatused (sh alkohoolsete jookide reklaamipiirangud ja jaekaubandusele kehtivad nähtavuspiirangud). Jätkatakse ravi- ja nõustamissüsteemi edasiarendamist.  Tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimine jätkub, pöörates tähelepanu tubakast loobumise nõustamise teenuse kättesaadavuse suurendamisele ja arendamisele ning arvestades alternatiivsete tubakatoodete ja nikotiinitoodete tarbimise levimust. Järgnevatel aastatel tuleb prioriteetsena käsitleda ka tubakatoodete jälgitavussüsteemi juurutamist.  Riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017–2025) elluviimine jätkub.  Uimastipoliitika valget raamatut uuendatakse.  Koostatakse uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus ja eelnõu, arvestades epideemiateks valmisoleku suurendamise vajadust. Programmi mõõdikud Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Teenuste puhul on mõõdikud esitatud üksnes programmi lisas 1. Programmiüleselt mõõdetakse tulemuslikkust järgmise mõõdikuga: Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Standarditud enneaegse suremuse kordaja (30–69-aastaste suremus kroonilistesse mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana elaniku kohta)31 on vähenenud Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon 367,0 367,0 367,0 367,0 353,3 339,5 (2015) Programmi meetmed, tegevused ja teenused Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul konkreetseid teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel Meede koosneb seitsmest tegevust. Nendest esimesse on koondatud teenused, mis on vajalikud terviseriskide ja riskikäitumise poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks eri valdkondades, sektorites ja tasanditel, samuti innovatsiooni edendamiseks tervisevaldkonnas. Ülejäänud kuus tegevust aitavad vähendada terviseriske ja riskikäitumist ning aitavad võimestada kogukondi ja paikkondi tervise edendamisel. 31 Mõõdik kajastab 30–69-aastaste surmajuhtude arvu 100 000 sama vana elaniku kohta järgmiste põhjuste tõttu: vereringeelundite haigused, pahaloomulised kasvajad, diabeet ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Tegemist on standarditud näitajaga. 8 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb32 Allikas: Eurostat 247,3 247,3 247,3 247,3 236,4 225,5 (2017) Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ja tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Oodatav tulemus Tõendusel ja teadmistel põhineva tervikliku terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise ning tervisedenduse poliitika on kokku lepitud, kõik osapooled (üle riigi ja kohalikul tasandil; avalik, era- ja kolmas sektor; eri valdkonnad) on teadlikud valdkonna arengusuundadest ja oma rollist ning kokkulepitud tegevusi viiakse eesmärgipäraselt ellu. Tervisepoliitika probleemide lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada eri valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas. Otsitakse kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripärasid arvestavaid lahendusi. Tegevuse elluviimisel on vaja:  uuendada õigusraamistikku selliselt, et see soodustaks tervise hoidmist, tervislikke valikuid ja innovatsiooni, ning viia ellu selle rakendamiseks vajalikke abistavaid sekkumisi;  parandada tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete koostoimet ja kvaliteeti;  edendada innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi ja oskusi tervisedendamisest, tervist toetava keskkonna loomise ja arendamise ning tervislike valikute lihtsaks ja kättesaadavaks tegemise võimalustest;  suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajate teadlikkust rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist. Tõhusa koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud, seisukohad on esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah Jah Jah Jah Jah Jah (2019) Teenused ja nende sisu kirjeldus33 98 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM) 32 Välditava suremuse kontseptsioon põhineb sellel, et teatavaid surmajuhtumeid (konkreetsete vanuserühmade ja RHK klassifikatsioonis määratletud haiguste puhul) saaks vältida selliste sekkumiste abil, mis keskenduvad tervisemõjuritele, sh käitumine ja elustiil, ning arvestatud on sotsiaalmajanduslikku seisundit ja keskkonnategureid. Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 000 elaniku kohta. 33 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 9 Eestis on ligi pool kõikidest surmadest tingitud riskikäitumisest34, tervena elatud aastaid vähendavad märkimisväärselt aga harjumused ja valikud elustiili kujundamisel. Selleks, et enneaegsed surmad väheneksid ja tervena elatud aastaid oleks rohkem, tuleb luua keskkond ja võimalused tervislikeks valikuteks, suurendada elanike teadlikkust tervislikest valikutest ning muuta ühiskonna hoiakud tervist toetavaid valikuid toetavamaks. Vajalike muudatuste elluviimiseks on oluline kaasajastada valdkonna õigusaktid, kokku leppida pikemaajalised eesmärgid, välja töötada strateegiadokumendid ning tõenduspõhised ja innovaatilised inimeste vajadusi arvestavad sekkumised. Valdkonna kujundamisel on oluline koostöö eri osapooltega nii rahvusvahelisel, riiklikul kui kohalikul tasandil, pöörates seejuures tähelepanu arendus- ja teadustegevuse potentsiaalile, parimale praktikale ja sekkumiste tulemuslikkuse hindamisele. Järgnevatel aastatel on oluline jätkata ja edasi arendada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute nõustamist, et vähendada ja ohjata riskitegureid, ennetada ja ohjata nende toimet ning suurendada kaitsetegureid. Kuna tervist mõjutavad oluliselt tegurid väljaspool tervisevaldkonda, on oluline osaleda rahvatervishoiuga tihedalt seotud valdkondade poliitikadokumentide, õigusakti eelnõude ja strateegiadokumentide ettevalmistamises eesmärgiga tagada tervisemõju hindamine ja sellega arvestamine valdkondade arendamisel. Programmiperioodi olulisemateks tervisepoliitika elluviimisega seotud tegevusteks on rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine ja rakendamine, alkoholipoliitika rohelise raamatu ja tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise jätkamine ja koordineerimine, tubakaseaduse muutmine (direktiivi 2014/40/EL artiklite 15 ja 16 ülevõtmine, tubakatoodete jälgitavus), toitumise ja liikumise rohelise raamatu koostamine, uimastitarvitamise vähendamise poliitika valges raamatus Sotsiaalministeeriumi vastutusel olevate ülesannete täitmise korraldamine, riikliku HIV-i tegevuskava koostamine ja elluviimise koordineerimine, paikkondliku tervisedenduse arendustegevuste koordineerimine ja elluviimine. Oluline on ka nakkushaiguste valdkonna (sh vaktsineerimise ja antimikroobse resistentsuse) poliitika kujundamine. Nakkushaiguste valdkonna tegevused on jaotunud kahe programmi vahel, olles seotud nii tervislike valikute kui ka inimkeskse tervishoiu programmiga. Järgmiste aastate jooksul on üheks oluliseks ülesandeks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje valdkonna kaasajastamine ja võimestamine (laboratoorne võimekus, koostöö asutuste vahel, operatiivne reageerimine sündmustele, järelevalve, elanikkonna teadlikkuse ja oskuste suurendamine nakkushaiguste leviku pidurdamise võimalustest). Uudsete ohtlike nakkushaiguste leviku viisidest ja ulatusest arusaamiseks on vaja teha alus- ja rakendusuuringuid ning arendada olemasolevat seiresüsteemi. 139 Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja arendamine (TAI) Tervisealaseid ennetustegevusi, riskikäitumise mõjude vähendamist ja vastavat ravi juhitakse tõenduspõhiselt, kujundatakse valdkonna poliitikat ning koostatakse ja arendatakse tegevusplaane. 140 Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine (TAI) Tervisestatistika ja -registrite ülesanne on koguda, kontrollida ja avaldada usaldusväärseid ja võrreldavaid rahvastikupõhiseid andmeid. Kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete kaudu saab jälgida rahvastiku terviseseisundit ja rahvastikus toimuvaid trende. Seeläbi saadav teave on vajalik tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike uurimistööde tegemiseks ning riikliku tervisepoliitika väljatöötamiseks. Teabe analüüsile tuginedes on võimalik välja valida või töötada sekkumised, 34 OECD/European Observatory on Health Systems and Policies (2019), Eesti: riigi terviseprofiil 2019, State of Health in the EU, OECD Publishing, Paris/European Observatory on Health Systems and Policies, Brussels. 10 mis vähendavad ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning aitavad parandada tervisenäitajaid. TAI on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja. Vastavalt registrite põhimäärustele koguvad seitse TAI hallatavat rahvastikupõhist registrit kokku kõik valdkonna registreerimisele kuuluvad juhud, tagades andmestiku, mis näitab riigi kogurahvastikus ja selle alarühmades haigestumust, sündimust, suremust, ravi, ravitulemust jne. Teenusega tagatakse kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete avaldamine riiklike tervisepoliitika otsuste tegemiseks ning rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamiseks (sh Eurostat, OECD, WHO, ECDC jt). 142 Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks (TAI) Viiakse ellu evalveeritud teadusvaldkondade projekte ning avaldatakse ja jagatakse nende tulemused. Tervise Arengu Instituudi uurimissuunad:  zoonootilised ja hepatotroopsed patogeenid Eestis: uued ja vanemad emergeeruvad nakkused ning nende mõju rahvastiku tervisele;  perekondlik agregatsioon, toitumisharjumused ja krooniliste haiguste longituudsed riskitegurite muutused ning riskeeriva tervisekäitumise mõjud;  makromajanduslikud muutused ja nende mõju suremuse ebavõrdsusele: registripõhine suremusuuring Läänemere riikides;  teadus ja tehnoloogia lapseea ülekaalulisuse poliitikas;  vähiravi ja -tulemite parandamine: reaalandmetele tuginev rahvastikupõhine uuring;  narkootikumide tarvitamine, HIV-nakkuse ja teiste vere teel levivate infektsioonide ning nendega seotud riskikäitumise levimus eri rahvastikurühmades. 127 Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö (TAI) Koolitatakse rahvatervishoiu spetsialiste ning suurendatakse spetsialistide ja üldelanikkonna teadlikkust. Viiakse läbi rahvatervishoiu valdkonna uuringuid, sh üle aasta täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring. Toetatakse maakondade, kohalike omavalitsuste ja kogukondade tervisesuutlikkuse arengut, arendatakse tegevuskohapõhise tervisedenduse, sh tervist edendavaid võrgustikke. Paikkondlike haridusasutuste tervisedenduse koordinaatoreid nõustatakse, koolitatakse ning neile pakutakse supervisioone. Haridusvaldkonnas pakutakse vajaduspõhist juhendamist asutusele ja tööandjatele ning koordineeritakse tervist edendavate lasteaedade ja koolide võrgustike tegevust paikkondades, sh suuremates omavalitsustes. Viiakse ellu Norra ja EMP finantsmehhanismide projekt „Rahvatervise alase võimekuse ja kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“, mille raames parandatakse andmete kättesaadavust ning koostatakse analüüsimist ja rakendamist toetavaid töövahendeid paikkondadele, samuti võimestatakse 20 KOV-i vastavalt vajadustele ja kohalike eripäradega arvestavalt planeerima ja ellu viima süsteemset jätkusuutlikku tõendus- ja teaduspõhist tulemustele orienteeritud ennetustööd ning testitakse 4–6-aastaste laste ülekaalu ennetavat koolieelsetes lasteasutustes rakendatavat sekkumist (Toybox) ja kohandatakse seda Eesti oludele. 129 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine (TAI) 11 Suurendatakse koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekust laste ja noorte tervise ning heaolu edendamisel, sh tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel. Viiakse läbi laste ja noorte terviseuuringute tegemine, sh kooliõpilaste tervisekäitumise uuringuid. Suurendatakse laste ja noortega töötavate spetsialistide, sh haridusasutuste töötajate teadmisi ja oskusi tervise- ja heaoluvaldkonnas, sh üldine tervisedendus, toitumine, liikumine, uimastiennetus, vaimne tervis, seksuaaltervis, diabeeti põdevate laste toimetuleku suurendamine ja muu. Töötatakse välja õpetajaraamatud ja muud metoodiliste materjalid, tõlgitakse rahvusvahelisi materjale ja kohandatakse Eesti oludele ning materjale süsteemselt rakendavatele asutustele pakutakse koolitusi ja nõustamist. Tõendus- ja teaduspõhiste sekkumiste arendamine, rakendamine ja hindamine (näiteks käitumisoskuste mäng VEPA). 132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (TAI) Vähi sõeluuringute katvuse suurendamiseks saadetakse kutsed (sh e-kutsed ja postikutsed) ja korduskutsed. Sõeluuringute tõhususe analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks kogutakse andmeid ja parandatakse andmete kvaliteeti. Toetatakse vähihaigete esindusorganisatsioonide koolitustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi tööd ning mammograafiabusside tööd. 131 Personaalmeditsiini arendamine (TAI) Personaalmeditsiini arendamiseks ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks jätkatakse geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist. Teenuse raames kogutakse geeniproovid ja geenidoonorite DNA genotüpiseeritakse mikrokiibil ning koostatakse geenikaardid, mis on aluseks personaalsete geneetiliste riskide raportite koostamiseks. Töötatakse välja infotehnoloogilised lahendused, et teha geneetilist infot sisaldavad riskihinnangud kättesaadavaks nii geenidoonorile endale kui ka kasutamiseks tervishoiuteenuse osutamisel ja teadus-arendustegevustes. Teavitatakse Eesti elanikkonda geenidoonorlusest, sealhulgas projektist tulenevast kasust teadusele, tervishoiule ja geenidoonorile endale. Töötatakse välja koolituskava ja viiakse läbi koolitused tervisehoiutöötajatele, et kasutada geneetilist informatsiooni ravi- ja ennetustöös. Teenust planeeritakse osaliselt rahastada ERF-i vahenditest. Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine Oodatav tulemus Inimeste oskused tulla ise toime ja toetada teiste toimetulekut erinevate eluetappide ja keskkondade muutustega on paranenud, inimesi ümbritsev keskkond toetab nende vaimset tervist, vaimse tervise probleemide korral on vajalikud teenused piirkondlikult võrdselt kättesaadavad ja vaimse tervise probleemid on vähenenud. Tööandjatele on tutvustatud vaimse tervise esmaabi võimalusi ning töökohtadel on koolitatud vaimse tervise esmaabi andjaid. Vaimse tervise edendamise aluseks on vaimse tervise roheline raamat ja suitsiidiennetuse kava. Tõenduspõhise süsteemse vaimse tervise poliitika tegevustega on:  loodud eeldused ühtseks metoodiliseks lähenemiseks laste vaimse tervise keskustes ja vaimse tervise spetsialistide koolitamises;  suurendatud ühiskonna teadlikkust vaimsest tervisest ja edendatud oskusi toetada head vaimset tervist, kujundada vaimset tervist toetavat keskkonda, tunda ära vaimse tervise häirete tunnuseid ning toetada ja pakkuda abi, misläbi on muu hulgas vähenenud häbimärgistav suhtumine. 12 Vaimse tervise teenused on ühtlase kvaliteediga ning piirkondlikult võrdselt kättesaadavad kõigile elanikele. Positiivse vaimse tervise hoidmiseks ja edendamiseks rakendatakse haridusasutustes ja kogukondades sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamise sekkumisi (näiteks programmid „Imelised aastad“, VEPA). Ühtlasi suurendatakse laste turvalist ja toetavat kasvukeskkonda tõenduspõhiste sekkumiste järjepideva rakendamisega, sealhulgas puuduvate sekkumiste arendamisega. Sekkumiste kohandamisel, rakendamisel ja laiendamisel on oluline hinnata nende tulemuslikkust ja kvaliteeti. Oodatav tulemus on saavutatav, kui vajalike valdkonna kvalifitseeritud spetsialistide (koolipsühholoogid, vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid jt) hulka süsteemis on võimalik suurendada. Praegu napib nii raha kui inimesi. Vajalik on suurendada ka laste ja peredega töötavate spetsialistide ning teiste valdkondade töötajate vaimse tervise toetamise oskusi, pakkudes vajalikku kvaliteetset väljaõpet ja täiendõpet. Vaimse tervise süsteemi väljaarendamisel on oluline Haridus- ja Teadusministeeriumi aktiivne osalus. Oodatava tulemuse saavutamisel on olulisteks partneriteks Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner VATEK, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Väheneb 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 9,0% 9,0% 9,0% 9,0% 8,8% 8,5% (2018) Väheneb 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul esinenud depressiivseid episoode Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 32,8% 32,8% 32,8% 32,8% 31,2% 29,6% (2017/2018) Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 14,6 14,6 14,6 14,6 14,1 13,6 (2019) 0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 2,9 2,9 2,9 2,9 2,7 2,6 (2019) 20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 15,6 15,6 15,6 15,6 14,8 14,0 (2019) 65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 23,5 23,5 23,5 23,5 23,2 22,9 (2019) 15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Statistikaamet 221,8 221,8 221,8 221,8 221,4 221,1 (2018) 13 Tegevus 1.1.3. Vigastuste ennetamine Oodatav tulemus Inimeste oskused vigastusi ennetada on paranenud, riskeeriv käitumine ja vigastustest tingitud surmajuhtude arv on vähenenud. Vigastuste ennetust käsitlevad eri valdkonnad, lähtudes valdkonna eesmärkidest. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:  analüüsida süvitsi vigastuste tekkepõhjuseid ja tõenduspõhise ennetuse võimalusi;  koostöös teiste sektorite ja valdkondadega ning kohaliku tasandiga töötada välja ja rakendada tõenduspõhiseid sekkumisi. Oodatav tulemus on saavutatav, kui eri sektorid, valdkonnad ja tasandid on valmis koostööks vigastuste vähendamisel. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 13 477 13 477 13 477 13 477 13 293 13 109 (2019) 0–19-aastaste esmashaigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 20 942 20 942 20 942 20 942 20 199 19 457 (2016) Üle 65-aastaste haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 10 371 10 371 10 371 10 371 10 320 10 269 (2019) Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 59,2 59,2 59,2 59,2 54,6 52,3 (2019) 0–19-aastaste vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 9,3 9,3 9,3 9, 8,9 8,6 (2019) Juhuslike kukkumiste tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 8,7 8,7 8,7 8,7 8,4 8,1 (2019) 14 Tegevus 1.1.4. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine Oodatav tulemus Tasakaalustatult toituvate laste ja täiskasvanute osakaal on suurenenud ning saavutatud on ülekaalu järjepidev langustrend. Paranenud toitumisharjumused toovad kaasa südame- veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähitüüpide ning teist tüüpi diabeedi selge langustrendi. Eesti rahvastiku hulgas on füüsiline aktiivsus suurenenud kõikides vanusrühmades. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamise aluseks on toitumise ja liikumise roheline raamat, mille eesmärkidest ja põhimõtetest lähtuvalt on:  suurendatud inimeste teadlikkust tasakaalustatud toitumise olulisusest ja põhimõtetest ning istuva eluviisi kahjulikkusest;  jätkatud toidu ohutust ja tervislikkust silmas pidades toidu reformuleerimise (soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete sisalduse vähendamine) plaani väljatöötamist ja alustatud on selle elluviimist;  välja töötatud koostöös eri osapooltega põhimõtted ja nendele tuginev tegevusjuhis lastele suunatud suure rasva, soola ja lisatud suhkrute sisaldusega toodete turundamise vähendamiseks, et kaitsta lapsi toidu valiku mõjutamise eest;  ette valmistatud ülekaalulise või rasvunud patsiendi käsitlusjuhendi rakendamine esmatasandil;  analüüsitud esmatasandil toimuvat toitumisalast nõustamist ja selle laiendamise võimalusi, inimeste ootusi selliseks nõustamiseks ning võimalikke lahendusi koostöös tervise-, sotsiaal- ja haridussektoriga;  toetatud ja nõustatud tööandjaid töötajate liikumisharrastuste toetamisel ja tasakaalustatud toiduvalikute kättesaadavaks tegemisel;  jätkatud liikumist edendavate koolide võrgustiku laiendamist ja selle koolisüsteemiga integreerimist;  tehtud valdkondade- ja sektoriteülest süstemaatilist koostööd liikumise edendamisel. Oodatav tulemus on saavutatav, kui eri osapooled (ministeeriumid, tööstus, kohalikud omavalitsused, teadus- ja arendusasutused ning haridusasutused) keskenduvad ühistele eesmärkidele ja on valmis aktiivselt detailsemaid tegevusi oma vastutusalas ellu viima. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti harrastavate 16–64- aastaste osakaal kasvab Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 14,3% 14,3% 14,3% 14,3% 14,9% 15,5% (2018) Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal kasvab Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 15,5% (2017/2018. 15,5% 15,5% 15,5% 17,3% 19,1% õa) Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal väheneb Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (COSI) Tervise Arengu Instituut 26,0% 26,0% 26,0% 26,0% 25,4% 24,8% 15 (2015/2016. õa) Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste laste osakaal väheneb Allikas: Tervise infosüsteem 28,5% 28,5% 28,5% 28,5% 28,1% 27,6% (2019) Ülekaaluliste või rasvunud 10–14-aastaste laste osakaal väheneb Allikas: Tervise infosüsteem 30,3% 30,3% 30,3% 30,3% 29,6% 29,0% (2019) Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal rahvastikus väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 50,7% 50,7% 50,7% 50,7% 50,0% 50,0% (2018) Teenused ja nende sisu kirjeldus35 87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamine (SoM) Eestis on alates 2016. aastast edendatud liikuma kutsuva kooli võrgustikku. Tegemist on võrgustikuga, kus kooli keskkond ja õppekorraldus muudetakse selliseks, et see soodustab laste kehalist aktiivsust koolipäeva jooksul ja vähendab istumise aega. 2019. aastal on võrgustikuga liitunud 79 kooli. Aastatel 2021–2023 on seatud eesmärgiks võrgustikku laiendada. Lisaks on plaanis liikumist toetava kooli senist mudelit edasi arendada, pidades silmas eesmärki, et võrgustik oleks jätkusuutlik. Võrgustikku kuuluvates koolides toimub ka personali koolitamine ja sekkumiste elluviimine. Edendatakse liikumist soodustavat koolikeskkonda, sh arendatakse füüsilist keskkonda ja kujundatakse sotsiaalseid norme. 112 Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu (TAI) Suurendatakse inimeste teadlikkust tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest, sealhulgas korraldatakse toitumisalaseid koolitusi õpetajatele. Soodustatakse tervist toetavaid toitumisvalikuid, mille üheks oluliseks tegevuseks on toidu koostise muutmise (reformuleerimise) plaani väljatöötamine soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks, aga ka lasteasutuste toitlustajate teadmiste ja oskuste täiendamine. Toitumisalaste teadmiste ja oskuste suurendamiseks jätkatakse tsoitumise infosüsteemi (ToIS, Nutridata) haldamist ja arendamist, koolituste väljatöötamist ja läbiviimist, samuti osaletakse nõustamisteenuste väljaarendamise protsessis. Kavandatud on ka toitumisvaldkonna uuringuid , prioriteediks on kolmanda rahvastiku toitumise uuringu ettevalmistamine ja tegemine ca 10-aastase intervalliga (viimane uuring toimus 2014. a). Paralleelselt toitumisuuringuga on vajalik alavalimil määrata soola tarbimine biomonitooringuna. Jätkub WHO laste rasvumise seirealgatuse (European Childhood Obesity Surveillance Initiative – COSI) raames I klasside kasvu uuring, mis toimub iga kolme aasta järel alates 2016. aastast ja sarnaselt COSI põhiuuringuga peaks Eesti liituma ka mini-COSI-ga (2–5- aastased lapsed). 35 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 16 Tegevus 1.1.5. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine Oodatav tulemus Uimastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja uimastite tarvitamisest tingitud kahju on kõikides elanikkonnagruppides vähenenud. Ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat käitumist toetavaks. Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja keskenduda järgmistele muudatustele:  Noorte uimastitarvitamise ennetamiseks rakendatakse tõenduspõhist praktikat eri sihtrühmadele erinevates keskkondades sotsiaal-, õigus-, haridus- ja tervisesektori koostöös.  Tööandjaid toetakse ja nõustatakse uimastivaba töökeskkonna kujundamisel.  Elanikkonna teadlikkus uudsete tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tervisekahjust on suurenenud.  Nikotiinisõltuvusest vabanemise toetamiseks osutatakse tõhusaid nõustamis- ja raviteenuseid ning arendatakse vajadusele vastavaid innovatiivseid sekkumisi.  Võimalike tervisekahjude vähendamiseks on uudsete tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete regulatsiooni ajakohastatud.  Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenus on integreeritud tervishoiu esmatasandile ja seda pakutakse üle Eesti.  Alkoholi tarvitamise häire ravi kättesaadavus ja kvaliteet on paranenud.  Joobes õigusrikkumiste toimepanijate, sh joobes juhtide suhtes rakendatakse tõenduspõhiseid sekkumismeetmeid.  Narkootikumide tarvitajatele mõeldud teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja integreeritus teiste ravi- ja sotsiaalteenustega on paranenud.  Narkootikume tarvitavatele õigusrikkujatele on alternatiivina karistusmeetmetele kättesaadavad tervishoiu- ja sotsiaalteenused.  Narkootikumide tarvitamisest tulenevate kahjude, sealhulgas üledoosist tingitud surmade vähendamiseks on rakendatud vajalikud sekkumised. Oodatav tulemus on saavutatav, kui eri osapooled (ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, haridusasutused, tööandjad) keskenduvad tervise hoidmisele ja on valmis aktiivselt detailsemaid tegevusi oma vastutusalas ellu viima. Ravi- ja nõustamissüsteemi on võimalik säilitada ja arendada üksnes vajalike lisavahendite saamisel. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal väheneb Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas (ESPAD) Tervise Arengu Instituut 38,0% 38,0% 38,0% 38,0% 36,0% 34,0% (2015/2016) Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta väheneb (kolme aasta keskmine) Allikas: Tervise Arengu Instituut 66,5 79,036 79,0 79,0 74,1 69,3 (2016-2018) Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike kohta pidurdub Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis 10,4 liitrit 10,4 liitrit 10,4 liitrit 10,4 liitrit 10,3 liitrit 10,3 liitrit (2019) 36 Sihttaseme seadmisel on aluseks võetud aastate 2015–2017 keskmine 17 15-aastaste purjus olnud noorte osakaal väheneb Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 40,1% 40,1% 40,1% 40,1% 36,3% 32,6% (2017/2018) Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnute arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 38,2 38,2 38,2 38,2 36,8 35,3 (2019) Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtumite arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 6,8 6,8 6,8 6,8 6,7 6,5 (2019) Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste naiste hulgas väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 12,9% 12,9% 12,9% 12,9% 12,5% 12,2% (2018) Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste meeste hulgas väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 23,4% 23,4% 23,4% 23,4% 22,4% 21,3% (2018) Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiharidusega 16–64-aastaste hulgas väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 29,9% 29,9% 29,9% 29,9% 28,7% 27,4% (2018) 15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal väheneb Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 44,9% 44,9% 44,9% 44,9% 41,2% 37,4% (2017/2018) 16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus kodus väheneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 12,3% 12,3% 12,3% 12,3% 10,8% 9,2% (2018) Teenused ja nende sisu kirjeldus37 114 Alkoholitarvitamise ennetamine, vähendamine ja ravi (TAI) Suurendatakse elanikkonna teadlikkust alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest. Arendatakse ja rakendatakse alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse ennetuse, varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuseid. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  vähema alkoholiga elustiili propageerimine elanikkonna hulgas, veebilehtede alkoinfo.ee ja tarkvanem.ee sisuline täiendamine ja arendamine;  alkoholiteemalise konverentsi korraldamine;  koole ja lapsevanemaid toetava uimastiennetussüsteemi arendamine (hindamisvahendid, koolitused, nõustamised);  testostlemisega jätkamine alaealiste alkoholi kättesaadavuse tõkestamiseks;  uuendatud ravijuhendi „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“ sisust tulenevate muudatuste sisseviimine seotud teavikutesse; 37 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 18  alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse pakkumine ja selle üldarstiabisse integreerimise toetamine;  alkoholitarvitamise häire ravi teenuse pakkumine ja selle eriarstiabisse integreerimise toetamine;  tervishoiutöötajatele suunatud koolituste uuendamine ja läbiviimine alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise teenuse ja alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajatele;  alkoholitarvitamise häire ravimeeskondade toetamine supervisioonide kaudu. 117 Tubakatarvitamise ennetamine, vähendamine ja ravi (TAI) Jätkatakse tubaka ja nikotiini tarvitamise ning inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga, sh www.tubakainfo.ee ajakohastamisega. Jätkatakse tubakast loobumise nõustamissüsteemi arendamisega koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassaga ning nõustamisteenuste tutvustamisega. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  tubaka ja nikotiini tarvitamisest loobumise propageerimine, veebilehtede tubakainfo.ee ja tarkvanem.ee sisuline täiendamine ja arendamine;  koole ja lapsevanemaid toetava uimastiennetussüsteemi arendamine (hindamisvahendid, koolitused, nõustamised);  uudsete tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete tervisemõju kajastavatest teadusartiklitest olulise info koondamine ja kajastamine;  tubakast loobumise nõustajate koolituste uuendamine ja koolituste läbiviimine tervishoiutöötajatele ja apteekritele. 119 Narkomaania ennetamine, ravi, kahjude vähendamine (TAI) Suurendatakse narkomaania- ja narkootikumidealase teadlikkust ühiskonnas tervikuna ja riskirühmades. Jätkatakse narkomaania ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumist, sealhulgas seni puuduvate teenuste väljaarendamisega. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamisel tuleb silmas pidada teenuste integreerimise ja seeläbi kättesaadavuse parandamise olulisust. Selgitatakse välja koolitusvajadused ning koolitatakse narkomaania ennetamise, kahjude vähendamise, ravi ja sõltuvusvastase taastusabiga seotud spetsialiste, sh vanglate ja arestimajade personali. Tehakse narkomaania valdkonnas hindamise, seire ja teadusuuringuid. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  sõltuvusprobleemidega lastele raviteenuste ning lastele ja nende peredele nõustamisteenuste osutamine;  uimastite tarvitamise kogemusega noortele suunatud lühisekkumise väljatöötamine ja rakendamine;  narkootikumide tarvitajatele vajaduspõhiselt nõustamis-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuse pakkumine;  Tugiisikuteenuse (programm SÜTIK) osutamine, sealhulgas teenuse piirkondliku kättesaadavuse laiendamine ning koostöös prokuratuuri, vanglate ja kriminaalhooldusega abivajajate suunamine teenust saama;  kanepitarvitajatele suunatud lühisekkumise VALIK rakendamine ning stimulantide tarvitajatele suunatud sekkumise väljatöötamine ja rakendamine;  kahjude vähendamise teenuse osana mitmekülgne nõustamine ning sotsiaalse ja juriidilise abi tagamine;  üledooside ennetamise alase nõustamise pakkumine ning kogukonnapõhise naloksooni programmi rakendamine; 19  meelelahutusüritustel (ööklubid, festivalid) narkootikumide tarvitamise ning tarvitamisega kaasnevate kahjude vähendamise sekkumise väljatöötamine ja rakendamine. Tegevus 1.1.6. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (HIV, tuberkuloos ja hepatiidid) Oodatav tulemus Inimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on suurenenud, oskused nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud. Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, sh tervishoiuasutused, on valmis puhanguteks ja epideemiateks. Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse levik Eestis on ära hoitud. Tegevuse tulemused on tihedalt seotud inimkeskse tervishoiu programmi tegevusega 1.1.9 „Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine ja antimikroobne resistentsus)“, mille alusel viiakse ellu järgmisi teenuseid: teenus 155 „Nakkushaiguste seire korraldamine“, teenus 158 „Immuniseerimiskava korraldamine“, teenus 234 „Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine“, teenus 157 „Epideemiatõrje tegevuste korraldamine“. Tegevuse elluviimiseks on vaja:  välja töötada terviklik ja kaasaegne nakkushaiguste ennetamise ja tõrje õigusraamistik;  jätkata riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017–2025) elluviimist;  jätkata nakkushaiguste, sh hepatiitide ja tuberkuloosi diagnostika ja ravi kättesaadavuse ning kvaliteedi tagamist ja parandamist. Oodatav tulemus on saavutatav, kui inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse 1.1.9 tulemused saavutatakse ja eri osapooled teevad ühiste eesmärkide nimel koostööd. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Terviseamet 13,4 13,4 13,4 13,4 12,6 11,8 (2019) Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 10,6 10,6 10,6 10,6 9,5 8,5 (2019) Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja korduvravijuhud) 100 000 elaniku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 11,4 11,4 11,4 11,4 11,2 11,1 (2019) Teenused ja nende sisu kirjeldus38 123 HIV ennetamine, ravi ja mõjude vähendamine (TAI) Suurendatakse elanikkonna teadmisi HIV-nakkusest ja selle levikuteedest, tõstetakse turvalist seksuaalkäitumist soodustavaid teadmisi, oskuseid ja hoiakuid. HIV-nakkuse leviku vähendamiseks pakutakse testimis-, nõustamis- ja tugiteenuseid (sh kinnipeetud isikutele). 38 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse seda teenust erinevates dokumentides. 20 Korraldatakse HIV-ravi ning kontaktieelset ja kontaktijärgset profülaktikat. Hinnatakse HIV- nakkuse ja kaasuvate infektsioonide seiret ja sekkumisi. Koolitatakse valdkonna spetsialiste. Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:  HIV-testimine, nõustamine ja HIViga inimeste ravile suunamine vastavalt ravijuhenditele;  anonüümse ja vabatahtliku HIV-testimise ning nõustamise teenuse pakkumine, sealhulgas enesetestide võimaldamine olulise riskiga sihtrühmadele;  kontaktieelse profülaktika võimaldamine inimestele, kellel on oluline HIVi nakatumise risk lisaks tavapärastele ennetusmeetmetele (kondoomi kasutamine);  meestega seksivatele meestele HIVi ennetusmeetmete väljatöötamine ja pakkumine;  tasuta STLI, hepatiit B ja C diagnostika ning STLI ravi tagamine HIVi nakatunutele;  juhtumikorraldusteenus HIViga elavatele inimestele (sh psühholoogilise, sotsiaalse ja kogemusnõustamise pakkumine);  HIViga inimeste ja nende lähedaste vaimset tervist ja sotsiaalset toimetulekut toetavate nõustamisteenuste osutamine;  HIVi nakatunute kontaktsete väljaselgitamine, testimine ja nõustamine;  kahjude vähendamise teenuste pakkumine (sh ohutuma süstimise õpetamine, mobiilse teenuse ja apteegipõhise teenuse juurutamine;  opioidisõltuvuse asendusravi pakkumine, mis hõlmab lisaks metadoonile ka muude ravimite (buprenorfiin, buprenorfiin kombineerituna naloksooniga jm) kasutuselevõttu, apteegipõhise teenuse arendamine ning integreeritud ARV-ravi ja opioidsõltuvuse asendusravi pakkumine;  hepatiit B tasuta vaktsineerimine opioidisõltuvuse asendusravi saavate narkootikume süstivate inimeste seas. 126 Tuberkuloosi ennetamine ja ravi (TAI) Korraldatakse tuberkuloosi (TB) otseselt kontrollitava ravi (OKR) ja ravi kvaliteedi tagamisega seotud tegevusi, sealhulgas valdkonna spetsialistide koolitamisi. Prioriteet on tuberkuloosi kui eriti ohtliku nakkushaiguse varajane avastamine, leviku tõkestamine ning ravimresistentsete vormide leviku peatamine, sealhulgas elanikkonna teavitamine. Kõikidele patsientidele võimaldatakse tasuta ravi, sealhulgas otseselt kontrollitavat ravi koos sotsiaalse nõustamise ja vajaduspõhise motiveerimisega (motiveeriv nõustamine ning erinevad stiimulid, nagu kinkekaardid ja sõidukulude hüvitamine, et parandada ravisoostumust). Sõltuvusprobleemidega tuberkuloosihaigetele pakutakse integreeritud tuberkuloosi- ja sõltuvusravi. Ravi kvaliteedi tagamiseks korraldatakse valdkonna spetsialistide koolitusi ja supervisioone. Tegevus 1.1.7. Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine Oodatav tulemus Elanikkonna seksuaal- ja reproduktiivtervisealane teadlikkus on suurenenud ning nõustamisteenused on kättesaadavad vastavalt sihtrühmade vajadustele. Tegevuse elluviimiseks on:  eri osapoolte koostöös välja töötatud terviklik seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise tegevusplaan; 21  seksuaal- ja reproduktiivtervise alase teadlikkuse suurendamiseks välja töötatud ja rakendatud sihtrühmapõhised meetmed;  seksuaal- ja reproduktiivtervise alased tõenduspõhised sihtrühmade vajadusi arvestavad nõustamisprogrammid välja töötatud ja rakendatud. Oodatav tulemus on saavutatav, kui tegevuse elluviimiseks leitakse vajalikud finantsvahendid. Tegevuse elluviimisel on oluline tulemuslik koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga, õpetajaskonnaga (eelkõige lasteaiaõpetajate, klassiõpetajate ja inimeseõpetuse õpetajatega), Siseministeeriumi rahvastikuministri bürooga, Sotsiaalkindlustusametiga, Justiitsministeeriumiga ja Tervise Arengu Instituudiga. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles alati kondoomi kasutavate 16–64-aastaste osakaal suureneb Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring Tervise Arengu Instituut 34,0% 34,0% 34,0% 34,0% 36,0% 38,0% (2018) Indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 27,0 27 27 27 26,5 26,1 (2019) Teismeliste (10–19) sünnitajate arv 1000 sama vana tüdruku kohta väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 3,9 3,9 3,9 3,9 3,8 3,8 (2019) Summaarne sündimuskordaja ei vähene Allikas: Tervise Arengu Instituut 1,7 1,7 1,7 1,7 1,7 1,7 (2019) Raseduse ajal suitsetanud sünnitajate osakaal väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 5,0% 5,0% 5,0% 5,0% 4,9% 4,9% (2019) 22 Programmi eelarve 23 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud, kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. Tervist toetavate valikute programmi 2021. aasta teenuste olulisemad muudatused Vastavalt rahvastiku tervise arengukavale 2020–2030 kehtivad 2021. aastast tervisevaldkonnas uued programmid. Muutunud on programmide nimetused ja struktuur. Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete muudatusi kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes. 24 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise arengukava 2020– 2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. Programmi uuendatakse iga aasta esimese kahe kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon on aluseks järgmise aasta riigieelarve planeerimisel ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud programmi esmase versiooni RTA 2020–2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga aasta algul. Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020–2030 alaeesmärgi lahendusteede arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks ülevaate, tuues välja põhilised saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Vajaduse korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord Sotsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtutakse põhimõttest, et kaasatud oleksid eri osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see oluliselt mõjutab. Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise kokkuvõtte, RTA 2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervisevaldkond. Kaasamine Eri tasandite (üleriigiline, kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020– 2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari kaudu. Seminaril esitletakse RTA 2020–2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa), arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad tegurid. Regulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel. Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleemidega tegelemiseks. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu, majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisel. RTA 2020–2030 ja selle programmidega seotud teisi riiklikke arengukavasid ja strateegilisi eesmärke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020–2030 dokumendis. Seirekorraldus Iga aasta viimases kvartalis eri osapooltega toimuvaks ühiseks aruteluseminariks koostatakse programmipõhised rakendamise kokkuvõtted ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaade. RTA 2020– 2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel aastatel Statistikaameti juhtimislauale. 25 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21 „Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“ Lisa 8 Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1 arengukava Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm (TE03) Programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise ebavõrdsust ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Elluviimise periood 2021–2024 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Eesti Haigekassa (EHK) Terviseamet (TA) Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Ravimiamet (RA) Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Tervise Arengu Instituut (TAI) vähi varajase avastamise ja epidemioloogiliste uuringute tegemise kaudu 1 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 on läbinud Vabariigi Valitsuse arutelu ning saadetud aruteluks Riigikogule: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/74ac2981-2360-412a-b586-caf667e66191 1 Programmi eesmärk ja seosed teiste programmidega Inimkeskse tervishoiu programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks. Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030 lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi eesmärgi saavutamiseks. Neid on täpsemalt kirjeldatud eraldi peatükis. Inimkeskse tervishoiu programm toetab tulemusvaldkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist (tabel 1). Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna eesmärk ja selle saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis on sõnastatud lähtuvalt arengukava alaeesmärkidest Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb. Tervist toetavad valikud Tervist toetav keskkond Inimkeskne tervishoid Programmi eesmärk ehk rahvastiku Programmi eesmärk ehk Programmi eesmärk ehk tervise arengukava 2020–2030 rahvastiku tervise arengukava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärk 1: 2020–2030 alaeesmärk 2: 2020–2030 alaeesmärk 3: Tervise edendamiseks, riskikäitumise Kõikide Eesti elanike Inimeste vajadustele ja vähendamiseks ja tervisenäitajate elukeskkond on muutunud ootustele vastavad ohutud ja parandamiseks kogu elukaare jooksul tervist toetavamaks ning teave kvaliteetsed tervise- ja on inimeste jaoks olemas vajalikud võimalikest keskkonnast sotsiaalteenused, mis aitavad toetavad võrgustikud, võimalused ja tulenevatest terviseriskidest ja vähendada enneaegset oskused, et teha tervist toetavaid nende vähendamise viisidest suremust, lisada tervena valikuid olenemata vanusest, on õigel ajal kergelt elatud eluaastaid, vähendada sissetulekust, haridustasemest ja kättesaadav. tervise ebavõrdsust ja toetada elukohast. Lihtsalt mõistetav krooniliste haigustega elamist, tervisealane teave ning vajalikud on elanikkonnale võrdselt teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad kättesaadavad. 2 Olukorra lühianalüüs Eesti inimeste eluiga on viimastel kümnenditel oluliselt pikenenud, kuid jääb endiselt alla EL-i keskmisele (2019. a Eestis 78,8 ja 2018. a EL-is 81,0 eluaastat ning naistel 82,8 ja meestel 74,4 eluaastat). Krooniliste haigete osakaalu suurenemine elanikkonnas on halvendanud tervena elatud aastate arvu (2018. a Eesti naistel 57,6 ja meestel 54,1 ning 2016. a EL-is vastavalt 64,2 ja 63,7 eluaastat). Endiselt on suur välditavate enneaegsete surmade arv ja riskikäitumisest tulenev tervisekadu.2 Tervena elatud ja oodatava eluea pikendamiseks tuleb tagada toimiv tervisesüsteem ning elanikkonna vajadustele vastavate tervise- ja raviteenuste kättesaadavus, mille nurgakiviks on tervisevajadustele vastavad esmatasandi tervishoiuteenused3. Kui üldarstiabi ei toimi hästi, kasutavad abivajajad rohkem eriarstiabi, kiirabi ja vältimatu abi teenuseid, mis vähendab nimetatud teenuste kättesaadavust ja suurendab tervishoiukulutusi. Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega kindlustamine vajavad lahendusi. Haiglavõrk, sealhulgas kvalifitseeritud tervishoiutöötajad, peab jätkusuutlikult vastama vananeva elanikkonna vajadustele. Haiglaravi reformimisel on Eestis voodifond 100 000 elaniku kohta vähenenud, kuid üldhaiglates ja kohalikus haiglas saab ressursside kasutamist veel tõhustada. Sarnaselt teiste arenenud riikidega on Eestis koondunud kõrgema etapi eriarstiabi suurematesse keskustesse. Samas võiksid esmatasandi tervishoiuteenused ja sagedamini kasutatavad eriarstiabiteenused olla kättesaadavad inimestele võimalikult kodu lähedal. Väiksemate haiglate võrgustamine ning koostöö piirkondlike ja keskhaiglatega aitab tagada tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse, ravikvaliteedi ja ravi järjepidevuse, mida toetatakse taristu analüüsidega ja nendest lähtuvate otseinvesteeringutega. Tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti aitavad tagada kvalifitseeritud ja pädevad tervishoiutöötajad. Arstide koguarv 1000 elaniku kohta Eestis on EL-i keskmisega sarnane. Probleemiks on õdede ja teatud arstlike erialade (psühhiaatrid, perearstid) nappus, samuti arstide, eelkõige perearstide kõrge keskmine vanus (2019. aastal vastavalt 45,7, 50,9 ja 55,5 aastat). Õendustöötajate suhtarv 1000 elaniku kohta on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja 2019. aastal oli see 7,0 (2018. aastal EL-is 8,16). 2019. aasta andmetele tuginedes on proviisoreid Eestis vähem (100 000 elaniku kohta 72,5) kui EL-is keskmiselt (100 000 elaniku kohta 80,8)4. Farmatseutide arv on aastate jooksul püsinud samal tasemel (2019. aastal 100 000 elaniku kohta 59,5).5 Tervishoiu tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames tehtud analüüsis hinnati, et perioodil 2017–2025 on täiendavalt vaja 260 proviisorit ja 330 farmatseuti, mis teeb aastas vastavalt ligi 29 proviisorit ja 37 farmatseuti.6 Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades inimeste vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside optimaalse kasutamise kaudu. Tervishoiu rahastamise aluseks on solidaarsus, piiratud omaosalus ja ravikindlustushüvitiste võrdne kättesaadavus. Nendest kahte viimast tegurit 2 Tervise Arengu Instituut. Tervisekaotus https://www.tai.ee/et/terviseandmed/tervisestatistika-ja-uuringute- andmebaas/uuendused/4384-tervisekaotus-2017 3 Esmatasandi tervishoiu teenused on perearsti ja -õe teenused, koduõendusteenus, füsioteraapiateenus, ämmaemandusabiteenus, koolitervishoiuteenus, apteegiteenus, töötervishoiuteenus, hambaraviteenus, psühholoogi või vaimse tervise õe teenus, terviseteenused (sh nende teenuste osutamine perearsti ja -õe poolt), sotsiaaltöötaja teenused. Tervishoiu arengusuunad 2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tervishoiu_arengusuunad_2020.pdf 4 Eurostat 5 Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine 6 Urve Mets, Vootele Veldre, SA Kutsekoda 2017, https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf 3 kasutatakse tervishoiusüsteemi toimivuse kirjeldamiseks. Ravikindlustuskaitseta oli 2019. aasta lõpu seisuga 5% elanikest, nimetatud näitaja on alates 2012. aastast pigem langustrendis. Samas on uuringus leitud, et ravikindlustuseta tööealise elanikkonna osakaal võib olla suurem – 2017. aasta novembri seisuga oli neid 14,1% ning hinnanguliselt on see kuni 120 000 tööealist inimest.7 Paindlike töövormide kasutamine on laialt levinud ja kasvav trend nii Eestis kui mujal maailmas. See muudab ravikindlustuseta tööealiste tegeliku osakaalu hindamise kogu elanikkonnas keerulisemaks. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavate töötajate arv ja osakaal kõigist töötajatest on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud.8 Seega võib eeldada, et paindlike töövormide laiema levikuga suureneb ka selliste inimeste hulk, kes ei panusta Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) eelarvesse regulaarselt sotsiaalmaksu maksmise kaudu. Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste EL-i riikidega on pigem suurem (Eestis 2019. aastal 23,9% ja EL-is 2018. aastal keskmiselt 15,5%). Omaosaluskoormusest kõige suurema osa moodustavad kulutused ravimitele, mis on tasemel 32,6%9 (13,6% käsimüügi- ja 17,9% retseptiravimid). Teine suurem kululiik on hambaravi (28%). Veidi üle 5% leibkondadest olid pärast omaosaluse tasumist vaesunud, veelgi enam vaesunud või vaesumisohus.10 2017. aastal kasvas leibkondade omaosalus üle aastate kõige kõrgemale tasemele. Kasv on tingitud osaliselt metoodika muutusest (omaosaluse hulka arvestatakse ka pikaajalise hoolduse ja hooldekodudega seotud omaosalus) ning statsionaarse õendusabiteenuse omaosalusest, mis suurenes ligi poole võrra (2016. aastal 9% ja 2018. aastal 16%).11 Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent seda mõjutavad ka sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Üldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui palju kulutab riik tervishoiuteenustele, on tugev seos. Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse hindamiseks on koostatud prognoosimudel12, 13, millega on analüüsitud erinevate tegurite (demograafia, tööjõud, hinnad, teenuste pakkumise struktuur, maksud, välisriskid) mõju tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkusele. Haigekassa poolt 2019. aastal tehtud finantsprognoosi tulemused näitavad, et praeguse rahastamissüsteemi jätkudes ületavad alates 2025. aastast haigekassa kulud tulusid ja süsteem ei ole jätkusuutlik. Prognooside kohaselt suureneb lähiaastatel kõikides riikides tervishoiukulude osakaal SKP-s, seda peamiselt elanikkonna vananemise ning uute diagnostika- ja ravitehnoloogiate leviku tõttu. 2019. aastal moodustasid tervishoiukulud SKP-s Eestis 6,7%14, kuid EL-i keskmine oli 8,3%15. Elanike terviseseisund näitab, et üldjoontes on Eesti tervishoiusüsteemi toimimine üsna tõhus, teisalt aga rahastatakse enamikus teistes EL-i riikides suuremas valikus ja ulatuses vajalikke tervishoiuteenuseid, sealhulgas ennetavaid teenuseid, mistõttu on Eesti tervishoiusüsteemi tõhustamisel veel arenguruumi.16 Tervishoiu rahastamise süsteemi jätkuva tõhususe tagamiseks 7 Koppel, Piirits, Masso et al. (2018). Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn: Poliitikauuringute Keskus. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/ravikindlustuskaitse_uuring_praxis.pdf 8 Sotsiaalministeeriumi andmetel 9 Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine 10 Võrk. A, Habicht, T. Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada? Uued tõendid finantskaitse kohta Eestis. http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0013/402061/Estonia-Estonian-WHO-FP-014-digital-single-pages.pdf?ua=1 11 Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine 12 Poliitikauuringute Keskus Praxis. Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused. Tallinn: Praxis, 2011. http://praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tervishoid/Eesti_tervishoiu_rahastamise_jatkusuutlikkus/Eesti_sotsiaalkindlustussuesteemi _jaetkusuutliku_rahastamise_voimalused_taeisversioon.pdf 13 Kruus, P., Soe R.-M., Võrk, A., Jüri. L. 2014. Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoos. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/02/Ravikindlustuse-jätkusuutlikkuse-prognoos_lühiversioon-08.04.pdf 14 Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine 15 Eurostat 16 State of Health in the EU. Eesti riigi terviseprofiil 2019, https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/state/docs/2019_chp_et_estonian.pdf 4 on oluline rakendada toimivaid rahastuse kontrollimeetmeid, näiteks raviarvete ja teenuse osutamist tõendavate dokumentide võrdlevaid automaatkontrolle. Samal ajal kasvavad elanike ootused kvaliteetsete ja kättesaadavate tervise- ja raviteenuste suhtes, mis on proovikivi lahenduste leidmisel. Eestis oli 2018. aastal avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s 4,9% (2019. aastal 5%)17, kuid OECD keskmine oli 6,6%, EL-i keskmine 6,1% ja WHO Euroopa regiooni keskmine 5,7%18. Tervisevaldkonna vähest tähtsustamist näitab tervishoiule tehtavate kulude osakaal avaliku sektori kuludes, mis jäi 2018. aastal Eestis (13,1%) alla OECD ja EL-i keskmise (15,0%)19. Seega panustab Eesti riik võrreldes teiste riikidega vähem sotsiaalkaitsele, sealhulgas tervisele. Eesti inimeste tervena elatud eluaastate arv on EL-i üks väiksemaid ja on vähenemas ning erinevused piirkonniti, haridustasemeti ja sissetulekutes on suured. Halvad tervisenäitajad seostuvad tervishoiu ebapiisava rahastamisega. Alarahastust võib seostada elanike hinnanguga katmata tervishoiuteenuste vajaduse suhtes, mis on EL-i suurim.20 Üle poole (64%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem heaks.21 Samas on elanike hinnangul katmata tervishoiuteenuste vajadus rahaliste, geograafiliste ja pikkade ootejärjekordade tõttu suurim EL-is (Eesti 15,5% ja EL 2,0%). Nimetatud põhjustest on peamiseks pikk ooteaeg (14,5%).22 Kui Eesti inimestest üle poole hindab tervishoiukorraldust heaks või pigem heaks, siis vähem ollakse rahul arstiabi kättesaadavusega (57% elanikkonnast).23 2018. aastal kogeti kõige enam probleeme seoses eriarsti vastuvõtuga (16,1%).24 Eesti inimestele tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on astutud samme haigekassa toimimise tõhustamiseks ja tulude suurendamiseks muudest allikatest – riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames kinnitas valitsus otsuse laiendada haigekassa tulubaasi ja täiendavalt panustada haigekassa eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja 2022. aastal 13% mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Süsteemi tõhususe ja teenuste integreerituse suurendamiseks viidi haigekassasse koos tulubaasiga riigieelarvest rahastatavaid tervishoiuteenuseid. Eestil on võimalus osa saada maailmas toimuvatest tehnoloogilistest edusammudest, sealhulgas inimese tervisega seotud uute lahenduste, ravimite, meditsiiniseadmete jm kättesaadavuse tagamist võimaldavast tervisetehnoloogia25 arengust. Kuna Eesti sõltub tervishoius vajalikesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerides suures osas impordist, kandub koos sellega maailmast üle hinnatõusu surve tervise- ja raviteenustele. Seepärast tuleb samal ajal toetada innovatsiooni tervisevaldkonnas, tegeleda tehnoloogiate kasutuselevõtu võimekuse suurendamisega ja leida võimalusi kohalike terviseteenuste ekspordiks. Selleks on oluline uute tehnoloogiliste läbimurretega kiirelt kaasa minna ning kohalike investeeringutega endale edumaa luua, et seeläbi oma väiksust ja dünaamilisust ära kasutades saada uuenduste katselavaks. Samas eeldab läbimurre piisavalt toetatud kohalikku teadus- ja arendustegevust. 17 Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine 18 Eurostat 19 Eurostat, OECD Statistics, Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine 20 Country Report Estonia 2020, European Commission, https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2020-european_semester_country- report-estonia_en.pdf 21 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2019 22 Eurostat 23 Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2019 24 Statistikaamet 25 Tervisetehnoloogia on arstiabis ja/või rahvatervishoius sekkumine, mille eesmärk on saavutada otseselt või kaudselt muutus tervises ravi-, diagnostikameetodi või organisatsioonilise lahenduse kaudu. Tervisetehnoloogiad on nt ravimid, meditsiiniseadmed, kirurgilised sekkumised, diagnostilised uuringud, raviprotseduurid ja menetlused ning ennetavad programmilised tegevused. 5 Eesti inimesed hindavad tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsete teenuste suhtes üha kasvavad. Seetõttu on oluline arendada uusi tervishoiuteenuste osutamise mudeleid ning arendada ja kasutusele võtta neid toetavaid digilahendusi, et tervishoiuteenused vastaksid paremini elanikkonna vajadustele. Kaasaegsed digilahendused võimaldavad nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Digiteenuste arendamisel tuleb arvestada nende mõju elanikkonna võimestamisele ja terviseharitusele. Tervishoiutöötajate võimekuse toetamiseks tuleb arendada ja igapäevatöös laialdaselt kasutusele võtta digitaalseid tööriistu, sealhulgas kliinilisi otsusetugesid ja teisi innovaatilisi lahendusi. Tervishoiusüsteem peab ravi järjepidevuse tagamiseks muutuma inimkesksemaks26. Selle oluline eeldus on inimese vajadustest ja ootustest lähtuva esmatasandi arstiabi, eriarstiabi, iseseisevalt osutatava õendus- ja ämmaemandusabi, sotsiaal- ja hoolekandesüsteemi tõhus koostöö ning teenuste koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi võimestatus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust ennetusest, oma terviseprobleemidest, ravivõimalustest ja oma haigusega toimetulekuks. Elanikkonna terviseharituse parandamiseks on oluline tõhustada tõenduspõhise tervisealase teabe kasutamist. Olulisemad töös olevad projektid  Haiguse COVID-19 leviku ohjamine Eestis ning selle mõju hindamine elanikkonna tervisekäitumise ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele on olnud 2020. aastal põhitegevuseks ja sellega tuleb tõenäoliselt arvestada kui põhitegevusega kuni 2021. aasta keskpaigani.  Aastatel 2019–2021 tehakse Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi toel analüüs „Inimkeskne integreeritud haiglavõrk 2040“, mille käigus analüüsitakse eriarstiabi ja haiglavõrku ning koostatakse pikemaajaline plaan kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks.  Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi toel tehakse analüüs „E-tervise süsteemi audit, juhtimisraamistik ja tegevusplaan“. Selle käigus analüüsitakse praeguse e-tervise ökosüsteemi toimimist ja puudujääke selle korralduses ning töötatakse välja juhtimisraamistik ja tegevuskava korralduse optimeerimiseks ja elluviimiseks.  Arendatakse ja juurutatakse uut tervise infosüsteemi andmevahetusplatvormi, mis mõtestab ümber praeguse andmevahetuse põhimõtted, toetab terviseandmete avamist paindlikumale andmevahetusele ning selle arendamise ja haldamise mudel on praegusest tõhusam.  Luuakse inimese tervisejuhtimise digitaalne tööriistakast, mis aitab kasutajasõbralikult leida enda terviseteavet ja saada ülevaadet oma raviteekonnast ning võimestada inimest oma tervise eest hoolt kandma.  Luuakse hindamisinstrumentide keskkond ja kontseptsioon tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkonnas kasutusel olevate küsimustike ühtseks haldamiseks ja taaskasutamiseks.  Eestis rakendatakse personaalmeditsiini teenust, mis sisaldab IT-platvormi loomist, et võimaldada turvalises keskkonnas inimese tervisega seotud andmete analüüsimist ning nende alusel personaalsete soovituste andmist. Seejuures luuakse võimalus kasutada operatiivselt geeniandmeid personaalmeditsiini teenuse osutamisel.  Analüüsitakse tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise võimalusi ja ressursside kasutamise tõhustamist ning esitatakse ettepanekud Vabariigi Valitsusele. 26 Inimkeskse teenuse aspektid: inimese väärtuste austamine ja keskmesse panemine; inimese eelistuste ja väljendatud vajadustega arvestamine; ravi ja hooldus on koordineeritud, järjepidev ja teiste teenustega lõimitud ning inimestel on ligipääs asjakohasele ravile; veendumine heas suhtluses, asjakohases informatsioonis ja nõustamises; inimeste füüsiline mugavus ja ohutus on tagatud; inimeste emotsionaalne toetamine; perekondade ja sõprade kaasamine. 6  Analüüsitakse ravikindlustuskaitse laiendamise võimalusi ja esitatakse ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Eesmärk on tagada ennetus- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile Eesti elanikele.  Luuakse patsiendikindlustuse ja -ohutuse süsteem. Selle peamine eesmärk on patsiendiohutus, mis aitab tulevikus patsientide huve senisest paremini kaitsta ning motiveerida raviasutusi välditavate ravivigadega tegelema, neid analüüsima ja neist õppima.  Koostatakse kiirabi tulevikuvisioon, mille raames analüüsitakse kiirabi praegust korraldust ja selle muutmise vajadust vastavalt elanikkonna vajadustele ja ootustele.  Koostatakse vähitõrje tegevuskava, mille raames analüüsitakse olukorda Eestis, seatakse probleemkohtadele eesmärgid ning lepitakse kokku, kuidas vähitõrjeplaani rakendatakse, sealhulgas hinnatakse. Selle käigus loodava tegevuskava eesmärk on vähendada vähijuhtude ja -surmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti.  Töötatakse välja ravimipoliitika ja rakendamise tegevuskava 2030, millega seatakse eesmärgid ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohaste ravimite kättesaadavuse parandamiseks. Kavandatav ravimipoliitika hõlmab ka veterinaarravimeid, toetab innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist.  Ajakohastatakse ravimiregulatsiooni. Eesmärk on muuta Eesti õigusakte nii inimtervishoius kui veterinaarias kasutatavate ravimite EL-i otsekohalduvate õigusaktide rakendamiseks.  Ajakohastatakse meditsiiniseadmete regulatsiooni. Eesmärk on muuta õigusakte meditsiiniseadmete valdkonna EL-i otsekohalduvate õigusaktide rakendamiseks.  Ajakohastatakse vere käitlemise valdkonna nõudeid. Programmi mõõdikud Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Teenuste puhul on mõõdikud esitatud üksnes programmi lisas 1. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Katmata tervishoiuteenuste vajadus väheneb 27 Allikas: Eurostat 15,5% 14,8% 14,1% 13,4% 12,7% 12,1% (2019) Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suureneb28 Allikas: Tervise Arengu Instituut 5,0% 5,0% 5,1% 5,1% 5,1% 5,1% (2019) Programmi meetmed, tegevused ja teenused Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud 27 Mõõdiku alusel on võimalik hinnata tervisesüsteemi vastavust elanikkonna vajadustele. Mõõdik näitab nende elanike (16–64- aastaste) osakaalu, kelle hinnangul on vajaduse korral perearsti- või eriarstiabi, sealhulgas hambaarstiabi, jäänud kättesaamatuks kõrge hinna, pika ravijärjekorra või kauge vahemaa tõttu. 28 Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna sisemajanduse kogutoodangus (SKP). 7 finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud. Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine Meede koosneb üheksast tegevusest. Nendest esimese kuue alla on koondatud teenused, mis on vajalikud inimkeskse tervishoiu arendamise poliitika kujundamiseks. Seitsmendas ja kaheksandas tegevuses on teenused, mille abil tagatakse tõhusate, ohutute ja kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ning vastava poliitika kujundamine ja elluviimine. Üheksanda tegevuse all kajastuvad nakkushaiguste ennetamise ja leviku tõkestamisega (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus) seotud tegevused. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb29 Allikas: Eurostat 137,5 137,5 137,5 137,5 134,1 130,6 (2017) Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Oodatav tulemus Tõendusel põhinev, terviklik, rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) üldistest eesmärkidest lähtuv ning teiste RTA programmidega (tervist toetavad valikud ja tervist toetav keskkond) koostoimes eri osapooli, sektoreid ja tasandeid (üleriigiline, kohalik, esmatasand, haigla) kaasav inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika on kokku lepitud, osapooled on teadlikud valdkonna arengusuundadest ning oma rollist ja vastutusest selle elluviimisel. Inimkeskse tervishoiupoliitika väljakutsete lahendamisel kasutatakse teadus- ja arendustegevuse tulemusi, et luua kasutajasõbralikke lahendusi, mis loovad lisaväärtust ja arvestavad tervisevaldkonna eripärasid ning mille abil võimestatakse ettevõtteid uute innovaatiliste lahenduste loomisel. Oodatav tulemus on saavutatav, kui:  õigusakte uuendatakse selliselt, et see soodustab inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike teenuste arendamist ning ohutute ja kvaliteetsete tervisetehnoloogiate hindamist, sealhulgas ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamist;  tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete kogumine, koosvõime ja kvaliteedi parandamine käsikäes nende andmete analüüsiks vajaliku võimekuse suurendamisega toetab kaasaegse analüütika juurutamist tervisesüsteemis;  töötatakse välja tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalik seiremetoodika;  edendatakse inimkeskse tervishoiu arendamist toetavate innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist; 29 Välditava suremuse kontseptsioon põhineb sellel, et teatavaid surmajuhtumeid (konkreetsete vanuserühmade ja RHK klassifikatsioonis määratletud haiguste puhul) saaks vältida, kui rahvatervishoiu ja tervishoiu, sh ravi sekkumised oleksid olnud tõhusamad. Surma võib pidada raviga välditavaks, kui seda oleks saanud optimaalse kvaliteedi ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse abil vältida. Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 000 elaniku kohta. 8  parandatakse eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi inimkesksest tervishoiust, selle loomisest ja arendamisest ning ohutute ja kvaliteetsete tervisetehnoloogiate, ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavaks tegemise võimalustest. Eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajad on teadlikud rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist. Tõhusa koostööga panustavad tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah Jah Jah Jah Jah Jah (2019) Teenused ja nende sisu kirjeldus30 68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse raames töötatakse välja tervishoiupoliitika ja korraldatakse selle elluviimine, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega. Lisaks luuakse eeldused tervisesüsteemi tõenduspõhiseks arendamiseks ning koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse ning kogukondade võimestamine ja kaasamine Oodatav tulemus Inimeste terviseharitus tervislike valikute tegemisel ja keskkonnast tulenevate riskide suhtes on suurenenud. Inimesed teevad informeeritud otsuseid enda tervise hoidmiseks ja ravi järjepidevuse tagamiseks ning on aktiivsed tervisega seotud otsustusprotsessides. Kogukonnad ja patsientide esindusorganisatsioonid on aktiivsed partnerid inimkeskse tervisesüsteemi arendamisel. Tugevate esindusorganisatsioonide abil on patsientide põhiõigused ja huvid kaitstud. Oodatav tulemus on saavutatav, kui:  töötatakse välja inimeste vajadustele vastavad terviseharituse tööriistad ja õppeprogrammid;  võimestatakse inimesi enda terviseseisundi jälgimisel ja parandamisel ning toetatakse tervisesüsteemis orienteerumisel;  suurendatakse teadlikkust tervisetehnoloogiatest, sealhulgas teenustest, ravimitest ja meditsiiniseadmetest ning muudest sekkumistest, et soodustada tõenduspõhiste ja ohutute valikute tegemist.  on kokku lepitud patsiendiportaali teenuseportfelli haldamise üksus koos vajalike ressurssidega ning on tehtud teenuste ja kasutajakogemuse/-mugavuse analüüs, et luua 30 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse. 9 teenuste arendamise rakenduskava ning minna üle olemasolevate teenuste uuele kasutajasõbralikule visuaalsele kujundusele;  tõhustatakse koostööd kogukondade ja patsiendiühendustega, et soodustada mitmekülgse ja täpse terviseharituse teadmuse ja teabe jagamist osapoolte vahel;  tagatakse patsientide, sealhulgas haavatavate rahvastikurühmade põhiõiguste kaitse;  suurendatakse teadlikkust rakkude, kudede ja elundite doonorlusest;  koostatakse lähteanalüüs, et lihtsustada tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike tahteavalduste andmise süsteemi ja arendatakse seda toetavaid IT-lahendusi;  võimestatakse patsientide esindusorganisatsioone ja edendatakse huvikaitset. Nimetatud tegevuse tulemuste saavutamine on tihedalt seotud tervist toetavate valikute ja tervist toetava keskkonna programmi tegevustega, mis panustavad inimeste teadlikkuse suurendamisse ja selleks vajaliku kergesti mõistetava teabe kättesaadavusse. Samuti on tulemuste saavutamine on tihedalt seotud tegevuste 1.1.7 (ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine), 1.1.8 (kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine) ja 1.1.9 (nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus)) raames elluviidavaga. Tegevuse tulemuste saavutamisel on oluline programmi täitmise kaasvastutajate, seotud asutuste ja vastavate huvigruppide tihe koostöö ja panus. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Patsiendiportaali kasutatavus suureneb31 Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus 32,5% 32,5% 32,5% 32,5% 33,0% 33,5% (2019) Tahteavalduste esitamine suureneb* Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus … … … … … … 0–14-aastaste laste hambaraviga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 71,9% 71,9% 71,9% 71,9% 72,9% 73,9% (2019) 15-aastaste ja vanemate hambaraviga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 49,2% 49,2% 49,2% 49,2% 51,8% 54,4% (2019) 13-aastaste tütarlaste HPV (inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin) vaktsineerimisega hõlmatus suureneb Allikas: Terviseamet 54,1% 54,1% 54,1% 54,1% 57,3% 60,6% (2019) Elanikkonna hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega suureneb Allikas: Terviseamet 10,1% 10,1% 10,1% 10,1% 12,6% 15,1% (2019) Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 46,1% 46,1% 46,1% 46,1% 49,1% 52,1% (2019) Rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 31 Osakaal (%) 18-aastaste ja vanemate elanike hulgas 10 55,9% 55,9% 55,9% 55,9% 57,7% 59,4% (2019) Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 53,7% 53,7% 53,7% 53,7% 55,7% 57,8% (2019) * Mõõdik töötatakse välja 2021. aasta jooksul Teenused ja nende sisu kirjeldus32 72 Patsientide huvikaitseline toetamine (SoM) 2016. aastal valminud analüüsis patsiendi esindusühingute kohta selgus, et psüühikahäiretega isikute jaoks puudub huvikaitseühing. Sellest lähtuvalt katsetas Sotsiaalministeerium aastatel 2018–2019 kriisikaardi teenust33 psüühikahäirega patsientidele, mille eesmärk on võimestada psüühikahäirega patsienti oma haigusega toime tulema ja jagada patsiendile informatsiooni tema õiguste ja kohustuste kohta ning vajaduse korral juhendada patsienti selles, kuidas abi saada ja oma õigusi tagada. 2019. aastal otsustas Sotsiaalministeerium muuta hasartmängumaksu nõukogu kaudu rahastatavate huvikaitseorganisatsioonide rahastamise printsiipe. Eesmärgiks seati leida riigile strateegiline partner psüühikahäirega inimeste huvikaitse edendamiseks, mida hakkab esialgu ellu viima SA Eesti Puuetega Inimeste Fond. Aastatel 2020–2022 jätkatakse teenuse arendamist ja juurutamist. Eesmärk on laiendada teenust teistesse haiglatesse (lisanduvad Tallinna Lastehaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu Haigla), suurendada osapoolte (kohalik omavalitsus, teenuseosutajad, õigussüsteem) teadlikkust ning valmistada ette teenuse integratsioon IT-lahendustesse. Tegevus 1.1.3. Personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine Oodatav tulemus Tervishoius töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja tervishoiusüsteemi vajadustele. Vajaliku inimressursi planeerimine põhineb tõenduspõhisusel, mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud ja puudus vähendatud. Oodatav tulemus on saavutatav, kui:  investeeritakse tervisesüsteemi inimressurssi, lähtudes elanikkonna ja tervisesüsteemi vajadustest, arvestades tööjõu dünaamikat, hariduspoliitikat, tehnoloogia arengut ja ajas toimuvaid üldisi muutusi;  koolitustellimus ajakohastatakse, selle juures väärtustatakse elukestvat õpet ja mitmekülgsete enesearengumeetmete kasutamist;  õppetöö ja praktiseerimisvõimalused kohandatakse vastavalt tervisesüsteemi arengule;  panustatakse teenuse osutamist toetavate innovaatiliste IT-lahenduste arendamisse ja laialdasse kasutusele võtmisesse ning suurendatakse tervishoiutöötajate võimekust neid kasutada ja teadlikkust infoturbest;  arendatakse tervishoiuteenuste kättesaadavust toetavaid teenuseid, näiteks suurendatakse eriarsti ja apteekrite lähtetoetusi ja soodustatakse kaugteenuste kasutamist, sealhulgas arvestatakse hajaasustatud piirkondade vajadusi; 32 Iga teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse. 33 Kriisikaardi näol on tegemist psüühikahäirega patsiendi ja teda ümbritseva võrgustiku (lähedased, sõbrad, sotsiaaltöötaja, perearst, psühhiaater jne) kirjaliku kokkuleppega selle kohta, kuidas tema võrgustik toimib, kui patsiendi psüühikahäire ägeneb. 11  senisest enam pööratakse tähelepanu tervishoiutöötajate ja teiste tervishoiusüsteemis töötavate spetsialistide töötingimustele ja läbipõlemise ennetamisele ning töötatakse välja vastavad tööriistad, mida tervishoiuteenuse osutajad saavad ühtselt kasutusele võtta;  töötatakse välja õigusaktide uuendamise ja täpsustamise kava, mis hõlmab tervishoiutöötajate registreerimise, kvalifikatsiooni, välisarstide Eestis tööle rakendamise ning tervise infosüsteemi andmetele ligipääsuga seotud tegevusi. Nimetatud tegevuse tulemuste saavutamine on tihedalt seotud tegevustega 1.1.4 (teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel), 1.1.5 (tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine), 1.1.6 (tervise ebavõrdsuse vähendamine) ja 1.1.8 (kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine). Oodatava tulemuse saavutamiseks on oluline tihe koostöö Tartu Ülikooli ja tervishoiukõrgkoolidega ning programmi täitmise kaasvastutajate, seotud asutuste ja vastavate huvigruppide, sealhulgas erialaühenduste vahel. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Arstide arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 346,4 346,4 346,4 346,4 347,8 349,1 (2019) Perearstide keskmine vanus langeb Allikas: Tervise Arengu Instituut 55,5 55,5 55,5 55,5 54,8 54,1 (2019) Psühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 15,7 15,7 15,7 15,7 16,9 18,0 (2019) Õdede arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 623,0 623,0 623,0 623,0 650,5 678,0 (2019) Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 72,5 72,5 72,5 72,5 73,4 74,4 (2019) Tagasi tervishoidu koolituse läbinute arv aastas suureneb Allikas: Sotsiaalministeerium 23 23 23 23 23 23 (2019) Residentide aasta keskmine arv suureneb Allikas: Tartu Ülikool 523 530 537 544 551 558 (2019) Teenused ja nende sisu kirjeldus34 71 Eriarsti lähtetoetuse rahastamine (SoM) Lähtetoetuse eesmärk on mõjutada rahalise motivaatori toel residentuuris eriala omandanud arste valima endale vähemalt viieks aastaks erialane töökoht, mis paikneb väljaspool Tallinna ja Tartut ning nende vahetut lähiümbrust. Eriarsti lähtetoetuse pakkumine toetab üld- ja eriarstiabi 34 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse. 12 kättesaadavust ja teenuse osutamise jätkusuutlikkust väljaspool peamisi tõmbekeskusi. Toetus on planeeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel. 77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi (SoM) Väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele tervishoiutöötajatele pakutakse teadmiste ja oskuste täiendamise koolitust, mille läbimise järel on neil võimalik registreerida end tervishoiutöötajate registris ning asuda tervishoiusüsteemis kutsealasele tööle. Sel moel on võimalik tuua tervishoidu tagasi inimesi, kes tervishoiusüsteemist lahkusid. 79 Residentuurikulude rahastamine (SoM) Tartu Ülikoolile eraldatakse Tartu Ülikooli seaduse alusel vahendid residentuuri korraldamiseks, et koolitada piisaval arvul pädevaid eriarste. Residentuurikulusid rahastatakse Tartu Ülikooli seaduse § 72 lõike 7 alusel. 320 Psühholoogide kutseaasta rahastamine (SoM) Teenuse eesmärk on tagada tasemeharidusjärgse koolituse toel psühholoogide järjepidev spetsialiseerumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid. Lepingupartnerist ülikool korraldab magistriõppe läbinud psühholoogidele tasemeharidusjärgset õpet, mis võimaldab psühholoogil jõuda kutseni ning asuda tööle esmatasandi tervishoius ja eriarstiabis tippspetsialistina või sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tugispetsialistina. Tegevus 1.1.4. Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel Oodatav tulemus Tervishoiusüsteem tagab teenustele tervikliku lähenemise, mis hõlmab nii tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi järjepidevust, integreeritud ravi ning teenusepakkumise korraldust tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös kui ka teenuseosutajate, asutuste ja süsteemide koordineerimist, olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse. Teenuste arendamisel ja osutamisel on keskmesse seatud inimene oma eripära, vajaduste ja võimalustega. Oodatav tulemus on saavutatav, kui:  elukaart kattev inimkeskne teenusemudel on välja arendatud ja rakendatud kõigil tervishoiu tasanditel ning seda toetavad strateegilised rahastamisviisid ja teenused;  laiendatakse ja suurendatakse tervishoiu rahastamist;  luuakse tervisesüsteemis investeeringuid soodustav keskkond ning tagatakse tehtud investeeringute tõhusus;  tagatakse tõenduspõhiste ja tõhusate tervishoiuteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus;  kvaliteetse, kättesaadava ja senisest enam haiguste ennetusele ja tervisedendusele suunatud üldarstiabi ja esmatasandi meeskonna rolli tugevdamiseks luuakse esmatasandi tervisekeskused, arendatakse õendus- ja ämmaemandusabi ja uuendatakse õigusraamistikku;  tervisesüsteem on jätkusuutlik ja optimaalne, milleks arendatakse tervishoiuvõrku koostöös eri tasandite, valdkondade ja sektoritega;  luuakse innovaatilised inimest ja tervishoius töötavaid spetsialiste toetavad teenused ja lahendused ning neid rakendatakse koos personaalmeditsiini, kaugtervishoiu ning inimkeskse ja kasutajasõbraliku tervise infosüsteemi arendamisega; 13  tagatakse infovahetus üldarstiabi, eriarstiabi, õendusabi, sotsiaal- ja töövaldkonna vahel, et osutada tõhusamat abi ja koordineerida ravi nii tervisesüsteemis kui haiglaravi järel, ning luuakse seda toetav õigusraamistik;  töötatakse välja psühhiaatrilise abi osutamist reguleeriva õigusakti uuendamise kava;  jätkatakse tervisetõendite väljastamise ja peatamise digiteerimise protsessiga;  tehakse rakendustegevusi Tallinna haigla loomise rahastamise kindlustamiseks ning toetatakse organisatsiooni loomist;  vähitõrje tegevuskava elluviimine ja hindamiste ettevalmistamine on koordineeritud. Nimetatud tegevuse tulemuste saavutamine on tihedalt seotud tegevustega 1.1.3 (personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine), 1.1.5 (tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine), 1.1.6 (tervise ebavõrdsuse vähendamine) ja 1.1.8 (kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine). Tegevuse tulemuste saavutamisel on oluline tihe koostöö programmi täitmise kaasvastutajate, seotud asutuste ja vastavate huvigruppide vahel. Samuti on oluline roll tervist toetavate valikute programmi tegevustel, mis vähendavad elanike riskikäitumist ning toetavad inimeste tervislikku eluviisi, tervise paranemist või säilitamist. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Pereõdede iseseisvate vastuvõttude osakaal perearstiabis tehtud vastuvõttudest suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 42,4% 40,9% 40,9% 40,9% 45,3% 48,2% (2019) Koduõdede koduvisiitide arv 1000 elaniku kohta kasvab Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet 293,1 293,1 293,1 293,1 303,1 313,1 (2019) Hospitaliseerimised astma tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad35 Allikas: OECD Statistics 25,9 25,9 25,9 25,9 25,4 24,9 (2017) Hospitaliseerimised kõrgvererõhktõve tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad24 Allikas: OECD Statistics 104,3 104,3 104,3 104,3 101,9 99,5 (2017) Hospitaliseerimised diabeedi tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad24 Allikas: OECD Statistics 108,3 108,3 108,3 108,3 107,8 107,3 (2017) Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 71,5% 71,5% 71,5% 71,5% 72,6% 73,6% (2019) Iseseisva statsionaarse õendusabi voodihõive suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 77,6% 77,6% 77,6% 77,6% 78,5% 79,5% (2019) Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde suurenevad Allikas: Eesti Haigekassa 35 Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 000 15-aastaste ja vanemate hospitaliseeritute kohta. 14 42% 42% 42% 42% 43% 44% (2019) Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi haiglaravi perearsti juurde suurenevad Allikas: Eesti Haigekassa 31,8% 31,8% 31,8% 31,8% 33,4% 35,1% (2018) Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline elumus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 63,0% 63,0% 63,0% 63,0% 64,5% 66,0% (2016) Kopsuvähi viie aasta suhteline elumus suureneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 14,0% 14,0% 14,0% 14,0% 14,8% 15,5% (2016) Teenused ja nende sisu kirjeldus36 69 Toetus haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamiseks (SoM) Ajakohastatakse pädevuskeskustena töötavad regionaalhaiglad: SA Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Investeeringutega regionaalhaiglatesse tugevdatakse haiglavõrgu pädevuskeskusi, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Pädevuskeskuste taristu väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike eriarstiabiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavus, mis on piirkondlike haiglate maakonnahaiglatega võrgustumise eelduseks. TÜKis rajatakse perioodil 2017–2022 üheksa raviükskust (mh lastekliinik, kõrvakliinik, päevaravi üksus). PERHis rajatakse 2023. aasta augustiks 11 raviüksust (mh patoloogia, päevaravi, palatite osakonnad, psühhiaatriakliinik). Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ vahenditest. 70 Toetus tervisekeskuste kaasajastamiseks (SoM) Investeeringutega toetatakse kaasaegsete esmatasandi tervisekeskuste rajamist üle Eesti, mis loob eeldused, et osutada suuremal arvul tervishoiuteenuseid esmatasandi tervisekeskustes. Tervisekeskustes hakkavad tööle perearstid koos neid toetavate tervishoiutöötajatega. Suuremate esmatasandi tervisekeskuste tekkimisel on võimalik pikendada esmatasandi tervisekeskuse vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi ning tagada abi parem kättesaadavus. Esmatasandi tervisekeskustes osutatavate esmatasandi tervishoiuteenuste valikut laiendatakse vastavalt piirkondlikule teenusevajadusele, minimaalselt peab lisaks perearstiabile olema tagatud füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenus. Lisaks luuakse tervisekeskusi, kus on kavandatud ruumid ka vaimse tervise õele, sotsiaaltöötajale jne. Esmatasandi tervisekeskused ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades seejuures juba olemasolevat taristut, elanikkonna paiknemist ja planeeritud tervishoiuteenuste mahu kasvu. Taotlusvoorude tulemusel ehitatakse või rekonstrueeritakse kokku 56 tervisekeskust üle Eesti. Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk on parandada koostööd esmatasandi teenuse osutajate ja haigla vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumid, meditsiiniseadmed, labor jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk parandada koostööd tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi vahel. Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tervisekeskuste kaasajastamine“ vahenditest. 36 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse. 15 Lisaks rahastatakse TAT „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ vahenditest vähemalt ühe peremeditsiinis kasutusel oleva tarkvara kaasajastamist. Toetuse andmise eesmärk on parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise võimekuse suurendamise kaudu. Perearsti meeskonna roll ja ülesanded on järjest enam laienenud, ent kasutusel olev peremeditsiini tarkvara põhineb endiselt 10–25 aastat vanal toimeloogikal. 76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine (SoM) Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tolliametit tasuma Eesti Haigekassale sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja makstakse ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. 80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (SoM) Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine tuleneb inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõikest 1. Teenusega toetatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada selle pidamine. Samuti tagatakse kogutud koeproovide säilitamine. 83 Sundraviteenuse rahastamine (SoM) Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikud saavad ettenähtud ravi. Sundraviteenuse rahastamist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12. Teenust pakub SA Viljandi Haigla, kellele on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks väljastatud tegevusluba 80 voodikohale. Tegelikkuses viibib psühhiaatrilisel sundravil pidevalt üle 100 inimese ja osakond töötab pidevas ülekoormuses. Psühhiaatrilise sundravi sihtrühma moodustavad suure ja keskmise ohtlikkuse riskiga inimesed, kes vajavad tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkonnas viibimist. Teenuse pikaajalise alarahastamise ja ülerahvastumise tulemusena ei ole olnud võimalik tegeleda osutatava teenuse kvalitatiivse ja sisulise arendamisega vastavalt tänapäevastele psühhiaatrilise abi nõuetele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2017. aasta jaanuaris psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise aruanne37, mis tõi välja olulisi puudusi sundravi korralduses. Ühtlasi anti mitmeid soovitusi, kuidas psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamisega edasi minna. Koostöös Justiitsministeeriumiga on ette valmistatud ja Vabariigi Valitsusele esitatud kohtupsühhiaatria memorandum, mille laiem eesmärk on valdkonna juriidiline ja materiaalne korrastamine. 89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine (SoM) Personaalmeditsiini programmi juhtimise kuludeks on 2020. aastal ette nähtud 150 000 eurot. Sellest tehakse personaalmeditsiini tervikliku lahenduse õigusanalüüs. Samuti on vahendid osaliselt ette nähtud personaalmeditsiini projekti ERA-PerMed Eesti-poolse omafinantseeringu ja projekti tegevuste katmiseks ning uute personaalmeditsiiniteenuste tõenduspõhisuse uurimiseks. 159 Kiirabiteenuse korraldamine (TA) Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab kiirabi korraldamise eest oma pädevuse piires Terviseamet koostöös Eesti 37 Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamine. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Tervishoid/sundravikliiniliseauditiraport2017.pdf 16 Haigekassaga. Terviseameti ülesanne on teha järelevalvet kiirabibrigaadide pidajate üle ning juhtida kiirabiteenuse toimimiseks vajalikke korralduslikke tegevusi riiklikul tasandil, sealhulgas kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus teeninduspiirkondade kaupa, koguda ja analüüsida kiirabi statistikat, korraldada koostööd teiste operatiivasutustega. 160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve (TA) Üldarstiabi, mida osutab perearst koos temaga töötavate tervishoiutöötajatega, on esmatasandi tervishoiu põhiteenus, mille korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi vastutab üldarstiabi korraldamise ja planeerimise eest Terviseamet koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesanne on tagada üle-eestiline üldarstiabi (sh perearstide) kättesaadavus Terviseametile määratud ülesannete piires ning toimingud, mis on seotud üldarstiabi korraldamisega – perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamine, perearsti nimistu kinnitamine ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu piirsuuruse määramine või muutmine. Lisaks vajaduse korral nimistuga perearsti ajutise asendamise korraldamine, isikute nimistusse määramine ja väljamääramine. Samuti nõustab Terviseamet inimesi perearstide leidmisel, vahetamisel ja muude tekkivate probleemide korral ning teeb riiklikku järelevalvet esmatasandi ja töötervishoiuteenuse osutajate üle. Üldarstiabi rahastamine tagatakse Eesti Haigekassa eelarvest. Peremeditsiini residentide tellimuse esitab residentuuritellimuse raames Sotsiaalministeerium, koolituse eest vastutab Tartu Ülikool. 167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (TA) Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal ning riigikaitseks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 59 ja 581. Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Terviseamet korraldab ja rahastab mitmeid kriisideks valmisolekut tagavaid meetmeid, sealhulgas rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osaleva Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma (Estonian Disaster Relief Team Medical Unit) tegevust ja valmisolekut, kiirabibrigaadi pidajate ja aktiivravi haiglate toimepidevuse riskianalüüside ja valmisoleku plaanide koostamist ja uuendamist ning kriisireguleerimise õppuste regulaarset läbiviimist. Samuti korraldab ja rahastab Terviseamet kiirabibrigaadi liikmete kriisikoolituste läbiviimist ning töötab välja terviklahenduse, et tagada haiglapersonalile asjakohane ja jätkusuutlik kriisikoolituste korraldus. Terviseamet korraldab vähemalt ühe riikliku kriisireguleerimise õppuse iga kahe aasta jooksul ning osaleb teiste juhtivate asutuste ja tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise õppustel. Tervishoiusündmust lahendava juhtasutusena tagab Terviseamet ööpäev läbi toimiva valmisoleku ja reageerimise sündmusteks ning tagab selleks vajaliku valveringi koos võimekusega käivitada operatiivselt kriisiaegne juhtimisstruktuur. Lisaks koostab ja esitab Terviseamet Sotsiaalministeeriumile kord aastas tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise võimekuse hindamiseks ülevaate hädaolukorra lahendamiseks kasutusele võetavatest ja vajalikest ressurssidest ning küsib selleks vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt. 241 Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (SoM) Teenuse eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida- Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud haigla kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks. Teenuse tulemusena rajatakse diagnostika- ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium, patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia, pulmonoloogia ja sisehaigused). Investeeringutega ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2023. aasta 17 esimese kvartali lõpuks 11 raviüksust. Teenust rahastatakse ERF-i TAT „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ vahenditest. 272 Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (SKA) 2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus otsustas, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab 2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. Eraldist makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 51 lõike 2 punkti 2 alusel. Riigieelarve eraldise määrad aastatel 2018–2021 on sätestatud TTKS §-s 668. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab TTKS § 52 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise summa ja kannab selle Eesti Haigekassale üle hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Kuna SKA-l on olemas nii pensionikulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmete, teeb ka eraldise väljamakse SKA. Eraldise arvestamise ja väljamaksmise korda on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse määruses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse SKA eelarvest Eesti Haigekassale igakuine eraldis SKA andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt. 289 Kroonilise vaimse tervise probleemidega inimeste integreeritud teenuse mudeli välja töötamine ja rakendamine (SoM) Töötatakse välja kroonilise vaimse tervise probleemiga, eelkõige psühhiaatrilisel ambulatoorsel sundravil olevate inimeste valdkondadeülene (tervis, hoolekanne ja õigus) integreeritud teenuse korraldamise mudel ja see viiakse ellu. Eesmärk on luua teenused ning kasutada hindamisinstrumente, mis on tõenduspõhised, parandavad teenuste kvaliteeti ja aitavad tagada inimeste põhiõigusi, vähendades sunni rakendamise vajadust. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. 290 Toetus integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi arendamiseks (SoM) Teenuse raames korraldatakse avatud taotlusvoor projektidele, mille eesmärk on välja töötada tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas ning teistes valdkondades kasutatavad instrumendid, mis toetavad eri valdkondade teenuste lõimimist. Eesmärk on luua vähemalt kaks instrumenti: 1) koduohutuse hindamisinstrument, mis võimaldab eri valdkondades infot vahetada ja vajaduse korral reageerida; 2) koduvisiitide varajase märkamise teenusemudel koos koolitusega ämmaemandatele ja pereõdedele. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“. 322 Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid Investeeringutega toetatakse tervishoiuteenuste osutamise varustuse (isikukaitse- ja desinfitseerimisvahendid) ja hingamisaparaatide soetamist ning COVID-19 testimist (testide soetamise ja tegemise kulud). Investeeringute tulemusena on tervishoiuteenuste osutamise suurenenud vajadusest tingitud kriisidele reageerimise suutlikkus Eestis paranenud ning tagatakse COVID-19 puhanguga toimetulekuks vajalik varustus ja meditsiiniseadmed ning piisaval hulgal nakkuse tuvastamiseks vajalikke vahendeid. Teenust rahastatakse Euroopa 18 Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme tegevuse 4.6.1 toetuse andmise tingimuste (TAT) „Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ vahenditest. Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine Oodatav tulemus Välja on arendatud avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta. Samuti on arendatud ja rakendatud süsteem tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks ja tõenduspõhiste kvaliteeti toetavate tegevuste jaoks. Oodatav tulemus on saavutatav, kui:  patsiendiohutuse kultuuri on arendatud koordineeritult ja see on lõimitud erinevatesse tegevustesse – tervishoiuasutuste kvaliteedijuhtimissüsteemi, tervishoiutöötajate koolitustesse, tervishoiuteenuste mudelite kujundamisse, innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmisse ning patsiente ja nende lähedasi kaasava kultuuri arendamisse;  süsteemselt investeeritakse tõhusate ja tõenduspõhiste tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamisse – koostatakse ravi- ja patsiendijuhendeid ning tervisetehnoloogiate hindamisi, juurutatakse klassifikaatoreid, seiratakse ravi- ja organisatsiooni kvaliteeti, arendatakse tervishoiutöötajate pädevust koos proaktiivse järelevalvesüsteemiga;  osaletakse ELi tervisetehnoloogiate hindamise arendamise võrgustikus;  patsiendikindlustuse ja patsiendikahjude hüvitamise ning patsiendiohutusjuhtumite ja vigade registreerimise süsteem on välja töötatud ja rakendatud;  rakendatakse tervishoiutekkeliste nakkuste ja patsiendiohutusjuhtumite ennetamisega seotud tegevusi, sealhulgas koostatakse tervishoiutekkeliste nakkuste ennetamise ja kontrolli ravijuhend ning tervishoiutöötajate ja elanikkonna hulgas parandatakse teadlikkust antibiootikumide kasutamisest;  tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste õigusraamistik ja järelevalvesüsteem on ajakohastatud;  tervisesüsteemis on kasutusel ühtsetel alustel hallatud terminoloogia, mida pidevalt arendatakse;  tehakse ettevalmistusi rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 11. versioonile (RHK-11) üleminekuks ja juurutamiseks Eesti tervisesüsteemis;  tervisesüsteemi osapoolte vahel toimub aktiivne andme- ja teadmusvahetus, mida toetavad innovatiivsed digilahendused ning jätkusuutlikult toetatud ja juurutatud kaasaegsed klassifikaatorid. Tervisealast teavet on vajaduse korral võimalik mugavalt jagada teiste sektoritega;  andmekogudes on korrastatult kättesaadavad kvaliteetsed andmed nii osutatud teenuste kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks ning tervishoiuteenuste arendamiseks kui ka teadustööks;  koostatakse tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistik ja tehakse toimivuse analüüs;  analüüsitakse tegevuslubade väljaandmise uuendamisega seotud arendusvajadusi, hinnatakse õigusaktide muutmisvajadust ja töötatakse välja rakendusmeetmed;  koostatakse raviplaani digilahenduse kirjeldus koos digilahenduse arendamise toimereeglitega, mis aitab parandada ravi kvaliteeti, järjepidevust ja -soostumust. Nimetatud tegevuse tulemuste saavutamine on tihedalt seotud tegevustega 1.1.3 (personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine), 1.1.4 (teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel), 1.1.5 19 (tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine), 1.1.8 (kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine) ja 1.1.9 (nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus)). Tegevuse tulemuste saavutamisel on oluline programmi täitmise kaasvastutajate, seotud asutuste ja vastavate huvigruppide tõhus koostöö ja panus. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2030 Aasta jooksul heakskiidetud ravijuhendite ja tervisetehnoloogiate hindamise raportite arv suureneb Allikas: Eesti Haigekassa 12 12 13 13 14 14 (2019) 38 Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus väheneb Allikas: OECD Statistics Müokardiinfarktiregister 12,3 12,3 12,3 12,3 11,9 11,5 (2017) Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne suremus väheneb 26 Allikas: OECD Statistics 17,3 17,3 17,3 17,3 16,9 16,4 (2015) 39 Kopsuemboolia määr pärast puusa- või põlveliigese vahetamise operatsiooni väheneb Allikas: OECD Ststistics 147,7 147,7 147,7 147,7 147,2 146,7 (2016) Kõhuõõne operatsioonijärgse sepsise määr väheneb 27 Allikas: OECD Ststistics 3014,5 3014,5 3014,5 3014,5 2923,5 2832,5 (2017) Keisrilõigete osakaal esmassünnitajate ajalise üksiksünnituse korral (Robson 1 + 2) väheneb Allikas: Eesti Haigekassa 16,7 16,7 16,7 16,7 16,6 16,5 (2017) Suitsiidide arv haiglaravis väheneb* Allikas: Tervise Arengu Instituut … 0 0 0 0 0 * Mõõdik töötatakse välja 2021. aasta jooksul Teenused ja nende sisu kirjeldus40 73 Patsiendikaebuse menetlemine tervishoiuteenuste kvaliteedi osas (SoM) Eksperdikomisjoni tegevust reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 ja töökorda reguleerib sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni moodustamine“. Kui kahtlustatakse, et patsiendi tervisele on tekitatud kahju või teenuse osutamises võisid esineda tõsised kvaliteediprobleemid, on võimalik esitada ametlik kaebus eksperdikomisjonile. Selle teenuse raames analüüsitakse esitatud kaebusi, seejuures tegutseb eksperdikomisjon patsientide sõltumatu nõustajana ja otsustel ei ole juriidilist jõudu. 38 Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 45-aastaste ja vanemate patsientide kohta. 39 Mõõdik on esitatud üldise määrana 100 000 15-aastaste ja vanemate hospitaliseeritute kohta 40 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse. 20 Kaebuste maht on aasta-aastalt suurenenud – kui 2008. aastal analüüsiti 64 kaebust aastas, siis 2018. aastal juba 191 kaebust. 86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (SoM) Müokardiinfarktiregistrit peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahvatervise seaduse § 144 alusel. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt registri põhimäärusele edastab müokardiinfarktiregister pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed riiklikus avalikus andmebaasis eesmärgiga suurendada kogutud andmete kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi. 100 HIV ravi andmekogu tegevuse toetamine (SoM) Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluv HIV-ravi andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja ajakohaseid andmeid ARV-ravi kohta Eestis. Andmekogu tegevust rahastatakse erinevatest allikatest, aga ka Sotsiaalministeeriumi poolt. 156 Labori referentteenuse osutamine (TA) Terviseamet korraldab referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas. Labori referentteenuste osutamine sisaldab haigustekitajate tüvede määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korral kinnitava diagnostika tegemist, ning muude nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentslabori ülesannete täitmist. Teenust osutatakse kaheksas uuringuvaldkonnas, sealhulgas gripp ja muud respiratoorsed viirused, muud viirused, tuberkuloosi ja mükobakterioosi tekitajad, seksuaalsel teel levivate nakkushaiguste tekitajad, invasiivsete bakteriaalsete haiguste tekitajad, muude bakteriaalsete nakkushaiguste tekitajad (Salmonella, Campylobacter, E. coli, C. diphtheriae), antimikroobne resistentsus. Referentlabor on valdkonna juhtiv kompetentsikeskus, mis juhendab ja nõustab teisi laboreid metoodiliselt. Samuti on referentlabor uuringuvaldkonna keskne laboratoorse seire korraldaja ja tegija ning andmete koguja ning osaleb riiklikus ja rahvusvahelises koostöös asjaomaste laborite ja muude institutsioonidega. 161 Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (TA) Teenuse eesmärk on väljastada tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusluba. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi ja eriarstiabi (haigla, haiglaväline, iseseisvalt osutatav õendusabi ja iseseisvalt osutatav ämmaemandusabi, sh kodusünnitus) osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada tervishoiuteenuseid tegevusloal märgitud tegevuskohas. Terviseameti kohustus on hinnata tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti teha järelevalvet. Kohustus tuleneb seadustest, sealhulgas tervishoiuteenuste korraldamise seadus, psühhiaatrilise abi seadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus jt. 163 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (TA) Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel), tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on Eestis õigus tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajatel omandatud eriala piires, mille kohta on Terviseamet väljastanud tõendi tervishoiutöötajana registreerimise kohta. Tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui ta on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris, ning ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutav proviisor ja farmatseut, kui ta on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud proviisorite ja farmatseutide registris. 21 Tervishoiutöötajate registreerimisel kontrollib Terviseamet taotlevate isikute kvalifikatsiooni vastavust Eestis nõuetele ning kolmandates riikides (väljaspool Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonna Liikmesriiki või Šveitsi) hariduse omandanud isikud suunatakse vastavuseksamile. 287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine (TEHIK) Projekti eesmärk on luua terviseinfo andmete haldamise ja juhtimise platvorm, misläbi saaksid ettevõtted, tervishoiuteenuse osutajad ning teadus- ja arendusasutused ligipääsu terviseandmetele, et arendada ja katsetada innovaatilisi lahendusi ja teenuseid. Teenust rahastatakse osaliselt Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“. 288 Tervisetehnoloogiate arendamise toetus ettevõtetele (SoM) Ettevõtete toetuse eesmärk on koostöös tervishoiuteenuse osutajatega personaalmeditsiini valdkonnas arendada tarkvaratooteid ja neid Eestis rakendada. Toetatavad teemad on: otsustustoe riskijuhtimise platvormi arendamine esmatasandi arstiabile; väärtuspõhise kliinilise otsustustoe lahendused; raviplaani koostamise automatiseeritud lahendused; patsiendi tervise dünaamilise tervikinfo profiili koondamise lahendused. Teenust rahastatakse Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“. Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine Oodatav tulemus Ebavõrdsust tervises mõjutavate tegurite (tervisekäitumine, tervishoiuteenuste kättesaadavus, kindlustuskaitse puudumine või selle katkendlikkus, sotsiaal-demograafilised ja keskkonnast tulenevad tegurid) mõju vähendamise tulemusena on Eesti elanike tervise ebavõrdsus vähenemas. Väheneb selliste elanike osakaal, kes tervishoiukulude tõttu on sattunud või sattumas finantsriski. Oodatav tulemus on saavutatav, kui:  ennetuses, varases avastamises ja ravis ning tervishoiuteenuste planeerimisel ja korraldamisel arvestatakse inimeste individuaalsete, sotsiaal-demograafiliste, paikkondlike ja etniliste iseärasustega;  rahalisi ja mitterahalisi barjääre on vähendatud, sealhulgas on tagatud kõigile elanikele püsiv üldine tervisekindlustus ning nendeks vajalikud muudatused on välja töötatud ja rakendatud;  välja on töötatud ja rakendatud meetmed omaosaluse vähendamiseks või ümberjaotamiseks, et suurendada eelkõige haavatavamate elanike kaitset suurte tervishoiukulude eest;  tervishoiuteenuste ebaühtlase kättesaadavuse parandamiseks ja sellest tuleneva ebavõrdsuse süvenemise vähendamiseks on arendatud ja kasutusele võetud innovaatilisi lahendusi, sealhulgas tervishoiu kaugteenuseid toetavaid lahendusi. Nimetatud tegevuse tulemuste saavutamine on tihedalt seotud tervist toetavate valikute ja tervist toetava keskkonna programmi tegevustega, mis panustavad inimeste tervislike valikute tegemise toetamisse ja aitavad vähendada riskikäitumist. Samuti on tulemuste saavutamine seotud tegevuse 1.1.9 (nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus)) raames elluviidavaga. Tegevuse tulemuste saavutamisel on oluline programmi täitmise kaasvastutajate, seotud asutuste ja vastavate huvigruppide tihe koostöö ja panus. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus suureneb 22 Allikas: Eesti Haigekassa ja Statistikaamet 95,0% 95,0% 95,0% 95,0% 95,7% 96,3% (2019) Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 24,5% 24,5% 24,5% 24,5% 23,3% 22,1% (2019) Täiskasvanute (19-aastaste ja vanemate) hambaravihüvitise kasutamine suureneb Allikas: Eesti Haigekassa 13,7% 13,7% 13,7% 13,7% 20,7% 27,8% (2019) Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus kõrgeima ja madalaima sissetulekuga inimeste vahel väheneb41 Allikas: Eurostat 45,2 45,2 45,2 45,2 41,9 38,7 (2019) Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus põhi- ja kõrgharidusega inimeste vahel väheneb42 Allikas: Eurostat 20,0 20,0 20,0 20,0 19,9 19,8 (2019) Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Oodatav tulemus Inimestele on tagatud ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus. Ravimite kättesaadavuse tagamiseks on pööratud tähelepanu kvaliteetse apteegiteenuse jätkusuutlikkusele. Inimeste teadlikkus ravimitest ja ravimite ratsionaalsest kasutamisest on suurenenud. Oodatav tulemus on saavutatav, kui:  kõik ravimivaldkonna osapooled teevad koostööd, et tagatud oleks ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite järjepidev kättesaadavus igas tarneahela osas;  ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete valdkonnas tekkinud rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud;  töötatakse välja ravimipoliitika ja rakendamise tegevuskava 2030, mille eesmärk on tagada efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute ravimite järjepidev kättesaadavus ja ratsionaalne kasutamine ning sellega toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja patsientide elukvaliteedi paranemist. Kavandatav ravimipoliitika hõlmab ka veterinaarravimeid, toetab innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist. Koostatav ravimipoliitika näeb ette konkreetsema tegevuskava koos ajakava ja vastutajatega ning püstitab pikemad sihid kuni aastani kuni 2030.  Euroopa Liidu tasandil ravimite kättesaadavuse parandamiseks võetavate meetmete puhul esitatakse andmed Euroopa ravimistrateegia43 rakendamiseks; 41 Mõõdik näitab nende elanike (16–64-aastaste) osakaalu, kes hindavad oma tervist heaks ja väga heaks ja kuuluvad I ja V sissetulekukvintiili 42 Mõõdik näitab nende elanike (16–64-aastaste) osakaalu, kes hindavad oma tervist heaks ja väga heaks ja kuuluvad I ja V sissetulekukvintiili 43 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0761&from=EN 23  ravimite tarneahela, sealhulgas ravimite hindade kujunemise protsessi läbipaistvuse suurendamiseks ning riigipoolse kontrolli tõhustamiseks tehakse koostööd Ravimiameti, Eesti Haigekassa ja Konkurentsiametiga ning vajaduse korral töötatakse välja täiendavad meetmed;  ravimite tarneraskuste ennetamiseks ning nende mõjude vähendamiseks patsiendile töötatakse koostöös Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Terviseameti, ravimite hulgimüügiettevõtete, ravimitootjate ja ravimi müügiloa hoidjatega välja ravimivaru hoidmise põhimõtted;  muudetakse apteekri lähtetoetuse taotlemise aluseid, et need toetaksid apteegiteenuse osutamist piirkondades, kuhu apteekrit leida on osutunud keeruliseks;  tulenevalt CONEX 2019 õppuse järelmitest, koostöös Eesti Haigekassa, Ravimiameti ja laiemalt ravimivaldkonna osapooltega: - töötatakse välja retseptikeskuse toimepidevuse lahendus side- ja elektrikatkestuse tingimusteks, sh lahendus retseptiravimite väljastamiseks ja/või müügiks; - hinnatakse, kas ravimite kättesaadavus on elutähtis teenus hädaolukorra seaduse mõistes ning vajaduse korral tehakse ettepanekud täiendada vältimatu abi osutamise valdkonda ravimite kättesaadavuse toimepidevuse tegevuskavaga; - tehakse ettepanekud ravimite kättesaadavusele ajutise piirangu kehtestamise võimaluste kohta ning tavapärasest erinevate ravimite käitlemise nõuete kehtestamiseks.  täiendatakse riigisiseseid õigusakte, mis puudutavad inimtervishoius javeterinaarias kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 536/2014 (milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/6 (milles käsitletakse veterinaarravimeid). Kavandatud muudatused vähendavad halduskoormust ja ühtlustavad EL- i õigust. Inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid puudutavad muudatused tagavad patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemelise kaitse ühtlaselt kogu EL-is ning kliiniliste uuringute käigus saadud andmete stabiilsuse ja usaldusväärsuse;  täiendatakse siseriiklikke õigusakte haiglaerandi regulatsiooniga erandkorras uudse ravimi valmistamiseks ja kasutamiseks Eestis konkreetse patsiendi raviks haiglas;  veterinaarravimite valdkonnas tehakse täiendavad muudatused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/6 (milles käsitletakse veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ) eesmärgiga vähendada halduskoormust, tugevdada siseturgu ja parandada veterinaarravimite kättesaadavust ning tagada samas rahva- ja loomatervise ning keskkonna parim võimalik kaitse;  muudetakse meditsiiniseadmete regulatsiooni seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/745 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid) ja (EL) 2017/746 (milles käsitletakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid) rakendamisega;  analüüsitakse verevalvsuse, vere käitlemise, sealhulgas dokumenteerimise, järelevalve ja hea tava nõudeid, hinnatakse doonoriks sobivuse kriteeriume ja vere erakorralise kogumisega seotud asjaolusid ning vajaduse korral muudetakse vereseadust;  toimub EL verekäitlemise regulatsiooni muudatusettepanekute analüüs ja Eesti seisukoha kujundamine;  meditsiinikiirituse regulatsioonis ajakohastatakse diagnostilisi refrentsväärtusi ja regulatsiooni täiendatakse uute diagnostiliste referentsväärtustega. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud Allikas: Sotsiaalministeerium Jah Jah Jah Jah Jah Jah (2019) 24 Teenused ja nende sisu kirjeldus44 91 Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM) Teenuse eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja meditsiinikiiritusega seotud õigusakte. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteluprotsessi. Tegevus 1.1.8. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine Oodatav tulemus Inimestele on tagatud ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite pidev kättesaadavus ning ravimite tarnehäired ei ohusta patsientide tervist. Geneerilised ja sarnased bioloogilised ravimid on kättesaadavad ning võimaldavad pakkuda paljudele patsientidele kättesaadavat ning taskukohast ravi. Samuti võimaldavad need hinnakonkurentsile avalduva positiivse mõju kaudu tervishoiusüsteemides kulusid kokku hoida45. Eestis on tagatud verekomponentidega varustuskindlus. Tagatud on tõhusate ja nõuetele vastavate meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ja nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Tagatud on kvaliteetse apteegiteenuse jätkusuutlikkus. Inimeste teadlikkus ravimitest ja ravimite ratsionaalsest kasutamisest on suurenenud. Inimeste teadlikkus meditsiiniseadme ohutust ja sihtotstarbekohasest kasutamisest ning defektsetest või võimalikest ohtlikest seadmetest teavitamisest on suurenenud. Asjakohane ravimiteave on kiiresti kättesaadav nii raviotsuste tegemiseks (näiteks ravimite väljakirjutamisel ravimile rakenduvate täiendavate riskivähendamise meetmete kuvamine) kui raviminõustamiseks (väljakirjutaja ja apteekri poolt). Oodatava tulemuse saavutamisel on oluline programmi täitmise kaasvastutajate (Ravimiamet, Terviseamet ja Eesti Haigekassa), seotud asutuste ja vastavate huvigruppide tihe koostöö ja panus. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2030 Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahust suureneb Allikas: OECD Statistics 38,0% 38,0% 38,0% 38,0% 38,9% 39,8% (2019) Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest vähenevad Allikas: Tervise Arengu Instituut 17,9% 17,9% 17,9% 17,9% 17,4% 16,9% (2019) Teenused ja nende sisu kirjeldus46 28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine (RA) 44 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse. 45 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0761&from=EN 46 Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse. 25 Teenuse eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite kontrollimine. Ravimiamet väljastab erinevaid lube, annab otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemisega Eestis. Pärast taotluse vastuvõtmist hinnatakse esitatud dokumentatsiooni põhjal ravimi kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust. Nõuetele vastavuse korral väljastatakse luba, tehakse lubav otsus või antakse hinnang. 29 Ravimitealaste tegevuste inspekteerimine (RA) Teenuse eesmärk on tagada ravimite ja verepreparaatide ning rakkude, kudede ja elundite ohutus ja kvaliteet. Selleks teeb Ravimiamet järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ning müügiloa hoidjate üle. 30 Ravimitega seotud teatiste esitamine (RA) Ravimiametile esitatakse erinevaid teatisi, näiteks rakkude, kudede ja elundite ohujuhtumite teatisi, verevalvsusjuhtumite teatisi, müügiloaga ravimite piiriülese liikumise teavitusi, ravimite kvaliteediprobleemide teateid, ravimite kõrvaltoimete teatisi, kliiniliste uuringute kõrvalnähtude teatisi ja ravimite tarneraskuste teatisi. Teenuse raames süstematiseerib ja hindab Ravimiamet saabunud teatisi ja ravimitega seotud riske, võtab vajaduse korral tarvitusele meetmeid ning annab tagasisidet teatise esitajale, vajaduse korral edastab andmed rahvusvahelistesse andmekogudesse. 31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (RA) Ravimiametile esitatakse ravimite, rakkude, kudede ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega seotud aruandeid ja tehakse analüüsid. Samuti esitatakse aruandeid näiteks apteekide, ravimite hulgimüügi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise, narkootikumide lähteainete käitlemise, rakkude ja kudede ohujuhtumite, verevalvsusjuhtumite, ravimite reklaami jne kohta. Teenuse raames süstematiseerib ja koondab Ravimiamet saabunud aruanded, vajaduse korral edastab koondaruanded riiklikele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. 32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (RA) Teenuse raames tehakse ravimite kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimist keemiliste analüüside abil. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad või müügile tulevad ravimid vastavad kvaliteedinõuetele, see on oluline ka võltsingute tuvastamiseks. Ravimiameti labor järgib koostatud turujärelevalve plaani, mis valmib koostöös Ravimiameti teiste osakondadega ja selles on arvestatud ravimite kvaliteediprobleemist tingitud riski suurusega. 33 Ravimialase teabe edastamine (RA) Teenuse raames vahendab Ravimiamet asjakohast ravimialast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb koostööd teiste ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene teave jõuaks sihtrühmadeni. Lisaks peab Ravimiamet mitmeid riiklikke registreid, et ravimialast teavet edastada. 34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine (RA) Teenuse raames lahendatakse ravimitega seotud õigusalaseid küsimusi ja seeläbi tagatakse kõigile inimestele õigusalane nõustamine. Tagatakse ravimitega seotud õigusalaste selgituste andmine ja vastavate juhendite koostamine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning kohtumenetlustes osalemine. 90 Apteekrite lähtetoetuse rahastamine (SoM) 26 Apteekri lähtetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Apteekri lähtetoetus on planeeritud ravimiseaduse § 621 alusel. Lähtetoetuse suurus on kehtivas seaduses 15 000 eurot. 92 Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamise korraldamine (SoM) Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamist reguleerivad vereseaduse §-d 16– 18. Teenus hõlmab halduslepingu sõlmimise ettevalmistamist, täitmise kontrollimist ja teenuse osutamise analüüsimist. Perioodil 2017–2022 osutab teenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. 93 Veredoonorluse propageerimise toetamine (SoM) Teenuse eesmärk on toetada vere vabatahtlikku ja tasuta annetamist soodustavaid meetmeid, et tagada Eestis verekomponentidega varustuskindlus. Lisaks sisaldab teenus verekeskustele suunatud tervisekaitse toetust verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks ja parandamiseks. 300 Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud asutuste järelevalve korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on tagada, et Eestis toimuvad meditsiiniseadmete kliinilised uuringud vastavalt õigusaktidele, tagada meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ning et ELi turul on tõhusad ja võimalikult ohutud meditsiiniseadmed. Nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. 301 Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus (TA) Teenuse eesmärk on tagada, et turul olevad meditsiiniseadmed on tõhusad ja nende poolt tekitatud ohud on minimeeritud, Eestis asuvad ettevõtjad tegutsevad õigusaktide kohaselt, rikkumised on sanktsioneeritud, soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud, vastuvõetamatut ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud. Meditsiinikiirituse diagnostilised referentsväärtused on kehtestatud ning patsiendidoose jälgitakse ja ajakohastatakse perioodiliselt. Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus) Oodatav tulemus Inimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on suurenenud, oskus nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud. Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, sealhulgas tervishoiuasutused, on valmis nakkushaiguste puhanguteks ja epideemiateks. Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse leviku risk Eestis on viidud miinimumini. Oodatav tulemus on saavutatav, kui:  töötatakse välja terviklik ja kaasaegne nakkushaiguste ennetamise ja tõrje õigusraamistik;  töötatakse välja terviklik vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamise tegevuskava;  töötatakse välja valdkondadeülene antimikroobse resistentsuse leviku tõkestamise tegevuskava;  töötakse välja juhised ja vajalikud plaanid COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks, COVID- 19 ennetamiseks on hangitud vaktsiin. 27 Nimetatud tegevuse olukorda on kirjeldatud tervist toetavate valikute programmis ning tulemused on tihedalt seotud sama programmi tegevusega 1.1.6 (nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh HIV, tuberkuloos ja viirushepatiidid)), mille alusel viiakse ellu teenust 123 (HIV ennetus- ja uurimistöö ning mõjude vähendamine) ja teenust 126 (tuberkuloosi ennetus- ja uurimistöö ning mõjude vähendamine). Tegevuse tulemuste saavutamisel on oluline, et osapooled teevad ühiste eesmärkide nimel koostööd. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik Algtase 2020 2021 2022 2023 2024 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 91,9% 91,9% 91,9% 91,9% 92,3% 92,7% (2019) 14-aastaste revaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 89,5% 89,5% 89,5% 89,5% 89,8% 90,1% (2019) 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 92,1% 92,1% 92,1% 92,1% 92,5% 92,8% (2019) 7-aastaste hõlmatus revaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi suhtes suureneb Allikas: Terviseamet 78,9% 78,9% 78,9% 78,9% 79,3% 79,7% (2019) 65-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega suureneb Allikas: Terviseamet 15,0% 15,0% 15,0% 15,0% 18,8% 22,5% (2019) Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist esmas- ja retsidiivjuhtudest väheneb Allikas: Tervise Arengu Instituut 16,9% 16,9 16,9% 16,9% 16,0% 15,2% (2019) Teenused ja nende sisu kirjeldus47 155 Nakkushaiguste seire korraldamine (TA) Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste levikutrendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ja osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Teenuse raames tagatakse, et vajalikud andmed on nakkushaiguste registrisse laekunud ja neid on analüüsitud, nakkushaiguste levikutrendid on määratud ning pädeva asutuse kohustuste täitmine on tagatud õigel ajal ja täies mahus. 157 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on vähendada elukeskkonnast tulenevaid terviseriske ning tõkestada nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega. Terviseamet korraldab pädeva asutusena epidemioloogiliste uuringute tegemist nakkushaiguste 47 Igat teenust tähistab number, millega tähistatakse seda teenust erinevates dokumentides. 28 esinemise korral (sh põhjuslike seoste väljaselgitamine), määrab patogeene nakkushaiguste laboris, korraldab tõrjemeetmeid, teavitab ja nõustab elanikkonda ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate epideemiatõrje nõuete täitmise üle. Terviseamet täidab pädeva asutusena Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR 2005) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) varajase teavitamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) ülesandeid. 158 Immuniseerimiskava korraldamine (TA) Teenuse eesmärk on tagada riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud immuniseerimisega hõlmatuse näitajad kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud tasemel ning tervishoiutöötajate õigeaegne varustatus immuunpreparaatidega. Selle tulemusena väheneb vaktsiin-välditavate nakkushaiguste esinemise sagedus või taasesinemise tõenäosus. Terviseamet kogub ja analüüsib immuniseerimisega hõlmatuse näitajaid, teeb järelevalvet immuniseerimisteenust osutavate tervishoiuteenuse osutajate üle, immuniseerimiskava vaktsiinide külmahela nõuete täitmise üle, nõustab ja vajaduse korral osutab erialast ametiabi. Teavet immuniseerimise kohta avaldatakse veebilehel www.vaktsineeri.ee, mida haldab Terviseamet. 234 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (TA) Teenuse raames korraldab Terviseamet antimikroobse resistentsuse seiret, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega, samuti tegeletakse sihtrühmade teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Terviseamet pädeva asutusena täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kohustusi, samuti osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Teenuse eesmärk on tagada toimiv mikroobide resistentsuse seiresüsteem ning andmevahetus mikroobide resistentsuse tekke ja leviku kohta nii Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutajate kui ka Veterinaar- ja Toiduameti vahel. 29 Programmi eelarve 30 Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud, kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa. Inimkeskse tervishoiu programmi 2021. aasta teenuste olulisemad muudatused Vastavalt rahvastiku tervise arengukavale 2020–2030 kehtivad 2021. aastast tervisevaldkonnas uued programmid. Muutunud on programmide nimetused ja struktuur. Alates 2021. aastast kuulub teenus 321 „Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine“ tööturuprogrammi. Varem rahastati teenust tervishoiusüsteemi programmist, kuid seoses uue rahvastiku tervise arengukava jõustumisega ei sobitu teenus enam tervisevaldkonna programmi alla. Töövaldkonnaga on puutumus otsene – ekspertiisi eesmärk on genereerida dokument, millega saab kannatanule nõuda tööandjalt või Sotsiaalkindlustusametilt kutsehaiguse hüvitist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel. Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete muudatusi kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes. 31 Programmi juhtimiskorraldus Programmi koostamise korraldus Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakond. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. Programmi uuendatakse iga aasta esimese kahe kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon on aluseks järgmise aasta riigieelarve planeerimisel ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud programmi esmase versiooni RTA 2020–2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga aasta algul. Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020–2030 alaeesmärgi lahendusteede arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks ülevaate, tuues välja põhilised saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Vajaduse korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord Sotsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtutakse põhimõttest, et kaasatud oleksid eri osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see oluliselt mõjutab. Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise kokkuvõtte, RTA 2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervisevaldkond. Kaasamine Eri tasandite (üle riigi ja kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020– 2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari kaudu. Seminaril esitletakse RTA 2020–2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa), arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad tegurid. Regulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel. Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleemidega tegelemiseks. Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu, majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisel. RTA 2020–2030 ja selle programmidega seotud teisi riiklikke arengukavasid ja strateegilisi eesmärke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020–2030 dokumendis. Seirekorraldus Iga aasta viimases kvartalis toimuvaks osapoolte ühiseks aruteluseminariks koostatakse programmipõhised rakendamise kokkuvõtted ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaade. RTA 2020– 2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel aastatel Statistikaameti juhtimislauale. 32
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →