Sotsiaalministeerium · 9. veebruar 2021
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
09.02.2021 nr 21
Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide
kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel:
1. Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmid:
1.1. Tööturuprogramm (lisa 1).
1.2. Sotsiaalkindlustuse programm (lisa 2).
1.3. Hoolekandeprogramm (lisa 3).
1.4. Soolise võrdõiguslikkuse programm (lisa 4).
1.5. Laste ja perede programm (lisa 5).
1.6. Tervist toetava keskkonna programm (lisa 6).
1.7. Tervist toetavate valikute programm (lisa 7).
1.8. Inimkeskse tervishoiu programm (lisa 8).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21
„Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“
Lisa 1
Tulemusvaldkond Heaolu (HE)
Tulemusvaldkonna
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
eesmärk
Valdkonna
Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1
arengukava
Programmi nimi Tööturuprogramm (HE01)
Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme
ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist
Elluviimise periood 2021–2024
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei,
Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
(Astangu KRK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK),
Eesti Töötukassa (TK)
Sissejuhatus
Tööturuprogramm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava heaolu
arengukava 2016–2023 elluviimise ja eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis
toetab otseselt arengukava esimese alaeesmärgi saavutamist.
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja
inimesed elavad kauem tervena. Need trendid tõstatavad küsimuse – kuidas rahuldada
majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja sotsiaalkaitsesüsteemi
jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive ja sotsiaalkaitse
valdkonda peamiselt kolmel viisil.
Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata
teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle
vastavuse tööturu vajadustele.
Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi
finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb
oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis
näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. See tähendab tugevat
survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele.
Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu,
mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid.
Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev
programm tegeleb inimeste tööelus osalemise toetamisega.
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 3:
Alaeesmärk 1:
Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
Tööjõu nõudluse ja
Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
pakkumise vastavus
toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
tagab tööhõive kõrge
aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
taseme ning kvaliteetsed
ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused toetavad
sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
pikaajalist tööelus
paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
osalemist
paranenud
Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Tööturuprogramm katab rohelisena märgitud alaeesmärki.
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning
kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
81,5%
Mehed 81,5% 81,3% 81,2% 80,8
Tööjõus osalemise määr 15– (2019)
64-aastaste seas, %2 75,7%
Naised 75,4% 75,2% 75,1% 75,1
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2019)
tööjõu-uuring 78,6%
Kokku 78,5% 78,3% 78,2% 78,0
(2019)
Olukorra lühianalüüs
Alates 2011. aastast on tööturu näitajad järjepidevalt paranenud. 2019. aastal oli Eestis 15–
74-aastaste seas hõivatuid 671 300, töötuid 31 300 ja mitteaktiivseid 278 400.3 Tööjõus osalemise
määr püsis kõrge (78,6%) ning tööhõive määr saavutas rekordtaseme (79,9%). Mõlema näitajaga
oldi Euroopa Liidus parimate hulgas. Üle 50-aastaste tööjõus osalemise määralt on Eesti EL-i
riikide seas viiendat aastat järjest esikohal ning 55–64-aastaste tööhõive määralt esimese 3–4
hulgas. Juba viiendat aastat ületab 20–64-aastaste tööhõive määr aastaks 2020 seatud
eesmärgi4, mis on 76%. Lähiaastatel tuleb järjest rohkem tähelepanu pöörata üle 50-aastaste
aktiivsele tööturul osalemisele. Kuna nende osakaal rahvastikus suureneb, on üldist hõive taset
raskem hoida. Üle 50-aastaste osakaal rahvastikus on 39% ning rahvastikuprognoosi kohaselt
osakaalu suurenemine jätkub, ulatudes 2045. aastaks ligi 48%-ni. Vananeva ja väheneva
rahvastikuga olukorras on oluline, et tööturul kasutatakse ära kõigi inimeste potentsiaal.
Aastatel 2011–2015 töötuse määr vähenes, kuid suurenes mõnevõrra taas 2016. aastal 6,8%-ni.
Töötuse kasvu mõjutas töövõimereformi rakendumine. 2018. aastal langes töötuse määr 5,4%-ni
2
Mõõdik näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus ehk seda, kui suur osa rahvastikust on tööturul aktiivne. Tööjõu moodustavad
töötajad ja töötud. Töötud on need, kes on tööta, otsivad aktiivselt tööd ja on võimelised kahe nädala jooksul tööle asuma. Mõõdiku
sihttaset on võrreldes heaolu arengukavaga aastateks 2016–2023 korrigeeritud.
3
Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel.
4
Konkurentsivõime kavas “Eesti 2020” seatud eesmärk https://riigikantselei.ee/et/konkurentsivoime-kava-eesti-2020
2
ning 2019. aastal 4,4%-ni, mis on viimase paarikümne aasta madalaim tase. Samal ajal erineb
töötuse määr regiooniti üle kahe korra. Näiteks Ida-Virumaal oli töötuse määr 2019. aastal 8,7%,
Harjumaal aga 3,4%.
Koos üldise töötuse määra langusega vähenes ka pikaajaliste töötute arv, kes moodustavad ligi
viiendiku töötutest. Pikaajalise töötuse määr langes 2019. aastal 0,9%-ni. Pikaajalise töötuse
peamiseks põhjuseks võib pidada madalat kvalifikatsioonitaset. 2019. aastal puudus pikaajaliste
töötute seas 35%-l naistest ja 32%-l meestest kutse-, ameti- või erialaharidus. Täiendavalt
raskendab paljudel töölesaamist ebapiisav riigikeele oskus. 2019. aastal väitis 20% pikaajalistest
töötutest, et ei oska eesti keelt.
Töötus vähenes 2019. aastal kõikides vanuserühmades. Noorte töötuse määr langes 11,1%-ni.
Noorte töölesaamist raskendavad vähene kogemus ja erialaste oskuste puudumine. 2019. aastal
puudus 70%-l noortest töötutest kutse-, ameti- või erialaharidus ning 58%-l töötutest 15–24-
aastastest meestest ja 29%-l naistest puudus varasem töökogemus. Alates 1. juunist 2017
testitakse noorte töötuse ennetamiseks alaealiste töötamise toetamise teenust, et motiveerida
tööandjaid pakkuma noortele võimalust töötada koolivaheaegadel. Lisaks toetatakse
palgatoetusega noorte esimese pikaajalise töökogemuse saamist ning vajaduse korral ka
koolitamist. Vanemaealiste puhul on suurimad probleemid vananenud kvalifikatsioon ja
vähenenud töövõime ning tööandjate hoiakud vanemaealiste tööle võtmise suhtes.
2016. aastal, olukorras, kus viimase viie aasta jooksul oli püsiva töövõimekaoga inimeste arv ligi
1,9 korda (107 303-ni5) kasvanud ja moodustas 8,2% Eesti rahvastikust (tööealisest rahvastikust,
s.o 15–74-aastastest koguni 10,9%) ning kus nende hõivemäär jäi tunduvalt alla Eesti keskmist
vastavat näitajat (töövõimetutest naistest töötas hinnanguliselt 50,1% ja meestest 49,9%6),
käivitus uus töövõime toetamise süsteem. Uue süsteemi eesmärk on toetada vähenenud
töövõimega inimeste varasemast aktiivsemat ühiskonna- ja tööelus osalemist. Prognoosi kohaselt
oleks endise skeemi jätkudes 2021. aastaks töövõimetuspensionäride kuu keskmine arv
kasvanud ca 1,24 korda (132 900 isikut) ja kulud töövõimetuspensionidele oleksid kasvanud ca
1,5 korda võrreldes 2016. aastaga.7 2018. aastal tehti 48 427 töövõime hindamise otsust,
kusjuures puuduv töövõime määrati 31%-l juhtudest, osaline töövõime 57%-l juhtudest, töövõime
vähenemist ei tuvastatud 11%-l juhtudest. Võrreldes 2016. aastaga kasvas töövõimereformi mõjul
registreeritud töötuse määr aastaga 4,5%-lt 4,7%-ni ja püsis samal tasemel ka 2018. aastal.
2019. aastal oli keskmiselt kuu lõpu seisuga registreeritud töötuid 32 130 (1327 isiku võrra rohkem
kui aasta tagasi). Vähenenud töövõimega isikute arv oli pisut kasvanud, kuid osatähtsus töötutest
kahanenud. Registreeritud töötutest iga kolmas (32,6%, 10 471 töötut) oli vähenenud töövõimega.
2019. aastal rakendus Eesti Töötukassa vahendusel tööle 9690 (2018. aastal 9230) vähenenud
töövõimega inimest.
Tööealise elanikkonna vähenemine ja madal töötuse määr soodustavad tööjõupuuduse
süvenemist. Tööjõupuudust suurendavad ka ebapiisav kvalifikatsioon ja vananenud oskused.
2019. aastal oli Eestis vanuserühmas 25–64 erialase hariduseta8 193 200 inimest (kellest õppijaid
oli 11 700 ja ilmselt eriala omandamine alles käsil) ehk 27% vanuserühmast. Majandusekspertide
hinnangul on kvalifitseeritud tööjõu puudus Eesti kõige olulisem majandusarengut pärssiv
tegur.9 Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia.
Alates 1. maist 2017 pakub Eesti Töötukassa töötavatele inimestele tasemeõppes osalemise
toetust, koolitust, eesti keele koolitust ja ümberõpet, mille eesmärk on täiend- ja ümberõppe kaudu
ennetada töötust ja toetada majanduse struktuurimuudatusi. Sihiks on hõlbustada liikumist
5
Sotsiaalkindlustusameti registri materjalid, Sotsiaalministeeriumi arvutused
6
Statistikaameti ETU hinnangul
7
Töövõimereformi finantsmudeli arvutused, 2017. aasta kevadversioon, mudeli autor Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR
8
Erialase hariduseta isikud – isikud, kellel on alg-, põhi- või üldkeskharidus
9
Konjunktuuriinstituut, Konjunktuur nr 200. Eesti majanduse üldolukorda iseloomustav ülevaade, mis kätkeb lõppenud kvartali ja
eelseisva kuue kuu prognoosi ning baseerub Eesti juhtivate majandusekspertide koondprognoosil.
3
suuremat lisandväärtust pakkuvatele töökohtadele ning aidata tööd säilitada töötajail, kellel on
suurem oht jääda töötuks.
Tööhõives osalemine sõltub olulisel määral tööelu kvaliteedist. Elanikkonna vähenemine ja
vananemine sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele
töökeskkonnas. Töövõime vähenemist ja tööga seotud tervisekahjustusi põhjustavad
töökeskkonnas esinevad ohutegurid. Eesti tööelu-uuringu10 andmetel puutub 88% töötajatest
töökohal olulisel määral (25% tööajast) kokku mõne töökeskkonna ohuteguriga. 2015. aastal oli
uuringule eelnenud aasta jooksul juhtunud tööõnnetus ligi 9% organisatsioonides ja 2,4%
töötajatega. Lisaks hindab 15% töötajatest, et viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või
süvendanud nende terviseprobleeme. Tööinspektsiooni andmetel registreeriti 2019. aastal
4265 tööõnnetust, sh raskeid tööõnnetusi 1087 ja surmaga lõppenud tööõnnetusi 15. Rasked
tööõnnetused moodustavad ligi 25% kõikidest registreeritud tööõnnetustest.
Tööga seotud tervisekahjustused toovad kaasa töölt puudumise, mis on otsene kulu töötajale,
tööandjale ja riigile. Eesti Haigekassa andmetel oli 2019. aastal iga päev tööõnnetuse tõttu
haiguslehel ligi 687 tööga hõivatut ning ühe tööõnnetusega kaasnes keskmiselt 37,2 haiguspäeva.
Tööga seotud tervisekahjustused takistavad töötajal pikka aega ja aktiivsena tööelus osaleda.
Elanikkonna vananemisest ja vähenemisest, sektoriaalsest tööjõupuudusest ning tehnoloogia
arengust tingitud muutused tööturul tekitavad vajaduse kasutada mitmesuguseid töö tegemise
vorme. Osapoolte erinevate soovide, vajaduste ja võimaluste tõttu tehakse tööd lisaks
traditsioonilisele töösuhtele ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil mitmes paindlikus
vormis. Uutmoodi töötamise vormid väljuvad reeglina tavapärase reguleeritud ja kaitstud
töösuhte raamidest, millele on üles ehitatud kõik töötegija ja tööandja õigused ja kohustused,
sotsiaalsüsteem ning töötaja tervise kaitse. Kehtiva reeglistikuga kokkusobimatud töötegemise
vormid moonutavad töösuhte tegelikku iseloomu, ei toeta paindlikke töötegemise kokkuleppeid ja
tingivad töötegija kaitse vähenemise. Eestis on paindlike töövormide (kaugtöö, lühiajaline töö,
osaajaga töötamine) kasutamine vähe levinud. Paindlike töövormide vajaduspõhine kasutamine
võimaldaks suurendada tööhõivet, sealhulgas mitteaktiivse tööjõu arvelt.
Töötegemise eri liikide ja töölepingu ebatüüpiliste vormide levik, osapoolte huvide tasakaal
töötegemise suhtes ning suur mikroettevõtete osakaal ei soodusta töötingimuste kollektiivset
kujundamist ega tööturu osapoolte sotsiaaldialoogi. Eestis on ametiühingusse kuuluvate
töötajate osakaal, kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsus ja töötajate kollektiivlepingutega kaetus
väike. Töötajate kaasamine otsustusprotsessidesse jääb sageli formaalseks. See võtab töötajatelt
võimaluse mõjutada sisuliselt oma töötingimusi ja tööelu korraldamist ning nõrgestab tööturu
osapoolte sotsiaaldialoogi.
Töötajatel ja tööandjatel on ka vähene teadlikkus tööelu eri aspektidest. Töötajad ja tööandjad
ei ole piisavalt kursis tööalaste õiguste ja kohustustega ning õigusaktidest tulenevate nõuetega
ega ka töö tegemise riskide ja võimalustega. Teadlikkus tööõigusest on keskmisest väiksem
töötutel, muu emakeelega Eesti elanikel ning madalama haridustaseme ja ametialase
positsiooniga tööjõul, mistõttu võivad nende õigused tööturul olla vähem kaitstud. Vähene
teadlikkus töötervishoiust ja tööohutusest ei toeta ka töötaja tervise hoidmist töökeskkonnas.
Töötajate ja tööandjate teadlikkuse suurendamiseks nõustab Tööinspektsioon töötajaid ja
tööandjaid töösuhete ja töökeskkonna teemadel.
Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline ka tõhus riiklik järelevalve. Tööinspektsioon teeb
riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete
täitmise üle, pakub ettevõtetele ESFi toetuse andmise tingimuste vahendite toel tasuta
10
Eesti tööelu-uuring 2015; Tallinn: Sotsiaalministeeriumi toimetis nr 1/2017
4
töökeskkonna konsultandi teenust ning nõustab ja teavitab tööandjaid ja töötajaid, et tuvastada,
kõrvaldada ja hoida ära töökeskkonna- ja töösuhtealaseid rikkumisi.
Vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks peab töösuhte osapooltel olema võimalik läbida
kvaliteetne töövaidluse lahendamise menetlus. Individuaalseid töövaidlusi on võimalik
lahendada töövaidluskomisjonis või kohtus. Individuaalse töövaidluse lahendamise menetluses
on esinenud rida menetlusõiguslikke puudujääke, mis on takistanud töövaidluste kvaliteetset
lahendamist. Riigikogu võttis 14.06.2017 vastu töövaidluse lahendamise seaduse, mis kõrvaldas
need praktikas tekkinud puudujäägid. Uus seadus, mis võimaldab töövaidlusi lahendada
lihtsamalt, kiiremalt ja paindlikumalt ning lepitada töövaidluse osapooli või suunata nad õigusrahu
saavutamiseks kompromissile, jõustus 2018. aasta 1. jaanuaril.
Olulisemad töös olevad tegevused
Töötushüvitisi peaks saama suurem ring inimesi (nt lühikest aega ja ebaregulaarselt töötavad
inimesed), et vähendada töötute vaesusriski. Hüvitiste maksmine tuleks muuta paindlikumaks,
et arvestada arengusuundi tööturul (muutused töösuhte pikkuses ja iseloomus). Ühtlasi peaks
töötushüvitiste süsteem arvestama muudatustega majanduses. Selleks jätkub töö
töötushüvitiste regulatsiooni väljatöötamiskavatsusega, samuti analüüsitakse ettepanekute
mõjusid.
Endiselt on olulised tööjõuturul ebasoodsamas olukorras olevad sihtrühmad (nt noored,
vanemaealised, vähese eesti keele oskusega inimesed). Nende suuremaks osalemiseks
tööturul on vaja pidevalt ajakohastada ja arendada eri meetmete (nt mobiilsustoetus, kaitstud
töö ja rehabilitatsiooniteenus) pakkumist.
Meede 1.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine
Meetme eesmärk: tööelu kvaliteedi parandamisega ning tööohutuse ja töötajate teadlikkuse
suurendamisega on saavutatud püsivalt kõrge tööhõive tase.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
69,2%
Vanemas eas tööealiste Mehed 66,0% 65,9% 65,8% 66,3%
(2019)
inimeste (55–64-a) tööhõive
74,6%
määr, %11 Naised 71,2% 71,0% 71,0% 71,5%
(2019)
Allikas: Statistikaamet, Eesti
72,1%
tööjõu-uuring Kokku 68,7% 68,6% 68,6% 69,1%
(2019)
10,5%
Mehed 11,0% 10,8% 10,8% 10,8%
Noorte töötuse määr 15–24- (2019)
aastaste vanuserühmas, %12 11,7%
Naised 9,0% 8,8% 8,8% 8,8%
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2019)
tööjõu-uuring 11,1%
Kokku 10,0% 9,8% 9,8% 9,8%
(2019)
1,0
Mehed 2,6% 2,4% 2,2% 2,0%
Pikaajalise töötuse määr, (2019)
%13 0,8
Naised 2,3% 2,1% 1,9% 1,7%
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2019)
tööjõu-uuring 0,9%
Kokku 2,5% 2,3% 2,1% 1,9%
(2019)
11
Mõõdik näitab tööga hõivatud inimeste osatähtsust 55–64-aastaste vanuserühmas.
12
Mõõdik näitab töötute osatähtsust tööjõus 15–24-aastaste vanuserühmas.
13
Mõõdik näitab pikaajaliste töötute osatähtsust tööjõus (15–74-aastased). Pikaajalisteks töötuteks loetakse töötuid, kes on tööd
otsinud 12 kuud või kauem.
5
Tööhõive määr eesti ja 69,6%
Eestlased 69,9% 69,9% 70,0% 70,0%
teisest rahvusest elanike (2019)
14
seas, % Teisest
66,0%
Allikas: Eesti tööjõu-uuring, rahvusest 64,9% 65,0% 65,0% 65,3%
(2019)
Statistikaamet elanikud
Töötuse määrade erinevus kordades eesti ja
teisest rahvusest elanike vahel15 1,6
1,5 1,4 1,4 1,3
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, (2019)
Sotsiaalministeeriumi arvutused
16–64-aastaste vähenenud töövõimega
inimeste tööhõive määr, %16 52,1%
51,4% 51,5% 51,6% 51,7%
Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, (2019. a)
Sotsiaalministeeriumi arvutused
Tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv
ühe õnnetuse kohta, päevade arv17 37,2
(2019. a) 37,0 36,5 36,0 35,5
Allikas: Eesti Haigekassa aastaaruanne,
Tööinspektsiooni register
Tegevus 1.1.1. Tööturupoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Tööturupoliitika toetab tööhõive kõrget taset
ja pikaajalist tööelus osalemist jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
60 Tööturupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse sisuks on tööturupoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa tööelu
kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele
tarviliku tööjõu olemasolu. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja
nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist,
strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti
huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist
aruteludesse.
Tööhõive edendamiseks:
analüüsitakse ja kaalutakse uute töövormide töötuskindlustussüsteemi hõlmamise võimalusi
ning seda, kuidas peaks töötushüvitiste süsteem arvesse võtma majandustsüklite mõju
töötusele. Analüüsi põhjal töötatakse välja ettepanekud töötushüvitiste süsteemi muutmiseks;
räägitakse partneritega läbi ja valmistatakse ette õigusloome muudatused tööturuteenuste
korraldamise tõhustamiseks;
tõhustatakse meetmeid kõrgemas keskeas olevate inimeste tööjõus ja tööhõives osalemise
toetamiseks;
analüüsitakse ja seiratakse noorte töötuse ennetamiseks, mitteaktiivsuse vähendamiseks ja
tööhõive suurendamiseks suunatud teenuseid ja tegevusi ning vajaduse korral muudetakse
või töötatakse välja eesmärkide saavutamiseks teenuste tingimusi või uusi lahendusi;
analüüsitakse töötust ennetavate meetmete tulemuslikkust ja kujundatakse tööturuteenuseid,
et soodustada tööturuvajadustele vastavate oskuste arendamist.
14
Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust rahvuseti 15–74-aastaste seas.
15
Mõõdik näitab mitu korda on teisest rahvusest elanike töötuse määr kõrgem eesti rahvusest elanike töötuse määrast.
16
Mõõdik näitab tööga hõivatute osatähtsust vähenenud töövõimega inimeste vastavas vanuserühmas. Vähenenud töövõimega
inimesteks loetakse püsiva töövõimekaoga 10–100% ning osalise või puuduva töövõimega inimesi.
17
Mõõdik näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Kui tööõnnetustega seotud haiguspäevade arv väheneb, viitab see raskete
tööõnnetuste arvu vähenemisele ning kaudselt töökeskkonna paranemisele.
6
Töövõime toetamise süsteemi tulemuslikuks elluviimiseks ja finantsilise jätkusuutlikkuse
tagamiseks:
tehakse töövõime toetamise süsteemi järelhindamine;
analüüsitakse vähenenud töövõimega inimestele osutatavate tööturuteenuste tulemuslikkust,
vajaduse korral arendatakse teenuseid;
seiratakse töövõime hindamise metoodika toimimist ning vajaduse korral muudetakse ja
täiendatakse metoodikat.
Tööelu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas töötajate töötingimuste parandamiseks:
analüüsitakse töösuhte raamistikku ning muudetakse see töötegijate ja ettevõtete
majanduslikke ja sotsiaalseid vajadusi ning uusi võimalusi arvestavaks;
kujundatakse tõhusad töötervishoiu ja -ohutuse teenused, et edendada ohutuskultuuri ning
suunata töötajaid ja tööandjaid ohutusnõudeid täitma;
muudetakse töökeskkonda kujundav raamistik muutuvat tööturu olukorda ja uusi
töökeskkonna riske arvestavaks, sealhulgas pööratakse tähelepanu vaimset tervist toetava
töökeskkonna kujundamisele;
analüüsitakse töötervishoiuteenust, et parandada teenuse kvaliteeti ja tagada teenuse
jätkusuutlikkus;
täiendatakse tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise ja hüvitamise süsteemi;
luuakse tööelu infosüsteemi toetav õiguslik raamistik;
analüüsitakse töötingimuste kollektiivset kujundamist reguleerivat normistikku, et seda
kaasajastada;
arendatakse töövaidluste lahendamise menetlust töövaidluskomisjonis ning rakendatakse
kaasajastatud töövaidluste lahendamise õigusraamistikku.
Tegevus 1.1.2. Aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium, Eesti
Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Tööpoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööpoliitika seisneb töötuse
ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle
liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika mõte on kompenseerida
inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et nad ei satuks töö kaotamise korral
vaesusesse, ning tagada piisav motivatsioon leida sobiv töö.
Aktiivsete tööturuteenuste osutamise ja hüvitiste maksmise eesmärk on saavutada tööealise
elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive tase, tagada tarvilik tööjõu olemasolu tööandjatele ning
ennetada töötust ja tööturult väljalangemist. Selleks pakutakse teenuseid nii töötutele,
tööotsijatele, töötavatele inimestele kui tööandjatele. Hüvitisi makstakse töötutele ja töö kaotuse
korral töötajatele, et kompenseerida neile tööotsingute ajaks osaliselt kaotatud sissetulek ja et
inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse ega loobuks töö otsimisest.
2016. aastal käivitunud töövõime toetamise süsteemi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega
inimeste täisväärtuslikku elu. Hinnatakse inimese töövõimet, mitte töövõimetust, uuenes toetuste
süsteem ja teenuste valik. Süsteemi haldab Eesti Töötukassa. 1. jaanuarist 2017 hindab Eesti
Töötukassa töövõimet ning maksab töövõimetoetust nii neile, kelle töövõimet ei olnud varem
hinnatud, kui ka neile, kellele oli Sotsiaalkindlustusameti varasema hinnanguga määratud püsiv
töövõimetus. Hindamisele tulevad inimesed vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale,
üleminek kestab 2021. aasta lõpuni. Taotluse võib esitada nii Eesti Töötukassale kui
7
Sotsiaalkindlustusametile, töövõimet hindab Eesti Töötukassa, puude raskusastet
Sotsiaalkindlustusamet.
Teenuste osutamist ja hüvitiste maksmist reguleerivad tööturuteenuste ja -toetuste seadus ning
töötuskindlustuse seadus. Valdkonna poliitikakujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil.
Aktiivsete tööturuteenuste osutamine ja hüvitiste maksmine on korraldatud peamiselt Eesti
Töötukassa kaudu, kuid teenuste osutamiseks saavad avatud taotlusvoorudest toetust taotleda
ka erasektori organisatsioonid.
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
2021 2022 2023 202418
Tööle liikunud töötute (v.a vähenenud
töövõimega töötud) osakaal registreeritud 60,7%
60,6% 60,6% 60,5% 60,5%
töötutest (2018. a)
Allikas: Eesti Töötukassa
Tööle liikunud vähenenud töövõimega
töötute osakaal vähenenud töövõimega 46,5%
48,0% 47,9% 47,8% 47,8%
registreeritud töötutest (2018. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Tööle rakendunute (v.a vähenenud
töövõimega rakendunud) hõives 81,4%
82,5% 82,5% 82,5% 82,5%
püsimine, (%) (2018. a)
Allikas: Eesti Töötukassa
Vähenenud töövõimega tööle
79,8%
rakendunute hõives püsimine, (%) 81,1% 81,1% 81,1% 81,1%
(2018. a)
Allikas: Eesti Töötukassa
Registreeritud töötute (v.a vähenenud
töövõimega töötud) töötuse 145,4
141,9 142,4 142,9 142,9
mediaankestus, päevade arv (2018. a)
Allikas: Eesti Töötukassa
Vähenenud töövõimega registreeritud
töötute töötuse mediaankestus, päevade 186,0
190,6 191,2 191,9 191,9
arv (2018. a)
Allikas: Eesti Töötukassa
Uute töötuskindlustushüvitise saajate
35%
osakaal uutest registreeritud töötutest, % 33,9% 34,6% 34,6% 34,6%
(2019. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Kulu (kogukulu, v.a kulu toetustele)
registreeritud töötu kohta (alates 2021) * * * * *
Allikas: Eesti Töötukassa
* Indikaatori alg- ja sihttaseme info esitatakse 2021. aastal.
284 Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamiseks
(SoM, elluviija Eesti Töötukassa)
Eesti Töötukassa saab ministeeriumilt sihtotstarbelise eraldise järgmiste aktiivsete ja passiivsete
tööturuteenuste osutamiseks ning hüvitiste ja toetuste maksmiseks:
Eesti Töötukassa maksab töötutoetust isikule, kes on Eesti Töötukassas töötuna arvel ja kes
on töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul töötanud või olnud hõivatud tööga
võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva.
Töövõimetoetuse seaduse alusel maksab Eesti Töötukassa osalise või puuduva töövõimega
inimestele töövõimetoetust.
18
2024. aasta sihttasemed seab Eesti Töötukassa 2020. aasta lõpus.
8
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punkti 5 alusel hüvitab Eesti Töötukassa kehtestatud
kuumääralt sotsiaalmaksu äriühingule, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest
isikust ettevõtjale töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni või töövõimetoetust.
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel maksab riik Eesti Töötukassale erijuhtudel sotsiaalmaksu
töötuna arvele võetud isikute eest.
Vastavalt töötuskindlustuse seadusele kantakse Eesti Töötukassale edasiantava
töötuskindlustusmakse vahendeid töötuskindlustushüvitiste sihtfondi, koondamise ja tööandja
maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi ning tööturuteenuste ja -toetuste
sihtkapitali. Sihtfondidest makstakse töötuskindlustushüvitist ning koondamise ja tööandja
maksejõuetuse korral makstavat hüvitist. Sihtkapitali vahendeid kasutatakse aktiivsete
tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste (v.a töötutoetus) maksmiseks.
104 Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine (SoM, elluviija Eesti Töötukassa)
Pakutakse karjääriinfot ja -nõustamist kõigile soovijatele, sealhulgas töötavatele, mitteaktiivsetele
(sh koolinoortele) ja töötutele, kellel ei ole õigust karjäärinõustamisele tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse alusel. Teenuse raames nõustatakse inimest töö, kutse või haridustee valikul, töö
otsimisel, karjääri ja tööelu kujundamisel. Karjäärinõustaja aitab inimesel end paremini tundma
õppida, kohaneda muutustega ning teha läbimõeldud valikuid ja otsuseid. Lisaks hindavad
karjäärinõustajad töötavate inimeste koolitusvajadust Eesti Töötukassa toetusel tasemeõppes või
tööalasel täienduskoolitusel osalemiseks. Samuti toimub teenuse raames karjääriteenuste
arendamine, mille eesmärk on tagada karjääriteenuste osutamise ühtlane kvaliteet kõigile Eesti
Töötukassa kliendigruppidele ning vajalike metoodiliste materjalide olemasolu. Karjääriteenuste
ümberkorraldamisest tulenevalt lõpetas SA Innove tugiteenuste agentuur programmi „Karjääri- ja
õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ raames Rajaleidja keskustes
karjääriteenuste osutamise seisuga 31.12.2018. Eesti Töötukassa kujundas oma
karjääriteenused ümber ning integreeris varem Rajaleidja keskustes noortele pakutud teenused
olemasolevate karjääriteenustega. Alates 01.01.2019 pakub Eesti Töötukassa karjäärinõustamist
ning karjääriinfo vahendamise teenust kõigile soovijatele, sealhulgas noortele, tööealistele ja
vanaduspensioniealistele. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) toetuse
andmise tingimuste (edaspidi TAT) „Karjäärinõustamise kättesaadavuse suurendamine“
vahenditest.
105 Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks (SoM, elluviija
Eesti Töötukassa)
Teenusega suurendatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja tööhõives
osalemist, sealhulgas:
noorte töötuse ennetamine ja vähendamine ning noorte tööalase teadlikkuse suurendamine;
vanaduspensioniealiste ja ennetähtaegset vanaduspensioni saavate isikute tööhõive
suurendamine;
rahvusvahelise kaitse saajate tööhõive suurendamine;
töötuse ennetamine vähem konkurentsivõimeliste hõivatute seas, sh väheste või aegunud
oskuste tõttu;
vananenud või aegunud oskustega või tervise tõttu töötusriskis olevate inimeste tööalase
konkurentsivõime suurendamine
tööandjate motiveerimine, et luua töökohti suurema tööpuudusega piirkondadesse (Ida-Viru,
Põlva, Valga, Võru maakond).
Teenuseid rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi
hõives osalemiseks“ vahenditest.
107 Toetuse taotlemine uutele sihtrühmadele uute tööturuteenuste pakkumise laiendamiseks
(SoM)
9
Avatud taotlusvoorude kaudu toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturuteenuseid
väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele (nt noored, kõrgemas keskeas olevad inimesed,
pikka aega tööturult eemal olnud inimesed ja vähese või puuduva kvalifikatsiooniga inimesed).
Toetatakse teenuste osutamist lähtuvalt sihtrühma tööle asumise takistustest. Toetuse andmise
tulemusel on tööle rakendunud vähemalt 30% projektides osalenutest. Teenust rahastatakse
ESF-i avatud taotlusvoorudest.
226 Noortegarantii tugisüsteemi väljaarendamine (SoM)
Noortegarantii tugisüsteemi eesmärk on suurendada mitteaktiivsete 16–26-aastaste noorte
tööturul osalemist ja tööalaseid võimalusi. Süsteem võimaldab KOV-idel välja selgitada enda
piirkonnas elavad 16–26-aastased abivajavad noored ning pakkuda neile vajalikku tuge
tööturulosalemiseks ja suurendada nende tööalaseid võimalusi. Eesmärk on tuua noored püsivalt
tagasi haridusse ja tööellu, kasutades selleks juba olemasolevaid riiklikke ja KOV-i teenuseid.
Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine“
vahenditest.
177 Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuste osutamine ning abivahendite
kasutamise võimaldamine (SKA)
Sotsiaalkindlustusameti korraldatavat pikaajalist kaitstud töö teenust osutatakse vähenenud
töövõimega tööealisele inimesele (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), kelle puhul
on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
on diagnoositud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire, liitpuue või nägemispuue või
on läbi elanud peaajutrauma või ajukahjustust tekitava haiguse;
on tuvastatud puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel või on tunnistatud osaliselt
(80–90%) või täielikult (100%) töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
Pikaajalise kaitstud töö teenuse eesmärk on pakkuda vähenenud töövõimega inimestele
jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajaduse korral tuge
suundumisel tööle avatud tööturul või tööturuteenuseid saama. Kaitstud tingimustes töötamise
korral saavad suuremat tuge vajavad inimesed omandada tööalaseid oskusi nende vajadusi
arvestavas keskkonnas ja jõukohases töötempos, seejuures tagatakse neile vajalikus ulatuses
juhendamine ja abi. Kaitstud töötamise teenust pakutakse selle jaoks spetsiaalselt loodud
töökohtades sobivas keskkonnas teenusepakkuja juures või kohandatud töökeskkonnas avatud
tööturul. Pikaajalise kaitstud töö teenust katsetatakse 2021. aasta lõpuni ja selle jooksul
selgitatakse välja teenusemudeli rakendamise takistused, hea praktika ja mõju, teenuste
osutamisega seotud tegelikud kulud ja kulukomponendid. Täpsustatakse teenusekirjeldust ning
selgitatakse välja sobiv kaitstud töö teenust saama õigustatud inimeste teenusevajaduse
hindamise ja teenust saama suunamise süsteem.
Abivahenditeenus on Sotsiaalkindlustusameti korraldatav teenus, millega võimaldatakse
õigustatud isikutele osta või üürida abivahendeid riigipoolse soodustusega. Abivahendite
kompenseerimise kohustus tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.
Abivahendite kasutamise võimaldamine toetab tööealiste vähenenud töövõimega isikute
iseseisvat hakkamasaamist igapäevaelutoimingutes, sealhulgas toetab tööturul osalemist ja
vähendab lähedaste hoolduskoormust. Abivahendi saamise aluseks on puue, töövõime
vähenemine või töövõimekaotus 40% ning perearsti, eriarsti, õe, tegevusterapeudi, füsioterapeudi
või rehabilitatsioonimeeskonna poolt tuvastatud abivahendi vajadus. Lisaks on õigus riigipoolse
soodustusega abivahenditele 16–18-aastastel lastel, kellel on eriarst tuvastanud abivahendi
vajaduse ning väljastanud selle kohta tõendi. Puudega, töövõimekaotusega alates 40% ning
vähenenud töövõimega isikutele võimaldatakse abivahendid vastavalt sotsiaalkaitseministri
määrusega kehtestatud abivahendite loetelule. Samuti on puudega ning vähenenud töövõimega
10
isikutel õigus taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis nimetatud loetellu ei kuulu või
ületavad loetelus kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist, omaosaluse vähendamist või
piirlimiidi suurendamist.
Ühe osana abivahenditeenusest viiakse 2021. aastal ellu abivahendite kompenseerimise
süsteemi ja meditsiiniseadmete hüvitamise süsteemi integreerimise katseprojekt. Selle käigus
kujundatakse lähenemisviis, mille puhul ei ole tööealine inimene abivahendi saamiseks
kohustatud taotlema puuet või töövõime hindamist, vaid saab abivahendi taotleda tõendi alusel.
Abivahendite kasutamise võimaldamise abil saab ennetada, vähendada ja kõrvaldada
erivajadusest tingitud takistusi tööturule siirdumisel või seal püsimisel ning igapäevaluga
toimetulemisel.
Lisaks pakutakse keskkonna kohandamise ja abivahendialase nõustamise teenust, mille raames
nõustab Sotsiaakindlustusamet elu- ja töökeskkonna kohandamisel tööealisi erivajadusega isikuid
(alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani), nende pereliikmeid ning kohaliku omavalitsuse
ja töötukassa töötajaid, kes on inimesele toeks igapäeva- ja tööeluga toimetulekul.
Abivahendialase nõustamise teenuse käigus suurendatakse sihtrühma teadlikkust
abivahenditest. See aitab paremini hinnata abivahendi vajadust ning leida tööealisele inimesele
sobivaim abivahend (kui abivahendi vajadus on põhjendatud). Samuti on nõustamisteenuse abil
võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida
kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset
iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.
Planeeritud on korraldada ka kuulmisabivahendi sobitaja koolitus, mille eesmärk on anda
kuulmisabivahendeid pakkuvates ettevõtetes töötavatele spetsialistidele spetsiifilised
baasteadmised kuulmisabivahendite valdkonnast, mis omakorda tagab kvaliteetse
kuulmisabivahendite nõustamise ja sobitamise (sh ühtsetel alustel).
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega, osalise või
puuduva töövõimega inimestele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada ja
parandada inimese iseseisvat toimetulekut ja töövõime taastamist, soodustada töötamist või tööle
asumist ja suurendada ühiskonnas osalemise võimalusi. Rehabilitatsiooniteenuse raames
hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, nõustatakse ja selgitatakse
rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi.
Teenuse raames katsetatakse isikukeskset erihoolekande teenusemudelit. Projekti käigus
selgitatakse välja teenusemudeli rakendamisel tekkivad takistused, teenuste osutamisega seotud
tegelikud kulud, inimese isikliku eelarve kujunemine ja kulukomponendid ning esmase
toetusvajaduse hindamise instrumendi sobivus, et selgitada välja sihtrühma toetusvajadus ja teha
edasised otsused. Katsetamise tulemuste põhjal täiendatakse erihoolekande teenusemudelit.
Aastatel 2020–2021 toimuvad täiendkoolitused erihoolekandeasutustes töötavatele
tegevusjuhendajatele, et anda neile lisateadmisi tööks keeruliste sihtrühmadega (raskesti
mõistetava käitumise juhendamise koolitus, Verge koolitus, alkoholisõltlastega tegelemise
koolitus).
Teenust rahastatakse ESF-i TAT-de „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja
nende töötamise soodustamine“ ja „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi
sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest.
62 Töövõime toetamise süsteemi elluviimine (SoM)
Teenuse eesmärk on viia ellu töövõime toetamise süsteem, sealhulgas koolitada spetsialiste
vähenenud töövõimega inimestega töötamiseks, arendada tegevusi toetavat
institutsioonidevahelist koostööd ja vajalikku andmevahetust ning teavitada avalikkust. Samuti
11
tegeletakse teenuse raames tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisega, et
edendada töötingimusi. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad
tegevused“ vahenditest.
40 Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine (SoM)
Teenuse eesmärk on töövõimereformi sihtrühmale abivahenditeenuse ja tõlketeenuse
arendamine ning teenuse korraldamine. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Töövõimereformi
sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest.
108 Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale (SoM, elluviija Eesti Töötukassa)
Vähenenud töövõimega inimestele pakutakse tööturuteenuseid, mille eesmärk on aidata
vähenenud töövõimega inimesed tööturule ja toetada seal püsimist ning säilitada ja parandada
inimeste olemasolevat töövõimet. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturuteenuste osutamine
töövõimereformi sihtrühmale“ vahenditest.
Tegevus 1.1.3. Tööelu kvaliteedi tagamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja
Tööinspektsioon.
Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus
töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on
oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust
nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest.
Valdkonna poliitika kujundamisel on juhtiv roll Sotsiaalministeeriumil. Tööinspektsioon teeb
töösuhete ja töökeskkonna üle järelevalvet, pakub tasuta töökeskkonna konsultandi teenust ning
nõustab töösuhteid ja töökeskkonda puudutavates rakenduslikes küsimustes. Tööelus tekkinud
erimeelsuste lahendamiseks on töötajatel ja tööandjatel võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni
poole. Kollektiivsete töötülide ennetamisega ja töötüli osapooltele lahenduste pakkumisega
tegeleb riiklik lepitaja.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Üle 3 töövõimetuspäevaga tööõnnetuste
537,8
hinnanguline arv 100 000 töötaja kohta < 500 < 500 < 500 < 500
(2019)
Allikas: Tööinspektsioon, Statistikaamet19
Tööõnnetuste tagajärjel kaotatud tööpäevade
23,6
arv 100 hõivatu kohta < 20 < 20 < 20 < 20
(2019)
Allikas: Tööinspektsioon, Eesti Haigekassa
283 Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna arendamine
(TI)
Nõustamisteenuse eesmärk on aidata töösuhte poolel käituda töösuhtes teadlikult kooskõlas
töösuhteid ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide ja hea usu põhimõttega,
soodustada töösuhtes õiguskuulekat käitumist ning seeläbi vältida õigusaktide rikkumist,
tervisekahjustusi ja töövaidlusi. Lisaks on eesmärk säilitada ja parandada tööealiste töötajate
töövõimet, sealhulgas toetada tööandjat töökeskkonna edendamisel, suurendada vähenenud
töövõimega inimeste tööturul osalemist ja hoida ära varast pensionile jäämist. Teenusega viiakse
19
Mõõdik näitab töökeskkonnapoliitika tulemuslikkust. Tööõnnetuste arvu vähenemine viitab töökeskkonna paranemisele.
12
ellu tegevusi, et suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust töövõime hoidmise ja säilitamise
võimalustest. Arendatakse tööelu käsitlevaid infotehnoloogilisi lahendusi, et parandada tööelu
puudutava teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust. Tõhustamaks
järelevalvet töökeskkonna ja töösuhete üle, töötatakse välja ja arendatakse infotehnoloogilisi
lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või andmelahendussüsteemidena.
Teavitus-, nõustamis-, koolitus- ja kaasamistegevuste kaudu toetatakse tööandjaid töökeskkonna
edendamisel. Viiakse ellu Tööinspektsiooni teenistujate arendamise ja koolitamise tegevusi, mis
toetavad Tööinspektsiooni institutsionaalse suutlikkuse parandamist ja võimekuse suurendamist.
Teenust rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Töövõimet hoidva ja säästva töökeskkonna
arendamine“ vahenditest.
61 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks (SoM)
Sotsiaalministeerium viib ellu teavitustegevusi, et suurendada töötajate ja tööandjate teadlikkust
töötingimustest ja tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Samuti viiakse ellu tegevusi,
et arendada teadmispõhise tööpoliitika kujundamise ja rakendamise eeldusi. Teenust
rahastatakse ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahenditest.
176 Riikliku järelevalve tegemine (TI)
Tööinspektorid teevad töökeskkonnaalast (töötervishoid, tööohutus ja töösuhted) järelevalvet,
renditöö ja eratööbüroode tegevusega seotud järelevalvet ning uurivad tööõnnetuste ja
kutsehaigestumiste põhjuseid. Teenusega ennetatakse töövaidluste tekkimist, tööõnnetustesse
sattumist ja kutsehaigestumisi ning aidatakse tagada töötajate pikaajaline töövõime säilimine.
Eesti ja Norra tööinspektsioonide vahel on sõlmitud tähtajatu koostöölepe. Tegevuste eesmärk on
luua tugevad ja usaldusväärsed suhted kahe riigi asutuste vahel, vahetada kogemusi ja praktikat
ning korraldada ühiselt teavitustegevusi. Koostöötegevusi rahastatakse Norra ja Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismide kahepoolsete suhete fondist.
171 Töövaidluste lahendamine (TI)
Töövaidluste lahendamine toimub töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjon on Tööinspektsiooni
juures asuv kohtuväline töövaidlusi lahendav organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1
tähenduses. Töövaidluskomisjon on sõltumatu ning lähtub otsuste tegemisel seadustest ja
muudest õigusaktidest, Eestile siduvatest välislepingutest ja muudest töösuhteid reguleerivatest
eeskirjadest, sealhulgas kollektiiv- ja töölepingutest. Töövaidluse kohtuvälise lahendamise kaudu
panustatakse tööturuosapoolte heaolu ja õiguskindluse tagamisse.
35 Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine (Riikliku
Lepitaja Kantselei)
Teenuse sisu on ennetada kollektiivseid töötülisid ja pakkuda lahendusi töötüli osapooltele.
179 Lisapuhkuse hüvitis vähenenud töövõimega inimestele (SKA)
Töölepingu seaduse § 57 kohaselt on osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus
35 kalendripäeva. Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse osalise ja puuduva töövõimega
töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav
puhkusetasu.
180 Lisapuhkuse hüvitis alaealistele (SKA)
Töölepingu seaduse § 56 kohaselt on alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva.
Töölepingu seaduse § 66 alusel hüvitatakse alaealise töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva
ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu.
275 Lisapuhkuse hüvitis puudega isiku töötavale pereliikmele (SKA)
13
Teenuse näol on tegemist hoolduspuhkuse skeemiga, mille eesmärk on muuta puhkused sügava
puudega täisealist pereliiget hooldavatele inimestele paremini kättesaadavaks. Töölepingu
seaduse alusel kehtestatakse kuni 5-päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus
sügava puudega täisealist pereliiget. Puhkust hüvitatakse töötasu alammäära alusel.
321 Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine (SoM)
Kutsehaiguste ekspertiisi teeb SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes diagnoosib aastas umbes 200
kutsehaigestumise juhtu. Vastavalt lihthanke pakkumusele on Sotsiaalministeeriumil sõlmitud
leping kolmeks aastaks
Tegevus 1.1.4. Erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku ja tööalase
tegevuse toetamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus
koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
HEV õppijate rakendamine tööturul või edasiõppes,
%*
Allikas: Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa koostöös
üle Eesti programmipõhiselt osutatud
rehabilitatsiooniteenuseid saanud klientide osakaal*
Allikas: Sotsiaalministeerium
* SoMi, AKRKi ja HTMi koostöös parandatakse sihttasemete seadmiseks vajalikku andmekorjet 2021–2024
** SoM, SKA ja TK koostöös töötatakse välja sihttasemed 2021. aasta jooksul.
281 Kaasava kutsehariduse arendamine ning HEV õppijate õppimise ja töölerakendamise
toetamine (Astangu KRK)
Teenuse eesmärk on koostöös Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA-
ga Innove toetada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide oskuste suurendamist, et
pakkuda vajaduspõhiseid ja tulemuslikke teenuseid, samuti selgitada välja inimese soovid,
vajadused ja võimed ning toetada inimese erialaste ja sotsiaalsete oskuste arengut, igapäevaelus
võimalikult iseseisvat toimetulekut ja töölerakendumist.
282 Töölesaamist toetavate teenuste (tööalane rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine
(Astangu KRK)
Teenuse eesmärk on toetada inimese valmisolekut töötada, tööd leida ja säilitada ning
suurendada sotsiaal-, haridus- ja tööturuvaldkonna spetsialistide ja tööandjate oskusi
vajaduspõhiste ja tulemuslike teenuste pakkumiseks ning erivajadusega inimeste värbamiseks,
samuti arendada ja katsetada tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid rehabilitatsioonis, kasutada
tõendus- ja vajaduspõhiseid sekkumisi ning toetada koolituste ja juhendmaterjalide väljatöötamise
kaudu sotsiaal- ja tööturuteenuse osutajate võimekust tulemuslikumal teenuse osutamisel.
Arendatakse hindamis- ja sekkumismetoodikaid vähenenud töövõimega isikutele. Toetatakse
Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti poolt teenust saama suunatud inimeste võimalikult
iseseisvalt elamist, võimetekohase hariduse või tööks vajalike oskuste omandamist,
võimetekohast ühiskonnaelus osalemist ning valmisolekut asuda võimetekohasele tööle.
14
Programmi eelarve
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest
(nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega
seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates
2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise
programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam
programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud,
kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa.
15
Tööturuprogrammi 2021. aasta teenuste olulisemad muudatused
Alates 2021. aastast ei ole enam Sotsiaalkindlustusameti teenust nr 243 „Töövõime toetamise
süsteemi elluviimine“, kuna ESF-i TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ vahendid SKA-
le lõppevad.
Alates 2021. aastast kuulub programmi tegevuse 1.1.3 alla teenus 321 „Kutsehaiguste ekspertiisi
rahastamine“. Varem rahastati teenust tervishoiusüsteemi programmist, kuid seoses uue
rahvastiku tervise arengukava jõustumisega ei sobitu teenus enam tervisevaldkonna programmi
alla. Töövaldkonnaga on puutumus otsene – ekspertiisi eesmärk on genereerida dokument,
millega saab kannatanule nõuda tööandjalt või SKA-lt kutsehaiguse hüvitist töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse alusel.
Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete
muudatusi kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes.
16
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon.
Tööturuprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler. Programmijuhi
ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, programmi elluviimise ja seire
koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ja
infovahetuse korraldamine ning heaolu arengukava juhtkomisjoni kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve
täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmid ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon.
Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad kõikidest
ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste kohaliku omavalitsuse
üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse turvalisuse, soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate partnerite esindajad.
Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise seiramiseks vastava
programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse valdkonna eest
vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Tööturuprogrammi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
Sotsiaalkindlustuse programm käsitleb ühisosana kindlustushüvitiste miinimumsuuruseid
ning vajadust viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad toetused
(töötutoetus, toimetulekutoetus, pensionäritoetus, vajaduspõhine peretoetus jne) ühtsetele
alustele.
Hoolekandeprogrammis käsitletavad sotsiaalteenused on vajalikud uue töövõime toetamise
süsteemi rakendamiseks, kuna võimaldavad inimestel vaatamata puudele või
hoolduskoormusele igapäevaeluga toime tulla ning tööturul osaleda.
Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub muu hulgas soolise segregatsiooni
vähendamisele tööturul ning naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh
17
soolise palgalõhe vähendamisele, mis seeläbi seondub tööelu kvaliteedi tagamise ja üldiselt
inimeste tööelus osalemise toetamisega.
Tööturuprogrammi seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb vanemahüvitise maksmise korda ja
lapsehoidu, mis on otseses seoses töö- ja pereelu ühitamise ning paindlike töövormide
teemadega.
Lõimuv Eesti 2020 käsitleb eesti keelest erineva emakeelega tööealistele elanikele
võimaluste tagamist täiendada oma teadmisi ja oskusi konkurentsivõimeliseks osalemiseks
tööturul ning nende tööhõivevõime parandamist.
Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana võrdse ligipääsu tagamist haridusele, sh
puudega inimestele, ning tegevusi erivajadusega noorte liikumiseks kutseõppesse ja
kutseõppest tööturule, mis on seotud uue töövõime toetamise süsteemi rakendamisega,
samuti kvalifitseeritud tööjõu tagamise, karjääriteenuste ning täiskasvanute koolituse ja
ümberõppe teemasid.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üks alaeesmärk on elu-, õpi- ja töökeskkonnast
tulenevate terviseriskide vähendamine, millel on otsene seos tööelu kvaliteedi tagamisega ja
töötingimuste parandamisega.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üks eesmärk on tasakaalustatud kodakondsus- ja
rändepoliitika. Tööturuprogramm panustab selle saavutamisse rahvusvahelise kaitse saanud
inimestele tööturule suundumiseks vajalike teenuste pakkumise kaudu.
Seirekorraldus
Tööturuprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023 juhtkomisjon,
mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava20 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ järgmiste meetmete21 valdkondliku
komisjoni22 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks23.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja
Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise
lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
20
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
21
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
22
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
23
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
18
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21
„Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“
Lisa 2
Tulemusvaldkond Heaolu (HE)
Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus
eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus
Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–2023 (HEA)1
Programmi nimi Sotsiaalkindlustuse programm (HE02)
Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja
Programmi eesmärk
jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud
Elluviimise periood 2021–2024
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Kaasvastutajad
Keskus (TEHIK)
Sissejuhatus
Sotsiaalkindlustuse programm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava
heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab
otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse.
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on küll
viimastel aastatel oluliselt pikenenud, kuid kõrvalabi vajavate inimeste hulk kasvab. Samuti
kasvavad inimeste ootused saada riigipoolset tuge. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas
rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja
sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive
ja sotsiaalkaitse valdkondi peamiselt kolmel viisil.
Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata
teguritele, mis aitavad kindlustada olemasoleva tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle
vastavuse tööturu vajadustele.
Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi
finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb
oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi kolm tööealist elanikku, siis
näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud 2,6ni. See tähendab tugevat
survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele.
Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu,
mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid.
Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid. Käesolev
programm keskendub sotsiaalsete riskide korral rakendatavate sotsiaalkaitsemeetmete
kättesaadavuse, adekvaatsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisele.
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 3:
Alaeesmärk 1:
Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
Tööjõu nõudluse ja
Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
pakkumise vastavus
toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
tagab tööhõive kõrge
aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
taseme ning kvaliteetsed
ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused toetavad
sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
pikaajalist tööelus
paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
osalemist
paranenud
Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Sotsiaalkindlustuse programm katab rohelisena märgitud
alaeesmärki.
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku
sotsiaalkaitse toel paranenud.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
2,1%
Mehed 3,3% 3,1% 3,0% 2,9%
(2019. a)
3,0%
0–17 Naised 3,6% 3,4% 3,3% 3,2%
(2019. a)
2,5%
Absoluutse vaesuse määr Kokku 3,4% 3,2% 3,1% 3,0%
(2019. a)
vanuserühmades 0–17, 18–64 ja
3,7%
65+, %2 Mehed 4,1% 4,1% 4,0% 3,9%
(2019. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti
2,0%
sotsiaaluuring 18–64 Naised 2,9% 2,9% 2,8% 2,7%
(2019. a)
2,9%
Kokku 3,5% 3,5% 3,4% 3,3%
(2019. a)
..4
65+ Kokku3 0,7% 0,7% 0,7% 0,7%
(2019. a)
5,9%
Mehed 5,8% 5,2% 4,6% 4,0%
Ilmajäetuse määr kogu elanikkonnas, %5 (2020. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 7,0%
Naised 6,9% 6,3% 5,7% 5,1%
(2020. a)
2
Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus
tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik
elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum
koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused.
3
Soolist jaotust pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua.
4
Valimi piirangute tõttu pole võimalik välja tuua 2019. a 65-aastaste ja vanemate absoluutse vaesuse määra.
5
2019. a toimus metoodika muudatus ning sügava materiaalse ilmajäetuse näitaja asemel on edaspidi kasutusel näitaja “ilmajäetuse
määr”. Ilmajäetuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kes ei saa endale võimaldada vähemalt viit komponenti 13-st: 1) üüri- ja
kommunaalkulude tasumist, 2) kodu piisavalt soojana hoidmist, 3) ettenägematuid kulutusi, 4) üle päeva liha, kala või nendega
samaväärseid valke sisaldava toidu söömist, 5) nädalast puhkust kodust eemal, 6) autot, 7) kulunud või kahjustatud mööbli
väljavahetamist, 8) kulunud riiete asendamist uutega, 9) vähemalt kaht paari heas seisukorras ja meie kliimas sobilikke välisjalanõusid,
10) kas või väikese summa kulutamist enda peale igal nädalal, 11) regulaarselt mõnes tasulises vaba aja tegevuses osalemist, 12)
vähemalt kord kuus sõprade või sugulastega kokku saamist, et koos süüa-juua või 13) vajaduse korral isiklikul otstarbel kodus interneti
kasutamist.
2
6,5%
Kokku 6,4% 5,8% 5,2% 4,6%
(2020. a)
Olukorra lühianalüüs
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus samal ajal on pikenenud inimeste eluiga ja
inimesed elavad kauem tervena. Arvestades 5–14-aastaste ja 55–64-aastaste inimeste arvu
suhet rahvastikus, lahkub eeloleval kümnendil Eesti tööturult hinnanguliselt rohkem inimesi, kui
sinna juurde tuleb. Analüüside kohaselt on 2024. aastaks Eestis pea 50 000 tööealist inimest
vähem. See tekitab surve hõivatutele, et rahuldada tööjõuturu vajadused ja kindlustada
adekvaatne sotsiaalse kaitse tase. Järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata
sotsiaalkindlustussüsteemi finantsilise jätkusuutlikkuse küsimusele, millest lähtuvalt on algatatud
mitu reformi, sealhulgas töövõimereform ja pensionireform.
Majanduslike toimetulekuraskuste ulatust ühiskonnas kirjeldatakse vaesuse, eeskätt absoluutse
vaesuse ning laiemalt materiaalse ilmajäetuse näitajate kaudu. Allpool absoluutse vaesuse piiri
(ehk arvestuslikku elatusmiinimumi) elas 2019. aastal 2,3% Eesti elanikest ehk hinnanguliselt
30 500 inimest.6 Ilmajäetuse määr koguelanikkonnas oli 2020. aastal 6,5%. Suhtelises vaesuses
ehk allpool suhtelise vaesuse piiri elas 2019. aasta andmetel 20,7% Eesti elanikest ehk
272 700 inimest. Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et suhteline vaesus ohustab Eestis enam
naisi, puudega inimesi, vanemaealisi ja töötuid. Suurim on sealjuures just töötute vaesusrisk.
Vanemaealiste, s.o 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk tervikuna on küll
oluliselt suurem võrreldes koguelanikkonnaga, eriti suur on suhtelises vaesuses olevate üksikute
üle 65-aastase inimeste osakaal (76,8%), kuid absoluutses vaesuses elavate vanemaealiste
osakaal võrreldes koguelanikkonnaga on väiksem.
Aastatel 2019–2022 soovitakse keskenduda absoluutse vaesuse olulisele vähendamisele –
leibkonnaliikmetele peaks olema tagatud sissetulek vähemalt arvestusliku elatusmiinimumi
ulatuses leibkonnas. Vaesuse ennetamiseks on planeeritud riiklikud nõustamised inimeste
rahatarkuse suurendamiseks ja sotsiaalkindlustushüvitised, mis tagavad sissetuleku
mittetöötamise perioodidel või arvestavad suurenenud kuludega. Kui inimene siiski vaesusesse
satub, on selle leevendamiseks sotsiaalabipõhine miinimumsissetuleku skeem ehk
toimetulekutoetus.
Eestis on sotsiaalkindlustushüvitiste, sh pensionide ja riiklike toetustega tagatud sotsiaalne kaitse
erinevate riskide korral kogu elukaare ulatuses. Samas on olemasolevad
sotsiaalkindlustushüvitised ja riiklikud toetused inimese vaesusest väljatoomiseks ebapiisavad.
Samuti ei piisa ainult rahalistest toetusmeetmetest, et kindlustada inimeste majanduslik toimetulek
ja ennetada vaesust. Materiaalse puuduse korral makstakse inimesele või tema perekonnale
toimetulekutoetust. Kuivõrd toimetulekutoetuse puhul on tegemist vajaduspõhise toetusega, on
selle maksmine administratiivselt kulukam kui kindlustushüvitiste maksmine. Toimetulekupiiri
arvutamise metoodikat ei ole seaduse tasandil kirjeldatud ja seega sõltub toimetulekupiiri suurus
vaid poliitilistest otsustest. Viimastel aastatel on toimetulekupiiri suurus siiski katnud
elatusmiinimumi kulukomponentide (v.a kulud eluasemele) maksumuse. Eluasemekulud
võetakse toimetulekutoetuse määramisel eraldi arvesse.
Sotsiaalkindlustust rahastatakse suures ulatuses sotsiaalkindlustusmaksetest, peamiselt
sotsiaalmaksust. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike
sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. Näiteks
6
Absoluutse vaesuse piir ehk arvestuslik elatusmiinimum oli 2019. aastal 221,36 eurot
3
oli 2018. aastal Eurostati andmetel Eesti sotsiaalkaitse hüvitistele7 tehtud kulude osakaal SKP-s
kokku 16,1%, rahalised hüvitised moodustasid SKP-s 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5,0%.
Võrdlusena, näiteks Rootsis oli sotsiaalkaitse hüvitiste osakaal SKP-s kokku 27,7%, rahalised
hüvitised moodustasid 14,5% ja mitterahalised 13,2% SKP-s. OECD riikide keskmine
sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on 20% ringis8. Seda arvestades tuleb tagada meetmete
kuluefektiivsus, mis tähendab ennekõike seda, et skeem annab vaesuse vähendamisel vähimate
kuludega parima efekti. Samuti tähendab see skeemide administreerimise efektiivsust (skeemide
lihtsus ja vähene arv erandeid).
Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel on oluline silmas pidada, et meetmed toetaksid inimeste
osalemist tööturul ning ei soodustaks sealt enneaegset lahkumist. See eeldab inimeste
teadlikkuse suurendamist pensionieas edasi töötamise võimalustest ning töötamist motiveerivaid
hüvitiste ja toetuste skeeme, samuti aktiveerivate teenuste seostatust rahaliste hüvitiste
maksmisega.
Sotsiaalsed siirded ehk rahalised toetused ja hüvitised (sh pensionid) kokku vähendasid
2019. aastal elanikkonna absoluutset vaesust ligi 89,5% ulatuses (19,7 protsendipunkti võrra) ehk
ilma rahaliste toetuste ja hüvitisteta oleks absoluutses vaesuses elanud hinnanguliselt 22,0%
Eesti elanikest. Ka mõju suhtelise vaesuse vähenemisele on oluline – 2019. aastal vähendasid
sotsiaalsed siirded, sh pensionid, elanikkonna suhtelise vaesuse määra ligi 47,9% võrra
(19 protsendipunkti). Erinevatest sotsiaalsete siirete liikidest vähendab elanikkonna vaesust enim
vanaduspension. 2018. aastal vähendas vanaduspension kogu elanikkonna absoluutset vaesust
14,1 protsendipunkti (85%) võrra ja suhtelist vaesust 9,8 protsendipunkti (31%) võrra9.
Vanaduspensionil on suurim mõju 65-aastaste ja vanemate elanike vaesuse näitajatele, kuna
nende jaoks on vanaduspension üldjuhul peamine sissetulekuallikas.
Arvestades Eesti tööealiste inimeste arvu vähenemist ning töötasude suurt erinevust, mis kandub
tulevikus pensionitesse, vajab pensioniskeem muudatusi, mille põhisuunad kinnitas valitsus
2017. aastal. Lisaks ei saa me lubada pensionisüsteemis arvukalt eriskeeme, mis võimaldavad
erialast tulenevat varasemat pensionile jäämist ja kõrgemat pensioni võrreldes tavapensioniga.
Nende skeemide reformimine aitab kaasa ebavõrdse kohtlemise vähenemisele pensioniskeemis,
toetab tööhõive kasvu ning aitab tagada pensionisüsteemikeemi finantsilise jätkusuutlikkuse.
Puudega inimestele toetuste maksmine ning neile teenuste osutamine pole hästi integreeritud.
Riik maksab puudega inimestele iseseisva toimetuleku, sotsiaalse lõimumise ja võrdsete
võimaluste toetamiseks ning õppimise ja töötamise soodustamiseks eri toetusi mitme asutuse
kaudu (mh Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa, kohalikud
omavalitsused). Tuleb analüüsida, kas konkreetses olukorras tagab selle riski vastu kõige parema
kaitse hüvitise maksmine või saavutatakse paremaid tulemusi teenuste pakkumisega.
Suureneb inimeste piiriülene liikumine: tööle ja elama siirdutakse nii Euroopa Liitu kui väljapoole.
Sotsiaalkindlustuse kontekstis tekitab piiriülene liikumine küsimuse väljateenitud õiguste
tagamisest: inimesed peavad saama oma õigusi realiseerida ka siis, kui nad otsustavad teise riiki
tööle või elama minna. Õiguste tagamiseks rakendatakse sotsiaalkindlustusalast koordinatsiooni
Euroopa Liidu riikidega. Eestis väljateenitud vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni
eksporditakse alates 2018. aastast ka kolmandatesse riikidesse. Täiendava meetmena
sõlmitakse sotsiaalkindlustusalaseid lepinguid kolmandate riikidega, mis valdavas osas
puudutavad pensioneid.
7
EL-is kasutatakse sotsiaalkaitsekulude hindamisel kokkulepitud metoodikat (ESSPROS). Sotsiaalse kaitse kogukulutused
moodustuvad sotsiaalhüvitistest ja toetuste jagamise süsteemi ülalpidamise halduskuludest, sotsiaalhüvitised omakorda jagunevad
rahalisteks hüvitisteks (hüvitiste ja toetustena makstud summad) ja mitterahalisteks hüvitisteks (sotsiaalteenuste osutamiseks kulunud
raha).
8
Social spending, OECD https://data.oecd.org/socialexp/social-spending.htm
9
2019. a siirete andmed toetuste kaupa avaldatakse märtsis 2021.
4
Olulisemad töös olevad tegevused
Pensionireformiga seotult muutub alates 2021. aastast pensionile jäämine paindlikumaks. See
annab inimestele võimaluse valida, millal pensionile jääda. Pensionide piisavuse tagamiseks
muudetakse pensionivalemit, kus edaspidised I samba pensioniõigused sõltuvad 50%
ulatuses sotsiaalmaksust ja 50% ulatuses staažist. Ühendosa lisandumine aeglustab I samba
pensioni ebavõrdsuse kasvu ja tagab madalapalgalistele vanaduses parema sissetuleku.
Alates 2027. aastast on pensioniiga seotud Statistikaameti arvutatava keskmise eeldatava
elueaga. See muudatus hoiab pensioniea eluea muutustega automaatses tasakaalus ja
võimaldab eluea pikenemisel maksta tulevastele pensionäridele praegusega samaväärseid
pensione.
Tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seadusest analüüsib Sotsiaalministeerium koostöös
Rahandusministeeriumiga iga viie aasta tagant pensionide arvutamise aluste mõju
pensionikindlustussüsteemi finantsilisele ja sotsiaalsele jätkusuutlikkusele ning Vabariigi
Valitsus esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud muudatuste tegemiseks. Analüüs
käsitleb nii I kui II pensionisammast.
Elamisväärsema pensioni tagamiseks analüüsib Sotsiaalministeerium toitjakaotuspensioni ja
rahvapensioni skeeme ning esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku nende reformimiseks.
Pensionäride õiglasemaks kohtlemiseks teeb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele
ettepaneku reformida soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate
pensionide seaduse pensionid, kuna pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele
eesmärgile. Samal ajal analüüsib Rahandusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga
tööandjapensioni soodustamise võimalusi.
Piiriüleselt liikunud ja töötanud isikute õiguste täiendavaks kaitseks jõustus 2020. aastal
sotsiaalkindlustusleping Valgevenega. Seoses töövõimereformiga muudetakse kehtivaid
Venemaa, Moldova, Kanada ja Ukraina lepinguid. Lisaks toimuvad läbirääkimised USAga
pensionide maksmise osas vastastikkuse alusel ja võimalusel jätkatakse 2021. aastal USAga
kahepoolse lepingu läbirääkimisi.
Riiklikus pensionisüsteemis on arvukalt skeeme, mida Sotsiaalministeerium analüüsib
koostöös Sotsiaalkindlustusametiga, et lõpptulemina tagada inimestele lihtne, kättesaadav ja
tõhus pensioni kompleksteenus.
Meede 1.1. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja
inimeste piiriülest liikumist arvestava
sotsiaalkindlustussüsteemi kujundamine
Meetme eesmärk: hüvitiste, toetuste ja muu abi kaudu inimeste sotsiaalse kaitse tagamine,
sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkuse kindlustamine.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Absoluutse vaesuse määr 2,5%
Mehed 1,4% 1,4% 1,3% 1,2%
töötavate inimeste seas, %10 (2019. a)
10
Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta
(ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist
madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused.
Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused.
Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Töötav sisaldab nii palgatöötajaid kui ettevõtjaid.
5
Allikas: Statistikaamet, Eesti 1,1%
Naised 0,8% 0,8% 0,7% 0,6%
sotsiaaluuring (2019. a)
1,8%
Kokku 1,1% 1,1% 1,0% 0,9%
(2019. a)
4,0%
Mehed 7,5% 7,2% 7,1% 7,0%
Absoluutse vaesuse määr (2019. a)
mittetöötavate inimeste seas, %11 2,2%
Naised 4,3% 4,1% 4,0% 3,9%
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2019. a)
sotsiaaluuring 2,9%
Kokku 5,5% 5,3% 5,2% 5,1%
(2019. a)
Absoluutse vaesuse määr puudega
inimeste seas, %12 1,2%
Kokku 0,3% 0,3% 0,3% 0,3%
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2018. a)
sotsiaaluuring
50–74-aastaste tööhõive määr, %13 59,4%
54,9% 55,3% 56,5% 57,0%
Allikas: Eesti tööjõu-uuring, Statistikaamet (2019. a)
Mittetöötavate pensionäride ja hõivatute
suhtarv14
39,1
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaameti 41,5 41,0 40,5 40,0
(2019. a)
Eesti tööjõu-uuring, Sotsiaalministeeriumi
arvutused
Tegevus 1.1.1. Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Sotsiaalkindlustuspoliitika on kujundatud ja
elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
57 Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamiseks tegeletakse kehtivate sotsiaalkindlustusskeemide
rakendamisega seotud küsimuste lahendamisega. Samal ajal arendatakse efektiivselt vaesust
ennetavaid ja aktiivset tööturul osalemist soodustavaid sotsiaalkindlustusskeeme, sealhulgas:
koostatakse puudega inimeste toetuste ja teenuste süsteemi ajakohastamiseks
lahendusteede pakett ning alustatakse selle elluviimiseks vajalike analüüside ja
arendustegevustega;
lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalkindlustusskeemid peaksid ennetama sotsiaalabi saamise
vajadust ning vastama Euroopa sotsiaalharta ja sotsiaalkindlustuskoodeksi standarditele.
Kindlustushüvitiste miinimumsuurus on praegu liiga väike, et ennetada vaesusesse sattumist.
Samal ajal oleks otstarbekas viia sissetulekuta või väikese sissetulekuga isikutele makstavad
toetused (töötutoetus, rahvapension jms) ühtsetele alustele;
11
Mõõdik näitab nende 18–64-aastaste inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta
(ekvivalentnetosissetulek) kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist
madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused.
Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused.
Hõiveseisund – hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid,
vanaduspensionäre kui muid mitteaktiivseid.
12
Mõõdik näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta (ekvivalentnetosissetulek) kuus
tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik
elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum
koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Hõiveseisund –
hõiveseisund, mis iseloomustas isikut aastas enam kui kuuel kuul. Mittetöötavad sisaldab nii töötuid, vanaduspensionäre kui muid
mitteaktiivseid. Soolist lõiget pole valimi piirangute tõttu võimalik välja tuua.
13
Mõõdik näitab 50–74-aastaste tööga hõivatud inimeste osatähtsust rahvastikus.
14
Mõõdik näitab mittetöötavate pensionäride (vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel pension,
väljateenitud aastate pension ja eripension) suhtarvu hõivatutesse.
6
tegutsetakse selle nimel, et toimetulekupiir tagaks koos eluasemekulude hüvitamisega
majandusliku toimetuleku elatusmiinimumi ulatuses;
selleks, et tagada tulevikus piisava suurusega riiklik pension (I ja II sammas) vähemalt
15 aastat töötanud inimestele, seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga
ning täiendatakse I samba pensionivalemit. Nendest sammudest aga ei piisa eakamatele, eriti
üksikutele vanaduspensionäridele elamisväärse pensioni tagamiseks, mistõttu analüüsitakse
rahvapensioni ja toitjakaotuspensioni skeeme ja pakutakse välja lahendused.
Ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks pensioniskeemis:
töötatakse välja soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate
pensionide seaduse muudatuste pakett nende pensionide järkjärguliseks kaotamiseks, kuna
pensioni saamise tingimused ei vasta enam algsele eesmärgile;
rakendatakse eriseadustes sätestatud pensionide muudatused nende jõustumisel.
Inimeste väljateenitud õiguste realiseerimiseks ja Euroopa Liidu piirides vaba liikumise
toetamiseks:
esitatakse Eesti seisukohti Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse koordinatsioonimääruse
muutmise eelnõu läbirääkimistel. Eelnõu vastuvõtmisel on eesmärgiks selle sujuv
rakendamine.
toetatakse Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahel sõlmitud väljaastumislepingu ja 2021. aastal
jõustunud uue kaubanduslepingu sujuvat rakendamist.
Piiriüleste sotsiaalkindlustusjuhtumite kiiremaks ja tõhusamaks menetlemiseks Euroopa Liidu,
Šveitsi ja EMU riikidega võetakse Euroopa Komisjonilt üle Euroopa
Sotsiaalkindlustusandmete Infosüsteemi EESSI kasutajaliidese RINA arendamine ning
alustatakse selle funktsioonide integreerimist siseriiklikesse infosüsteemidesse.
Võimaldatakse Euroopa ühenduste institutsioonides töötavatel ametnikel oma
pensioniõigused üle kanda EÜ pensioniskeemi või EÜ pensioniskeemist Eesti
pensionisüsteemi.
Jätkatakse kehtivate Ukraina, Kanada, Moldova ja Venemaa lepingute muutmist (lepingute
läbirääkimised avati seoses töövõimereformiga):
ratifitseeritakse Moldovaga sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingu muutmise leping;
jätkatakse läbirääkimisi Ukraina ja Kanadaga kehtivate lepingute muutmiseks
(töövõimereformi rakendamise aspektist);
jätkatakse lepingu sõlmimise ja ratifitseerimise protsessi Venemaa pensionilepingu
muutmiseks (läbirääkimised on lõppenud)
Jätkatakse pooleliolevaid läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega sotsiaalkindlustuslepingu
sõlmimiseks;
Kohtutakse (Tallinnas) Kasahstani ekspertidega eesmärkida välja selgitada kahepoolse
sotsiaalkindlustuslepingu sõlmimise võimalus/vajadus.
Tegevus 1.1.2. Pensionide, toetuste ja hüvitiste väljamaksmine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
65-aastaste ja vanemate elanike
jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale
suhtelise vaesuse määr, % 41,4%
tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või
Allikas: Statistikaamet, Eesti (2019. a)
väheneb väheneb väheneb väheneb
Sotsiaaluuring
7
Puudega inimeste toetuste mõju
18–64-aastaste puudega inimeste
absoluutse vaesuse jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale
..15%
vähendamisele, % tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või
(2018. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti suureneb suureneb suureneb suureneb
Sotsiaaluuring, Sotsiaalministeeriumi
arvutused
Eesti keskmise
brutovanaduspensioni suhe
keskmisesse brutopalka 34
34 34 34 34
Allikas: Statistikaamet, (2019. a)
Sotsiaalkindlustusamet,
Sotsiaalministeeriumi arvutused
Rahvapensioni suhe keskmisesse
brutopalka
15
Allikas: Statistikaamet, 15 15 15 15
(2019. a)
Sotsiaalkindlustusamet,
Sotsiaalministeeriumi arvutused
Lepingute alusel pensioni saajate
18 148
arv kokku16 18 748 19 348 19 948 20 548
(2020. a)
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Välismaal elavad isikud, kes
saavad lepingute ja riigisisese 10 878
14 500 15 450 15 450 15 450
õiguse alusel Eesti pensioni17 (2019. a)
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
302 Riiklik vanaduspension (SKA)
Riiklik pension on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Seda
makstakse praeguste töötajate sotsiaalmaksust ehk see on jooksvalt rahastatud.
Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mis sõltub
tema varasemast panustamisest pensionisüsteemi. Inimesed, kes ei ole piisavalt kaua
pensionisüsteemi panustanud, saavad rahvapensioni. Vanaduspensioni saamiseks peab olema
jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 1. jaanuarist 2017 hakkas
vanaduspensioniiga järk-järgult kasvama, jõudes 2026. aastaks 65 eluaastani, sealt edasi on
vanaduspensioniiga seotud eeldatava elueaga. Lisaks tavalisele vanaduspensionile maksab
Sotsiaalkindlustusamet ka sooduspensione. Sooduspensionid on enamikus seadustes kaotatud,
kuid pika üleminekuaja tõttu võtab nende väljamaksmine aega veel aastakümneid.
Sooduspensionideks on eripensionid politseinikele, tegevväelastele, prokuröridele, Riigikogu
liikmetele, kohtunikele, Riigikontrolli ametnikele, õiguskantsleritele ja presidentidele ning
pensionilisa riigiametnikele ja päästeteenistujatele. Lisaks on soodustingimustel
vanaduspensionid ja väljateenitud aastate pension erinevate erasektori erialade esindajatele.
Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. Soodustingimustel vanaduspensionide
seadus annab õiguse jääda enne vanaduspensioniiga pensionile isikutel, kes on teinud tervist
kahjustavat või raskete töötingimustega tööd või sellist tööd, millega kaasneb enne
vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine. Õigus pensionile on
kas viis või kümme aastat enne vanaduspensioniiga, mõnel juhul vanusenõudeta staažinõude
täitumisel.
Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lähetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis.
Seda võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks isiku
kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ja sellega
15
2018. a tööealiste puudega inimeste absoluutse vaesuse määra andmeid ei avaldatud valimi piirangute tõttu.
16
Näitab kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute mõju nii Eestis elavatele inimestele, kes saavad välismaalt
pensioni, kui ka välismaal elavatele inimestele, kes saavad Eestist pensioni.
17
Näitab Eesti pensioniõiguse (nii kolmandate riikidega sõlmitud sotsiaalkindlustuslepingute kui ka riigisisese õiguse alusel
eksporditavate pensionide) kasutamist välisriikides elavate isikute poolt.
8
tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastu võtva riigi ametkonnale, et tema suhtes
ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Hiljem kasutatakse
sotsiaalmaksu infot pensioni maksmise alusena.
306 Riikliku vanaduspensioni kogumisosa (RaM/pensionifondivalitsejad/elukindlustusseltsid /
pensioniregistri pidaja) (SoM)
Rahvastiku vananemise probleemiga tegelemiseks loodi 2002. aastal riikliku vanaduspensioni
kogumisosa ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kelle eest makstakse Eestis
sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu
pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku
pensioni õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik
vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riiklikust vanaduspensionist ja
riikliku vanaduspensioni kogumisosast. Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi
kogutud summa suurusest ja inimese vanusest pensionile minekul. Pensioni maksavad välja
elukindlustusseltsid või pensioniregistri pidaja.
237 Riiklik töövõimetuspension (SKA)
Töövõimetuspensioni saavad inimesed, kellel on ekspertiisiotsus töövõimetuse kohta ehk inimene
ei ole võimeline tööga elatist teenima või see on raskendatud. Töövõime kaotus võib olla täielik
(100%) või osaline (10–90%). Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse
korral. Töövõimereformiga ei lisandu alates 1. juulist 2016 enam uusi töövõimetuspensione ning
alates 1. jaanuarist 2017 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa.
Sotsiaalkindlustusamet maksab töövõimetuspensione kuni aastani 2053, mil täitub
vanaduspensioniiga viimasel eluaegse töövõimekaotusega inimesel. Töövõimetuspensioni
maksmise õiguslik alus tuleneb riikliku pensionikindlustuse seadusest (RPKS).
238 Riiklik toitjakaotuspension (SKA)
Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel.
Lapsele, vanemale või lesele määratakse pension sõltumata sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel
või mitte. Õiguse riiklikule toitjakaotuspensionile sätestab riikliku pensionikindlustuse seadus
(RPKS). Lapsel on õigus toitjakaotuspensionile kuni 18-aastaseks saamiseni, õppimise korral kuni
24-aastaseks saamiseni. Lesel on õigus toitjakaotuspensionile üksnes siis, kui ta ei tööta ja
kasvatab toitja kuni 3-aastast last, samuti raseduse ajal või kui lesk on püsivalt töövõimetu või
pensionieas.
Rahvapensionile toitjakaotuse korral on õigus toitja perekonnaliikmetel, kui toitjal ei olnud
surmapäevaks nõutavat pensionistaaži. Toitja pidi olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist
vähemalt ühe aasta Eestis. Rahvapensioni maksmise õiguslik alus tuleneb RPKS-ist.
178 Kahjuhüvitis (SKA)
Tervisekahjustusega seotud kahjuhüvitiste maksmine nähakse ette töötervishoiu ja tööohutuse
seaduse § 242 (tööandja õigusjärglaseta likvideerimisel) ning põllumajandusreformi seaduse § 14
lõike 3 (ühismajandi likvideerimisel või reorganiseerimisel) alusel, mille järgi läheb tööandja poolt
kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse või surma
põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue Sotsiaalkindlustusametile.
Sotsiaalkindlustusamet tuvastab vähenenud töövõime korral töövõime kaotuse protsendi ning
maksab hüvitist.
185 Puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus (SKA)
Puudega inimestele toetuste maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus.
Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega
vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja
9
täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks
riigieelarve seadusega kehtestatav puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuste suurus
sõltub puude raskusastmest (tööealistel lisaks ka puudeliigist) ning toetused arvutatakse vastavalt
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse määrast.
Puudega lapse igakuine toetus on alates 2020. aastast vahemikus 138–241 eurot. Puudega
tööealise isiku igakuine toetus on jätkuvalt vahemikus 16–53 eurot ja puudega
vanaduspensioniealise isiku igakuine toetus vahemikus 12–40 eurot kuus. Puudega vanema
toetust makstakse 19,18 eurot kuus, õppetoetust 6–25 eurot kuus ja täienduskoolitustoetust kuni
631 eurot kolme kalendriaasta kohta. Puudega isikute arv kasvab iga aastaga ning seetõttu
kasvab ka toetuste kulu riigieelarves.
186 Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetused (SKA)
Represseeritu toetuse maksmise aluseks on okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku
seadus. Toetust on õigus saada represseeritu tunnistuse omanikul. 2016. aastast hakkas kehtima
tervise taastamise toetuse ja sõidusoodustuse asemel represseeritu toetus, mille suurus alates
2018. aastast on 230 eurot kalendriaastas ning mille taotlemiseks ei nõuta kuludokumentide
esitamist.
Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatele, mida
makstakse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 140 alusel. Toetuse suurus on 230 eurot.
297 Sotsiaaltoetus Eestisse tagasipöördujale (SKA)
Sotsiaaltoetusi vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele makstakse sotsiaalhoolekande
seaduse § 140 alusel, mis näeb ette sotsiaaltoetuse maksmise rahvapensioni määras, mida iga
aasta 1. aprillil indekseeritakse pensioniindeksiga. 2021. aasta 1. aprillist on toetuse suurus
251,63 eurot kuus. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa makstakse välisriigist tagasi pöördunud
Eesti kodanikule või eesti rahvusest inimesele sotsiaalmaksuseaduse alusel.
189 Üksi elava pensionäri toetus (SKA)
Üksi elava pensionäri toetust makstakse alates 2017. aastast sotsiaalhoolekande seaduse alusel.
Toetuse eesmärk on parandada pensionäri majanduslikku iseseisvust ja vähendada tema
vaesusriski. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle
igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension, s.o 2021. aastal alla
636 euro. 2021. aastal on toetuse suurus 115 eurot. Toetuse maksmise määr ja toetuse suurus
kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
190 Õppelaenu kustutamine vähenenud töövõimega inimeste eest (SKA)
Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele makstakse rahalist hüvitist õppelaenu ja
õppetoetuste seaduse (ÕÕS) alusel. Hüvitise eesmärk on riigitagatise rakendumisel vabastada
ÕÕS § 22 alusel õppelaenu võtnud sihtrühma kuuluvad isikud õppelaenulepingust tulenevatest
kohustustest panga ees riigitagatise ulatuses seoses nendel puuduva töövõime või nende lastel
raske või sügava puude tuvastamisega. Vastava sihtrühma eest võtab kohustuse üle riik ning
hüvitab õppelaenu jäägi üks kord laenuandjale. Varasema regulatsiooni järgi olid riigi esindajateks
Haridus- ja Teadusministeerium ning Rahandusministeerium, alates 01.01.2018 on selleks
Sotsiaalkindlustusamet.
191 Olümpiavõitja toetus (SKA)
Olümpiavõitja riiklikku toetust makstakse spordiseaduse alusel. Toetust makstakse
olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva
töövõime alusel. Toetuse määr isiku kohta kuus on eelarveaastale eelneva aasta III kvartali Eesti
keskmine brutokuupalk (2020. a 1384 eurot, 2019. a 1397 eurot), kuid toetuse uus suurus ei või
olla väiksem eelmise aasta olümpiavõitja riikliku toetuse suurusest. Toetust saab kümme isikut.
10
Toetuse saamise taotlus esitatakse Sotsiaalkindlustusametile, kes vastavalt seadusele otsustab
toetuse määramise ning teeb toetuse väljamakse.
Tegevus 1.1.3. Muu materiaalse abi andmine inimestele
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Osakaal toiduabi saajatest, kes hindavad, et
toiduabi saamine on muutnud nende või nende 76%
leibkonnaliikmete elu, % (2017. - - - -
Allikas: Euroopa abifondist enim puudust a)
kannatavate isikute jaoks abi saajate uuring
46 Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmine ja jagamine (SoM)
Abi saajatele toiduainete ostmise ja jagamise kaudu vähendatakse enim puudust kannatavate
inimeste toidupuudust ning toetatakse nende toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile
rakendatakse sotsiaalset kaasatust suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või
Euroopa struktuurivahenditest. Teenust rahastatakse Euroopa abifondi toetuse andmise
tingimuste (TAT) „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise
tingimused“ raames.
256 Toiduannetuste kogumine ja jagamine (SoM)
Teenusega suurendatakse Eestis regulaarselt annetatud toiduabi saavate inimeste arvu ja
tagatakse mitmekesisem toiduvalik kõigile annetatud toidu saajatele, et toetada enim puudust
kannatavate inimeste toimetulekut. Lisaks materiaalsele abile rakendatakse sotsiaalset kaasatust
suurendavaid meetmeid, mida rahastatakse riigieelarvest või Euroopa struktuurivahenditest.
Teenust rahastatakse Euroopa abifondi TAT „Enim puudust kannatavatele inimestele
toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ raames.
Tegevusega 1.1.3 „Muu materiaalse abi andmine inimestele“ seostuvad kohaliku omavalitsuse
makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse
üksuste toetusfondi vahenditest
Tegevuse eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest toimetulekutoetuse
maksmise vahendeid ning sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise vahendeid,
sh toimetulekutoetuse administreerimiseks ja matusetoetuse maksmiseks.
Toimetulekutoetust eraldatakse riigieelarvest sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõike 1 alusel
kohaliku omavalitsuse üksustele. Toimetulekutoetus on mõeldud isikutele või peredele, kelle
eelmise kuu netosissetulek pärast jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude
mahaarvestamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. 2018. aastal muudeti toimetulekutoetuse
süsteemi nii, et see motiveeriks senisest enam toetuse saajaid tööle asuma ning ühtlasi suurendati
toimetulekutoetuse regulatsiooni paindlikkust (laiendati kaalutlusotsuse võimalusi kohalikule
omavalitsusele). Alates 2019. aastast on toimetulekupiir 150 eurot (alaealistel 180 eurot).
Toimetulekutoetuse maksmiseks on riigieelarve kohalike omavalitsuste toetusfondis 2021. aastal
planeeritud 20 413 613 eurot, sh toimetulekutoetuse administreerimiseks 415 000 eurot.
Matusetoetus lisandus kohalike omavalitsuste toetusfondi 2018. aastal sotsiaalhoolekande
seaduse muudatusega. Kehtetuks tunnistati riikliku matusetoetuse seadus, mis varem reguleeris
11
matusetoetuse saamist ja mida seni maksis Sotsiaalkindlustusamet. Alates 2018. aasta algusest
otsustab iga kohalik omavalitsus ise matusetoetuse maksmise ja taotlemise tingimused ja korra.
Kohalikele omavalitsustele eraldatavad lisavahendid on mõeldud matuste korraldamisega seotud
kulude katmiseks ning need loovad võimaluse (kohustust ei ole) maksta matusetoetust keskmiselt
250 eurot surmajuhtumi kohta. Riigieelarvest eraldatavaid vahendeid võivad kohalikud
omavalitsused kasutada nii toetuse maksmiseks lähedase kaotanud inimesele kui ka kohaliku
omavalitsuse korraldatavate matuste korraldamisega seotud kulude katmiseks. 2021. aastal
eraldab riik kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu matusetoetuse maksmiseks
4 000 000 eurot.
12
Programmi eelarve
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või
teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja
majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis
varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam programmi kuludes, sh teenuste
maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud, kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa.
13
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon. Sotsiaalkindlustuse programmi juhivad Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler ja
sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise
eestvedamine, programmi elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna
arengukava vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine ning heaolu arengukava
juhtkomisjoni kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve
täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmi ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2020. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad
esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste
kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse
turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate
partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise
seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse
valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
Tööturuprogramm käsitleb ühisosana mittetöötamise riski ja seeläbi selliseid vaesust
ennetavaid teenuseid ja hüvitisi nagu töötuskindlustushüvitis ja töövõimetoetus ning on
tervikuna suunatud inimeste tööelus osalemise toetamisele aktiivsete tööturuteenuste
pakkumisega, kuna töö on parim viis vaesusesse sattumise vältimiseks.
Hoolekandeprogramm käsitleb ühisosana eakate ja puudega inimeste teenuste ja toetuste
integratsiooni ning ohvritele suunatud hüvitisi.
Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb sooliste stereotüüpidega ning naiste ja meeste
majandusliku sõltumatuse toetamisega, sh soolise palgalõhe vähendamisega. Sooline
palgalõhe mõjutab ka palgast sõltuvaid hüvitisi, nt pensioneid (pensionilõhe).
14
Elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne vaesus kui suhteline vaesus ohustavad
Eestis enam naisi, mistõttu on toetuste ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ja arendamisel
väga oluline arvestada, kuidas need mõjutavad eri soost inimesi.
Seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020 hõlmab perehüvitisi, mis aitavad katta laste
kasvatamise kulusid, ja puudega lapse toetust, mis on osa puuetega inimeste sotsiaaltoetuste
seaduse alusel makstavate toetuste paketist.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb mittetöötamise riski ja seeläbi vaesust
ennetavatest hüvitistest ajutise töövõimetuse hüvitist.
Seirekorraldus
Sotsiaalkindlustuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon, mille ülesanneteks on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava18 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete19 valdkondliku
komisjoni20 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.21
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja
Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise
lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
18
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
19
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
20
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
21
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
15
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri {regDateTime} käskkirjaga nr {regNumber}
„Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“
Lisa 3
Tulemusvaldkond Heaolu (HE)
Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus
eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus
Valdkonna
Heaolu arengukava 2016–20231
arengukava
Programmi nimi Hoolekandeprogramm (HE03)
Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning
Programmi eesmärk ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile
paranenud
Elluviimise periood 2021–2024
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Kaasvastutajad
Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI)
Sissejuhatus
Hoolekandeprogramm on üks sotsiaalse kaitse ja tööturu tulemusvaldkondi ühendava heaolu
arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab
otseselt arengukava II alaeesmärgi saavutamisse.
Eesti on vananeva ja väheneva rahvaarvuga riik, kus inimeste keskmine eeldatav eluiga on küll
viimastel aastatel oluliselt pikenenud, kuid kõrvalabi vajavate inimeste hulk kasvab. Samuti
kasvavad inimeste ootused saada riigipoolset tuge. Need trendid tõstatavad küsimused – kuidas
rahuldada majanduse ja tööturu vajadusi ning tagada ühtlasi inimeste heaolu kasv ja
sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus. Rahvastiku vähenemine ja vananemine mõjutab tööhõive
ja sotsiaalkaitse valdkonda peamiselt kolmel viisil.
Esiteks jääb tööturul vähemaks töökäsi, mis tähendab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata
teguritele, mis aitavad kindlustada potentsiaalse tööjõu osalemise tööturul, sealhulgas selle
vastavuse tööturu vajadustele.
Teiseks tekitab rahvastiku vähenemine ja vananemine surve sotsiaalkindlustussüsteemi
finantsilisele jätkusuutlikkusele, kuna tööealine elanikkond võrreldes pensioniealistega väheneb
oluliselt. Kui 2014. aastal oli ühe pensioniealise inimese kohta ligi neli tööealist elanikku, siis
näiteks 2040. aastaks on see suhe prognoosi kohaselt vähenenud kaheni. Pärast 2026. aastat,
kui praeguse seisuga pole edasist pensioniea tõusu ette nähtud, suureneb pensionäride arv
kiiresti. See tähendab tugevat survet pensionikindlustuse eelarvele ja pensioni suurusele.
Kolmandaks toob rahvastiku vananemine kaasa hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu,
mistõttu on järjest rohkem vaja pakkuda inimestele toetavaid sotsiaalteenuseid.
Just nendele probleemidele keskenduvadki heaolu arengukavaga seotud programmid.
Hoolekandeprogramm keskendub inimeste iseseisva toimetuleku tagamiseks kvaliteetsete
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
hoolekandeteenuste pakkumisele. Lisaks käsitletakse programmis ohvriabi valdkonda ja sellega
seotud teenuseid ning võrdse kohtlemise valdkonda ja sellega seotud teenuseid.
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 3:
Alaeesmärk 1:
Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
Tööjõu nõudluse ja
Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
pakkumise vastavus
toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
tagab tööhõive kõrge
aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
taseme ning kvaliteetsed
ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused toetavad
sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
pikaajalist tööelus
paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
osalemist
paranenud
Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Hoolekandeprogramm katab rohelisena märgitud
alaeesmärki.
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning
ühiskonnas osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kõrvalabile paranenud.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Kodust iseseisvat toimetulekut toetavate
avahooldusteenuste ehk
mitteinstitutsionaalsete teenuste ja
ööpäevaringse institutsionaalse 1,0
1,3 1,4 1,4 1,4
hooldusteenuse saajate suhtarv2, 3 (2019. a)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Olukorra lühianalüüs
Eesti sotsiaalkaitsesüsteem jaguneb sotsiaalkindlustuseks ja sotsiaalhoolekandeks.
Sotsiaalhoolekande raames pakutakse inimestele vajaduspõhiselt iseseisvat elamist, toimetulekut
ja töötamist toetavaid ning ühiskonda kaasamist parandavaid teenuseid (nt teenused eakatele,
psüühikahäiretega inimestele, puudega inimestele, sotsiaalmajanduslike probleemidega
inimestele), makstakse toetusi ja osutatakse abi puuduse korral (toimetulekutoetus) ning
pakutakse vältimatut abi. Abi andmisel lähtutakse subsidiaarsuse põhimõttest, mille kohaselt
pakuvad ja rahastavad sotsiaalteenuseid ja -toetusi eelistatult inimesele kõige lähemal seisvad
võimuorganid ehk kohalik omavalitsus. Keerulisemaid teenuseid, näiteks ööpäevaringsed
2
Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega,
kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute
sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud.
3
Mõõdik näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate, tööealiste puudega inimeste ja psüühilise erivajadusega inimeste ning
ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv
teenust vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu.
2
erihoolekandeteenused, pakub riik. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja igapäevaeluks vajalikke
abivahendeid korraldab Sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel lähtutakse põhimõttest, et need toetaksid inimese
iseseisvat toimetulekut, sealhulgas töötamist, ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas
elamist nii kaua kui võimalik.
Eesti, nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide rahvastik vananeb ja väheneb ning puudega inimesed
moodustavad märkimisväärselt suure osa elanikkonnast.4 Tööealise elanikkonna vähenemine
samal ajal sotsiaalsüsteemist tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega seab
sotsiaalkaitsesüsteemide rahastamise tugeva surve alla ning nende praegune korraldus ei
ole tulevikus jätkusuutlik. Survet võimendavad veelgi Eesti piirkondade rahvastikustruktuuri,
puudega inimeste osakaalu ja tulubaasi erinevused. Elanikkonna ja sissetulekute koondumine
Tallinna ja suurematesse linnadesse seab Kagu-Eesti ja Ida Virumaa, aga ka muude äärealade
kohalikud omavalitsused olukorda, kus nad ei suuda oma elanikkonnale iseseisvaks
toimetulemiseks vajalikke sotsiaalteenuseid pakkuda.
Eesti rahvastikuprognooside kohaselt suureneb väga eakate inimeste osakaal (80-aastased ja
vanemad) elanikkonnas perioodil 2020–2030 praeguselt 5,8%-lt 6,7%-le. 65-aastaste ja
vanemate inimeste osakaal rahvastikus moodustab aastaks 2030 ligi veerandi ning 2080. aastaks
28,4% (võrreldes 20,0%-ga 2020. aastal)5. Ehkki keskmine oodatav eluiga on aastate jooksul
oluliselt pikenenud6, on tervena elada jäänud eluiga Eesti 2019. aasta andmetel üle 65-aastastel
naistel (7,2 aastat) ja meestel (6,4 aastat) võrreldes Põhjamaade (2018. aastal naistel Rootsis
15,8 ja Taanis 11,8 ning meestel vastavalt 15,6 ja 10,8) ja Euroopa Liidu keskmisega (naistel 10,0
aastat ja meestel 9,9) väga lühike7 ning üle 65-aastased inimesed vajavad Euroopa Liidu
keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses ning neil
on liikumispiirangud8. 2020. aasta andmetel hindas ligi 21% (2019. a oli vastav näitaja ligi 25%)
65-aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevategevus on terviseprobleemidest
tulenevalt suurel määral piiratud9.
Eesti sotsiaaluuringu (ESU) 2019. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget
59 650 inimest. Abistatavatest või hooldatavatest pereliikmetest umbes 6500 olid kuni 18-
aastased ning 53 150 inimest 18-aastased ja vanemad. Siin arvestatakse nii neid abistatavaid ja
hooldatavaid inimesi, kellega elatakse koos, kui ka neid, kellega koos ei elata. Alla kümne tunni
nädalas hooldas oma täiskasvanud pereliiget umbes 26 300 inimest, 10–19 tundi nädalas umbes
10 400 inimest ning 20 ja rohkem tundi nädalas umbes 22 800 inimest. 2019. aastal ei töötanud
3500 meest ja 12 200 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest10. Kuigi
ajapikku on meeste osakaal nimetatud põhjusel tööturult eemal olijate seas suurenenud (2014. a
14%, 2019. a 22%), on sageli siiski naised need, kes lapse või täiskasvanud lähedase hooldamise
4
Puudega inimeste osatähtsus rahvastikus on kasvanud 7,1%-lt 2004. aastal 12%-le 2019. aastal.
5
Allikas: Statistikaamet, 2020
6
Statistikaameti andmetel ulatub keskmine eluiga 2019. aasta andmetel meestel 74,41 ja naistel 82,77 eluaastani. Allikas:
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV045&ti=OODATAV+ELUIGA+S%DCNNIMOMENDIL+JA+ELADA+J%C4%C4NUD+AASTAD+S
OO+JA+VANUSE+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&lan
g=2
7
Eurostat, 2020. Kättesaadav (viimati kuvatud 17.12.20):
https://ec.europa.eu/eurostat/tgm/refreshTableAction.do?tab=table&plugin=1&pcode=tepsr_sp320&language=en
8
Eurostat, 2020. Kättesaadav (viimati kuvatud 17.12.20): https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-
explained/index.php?title=Disability_statistics_-
_elderly_needs_for_help_or_assistance#Need_for_help_with_personal_care_or_household_activities
9
Statistikaamet, 2020. 16-aastaste ja vanemate tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-
web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/05Tervislik_seisund/05Tervislik_seisund.asp Viimati kuvatud: 17.12.20.
10
Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring,
3
tõttu tööleasumist edasi lükkavad, töötamise katkestavad või tööturult lahkuvad. Veidi enam kui
8600 hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivset meest ja naist ei otsinud 2019. aastal tööd, kuna neil
oli vaja hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, samas kui veidi üle 3100 nimetatud põhjusel
tööd mitteotsinud inimest oleksid tahtnud siiski tööle asuda. Hoolduskoormus võimaldab tihti
töötada vaid osaajaga, nii oli ligi 7000 inimese osaajaga töötamise põhjuseks vajadus hoolitseda
laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest11. See on tingitud peamiselt hoolduskoormust
ennetavate ja leevendavate teenuste ebapiisavast ja ebaühtlasest kättesaadavusest ning
tähendab riigile eelkõige saamata jäänud tulusid, mis erinevatel hinnangutel ulatuvad 23,9
miljonist eurost (ehk 0,12% SKT-st) kuni 130 miljoni euroni (ehk 0,64% SKT-st). Seega kujuneb
tuleviku suurimaks ülesandeks arendada välja selline pikaajalise hoolduse süsteem, mis aitaks
hoolduskoormust ennetada ja vastaks elanikkonna vajadustele, arvestades et pikaajalise
hoolduse peamine sihtrühm on eakad. Meie eesmärk on vähendada lähedaste hoolduskoormust
ning tagada hooldusvajadusega inimestele elukaare üleselt ühtlase kättesaadavuse ja
kvaliteediga integreeritud teenused ja inimesekeskne hoolduse korraldus üle Eesti. Selleks
otsustati Vabariigi Valitsuse 30.01.2020 kabinetiistungil toetada pikaajalise hoolduse süsteemi
reformimist kohalike omavalitsuste ja riigi partnerlusmudeli baasil. Maailmapanga koostatud Eesti
pikaajalise hoolduse analüüs12 viitab, et pikaajalise hoolduse korralduse minimaalseks
parandamiseks (sh teenuste kvaliteedi parandamiseks, toimivate tugisüsteemide ning lihtsama
sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni loomiseks) on pikaajalisse hooldusesse vaja
investeerida 0,6–0,8% SKP-st ehk 2016. aasta SKP andmetele13 tuginedes täiendavalt vähemalt
40 miljonit eurot.
Aastal 2021 töötab Sotsiaalministeerium välja pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega
inimeste poliitika kaasajastamise täpsustatud lahendusettepanekud ning esitab need Vabariigi
Valitsusele otsustamiseks. Esimesed muudatused on planeeritud jõustuma 2021–2022.
Kohalike omavalitsuste panus hoolekandelise abi tagamisel on ebaühtlane ning ehkki erinevaid
sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv haldusreformieelsetel viimastel
aastatel kasvas, võib eeldada, et uutel ühinenud omavalitsustel on suurem haldussuutlikkus ning
nad suudavad pakkuda teenuseid suuremale hulgale abivajajatele14. Teenuste ebapiisava
kättesaadavuse tõttu (nt rahastatakse koduteenuseid üksnes 15% ulatuses koguvajadusest ning
tegelik nõudlus koduteenuste järele on seitse korda suurem15) on sotsiaalhoolekande arendamisel
võetud eesmärgiks suurendada just koduses keskkonnas pakutavate teenuste mahtusid, kuid
praktikas on kohalike omavalitsuste korraldatavate teenuste seas suurenenud just
institutsionaalsete teenuste mahud16.
Seega on praegune sotsiaalsüsteem jätkuvalt asutusepõhise hoolduse poole kaldu, kuid
pikaajalise hoolduse teenuste arendamisel on suund pakkuda teenuseid deinstitutsionaliseerimise
põhimõttest lähtuvalt. Hooldust vajavad inimesed peaksid saama elada võimalikult kaua oma
kodus (sh toimuks hooldus- ja tugiteenuste pakkumine kodus) või saama teenuseid kodu
meenutavas kogukondlikus hoolekandeasutuses, seejuures peab teenuste fookus olema
suunatud inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele. Seetõttu peab riik
11
Statistikaamet, 2020. Eesti tööjõu-uuring.
12
Maailmapanga tehtud uuring „Reducing the burden of care in Estonia“ (2017) on avaldatud Riigikantselei kodulehel:
https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/hoolduskoormus/estonia_ltc_report_final.pdf
13
SKP oli 2016. aastal 21 miljardit eurot. Allikas: Eesti Statistikaamet
14
13 teenust tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest. Samas tuleb arvestada, et teenuse osutamist mõjutab vajadus teenuse järele
ning teenuse osutamisel arvestatakse abivajaja soovi või abivajavale isikule parimat olukorda.
15
Maailmapanga pikaajalise hoolduse uuringu lõpparuanne.
16
Näiteks, 2019. aasta jooksul sai täiskasvanute hooldamisteenust hoolekandeasutuses 11 574 65-aastast ja vanemat inimest ning
avahooldusteenuseid 6719 65-aastast ja vanemat inimest. Võrreldes aastaid 2018 ja 2019, kasvas 65-aastaste ja vanemate
hooldamisteenuse saajate arv hoolekandeasutuses 4,9% ning avahooldusteenuse saajate arv 11%, mis tähendab, et
hooldamisteenuse saajate arvu kasv oli 2017. ja 2018. aasta võrdlust arvestades kiirem.
4
pikaajalise hoolduse süsteemi arendamisel suunama avalikku raha senisest enam kodus elamist
toetavate teenuste, kogukonnapõhiste teenuste ja teenusemajade mahtude suurendamisse.
Eesti hoolekandeasutuste infrastruktuur on vananenud, samuti ei ole piisavalt kohti keerulisema
hooldusvajadusega inimestele (nt dementsusega inimesed), mistõttu tuleb investeerida ka
olemasolevasse hoolekande infrastruktuuri, st kaasajastada hoolekandeasutusi ning luua
spetsiaalseid teenusekohti (nt dementsusega inimestele), et võimaldada kvaliteetsete teenuste
pakkumist nendele inimestele, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada.
Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud ning lisandunud on
teenuseid spetsiifilistele, suure toetus- ja kõrvalabi vajadusega sihtrühmadele, millest näiteks
nädala- ja päevahoiuteenus toetab kodus elamise jätkamist ja paindlikku teenuse kasutamist.
Siiski ei ole see teenuste mahtude suurendamiseks ja järjekordade lühendamiseks olnud piisav.
Kui 2018. aasta lõpus oli järjekorras veidi üle 1500 inimese, siis 2019. aasta lõpus veidi üle
1800 inimese.17 Peale erihoolekandeteenuste on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik
kasutada riiklikult korraldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ning kohalike omavalitsuste
pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud.
Praegune psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihoolekandeteenuste rahastamine ei
arvesta iga teenusekasutaja spetsiifilise toetusvajadusega – teenusel on fikseeritud kuuhind. Riigi
poolt teenuseosutajale kompenseeritav ühikuhind ei ole veel kõigi teenuste puhul vastavuses
teenuseosutaja tegelike kuludega. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja
rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel
rohkem valikuvõimalusi on alustatud isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi loomist
nii, et vastavalt inimese hinnatud toetusvajaduse tasemele on teenuseid edaspidi võimalik valida
komponentide kaupa ning teenuste hinnakujundus on kulupõhine.
Aastatel 2016–2017 töötati Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel välja isikukeskne ja
komponendipõhine erihoolekandeteenuste teenusemudeli prototüüp, kus psüühikahäirega ja
intellektipuudega inimestele ning nende lähedastele korraldab vajalikku abi kohalik omavalitsus.
Isikukeskse teenusemudeli katsetamine kaheksas omavalitsuses (teenusemudeli tegevustest sai
osa 43 inimest) kinnitas, et kõige otstarbekam on hoida toetavate erihoolekandeteenuste
korraldaja ja vastutaja roll kohaliku omavalitsuse tasandil. Kohalik omavalitsus asub inimesele
kõige lähemal ning omab paremat ülevaadet ja võimalusi kogukonnas olevate ressursside
kaasamiseks, sealhulgas kaasneb võimalus paindlikumalt korraldada suhtlust
teenusepakkujatega, kes osutavad piirkonnas vajalikke teenuseid. Isikukeskse erihoolekande
teenusemudeli katsetamine toimub 2022. aasta lõpuni ESF-i TAT „Töövõimereformi sihtrühma
töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest (tööturuprogrammi
teenus nr 177 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuse osutamine ning
abivahendite kasutamise võimaldamine“). Täiustatud teenusemudeli katsetamisse kaasatakse
kuni 700 inimest.
Asutuses ööpäev läbi elavatele psüühilise erivajadusega inimestele võimalikult kodu- ja
perelähedase keskkonna loomiseks reorganiseeritakse suured, rohkem kui 30 kohaga
hooldekodud väiksemateks teenuseüksusteks ning neile soetatakse eluruumid asulasse,
kogukonna keskele. See võimaldab psüühilise erivajadusega inimestel elada võimalikult
tavapärases elukeskkonnas, olla kogukonna osa, kasutada kogukonna ressursse ja anda oma
panus kogukonna ellu, samuti leida tööd, saavutada suurem iseseisvus ja parem toimetulek.
2023. aastaks peaks kogukonnapõhistel teenusekohtadel olema kokku ca 2300 inimest.
Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita ning vajab
süsteemseid muudatusi. Senised muudatused on olukorda parandanud, kuid senisest enam tuleb
17
Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Siia loetakse nii eelis- kui ka tavajärjekorras olevad inimesed.
5
vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondade üleselt. Näiteks 2016. aastal muutus nii
rehabilitatsiooniteenuste korraldus (rakendus eelhindamise süsteem) kui ka järjekorra tähendus,
mis on vähendanud teenuse järjekorras olevate inimeste arvu. Varem olid kliendid järjekorras
Sotsiaalkindlustusameti juures, kuid nüüd eristatakse kahte järjekorda: isikud, kelle jaoks on
teenuse osutamiseks eelarvevahendid olemas ja kes ootavad teenuseosutaja poolt teenuse
osutamist, ning isikud, kelle jaoks teenuse osutamiseks vahendeid ei jätku ja kes ootavad
teenuseosutaja juurde suunamist. Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2019. aasta lõpus
teenuseosutajate juures järjekorras 937 isikut ja neile lisandus veel 312 isikut, kes ootasid
teenuseosutaja juurde järjekorda võtmist18. Teenuste killustunud osutamine, ootejärjekorrad ja
ebakindlus rahastamise järjepidevuses viivad tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad
inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Lisaks halveneb inimeste
terviseseisund, inimesed saavad sotsiaalsüsteemist abi liiga hilja ning seetõttu on süsteemi
kulutused suured. Seega on lisaks teenusekorralduslikele muudatustele vaja kogu taastusravi- ja
rehabilitatsioonisüsteemi järjepidevalt arendada nii, et see võimaldaks maksimeerida
inimeste võimeid nende vajadusest lähtuvate, õigeaegsete, sujuvalt toimivate ja kättesaadavate
teenuste toel.
Kohalike omavalitsuste panus hoolekandelise abi tagamisel on ebaühtlane ning ehkki erinevaid
sotsiaalteenuseid osutavate kohaliku omavalitsuse üksuste arv haldusreformieelsetel viimastel
aastatel kasvas, võib eeldada, et uutel ühinenud omavalitsustel on suurem haldussuutlikkus ning
nad suudavad pakkuda teenuseid suuremale hulgale abivajajatele19. Teenuste ebapiisava
kättesaadavuse tõttu on sotsiaalhoolekande arendamisel võetud eesmärgiks suurendada just
koduses keskkonnas pakutavate teenuste mahtusid, kuid praktikas on kohalike omavalitsuste
korraldatavate teenuste seas suurenenud just institutsionaalsete teenuste mahud.20 Nii
rahastatakse koduteenuseid üksnes 15% ulatuses koguvajadusest ning tegelik nõudlus
koduteenuste järele on seitse korda suurem.21
Sotsiaalteenuste vajadust ja tulemuslikkust ei hinnata terviklikult, mistõttu ei saa inimesed alati
õigeaegset ja vajalikku abi. Teenuste rahastamise põhimõtted ei anna asjakohast ülevaadet
ressursside kasutamise otstarbekusest. Ka sotsiaalteenuste kvaliteet on üle Eesti varieeruv.
2016. aastal jõustunud uus sotsiaalteenustele miinimumnõudeid kehtestav sotsiaalhoolekande
seadus on loonud eeldused sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamisele. Sama eesmärgi
saavutamisse panustab ka 2018. aastal jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, milles
esimest korda nimetatakse seaduse tasandil need üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtted, millele
iga osutatav sotsiaalteenus peab vastama. Endiselt vajab ühtlustamist kvaliteetse teenuse
mõiste sisustamine, samuti vajab tugevdamist sotsiaalteenuste järelevalve korraldus.
Sotsiaalteenuste kättesaadavuse, eriti koduses keskkonnas elamist toetavate kulutõhusate
hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste
kompetentsi ja koostöö toetamist eelkõige hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või
süvenemist ennetavate ja leevendavate uuenduslike teenuste arendamisel. Kohalike
omavalitsuste sotsiaalvaldkonna arengu toetamiseks tegutsevad 2019. aastast
Sotsiaalkindlustusameti juures nõustajad, kes koostöös kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatega
18
Sotsiaalkindlustusamet, 2020.
19
12 teenust tulenevalt sotsiaalhoolekande seadusest. Samas tuleb arvestada, et teenuse osutamist mõjutab vajadus teenuse järele
ning teenuse osutamisel arvestatakse abivajaja soovi või abivajavale isikule parimat olukorda.
20
Näiteks, 2019. aasta jooksul sai täiskasvanute hooldamisteenust hoolekandeasutuses 11 574 65-aastast ja vanemat inimest ning
avahooldusteenuseid 7768 65-aastast ja vanemat inimest. Võrreldes aastaid 2018 ja 2019, kasvas 65-aastaste ja vanemate
hooldamisteenuse saajate arv hoolekandeasutuses 4,9% ning avahooldusteenuse saajate arv langes 5,7%, mis tähendab, et
hooldamisteenuse saajate arvu kasv oli 2017. ja 2018. aasta võrdlust arvestades suurem, kuid avahooldusteenuse saajate arvu
vähenemine väiksem kui 2017. ja 2018. aasta võrdluses.
21
Maailmapanga pikaajalise hoolduse uuringu lõpparuanne.
6
aitavad välja selgitada konkreetse piirkonna arenguvajadused ning välja töötada piirkonnale
sobilikud abimeetmed.
Ohvriabi puhul on lähiaastate olulised vajadused seotud nii üldisemalt ohvriabisüsteemi ja
ohvriabiteenuse arendamisega kui uutele sihtrühmadele suunatud tegevuste loomise ja
arendamisega. Mitmed teenused, millega varem ei ole töötatud, millega seotud töö on olnud
projektipõhine või mida on tehtud näiteks Norra finantsmehhanismi projekti kaudu, on nüüd
Sotsiaalkindlustusameti vastutusel (inimkaubanduse ohvrite, prostitutsiooni kaasatud isikute ja
laiemalt naistevastase vägivalla ohvrite abistamine, seksuaalvägivalla ohvritele suunatud
teenuste koordineerimine, psühhosotsiaalse kriisiabi korraldus). Muutused on olnud suured ja
kiireloomulised ning on kaasa toonud vajaduse kogu ohvritele suunatud teenuste süsteem ümber
hinnata ja seda terviklikult arendada. Toimiva tulemuse saavutamiseks on vajalik ministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusameti tihe koostöö. Tuleb tagada ohvriabiteenuste piisav ja võrdväärne
kättesaadavus Eesti eri piirkondades. Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuringust selgub, et
ohvriabist ei olda Eestis teadlikud ning paljud, kes ohvriabiteenuseid vajaks, ei saa neid22. Enamik
ohvreid ei jõua ohvriabiteenust saama, näiteks lähisuhtevägivalla juhtumite puhul jõuab
Sotsiaalkindlustusameti hinnangul kontaktini ohvriabitöötajaga olenevalt maakonnast 10–70%
ohvritest. Lisaks on hulk katmata vägivalla- ja kuriteoohvritest sihtrühmi, kes vajaksid
ohvriabiteenuseid, kuid kes neid kehtiva seaduse alusel ei saa. Uute sihtrühmade tekkimine ja
uute probleemide teadvustamine toob kaasa vajaduse muuta ohvriabi seadust, et luua õiguslikud
regulatsioonid ning kehtestada ohvriabiteenuste osutamise põhimõtted. Ohvriabiteenuse
eesmärk on aidata kannatanul peale traumaatilist sündmust taastuda. Selleks rakendatakse
traumateadliku kohtlemise ja traumast taastumise mudeleid. See eeldab spetsialistidelt
laiaulatuslikke teadmisi, oskusi ja võimekust, st head hariduslikku ettevalmistust. Ohvriabitöötaja
roll on muutumas teenust saama suunajast aktiivseks võrgustikutöö ja piirkondliku koostöö juhiks,
et tagada ohvrite terviklik abistamine ja senisest sagedasem ohvriabini jõudmine. Ohvriabiteenuse
kvaliteedi tagamise eesmärgil on kavas kindlaks määrata ohvriga tegelevatele spetsialistidele
esitatavad nõuded ja pädevus. Ühtlustamist ja korrastamist vajab ohvriabi vabatahtlikele
esitatavate nõuete ja kaasamise süsteem vastavalt nende töölõikudele. Kuriteo- ja
vägivallaohvrite abistamiseks on oluline muuta ja täiendada ohvriabi seadust ka psühholoogilise
abi ja kuriteoohvritele mõeldud hüvitiste seisukohast. Samuti vajavad kaasajastamist
ametiasutuste vahel andmete edastamist puudutavad seadusesätted. Paraku jäävad
täiskasvanud vägivallaohvrid sageli abita, kuna info nendest ei jõua ohvriabini, uue ohvriabi
seaduse loomisel seda probleemi ka käsitletakse.
Poliitika rakendamisel saab ohvriabi keskse rolli perevägivallavastases ja kannatanuid
võimestavas tegevuses. Toimuvad mitmed arendustegevused perevägivalla tõkestamise
tõhustamiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse lähisuhtevägivalla ennetamise tegevuskavale 2019–
2023. Jätkub naiste tugikeskuse teenuse kujundamine selliseks, et see oleks professionaalne,
jätkusuutlik, kliendi vajadustel põhinev, mõjus ja kättesaadav kõikidele naistevastase vägivalla
ohvritele. Vajalik on suurendada tugikeskuste võimekust jõustada kompleksvajadustega (nt puue,
sõltuvus) vägivallas kannatanuid. Inimkaubanduse ohvrite abistamiseks tuleb tihendada
koostööd eri ametiasutuste ja kodanikuühenduste vahel, et tagada ohvrite tuvastamine ja teenust
saama suunamine 2019. aastal uuendatud juhise abil. Uue teemana on lisandunud
psühhosotsiaalse kriisabi korraldus. Eestis on olnud mitmeid kriisiolukordi (nt parvlaev Estonia
uppumine, Haapsalu lastekodu põleng, avarii koolilaste bussiga Palal), mis on nõudnud asutuste
koordineeritud tegevust olukorrast puudutatud inimeste abistamiseks. 2020. aastal COVID-19
viiruse levikust tingitud eriolukord on samuti seadnud keerulisse olukorda nii eesliini spetsialistid,
22
Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., & Villenthal, A. (2017). Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise
uuring. Tartu: Tartu Ülikool
7
riskirühmad kui Eesti inimesed laiemalt. Psühhosotsiaalse kriisiabi näol on tegemist inimliku,
toetava ja praktilise abiga õnnetustes või kriisiolukorras või nende järel. Selle eesmärk on toetada
inimeste, sealhulgas kriisi haldavate eesliiniasutuste spetsialistide heaolu- ja turvatunnet ning
ratsionaalset otsustamist ja käitumist. Psühhosotsiaalne abi kannatanutele on olnud
juhtumipõhine, riiklik struktuur kannatanute abistamiseks puudub. Vajalik on tugevdada
koostöökokkuleppeid ja sõnastada suunised psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks
õnnetustes ja kriisiolukordades eri asutuste koostöös. Kriisiabi korraldamise süsteemi
väljatöötamiseks ja koostöökokkulepete sõnastamiseks on vajalik ministeeriumi ja
Sotsiaalkindlustusameti tihe koostöö. Rasketele pere- ja naistevastase vägivalla juhtumitele
keskendunud eksperdirühmade (MARAC meeskonnad) töö on käivitunud kõikides maakondades,
et tagada kannatanute vajaduste ja riskide hindamine ning asjakohane tegutsemine. Tugevdada
tuleb eri asutuste vahelist koostööd ning juurutada hindamismetoodika kasutamist nii, et vajaduste
ja riskide hindamist osatakse teha võimalike kannatanutega kokkupuutuvates ametites üle Eesti.
Seksuaalvägivalla ohvritele suunatud kompleksteenused on praegu kättesaadavad neljas Eesti
piirkonnas, kuid töökorraldust tuleb tugevdada, et tagatud oleksid kõik standardiseeritud abi
komponendid, sealhulgas järelravi ja psühhosotsiaalne tugi, teenuse kvaliteet ja võrgustiku
koostöö, ning et paraneks elanikkonna informeeritus teenustest. Prostitutsiooniga tegelemise
lõpetamise toetamiseks on vajalik süsteemsem ning muude ohvriabiteenustega rohkem seotud
tegevus kui siiani. Prostitutsiooni leviku tõkestamiseks tuleb hakata tegelema hoiakute
muutmisega, et tekiks laiem arusaam prostitutsioonist kui naistevastasest vägivallast ja nii
üksikisikut kui ühiskonda tervikuna kahjustavast süsteemist, mis on seotud ebavõrdsuse,
vägivalla ja kuritegevuse levikuga. Prostitutsiooni kaasatud isikutele suunatud teenuste paketti on
lisandunud mitmed uued meetmed, kuid vajalik on nende süsteemne ja tõhus rakendamine.
Vägivallatsejatele ei rakendata praegu piisavalt sotsiaalprogramme, mis aitaks neil oma
käitumist muuta ja seega vägivalda ennetada. Abi kättesaadavuse parandamiseks on alates
2020. aasta maikuust avatud vägivallast loobumise tugiliin, tehakse ka kontaktnõustamisi ja
võrgustikutööd. Puudub tagasiside kogumine ning selle põhjal teenuste kvaliteedi ja vajalikkuse
analüüsimine ohvriabi klientide seisukohast. Alates 01.01.2019 on ohvriabi kriisitelefon 116 006
kättesaadav ööpäev läbi. Tuleb jätkata selle teenuse arendamist ja avalikkusele tutvustamist, et
tagada senisest enamate kuriteo- ja vägivallaohvrite pöördumine nõustamisele.
Järgmistel aastatel tuleb varasemast enam pöörata tähelepanu alaealistele vägivallaohvritele
ning arendada edasi ja laiendada lastemaja teenust. Vajalik on tihendada koostööd lastemaja ja
seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse vahel, et tagada standardiseeritud abi komponendid
alaealistele kannatanutele sarnaselt täiskasvanud kannatanutega. Tähelepanuta on seni ka laste
vanemad, kellega töötamiseks puuduvad spetsialistidel oskused. Nii lastele kui ka
lastevanematele suunatud tegevusi käsitletakse detailsemalt laste ja perede programmis.
Võrdse kohtlemise valdkonna peamised probleemid on tingitud Eesti ühiskonnas levinud
negatiivsetest eelarvamustest ja stereotüüpidel põhinevatest hoiakutest
vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse
etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti
seksuaalvähemuste suhtes. Eelarvamused ja stereotüübid mõjutavad ka puudega inimeste
võimalusi teistega võrdselt ühiskonnaelus osaleda. Ka üldine suhtumine võrdse kohtlemisega
seotud küsimustesse on pigem negatiivne või ükskõikne kui osavõtlik. Teadlikkus inimõigustest
ja võrdse kohtlemise põhimõttest on vähene ning võrdse kohtlemise seadus ei rakendu täiel
määral. Tõrjumine ja ebavõrdne kohtlemine põhjustab ühelt poolt kahju inimestele, kelle õigusi
rikutakse, teisalt tähendab see kahju kogu ühiskonnale, kuna teatud osa ühiskonnaliikmete
oskustest ja võimetest leiab vaid osalist kasutamist või jääb üldse kasutamata.
Suur probleem on ka see, et võrdse kohtlemisega seotud õiguste kaitse ei ole piisav ega tõhus.
Kehtiva võrdse kohtlemise seaduse järgi on seaduse kohaldamisala ulatus vähemusgruppide
8
suhtes erinev, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega. Võrdse kohtlemise seaduse
rakendamisel on olnud probleemiks ka järelevalve puudulikkus ning inimeste vähene
teadlikkus oma õigustest ja nende kaitse võimalustest, samuti reaalsete kohtulahendite
nappus, mis aitaks suurendada teadlikkust ja arusaama diskrimineerimisest kui nähtusest ning
parandaks võrdse kohtlemise seaduse rakendumist.
Võrdse kohtlemise olukorra ja muutuste hindamiseks, samuti vähemusgruppide võrdse
kohtlemisega seotud poliitika ja meetmete arendamiseks on vaja asjakohast ja regulaarset teavet.
Probleemiks on aga usaldusväärsete ja ülevaatlike andmete ning analüüside puudumine. Eri
vähemusi puudutavad andmed on väga ebaühtlaselt kättesaadavad ning info hulk vähemuste
kohta ja eri eluvaldkondade olukorra hindamiseks on varieeruv. See muudab eri
ühiskonnagruppide ja valdkondade olukorra ning sekkumisvajaduse hindamise võrdse kohtlemise
aspektist keeruliseks.
Võrdse kohtlemise edendamine hõlmab ka ligipääsetavuse parandamist ja tagamist. Kui
ühiskonna kujundamisel ja korraldamisel ei võeta arvesse inimese elukaart ja seda, et suure osa
ühiskonnast moodustavad lapsed, vanemaealised, erivajadusega inimesed ja paljud teised (nt
lapsevanemad või ajutise vigastusega inimesed), siis ei ole keskkond nende inimeste jaoks
ligipääsetav või on seda puudulikult. Kaasav ja kasutajakeskne disain toodetele, teenustele ja
avalikule ruumile tagab selle, et igaühel on võimalik võrdselt teistega ühiskonnaelus osaleda ning
pääseda ligi erinevatele toodetele ja teenustele. Veel enam, ligipääsetavuse edendamine
vananevas ühiskonnas aitab vältida olukorda, kus mitteligipääsetava ühiskonna kompenseerimine
muutub koormavaks riigieelarvele.
Olulisemad töös olevad tegevused
• Suurim ülesanne on arendada välja pikaajalise hoolduse süsteem, mille peamine eesmärk on
vähendada perekonnaliikmete hoolduskoormust. Sealjuures on oluline tagada
hooldusvajadusega inimeste sujuv liikumine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vahel, vähendada
hooldusvajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel ja tagada
abivajadusega inimesele abi võimalikult vara. Selleks tuleb lähiaastatel senisest paremini tööle
saada valdkondadeülene hooldusteenuste koordinatsioon. Oluline on koostöö kohalike
omavalitsustega, nende võimestamine ja jõustamine ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna
poliitika integreerimine.
• Rehabilitatsiooniteenust osutatakse juhul, kui see on vajalik iseseisvaks toimetulekuks ja
sotsiaalseks integratsiooniks. Peale teenuse osutamise eakatele ja täisealistele puudega
inimestele jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist pisut teistel alustel (alates
2021. aastast keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse standardite loomisele, mis
on laiemad kui senised programmid, keskendudes laiemale sihtrühmale), teenuste hindade
korrigeerimist koostatud kulumudelitest lähtuvalt, arendatakse rahvusvahelisel
funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) põhinevaid
hindamismetoodikaid ning koolitatakse teenuseosutajaid. Jätkatakse inimese teenust saama
suunamisel teenuse konsultantide süsteemiga, et vajaduse korral suunata inimesi
rehabilitatsioonisüsteemist välja neile sobivaid teenuseid saama (mis tagavad paremini nende
iseseisva koduse toimetuleku).
• Kohalikke omavalitsusi nõustatakse sotsiaalteenuste korraldamisel. Sotsiaalteenuste
kättesaadavuse, eriti koduses keskkonnas elamist toetavate hooldusteenuste kättesaadavuse
ja kvaliteedi tagamisel on oluline jätkata kohalike omavalitsuste nõustamist eelkõige
hoolduskoormust ja toimetulekuraskuste tekkimist või süvenemist ennetavate ja leevendavate
uuenduslike teenuste arendamisel. Erilise tähelepanu all on aastatel 2020–2021 Ida-Virumaa
9
kohalikud omavalitsused, kellega koostöös viiakse ellu arendusprogrammi katseprojekt,
millega toetatakse kohalikke omavalitsusi sotsiaal- ja hoolekandeteenuste arendamisel.
• 2020. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus rohelise raamatu „Tehnoloogiakasutuse suurendamine
inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“, mille eesmärk on sõnastada
arengusuundi ja lahendusettepanekuid uudsete lahenduste rakendamiseks sotsiaalsektoris,
pakkudes võimalusi edasiseks poliitikakujunduseks. Muu hulgas rohelisele raamatule
toetudes on järgnevatel aastatel plaanis suurendada mõjusate uudsete lahenduste
kasutuselevõttu, mis aitaksid hooldusvajadusega inimestel võimalikult kaua – kombineeritult
sobivate teenustega – kodustes tingimustes elada täisväärtuslikku ja iseseisvat elu nii, et
nende lähedased ei peaks hoolduskoormuse tõttu loobuma isiklikust elust, tööst jm viisidel
ühiskonda panustamisest.
• Aastatel 2018–2020 viidi ellu katseprojekt, mille käigus testiti vabatahtlike rakendamist
hoolekandesüsteemis ning töötati välja üle Eesti rakendamiseks sobiv koostöömudel.
Koostöömudelit testiti ja vabatahtlike abi pakuti 12 maakonnas ja 43 kohalikus omavalitsuses
ning osales 237 vabatahtlikku, kes abistasid ja pakkusid seltsi ligi 700 eakale ja erivajadusega
inimesele. Projekti tulemused näitasid, et vabatahtlike toetus parandas abivajajate
enesetunnet (77%), toetas nende iseseisvat toimetulekut (42%), võimaldas jätkata kodus
elamist (23%) jms. Sellest tulenevalt on 2021. aastal plaanis laiendada välja töötatud
vabatahtlike kaasamise ja rakendamise mudelit üle Eesti. Teenuse pakkumine kogu Eestis
toetab olulisel määral abivajajate iseseisvat toimetulekut oma kodus, sest paindlik ja inimlik
tugi parandab abivajajate elukvaliteeti, täiendab ametlikke teenuseid, aitab edasi lükata
abivajaduse süvenemist ja/või ennetada hooldusasutusse paigutamist.
• Toimub ohvriabisüsteemi arendamine, et tagada kõikidele vägivalla- ja kuriteoohvritele
asjakohane abi ja toetus. Ohvriabitöötajate uued ülesanded sisaldavad muu hulgas kohalike
spetsialistide võrgustiku juhtimist vägivallaohvrite abistamisel, samuti proaktiivset koostööd
kõikide asjaomaste asutustega. 2019. aasta jooksul mitmekordistunud pöördumistele
adekvaatse reageerimise saavutamine on oluline arengusuund. Jätkub juriidilise nõustamise
võimekuse tekitamine ohvriabi juurde vabatahtlike nõustajate kaudu, arvestades
vägivallaohvrite vajadustega.
• Ohvriabisüsteemi osana pakutakse ööpäevaringse kriisinõustamistelefoni 116 006 teenust, et
olla võimaluse korral ka inimkaubanduse juhtumite ja psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamise
keskpunktiks. Perevägivalla juhtumite puhul on oluline tagada sisuline kriisinõustamine 24/7
juba sündmuskohal. 2020. aastal alustati abivõimaluste pakkumist ka vägivallast loobuda
soovivatele inimestele.
• Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste (SAK) teenus ja standardiseeritud abi tagatakse kõikidele
pöördujatele, nii akuutsete kui vanemate juhtumite puhul. Psühholoogiline abi tagatakse
juhtumites, mille puhul aegumisest tingituna vm põhjusel ei ole algatatud kriminaalasja.
SAK-de töö integreeritakse 2021. aastal ohvriabitööga, mille eesmärk on ohvrite mitmekülgne
abistamine. Samuti toetatakse läbi tugigruppide lapsepõlves seksuaalvägivalla ohvriks
langenute traumast taastumist.
• Perevägivalla juhtumite puhul jätkub kannatanu kaitse ja võimestamise tagamise,
toimepanijate adekvaatse kohtlemise ning ametkondade koostöö tugevdamise praktika
juurutamine, muu hulgas viiakse ellu ennetus- ja teavitustegevused hoiakute kujundamiseks
ohvriabi kättesaadavuse ja teenuste kohta ning koostatakse juhised kohaliku omavalitsuse
sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele perevägivalla teemal.
• Mitmekesisuse edendamine, et edendada ühiskonnas võrdset kohtlemist ning aidata
ettevõtetel ja organisatsioonidel mitmekesisust juhtida (nt mitmekesisuse märgise abil).
10
Koostöö võrdse kohtlemise strateegiliste partneritega, et edendada võrdse kohtlemise
põhimõtte rakendumist ühiskonnas ja kaitsta vähemusgruppide õigusi võrdse kohtlemise
küsimustes
• Koordineeritakse ligipääsetavuse edendamist, sealhulgas ministeeriumite üleselt
ligipääsetavuse direktiivi toodetele ja teenustele riigisisest ülevõtmist, osaletakse
ligipääsetavuse rakkerühma töös, rahastatakse puudega inimeste esindusorganisatsioone
ning tehakse koostööd puuetega inimeste võrdse kohtlemise küsimustes. Tegevuse seas on
ka puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise aruande kaitsmine ja selleks vajalikud
ettevalmistused.
Meede 1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete
sotsiaalteenuste ning vajadustele vastavate
hooldusvõimaluste tagamine
Meetme eesmärk: inimestele on tagatud iseseisvat toimetulekut toetavad kvaliteetsed
sotsiaalteenused ja vajadustele vastavad hooldusvõimalused.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja
ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust
0,67
saavate eakate suhtarv23, 24 0,79 0,81 0,82 0,84
(2019. a)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja
ööpäevaringset institutsionaalset hooldusteenust
1,6
saavate tööealiste puudega inimeste suhtarv25, 26 1,8 1,9 1,9 1,9
(2019. a)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Tegevus 1.1.1. Hoolekandepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Hoolekandepoliitika on kujundatud ja elluviimine
korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
38 Hoolekandepoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse eesmärk on hoolekandeteenuseid ja -toetusi, erivajadusega inimesi,
Sotsiaalministeeriumi valdkonda kuuluva rahvusvahelist kaitset ja sotsiaalset kaasatust
puudutava poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, samuti ministeeriumi ja valitsuse
23
Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega,
kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute
sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud.
24
Mõõdik näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud
sihtrühmades.
25
Prognoositud sihttasemeid on 2019. aasta detsembrikuu seisuga korrigeeritud. Uued sihttasemed ei ole võrreldavad varasematega,
kuna rehabilitatsioonisüsteemi korrastamise käigus teenuse saajate arv prognoositud suurenemise asemel vähenes. Uute
sihttasemete arvutamisel on sellega arvestatud.
26
Mõõdik näitab kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud
sihtrühmades.
11
valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamine ja rakendamine ning ELi otsustusprotsessis
osalemine.
Lähiaastate hoolekandepoliitika kujundamise peamised eesmärgid on järgmised:
hoolduskoormuse ennetamine, vähendamine ja mitteformaalsete hooldajate tööturul
osalemise toetamine;
sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse
süsteem;
kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumisel;
jätkusuutliku riigiteenuste süsteemi loomine;
sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori
teenusepakkujate ergutamine ja innovaatiliste lahenduste toomine sotsiaalvaldkonda.
Hoolduskoormuse ennetamine ja vähendamine ning mitteformaalsete hooldajate tööturul
osalemise toetamine
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist aastateks 2016–2019 esitas
Sotsiaalministeerium 2017. aastal valitsuskabinetile ettepanekud hoolduskoormuse
vähendamiseks aastatel 2018–2021. Esmaste abinõudena rahastatakse riigieelarvest alates
2018. aastast uut riigiteenust – igapäevaelu toetamise päeva- ja nädalahoid inimestele, kellel on
diagnoositud raske või sügav, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäire. Parandatakse
dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Katsetatakse
esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi ning võimaldatakse sügava puudega inimese
töötavale pereliikmele, lähedasele või hooldajale täiendavat hoolduspuhkust. 2017. aasta lõpus
otsustas valitsuskabinet, et Sotsiaalministeerium koostab 2018. aastal kontseptsiooni pikaajalise
hoolduse süsteemis plaanitavatest muudatustest. 06.12.2018 kinnitas Vabariigi Valitsus
kabinetinõupidamisel Sotsiaalministeeriumis valminud pikaajalise hoolduse
lahendusettepanekud, millega plaanitakse arendada edasi kogukonnapõhiseid kodus elamist
toetavaid teenuseid, pakkuda omastehooldajatele senisest enam tuge ja vaadata üle
omavalitsuste sotsiaalkaitse rahastus, sealhulgas inimeste omaosalus sotsiaalteenuste eest
tasumisel. Loodav pikaajalise hoolduse süsteem hõlmab nii lapsi, tööealisi kui eakaid.
2019. aastal alustas Sotsiaalministeerium tegevusi vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud
pikaajalise hoolduse lahendusettepanekutele. Pikaajalise hoolduse korralduse muutmise projekti
juurde liideti ka erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamisega seotud tegevused, sest nii
sihtrühmad kui teenused nendes kahes süsteemis kattuvad. Sellega seoses töötati välja projekti
„Pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika kaasajastamine“ kaasamis- ja
juhtimismudel. Loodi valdkondadeülene nõuandev kogu ja seitse teemapõhist alatöörühma, kus
koostöös sotsiaalpartnerite ja huvirühmade esindajatega töötati välja konkreetsed pikaajalise
hoolduse korraldusmudelid. Töörühmade antud infost lähtuvalt pandi kokku pikaajalise hoolduse
kontseptsioon, mis esitati Vabariigi Valitsusele 2019. aasta novembris. Lähtudes Vabariigi
Valitsuse otsusest töötatakse järgnevatel aastatel edasi pikaajalise hoolduse süsteemi
edendamisega. Muu hulgas tuleb lähiaastatel leevendada pereliikmete ja lähedaste
hoolduskoormust, pakkudes omastehooldajatele suuremat tuge, kaasates vabatahtlikke ja
kogukonda ning soodustades hoolduskoormusega inimeste töö ja pereelu ühitamist.
Sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika integreerimine, et luua ühtne pikaajalise hoolduse
raamistik
Hoolekandepoliitika kujundamise suurim ülesanne on luua jätkusuutlik pikaajalise hoolduse
süsteem, mis aitaks ühelt poolt ennetada hoolduskoormuse teket ning teiselt poolt vastaks
vananeva rahvastiku vajadustele. Selleks tuleb hoolduse korraldamisel, vajaduste hindamisel ja
teenuste pakkumisel tagada inimese terviklikest vajadustest lähtuv lähenemine. Ühtse raamistiku
loomiseks on oluline arendada ja rakendada inimesekeskset pikaajalise hoolduse ning sotsiaal-
12
ja tervisevaldkonna teenuste koordinatsiooni mudelit ning luua tervise- ja sotsiaalvaldkonna ühine
hooldusvajaduste hindamise raamistik ja protsess.
Hoolduse koordinatsiooni parandamiseks esmatasandil viidi aastatel 2018–2019 ellu hoolduse
koordinatsiooni katseprojekt, mille käigus testiti koordineeritud lähenemise sobivust kuues Eesti
piirkonnas. Valdkonna spetsialistidest, sihtrühma esindajatest ja erinevatest (rahvusvahelistest)
ekspertidest koosnevas töörühmas töötati projekti kogemusi ja tulemusi arvesse võttes välja
alternatiivsed lahendused üle riigi rakendatavaks koordinatsioonimudeliks. Eesti oludesse
sobivaimaks peeti selgelt defineeritud ülesannetega, ent paindlikult rakendatavat mudelit. 2020.
aastal alustatakse kuni kaheksa piirkonnaga täpsustunud mudeli rakendamist ning paralleelselt
piirkondlike arendustegevustega tehakse ettevalmistusi mudeli rakendamiseks üle riigi. Seejuures
on võtmetähtsusega, et lepitaks kokku ühtsed alused teenusevajaduse hindamiseks, andmete
ristkasutamiseks ja inimesekeskse toe korraldamiseks.
Kohalike omavalitsuste võimestamine ja jõustamine sotsiaalhoolekande pakkumisel
Kohalike omavalitsuste erinevused hoolekandelise abi tagamisel on endiselt suured ning teenuste
kättesaadavus ja kvaliteet on üle Eesti ebaühtlane. Haldusreform ja kohalike omavalitsuste
liitmine loob küll eeldused senisest võimekamate kohalike omavalitsuste tekkeks, kuid endiselt
tuleb kohalikke omavalitsusi neile pandud ülesannete täitmisel võimestada ning toetada
sotsiaalteenuste kvaliteedi edendamist. Nii on järgnevatel aastatel kohalike omavalitsuste
suunalise hoolekandepoliitika peamine eesmärk jõustada kohaliku tasandi võimekust
sotsiaalkaitselise abi osutamisel.
ESFi meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ toetatakse kohalikke
omavalitsusi teenuste (sh sotsiaaltranspordi) arendamisel ja osutamisel. Korraldatakse
sotsiaalvaldkonna töötajate ja teenusepakkujate (sh kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate)
pädevust suurendavaid koolitusi. Sotsiaalministeerium käivitas 2019. aastal arendusprogrammi,
mille abil suurendatakse riigipoolset tuge Ida-Virumaa KOV-idele sotsiaalhoolekandeliste
ülesannete täitmisel, suurendades seeläbi nende võimekust reageerida valdkondlikele
kitsaskohtadele sotsiaalteenuste korraldamisel ning toetades KOV-i juhtimise ja institutsionaalse
võimekuse kasvu. Sotsiaalkindlustusameti juures jätkab tegevust 2019. aastal loodud
sotsiaalhoolekande üksus, mis aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku
sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke
strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest sotsiaalkaitsealast koostööd (teenus nr 242
„Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus“).
Jätkusuutliku riigiteenuste süsteemi loomine
Tagamaks riiklike hoolekandeteenuste (sotsiaalne rehabilitatsioon, abivahendid,
erihoolekandeteenused) süsteemi jätkusuutlikkus vananeva rahvastiku kontekstis, kus samal ajal
esineb ka aina rohkem psüühikahäireid, on oluline riigiteenuste korralduse ja baaseelarvete
korrastamine. Sealjuures tuleb edendada teenuste kättesaadavust, parandada kvaliteeti ja tagada
nende jätkusuutlikkus, sealhulgas tõsta töötajate palgad ja teenuste hinnad
konkurentsivõimelisele tasemele. Lisaks Sotsiaalkindlustusameti teenusekorralduse sisulisele
läbivaatamisele (milliseid teenuseid, tooteid ja kellele riigi poolt kompenseeritakse) ja sellele
tuginevate muudatusettepanekute ettevalmistamisele ning õigusloomemuudatuste
rakendamisele tehakse baaseelarve vajalikule tasemele tõstmiseks lisataotlused riigieelarvesse,
võttes aluseks Sotsiaalkindlustusameti prognoosid ja kulumudelid.
Sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkujate ringi laiendamine – era- ja kolmanda sektori
teenusepakkujate ergutamine
2020. aasta alguses avaldati Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna eestvedamisel roheline
raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu
13
toetamiseks kodus“27. Rohelise raamatu kesksed küsimused, mille puhul sõnastatakse
arengusuunad ja tehakse lahendusettepanekud, on järgmised:
Mis on vajalik selleks, et uudsed lahendused toetaksid inimese iseseisvat toimetulekut ja
heaolu tema kodus?
Kuidas toetada uudsete lahenduste kasutuselevõttu ja järjepidevat rakendamist
sotsiaalvaldkonnas?
Rohelise raamatu fookusvaldkondade piiritlemisel lähtutakse lähiaastate hoolekandepoliitika
kujundamise eesmärkidest ning laiema käsitlusala määravad vananeva ühiskonna ja
tööturumuutuste megatrendid. Samuti lähtutakse hoolekande valdkonna olulistest põhimõtetest:
universaalne ligipääsetavus, teenuste kvaliteet (tõenduspõhisus), tulemuslikkus ja
inimesekesksus ning nende pakkumine omavahel lõimitult (koordineeritult ja integreeritult).
Rohelise raamatu koostamise raames tehtud töö on algatuseks ühtse inforuumi tekkimisel ja
sellest lähtuval tulemuslikul koostööl.
Hoolekandepoliitika kujundamise üks eesmärk on senisest enam soodustada erasektori
investeeringute kasvu sotsiaalvaldkonnas. Selleks toetati perioodil 2018–2020 ESFi meetmest
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ selliste uuenduslike lahenduste (toodete,
teenuste) väljatöötamist ja katsetamist sotsiaalvaldkonnas, mis võimaldavad vähendada
hoolduskoormust ja toetavad tööturule suundumist või tööturul jätkamist ning toetavad
erivajadusega inimeste toimetulekut. Oluline on luua samalaadse eesmärgiga rahastusvõimalusi
ka lähitulevikus.
Süsteemsemalt ja koordineeritumalt tuleb toetada ka kogukonnast lähtuvaid lahendusi
hoolduskoormuse vähendamiseks, st toetada kogukonnapõhiseid inimeselt inimesele lahendusi,
mis tagavad omastehooldajate aktiivse osaluse kogukonnaelus, samuti toetada kohalike
omavalitsuste ja vabatahtlike võrgustike koostöövormide kujunemist ja kujundamist. Seetõttu on
piirkondlikul tasandil oluline panustada kohalike omavalitsuste ning vabatahtlikke kaasavate ja
vahendavate vabaühenduste jt organisatsioonide/ettevõtete jätkusuutlike koostöösuhete
edendamisse. Samuti on oluline edendada koostööd sama valdkonna vabaühenduste vahel, et
aidata kaasa eesmärgistatud vabatahtlike kaasamise ja rakendamise praktika kujunemisele
hoolekandesüsteemis.
Katsetamaks vabatahtlike rakendamist sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadusega
inimeste abistamisel, viidi aastatel 2018–2020 Eesti eri piirkondades ellu katseprojekt. Projekti
tulemusel töötati välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks
hoolekandesüsteemis, mida rakendatakse aastatel 2021–2023 üle Eesti.
45 Sotsiaalvaldkonna edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide
võimestamine (SoM)
Hasartmängumaksu eelarvest ja riigieelarve III lugemisel täiendavate eraldiste vahenditest
toetatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu projekte, mis on seotud meditsiini, hoolekande, perede,
vanurite ja puudega inimestega.
27
Allikas: https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-
files/roheline_raamat_tehnoloogiakasutuse_suurendamine_inimese_igapaevase_toimetuleku_ja_heaolu_toetamis
eks_kodus.pdf
14
Tegevus 1.1.2. Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium,
Sotsiaalkindlustusamet ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja
ööpäevaringse institutsionaalse
erihooldusteenuse täidetud teenusekohtade 2,3
2,6 2,9 2,9 2,9
suhtarv28 (2019. a)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
Enam kui 30 inimesega teenuseüksuses elavate
ööpäevaringset erihooldusteenust saavate
psüühilise erivajadusega inimeste osakaal 53
39 32 26 26
ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatest, %29 (2019. a)
Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika,
Sotsiaalkindlustusamet
KOVi korraldatavaid toetavaid teenuseid ja
ööpäevaringset hooldusteenust saavate inimeste 0,6
0,8 0,8 0,8 0,8
suhtarv30 (2019. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
42 Erivajadustega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine (SoM)
Teenuse eesmärk on ehitada puudega inimese eluruum ümber selliselt, et ta saaks oma kodus
võimalikult iseseisvalt igapäevatoimingutega hakkama või väheneks puudega inimese hooldaja
hoolduskoormus. Teenuse raames töötati välja tingimused, et korraldada erivajadusega inimeste
eluaseme füüsilise kohandamise avatud taotlusvoor. Avatud taotlusvooru kaudu toetatakse
kohalikke omavalitsusi, et arendada eluruumide kohandamise teenust ja selle pakkumist.
Eluasemete kohandamist rahastatakse ERF-i meetmest „Hoolekande taristu arendamine,
keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“.
39 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused (SoM)
Teenuse eesmärk on toetada selliste sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist, mille põhieesmärk
on tööealise inimese hoolduskoormuse vähendamine ning tööturule suundumise või tööturul
jätkamise toetamine, samuti tööealise erivajadusega inimese toimetuleku toetamine tööturule
suundumise või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks. Sotsiaalvaldkonna töötajate (sh
kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate) kvalifikatsiooni hoidmiseks ja arendamiseks
korraldatakse koolitusi, arutelusid, erialapõhiseid teema- ja praktikapäevi (hooldajatele,
tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele, võlanõustajatele jne) ning töötatakse välja juhiseid ja
juhendmaterjale (nt eetika käsiraamat). Lisaks korraldatakse kõrgemaid sotsiaalkaitse kursusi
kohalike omavalitsuste, riigi ja erasektori koostöö edendamiseks sotsiaalteenuste arendamisel ja
osutamisel. Eesmärk on anda põhjalikud teadmised sotsiaalhoolekandepoliitika alustest, Eesti
28
Näitab, kuivõrd pakutavad teenused toetavad koduses keskkonnas toimetulekut ja kogukonnas elamise võimalusi nimetatud
sihtrühmades.
29
Näitab erihoolekandeteenuste osutamise keskkonna muutumist kodusarnasemaks ja teenuste korralduse muutumist
inimesekesksemaks.
30
Näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate ja tööealiste puudega inimeste ning ööpäevaringseid institutsionaalseid
hooldusteenuseid (üldhooldusteenus) saavate inimeste suhtarvu. Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust
vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset teenust saavate inimeste arvu.
15
sotsiaalpoliitika mõjutajatest ning nii olemasolevatest kui tulevikulahendustest. Koostöös kohalike
omavalitsuste ja sotsiaalteenust pakkuvate asutustega katsetati vabatahtlike rakendamist
sotsiaalteenuste osutamisel ning eakate ja erivajadusega inimeste abistamisel. Projekti tulemusel
töötati välja Eestile sobiv koostöömudel vabatahtlike rakendamiseks hoolekandesüsteemis, mida
rakendatakse aastatel 2021–2023 üle Eesti. Toetamaks Ida-Virumaad sotsiaalvaldkonna
probleemide lahendamisel, katsetab Sotsiaalministeerium mentorlusprogrammi, mille käigus
toimuvad kohtumised Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste juhtide, sotsiaaltöötajate ja
teenuseosutajatega ning koolitatakse selle piirkonna sotsiaalvaldkonna spetsialiste.
Sotsiaalministeerium on töötanud välja inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsiooni mudeli kontseptsiooni ning katsetab seda koostöös kohalike omavalitsuste ja
teiste asjaomaste osapooltega. Teenust rahastatakse ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ vahenditest.
Hoolduskoormuse leevendamiseks ja omastehooldajatele senisest suurema toe pakkumiseks
alustatakse TAT „Tööturul osalemist toeavad hoolekandeteenused“ vahenditest
omastehooldajate tugivõrgustiku projekti elluviimisega.
TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest tehakse uuringud, et saada
teavet sotsiaalvaldkonna teenuste edasiseks korraldamiseks ja arendamiseks. Uuringutulemused
annavad ülevaate puudega inimestele suunatud poliitikameetmete rakendamise mõjust ja
tulemuslikkusest eelkõige puudega inimeste ja nende pereliikmete tööhõivele, elukvaliteedile,
toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele. Uuringutulemused aitavad kujundada puudega
inimeste poliitikat edaspidi.
Sotsiaalministeeriumi juhtimisel koostöös ühistranspordikeskustega testitakse ühistranspordiga
integreeritud ja ühtlaselt korraldatud sotsiaaltransporditeenust. Teenuse pakkumise tulemusena
suureneb erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemine
igapäevaelus ja tööturul. Teenust rahastatakse ESFi TAT „Sotsiaaltransporditeenuse
korraldusmudelite testimine” vahenditest. Ühistranspordikeskused on kompetentsikeskused, mille
kaudu saab efektiivselt ja professionaalsel tasemel osutada transporditeenust. TAT
koostööpartnerite ülesanne on korraldada erivajadusega inimestele sobivate vedude
planeerimiseks veoteenusehankeid (sh kohandatud autod või bussid) ning integreerida võimalikult
palju sõite omavahel ja juba toimiva ühistranspordiga. Samuti on TAT koostööpartnerite ülesanne
korraldada inimesele võimalikult lihtne sotsiaaltransporditeenuse tellimise võimalus.
Sotsiaaltransporditeenuse korraldamisel jääb teenuse saamise vajaduse ja õiguse ning teenuse
mahu hindamise kohustus KOV-ile.
235 Toetus tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenuste arendamiseks ja pakkumiseks
(SoM)
Toetatakse kohaliku omavalitsuse pakutavate sotsiaalteenuste arendamist ja osutamist.
Avatud taotlusvoorude raames toetatakse koduteenuse, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja
teenuse, päevahoiu- või intervallhooldusteenuse, nõustamisteenuste ja tugigruppide osutamist
hoolduskoormusega või erivajadusega inimestele. Samuti toetatakse inimese individuaalsest
vajadusest lähtuvalt eespool nimetatud teenuste või teenuse osade ühendamisel uute teenuste
loomist ja osutamist.
Teenust rahastatakse struktuurivahenditest (ESF) avatud taotlusvooru määruse „Meetme
„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” elluviimiseks struktuuritoetuse andmise
tingimused ja kord“ kaudu.
137 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (TAI)
16
Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevust teenuste pakkumisel
ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult
teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi (sh
tööks erivajadusega inimestega, k.a dementsuse diagnoosiga inimesed). Dementsussündroomi
teemal korraldatavate koolituste raames on planeeritud koolitada esmalt hooldusasutuste
sisekoolitajaid, kes oleksid edaspidi oma asutuse töötajate koolitajateks. Sisekoolitused
võimaldavad paremini kaasata suurema osa asutuse personalist. Teenust rahastatakse kuni
2021. aasta lõpuni ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest.
194 Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamine ja arendamine (SKA)
Teenuse eesmärk on toetada inimese võimalikult iseseisvalt elamist, võimetekohast
ühiskonnaelus osalemist ning töövõime eelduste arendamise valdkonnas arendada isiku
valmisolekut asuda võimetekohasele tööle. Rehabilitatsiooniteenust osutatakse juhul, kui see on
vajalik iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. Peale teenuse osutamise
eakatele ja täisealistele puudega inimestele jätkatakse rehabilitatsiooniprogrammide arendamist
pisut teistel alustel. Alates 2021. aastast keskendutakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
standardite loomisele, mis on laiapõhjalisemad kui senised programmid, keskendudes laiemale
sihtrühmale ja luues võimaluse heterogeensematele kliendigruppidele kompleksteenuste
osutamiseks. Samuti jätkatakse teenuste hindade korrigeerimist koostatud kulumudelitest
lähtuvalt, arendatakse rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise
klassifikatsioonil (RFK) põhinevaid hindamismetoodikaid ning koolitatakse teenuseosutajaid.
Jätkatakse inimese teenust saama suunamisel teenuse konsultantide süsteemiga, et vajaduse
korral suunata inimesi rehabilitatsioonisüsteemist välja neile sobivaid teenuseid saama. Õigete
inimeste õigeid teenuseid saama suunamisega suudetakse rohkem abi pakkuda neile, kes
rehabilitatsiooni kõige enam vajavad. Rehabilitatsiooniteenuse arendustegevusi rahastatakse
ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ vahenditest.
195 Abivahenditeenus (SKA)
Teenuse sisuks on toetada abivahendi ostmist või rentimist vanaduspensioniealistele inimestele,
et tagada terviseseisundist tingitud lisavajaduste kompenseerimine ning võimalikult iseseisev
kodus hakkama saamine ja ühiskonnas osalemine. Abivahendite kompenseerimise kohustus
tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest. Vanaduspensioniealistele isikutele võimaldatakse
abivahendid vastavalt sotsiaalkaitseministri määrusega kehtestatud abivahendite loetelule.
Samuti on vanaduspensioniealistel isikutel õigus taotleda erimenetluse korras abivahendeid, mis
nimetatud loetellu ei kuulu või ületavad loetelus kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist,
omaosaluse vähendamist, piirlimiidi suurendamist.
Tööealistele inimestele abivahendite andmine toimub kuni 2020. aastani ESF-i TAT
„Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“
vahenditest nii igapäevatoimingute kui ka töötamise toetamiseks (tööturuprogrammi teenus nr 177
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni ja kaitstud töötamise teenuse osutamine ning abivahendite
kasutamise võimaldamine“). Seejärel jätkatakse abivahendite võimaldamist tööealistele
inimestele ESF-i TAT „Abivahendi kasutamise võimaldamine“ vahenditest kuni aastani 2022.
Lastele suunatud abivahendite andmine on kajastatud laste ja perede programmi teenuses nr 220
„Erivajadustega laste abivahenditeenuse saamine“.
242 Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus (SKA)
Teenuse eesmärk on parandada sotsiaalteenuste kvaliteeti ning seeläbi nende tulemuslikkust
kliendi jaoks. Ühtlase ja kvaliteetse täisealiste sotsiaalhoolekande abimeetmete pakkumise
tagamiseks loodi Sotsiaalkindlustusameti juurde 2019. aastal sotsiaalhoolekande üksus. Üksus
aitab hoolekande valdkonnas ellu viia riiklikku sotsiaalkaitsepoliitikat, rakendada hoolekande
17
valdkonnas omavalitsuse tasandil riiklikke strateegiaid ja koordineerida valdkondadeülest
täisealiste sotsiaalkaitsealast koostööd. Üksuse eesmärk on suurendada riigipoolset tuge (nt
nõustamine, koolitused) KOV-idele nende sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel;
ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste ja nende korralduse kvaliteeti KOV-i
tasandil; toetada tugeva esmatasandil (st KOV-i tasandil) toimiva sotsiaalhoolekandesüsteemi
arendamist; koondada riigi tasandil ühte ametkonda sotsiaalhoolekande valdkonna analüüsitud
info ja nõustamiskompetents, et toetada Sotsiaalministeeriumi KOV-ide tasandil
sotsiaalhoolekande valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel. Teenust rahastatakse ESF-
i TAT „Tööturul osalemist toetavate hoolekandeteenused“ vahenditest.
286 Keskkonna ja abivahendialane nõustamine ja abivahendispetsialistide pädevuse
suurendamine (SKA)
Teenuse eesmärk on anda nõu ja pakkuda lahendusi inimestele, kes tulenevalt oma erivajadusest
ei saa edukalt toime tulla kodus või olemasolevates töötamiseks loodud tingimustes, samuti
nõustada tööandjaid ja erivajadusega inimeste lähedasi/hooldajaid. Nõustamise käigus tuleb
spetsialist inimese elu- või töökeskkonda, kus arutatakse kohandamisvõimalusi inimese, tema
lähedase või tööandajaga ning koostatakse hinnang soovitustega, milles kajastatakse
erivajadusega inimese jaoks vajalikke kohandusi. Abivahendialase nõustamise eesmärk on
nõustada nii inimesi kui tööandjaid abivahendite saamisel, võttes arvesse inimese terviklikku
abivajadust, samuti keskkonnaga ning igapäeva- ja tööalaste toimingutega seotud eripärasid.
Teenust rahastatakse kuni 2020. aastani ESF-i TAT „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandeteenused“ vahenditest. Seejärel jätkub rahastamine ESF-i TAT „Abivahendite
kasutamise võimaldamine“ vahenditest kuni aastani 2022.
276 Dementsuse kompetentsikeskuse loomine ja teenusekohtade kohandamine (SoM)
Teenuse eesmärk on parandada dementsuse diagnoosiga eakatele kvaliteetsete teenuste
pakkumist. Esmalt loodi selleks 2018. aastal dementsuse kompetentsikeskus, mis koordineerib
valdkonna võrgustikutööd, koondab tõenduspõhiseid metoodikaid, head praktikat ja ekspertiisi,
töötab välja juhendmaterjale, arendab tugiteenuseid ning nõustab teenuseosutajaid teenuste
arendamisel ja osutamisel, nii füüsilise kui sotsiaalse keskkonna kohandamisel ja keerulisemate
juhtumite lahendamisel. Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada lisaks tervishoiu- ja
sotsiaalhoolekandespetsialistidele ka hoolekandeasutuste töötajaid, samuti pakkuda infoliini
vahendusel nõu dementsusega inimestele ja nende lähedastele.
2018. aastal kuulutati välja taotlusvoor üldhooldusteenust pakkuvatele hoolekandeasutustele
dementsusega inimestele teenusekohtade kohandamiseks. Toetuse eesmärk oli kohandada
olemasolevaid üldhoolduse teenusekohti, et pakkuda hoolekandeasutuses viibivatele
dementsusega inimestele kvaliteetseid teenuseid, võimalik oli luua ka uusi dementsussõbralikke
teenusekohti. 2019. aastal toetas riik kokku 806 hooldekodukoha kohandamist dementsusega
inimestele. Oluline on jätkata samalaadsete rahastusvõimaluste pakkumist ka lähitulevikus.
41 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (SoM)
Teenuse sisuks on toetada erihoolekandeasutuste reorganiseerimist. Reorganiseerimise
eesmärk on tagada psüühilise erivajadusega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja
töötamistingimused. Toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste
reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel
erihooldusel, ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Ööpäevaringsete
teenuste kõrval on planeeritud vajaduspõhiselt investeerida ka kogukonnapõhiste teenuste
taristusse, et ennetada inimeste sattumist ööpäevaringset teenust saama ning toetada liikumist
peremajadest iseseisvamalt elama. Tegevused aitavad tagada parema piirkondliku kaetuse ja
teenuste mitmekesisuse. Reorganiseerimist toetab erihoolekandeteenuste disain, millega
18
kujundatakse erihoolekandeteenused isikukeskseteks ja vajaduspõhiseks ning võimaldatakse
teenuse komponente omavahel paindlikumalt kombineerida. Reorganiseerimine toimub kinnitatud
toetuse andmise tingimuste alusel.31 Esimese taotlusvooru tulemusel reorganiseeritakse seitse
hooldekodu kokku 1111 kohaga. Reorganiseeritavast 1111 teenusekohast 370 muutub
praegusest ööpäevaringsest teenusekohast kogukonnas elamise teenusekohaks. Lisaks luuakse
esimese taotlusvooruga kokku 198 uut teenusekohta: 124 kogukonnas elamise teenusekohta ja
74 toetatud elamise teenusekohta. Teise taotlusvooru tulemusel luuakse lisaks 319 uut
teenusekohta: 17 ööpäevaringset, 106 kogukonnas elamise, 25 toetatud elamise, 130
igapäevaelu toetamise, 25 töötamise toetamise, 13 nädalahoiu ja 3 päevahoiu intervallhoolduse
teenusekohta. Reorganiseeritakse 60 ebastabiilse remissiooniga inimese ja 94 kohtumääruse
alusel teenust saava isiku ööpäevaringse hoolduse teenusekohta. 2023. aastaks on plaanis
sulgeda kaheksa suurt hooldekodu, reorganiseerida seal elanud 1205 inimese teenusekohad
väikeste gruppidena kogukondade keskele ning luua juurde 517 kogukonnapõhist teenusekohta.
Erihoolekande arengukavas on seatud eesmärgiks, et 2020. aasta lõpuks väheneb enam kui
30 inimesega majutusüksuses elavate ööpäevaringset erihooldusteenust saavate psüühilise
erivajadusega inimeste osakaal 65%-lt 30%-le, see eesmärk on täidetud. Teenusekohtade loomist
rahastatakse ERF-i meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine
puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevusest 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“.
303 Erihoolekandeteenus (SKA)
Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimesi, kes oma vaimse tervise olukorra tõttu
vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet vastava eriala
spetsialistilt. Erihoolekandeteenustena on võimalik saada toetavaid teenuseid, elades oma kodus,
ning kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust teenuseosutaja pakutud
elupinnal. Suurem osa ööpäevaringsest hooldusest toimub AS Hoolekandeteenused vahendusel.
Mais 2020 kasutas erihoolekandeteenuseid 7118 inimest, neist ööpäevaringseid teenuseid
2018 inimest. Samal ajal ootas ööpäevaringse teenuse koha saamise järjekorras 810 inimest
(neist 118 liitpuudega inimeste teenuse koha järjekorras). Erihoolekande arengukava on välja
toonud, et erihoolekandeteenuseid vajab mingil eluperioodil veel ca 13 000 inimest, kuigi
praegune baasrahastus ei võimalda teenust pakkuda inimestele, kes on selleks taotluse esitanud.
Neile inimestele sobivate teenusekohtade loomiseks on vaja arendada uusi kvaliteetseid
teenusekohti inimese elukohas või selle lähedal. Vajaduse analüüsimisega ja teenusekohtade
loomisega tegeleb Sotsiaalkindlustusamet. Kvaliteetse teenuse osutamiseks on vaja
kvalifitseeritud spetsialisti, kes tegeleb inimese toimetuleku säilitamise või arendamisega.
Alates 2020. aastast kajastatakse erihoolekandeteenusena ka seni eraldi olnud erihoolekande
päeva- ja nädalahoiu teenust. Tegemist on erihoolekandeteenusega, mille eesmärk on pakkuda
igapäevaelu toetamise teenust, vajaduse korral koos majutusega kuni 23 ööpäeva kuus, raske,
sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega suure hooldus- või
järelevalvevajadusega inimestele. Oluline on Sotsiaalkindlustusametipoolne töö
teenuseosutajatega ja piirkondadega, kus teenusekohtadest on puudus. Päeva- ja nädalahoiu
teenuse kui ööpäevaringsele asutushooldusele alternatiivi pakkumine võimaldab vähendada
hooldust vajavate inimeste lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus
osalemist ning pakkuda hooldust vajavatele inimestele nende vajadustele vastavaid teenuseid.
304 Tegevuslubade menetlemine (SKA)
31
Esimene taotlusvoor (https://www.riigiteataja.ee/akt/115092015022) ja teine taotlusvoor:
(https://www.riigiteataja.ee/akt/110112017019)
19
Loakohustusega sotsiaalteenuste tegevuslubasid menetleb Sotsiaalkindlustusamet ning teeb ka
riiklikku järelevalvet majandustegevuse nõuete täitmise üle. Lubade andmine on eelkontrolli
meede, mille abil tuleb tagada majandustegevuse vastavus kõige olulisematele
majandustegevuse nõuetele. 01.01.2020 jõustus loakohustus väljaspool kodu osutatavale
üldhooldusteenusele ja turvakoduteenusele.
305 Riiklik ja haldusjärelevalve (SKA)
2016. aastal jõustunud sotsiaalteenustele miinimumnõudeid kehtestav sotsiaalhoolekande
seadus ja lastekaitseseadus on loonud eeldused sotsiaalteenuste kvaliteedi ühtlustamisele.
Kvaliteetse teenuse mõiste erinevates teenustes vajab endiselt sisustamist ja ühtlustamist.
Järelevalves kogutud teabe põhjal annab Sotsiaalkindlustusamet hinnangu teenuse osutamise
õiguspärasusele ja KOV-i sotsiaalhoolekande seaduse alusel antud haldusaktidele. Samuti
hindab Sotsiaalkindlustusamet KOV-ile riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste
vahendite kasutamist. Leitu põhjal teeb Sotsiaalkindlustusamet ettekirjutusi ning annab soovitusi
õigusvastasuse või puuduste kõrvaldamiseks. Järelevalve eesmärk on aidata kaasa kvaliteetse
teenuse mõiste sisustamisele ning teenuse kvaliteedi ühtlustamisele.
299 Rahvusvahelise kaitse teenus (SKA)
Teenuse eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate vastuvõtmine. Tagatakse
toetavad teenused ja tugi rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanutele.
Vastuvõtutingimustes lähtutakse rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate kultuurilistest,
soolistest, usulistest, keelelistest ja teistest eripäradest ning arvestatakse nende erivajadustega.
315 Hingehoiuteenus üldhoolekandeasutustes
Üldhoolekandeasutuste klientide, nende lähedaste ja ka personali hingehoiuteenuse vajadus on
aktuaalne nii kriisi- kui tavaolukorras. Hingehoiuteenust kui üht psühhosotsiaalset tuge pakkuvat
teenust ei võimaldata enamikus üldhooldusteenust pakkuvates asutustes. Asutustes puudub ka
psühholoogi teenus.
Hingehoiuteenuse eesmärk on pakkuda järjepidevat emotsionaalset ja hingelist tuge klientidele ja
nende lähedastele, pakkuda tuge leinas, nõustada lähedasi matuste korraldamise küsimustes,
mälestusteenistuste ja -talituste korraldamisel, samuti toetada ja nõustada hoolekandeasutuste
personali elu lõpu, surma ja leinaga seotud probleemide puhul. Hingehoid pakub klientidele ja
lähedastele tuge lähtuvalt abivajaja vaimsetest, usulistest ja kultuurilistest vajadustest ja
veendumustest.
316 Hingehoiutelefoni teenus
Seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 puhanguga on ühiskonnas
kasvanud ebastabiilsus ja hirm tuleviku ees. Piiratud suhtlusvõimaluste tõttu jäävad paljud
inimesed oma probleemidega üksi. Lisaks on kriisiolukorra puhul reaalseks ohuks haigus, mis
võib lõppeda surmaga ning see tekitab surmahirmu ja eksistentsiaalseid küsimusi. Paljud
inimesed on kaotanud lähedase ja vajavad tuge leinas. Suurenenud on suitsidaalse käitumise risk
ja psühholoogilised probleemid. Hingehoiutelefoni teenus pakub psühhosotsiaalset ja
emotsionaalset tuge inimeste turvatunde tugevdamisel ja pingete maandamisel. Samuti on
hingehoiutelefon ennetav meede kriisisituatsioonis tekkivate probleemide ja nendest tulenevate
raskuste korral.
Hingehoiutelefoni näol on tegemist 24/7 kättesaadava, eelneva registreerimise nõudeta ja ajalise
piiranguta tasuta teenusega. Sihtrühmaks on eelkõige inimesed, kes vajavad hingehoidlikku abi
ja lähedust või on kriisis ning ei oska oma eluga edasi minna.
20
Tegevusega 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ seostuvad kohaliku
omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused
Tegevuse 1.1.2 „Sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine ja arendamine“ eesmärki toetavalt
saavad kohalikud omavalitsused sotsiaaltoetuste ning sotsiaalteenuste osutamise toetuse
vahendeid, mis sisaldavad sotsiaaltoetuste arendamise ja täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise
toetuse eelarvet.
Meede 1.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste
osutamine ja ohvritele hüvitise tagamine
Meetme eesmärk: vägivallatsejatele ja vägivallaohvritele suunatud teenused on osutatud ja
ohvritele hüvitis tagatud.
Tegevus 1.2.1. Ohvriabipoliitika kujundamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja
Sotsiaalkindlustusamet.
Riikliku ohvriabi poliitikat kujundab Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusametiga.
Teenuseid korraldab peamiselt Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakond.
Riikliku ohvriabi korralduse alused, lepitusteenuse ja naiste tugikeskuse teenuse korralduse,
inimkaubanduse ohvrile ja seksuaalselt väärkoheldud alaealisele ohvriabiteenuse korralduse,
ohvriabiteenuse raames makstava psühholoogilise abi kulu hüvitise ning vägivallakuritegude
ohvritele riikliku hüvitise maksmise korralduse sätestab ohvriabi seadus (OAS). Ohvriabiteenuste
eesmärk on säilitada või parandada kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse
või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõimet ning vähendada korduva
ohvrikslangemise riski.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Ohvriabipoliitika on kujundatud ja elluviimine
korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
240 Ohvriabipoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse sisuks on ohvriabiteenuseid ja -toetusi puudutava poliitika väljatöötamine ja elluviimise
korraldamine. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist
ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist.
Programmi elluviimise perioodil on oodatavad tulemused järgmised:
Perevägivalla juhtumite puhul on koostöös Sotsiaalkindlustusametiga üle Eesti juurutatud
kannatanu kaitse ja võimestamise tagamise, toimepanijate adekvaatse kohtlemise ning
ametkondade koostöö tugevdamise praktika vastavalt Vabariigi Valitsuse lähisuhtevägivalla
ennetamise tegevuskavale 2019–2023 (läbi on viidud koolitused, loodud on juhendmaterjalid
KOVidele ja täienduskoolitusprogramm lastekaitsjatele, kättesaadavad on
sotsiaalprogrammid vägivallatsejatele).
Seksuaalvägivalla ohvritele on tagatud standardiseeritud heatasemeline abi ning loodud on
eeldused tugevdatud erialade koostööks ohvrite abistamisel ja kaitsel.
21
Loodud on psühhosotsiaalse kriisisekkumise süsteem, et tagada õnnetusjuhtumite,
terrorirünnakute, lennukatastroofide jms puhul ametkondade rolliteadlik koostöö ning ohvritele
ja nende peredele vajaliku heatasemelise abi kättesaadavus.
Inimkaubanduse ohvrite tuvastamise ja abistamise valdkond on tugevdatud
Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Teenuseosutajate ja kohalike omavalitsuste
kommunikatsiooni on tõhustatud, rollid on jaotatud, asjakohased juhendmaterjalid on loodud
ja pädevad spetsialistid on koolitatud.
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga on arendatud ohvriabi tagasiside kogumise süsteemi,
mis annab võimaluse analüüsida teenuste mõju ja arendada kliendi vajadustele vastavaid
teenuseid.
Ohvriabi seadus on terviklikult kaasajastatud. See sisaldab psühholoogilise abi ja
kuriteoohvrite riikliku hüvitise andmise reeglite muutmist, Sotsiaalkindlustusameti
korraldatavatele teenustele seadusliku aluse andmist ning õiguslike ebaselguste lahendamist
vägivalla- ja kuriteoohvritele osutatavate teenuste puhul. Lisaks on koostöös
Justiitsministeeriumiga loodud ohvriabi fondi loomise ja korraldamise kavand. Ohvriabi
seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus läks kooskõlastusele 2020. aasta juunis, eelnõu
koostamine algab sügisel, eelnõu peaks valmima 2021. märtsi lõpuks.
Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga planeeritakse uue ohvriabi seaduse rakendamiseks
vajalikke IT-arendusi. Eesmärk on tagada muudatusi toetav menetluse infosüsteem ja
ametkondade vahelise teabevahetuse kaudu ohvrite õigeaegne abistamine.
Sotsiaalkindlustusameti eesmärk on rakendada raskete lähisuhtevägivalla juhtumite
lahendamiseks riskihindamise metoodikat üle Eesti ning planeerida hindamise jätkumine
peale MARAC projekti lõppu 2023. aastal.
Avatud projektitaotlusvoore valmistatakse ette Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)
finantsmehhanismidest toetatava programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti
„Perevägivald ja sooline vägivald“ raames kahel teemal: „Teadlikkuse tõstmine perevägivalla
teemadel ja seksi ostmise nõudluse vähendamiseks“ ning „Spetsialistide koolitamine
perevägivalla teemal ning sotsiaalprogrammi loomine seksiostjatele“.
Tegevus 1.2.2. Ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamine
ja ohvritele hüvitiste tagamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Klientide rahulolu ohvriabi nõustamisteenusega vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 80% 80% 85% 85% 85%
soovitaks soovitaks soovitaks soovitaks soovitaks
199 Seksuaalvägivalla ohvrite tugiteenus (SKA)
Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud kompleksteenus.
Esmasele abile haiglas (meditsiiniline läbivaatus koos bioloogilise materjali kogumisega ja
psühhosotsiaalne kriisiabi) järgneb aktiivne meditsiinilis-sotsiaalpsühholoogiline järelravi.
Seksuaalvägivalla all kannatanute kriisiabikeskused tegutsevad neljas Eesti piirkonnas: Lääne-
Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas. Teenuse
tagamiseks vastavalt kannatanute vajadustele on vajalik spetsialistide koolitamine, teenuse
järjepidev arendamine ja järjepidev teavitustegevus, et kannatanud pöörduksid abi saama.
22
Teenusest pidev teavitamine ja teenuse arendamine võimaldavad senisest enamatel ohvritel
asjakohast abi saada. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist
25. 2021. aastast integreeritakse teenuse saajate juhtumikorraldus ohvriabi juhtumikorraldusega
ning jätkatakse abi pakkumist ka lapsepõves seksuaalvägivalla ohvriks langenud täisealistele
tugigruppide kaudu.
200 Kuriteoohvri hüvitis (SKA)
Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri
ülalpeetavatele. Lisaks võimaldab ohvriabi seadus taotleda ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste
hüvitamist inimestele, kes on neid kulutusi faktiliselt kandnud. Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo
tagajärjel on ohvril tekkinud raske tervisekahjustus, vähemalt neli kuud kestev tervisehäire või kui
ohver on saanud kuriteo tagajärjel surma. Hüvitisele on õigus: Eesti kodanikul; inimesel, kes elab
Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või elamisõiguse või tähtajalise elamisloa või elamisõiguse
alusel; Euroopa Liidu kodanikul; vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa
konventsiooniga ühinenud riigi kodanikul; Eestis viibival rahvusvahelise kaitse saajal ja
inimkaubanduse ohvril või seksuaalselt väärkoheldud alaealisel, sõltumata sellest, kas tal on Eesti
Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Hüvitiste summad ning isikute ring, kellele hüvitised on
kättesaadavad, on jäänud ajale jalgu, mistõttu on plaanis analüüsida hüvitiste laiendamise
võimalusi.
201 Psühholoogilise abi teenus (SKA)
Sellise süüteo ohvril, mis ei ole vägivallakuritegu ohvriabi seaduse § 8 tähenduses, on õigus
vajaduse korral saada kuni ühe kuupalga alammäära ulatuses psühholoogilise abi kulu hüvitist.
Hüvitist on õigus saada ka mis tahes süüteo ohvri lapsel, vanemal ja vanavanemal ning muul
sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lõikes 7 nimetatud perekonnaliikmel, kui tema
toimetulekuvõime on ohvri suhtes toime pandud süüteo tõttu vähenenud. Hüvitist makstakse ühe
kuupalga alammäära ulatuses perekonnaliikme kohta, kuid kõige rohkem kolme kuupalga
alammäära ulatuses perekonna kohta. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb ohvriabi
seadusest. Psühholoogilise abi süsteemi ootavad lähiaastatel ees olulised arendustööd ohvrite
erivajadusi arvesse võtva nõustamiskompetentsi parandamiseks ning tagasiside kogumiseks.
Järgnevatel aastatel on oodata jätkuvalt klientide arvu kasvu seoses ohvriabini jõudvate
kannatanute arvu kasvuga ning seotud teenuste laienemisega (seksuaalvägivalla
kriisiabikeskused, lastemaja, uue ohvriabi seadusega kaasnev teenust saama õigustatud isikute
ringi laienemine).
202 Taastava õiguse teenus (SKA)
Teenuse raames korraldatakse kriminaalmenetluse seadustiku §-s 2032 sätestatud
lepitusmenetluse korraldamine ja kontrollitakse selle tulemusena sõlmitud kirjaliku kokkuleppe
tingimuste täitmist (teise astme kuritegude puhul). Prognoositav sihtrühma suurus
(lepitamiskatsete arv) programmiperioodil on 900 lepitust aastas. Teenuse osutamise õiguslik alus
tuleneb ohvriabi seadusest ja kriminaalmenetluse seadustikust. 2019. aastal viidi lepitusteenus
Eesti õiguse põhimõtetega paremasse kooskõlla ning uuendati koolitusmudelit. 2020. aastal
alustatati vabatahtlike vahendajate väljaõpet ning koolitajate koolitamist. Vabatahtlike abil
suurendatakse võimekust laste ja noortega seotud õigusrikkumiste ja konfliktide lahendamiseks.
273 Vägivallast loobumise toetamise teenus (SKA)
Rehabilitatsiooniprogrammi eesmärk on pakkuda lähisuhtes vägivalda kasutanud meestele
grupiteraapiat, mis võimaldab muuta oma käitumist ning ennetada vägivalla kordumist.
Programmide pakkumine on tagatud suuremates asulates eesti- ja venekeelsetes gruppides. Muu
hulgas antakse oskused, kuidas juhtida viha ja stressi ning arendada suhtlemisoskust. Samal ajal
tehakse ettevalmistusi katmata sihtrühmadele mõeldud programmi rakendamiseks Eestis. Norra
23
ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatud programmi „Kohalik
areng ja vaesuse vähendamine“ raames arendatakse ja katsetatakse aastatel 2020–2023
vägivalla toimepanijate sotsiaalprogrammi. Eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus
sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi. Teenuse sisuks on programmi valik, koolitamine,
teenuse pakkumine ja hindamine. 2020. aastal avas Sotsiaalkindlustusamet enamate klientideni
jõudmiseks ning tõhusamaks sekkumiseks vägivallast loobumise tugiliini, mis integreerib
sihtrühmale pakutavaid sekkumisi ning toetab koostööd ohvrite kaitseks ohvriabiga.
292 Ohvriabi baasteenus (SKA)
Ohvriabisse pöördunud või suunatud klientide arv oli 2019. aastal 4871. See tähendab, et kasv
võrreldes 2018. aastaga oli 26%. 80% pöördumistest oli seotud perevägivallaga. Vägivallatsejate
kodust eemaldamise katseprojekti raames toimus esmakordselt 24/7 kriisinõustamine
ohvriabitöötajate poolt. Kuna riigi pakutav kriisinõustamine on kõige stabiilsem, otsustati jätkata
kriisinõustamise pakkumisega ka peale katseprojekti lõppu. Kõik kuriteo- ja vägivallaohvrid
olenemata soost või vägivallaliigist saavad alates 2019. aastast vajaduse korral ööpäevaringset
nõustamist numbril 116 006. Seni oli selline telefoninõustamine olemas ainult naistele, kes on
vägivallaohvriks langenud. Oluline on luua tugiisikute süsteem, mis toetaks ohvriabitöötajaid.
Klientide arvu kasvu taustal saab esmasel nõustamisel suurema rolli kriisiabitelefon 116006, mille
kaudu saab vajaduse korral edasi suunata ohvriabitöötaja juurde, kelle roll on nõustada inimesi,
kes on motiveeritud kasutama rohkem abi või kelle puhul on tuvastatud suur kaitse- või
abivajadus. Raskemate lähisuhtevägivalla juhtumite puhul rakendatakse MARAC mudeli raames
võrgustikutööd, mille eesmärk on ohvri heaolu kasvatamise kõrval vähendada korduvat
ohvristumist ning säästa inimelusid. Olulist tähelepanu pööratakse ka ohvriabiteenuse
professionaalsuse kasvatamisele nii nõustamis- ja võrgustikutöö oskuste parandamise kui ka
supervisioonide ja kovisioonide süsteemi rakendamise kaudu.
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja
vaesuse vähendamine“ rahastatud projekti tulemusena arendatakse aastaks 2023 välja ohvriabi
vabatahtlike süsteemi, mille eesmärk on parandada ohvriabiteenuse kättesaadavust ja
mitmekesisust ning toetada individuaalset lähenemist.
294 Psühhosotsiaalse kriisiabi teenus (SKA)
Psühhosotsiaalse kriisiabi eesmärk on toetada inimeste, sh kriisi haldavate eesliiniasutuste
spetsialistide heaolu- ja turvatunnet ning ratsionaalset otsustamist ja käitumist õnnetustes ja
hädaolukordades (terrorism, koolitulistamine, ränk tulekahju, liiklusõnnetus vms) või nende järel.
Ohvriabi hakkab koordineerima psühhosotsiaalse kriisiabi osutamist multidistsiplinaarsete
meeskondade kaudu, kohe hinnatakse esmase kriisiabi vajadust ning koostöös kohaliku
omavalitsuse kriisikomisjonidega, vajaduse korral tehakse KOV-i lastekaitse- ja
sotsiaaltöötajatega koostööd ohvritele parima abi tagamiseks. Vajaduse korral kaasatakse vaimse
tervise spetsialiste, tervishoiuasutusi jm olulisi osapooli.
317 Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus (SKA)
Teenuse eesmärk on kaitsta naistevastase vägivalla ja perevägivalla ohvrite või selle ohus olevate
naiste ja nendega kaasas olevate laste elu ja tervist, toetada taastumist vägivallast ning
vähendada vägivalla jätkumise riski. Selleks pakutakse üle Eesti teenuseid peamiselt naiste
tugikeskuste kaudu, kus on tagatud turvaline keskkond, nõustamine ja ajutine majutus. Lisaks
pakutakse tugikeskustes naistele ja nende lastele esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist
nõustamist, vajaduse ja võimaluse korral pakutakse ka psühholoogilist nõustamist,
psühhoteraapiat ja juriidilist nõustamist. Tugikeskused on olemas igas maakonnas üle Eesti ning
alates 2019. aastast on teenuse kättesaadavus veelgi paranenud, avatud on kaks täiendavat
varjupaika Ida-Virumaal ja Harjumaal. Teenuse osutamise õiguslik alus tuleneb Istanbuli
24
konventsiooni artiklist 24. Norra vahendite toel arendatakse teenuse raames naiste tugikeskuse
teenust (koolitustegevused, töötajate tööalase heaolu parandamine, kvaliteedi hindamise
süsteemi loomine ja kvaliteedi hindamise alustamine). Samuti korraldab SKA teenuse raames
OASis ette nähtud naistevastase vägivalla ohvritega töötavate spetsialistide baaskoolitust.
Spetsiifiline lähenemine on teenuse raames prostitutsiooni kaasatud isikutele (alus CEDAW
konventsiooni artikkel 618), mis on samuti üks naistevastase vägivalla liike. Sellele sihtrühmale
tagatakse asjakohased nõustamisteenused, et aidata kaasa prostitutsiooniga tegelemise
lõpetamisele ning sellega seoses ka vägivallariski vähenemisele ja turvalisele taastumisele.
Lisaks eespool nimetatud teenustele toimub ka proaktiivne abivajajate otsimine ja abivõimaluste
pakkumine (nn väljatöö), toetatakse ka rehabiliteerivate ja tööturule naasmist toetavate
tegevustega.
318 Inimkaubandusohvrite tugiteenus (SKA)
Teenuse eesmärk on abistada ja toetada inimkaubanduse ohvriks langenuid ning ennetada
inimkaubandust. Tugiteenustena on kättesaadavad nõustamine nii telefoni teel kui
kontaktkohtumistena, samuti pakutakse majutust, toitlustust, tervishoiuteenuseid, materiaalset ja
psühholoogilist abi, tõlketeenust ning muid ohvri füüsiliseks ja psühhosotsiaalseks taastumiseks
vajalikke teenuseid. Ohvritele pakutavate teenuste õiguslikud alused tulenevad OAS-ist, ennetus-
ja teavitustegevuse puhul tulenevad alused inimkaubanduse direktiivi artiklist 18 ja
inimkaubandusvastase konventsiooni artiklist 5 (inimeste teadlikkuse suurendamine
inimkaubanduse ohvriks langemise ohu vähendamise eesmärgil). Sellest lähtuvalt teavitatakse
üldelanikkonda ja nõustatakse riskigruppe, kuidas välismaale turvaliselt tööle ja õppima minna,
hoiatada inimkaubanduse ohtude eest ning vajaduse korral kontakteeruda asjakohaste
asutustega abivajaja probleemi lahendamiseks. Teenuseid pakuvad Sotsiaalkindlustusamet ning
hankepartnerid.
Meede 1.3. Võrdse kohtlemise edendamine, võrdsete
võimaluste tagamine ja ligipääsetavuse suurendamine
Meetme eesmärk: inimeste teadlikkus võrdsest kohtlemisest on suurenenud, võrdse
kohtlemisega seotud õigused tõhustatud ja diskrimineerimine vähenenud.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Inimeste osakaal, kes tunnetavad, et Eesti
ühiskond on vähemusgruppide suhtes salliv, %*
Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise võrdõiguslikkuse
monitooring
* Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal.
Tegevus 1.3.1. Võrdse kohtlemise edendamine ja võrdsete võimaluste
tagamine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuse kaudu saavutada Sotsiaalministeerium.
Eestis lähtub võrdse kohtlemise alane tegevus eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab
isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse,
puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega
tegelevad ministeeriumid: Kultuuriministeerium tegeleb kultuurilise mitmekesisuse ja
25
rahvusvähemuste teemadega, Siseministeerium tegeleb kodakondsuse, rände ja usu teemadega,
Sotsiaalministeerium tegeleb üleüldise võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega, keskendudes
eraldi puudega inimeste, seksuaalvähemuste ja mitmekesisuse teemadele. Soolise
võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik jälgib võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist
ning nõustab diskrimineerimist kahtlustavate kaebuste puhul ja annab arvamusi võimaliku
diskrimineerimise aset leidmise kohta. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või
töövaidluskomisjon. Lepitusmenetluse korras lahendab diskrimineerimisvaidlusi õiguskantsler.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Mitmekesise töökoha märgise saanud
17
organisatsioonide arv suureneb suureneb suureneb suureneb
(2018. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
Inimeste osakaal, kes tunneksid end
mugavalt, töötades koos inimesega, kes
kuulub seksuaalvähemuste hulka*
Allikas: Sotsiaalministeerium
Inimeste osakaal, keda häiriks, kui kõrgel
poliitilisel ametikohal on inimene, kes kuulub
seksuaalvähemuste hulka*
Allikas: Sotsiaalministeerium
* Indikaator töötatakse välja soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgmise uuringu raames, eeldatavalt 2021. aastal.
58 Võrdse kohtlemise poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM)
Teenuse sisuks on võrdse kohtlemise poliitika väljatöötamine ja rakendamine, et tagada
vähemusgruppide võrdne kohtlemine ühiskonnas. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse
valdkonnapoliitiliste otsuste ettevalmistamist ja rakendamist ning EL-i otsustusprotsessis
osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist.
Perioodil 2020–2022 tegeletakse võrdse kohtlemisega seotud õiguste tõhustamisega ja
teadlikkuse suurendamisega võrdse kohtlemise põhimõttest. Eesmärk on vähendada
diskrimineerimist, suurendada sallivust erinevuste suhtes ja mitmekesisuse väärtustamist
ühiskonnas ning inimeste teadmisi oma õiguste kaitse võimalustest. Toimub võrdse kohtlemise
seaduse eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus.
Teavitustegevuste kaudu suurendatakse teadlikkust inimõigustest, võrdse kohtlemise
põhimõttest, ebavõrdse kohtlemise tagajärgedest, samuti mitmekesisuse väärtustamise ja
ligipääsetavuse parandamise vajalikkusest ja võimalustest. Ühiskonnas mitmekesisuse
väärtustamiseks ning sallivuse ja kaasatuse suurendamiseks tähistatakse mitmekesisuse päeva
ja toetatakse mitmekesise töökoha märgise mudeli rakendamist, mille raames pakutakse märgist
soovivatele organisatsioonidele koolitusi ja konsultatsioone, abi mitmekesisuse plaanide
koostamisel ning võrgustikutegevusi hea praktika vahetamiseks. Ligipääsetavuse nõukoguga
koostöös planeeritakse ja viiakse ellu tegevusi ligipääsetavuse parandamise vajaduse ja
võimaluste teadvustamiseks ühiskonnas ning siht- ja sidusgruppide tegevuste julgustamiseks ja
toetamiseks. Lisaks panustatakse Riigikantselei juurde loodud ligipääsetavuse rakkerühma
töösse ning kaupade ja teenuste ligipääsetavuse direktiivi riiklikku ülevõtmise protsessi.
Avaliku sektori institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks tegeletakse valdkondlike
andmekogumis- ja analüüsitegevustega ning suurendatakse poliitikakujundajate kompetentsi, et
arvestada oma tegevuses võrdse kohtlemise põhimõtetega. Tugevdatakse võrdse kohtlemise
küsimustega tegelevaid kodanikuühendusi ning luuakse asjaomaste riigiasutuste ja
kodanikuühenduste võrgustik, mis suurendab osapoolte võimet koguda ja analüüsida inimõigusi
puudutavat infot ning seeläbi parandada inimõiguste kaitset. Toetatakse vähemusgruppide
eneseesindamise võimalusi oma õiguste kaitsel. Parandatakse õigusabi kvaliteeti eeskätt
juristidele ja õigusspetsialistidele suunatud koolitustegevuste kaudu.
26
Programmi eelarve
27
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt
inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud
kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates
2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise
programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam
programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud,
kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa.
Hoolekandeprogrammi 2021. aasta teenuste olulisemad muudatused
2020. aasta jooksul lisandus tegevuse 1.1.2 alla kaks uut teenust: teenus nr 315 „Hingehoiuteenus
üldhoolekandeasutustes“ ja teenus nr 316 „Hingehoiutelefoni teenus“.
2020. aastal liideti uueks teenuseks nr 317 „Naistevastase perevägivalla ohvrite tugiteenus“
varasemad teenused nr 102 „Prostitutsiooni kaasatute nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenus“ ja
nr 197 „Naiste tugikeskuse teenus“. Teenuse eest vastutab jätkuvalt Sotsiaalkindlustusamet.
2020. aastal liideti uueks teenuseks nr 318 „Inimkaubandusohvrite tugiteenus“ varasemad
teenused nr 103 „Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise nõuandeliin“ ja nr 231
„Inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise teenus“. Teenuse eest vastutab jätkuvalt
Sotsiaalkindlustusamet.
Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete
muudatusi kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes.
28
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon. Hoolekandeprogrammi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala
asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine,
programmi elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava
vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine ning heaolu arengukava juhtkomisjoni
kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve
täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmi ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad
esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste
kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse
turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate
partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise
seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse
valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Hoolekande programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parandamiseks hüvitiste ja
toetuste maksmisele, mis koos sotsiaalteenustega moodustavad tervikliku
sotsiaalkaitsesüsteemi. Sotsiaalkaitsesüsteemi arendamisel tuleb nii teenuseid kui ka rahalisi
toetusi ja hüvitisi vaadata terviklikult.
Tööturuprogramm keskendub tööturuteenuste pakkumisele, mille eesmärk on tagada
inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse suundumine. Hoolekandeprogrammist
pakutavad teenused toetavad inimeste iseseisvat toimetulekut ja võimalusi suunduda
tööturule või püsida tööturul.
29
Soolise võrdõiguslikkuse programm tegeleb soolise võrdõiguslikkuse edendamisega kõigil
tasanditel, sealhulgas hoolduskoormuse küsimusega, toetades meeste ja naiste töödesse
stereotüüpse suhtumise muutmist.
Hoolekandeprogrammi seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020 käsitleb hoolduskoormuse teemasid ning alaealiste
vägivallaohvrite teenuseid.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 käsitleb kogukondade ja paikkondade
võimestamist ning rahvastiku tervise valdkonna arendamist toetavaid tegevusi, samuti
tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti parandavaid tegevusi, mis on otseselt seotud
inimeste iseseisva toimetuleku toetamisega, kogukonnapõhiste teenuste arendamisega ning
hoolduskoormuse leevendamisega.
Lõimuv Eesti 2020 keskendub kitsamalt kultuurilisele mitmekesisusele ning inimeste võrdsele
kohtlemisele olenemata rahvusest, etnilisusest ja rassist.
Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele,
sealhulgas puudega inimestele.
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 rõhutab vajadust parandada sotsiaalkaitse- ja
tervisevaldkonna integreeritust.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 seab muu hulgas eesmärgiks vägivallaohvrite
abistamise süsteemi (sh ohvriabi) arendamise, et tagada vägivallaohvritele nende vajadustest
lähtuv kaitse ja tugi.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 tegeleb muu hulgas tasakaalustatud kodakondsus-
ja rändepoliitikaga, kus on oluline roll ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja saajatele
osutatavatel sotsiaalteenustel.
Seirekorraldus
Hoolekandeprogrammi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–2023
juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava32 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete33 valdkondliku
komisjoni34 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks35.
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja
32
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
33
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
34
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
35
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
30
Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise
lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
31
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21
„Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“
Lisa 4
Tulemusvaldkond Heaolu (HE)
Tulemusvaldkonna Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus
eesmärk ning suurem sotsiaalne kaasatus
Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2016–20231
Programmi nimi Soolise võrdõiguslikkuse programm (HE04)
Naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed
Programmi eesmärk
õigused, kohustused, võimalused ja vastutus
Elluviimise periood 2021–2024
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
Kaasvastutajad
(SVVK), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)
Sissejuhatus
Soolise võrdõiguslikkuse programm on üks sotsiaalkaitse ja tööhõive tulemusvaldkondi ühendava
heaolu arengukava 2016–2023 eesmärkide saavutamisega seotud programmidest, mis panustab
otseselt arengukava neljanda alaeesmärgi saavutamisse.
Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja
vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Ühtlasi on see hüve, mis võimaldab meestel ja
naistel teostada end võrdselt hariduselus, tööl, pere- ja isiklikus elus ning teistel elualadel. Sooline
võrdõiguslikkus näitab riigi heaolu taset nii majanduslikus kui sotsiaalses mõttes. Sooliselt
kihistunud ühiskond, kus võim ja ressursid jagunevad kahe kõige suurema sotsiaalse grupi vahel
ebavõrdselt ning eri eluvaldkondades väärtustatakse naisi ja mehi erinevalt, on takistuseks nii
inimeste põhiõiguste realiseerimisele kui ka ühiskonna jätkusuutlikkusele. Sooline ebavõrdsus ja
kihistumine takistavad elanike elukvaliteedi paranemist, majandusliku ja sotsiaalse heaolu
suurenemist ja sotsiaalset sidusust.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab paralleelselt kahe teineteist täiendava strateegilise
lähenemisviisi – otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete
rakendamine ning soolõime, st soolise aspekti arvestamine iga valdkonna poliitikas – kasutamist.
Käesoleva programmi raames keskendutakse soolise võrdõiguslikkuse edendamise
erimeetmetele, mis hõlmavad muu hulgas ka soolõime rakendamist toetavaid tegevusi. Soolise
ebavõrdsuse vähendamiseks, selle taastekke tõkestamiseks ja soolise võrdsuse saavutamiseks
kõigis ühiskonnaelu valdkondades keskendutakse: 1) soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste
stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamisele, 2) soolise segregatsiooni vähendamisele
hariduses ja tööturul, 3) naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse toetamisele, sh soolise
palgalõhe vähendamisele, 4) soolise tasakaalu saavutamisele eri otsustustasanditel, 5) õiguste
kaitse tõhustamisele ning 6) soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku
institutsionaalse võimekuse toetamisele.
1
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
Heaolu arengukava 2016–2023
Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu
Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus
Alaeesmärk 1: Alaeesmärk 3:
Tööjõu nõudluse ja Alaeesmärk 2: Inimeste võimalused Alaeesmärk 4:
pakkumise vastavus Inimeste majanduslik iseseisvalt toime tulla, Naistel ja meestel on
tagab tööhõive kõrge toimetulek on kogukonnas elada ning võrdsed õigused,
taseme ning aktiveeriva, adekvaatse ühiskonnaelus osaleda kohustused, võimalused
kvaliteetsed ja jätkusuutliku on tänu efektiivsele ja vastutus kõigis
töötingimused sotsiaalkaitse toel õiguskaitsele ja ühiskonnaelu
toetavad pikaajalist paranenud kvaliteetsele kõrvalabile valdkondades
tööelus osalemist paranenud
Tabelis on kajastatud heaolu arengukava 2016–2023 neli alaeesmärki. Soolise võrdõiguslikkuse programm katab rohelisena
märgitud alaeesmärki.
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused,
kohustused, võimalused ja vastutus.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Matemaatika, teaduse ja tehnoloogia
eriala lõpetanud naiste arv tuhande 20– 14,1
14,2 14,5 14,8 15,1
29-aastase naise kohta2 (2018/2019. a)
Allikas: Statistikaamet
Nende elanike osakaal, kes peavad
soolist palgalõhet pigem suureks või 64%
74% - - -
väga suureks probleemiks, %3 (2016. a)
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring
Soolise võrdõiguslikkuse indeks4
59,8
Allikas: Euroopa Liidu soolise 61,7 - 63,3 -
(2019. a5)
võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)
2
Mõõdik võrdleb vaadeldud õppeaastal riiklikes või eraõppeasutustes kolmanda taseme hariduse omandanud naiste ehk kõrghariduse
esimese ja järgmiste astmete (ISCED 2011 tasemed 6–8) õppekava täitnud naiste arvu vastavas vanuses naiste aastakeskmise
rahvastiku andmetega
3
Mõõdik näitab palgalõhe temaatikast teadlike inimeste hoiakuid soolise palgalõhe tähtsustamisel.
4
Mõõdik näitab üldist soolise võrdsuse taset ühiskonnas. Soolise võrdõiguslikkuse indeks mõõdab sugude võrdsust järgmistes
valdkondades: töö, raha, teadmised, aeg, võim ja tervis.
5
Tegemist on 2019. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2017. aasta andmetel.
2
Olukorra lühianalüüs
Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis-kultuuriliselt
väljakujunenud soosüsteem mõjutavad inimeste valikuid ning soodustavad naiste ja meeste
sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust, sh soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes
valikutes, palgalõhet, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdset jaotust, soolist
vägivalda, samuti mõjutavad tervisekäitumist, tervist ja eluiga. Inimese identiteet, väärtused,
tõekspidamised, hoiakud ja arusaamad ühiskonna sotsiaalsest toimimisest, sh soorollidest,
kujunevad välja hariduse ja kasvatuse käigus. Seetõttu on soolist ebavõrdsust süvendavate
sooliste stereotüüpide taastootmisel ja levitamisel, kuid ka leviku tõkestamisel võtmeroll haridusel
ja meedial.
On tehtud mitmeid uuringuid soolist võrdõiguslikkust puudutavate hoiakute ja teadmiste
väljaselgitamiseks õpetajate, üliõpilaste ja koolilaste seas ning nimetatud uuringute tulemusi
on kasutatud tegevõpetajatele, õppejõududele, üliõpilastele, kooliõpilastele ja lapsevanematele
suunatud tegevusteks, sh koolituste ja õppematerjalide väljatöötamiseks. Tagasiside nendele
tegevustele on olnud positiivne ning näidanud, et üldiselt on olemas tahe soolist võrdõiguslikkust
edendada, aga teadmisi, kuidas seda teha, on vähe. Heaolu arengukava näeb ette soolise
võrdõiguslikkuse põhimõtte ja sellekohaste teadmiste lõimimise kõigi tasandite õppekavadesse ja
-materjalidesse, samuti haridustöötajate soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse
suurendamise.
Aegunud soolised stereotüübid mõjutavad pahatihti noorte naiste ja meeste
haridusvalikuid. Näiteks, naised õpivad rohkem sotsiaal- ja humanitaarerialasid ning mehed info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialasid. Majanduse, tehnika ja tööturu arengut silmas
pidades on selge, et taolised väga erinevad valikud toovad jätkuvalt ka tulevikus kaasa erinevuse
naiste ja meeste tööalastes võimalustes. Eesmärgiga vähendada segregatsiooni on varem
korraldatud nn karjääripäevi, kus poistele ja tüdrukutele tutvustati nende soole pigem
ebatraditsioonilisi erialasid. Võrdse palga päeva raames on koolinoortele korraldatud
kirjanduskonkursse soolise võrdõiguslikkuse teemal.
Sooline ebavõrdsus tööturul avaldub nii naiste ja meeste erinevates hõivenäitajates ja töötasus
kui ka kohati väga erinevas hõivatuses tegevus- ja ametialati, mis peegeldab segregatsiooni
haridusvalikutes.
Meestega võrreldes on naiste tööhõive määr Eestis madalam. Naiste tööhõive määr oli
2019. aastal 76,2%, samas kui meeste oma oli 83,6%. Sooline hõivelõhe ehk erinevus naiste ja
meeste hõivenäitajates on suurim väikelastega vanemate seas. Alla 3-aastase lapsega naiste
tööhõive määr oli 2019. aastal 30,5%, taoliste meeste tööhõive määr 94,7%.
Naised on ülekaalus tegevusaladel, mis on ühiskonna toimimiseks küll olulised, kuid mis ei ole
väga kõrgelt väärtustatud (sh tasustatud), nt sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Samas õpivad ja
töötavad mehed rohkem suure kasvupotentsiaaliga ja paremini tasustatud valdkondades, nt info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia alad. Naised ja mehed töötavad ka erinevatel ametikohtadel.
2019. aasta andmeid arvestades peaks üle kolmandiku mehi või naisi vahetama ametikohta ja
tegevusala selleks, et taoline tööturu sooline segregatsioon kaoks. Kuigi ametialane sooline
segregatsioon on viimase kümnendi jooksul mõnevõrra vähenenud, oli see 2019. aastal jätkuvalt
34,55%. Juhtivtöötajate seas on mehi endiselt märkimisväärselt rohkem kui naisi – 64%.
Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on võrreldes kümne aasta taguse ajaga suurenenud,
ulatudes 2019. aastal 36,95%-ni. Naiste palgad on Eestis meestega võrreldes keskmiselt
oluliselt madalamad. Statistikaameti andmetel oli sooline palgalõhe Eestis 2018. aastal 18% ja
2019. aastal 17,1%. Vaatamata mõningasele vähenemisele võrreldes 2017. aastaga on sooline
3
palgalõhe Eestis endiselt oluliselt suurem kui teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, olles Eurostati
2018. aasta andmetel 21,8%6.
Sooline ebavõrdsus tööturul ja -elus süvendab naiste ja meeste ebavõrdsust ka teistes
eluvaldkondades. Kui palgalõhe iseloomustab soolist ebavõrdsust praeguse hetke seisuga, siis
varade lõhe kajastab pikema aja jooksul tekkinud ebavõrdsust. 2019. aastal avaldatud
uurimistööst selgus, et Eesti meestel on vara keskmiselt 45% rohkem kui naistel. Kui keskmine
varade lõhe tuleneb suurest varade ebavõrdsusest kõige rikkamate meeste ja naiste seas, siis
abielus paaride seas on sooline varade lõhe peaaegu kogu jaotuse ulatuses tugevalt meeste
kasuks7.
Soolist ebavõrdsust ühiskonnas peegeldab ka otsustustasand, näiteks naiste ja meeste
ebavõrdne esindatus poliitikas ning muudel avaliku ja erasektori otsustustasanditel. 2020. aasta
lõpu seisuga oli Riigikogu liikmete seas 73 meest ja 28 naist ning Vabariigi Valitsuse koosseisus
koos peaministriga 13 meest ja 2 naist.
Naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse ei ole Eestis siiani olnud
piisavalt tõhus. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse jõustumine 2004. aastal oli oluline
edasiminek, et tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev naiste ja meeste võrdne
kohtlemine, kuid on jäänud praktikas poolikuks. Eri valdkondade institutsioonidel on piiratud
arusaam soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest ning oma rollist ja
kohustustest soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Praxise 2015. aastal tööandjate seas tehtud
uuring näitas, et tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest
tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist alati oluliseks.8 Sellest lähtuvalt näeb heaolu
arengukava ette meetmeid, mis on seotud tööandjate teadlikkuse suurendamisega ja seaduse
rakendamise tõhustamisega.
Riigi kui terviku suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega nii ministeeriumide kui kohalike
omavalitsuste tasandil süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on vähene ja ebaühtlane – puudub
ühtne soolõime rakendamise süsteem ja tõhus kontrollimehhanism soolise võrdõiguslikkuse
edendamise nõuete täitmise ning soolise mõju hindamise kvaliteedi üle. Heaolu arengukava näeb
ette meetmed sootundliku ja teadmistepõhise poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks kõigis
valdkondades.
Olulisemad töös olevad tegevused
Soolise palgalõhe vähendamiseks soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel
kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu. RITA programmi
toetusel tehakse laiapõhjaline uuring, mille eesmärk on vähendada soolise palgalõhe
selgitamata osa ning luua väikese halduskoormusega palgalõhe arvutamise andmestik ja
metoodika.
Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks tehakse osaliselt RITA
programmist toetatav rakenduslik uuring, mille eesmärk on töötada välja ja katsetada erinevaid
nügimisi, et suurendada tüdrukute ja naiste osakaalu IKT erialadel hariduses ja tööturul,
6
Statistikaameti ja Eurostati metoodikad soolise palgalõhe arvutamisel erinevad. Meeste ja naiste palgalõhes, mida avaldab Eurostat,
ei ole arvestatud alla kümne töötajaga ettevõtete ja asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning
avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid. Samas võimaldavad Eurostati andmed võrrelda Eesti olukorda
teiste ELi liikmesriikidega.
7
Eesti Panga Toimetised 4/2019 „Millega selgitada naiste ja meeste varalist ebavõrdsust? Administratiivandmetel põhinev analüüs”
https://www.eestipank.ee/publikatsioon/toimetised/2019/42019-jaanika-merikull-merike-kukk-tairi-room-millega-selgitada-naiste-ja-
meeste-varalist
8
Uuring „Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamine Eesti tööandjate seas“ http://www.praxis.ee/tood/vordoiguslikkuse-seaduse-
rakendamine/
4
samuti rakenduslik uuring, mille käigus töötatakse välja ja testitakse nügimise põhimõttel
sekkumised tööandjatele ning noorte valikuid mõjutavatele ja toetavatele haridustöötajatele.
Eraldi pööratakse tähelepanu soolist võrdõiguslikkust puudutava teadlikkuse ning soolise
võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele noorte ja kohaliku omavalitsuse
poliitikakujundajate ning otsustajate seas.
Viiakse ellu tegevusi, et toetada soopõhise statistika ja andmete kättesaadavust kõigi
ministeeriumide vastutusvaldkondades, avaldatakse artiklikogumik „Teel tasakaalustatud
ühiskonda III“ ning tehakse soolise võrdõiguslikkuse monitooring. Norra ja Euroopa
Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ raames arendatakse välja soolise võrdõiguslikkuse virtuaalne
kompetentsikeskus (võrdsuskeskus), mis ühendab endas soolise võrdõiguslikkuse alast
statistikat, uuringuid, koolitusmaterjale jm. Soodustatakse ja toetatakse Euroopa Liidu
ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondidest rahastatavate tegevuste puhul soolise võrdõiguslikkuse
ja võrdse kohtlemise, sh ligipääsetavuse, põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel,
rakendamisel, seires ja hindamisel.
Meede 1.1. Meeste ja naiste võrdse majandusliku
sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine
kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel
Meetme eesmärk: Naiste ja meeste sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamine, sh
haridusvalikute ja tööturu soolise segregatsiooni, soolise palgalõhe ning tasustamata kodutööde
ja hoolduskoormuse sooliselt ebavõrdse jaotuse vähendamise kaudu.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi
alavaldkond „raha“9 70,0
67,9 - 68,3 -
Allikas: Euroopa Liidu soolise (2020. a10)
võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi
alavaldkond „töö“11 72,1
73,5 - 73,9 -
Allikas: Euroopa Liidu soolise (2020 a12)
võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)
Soolise võrdõiguslikkuse indeksi
alavaldkond „võim“13 36,1
37,7 - 40,8 -
Allikas: Euroopa Liidu soolise (2020. a14)
võrdõiguslikkuse indeks (EIGE)
9
Raha alavaldkonnaga hinnatakse soolist ebavõrdsust rahaliste vahendite jaotumisel ning naiste ja meeste majanduslikku olukorda.
Soolisi erinevusi mõõdetakse sissetulekute ja vaesusriski kaudu.
10
Tegemist on 2020. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2018. aasta andmetel.
11
Töö alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste võrdset juurdepääsu tööturule ning sobivatele töötingimustele. Soolisi erinevusi
mõõdetakse tööturul osalemise, tööelu kestuse, tegevusalade valiku, tööaja paindlikkuse, tööalasele koolitusele juurdepääsu ning
töötervishoiuga seotud riskide kaudu.
12
Tegemist on 2020. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2018. aasta andmetel.
13
Võimu alavaldkonnaga hinnatakse naiste ja meeste esindatust poliitilistel ja majanduslikel võimupositsioonidel. Seda mõõdetakse
meeste ja naiste esindatuse kaudu valitsuses, parlamendis, kohalikus omavalitsuses, äriühingu nõukogus ja juhatuses ning keskpanga
otsustuskogus.
14
Tegemist on 2020. aastal avaldatud soolise võrdõiguslikkuse indeksi näitajaga, mis põhineb valdavalt 2018. aasta andmetel.
5
Tegevus 1.1.1. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Oodatav tulemus
Sooline võrdõiguslikkus tähendab meeste ja naiste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja
vastutust kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on
toetada inimkapitali arengut ning majanduse, konkurentsivõime ja heaolu kasvu Eestis, kasutades
ühiskonna arengu huvides võrdselt meeste ja naiste teadmisi, oskusi ja võimeid ning suurendades
soolist võrdsust.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamine eeldab paralleelselt kahe teineteist täiendava strateegilise
lähenemisviisi – otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete
rakendamine ning soolõime, st soolise aspekti arvestamine iga valdkonna poliitikas – kasutamist.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus on kõigil riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel,
haridus- ja teadusinstitutsioonidel ning tööandjatel. Samas on ühiskonnas soolise võrdsuse
saavutamise eelduseks ka laiem ühiskondlik arusaamine ja pühendumus soolise võrdõiguslikkuse
põhimõtetele ning nende üleüldine väärtustamine. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika kujundamise
eest vastutab Sotsiaalministeerium.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on kujundatud
ja elluviimine korraldatud jah jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
Nende naiste ja meeste mees pere 46%
40% - - -
osakaal, kelle arvates mees peamine toitja (2016. a)
peaks olema pere peamine
toitja, naine peamine koduste naine peamine
28%
tööde eest vastutaja, %15 koduste tööde 24% - - -
(2016. a)
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse eest vastutaja
monitooring
mehed saavad
Nende 15–19-aastaste naiste ja hooldamisega
meeste osakaal, kelle arvates seotud 66%
74% - - -
mehed saavad hooldamisega töökohtadel sama (2016. a)
seotud töökohtadel sama hästi hästi hakkama kui
hakkama kui naised ning naised
naised saavad tehnilisi oskusi naised saavad
nõudvatel töökohtadel sama tehnilisi oskusi
hästi hakkama kui mehed, %16 nõudvatel 58%
67% - - -
Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse töökohtadel sama (2016. a)
monitooring hästi hakkama kui
mehed
59 Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (SoM)
Perioodil 2021–2024 viiakse ellu teavitus- ja analüüsitegevusi eesmärgiga suurendada teadlikkust
soolisest palgalõhest, selle põhjustest ja mõjudest. Soodustatakse läbipaistvate ning objektiivsetel
kriteeriumidel põhinevate töö hindamise ja palgasüsteemide kasutuselevõttu. Korraldatakse
teavitustegevusi tööandjate soolise võrdõiguslikkuse edendamise teadlikkuse suurendamiseks.
RITA programmi tegevuse 1 (valdkondliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, toetab Euroopa
Regionaalarengu Fond) viiakse lõpule laiapõhjaline uuring, mille eesmärk on vähendada soolise
palgalõhe selgitamata osa ning luua väikese halduskoormusega palgalõhe arvutamise andmestik
15
Näitab naiste ja meeste igapäevaeluga seotud soostereotüüpide levikut ning nende muutust ühiskonnas.
16
Näitab noorte soostereotüüpseid hoiakuid meeste ja naiste tööde kohta ning nende hoiakute muutust ühiskonnas.
6
ja metoodika. Valmistatakse ette ja esitatakse Vabariigi Valitsusele analüüs ja ettepanekud naiste
ja meeste palgalõhe vähendamiseks.
Stereotüüpsete hoiakute ja segregatsiooni vähendamiseks viiakse lõpule rakenduslik uuring, mille
eesmärk on töötada välja ja katsetada erinevaid nügimisi, et suurendada tüdrukute ja naiste
osakaalu IKT erialadel hariduses ja tööturul (projekti toetatakse osaliselt RITA programmi
tegevusest 2 (teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine, rahastab Euroopa
Regionaalarengu Fond). Samuti tehakse rakenduslik uuring, mille käigus töötatakse välja
nügimise põhimõttel sekkumised tööandjatele ning noorte valikuid mõjutavatele ja toetavatele
haridustöötajatele, et vähendada soolistest stereotüüpidest kantud tegutsemist, soopõhist
diskrimineerimist ja soolist segregatsiooni. Projekti toetatakse osaliselt RITA programmi
tegevusest 2 (teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine, rahastab Euroopa
Regionaalarengu Fond). Soolise segregatsiooni vähendamiseks haridusvalikutes ja tööturul
loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (nn STEM) ning hariduse, tervishoiu ja
hoolekande (nn EHW) valdkondades toetatakse 2021-2027 perioodi struktuurivahenditest
haridusasutuste, personaliotsingufirmade ja tööandjate teadmispõhiseid ühistegevusi, tõstetakse
ühiskonna ja spetsiifiliste siht- ning sidusrühmade soolise võrdõiguslikkuse alast teadlikkust ning
töötatakse välja sooliste stereotüüpide leviku ja segregatsiooni vähenemist toetavad tööriistad.
Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste juhtorganites naiste osakaalu järkjärguliseks
suurendamiseks tehakse muu hulgas isikute pädevust väärtustavaid ja valikuprotsesside
läbipaistvust suurendavaid tegevusi. Rakendatakse teavitusmeetmeid, et toetada Riigikogu,
kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel valimisnimekirjades nn tõmblukumeetodi
rakendamist.
Viiakse ellu teavitustegevusi, et suurendada ühiskonna teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest.
Eraldi pööratakse tähelepanu soolisest võrdõiguslikkusest teadlikkuse suurendamisele ja soolise
võrdõiguslikkuse edendamise valmiduse suurendamisele noorte ning kohaliku omavalitsuse
poliitikakujundajate ja otsustajate seas. Soodustatakse ka teadlikkuse kasvu ja ühiskondlikke
arutelusid tehnoloogia, sh digitehnoloogia arengu mõjust naistele ja meestele ning soolisele
võrdõiguslikkusele.
Eri siht- ja sidusrühmade teadlikkuse parandamiseks ja toetamiseks soolisest võrdõiguslikkusest
ja selle edendamisest arendatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)
finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ raames välja soolise
võrdõiguslikkuse virtuaalne kompetentsikeskus (võrdsuskeskus), mis ühendab endas soolist
võrdõiguslikkust puudutavat teavet, sh uuringuid ja koolitusmaterjale.
Tehakse tegevusi, et kujundada poliitikat vajaliku soopõhise statistika ja andmete kättesaadavuse
tagamiseks kõigi ministeeriumide vastutusvaldkondades. 2021. aastal avaldatakse ülevaatlik
artiklikogumik „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“ ja tehakse elanikkonnauuring „Soolise
võrdõiguslikkuse monitooring 2021“.
Jätkub soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kui soolise võrdõiguslikkuse küsimustes Vabariigi
Valitsusele nõuandva kogu töö toetamine.
308 Poliitikarakendamise toetamine ÜKP fondide meetmetes (SoM)
Soodustatakse ja toetatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondidest rahastatavate
tegevuste puhul soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sealhulgas ligipääsetavuse
põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel.
7
Tegevus 1.1.2. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku
institutsioon
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuse kaudu saavutada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse
kohtlemise voliniku kantselei.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on iseseisvalt tegutsev soolise
võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) ja võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) nõuete täitmist jälgiv
ning muid seadusega talle pandud ülesandeid täitev sõltumatu ja erapooletu asjatundja. Volinikku
teenindab kantselei.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Nende elanike osakaal, kes pöörduksid
ebavõrdse kohtlemise kogemise korral
28%
võrdõigusvoliniku poole, % 44% - - -
(2016. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium, soolise
võrdõiguslikkuse monitooring
36 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste alane kaitse ja edendamine (SVVK)
Teenuse sisuks on soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate
õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite kohta,
seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine.
Kantselei osales aastatel 2018–2019 Euroopa Komisjoni kaasrahastatavas ristmeediaprojektis
BREAK koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Rahvusringhäälingu ja SA Innovega. Projekti eesmärk oli
suurendada avalikkuse õigusalast teadlikkust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning võrdse
kohtlemise valdkonnas. Alates 2019. aasta II poolest eraldati SVVK-le lisavahendid, et tegutseda
Euroopa Liidu liikmesriikide koostöö kontaktpunktina Euroopa Liidu ja Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikest töötajate ning nende pereliikmete vaba liikumise õiguse
teostamise toetamiseks.
8
Programmi eelarve
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade
ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on
programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala
tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskus.
Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti
kajastatakse programmide üleselt ka tulud, kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa.
9
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–
2023 juhtkomisjon. Soolise võrdõiguslikkuse programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi
sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise
eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava
vahelise sidususe tagamine ning infovahetuse korraldamine ja heaolu arengukava juhtkomisjoni
kaasamine.
Juhtkomisjoni teenindab tehniliselt Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril heaolu arengukava juhtkomisjonile
arutamiseks. Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia
koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve
eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi kodulehel.
Programmi kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist
ning pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve
täiendavalt liigendanud. Sotsiaalministeerium avalikustab programmi ministeeriumi kodulehel.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–
2023 juhtkomisjon. Valdkondliku komisjoni tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad
esindajad kõikidest ministeeriumitest. Lisaks kutsutakse juhtkomitee töös osalema üleriigiliste
kohaliku omavalitsuse üksuste liitude esindajad, sotsiaalpartnerite esindajad ning sotsiaalse
turvalisuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas tegutsevate olulisemate
partnerite esindajad. Vajaduse korral moodustatakse programmide koostamiseks ja elluviimise
seiramiseks vastava programmi töörühm. Juhtkomitee täpsed ülesanded ja liikmed kinnitatakse
valdkonna eest vastutava(te) ministri(te) käskkirjaga.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 teiste programmidega:
Tööturuprogramm keskendub tööturupoliitika kujundamisele ja tööturuteenuste
pakkumisele, mille eesmärk on tagada inimeste aktiivsus ühiskonnas ja tööhõivesse
suundumine. Need omakorda on tihedalt seotud käesoleva programmi eesmärkidega
vähendada soolist segregatsiooni tööturul, toetada naiste ja meeste majanduslikku
sõltumatust ning vähendada soolist palgalõhet.
Sotsiaalkindlustuse programm keskendub inimeste toimetuleku parendamiseks hüvitiste ja
toetuste maksmisele ning muu materiaalse abi andmisele. Hüvitised, mis on seotud
sissetulekuga, on väga otseselt mõjutatud ka palgalõhest, nt pensionite kontekstis. Toetuste
10
ja hüvitiste skeemide väljatöötamisel ja arendamisel on väga oluline arvestada, kuidas need
mõjutavad nii naisi kui mehi ning kuidas need tagavad neile võrdsed võimalused.
Hoolekandeprogramm käsitleb muu hulgas ka hoolduskoormust, vägivalla vähendamise
poliitika kujundamist ning ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuse osutamist, samuti
võrdse kohtlemisega seotud tegevusi, mis on kõik väga tihedalt seotud sooliste
stereotüüpidega.
Soolise võrdõiguslikkuse programmi seos teiste arengukavadega:
Laste ja perede arengukava 2012–2020 üks eesmärk on luua meestele ja naistele võrdsed
võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks.
Elukestva õppe strateegia 2020 keskmes on võrdse ligipääsu tagamine haridusele ja soolise
tasakaalu tagamine elukestvas õppes osalemiseks. Samuti pöörab elukestva õppe strateegia
tähelepanu õpetajate soolise struktuuri parandamisele. Sooliste stereotüüpide mõju
vähendamine hariduskäsitluses tagab nii meestele kui naistele paremad võimalused
eneseteostuseks.
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärk on aidata kaasa meeste ja naiste
eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemisele, käsitledes muu hulgas ka tervislike eluviiside
teemasid. Stereotüüpsed arusaamad naiste ja meeste rollist ühiskonnas ning ajaloolis-
kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem kujundavad inimeste suhtumist ka tervisesse ning
põhjustavad naiste ja meeste erinevat tervisekäitumist, selle kaudu ka tervist ja eluiga.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 keskendub isikutevahelisele vägivallale, sh
perevägivallale (lähisuhtevägivallale), seksuaalvägivallale ja inimkaubandusele. Kuigi
vägivalla ohvriks võivad sattuda inimesed sotsiaalsest ja kultuurilisest taustast, vanusest ja
soost hoolimata, tuleb tõdeda, et registreeritud perevägivallakuritegude puhul on suur osa
ohvritest naised ning perevägivalla, seksuaalvägivalla ja inimkaubanduse korral on naistele
osaks saanud vägivald sageli raskem ja selle tagajärjed rängemad. Seetõttu pööratakse
vägivalla ennetamise strateegias olulist tähelepanu naistevastasele vägivallale.
Seirekorraldus
Soolise võrdõiguslikkuse programmi elluviimist ja seiret koordineerib heaolu arengukava 2016–
2023 juhtkomisjon, mille ülesanded on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava17 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete18 valdkondliku
komisjoni19 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks20.
17
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
18
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
19
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
20
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
11
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Rahandusministeeriumile ja
Riigikontrollile riigi majandusaasta koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise
lähtedokumendina igal aastal hiljemalt 31. maiks. Samal ajal avaldatakse aruanne
Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
12
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21
„Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“
Lisa 5
Tulemusvaldkond Heaolu (HE)
Tulemusvaldkonna Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja
eesmärk elukvaliteet on paranenud
Laste ja perede arengukava 2012–2020 (LPA)1
Valdkonna arengukava
Heaolu arengukava 2016–20232
Programmi nimi Laste ja perede programm (HE05)
Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi
Programmi eesmärk
parandamine, soodustades seeläbi laste sünde
Elluviimise periood 2021–2024
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise Arengu Instituut (TAI)
Sissejuhatus
Perepoliitika tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud laste ja perede
arengukava 2012–2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programm keskendub laste
ja perede heaolu suurendavate meetmete kättesaadavuse, kvaliteedi ja adekvaatsuse
tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et tagada laste õigused ja heaolu,
toetada perede igapäevast toimetulekut ning luua eeldused ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks
ja elanikkonna kestmiseks.
Lapse õiguste ja heaolu tagamine on valdkondadeülene ülesanne. Tulenevalt
lastekaitseseadusest on ministeeriumidel, riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ja kolmandatel
osapooltel (sh eraisikutel) kohustus oma tegevustega silmas pidada nende mõju lastele ning
hoiduda lastele kahjulikult mõjuvatest tegevustest.
1
Laste ja perede arengukava http://sm.ee/et/laste-ja-perede-arengukava-2012-2020
2
Heaolu arengukava 2016–2023 http://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
1
Laste ja perede arengukava 2012–2020
Laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine, soodustades seeläbi laste sünde
Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk Strateegiline eesmärk
2: 3: 4: 5:
Strateegiline eesmärk
1: Eesti on positiivset Lapse õigused on Eestis on perede Meestel ja naistel on
vanemlust toetav riik, tagatud ja loodud on adekvaatset võrdsed võimalused
Eesti laste- ja
kus pakutakse toimiv majanduslikku töö-, pere- ja eraelu
perepoliitika on
vajalikku tuge laste lastekaitsesüsteem, toimetulekut toetav ühitamiseks, et
teadmistepõhine ja
kasvatamisel ja et väärtustada kombineeritud soodustada
ühtne, et toetada
vanemaks olemisel, ühiskonnas iga last ja toetuste ja teenuste kvaliteetset ja iga
ühiskonna
et parandada laste tema arengut ning süsteem, et pakkuda pereliikme
jätkusuutlikkust
elukvaliteeti ja heaolu toetavat perele püsivat vajadustele vastavat
tulevikuväljavaateid turvalist keskkonda kindlustunnet igapäevaelu
Alates 2021. aastast on perepoliitika tulemusvaldkond liidetud heaolu tulemusvaldkonna alla, mistõttu on laste ja perede programmi
strateegilised eesmärgid seostatavad heaolu arengukavaga 2016–2023.
Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
Programmi eesmärk: laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine,
soodustades seeläbi laste sünde
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Soovitud laste arv ja naistel
soovitud ja soovitud ja soovitud ja soovitud ja
tegelik laste arv3 0,88 ja
tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste tegeliku laste
Allikad: Special meestel
arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus arvu erinevus
Eurobarometer, Euroopa 1,55
väheneb väheneb väheneb väheneb
Komisjon (2011. a)
Osakaal lastest (4.–11.
klass), kes on eluga
jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale
üldiselt rahul 82%
tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või
Allikas: Lapse õiguste ja (2018. a)
tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb
vanemluse uuring 2018,
Praxis
0–2-aastaste lastega 20–
49-aastaste meeste ja
naiste tööhõivemäära 64,2 pp
60 pp 59 pp 58 pp 57 pp
erinevus ehk hõivelõhe (2019. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti
tööjõu-uuring
Olukorra lühianalüüs
Lapsepõlv, pereloomis- ja lastekasvatamisaeg moodustavad suure osa inimese elust. Seetõttu
mõjutavad riigi perepoliitilised valikud väga suurt hulka Eestis elavaid inimesi ja olulisi etappe
3
Mõõdik näitab vahet küsitlusuuringu kaudu mõõdetava soovitud ja registriandmetel põhineva tegeliku laste arvu vahel. Regulaarselt
avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal, et koostöös statistikaametiga töötada välja näitaja metoodika
ja regulaarne andmeallikas.
2
igaühe elust. Laste- ja perepoliitika hõlmab tegevusi laste õiguste ja kaitse tagamiseks, perede
majandusliku ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks ning sündide soodustamiseks.
Valdkonna peamine eesmärk on väärtustada ja tagada iga lapse heaolu vananeva rahvastikuga
ühiskonnas, kus 0–17-aastaste laste arv ja osakaal rahvastikus väheneb. Statistikaameti
andmetel elas 2020. aasta alguses Eestis 257 044 alla 18-aastast last, mis moodustas kogu
elanikkonnast 19%. 2000. aasta algusega võrreldes on alaealiste laste arv vähenenud enam kui
55 300 võrra ja osakaal elanikkonnas vähenenud 3 protsendipunkti (alaealiste osakaal
elanikkonnas oli 2000. aasta alguse seisuga 22%).
Statistikaameti andmetel registreeriti 2019. aastal Eestis 14 099 elussündi ja 15 401 surma ehk
aasta jooksul suri 1302 inimest enam kui sündis ning loomulik iive oli seega negatiivne.
2019. aastal sündis 268 last vähem kui 2018. aastal. Rahvastiku vananemine on toonud kaasa
suurenenud surmade arvu, mis hoiab loomulikku iivet jätkuvalt negatiivsena. 2018. aasta sündide
arv lõpetas pärast majanduskriisi alguse saanud sündide vähenemise jada ja seda peamiselt just
kolmanda lapse sündide arvu suurenemise tõttu – kolmandaid lapsi sündis 2018. aastal kokku
2818, ca 23% rohkem kui varasemal aastal. Kuid 2019. aastal sündide arv vähenes taas
(268 lapse võrra). Kolmandaid lapsi sündis 2019. aastal 2773 (45 lapse võrra vähem kui 2018.
aastal).
Kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 30–34-aastaste seas algas
kasv juba aastast 2015. Põhjuseks on tõenäoliselt ka riigi majanduslik stabiilsus, kuna laste arv
peredes suurenes ka eelmise majanduskasvu ajal. Viimase 20 aasta jooksul sündis kõige rohkem
lapsi 2008. aastal (16 028 sündi aastas) ja kõige vähem 1998. aastal (12 167).
Kui rahvastikutaasteks vajalik tase on ca 2,1 last naise kohta, siis 2019. aastal oli sündimuskordaja
1,66. Viimasel viiel aastatel on sündimuskordaja olnud üldiselt tõusutrendis ning läheneb
iseseisvusaja kõrgema taastetasemeni, milleks oli 2010. aastal 1,72. Eesti puhul on kaks kõige
olulisemat tegurit, mis mõjutavad aastapõhiseid sündide arve eelseisval 15–20 aastal, sünnitusea
jätkuv tõus ja pereloomeeas rahvastiku suuruse vähenemine.4 2016. aastal ületas Eesti naiste
keskmine lapsesaamise vanus esimest korda 30. eluaasta piiri ning jätkas kasvu 2019. aastal
(ema keskmine vanus lapse sünnil oli 30,62 aastat).
Sündide üldise võimaliku saavutatava taseme määrab tänapäeva ühiskonnas soovitud laste arv.
Perepoliitika olulist rolli sündimuse suurendamises nähakse sobiva, st lapse kasvatamist toetava
keskkonna loojana, mis aitab seeläbi realiseerida soovitud laste sündi. 2011. aasta
Eurobaromeetri tulemuse kohaselt soovivad Eesti naised endale keskmiselt 2,46 last ning mehed
2,42 last. Tegelik laste arv oli samal ajal 1,58 last naistel ja 1,27 last meestel. Võrreldes
varasemate andmetega ei ole Eesti elanike hinnangud soovitud laste arvu kohta muutunud.
Uuemaid andmeid soovitud ja tegeliku laste arvu kohta pole, mistõttu on vaja näitaja järjepidevaks
avaldamiseks, aga ka sündimust soodustava poliitika tõenduspõhiseks arendamiseks teha
perioodilisi küsitlusuuringuid.
Laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaateid mõjutab olulisel määral perede
materiaalne kindlustatus. 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr on majanduskriisi järel
näidanud vähenemise trendi ning 2019. aastal oli laste absoluutse vaesuse määr 2,5% (2018. a
1,6%). Võrreldes teiste lastega leibkondadega on vaesusrisk suurem ühe täiskasvanuga lastega
leibkondades, kellest 5,3% elasid absoluutses vaesuses. Kui aastal 2014 oli ka vähemalt kolme
lapsega paaride absoluutse vaesuse määr leibkonniti tunduvalt suurem, siis aastaks 2017 oli see
4
Puur, A., Põldma, A. (2014). Eesti sündimusareng ja sündimuse mõjutamise võimalused: lühianalüüs. Tallinna Ülikooli Eesti
Demograafia Instituut. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Lapsed_ja_pered/Perehuvitised/puur_poldma_sundimus_ja_selle_mojutamise_voimalused_28022014.pdf
3
langenud kõikide lastega leibkondadega võrreldes sarnasele tasemele ning oli kõikide lastega
leibkondadega võrreldaval tasemel ka 2019. aastal (3,0%).
Alates 2015. aastast on laste vaesuse vähenemise taga olnud perehüvitiste suurendamine,
samuti on suurendatud laste tarbimiskaalu toimetulekutoetuse määramisel. Kolme ja enama
lapsega perede vaesust on vähendanud lasterikka pere toetuse rakendumine 2017. aasta
1. juulist. Perehüvitiste olulist mõju vaesusele ilmestavad vaesuse näitajad enne ja pärast rahalisi
toetusi (sotsiaalseid siirdeid). Täpsemalt öeldes vähendasid 2018. aastal peretoetused ja
vanemahüvitis kokku laste absoluutset vaesust 5,7 protsendipunkti ehk hinnanguliselt 78% võrra.
Peretoetused (sh lapsetoetused) eraldi võttes vähendasid 2018. aastal laste absoluutset vaesust
3,1 protsendipunkti ehk 66% võrra5. 1. märtsist 2018 makstakse kolmikute ja enamaarvuliste
mitmike sünni korral ka täiendavat toetust, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-
kuuseks saamiseni. Lisaks on alates 2017. aasta algusest võimalus saada täitemenetlusaegset
elatisabi.
Laste heaolu mõjutab olulisel määral see, millised on suhted pereliikmete vahel, milline on
vanemate vanemlik kompetents ning kuidas on tagatud abivajaduse märkamine ja sellele
reageerimine. Vanemate puudulikud teadmised lapse arengust ja kehvad kasvatusalased
oskused võivad olla üheks põhjuseks, miks peredes probleeme tekib. Näiteks ei pea 36%
lapsevanematest füüsilist karistamist lastevastaseks vägivallaks ning lausa 42% lapsevanematest
peab karistamist teatud hetkel vajalikuks.6 Heade vanemlike oskustega vanemad suudavad
pakkuda oma lastele parimat kasvukeskkonda, nende lastel on suurem kognitiivne võimekus,
paremad sotsiaalsed oskused ja vähem käitumisprobleeme.7, 8, 9, 10 Eestis tehtud uuringud11
näitavad, et vanemad soovivad laste kasvatamisel enam nõu ja tuge, samas on vanemlike oskuste
koolitustel osalemine paljude jaoks harjumatu ega ole vastupidi paljudele teistele Euroopa riikidele
saanud tavapäraseks praktikaks.
Süvenev probleem on lapse elukoha, suhtluskorra ja ülalpidamisega seotud vanemate vaidlused.
Kohtustatistika ja SKA lastekaitse osakonna poole tehtud pöördumised näitavad, et vanemad ei
suuda sageli kooselu või abielu lõppedes lapse edasist kasvukeskkonda ja heaolu puudutavates
küsimustes kokku leppida ning vajavad selles ametnike sekkumist. SKA lastekaitse osakonna
poole tehtud pöördumistest moodustasid 2019. aastal 24% lapse suhtluskorraga, elatisega ja
hooldusõigusega seonduvad pöördumised (kokku oli erinevaid pöördumisi 1726, neist
hooldusõiguse küsimustega seonduvaid 373, kohtuväliseid 169 ja kohtumenetluse aegseid 204).
SKA lastekaitse osakond tegeleb ka rahvusvaheliste lastekaitsealaste üksikjuhtumitega.
2019. aasta üksikjuhtumite peamisteks probleemideks olid lapse hooldusõiguse, suhtluskorra ja
elatisega seonduvad küsimused, samuti lapse heaolu kontrolli taotlused, teated väheste
vanemlike oskustega vanemate kohta ja lapseröövi avaldused.
2019. aastal esitati maakohtutele 2437 hagiavaldust elatise asjades, lapse suhtes vanema õiguste
ja lapsega suhtlemise reguleerimise küsimustes esitati maakohtule 1270 avaldust. 2020. aasta
märtsi seisuga on u 8000 vanemat elatisraha võlgu kogusummas enam kui 33 miljonit eurot.
Õiguskantsleri Kantselei hinnangul moodustasid 2018. aastal õiguskantslerile esitatud laste õigusi
5
2019. a siirete andmed toetuste kaupa avaldatakse märtsis 2021.
6
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2018, Praxis
7
Benasich AA, Brooks-Gunn J. Maternal attitudes and knowledge of child-rearing: Associations with family and child outcomes.
Child Development 1996;67(3):1186-1205
8
Huang KY, Caughy MOB, Genevro JL, Miller TL. Maternal knowledge of child development and quality of parenting among White,
African-American and Hispanic mothers. Journal of Applied Developmental Psychology 2005;26(2):149-170.
9
Stevens JH. Child development knowledge and parenting skills. Family Relations 1984;33(2):237-244
10
Family Strengthening Policy Center. (2007). The parenting imperative: Investing in parents so children and youth can succeed
(Policy Brief No. 22)
11
Lapse õiguste ja vanemluse monitooring 2012 ja lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018, Praxis
4
puudutavatest kirjalikest avaldustest ligikaudu viiendiku vaidlused lapsevanemate vahel
(hooldusõigus, suhtlusõigus, elatis).
Aasta-aastalt on sotsiaaltöötajateni jõudnud üha enam abi vajanud lapsi (2019. aastal algatati
2319 lastekaitse ja hoolekande juhtumimenetlust ning tehti enam kui 4000 pöördumist seoses
tuge või abi vajanud, sh väärkoheldud lapsega). Abivajavate laste pöördumiste arvu kasvu taga
ei tule näha mitte suurt abivajaduse kasvu, vaid abivajavate laste paremat märkamist ning
pöördumistele tõhusamat registreerimist, mis on mõjutatud ka spetsialistide arvu kasvust (2019.
aasta lõpu seisuga oli Eestis ühe täiskoormusega töötava lastekaitsespetsialisti kohta
arvestuslikult keskmiselt 986 last) ja muutunud tööpraktikast (nt juhtumimenetluse algatamise
kohustuslikkus, lastekaitsetöötajate täiendkoolitused). Abivajaduse õigeaegne märkamine ja
vajaduse korral asjakohane sekkumine on lastekaitsevaldkonnas võtmeküsimus. Probleemide
süvenedes on abistamine keerulisem ja sageli ka kulukam. Kui üldjuhul toetatakse probleemide
ilmnemise korral kogu peret, tagades seeläbi abivajava lapse vajaduste kaetuse ja õiguste
kaitstuse, siis probleemide liialt hiline märkamine või neile asjakohaselt reageerimata jätmine on
üks olulisemaid põhjusi, miks osutuvad vajalikuks ka erandlikud ja äärmuslikumad meetmed, nagu
lapse perest eraldamine ja asendushooldusele paigutamine. Eestis on positiivse trendina
perest eraldatud laste arv vähenenud, samal ajal kui abi vajanud laste pöördumiste registreerimine
näitab kasvutrendi (enam kui kaks korda). See näitab tõhusamat lastekaitsetööd ehk kuigi
lastekaitsetöötaja vaatevälja ilmub enam lapsi, kes vajavad tuge, on vähem äärmuslikke
juhtumeid, kus perest eraldamine on vajalik lapse elu, arengu või heaolu kaitsmiseks. 2019. aastal
eraldati perest 292 last, see on küll viis last enam kui aasta varem, kuid ligi 200 last vähem kui
üheksa aastat varem. Perest eraldatud laste arv on järjepidevalt vähenenud ja viimastel aastatel
stabiliseerunud: 2010. aastal oli perest eraldatud lapsi 460, 2013. aastal 436, 2016. aastal 353 ja
2017. aastal 267. Perest eraldatud laste osakaal kõikidest lastest on samuti veidi vähenenud:
0,19%-lt (2010) 0,14%-ni (2016) ja 0,11%-ni (2017–2019).
Laste perest eraldamise korral on oluline pakkuda neile võimalikult peresarnast kasvukeskkonda.
Eesmärk on suurendada perepõhisele asendushooldusele suunamiste osakaalu ning pikemas
perspektiivis jõuda sellise olukorrani, kus lapsi asutusse enam ei paigutata. 2019. aasta lõpu
seisuga jagunevad lapsed asendushoolduse vormide järgi järgmiselt: perepõhisel ehk
mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel on 65,8% (hooldusperes 133 ja eestkosteperes
1398 last) ning institutsionaalsel asendushooldusel 34,2% (asendus- ja perekodus 797 last)
lastest. Aastate kaupa on laste perest eraldamine ja ka asendushooldusel olevate laste arv järk-
järgult vähenenud. Asendushoolduse vormide järgi on osakaal tasapisi kasvanud perepõhise
hoolduse kasuks. Kui 2019. aasta lõpu seisuga on perepõhisel hooldusel 66%, siis 2010. aasta
lõpu seisuga oli 60% lastest mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel (perekonnas hooldamisel
353 ja eestkosteperes 1348 last) ja 40% institutsionaalsel asendushooldusel (asenduskodus
1151 last). Asendushooldusel olevate laste arv on väikses langustrendis, asendushooldusel kokku
viibis 2010. aasta lõpus 1,17% ja 2019. aasta lõpus 0,91% lastest (0–17-aastased). Kui kuni
eelmise aastani proportsionaalselt veidi enam vähenes perekonnas hooldamisel olevate laste arv,
siis nüüd on hakanud tasapisi taas kasvama hooldusperes olevate laste arv. Järk-järgult on
vähenenud ka asenduskodus ja perekodus teenust saavate isikute arv: 2019. aastal oli asutustes
võrreldes varasema aastaga enam kui 100 isikut vähem. Seda on eeldatavasti mõjutanud ka
asendushoolduse ümberkorraldus, mille kohaselt on võimalik alates 2018. aastast pakkuda
täisealistele asendushooldusel viibinud isikutele järelhooldusteenust. Seda teenust sai 2018.
aasta lõpu seisuga 46 ja 2019. aasta lõpu seisuga juba 94 noort.
Abivajaduse õigeaegne märkamine ja vajaduse korral asjakohase toe pakkumine on väga oluline
puudega laste puhul. 2020. aastal valminud analüüs ja läbi viidud intervjuud puudega laste
vanematega, rehabilitatsiooniteenuste osutajatega, kohtumised huvikaitseorganisatsioonidega
näitasid, et tänases erivajadustega laste tugisüsteemis on abi saamine lapse ja vanema jaoks
5
enamasti keeruline ja aeganõudev. Segadust tekitab eri valdkondade ja asutuste vahel killustunud
abivajaduse hindamine ja abi osutamine. Osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik
ülevaade perele vajalikust toest. Eestis on piirkondi, kus on puudu vajalikest tugispetsialistidest
(sotsiaaltöötaja, psühholoog, eripedagoog) ning samas on spetsialistide tegevused dubleerivad,
mis omakorda vähendab ressurssi, mida kasutada teenuste osutamiseks. Lisaks sellele pole
olemasolevate teenuste mahud alati piisavad, on killustunud eri valdkondade vahel ning puudu
on ennetavatest ja kompleksprobleemidega lastele vajalikest teenustest. Mitmed riigi ja kohaliku
omavalituse (KOV) teenused on seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi
ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Vaja on jõuda olukorrani, kus toe pakkumine oleks
korraldatud võimalikult ühes kohas, et vanem ei peaks enam pöörduma mitme asutuse poole.
Lisaks tuleb saavutada tervikpilt laste vajadustest ja vähendada killustatust, mis võimaldaks
pakkuda sama raha eest rohkem tuge seal, kus laps seda vajab. Viimastel aastatel on siiski
olukord erivajadusega laste valdkonnas paranenud. 1. jaanuarist 2020 tõusis keskmise puudega
lapse toetus 138,8 euroni, raske puudega lapse toetus 161,1 euroni ning sügava puudega lapse
toetus 241,65 euroni. Samuti loodi 2020. aastal uus toetus neile harvikhaigusega lastele, kellel on
terviseseisundist (valdavalt ainevahetushaigusest) tulenevalt olulised lisakulud. Toetuse loomise
eesmärk oli ennetada puude tekkimist ja tagada tugi ka neile lastele, kellel puude raskusastet ei
tuvastata ning kel pole seetõttu õigust puudega lapse toetusele. Samal aastal jõustus ka
muudatus, mille kohaselt on võimalik muutumatu või progresseeruva seisundi korral määrata
puue senise maksimaalselt kolme aasta asemel kuni lapse tööealiseks saamiseni ehk kuni 16.
eluaastani. Muudatus puudutab hinnanguliselt 1200 peret ja peaks neis peredes kasvavate laste
korduvhindamisega kaasnevat koormust ja stressi oluliselt vähendama. Erivajadusega lastele
suunatud teenuste kättesaadavus vajab aga endiselt parandamist.
Üks lastekaitsevaldkonna prioriteete on laste seksuaalse väärkohtlemise parem tuvastamine,
selle ennetamine ja väärkoheldud laste toetamine. Laste vastu suunatud registreeritud
seksuaalkuritegude arv on tõusutrendis, st üha rohkem juhtumeid tuleb avalikuks, kuid tegelikke
ohvreid on arvatavasti kordades rohkem. Uuringute järgi on seksuaalvägivalda kogenud iga
kümnes noor ja iga kahekümnendat on sunnitud seksuaalvahekorrale. Veidi enam kui pool
väärkohtlemise ohvritest räägib juhtunust kellelegi – enamasti räägitakse toimunust sõbrale või
emale, vähesed usaldavad juhtumi rääkimisel nõustajat, arsti või lastekaitsetöötajat, veelgi
harvem politseid.12 Väga paljud lapsed aga õiguskaitseorganiteni ja vajaliku abi saamiseni ei jõua.
Murekohaks on ka traumakogemusega ja kompleksprobleemidega lapsed, kellele ei ole praegu
häid abimeetmeid. Suurema abivajadusega laste puhul on probleemiks tõenduspõhise lapse
riskide ja vajaduste hindamise vahendi puudumine, teenuste saamise järjekorrad (nt MDFT ja
KLAT) ning kinnise lasteasutuse teenuse ebapiisav kättesaadavus konkreetsetele sihtrühmadele
(nt põhihariduse omandanud noored). Kuna tegu on väga keeruka sihtrühmaga, eeldab kinnise
lasteasutuse teenus ka vastava kompetentsi teadlikku arendamist Eestis. Kinniste asutuste
kvaliteedi parandamise kõrval vajab väljaarendamist ka nn avatud asutuste võrgustik ja
kompleksprobleemidega lastele vajalik rehabilitatsioon.
Olulisemad töös olevad tegevused
Traumakogemusega ja kompleksprobleemidega lastele on oluline välja töötada sekkumised,
mis vastaksid iga lapse vajadusele. Eesmärk on pakkuda teenuseid, kus oleks integreeritud
ravi, rehabilitatsioon, haridus ja vajaduse korral ka mõjutusvahend. Laste sihtrühm on väga
erinev (õigusrikkumisi toime pannud noored, psüühikahäirega noored, ennastkahjustava
käitumisega noored jne), mistõttu on ka nende vajadused erinevad. Kõik lapsed ei vaja kinnise
12
Tartu Ülikool. Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise uuring, 2015. Internetis kättesaadav:
http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/www.kriminaalpoliitika.ee/files/elfinder/dokumendid/raport.pdf
6
lasteasutuse teenust, mistõttu tuleb arendada nii ennetavaid sekkumisi neile lastele, kelle
probleemid ei ole veel nii tugevalt eskaleerunud, et neid tuleks kinnisesse asutusse paigutada,
kui ka selliseid statsionaarseid teenuseid, kus uksed jäävad avatuks (nn ravikodu teenus).
Lisaks on oluline panna rõhku jätkutoele, et toetada lapsi ka pärast teenuse lõppemist.
Jätkutoe eesmärk on pakkuda sujuvamat üleminekut teenuse lõppemisel ning ennetada
varasemate probleemide kordumist. Kompleksprobleemidega laste väljaselgitamiseks
koostati 2020. aasta lõpuks dokument, milles toodi välja valdkonna põhilisemad probleemid ja
nende lahendused. Dokumendis väljapakutud lahendusettepanekute elluviimisega
alustatakse 2021. aastal. Lisaks on uue struktuurivahendite perioodi raames planeeritud
erinevaid tegevusi kompleksprobleemidega ja traumakogemusega laste abistamiseks, sh
kinnise lasteasutuse teenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse arendamine, erinevate
riskikäitumist ennetavate sotsiaalprogrammide arendamine ja rakendamine ja jätkutoe
süsteemi arendamine.
Erivajadusega laste tugisüsteemide arendamiseks ja probleemide lahendamiseks töötati
2019. aastal välja sotsiaal-, haridus- ja esmatasandi tervishoiuteenuste integreeritud mudel,
mida testiti 2020. aasta lõpuni kaheksas omavalitsuses. Pilootprojekti lõppraport valmib 2021.
aasta esimeses pooles. Valitsuse tegevusprogrammi aluspõhimõtetega 9.24 ja 8.15 seotud
memorandum ja ettepanekud erivajadustega laste tugisüsteemi korrastamiseks esitatakse
2021. aasta alguses. Olulisemad tegevused murekohtade lahendamiseks perioodil 2021-2024
on kohaliku omavalitsuse kui esmase kontaktpunkti ja juhtumikorraldusliku rolli selgem
määratlemine ning seda toetava andmevahetuse algatamine. Lastekaitse tööprotsesside
uuendamine ja digitaliseerimise ning vajalike õppemoodulite ja tööriistakasti väljaarendamine.
Rajaleidja keskuste koolivälise nõustamismeeskonna, rehabilitatsioonimeeskonna ja
sotsiaalkindlustusameti abivajaduse hindamisi ja otsuseid puudutavate funktsioonide kokku
koondamine ning valdkondadeülese spetsialistide meeskonna loomine. Seejuures ühe plaani
põhimõtte rakendamine, kus lapsele ja perele tekib üks tegevuskava, mis hõlmab kõiki
vajalikke tugimeetmeid ja võimaldab hinnata sekkumiste terviklikku mõju. Sotsiaal- ja
haridusvaldkonna tugispetsialistide ning KOV ja riigi rollide ja teenuste selgem piiritlemine,
teenusstandardite jm tugimeetmete väljatöötamine. Teenuste saamise õiguse lahtisidumine
puude raskusastme olemasolust, toetusfondi rahastamise loogikate ülevaatamine ning uue
lastekaitsealase järelevalvemudeli väljatöötamine ja rakendamine. Uue perioodi
struktuurvahendite raames on kavas luua suure hooldusvajadusega lastele kombineeritud
hoiu- ja õendusteenus, mille abil leevendada vanemate hoolduskoormust, tagades samal ajal
lapsele vajalik tugi. Samuti on kavas eri diagnooside ja vajadustega lastele välja töötada uued
rehabilitatsiooniprogrammid, mis oleksid senisest paremini sihitatud ja tulemuslikumad. Alates
2021. aastast muutub ESF vahenditest raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste (tugiisiku
teenus, lapsehoiuteenus ja toetava teenusena transporditeenus) korraldamise süsteem. Seni
on raske ja sügava puudega laosed saanud vajalikud teenused kohalike omavalitsuste,
teenusepakkujate ja SKA koostöös. Alates 2021. aastast jääb nende teenuste korraldamine
ainult kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Selleks, et teenuste osutamiseks oleks piisavalt
rahalisi vahendeid ja KOVide võimekus paraneks, jätkab SKA aastatel 2021–2022 ESF
vahenditest omavalitsuste toetamist.
Üks lastekaitse, aga ka kriminaalpoliitika valdkonna prioriteete on laste seksuaalse
väärkohtlemise parem tuvastamine ja ennetamine ning väärkoheldud laste toetamine. Selleks
käivitati 2017. aastal lastemajateenus, mis tugineb Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja
Piirivalveameti, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuri koostööle. 2020. aastal
avati lisaks Tallinna ja Tartu lastemajale kolmas lastemaja Jõhvis. Valitsuse
tegevusprogrammis on seatud eesmärk laiendada teenust 2022. aastaks ka Lääne-Eestisse,
mis tagaks nelja Eesti regiooni kaetuse. Teenuse edasiarendamisel vajab arendamist ka
asutuste koostöö, et kujundada ühtne praktika ja teenuse kvaliteedistandard. 2020. aastal
7
koostati analüüs ja ettepanekud seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud
laste abistamise süsteemi arendamiseks, mille põhjal esitatakse 2021. aastal koos uue
ohvriabi seaduse eelnõuga muudatusettepanekud, et valdkonna õigusaktides
lastemajateenust täpsemalt reguleerida.
Aastal 2020 koostati analüüs ja ettepanekud lastekaitsetöö korralduse ja sisulise kvaliteedi
kohta, millele tuginedes tehakse juunis 2021 omavalitsuste esindusorganisatsioonidega
vastav koostöökokkulepe. Analüüsis hinnati, millised ressursid ja muudatused on vajalikud
lastekaitsetöö kvaliteedi ja tõhusa valdkondadeülese koostöö tagamiseks. Samuti hinnati
lastekaitse valdkonna järelevalvesüsteemi ja selle kitsaskohti ning tehti ettepanekud
järelevalve paremaks korraldamiseks Analüüsi ettepanekute tulemusena alustatakse 2021.
aastal lastekaitseseaduse VTK väljatöötamisega, mille raames täpsustatakse riigi ja kohaliku
omavalitsuse ülesandeid lapse abistamisel ja luuakse paremad õiguslikud alused abivajavat
last puudutavaks infovahetuseks. Ettepanekud on ka sisendiks uue struktuurvahendite
perioodi tegevustele, mille raames on kavas uuendada lastekaitsetöötajate väljaõpet, luua
võimalused lisateadmiste ja oskuste saamiseks tööks spetsiifiliste ja komplekssete
vajadustega lastega ning arendada välja lastekaitsetöötajate tööriistapakett koos vajalike IT-
lahendustega.
Asendus- ja järelhoolduse valdkonnas jätkatakse perepõhist asendushooldust soodustavate
ning teenuse kvaliteedi arendamisse panustavate tegevustega – arendatakse nii valdkonna
koolitusi kui tugimeetmeid, samuti perepõhist teenust ajutises kriisiolukorras olevatele ning
käitumisprobleemidega lastele, luuakse täiendav tegevusplaan ja töövahendid koostöös
kohalike omavalitsustega hooldusperede baasi kasvatamiseks jms. Samuti valmistutakse
ESFist väljumiseks, sh järelhooldusel viibivate noorte tugiisikuteenuse korraldamise ja
rahastamise üleandmiseks kohalikele omavalitsustele. 2020. aastal esitati Vabariigi
Valitsusele sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu perevanematena töötavate isikute
sotsiaalsete garantiide parandamiseks (VVTP p 11.9) ja järelhooldusteenust vajavate noorte
paindlikumaks toetamiseks. 2020.–2021. aastal analüüsitakse 2018. aastal jõustunud
asendus- ja järelhoolduse korraldamise ja rahastamise muudatusi ning asendushoolduselt
elluastuvate noorte toimetulekut ja vajadusi. 2021. aasta detsembris esitatakse analüüs ja
ettepanekud asendus- ja järelhoolduse vahendite toetusfondist KOV-i tulubaasi andmise
kohta (VVTP p 5.9). 2021. aastal viiakse läbi pilootprojekt eestkosteperede osas ühes
maakohtu piirkonnas, et parandada ja ühtlustada asendushoolduse süsteemis eestkostjate
ettevalmistust, hindamist, toetamist ja järelevalvet eestkosteperes kasvavate laste heaolu
jälgimise osas.
Aastatel 2021–2022 jõustuvad vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused, millega
võimaldatakse vanemahüvitise maksmist peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni
lapse 3-aastaseks saamiseni, võimaldatakse vanematel viibida 60 päeva vältel
vanemapuhkusel ja saada samal ajal ka vanemahüvitist, tehakse erisused enneaegselt
sündinud laste ning kolmikute ja enamate lastega mitmike vanematele, täiendatakse
lapsepuhkuse ja lapsendaja puhkuse ja hüvitise tingimusi ning luuakse emapuhkus ja ema
vanemahüvitis.
Meede 1.1. Lapse õigused on tagatud, toimiv
lastekaitsesüsteem väärtustab iga last, tema arengut ja
heaolu
Meetme eesmärk: laste õiguste ja lastekaitsesüsteemi toimimine on tagatud.
8
Tegevus 1.1.1. Laste- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Laste- ja perepoliitika arendamiseks
kavandatud tegevused on ellu viidud jah Jah jah jah jah
Allikas: Sotsiaalministeerium
54 Lastekaitse- ja perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse sisuks on laste- ja perepoliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et aidata kaasa laste
õiguste ja heaolu tagamisele, toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ning soodustada
laste sünde. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ning rakendamise
ettevalmistamist ja EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja
elluviimise hindamist tööturupoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda
puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse.
Selleks, et toetada vanemate võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks ning soodustada laste sünde,
viiakse ellu vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused. 1. märtsil 2018 jõustus
vanemahüvitise valemi muudatus, millega võimaldatakse vanematel teenida samal ajal
vanemahüvitise saamisega tulu kuni pooleteistkordse Eesti keskmise palga ulatuses (2018. aastal
ca 1544 eurot, 2019. aastal ca 1660 eurot, 2020. aastal 1774,05 eurot), ilma et hüvitis väheneks.
2019. aasta 1. septembril jõustusid muudatused, millega muudeti vanemahüvitise arvutamise
aluseks olevat perioodi ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud
12 kalendrikuu sissetulekute alusel. Samuti lõpetatakse lapsehooldustasu maksmine ning
vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi. Edasistel aastatel tekib
vanematel võimalus kasutada vanemahüvitist päevade kaupa kogu kolme aasta pikkuse
vanemapuhkuse perioodil, vajaduse korral hüvitise saamist katkestades ja taasalustades ning
vanemate vahel jagades. Isadel tekib senisest pikem isapuhkuse ja hüvitise saamise õigus
(kümne tööpäeva asemel 30 päeva) ning vanematel on võimalus olla puhkusel ja saada hüvitist
kaks kuud samal ajal. Muudatused tehakse ka lapsepuhkuse ja lapsendamispuhkuse
regulatsioonis. Eesti Haigekassa poolt makstav sünnitushüvitis integreeritakse vanemahüvitise
skeemi ning kõiki vanematele makstavaid hüvitisi hakkab koordineerima Sotsiaalkindlustusamet.
Laste abivajaduse ennetamiseks ja abivajavate laste tõhusamaks toetamiseks:
töötatakse välja lahendused pankrotimenetlusaegse elatisabi maksmiseks;
töötatakse välja perelepitusteenuse korraldus- ja rahastamismudel ning koostatakse vastavad
juhismaterjalid, viiakse ellu seadusemuudatused;
töötatakse välja sotsiaal-, haridus- ja esmatasandi tervishoiuteenuste integreeritud mudel,
korrastades seejuures nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandi teenuste pakkumist;
töötatakse välja mitmekülgsete probleemidega lastele mõeldud kompleksteenus;
töötatakse välja lahendused seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise ohvriks langenud laste
abistamise süsteemi arendamiseks ning lastekaitsekorralduse tõhustamiseks.
Tegevus 1.1.2. Toimiv lastekaitsesüsteem
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja
Sotsiaalkindlustusamet.
9
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Hooletuses, hädaohus ja väärkoheldud lastega
2356
seotud pöördumiste arv väheneb väheneb väheneb väheneb
(2018. a)
Allikas: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister
Perest eraldatud laste osakaal 0–17-aastastest
0,1%
lastest13 langeb langeb langeb langeb
(2019. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium, Statistikaamet
133 Lastekaitsetöötajate pädevuse suurendamine (TAI)
Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 14 lõike 1 punkti 7 kohaselt on Sotsiaalministeeriumi ülesanne
lastekaitsetöötajate täienduskoolituse korraldamine. Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 3 on
täienduskoolituste korraldamise ülesanne antud üle Tervise Arengu Instituudile.
213 Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimine (SKA)
Lastekaitse korraldamise rakenduslikud ülesanded on LasteKS §-ga 15 antud
Sotsiaalkindlustusametile. LasteKS § 15 lõike 1 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks
lastekaitse korraldamisel riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine
ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine. LasteKS § 6 lõige 1
toob välja, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut
ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast
märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide,
kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja
arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist.
LasteKS § 6 lõige 2 sätestab korraldatava teenuse raami riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil –
ametiasutused peavad vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse
ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse
vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning
olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga.
Toimiv ennetus sisaldab endas eeskätt laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamist
perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Tulemuste saavutamiseks
ennetuses on oluline, et kõik osapooled (riigiasutused, omavalitsused ja teised ennetusega seotud
organisatsioonid) saaksid aru enda rollist ennetuses ning järgiksid ennetustegevustes samu
põhimõtteid nii kitsalt oma valdkonnas kui koostöötegevustes teistega. Eestis teevad laste ja
perede heaolu huvides omavahelist koostööd õiguskaitse-, tervishoiu-, haridus- ja
sotsiaalvaldkond ning paljud teised valdkonnad. Lastekaitsealase ennetuse ja teavituse ülesanne
on viia see töö omavahel kooskõlla. Teenuse abil on tagatud toimiv lastekaitsesüsteem, mille
tulemusena paraneb laste ja perede elukvaliteet.
214 KOVi lastekaitsealase nõustamise teenus (SKA)
Teenuse sisuks on LasteKS § 15 lõikes 2 nimetatud Sotsiaalkindlustusameti ülesanded pakkuda
KOVi taotlusel nõustamist lapse heaolu tagavate arengukavade koostamisel, rahvusvaheliste
üksikjuhtumite vahendamisel ja sellealasel KOVide nõustamisel, samuti KOVi abistamine
lastekaitsejuhtumite lahendamisel ning lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel
olemasolevate riiklike meetmete seast. Lisaks kuuluvad teenuse alla ka LasteKS § 15 lõike 3
punktis 5 nimetatud töönõustamise korraldamine KOVi lastekaitsetöötajatele ning
13
Mõõdik näitab 0–17-aastaste laste arvust aasta jooksul perest eraldatud laste osakaalu, võimaldades hinnata kohaliku tasandi
lastekaitsetöö tõhusust, sh varast abivajaduse märkamist ja perest eraldamist ennetavate meetmete tõhusust (mida vähem lapsi tuleb
peredest eraldada, seda tõhusamaks saab lugeda sellekohast lastekaitsetööd).
10
sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 130 lõike 3 punktis 5 nimetatud arvamuse andmine lapse
vabadust piirava meetme sobivuse kohta.
Rakendades KOVi lastekaitsealase nõustamise teenust on Sotsiaalkindlustusameti eesmärk
kompetentsikeskusena suurendada KOVi lastekaitsetöötajate pädevust, arendada lastekaitsetöö
kvaliteeti kasutades tõenduspõhiseid ja kaasaegseid juhtumitöö metoodikaid ning toetada laste
õigustest ja huvidest lähtuva lastekaitsevaldkonna korraldust KOVis.
KOVi lastekaitsealase nõustamise kaudu pakutakse KOVidele terviklikku analüüsi- ja
vajaduspõhist teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste
elluviimise edukust. Eesmärkide täitmiseks on oluline pakkuda KOVidele järjepidevat ja sihipärast
nõustamist, mis hõlmab kõiki KOVi lastekaitsealase nõustamise osi.
215 Lastekaitse telefoniteenus (116111) (SKA)
LasteKS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb abivajavast lapsest viivitamata teavitada kohaliku
omavalitsuse üksust või helistada lasteabitelefonile 116111. Sama seaduse § 15 lõike 3 punkti 6
kohaselt rakendab Sotsiaalkindlustusamet lapsi ja peresid toetava riikliku meetmena
lasteabitelefoni pidamise. Varajase märkamise ja abipakkumise eesmärk on toetada ning abistada
last ja perekonda, mis hoiab ära probleemide süvenemise ja kuhjumise, muutes nende
lahendamise kokkuvõttes aja- ja ressursisäästlikumaks. Lasteabitelefon on üle-eestiline
ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, kuhu saavad pöörduda
nii lapsed kui täiskasvanud ning anda teada abivajavast lapsest. Pöördumise käigus jagatakse
nõuandeid ja juhiseid, kuidas olukorras toimida ning kontakte erinevate teenuste ja võimaluste
kohta. Kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, tehakse koostööd KOVi
lastekaitsetöötaja, lastemaja, politsei ja häirekeskusega. Lasteabitelefonile pöördumiste arv on
viimastel aastatel pidevalt kasvanud, 2019. aastal võeti vastu kokku 9325 pöördumist nii lastelt
kui täiskasvanutelt. Lasteabitelefon on üks väheseid teenuseid Eestis, kuhu laps saab iseseisvalt
pöörduda sõltumata vanemast, asukohast ja ajast.
Sotsiaalkindlustusamet rakendab lasteabitelefoni kaudu ka LasteKS § 15 lõike 3 punktis 3
kehtestatud meetmena spetsialistidele ööpäevaringset nõustamist abivajava või hädaohus oleva
lapse abistamiseks töövälisel ajal, pakkudes lastekaitsealast nõustamist ja tuge. Lasteabitelefon
korraldab hädaohus oleva lapse juhtumit seni, kuni kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja ei ole
kättesaadav, kuid on vajalik kiire lastekaitsetöötajapoolne sekkumine lapse abistamiseks ja tema
ajutiselt perest eraldamiseks. Otsuse alusel võib laps jääda perekonnast eraldatuks ning talle
määratakse ajutine viibimiskoht, vajaduse korral täpsustatakse suhtluskorda kuni asjaolude
äralangemiseni või kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest.
Lastekaitse telefoniteenused hõlmavad endas kompleksteenusena lasteabitelefoni 116111,
kadunud laste telefoni 116000 ja spetsialistide ööpäevaringset nõustamist, teavitustegevust ja
teadlikkuse hindamist. Teavitustegevuse eesmärk on suurendada teadlikkust lasteabitelefonist kui
teenusest, kuid ka lastega seotud teemadest üldisemalt, suurendades seeläbi valdkondlikku üldist
teadlikkust. Laialdasem teavitustöö aitab suurendada pöördumiste arvu ja seeläbi lastele abi
pakkuda. Teadlikkuse hindamine annab ülevaate elanikkonna teadlikkusest teenusest.
216 Saatjata alaealise välismaalase, inimkaubanduse või seksuaalkuriteo lapsohvri vastuvõtu,
majutamise ja heaolu korraldamise teenus (SKA)
01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega on teenuse sisuks saatjata
alaealistele välismaalastele asendushooldusteenuse osutamine vastavalt SHS §-le 1261 ja VRKS
§ 17 lõikele 12 (majutus, toitlustus, tervishoiuteenused, materiaalne abi, psühholoogiline abi,
tõlketeenus jms).
217 Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele (SKA)
11
Lastemajateenus on Põhjamaade lastemaja mudeli (Barnahus) ja Barnahusi kvaliteedinõuete
alusel loodud riiklik teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lastele, kellele
pakutakse lapsesõbralikku, integreeritud tuge. Lastemaja mudeli mõte on pakkuda lastele
koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära lapse taasohvristamist kriminaalmenetluse käigus.
Lastemajas tegutsevad lapse heaolu nimel ühise meeskonnana lastekaitsetöötaja, psühholoog,
politseiametnik, kohtuarst ja teised lastega töötavad spetsialistid.
Koostöö aluseks on ametlik kokkulepe Sotsiaalkindlustusameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti
Kohtuekspertiisi Instituudi ja Riigiprokuratuuri vahel, kes on võtnud endale ülesanded, et
ühtlustada seksuaalselt väärkoheldud laste juhtumite lahendamise praktikat Eestis.
Lastemajateenuse eesmärk on aidata kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale
tuvastamisele, tagada lapsesõbralikum kohtlemine kriminaalmenetluses ning korraldada vajalikku
abi ohvriks langenud lastele ja peredele.
Lastemajateenus koosneb neljast põhitegevusest: multidistsiplinaarse koostöö koordineerimine,
lapse ja pere abivajaduse hindamine, lapse ärakuulamine ja pere nõustamine ning ohvriabiteenus.
Lastemajateenuse ühte osa, ohvriabiteenust, osutatakse ohvriabi seaduse alusel (seadus
sätestab riikliku ohvriabi korralduse alused seksuaalselt väärkoheldud alaealistele
ohvriabiteenuse pakkumises).
Lastemaja ülesanded: tagada lapsesõbralik keskkond, arvestades lapse heaolu, turvalisuse ja
õigustega; kindlustada, et laps saaks vajaliku abi; luua võrgustik ja arendada koostööd
organisatsioonide, ametite ja spetsialistide vahel; tagada lastemajateenuse järjepidev areng.
Senine lastemajateenuse osutamine on näidanud, et vajadus teenuse järele on suurem kui
teenuse osutamise jaoks riigieelarves eraldatud summa võimaldab ning tervet Eestit teenusega
kvaliteetselt katta on raske. Eelarve puudujäägi tulemusel ei pruugi jõuda abivajavad lapsed kiirelt
teenust saama, nõrgaks jääb ennetus- ja teavitustöö ning töömahu kasvu tõttu võivad kannatada
teenuse kvaliteet ja koostöö partneritega.
Eesti kriminaalpoliitika põhialustes aastani 2030 soovitakse parandada ohvrite olukorda ning
vähendada kuritegevusega tekitatavat kahju muu hulgas sotsiaalsüsteemi abil.
Justiitsministeeriumi esitatud statistika näitab iga-aastast seksuaalselt väärkoheldud laste
juhtumite arvu kasvu, kuid siiski on see Eesti rahvaarvu arvestades väike. Euroopa Nõukogu sõnul
on seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutunud ca 20% Euroopa lastest, aga nende juhtumiteni
on raske jõuda. Lastemajateenuse eesmärk on jõuda ka nende juhtumiteni, mis esialgu politseisse
ei jõua. Ka vägivalla ennetamise strateegia aastateks 2015–2020 ning lapse heaolu hindamise
käsiraamat (2017) toovad ühe olulise juhtpõhimõttena välja senisest suurema valdkondadeülese
koostöö tegemise vajaduse, viidates, et vägivald on väga mitmetahuline probleem, mille
ennetamine eeldab eri asutuste aktiivset koostööd, mida lastemajateenuse kontseptsioon
võimaldab.
Lastemajateenuse kättesaadavuse parandamiseks laiendati teenust 2020. aastal Ida-Eestisse.
Selleks et teenus oleks paremini kättesaadav ka Lääne-Eestis elavatele lastele ja peredele, on
vajalik luua lastemaja 2022. aastaks ka Lääne-Eesti piirkonda. Uute lastemajade avamisega saab
avastada rohkem juhtumeid ning abistada rohkem lapsi ja toetada lähedasi. Lastemajateenust
pakkuvate töötajate hulk kasvab ja kompetents suureneb, koostöö partneritega paraneb. Samuti
võimaldab teenuse laiendamine teha rohkem olulist teavitus- ja ennetustööd.
12
Meede 1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on
kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele
Meetme eesmärk: puudega laste vanemate hoolduskoormus väheneb ja võimalused tööturul
osaleda paranevad. Asendushoolduse kvaliteet on paranenud ning laste ja teenuseosutajate
heaolu ja toimetulek on tagatud.
Tegevus 1.2.1. Vanemlike oskuste arendamisele suunatud teenused
Oodatav tulemus: lapsevanemad, kes vajavad laste kasvatamisel nõu ja abi, saavad õigel ajal
vajalikku tuge vanemluskoolituste või muude vanemlust toetavate teenuste näol. Lahku läinud
vanematel on lapse elukorraldust puudutavates küsimustes võimalik kokkuleppele jõuda
perelepitaja abiga.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Tervise Arengu Instituut ja
Sotsiaalkindlustusamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid
nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole
pöörduda või ei söanda kellegi poole 53%
langeb langeb langeb langeb
pöörduda (2018. a)
Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring,
Praxis
Laste kehalise karistamise aktsepteerimine
vanemate poolt 42%
langeb langeb langeb langeb
Allikas: Laste õiguste ja vanemluse uuring, (2018. a)
Praxis
134 Vanemlike oskuste arendamine (TAI)
Lapsevanematele pakutakse tõenduspõhise vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi, mis
hõlmavad 2–8-aastaste laste vanematele suunatud põhiprogrammi (Parent Basic Preschool) ja
4–12-aastaste laste vanematele suunatud jätkuprogrammi (Advanced Parent).
Vanemlusprogramm kohandati Eesti oludele Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi
„Riskilapsed ja -noored“ projekti raames. Selle eesmärk on arendada vanemate vanemlikke
oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Programmi
pakutakse nii eesti kui vene keeles. TAI toetab kohalikke omavalitsusi koolituste läbiviimise kulude
katmisel. Lisaks kaetakse grupijuhtide väljaõppe ja programmi arendaja poolt ette nähtud
supervisioonide korraldamise, materjalide trükkimise, andmete kogumise ja analüüsi tegemise
kulud ning TAI poolt programmi haldamise ja kvaliteedi kontrollimisega seotud tööjõukulud.
2020. aasta sügiseks on vanemlusprogrammi rakendanud 65 kohalikku omavalitsust, kellest
enamik rakendab programmi vähemalt üks kord aastas. Huvi programmi koolituste vastu on iga
aastaga kasvanud nii kohalike omavalitsuste kui sihtrühma lapsevanemate seas. Programmi
viivad läbi 96 grupijuhti, kes on läbinud vanemlusprogrammi väljaõppe. Nendest nelja grupijuhti
on programmi autor tunnustanud grupijuhi sertifikaadiga ja nad on saanud peer-coach’i väljaõppe,
mis võimaldab neil pakkuda supervisiooni alustavatele ja väiksema kogemusega grupijuhtidele.
Sihtrühma laiemaks teavitamiseks vanemahariduse olulisusest on ajavahemikus 2016–2020
korraldatud kolm positiivse vanemluse kampaaniat. Teavitustöö vanemaharidusest ja positiivset
vanemlust järgivatest kasvatusmeetoditest on jätkuv protsess, et suurendada lapsevanemate
13
teadlikkust lapsevanema rollist laste arengu toetamisel ja oskusi positiivse vanemluse
kasvatusmeetodite kasutamisel.
Olulisemad tegevuseesmärgid programmiperioodiks on: jätkata ja ühtlustada programmi
rakendamist kohalikes omavalitsustes üle Eesti fookusega regulaarsusel ja jätkusuutlikkusel
(koostöös Sotsiaalkindlustusametiga); jätkata teavitustööd, et vanemlusprogramm oleks
regulaarselt kättesaadav lapsevanematele kõikjal üle Eesti ja lapsevanemad oleksid motiveeritud
oma vanemlikke oskusi arendama; jätkata koostöös laste ja noorte vaimse tervise keskustega
vanemlusprogrammi pakkumist keskustes ravil olevate laste vanematele; töötada välja
vanemahariduse täiendkoolituse kava lastega ja/või peredega töötavatele spetsialistidele (nt
lastekaitse- ja noorsootöö spetsialistid, õpetajad, tervisedendajad) rakendamiseks kõrgkoolides ja
täiendkoolituse programmides.
291 Perelepituse süsteemi arendamine (SKA)
Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmi raames
uuendatakse ja arendatakse perelepitussüsteemi, et suurendada võimekust lepitaja abiga vaidlusi
kohtuväliselt lahendada. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP)
finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.
Tegevus 1.2.2. Suure abivajadusega ning õigusrikkumisi toime pannud
lastele mõeldud teenused
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
14–17-aastaste kuriteos kahtlustatavate
126
suhtarv 10 000 samaealise inimese kohta väheneb Väheneb väheneb väheneb
(2019. a)
Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, Statistikaamet
223 Kinnise lasteasutuse teenus (SKA)
Kinnise lasteasutuse teenuse regulatsioon sisaldub 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande
seaduses (SHS). Teenus on mõeldud äärmusliku meetmena lastele, kelle käitumine on neile
endale või teistele väga ohtlik ning keda ei ole võimalik abistada ilma lapse liikumisvabadust
piiramata. Lapse suunamise teenust saama otsustab igal üksikul juhul kohus tsiviilmenetlusena,
süüteomenetluses alaealiste mõjutusvahendina või vahistamise asendamise meetmena.
2019. aastal valmis Sotsiaalkindlustusametis kinnise lasteasutuse teenuse mudeli kontseptsioon,
mille jaoks kasutati nii Eesti kui välisriikide kompetentsi, et leida viise, kuidas ehitada teenus üles
nii, et selle mõjusus oleks kõige suurem.
2020. aastal suurenes kinnise lasteasutuse teenusekohtade arv Rakvere Lille Kodus (AS
Hoolekandeteenused) ning sõlmiti leping teenuse osutamiseks Hiiumaa Sotsiaalkeskusega, mille
tulemusena on Kõpu noortekodus kuus teenusekohta. 2020. aastal töötati Riigikantselei
innovatsiooniprogrammi raames välja ja asuti katsetama jätkutoe mudelit kinnisest lasteasutusest
koju naasvatele lastele. Järgnevatel aastatel on plaanis rakendada ühtne riskide ja vajaduste
hindamise süsteem riskikäitumisega lastele ja noortele ning luua kompetentsimudel ja
baaskoolitus kinnises lasteasutuses töötavatele spetsialistidele. Samuti toetatakse võrgustikutöö
ja juhtumikorralduse mudeli „Ringist välja“ rakendamist kinnisesse lasteasutusse suunatavate
noorte puhul.
224 Taastava õiguse teenus lastele ja noortele (SKA)
14
Sotsiaalkindlustusamet tagab lepitusteenuse osutamise isikutele (sh 14–18-aastastele lastele)
toime pandud süütegude korral kriminaalmenetluse alternatiivina. 01.01.2018 jõustunud
sotsiaalhoolekande seadusega (SHS) nähakse ette lepitusteenuse pakkumise laiendamine ka
väärtegusid toime pannud lastele ning alla 14-aastastele lastele. Lepitusteenuse eesmärk on
aidata lapsel võtta eakohane vastutus tegude tagajärgede heastamise eest, suurendada
kannatanute heaolu ning pakkuda turvatunnet nii teo osapooltele kui kogukonnale. Lepituse
oodatav mõju seisneb osapoolte rahulolus (õiglustundes) ning nii ohvrikslangemise kui ka
süütegude toimepanemise riski vähenemises. Norra ja EMP finantsmehhanismide programmi
vahendite toel luuakse teenuse raames vabatahtlike lepitajate süsteem. Eesmärk on pakkuda
õigusrikkumisi toime pannud lastele ja noortele senisest suuremas mahus ning uute meetodite
abil taastava õiguse teenuseid (sh lepitus). Teenuse sisuks on vabatahtlike süsteemi loomine ja
arendamine, samuti vabatahtlike, ohvriabitöötajate ja suunajate koolitamine ning teenuse
hindamine. 2020. aastal valmistati Norra finantsmehhanismi raames ette uued koolitusmoodulid
teenuse pakkumiseks ning koolitati välja esimesed grupid vabatahtlikke vahendajaid. Samuti
koolitati välja mitu gruppi noorsootöötajaid, kes saavad taastava õiguse meetodeid igapäevases
töös noortega kasutada.
232 Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT) (SKA)
Mitmedimensioonilise pereteraapia (Multidimensional Family Therapy) programmi pakuvad
noortele ja nende peredele Sotsiaalkindlustusameti terapeudid. Teenust pakutakse aastas kuni
250 lapsele. Teenuse eesmärk on vähendada korduvõigusrikkumiste arvu, abistada keerukas
olukorras peresid ning vähendada sellist laste arvu, kes jõuavad kinnisesse asutusesse. Suureks
probleemiks on teenuse saamise järjekorra vähendamine (järjekorras olemise ajal võib
riskikäitumine eskaleeruda). Järjekorra pikkuse vähendamiseks korraldab SKA regulaarselt
püsikoolitusi terapeutidele. Teenuse pakkumise toetamiseks tuleb tagada juhtumihaldussüsteemi
kasutuselevõtt ning kvaliteedi tagamiseks ka eel- ja järelhindamine. Sotsiaalkindlustusamet toetab
mitmedimensioonilise pereteraapia rakendamist ka kinnise lasteasutuse teenuse ja vangistuse
raames (koolituste jm tegevuste kaudu).
Tegevus 1.2.3. Puudega laste teenused
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium ja
Sotsiaalkindlustusamet.
Tagatud on suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega lastele tugiteenuste
kättesaadavus. Teenuste kättesaadavuse paranemine ja ühtse tugisüsteemi loomine vähendab
puudega laste vanemate hoolduskoormust ning tagab paremad võimalused osaleda tööturul.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Nende puudega laste vanemate või
peamiste hooldajate osakaal, kes ütlevad,
et pole saanud kasutada üldse või 30%
Langeb langeb langeb langeb
piisavalt sotsiaalteenust või (2017. a)
sotsiaalteenuseid, kuid vajaksid neid oma
puudega lapse jaoks või vajaksid enam14
14
Mõõdik näitab nende puudega laste vanemate (peamiste hooldajate) osakaalu, kelle hinnangul on nad viimase aasta jooksul vajanud
teatud sotsiaalteenuseid oma puudega lapse jaoks, kuid pole neid saanud üldse või piisaval määral. Indikaator näitab seega katmata
vajadust sotsiaalteenuste osas puudega lastele ja nende peredele.
15
Allikas: Puuetega lastega perede toimetuleku
ja vajaduste uuring
Nende lapsevanemate osakaal, kes 6
kuud pärast lapsehoiu ja/või puudega jääb jääb jääb jääb
laste tugiteenuse saamise algust on 74,65% samale samale samale samale
tööturul (2018. a) tasemele tasemele tasemele tasemele
või tõuseb või tõuseb või tõuseb või tõuseb
Allikas: Sotsiaalministeerium
55 Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühitamise
soodustamine (SoM)
Puudega laste tugiteenuste pakkumine võimaldab lapsevanematel suunduda tööturule või seal
osaleda. Puudega laste tugiteenuste pakkumist ja arendamist koordineerib Sotsiaalministeerium,
puudega laste tugiteenuste pakkumist suunab Sotsiaalkindlustusamet. Toetuse andmise
tingimuste (TAT) perioodi lõpus plaanitakse tugiteenuste mõju ja tulemuslikkuse
väljaselgitamiseks teha puudega laste tugisüsteemi kohta järelanalüüs. Töötavate lapsevanemate
töö ja pereelu ühitamist soodustab ka tööandjate kaasamine peresõbraliku tööandja märgise
programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on
edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise
saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning
hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust rahastatakse Euroopa
Sotsiaalfondi (ESF) TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja
pereelu ühildamise soodustamine“ vahenditest.
218 Puudega laste tugiteenuste arendamise ja pakkumise teenus (SKA)
ESFi TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise
soodustamine“ raames tegeletakse suure hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–17-
aastastele lastele tugiteenuste (lapsehoid, tugiisik, transport) pakkumise arendamisega,
võimaldades seeläbi vähendada vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osaleda.
Alates 2021. aastast minnakse üle kohalike omavalitsuste rolli suurendavale tugiteenuste
korraldamise süsteemile. Sotsiaalteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus.
Kohalike omavalitsuste võimekus tagada teenuseid vajalikus mahus on aga piirkonniti erinev.
Rahastuse suurendamisele lisaks nõustab ja jõustab SKA kohalikke omavalitsusi, et puudega
lapsed saaksid kõik vajalikud teenused elukohajärgselt ning neid ei peaks taotlema korraga
mitmest asutusest. SKA jääb teenuste osutamist koordineerima, kuid SKA koordinaatorid ei hinda
ise laste abi- ja teenusevajadust ega otsusta, mis teenuseid peaks laps saama, vaid seda teevad
ainult KOVide spetsialistid. Vajaduse korral osalevad koordinaatorid võrgustiku kohtumistel või
aitavad neid korraldada.
Välja on töötatud ühtne teenusesüsteem ja teenuste kättesaadavus on paranenud. SKA
piirkondlikud koordinaatorid tegelevad kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate nõustamise,
infojagamise ja võrgustikutööga. Eesmärk on toetada ja võimestada kohaliku omavalitsuse üksusi,
et teenused oleksid üle Eesti kohalikul tasandil tagatud.
2019. aasta jaanuaris alustati valdkondadeülese hindamis- ja sekkumismetoodika arendamise ja
rakendamisega erivajadusega lastele. Tegevuse käigus töötati välja uus toeni jõudmise
korraldusmudel, mida katsetati perioodil 2019–2020 kaheksas kohalikus omavalitsuses. Eesmärk
oli pakkuda tuge valdkondade üleselt (sotsiaal- ja haridusvaldkond ning tervishoid esmatasandil)
nii, et klient ja tema vajadused oleksid keskmes. See tähendab, et laps ja tema pere saab eri
valdkondade teenused ühe pöördumisega spetsialistidevahelises koostöös, mistõttu väheneb
nende spetsialistide arv, kes teevad hindamisi, ning väheneb ka hindamistele kuluv aeg. Lastele
ja peredele osutatavate teenuste arendamisel ja integreerimisel on eesmärgiks saavutada
olukord, kus:
16
- last ja peret vaadeldakse tervikuna ning abi on korraldatud eri valdkondade spetsialistide
koostöös;
- igale lapsele ja perele pakutakse teenuseid vastavalt reaalselt hinnatud vajadustele võimaluse
korral seal, kus laps iga päev kõige rohkem viibib (haridusasutuses või koduõppel olevate laste
puhul kodus);
- lastele, noortele ja peredele nende heaolu kindlustamiseks pakutavad teenused on
kvaliteetsed, asjakohased, tulemuslikud ja kättesaadavad ning neid osutatakse õigel ajal.
Korraldusmudel aitab suurendada vanema või peamise hooldaja hõivatust tööturul. Samuti
toetatakse sellega lapse maksimaalset ettevalmistamist, et võimetekohaselt osaleda hilisemas
tööelus. Analüüs katsetusprojekti tulemusest valmib 2021. aasta esimeses pooles.
219 Erivajadustega laste rehabilitatsiooniteenus (SKA)
Lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada laste eakohast arengut
ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega.
Praegu ei ole kahjuks võimalik pakkuda sihtrühmale igas maakonnas kõiki vajalikke
rehabilitatsiooniteenuseid, kuna puuduvad vajalikud ressursid. Sotsiaalhoolekande seaduse § 59
lõige 1 näeb ette, et teenust on õigus saada lapsel, kellel on puue puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, ning alla 18-aastasel lapsel, kelle KOV on tunnistanud
abivajavaks lapseks lastekaitseseaduse tähenduses ja kellel on tuvastatud sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse vajadus (abivajavaks tunnistatud lapsel ei pea olema tuvastatud puuet).
2018. aastal suunati rehabilitatsiooniteenust saama kokku 5622 puudega või puuet taotlevat 0–
16-aastast. Riik võimaldab kuni 16-aastastele puudega lastele ja suure abivajadusega kuni 18-
aastastele lastele kalendriaastas kuni 2580 euro ulatuses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.
Samuti pakutakse teenuse raames raske ja sügava puudega lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenust ning viiakse ellu nende hooldajatega seotud tegevusi. Teenuseid15 osutatakse nii
individuaalselt kui grupis (v.a arsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt). Teenust
rahastatakse osaliselt ESF-i TAT „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi
sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ vahenditest. TAT raames
osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lastele, kellel esineb raske nägemispuue,
psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue, sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue või mõni
muu puue.
220 Erivajadustega laste abivahenditeenus (SKA)
Teenuse sisu on toetada erivajadusega lastele abivahendi soetamist. Abivahendi võimaldamise
aluseks on puue või puudeta laste puhul eriarsti tõend. Abivahendi vajaduse tuvastab perearst,
eriarst, füsioterapeut, tegevusterapeut, õde või rehabilitatsioonimeeskond. Abivahend on toode
või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude
süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või
säilitada inimese füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Abivahendite
teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Abivahendi riigipoolse kompenseerimise aluseks on
sotsiaalhoolekande seadus ja sotsiaalkaitseministri määrus nr 74. Puudega lastele võimaldatakse
abivahendid 90%-lise soodustusega sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 lisas ehk abivahendite
loetelus kehtestatud piirhindadest. Puudeta laps saab riigipoolset soodustust 50% ulatuses ainult
eriarsti väljastatud tõendi alusel. Samuti on puudega ja puudeta lastele õigus taotleda
erimenetluse korras abivahendeid, mis nimetatud loetellu ei kuulu või ületavad loetelus
kehtestatud piirhindasid, teenuse muutmist, omaosaluse vähendamist ja piirlimiidi suurendamist.
15
Teenuste täpne loetelu ja sisu kirjelduse https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf
17
Tegevusega 1.2.3 „Puudega laste teenused“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad
toetused ja pakutavad teenused, mida rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste
toetusfondi vahenditest
Eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarvest vahendeid raske ja sügava
puudega laste lapsehoiuteenuseks.
Raske ja sügava puudega laste tugiteenuseid korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt
kohalikud omavalitsused, kes saavad selle ülesande täitmiseks riigieelarvest toetust. Kohaliku
omavalitsuse üksus saab toetust kasutada raske ja sügava puudega laste lapsehoiu-, tugiisiku-,
sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava
puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust. 2019. aastal
kasutati riiklikke vahendeid lapsehoiuteenuseks 714 lapsele (577 raske ja 137 sügava puudega),
tugiisikuteenuseks 726 lapsele (615 raske ja 111 sügava puudega), sotsiaaltranspordiks
692 lapsele (572 raske ja 220 sügava puudega), rehabilitatsiooniteenusteks 190 lapsele (143
raske ja 27 sügava puudega), nõustamisteenuseks 136 lapsele (110 raske ja 26 sügava puudega)
ning muudeks raske või sügava puudega lastele ja nende peredele vajalikeks sotsiaalteenusteks
492 lapsele (393 raske ja 99 sügava puudega)16. Raske ja sügava puudega lastele osutati 2019.
aastal teenuseid umbes 3,8 miljoni euro ulatuses. Raske ja sügava puudega lapsi oli 01.11.2019
seisuga 6723. Riik eraldab kohalikele omavalitsustele toetusfondi kaudu raske ja sügava puudega
laste tugiteenusteks igal aastal 2 650 000 eurot. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste
vahel proportsionaalselt raske ja sügava puudega laste arvuga, lahutades tulemusest kohaliku
omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks otstarbeks antud vahendite
jäägi. Seejuures korrutatakse sügava puudega laste arv 4,62-ga.
Lisaks toetusfondi vahenditele on kohalikel omavalitsustel raske ja sügava puudega laste
tugiteenuste (tugiisiku teenus, lapsehoiuteenus ja toetava teenusena transporditeenus)
tagamiseks kasutada ka ESF vahendid (TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja
pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“). ESF vahenditest on kohalikele
omavalitsustele eraldatud aastateks 2021–2022 toetust kogumahus 13 600 000 eurot.
Tegevus 1.2.4. Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise
asendushoolduse edendamine
Oodatav tulemus: asendushoolduse pakkujad on asjakohaselt ette valmistatud ja toetatud, et
pakkuda vanemlikust hoolest ilma jäänud lastele nende vajadustele vastavat kvaliteetset hooldust
eelkõige perepõhistel asendushoolduse vormidel. Elluastuvad noored on ette valmistatud ja
toetatud iseseisvasse ellu astumisel.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaaliministeerium,
Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
Mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele
65,8%
paigutatud laste osakaal kõigist 66% 68% 69% 70%
(2019. a)
asendushooldusele paigutatud lastest17
16
Sotsiaalministeerium, hoolekandestatistika (s-veeb)
17
Mõõdik näitab kui suur osakaal asendushooldusel viibivatest lastest on perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel
(perekonnas hooldamisel ja eestkosteperes), perepõhist asendushooldust loetakse lapse heaolu ja arengut paremini toetavaks kui
asutusepõhist institutsionaalset hooldust (asenduskoduteenust). Kavandatavatest poliitikamuudatustest lähtuvalt on ette näha
18
Allikas: Sotsiaalministeerium
56 Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine (SoM)
Teenuse raames suunab ja koordineerib Sotsiaalministeerium asendushoolduse tugiteenuste ja -
koolituste pakkumist, võttes arvesse asendushoolduses toimuvaid muudatusi. Tegevuste
tulemuslikkuse väljaselgitamiseks ning tegevuste jätkamise planeerimiseks peale TAT lõppu
tehakse tegevuste lõpphindamised. Asendushooldusteenuseid arendatakse ja osutatakse ESFi
TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest.
295 Asendushoolduse korraldamise ja arendamise teenus (SKA)
Teenuse eesmärk on parandada asendushoolduse kvaliteeti, arendada asendushoolduse
ettevalmistust, tugi- ja järelhooldusteenuseid ning suurendada perepõhise asendushoolduse
pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu, samuti arendada ja katsetada lühiajaliselt
perepõhise asendushoolduse osutamist kriisiolukordades ning suuremat hoolt vajavatele (nt
käitumishäiretega) lastele. Teenuse raames tagatakse vajalik ettevalmistus ja tugiteenused
asendushoolduse pakkujatele ning toetatakse asendushoolduse kvaliteedi parandamist, sh
järelevalve tõhustamise kaudu. Kavandatavate tegevustega toetatakse asendushoolduselt
lahkuvate noorte paremat toimetulekut, sotsiaalset lõimitust kogukonnaga ning aktiivset osalemist
tööturul. Selleks arendatakse ja korraldatakse ESFi TAT „Asendushoolduse kvaliteedi
tõstmine“ vahenditest asendushoolduselt ellu astuvatele noortele toetavaid teenuseid.
Eesmärkide saavutamiseks kujundati 01.01.2018 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse
muudatusega ümber senised asendushoolduse valdkonna teenused ning muudeti
asendushooldusteenuste korralduse ja rahastamise süsteemi. Muudatustega suurendati kohalike
omavalitsuste rolli ja motivatsiooni, et tagada lastele kvaliteetne ja eelkõige perepõhine hooldus.
SKA ülesanne on asendus- ja järelhoolduse korraldamisel panustada valdkonna arendamisse,
osaleda tegevuslubade andjana ja järelevalve tegijana ning pakkuda teenuseosutajatele
tugiteenuseid ja pidada hooldusperede registrit. Lisaks on SKA ülesanne hooldusperedeks
soovijate sobivuse hindamine ja ettevalmistamine.
SKA jätkab ka vastavalt perekonnaseaduse 11. jaos sätestatud regulatsioonile lapsendamise
korraldamist ning tagab perede ettevalmistamise, hindamise ja toetamise, samuti sotsiaalteenuste
ja -toetuste andmeregistris (STAR) lapsendajate registri pidamise.
2020. aastast liikus TAI-st SKA-sse ESF-i TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ vahenditest
teavitustegevuste elluviimine, et suurendada perepõhise asendushoolduse osakaalu ja
teadlikkust perepõhisest asendushooldusest.
136 Asendushooldusspetsialistide ja -perede pädevuse suurendamine (TAI)
Tervise Arengu Instituut korraldab täiendkoolitusi last vahetult kasvatavatele isikutele ning pakub
ja töötab välja koolitusi asendushooldusspetsialistidele, hooldus-, eestkoste- ja
lapsendajaperedele. Tegevusi rahastatakse nii riigieelarvest kui ESF-i vahenditest, et tagada
ühetaoline ettevalmistus ja tugi last vahetult kasvatavatele isikutele.
indikaatori muutust, kuivõrd asendushooldusvormid alates 2018. aastast muutuvad (tekib juurde perepõhine asendushooldusvorm
perekodu, mis kasvab välja peresarnasest asenduskoduteenusest).
19
Tegevusega 1.2.4 „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine ja perepõhise asendushoolduse
edendamine“ seostuvad kohaliku omavalitsuse makstavad toetused ja pakutavad teenused, mida
rahastatakse riigieelarve kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahenditest
Eesmärki toetavalt saavad kohalikud omavalitsused riigieelarve toetusfondist asendus- ja
järelhooldusteenuse toetust, mida kohalikud omavalitsused saavad kasutada asendus- ja
järelhooldusteenuste osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks.
Asendus- ja järelhooldusteenus on 2018. aastast kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavad
sotsiaalteenused, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele
tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja
arenguks soodsa elukeskkonna loomine, lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks
täisealisena ning täisealiste asendushooldusel viibinud isikute iseseisva toimetuleku ja õpingute
toetamine. Asendus- ja järelhooldusteenust rahastati riigieelarve kohalike omavalitsuste
toetusfondi kaudu 2020. aastal summas 18 430 852 eurot.
01.01.2018 jõustusid SHS-i muudatused, mis puudutasid asendus- ja järelhooldusteenust ning
selle korraldamise ja rahastamise süsteemi. Muudatused lähtusid vanemliku hoolitsuseta laste
asendushoolduse poliitika rohelises raamatus käsitletud probleemidest ja väljapakutud
lahendustest. Vanemliku hoolitsuseta laste asendushoolduse poliitika roheline raamat nägi ette
kolm eesmärki, mida muudatusega saavutada püütakse: suurendada perepõhise
asendushoolduse osatähtsust, parandad asendushoolduse kvaliteeti tervikuna, tõhustada
asendushoolduselt elluastumise ettevalmistust ja järelhooldust.
Perepõhise asendushoolduse osatähtsuse suurendamiseks loodi asendushoolduse rahastamise
skeem, mis motiveerib laste paigutamist pigem hooldusperre kui asutusse. Seadusemuudatusega
sätestati kvaliteedipõhimõtted, mida iga teenuseosutaja peab sotsiaalteenust osutades järgima.
Samuti parandab teenuse kvaliteeti ja lihtsustab kohalike omavalitsuste tööd lapsele sobiva pere
leidmisel 2018. aastal loodud hooldusperede register, kuhu SKA kannab ühetaoliselt
ettevalmistatud ja hinnatud hoolduspered.
Asendushoolduselt elluastujatele loodi alates 2018. aastast uus järelhooldusteenus, mida on
õigus saada eelnevalt asendushooldusel viibinud õppivatel noortel kuni 25-aastaseks saamiseni.
Uus regulatsioon kohtleb võrdselt noori, kes on saanud asendushooldusteenust erinevatel viisidel
ning aitab luua noorele soodsad ja paindlikud tingimused edasi õppimiseks, pannes kohalikele
omavalitsustele kohustuse pakkuda noorele eluaset, isiklike kulude katmist ja vajaduspõhiseid
tugiteenuseid või toetusi. Nimetatud teenuse puhul on oluline arvestada iga noore individuaalsete
vajadustega ja seeläbi pakkuda talle parimat teenust.
Asendus- ja järelhooldusteenuse finantseerimise aluseks on SHS § 156 lõige 3⁴. Vahendid
jaotatakse omavalitsuste vahel asendus- ja järelhooldusel olevate laste arvu alusel. Toetust anti
2020. aastal olenevalt teenusest ca 9900 kuni 23 800 eurot lapse kohta: järelhooldusel ca
9900 eurot, hooldusperes asendushooldusel ca 19 800 eurot, asenduskodus asendushooldusel
ca 22 800 eurot ja perekodus asendushooldusel ca 23 800 eurot.
Teenuse kvaliteedi ja asendushooldusel viibivate laste heaolu parandamiseks jõustus
2020. aastal muudatus, millega vähendati asendus- ja perekodus asendushooldusel olevate laste
maksimaalset arvu ühes peres kaheksalt lapselt kuuele lapsele. 2020. aasta juulikuust
kahekordistati hooldusperede minimaalse toetamise kohustust – ühe lapse hooldamisel tuleb
kohalikel omavalitsustel hooldusperet toetada igakuiselt vähemalt poole töötasu alammäära
ulatuses. Riigikogu menetluses on sotsiaalhoolekande seaduse jt seaduste muudatused (295
SE), millega parandatakse asendushooldusteenust osutavate perevanemate sotsiaalseid
garantiisid, võimaldades nendega edaspidi sõlmida lisaks käsunduslepingule ka töölepingu.
20
Lisaks ühtlustatakse järelhooldusteenuse saamise tingimusi ning laiendatakse kohalike
omavalitsuste võimalust järelhooldusteenuse rahastamiseks toetusfondi vahendite arvelt.
Tegevus 1.2.5. Lapsehoiukohtade loomine ja teenusepakkumise toetamine
0–7-aastastele lastele
Oodatav tulemus: lapsehoiukohtade loomise eesmärk on suurendada lapsevanemate osalemist
tööturul, lähtudes lapse ja pere (eri)vajadustest, nt hoiukohad erivajadustega lastele,
ebastandardsetel aegadel töötavad hoiukohad (õhtu-, öö- ja nädalavahetuse hoid) jt.
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalministeerium.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
0–2-aastaste laste osakaal asutusekeskses
32,8%
lapsehoius 34,5% 35,0% 35,5% 35,5%
(2019. a)
Allikas: Statistikaamet
Lapsevanemate osakaal, kes 6 kuud pärast
lapsehoiu ja/või puudega laste tugiteenuse 71,95%
65% 65% 65% 65%
saamise algust on tööturul (2017. a)
Allikas: Sotsiaalministeerium
109 Toetus lapsehoiukohtade loomiseks ja teenusepakkumise toetamiseks 0–7-aastastele lastele
(SoM)
Avatud taotlusvooru kaudu luuakse uusi lapsehoiukohti. Toimunud on kaks avatud taotlusvooru,
kus esimeses voorus anti toetust tegelike kulude alusel ja teises voorus ühikuhinna alusel
(fikseeritud summa ühe lapse kohta ühes kuus). Fookuses on eriilmeliste lapsehoiukohtade
loomine, millega toetatakse näiteks ebatraditsioonilistel aegadel avatud hoidusid. Uusi
lapsehoiukohti luuakse ESF-i meetme „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste
arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ vahenditest.
Meede 1.3. Eestis on perede adekvaatset majanduslikku
toimetulekut ning töö ja pereelu ühitamist toetav
sotsiaalkaitsesüsteem
Meetme eesmärk: tagatud on perede materiaalne kindlustatus ning töö- ja pereelu ühitamine,
misläbi paranevad laste ja perede heaolu ning laste tulevikuväljavaated.
Tegevus 1.3.1. Lastele ja peredele suunatud hüvitiste ja toetuste
väljamaksmine
Oodatav tulemus
Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Sotsiaalkindlustusamet.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2021 2022 2023 2024
21
Peretoetuste ja vanemahüvitise mõju 0–17-
aastaste laste absoluutse vaesuse 78%
väheneb väheneb väheneb väheneb
vähendamisele, %18 (2018. a)
Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring
Meeste osakaal isikutest, kellele on aasta
jooksul määratud vanemahüvitis 14,1
19,9% 21,9% 23,9% 24,9%
(esmakordsed määramised), %19 (2019)
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
203 Elatisabi (SKA)
Elatisabi on toetus lapse eest üksi last kasvatavale vanemale juhul, kui lapse teine vanem ei osale
lapse kasvatamise protsessis. Elatisabi maksmise aluseks on perehüvitiste seaduse (PHS) 4.
peatükk. Alates 01.01.2017 kehtiva PHS-i alusel on õigus elatisabile alaealisel lapsel, kelle vanem
ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda nõutavas ulatuses. Elatisabi makstakse vanemale,
kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Kohtumenetlusaegse elatisabi suurus ühele lapsele on
100 eurot kalendrikuus. Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse 150 päeva eest lapse
elatisnõude maksekäsu kiirmenetluse korral kohtu makseettepaneku määruse või hagi tagamise
määruse tegemisest arvates. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse elatist väljamõistva
kohtulahendi või kohtulahendiga võrdsustatud haldusorgani otsuse alusel. Täitemenetlusaegse
elatisabi suurus ühele lapsele on kuni 100 eurot kalendrikuus ja selle maksmise aluseks on
võlgniku makstud elatise summa.
Praeguse regulatsiooni kohaselt ei ole võimalik elatisabi saada nendel lastel, kelle võlgnikust
vanema suhtes kuulutatakse välja pankrot ning algab pankrotimenetlus. Täitemenetluse
seadustiku kohaselt pankrotimenetluse alustamisega täitemenetlus lõppeb, mis tähendab seda,
et ka lapsel ei ole enam võimalik täitemenetluseaegset elatisabi saada. Pankrotimenetlus ja sellele
tihtipeale järgnev kohustustest vabastamise menetlus võivad kesta aastaid ning lapsel puudub
sellel perioodil õiguslik alus elatisabi saada. 2018. aastal koostati väljatöötamiskavatus, milles
otsiti lahendusi riigipoolse elatisabi maksmiseks ka pankrotimenetluse korral. Eesmärk on
koostada seaduseelnõu ja aastaks 2022 tagada ka pankrotimenetluse korral riigipoolne elatisabi
tasumine.
204 Vanemahüvitis (SKA)
Vanemahüvitise peamine eesmärk on lapse sündimisel säilitada riigi hüvitise andmisega
vanemale varasem sissetulek ning toetada töö- ja pereelu ühitamist. Hüvitise maksmise aluseks
on PHS 3. peatükk. Kulud vanemahüvitisele suurenevad saajate arvu kasvu ja keskmise palga
kasvust tuleneva hüvitise suurenemise tõttu. 2020. aasta prognoosi koostamisel on arvestatud
16 824 hüvitise saajaga (2018. a tegelik oli 17 009 saajat, 2019. a prognoos 17 040 saajat) ning
keskmise hüvitisega 1376,4 eurot (2019. a 1282 eurot). Hüvitise suuruse arvutamise aluseks on
taotleja ühe kalendrikuu keskmine tulu, mis arvutati kuni 1. septembrini 2019 hüvitise õiguse
tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu
jagamisel kalendrikuudega (välja arvatakse aeg, mil isik oli vabastatud töövõimetuslehe alusel).
Alates 1. septembrist 2019 muudeti vanemahüvitise arvutamise aluseid nii, et hüvitise suuruse
arvutamise aluseks on raseduseelse (ehk üheksa kuu tagune) 12 kalendrikuu sotsiaalmaksuga
maksustatud tulu keskmine. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus on üle-eelmise
kalendriaasta Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne
suurus. Ühe kalendrikuu hüvitise maksimaalne suurus arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega
kehtestatud korras Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu alusel ja
18
Mõõdik näitab osakaalu, mille võrra on 0–17-aastaste laste absoluutse vaesuse määr väiksem siireteta (peretoetused ja
vanemahüvitis) absoluutse vaesuse määrast.
19
Mõõdik näitab meeste osakaalu isikutest, kellele on aasta jooksul määratud vanemahüvitist (esmakordsed määramised).
22
Sotsiaalkindlustusamet avaldab suuruse oma kodulehel hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. 2020.
aastal on maksimaalse hüvitise arvutamise aluseks olev kalendrikuu tulu 1182,70 eurot (2019. a
1106,60 eurot), millest tulenevalt on maksimaalse hüvitise suurus 3548,10 eurot kuus (2019. a
3319,80). Isikud, kellel eelmisel kalendriaastal tulu puudus, saavad hüvitist vanemahüvitise
määras, mis kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega. Hüvitise määr ei või olla väiksem
kehtivast määrast ega eelmise kalendriaasta kehtinud kuupalga alammäärast ega kõrgem
kehtivast kuupalga alammäärast. 2021. aastal on hüvitise määr 584 eurot (2020. a 540 eurot).
Isikutele, kelle töötasu alusel arvutatud hüvitise suurus jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud
töötasu alammäära, määratakse hüvitis töötasu alammääras, mis 2021. aastal on 584 eurot. 2018.
aasta 1. märtsil jõustunud vanemahüvitise valemi muudatus mõjutab vanemahüvitise kogukulu
(ca kahe miljoni euro ulatuses), sest varasema hüvitise määra asemel vähendatakse nüüd
vanemahüvitist samaaegse töötamise korral vaid juhul, kui teenitav tulu ületab poolt hüvitise
ülempiiri. 2020. aastal on lubatud teenida tulu 1774,05 eurot (2019. a 1659,90 eurot). Samas
kaasneb muudatusega eeldatavalt täiendava maksutulu laekumine, sest uus valem soosib
vanemate osalust tööturul. Mõningase kulude kokkuhoiu toob kaasa ka vanemahüvitise
arvestusperioodi muudatus, mis jõustus 1. septembril 2019. Kuigi isikutele, kellel on õigus
vanemahüvitisele enne nimetatud kuupäeva, makstakse vanemahüvitist juba eelnevalt välja
arvutatud perioodi alusel, puudutab muudatus kõiki neid, kellel tekkis vanemahüvitise saamise
õigus pärast 1. septembrit 2019.
Kulusid suurendab 01.07.2020 lisanduv uus vanemahüvitise liik – täiendav vanemahüvitis isale,
millele kohaldatakse vanemahüvitise määramise ja maksmise sätteid. Prognoosimise teeb
keeruliseks asjaolu, et alates 01.07.2020 saab vanemahüvitist peatada ja jätkata kuni lapse
kolmeaastaseks saamiseni. Vanemahüvitise saamise periood ei tohi olla lühem kui üks
kalendrikuu. Muutub hüvitise saamise kord lapse emale, kellel ei olnud õigust sünnitushüvitisele,
ning lapsendajale, eestkostjale või hoolduspere vanemale. Hüvitis määratakse 545 päevaks.
01.04.2022 jõustuvate muudatuste tulemusena liidetakse vanemapuhkuste skeemi rasedus- ja
sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning selle tulemusena luuakse
vanemapuhkus, millel on individuaalselt emadele ja isadele mõeldud puhkuseosa (emapuhkus ja
isapuhkus). Samuti liidetakse sünnitushüvitis, isapuhkuse tasu ja lapsehooldustasu üheks
vanemahüvitiseks, mis jaguneb ema vanemahüvitiseks, isa vanemahüvitiseks ja jagatavaks
vanemahüvitiseks. Vanemhüvitise maksmise periood pikeneb 605 päevani ning vanemahüvitist
saab päevade kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Selline paindlik süsteem teeb
prognoosimise keeruliseks.
205 Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse (SKA)
Teenus hõlmab sotsiaalmaksu maksmist alla 3-aastast last hooldavale vanemale ning eraldisi
kogumispensioni fondi alla 3-aastast last kasvatava vanema eest. Täiendava sissemakse
tegemine II pensionisambasse kuni 3-aastast last kasvatava vanema eest toimub
kogumispensionide seaduse alusel. Sissemakse suuruseks on 4% Eesti keskmisest
sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga
maksustatava ühe kalendrikuu tulu arvutab ning sissemakseid teeb Sotsiaalkindlustusamet.
2020. aastal on prognoositav isikute arv 38 798 ning 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga
maksustavast tulust 50,02 eurot.
206 Peretoetused (SKA)
Teenuse raames makstakse sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute ja enamaarvuliste
mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse
toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab teenus ajateenija, asendusteenistuja ja
reservväelase lapse toetust.
23
Peretoetuste maksmise aluseks on PHS 2. peatükk. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille
suurus on 320 eurot iga sündinud lapse kohta, kui sünnib üks laps või sünnivad kaksikud.
Kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust 1000 eurot lapse kohta
ning alates 2018. aasta 1. märtsist täiendavat toetust 1000 eurot kuus ühele lapsevanemale kuni
laste 18-kuuseks saamiseni. Lapsendamistoetuse suurus on 320 eurot. Alates 2019. aastast on
lapsetoetus esimesele ja teisele lapsele 60 eurot ning kolmandale ja igale järgnevale lapsele
100 eurot kuus. Kolme kuni kuut last kasvatavale perele on lasterikka peretoetuse suuruseks
alates 2017. aasta 1. juulist 300 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega peredele 400 eurot kuus.
Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse kuni 3-aastast last kasvatavale ühele
vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule 38,36 eurot iga kuni 3-
aastase lapse kohta. Peres, kus kasvab kuni 3-aastane laps ja veel 3- kuni 8-aastaseid lapsi,
makstakse ühele vanemale iga kuu 19,18 eurot iga 3- kuni 8-aastase lapse kohta. Kolme- ja
enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt 3-aastast lapsetoetust saavat last,
makstakse ühele vanemale iga 3- kuni 8-aastase lapse kohta 19,18 eurot. Alates 01.09.2019
lõpetati lapsehooldustasu maksmine ning selle vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise
skeemi. Alates 01.09.2019 makstakse lapsehooldustasu tähtaja lõpuni või maksimaalselt kuni
31.08.2024 vaid neile lapsevanematele, kellel oli selleks õigus 31.08.2019 seisuga. Üksikvanema
lapse toetus on igakuine toetus, mida makstakse 19,18 euro ulatuses lapse kohta, kui lapse
sünnitunnistusel puudub kanne isa kohta või vanem on kuulutatud tagaotsitavaks. Eestkostel
oleva lapse toetuse suurus on 240 eurot. Ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse
toetuse maksmine toimub kaitseväeteenistuse seaduse § 54 alusel. Kaitseministeeriumi
valitsemisalas planeeritud ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase lapse toetuse maksab
välja Sotsiaalkindlustusamet.
2021. aasta aprillis jõustuva seadusemuudatusega laiendatakse peretoetuste maksmist ka
Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses õppivatele noortele ja nende vanematele.
207 Lapsepuhkuste tasu (SKA)
Lapsepuhkuse tasu hõlmab lapse toitmise vaheaja tasu, isapuhkuse tasu, täiendavaid
lapsepuhkuse päevi ning pikendatud põhipuhkust. Lapsepuhkuste tasu maksmise aluseks on
töölepingu seadus. Riik maksab vastavalt taotlusele emale, isale, hoolduspere vanemale või
eestkostjale puhkusetasu 3–6 tööpäeva sõltuvalt kuni 14-aastaste laste arvust peres. Alates
2013. aastast hüvitatakse täiendavad lapsepuhkuse päevad alampalga alusel. Prognoositav
saajate arv 2020. aastal on 53 550. 2020. aastal on lapsepuhkuse tasu määr 27,70 eurot päevas
8-tunnise tööpäevaga töötamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 5 alusel
tasutakse riigieelarvest vaheajad töös kuni 1,5-aastase lapse toitmiseks keskmise töötasu
ulatuses. Alates 01.01.2013 kuni 30.06.2020 oli isal õigus saada kokku kümme tööpäeva
isapuhkust. Isapuhkuse planeerimisel on arvestatud keskmise palga prognoosiga. Isade keskmise
palga prognoos 2020. aastal on 1737 eurot. Prognoositav saajate arv 2020. aastal on 3639 isikut.
Alates 01.07.2020 asendus senine kümne tööpäeva pikkune isapuhkus 30-päevase
isapuhkusega, mille ajal saamata jäänud töötasu hüvitatakse uue isa täiendava vanemahüvitise
läbi.
Alates 01.04.2022 on lapsepuhkusele õigus mõlemal vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta
kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva
ühes kalendriaastas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus
on 50% protsenti perehüvitiste seaduse alusel arvutatud ühe kalendripäeva vanemahüvitise
suurusest.
210 Õppelaenu kustutamine lapse sünni korral ning raske ja sügava puudega laste vanematele
(SKA)
24
Teenuse raames võtab riik üle õppelaenu kohustuse riigitagatise ulatuses. Õppelaenu
kustutamise aluseks on õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Õppelaenu kustutamiseks lapse sünni
korral mõeldud kulu väheneb saajate arvu vähenemise tõttu.
211 Puudega lapse sotsiaaltoetus (SKA)
Teenuse eesmärk on toetada puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni
ja võrdseid võimalusi, hinnata inimese terviseseisundit ja terviseseisundiga seotud toimetulekut
igapäevaeluga hakkamasaamisel, lihtsustada puude raskusastme tõendamist puudega inimesele
ettenähtud õiguste kasutamisel ja soodustuste saamisel, hüvitada puudest tingitud lisakulud ja
toetada rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusi.
Kuni 16-aastase puudega lapse toetuse ja vanaduspensioniealise puudega inimese toetuse
suurus sõltub puude raskusastmest, st mida raskem on puue, seda suurem on toetus. Seejuures
on kuni 16-aastase puudega lapse toetus oluliselt suurem, kui see on vanaduspensioniealisel
inimesel.
Toetuse maksmise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Puudega inimeste
toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav
puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr. Toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ning see
arvutatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud protsendina sotsiaaltoetuse
määrast. Alates 01.01.2020 on keskmise puudega lapse toetus 138,80 eurot, raske puudega
lapse toetus 161,60 eurot ning sügava puudega lapse toetus 241,65 eurot.
Arendustegevuse eesmärk on kliendi kasutajamugavuse ja teenusekogemuse suurendamise
kaudu kasutada kulutõhusamalt klientide ning asutuse aja-, ruumi- ja tööjõuressursse. Puudega
laste ja nende perede abistamiseks on oluline, et vajalik abi oleks sotsiaaltoetuste ja teenuste
kaudu kättesaadav. Seetõttu on tehtud ja tehakse ka edaspidi muudatusi laste puude raskusastme
taotlemise vormis ning igapäevastes tööprotsessides. 01.05.2020 muudeti puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste seadust. See võimaldab harvikhaigustega lastele, kellel on täiendavad lisakulud,
mida on vaja katta puude tekkimise ennetamiseks, maksta puudega lapse toetust 161,60 eurot.
Samuti on võimaldatud püsiva muutumatu seisundiga lastel tuvastada puude raskusaste 16-
aastaseks saamiseni, mis vähendab nii klientide kui SKA dokumentide menetlemise koormust.
212 Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (SKA)
Lisapuhkepäevade tasu maksmise aluseks on töölepingu seaduse § 63, mille alusel tasutakse
puudega lapse vanema, hooldaja või eestkostja igakuise tasulise puhkepäeva kulud keskmise
töötasu ulatuses.
25
Programmi eelarve
26
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele
suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud kaudsetest kuludest
(teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates 2020. aastast on programmi teenuste kuludes
kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala tegevuste elluviimise programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam programmi kuludes,
sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud, kuna riigieelarve seadus ei erista
enam tulusid programmide kaupa.
Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete muudatusi
kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes.
27
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu. Laste ja perede
programmi programmijuht on Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler. Programmijuhi
ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, programmi elluviimise ja seire
koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava vahelise sidususe tagamine ning
infovahetuse korraldamine.
Juhtkomisjoni teenindab Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond.
Programmi eelnõu esitatakse hiljemalt iga aasta 15. veebruaril lastekaitse nõukogule arutamiseks.
Programmi eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks
hiljemalt iga aasta 1. märtsil. Programmi eelnõu avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu
Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Programmi
kinnitab valdkonna eest vastutav minister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning
Sotsiaalministeerium avalikustab selle ministeeriumi kodulehel 15 tööpäeva jooksul riigieelarve
Riigikogus vastuvõtmisest arvates. Programmi muudetakse vajaduse korral üks kord aastas koos
vastava aasta riigieelarve seaduse muutmisega.
Programmi eelarve koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest.
Eelarve sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi eelarve esitatakse riigieelarve
infosüsteemis (REIS), teenuste tase kuluarvestustarkvaras (KAIS).
Programmi tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud kinnitatakse 2021. aasta
riigieelarve seadusega. Meetmete eelarved kinnitatakse ministri liigendusega.
Programmidevahelised eelarvemuudatused tehakse üks kord aastas vastava aasta riigieelarve
seaduse muutmisega. Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse vahepealsel
perioodil toetuse andmiste tingimuste käskkirjades.
Kaasamine
Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu. Lastekaitse
nõukogu tööd juhib Sotsiaalministeerium ja sellesse kuuluvad esindajad Sotsiaalmisteeriumist,
Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist, Justiitsministeeriumist,
Siseministeeriumist ja Rahandusministeeriumist. Lisaks osalevad lastekaitse nõukogu töös
üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindaja ning vabaühenduste esindajad.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Laste ja perede programmi seos heaolu arengukava 2016–2023 programmidega:
Tööturuprogramm käsitleb ühisosana tööõiguse regulatsiooni ning paindlike töövormide
teemat, mis on otseses seoses töö ja pereelu ühitamise ning lapsehoiu- ja vanemahüvitise
korraldusega.
Sotsiaalkindlustuse programm hõlmab riiklikke sotsiaalkindlustushüvitisi, mis aitavad katta
laste kasvatamise kulusid, ning puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel
makstavate toetuste paketti, mille osaks on puudega lapse toetus.
Hoolekandeprogramm käsitleb rehabilitatsiooni- ja abivahenditeenuseid, mille osaks on ka
laste teenuste vastav korraldus.
Soolise võrdõiguslikkuse programm keskendub töö-, era- ja pereelus osalemiseks kõigile
ühiskonnagruppidele võrdsete võimaluste loomisele.
Laste ja perede programmi seos teiste arengukavadega:
28
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 üks alaeesmärk on laste ja noorte turvaline
areng, samuti käsitletakse tervist toetava keskkonna kujundamist ning tervislike eluviiside
soodustamist.
Elukestva õppe strateegia 2020 käsitleb ühisosana alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni
ning kiusamisvaba haridustee kontseptsiooni elluviimist.
Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 käsitleb universaalse ennetuse vaatenurgast
lastele ja peredele suunatud tõenduspõhiseid programme, nt käitumisoskuste mäng VEPA,
aktiivseid eluhoiakuid kujundav programm SPIN, lähisuhtevägivalla all kannatavate noorte ja
perede juhtumikorralduse mudel MARAC, samuti alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise
põhimõtete juurutamist õigussüsteemis ning õigus- ja lastekaitsesüsteemi koostöö
tugevdamist.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–2020 eesmärk on vähendada ja ennetada
alaealistega seotud vägivalda, perevägivalda ja inimkaubandust.
Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 käsitleb lapsehoiuteenuste kättesaadavuse
tagamist suuremates linnapiirkondades.
Seirekorraldus
Laste ja perede programmi elluviimist ja seiret koordineerib lastekaitse nõukogu, mille ülesanded
on:
juhtida arengukava ja programmide elluviimist;
teha programmi koostamisel ettepanekuid;
osaleda programmi tulemusaruande hindamisel;
täita EL-i ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2014–2020 rakenduskava20 prioriteetse suuna nr 2
„Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja prioriteetse suuna nr 3 „Tööturule juurdepääsu
parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine” järgmiste meetmete21 valdkondliku
komisjoni22 ülesandeid:
o lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks;
o tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused;
o hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puudega inimeste vajadustele
vastavaks;
o töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine;
o tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks.23
Programmi seire toimub vähemalt üks kord poolaastas (veebruaris ja augustis).
Sotsiaalministeerium koostab igal aastal programmi rakendamise kohta valdkonna arengukava
tulemusaruande. Valdkonna arengukava tulemusaruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele
teadmiseks võtmiseks ning Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile riigi majandusaasta
koondaruande koosseisu kuuluva tegevusaruande koostamise lähtedokumendina igal aastal
hiljemalt 30. aprilliks. Samal ajal avaldatakse aruanne Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
20
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava http://www.struktuurifondid.ee/rakenduskava/
21
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekiri koos jõustunud õigusaktide ja seletuskirjadega
http://www.struktuurifondid.ee/struktuuritoetuse-seaduse-meetmepohised-oigusaktid-2/
22
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014001
23
Meetmepõhised õigusaktid http://www.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
29
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21
„Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“
Lisa 6
Tulemusvaldkond Tervis (TE)
Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv
eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb
Valdkonna
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1
arengukava
Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm (TE01)
Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks
ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja
nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav
Elluviimise periood 2021–2024
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Terviseamet (TA)
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) vajalike tervise
alusandmete koondamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu
Keskkonnaministeerium (KKM) keskkonnaplaneeringute
tervisesõbralikumaks muutmise ja keskkonnasaaste vähendamise
kaudu
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) toodete ja
teenuste ohutuse kaudu
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) peamiselt inimeste teadlikkuse
ja oskuste suurendamise kaudu
1
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 on läbinud Vabariigi Valitsuse arutelu ning saadetud aruteluks Riigikogule:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/74ac2981-2360-412a-b586-caf667e66191
1
Programmi eesmärk ja seosed teiste programmidega
Tervist toetava keskkonna programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku
tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks.
Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukava 2020–2030
eesmärkidest lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi
eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik
programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi
eesmärgi saavutamiseks. Tervist toetava keskkonna programm toetab tulemusvaldkonna
arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist
(tabel 1).
Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna
eesmärk ja nende saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis
on sõnastatud lähtuvalt arengukava alaeesmärkidest
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv
kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb
Tervist toetavad valikud Tervist toetav keskkond Inimkeskne tervishoid
Programmi eesmärk ehk rahvastiku Programmi eesmärk ehk Programmi eesmärk ehk
tervise arengukava 2020–2030 rahvastiku tervise arengukava rahvastiku tervise arengukava
alaeesmärk 1: 2020–2030 alaeesmärk 2: 2020–2030 alaeesmärk 3:
Tervise edendamiseks, Kõikide Eesti elanike Inimeste vajadustele ja
riskikäitumise vähendamiseks ja elukeskkond on muutunud ootustele vastavad, ohutud,
elukaare üleselt tervisenäitajate tervist toetavamaks ning teave kvaliteetsed tervise- ja
parandamiseks on inimestel võimalikest keskkonnast sotsiaalteenused, mis aitavad
vajalikud toetavad võrgustikud, tulenevatest terviseriskidest ja vähendada enneaegset
võimalused ja oskused teha tervist nende vähendamise viisidest suremust, lisada tervena
toetavaid valikuid olenemata on õigel ajal kergelt elatud eluaastaid, vähendada
vanusest, sissetulekust, kättesaadav. tervise ebavõrdsust, toetavad
haridustasemest või elukohast. krooniliste haigustega elamist
Lihtsalt mõistetav tervisealane ning on elanikkonnale võrdselt
teave, vajalikud teenused ja tooted kättesaadavad.
on kõigile kättesaadavad.
2
Olukorra lühianalüüs
Inimese terviseseisund kujuneb geenide, inimese tehtavate valikute ja elustiili ning ümbritseva
keskkonna koosmõjus. Inimest ümbritsev keskkond mõjutab tehtavaid valikuid, käitumist ja
terviseseisundit sageli enam kui seda tajutakse. Elukeskkonda võivad mõjutada nähtavad või
nähtamatud, peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest
pärinevad (keemilised, füüsikalised, bioloogilised) ohutegurid, kuid ohutegurid võivad pärineda ka
looduslikest allikatest (nt päikese UV-kiirgus, radionukliidid joogivees, sinivetikad suplusvees,
mürgised seened ja taimed). Eelnimetatud ohuteguritega puutub inimene kokku vahetu kontakti,
õhu, vee või toidu kaudu. Samuti võib kokkupuude ohuteguritega toimuda teiste inimeste või
loomade kaudu.
Rahvusvaheliste hinnangute kohaselt on kuni kolmandik rahvastiku tervisekaotusest otseselt
seotud elukeskkonnast tulenevate teguritega. Eestis on teatud tegureid uuritud2, kuid puudub
terviklik ülevaade elukeskkonna tegurite mõjust ja nendest tingitud tervisekaotusest. Selline
olukord on osaliselt tingitud asjaolust, et Eestis pole elukeskkonna erinevate tegurite väärtuste
mõõtmisi ajas ja ruumis piisavalt tehtud, aga ka sellest, et metoodiliselt on keeruline hinnata
inimese kokkupuudet erinevate teguritega ning seostada elukeskkonna tegureid
terviseprobleemidega (nt allergiad, närvikahjustused, kasvajad), mis üldjuhul avalduvad oluliselt
hiljem pärast kokkupuudet. Võib siiski eeldada, et see ei erine oluliselt rahvusvahelistest
hinnangutest.
Tervist toetava keskkonna eesmärkide täitmisel peetakse eelkõige silmas keskkonnatervishoiu
tegevuste elluviimist. Keskkonnatervishoid on rahvatervishoiu haru, mis tegeleb inimese tervist
otseselt või kaudselt mõjutavate keskkonnategurite ja ohutegurite tervisemõju hindamisega ning
terviseriskide ohjamise ja ennetamisega. Suur osa tervist toetava keskkonna eesmärkide
saavutamisel on elukeskkonna kujundamisel, mis aitab tervisemõjusid varajases staadiumis
ennetada ja vältida. Arukas ruumiline planeerimine on üks olulisemaid aspekte elukeskkonna
kujundamisel. Planeeringute ja ehitusprojektide abil on võimalik luua eeltingimused tervist toetava
elukeskkonna loomiseks. Nende abil saab reguleerida õhusaaste, müra, joogivee, radooni jt
ohutegurite ilmnemist.
Kemikaaliohutus on keskkonnatervishoiu üks osa, mis hõlmab kemikaale kogu nende elutsükli
vältel tootmisest jäätmekäitluseni, kui on vaja tagada ohutus inimese tervisele, keskkonnale ja
varale. Suur mõju kemikaaliohutusele on Euroopa Liidu regulatsioonidel, mille eesmärkide
saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu on oluline
aktiivselt osaleda Euroopa Liidu tasandi ja regionaalsetes kemikaaliohutuse poliitika
koostööalgatustes. Ohtlikud kemikaalid põhjustavad kogu eluea jooksul inimesega kokkupuutel
tervisehäireid ja mittenakkuslikke haigusi. Eesmärk on vähendada ohtlike kemikaalide negatiivset
mõju tervisele ja keskkonnale, kasutades kemikaale keskkonnale ja inimestele ohutul viisil3..
Samuti on kasvav probleem nakkushaiguste leviku tõkestamisel resistentsus biotsiidide (nt
desinfektsioonivahendite) toimeainetele4, 5.
Eestis on üle saja keemiatööstusettevõtte. Keemiatööstusest umbes pool asub Ida-Virumaal,
kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal.6 Viimastel aastatel on Eesti SKPst suhteliselt
püsivalt umbes 1% tulnud just keemiatööstusest, suur osa toodangust läheb ekspordiks3, 7.
2
Orru, H et al. 2010. Peened osakesed välisõhus ja neist tuleneva tervisemõju hindamine Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Narvas ja
Pärnus. Eesti Arst 2010; 89(4):242−250
3
Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-
editors/Failid/SA_eesti/saastva_arengu_tegevuskava_2030_uro_et.pdf
4
Assessment of the Antibiotic Resistance Effects of Biocides, SCENIHR, 2009
5
Confronting the clinical relevance of biocide induced antibiotic resistance
6
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium. 2018. aasta majandusülevaade. 2019
7
Statistikaamet
3
Keemiaettevõtted vastutavad kemikaalide käitlemise eest kogu tarneahelas kuni jäätmetena
kõrvaldamiseni ja taaskasutamiseni. Eesti ettevõtetele on jätkuvalt keerukas tulla toime turul
konkurentsivõime säilitamisega, kohaneda kliimamuutuste eesmärkidega, parandada
kemikaalide ja toodete registreerimiseks esitatud teabe kvaliteeti, asendada ohtlikud kemikaalid
ohutumate alternatiividega ning maandada tootmisel ja kasutamisel tekkivaid riske.
Tööstusettevõtete jaoks on hea kvaliteediga keemiaalane teave võtmetähtsusega, kuna
suurendab avalike andmete usaldusväärsust ja aitab kaasa kemikaalide ohutule kasutamisele.
Euroopa Liidu turul olevate kemikaalide omaduste ja riskide hindamist juhib ja koordineerib
Euroopa Kemikaaliamet, kuid hindamine tugineb suurel määral liikmesriikide ekspertide
hinnangutele. Tootjad ja importijad vastutavad turul olevate kemikaalide kohta tõese ja piisava
teabe olemasolu eest, Terviseamet hindab koos teiste liikmesriikide pädevate asutustega teabe
nõuetele vastavust ning vajaduse korral soovitab ja töötab välja meetmeid kemikaalide
kasutamisel tekkivate riskide vähendamiseks.
Terviseameti jaoks on tõsine katsumus tagada ohtlike kemikaalide kokkupuute, kasutusala ja
riskijuhtimise meetmete hindamiseks pädevate ekspertide ja nõustajate olemasolu.
Terviseamet hindas aastatel 2013–2019 ühenduse hindamisplaani raames ainete 4,4’-MDI,
põlevkivibituumeni ja MDI isomeeride segu omadusi ja kasutamisest tulenevaid riske ning
otsustas riskide reguleerimiseks vajalike meetmete üle.
CLP määruse kohaselt koostas Terviseamet aastatel 2018–2020 toimiku taimekaitsevahendi
toimeaine metribusiin kohta ning esitas Euroopa Kemikaaliametile ettepaneku kehtestada EL-is
ühtlustatud klassifikatsioon ja märgistus.
Terviseamet tegeleb biotsiidide hindamisega ning lubade ja registreerimistunnistuste
väljastamisega. Biotsiidimääruse (BPR) kohaste riiklike ja EL-i biotsiidilubade arv kasvab, samas
väheneb üleminekuperioodil registreerimistunnistuste arv. Biotsiidimääruse kohaste loataotluste
esitamise aeg on seotud toimeaine heakskiitmise kuupäevaga. Praegu on toimeainete
heakskiitmised ootele jäetud, kuna 2017. aastal jõustus Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus
(EL) 2017/2100, mille alusel tuleb hinnata ka toimeaine endokriinseid häireid põhjustavaid
omadusi.
Terviseameti riiklikud kasutajatoed nõustavad kemikaaliohutuses kehtivatest nõuetest erinevaid
sihtrühmi, eelkõige Eesti väikeettevõtteid, kuid ka avalikkust. REACH kasutajatoe poole
pöördutakse kemikaalide importimist ja ainete registreerimist puudutavates küsimustes. CLP
kasutajatoe suurim küsimuste hulk (kuni 2/3) puudutab ohtlikest segudest teavitamist. BPR
kasutajatoe poole pöördujad on ettevõtjad (peamiselt biotsiidi tootjad ja levitajad), kes küsivad
nõu, millised on seadusest tulenevad nõuded ja kohustused biotsiidi turustamisel ja kasutamisel.
Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäev läbi kõikidel
nädalapäevadel nii elanikele kui tervishoiutöötajatele, helistamine on anonüümne.
Mürgistusinfoliinile pöördumiste arv nii kemikaalidest, ravimitest kui loodusest pärit mürkainetest
põhjustatud mürgistuste tõttu kasvab, samas väheneb Eesti Haigekassa andmetel
tervishoiuteenuse osutajate poole pöördunud mürgistuspatsientide arv. Iga teine kõne infoliinile
on tehtud kuni 4-aastase (k.a) lapsega toimunud mürgistuse tõttu. Alates 2018.aastast on
suurenenud järk-järgult mürgistused 4-aastastel lastel, mistõttu 2020.aastast tasub liigitada enam
ohtlikuks vanuseks mitte ainult „kuni 3-aastased“ vaid ka „kuni 4-aastased“ lapsed. Mujal
maailmas hinnatakse enam ohtlikuks vanuseks mürgistuste toimumisel „kuni 5-aastased“ laste
vanusegruppi (laste oraalse arengu faasis olevad lapsed).Igal aastal suureneb alla 1-aastaste
laste mürgistuste arv. Mürgistusteabekeskus on alates 2018. aastast pidanud igakuiseid loenguid
mürgistuste ennetamisest ASi Ida-Tallinna Keskhaigla perekoolis. 2019. ja 2020. aastal korraldati
mürgistusennetusnädal. Enam kui 90% mürgistusõnnetustest toimub kodus, mistõttu said
inimesed mürgistusi varasemate aastatega võrreldes sagedamini ka 2020. aasta eriolukorra ajal.
4
Iga teise kõne põhjuseks olev mürgiallikas on kemikaal, iga kolmas kõne tehakse
ravimimürgistuse tõttu. Venekeelse elanikkonna jaoks on jätkuvalt murekohaks teenuse vähene
kättesaadavus. 25% elanikkonna suhtarvu kohta on venekeelsete inimeste pöördumisi infoliinile
üksnes 8–9%.
Teenuste valdkonnas on viimastel aastatel fookuses iluteenused. Seoses valdkonna aktiivse
arenguga on üha keerulisem eristada iluteenuseid tervishoiuteenustest. Teenuste iseloom muutub
intensiivsemaks ning sellega suurenevad ka terviseriskid.
Terviseamet on koostanud riskianalüüsid keskkonnatervishoiu, teenuste ohutuse, kemikaali- ja
tooteohutuse valdkonnas. Riskianalüüsid aitavad maandada ohuteguritega seotud riske ja
tõhustada järelevalvet. Enam keskendutakse eri sektorite keskkonnatervishoiu probleemide
ennetamisele riskihindamise kontekstis. Planeerimise protsessides võetakse inimese tervist ja
terviseriske arvesse rohkem kui varem ning rakendatakse vastavaid meetmeid võimalike
tervisemõjude vältimiseks ja ohjamiseks. Sõltumata saavutatud edusammudest ja positiivsetest
muutustest on terviseriskide hindamise temaatika veel lapsekingades ja vajab edasist juurutamist.
Elanikkonna kindlustamine ohutu joogiveega on üks keskkonnatervishoiu prioriteete.
Terviseameti viimastel andmetel (2019. a) kasutab 87,3% elanikest ühisveevärgi vett, ülejäänud
osa saab vett individuaalsetest madalamatest puur- ja salvkaevudest. 99,2% ühisveevärgi
tarbijatest saab kvaliteedinõuetele vastavat joogivett. Suurem osa mittevastavustest on seotud
indikaatornäitajatega (nt raud), mis ei kujuta terviseohtu. Suured investeeringud ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni rekonstrueerimisse ja arendamisse on olnud vajalikud, et tagada inimeste tervisele
ohutu ja kvaliteetne joogivesi. Kuna Euroopa Liidu investeeringud veetaristusse ei ole igavesed
ning keskkonna saastekoormus kasvab, on järgmise perioodi lahendamist vajav probleem
säilitada tervisele ohutu joogivee kvaliteet. Ligikaudu 12,7% elanikkonnast tarbib vett allikatest,
mille üle ei tehta riiklikku järelevalvet ja mille kvaliteedi kohta andmed puuduvad. Seetõttu on
viimastel aastatel tähelepanu pööratud peale suurte veevärkide ka erakaevude ja eraveevärkide
vee kvaliteedile. Uuringud näitavad veekvaliteedi ebastabiilsust ja kasutajate nõustamise
vajadust. Teatud Eesti piirkondades on looduslik radionukliidide sisaldus suhteliselt suur. Välja on
töötatud metoodika joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamiseks.
Metoodika kasutamine annab vastuse selle kohta, kui põhjendatud on joogivee puhastamine
radionukliididest.
Tulevikus tuleb joogivee ohutuse tagamisel keskenduda kliimamuutustega kaasnevatele
mõjudele, tööstuslikku päritolu endokriinsüsteemi kahjustavatele kemikaalidele, ravimijäätmetele
ja mikroplastile. Joogivee ohutuse järelevalve peab muutuma riskihindamisel põhinevaks, et
veekäitluse kulusid optimeerida ja suunata ressursid joogiveeahela kriitilistele punktidele.
Suplusvee kvaliteet on Eestis aastate jooksul olnud stabiilne ja hea, kuid probleemiks on pidevalt
vähenevate avalike supluskohtade arv. Supluskohtade arvu vähenemine on tingitud kohalike
omavalitsuste ja supluskohtade omanike vähesest huvist supluskohta asutada. Kuigi suplusvee
kvaliteet on hea, on ette heidetud liiga rangete nõuete rakendamist randade korrashoiu
tagamiseks. Aastast aastasse ametlike suplusrandade osakaal vähenes ning üldsust ei kaasatud
piisavalt supluskoha avamise protsessi. Hiljuti jõustunud regulatsiooni alusel on võimalik olukorda
parandada ning kohustada koos üldsusega avalike supluskohtade asutamist. Eesmärk on tagada
elanikele võimalikult palju avalikke supluskohti, kus suplusvesi vastab nõuetele ja toimub pidev
vee kvaliteedi seire.
Ujulate ja veekeskuste peamine probleem on hoida kloori sisaldus nõutud tasemel. Selle
saavutamise peamine pärssiv tegur on vajakajäämine ujujate isiklikus hügieenis. Hügieenialase
teadlikkuse suurendamisega on vaja tegeleda ka edaspidi.
5
Välisõhu saaste on olulisim keskkonnatervishoiu risk, mille ohjamisega tuleb tegeleda. Euroopa
Keskkonnaagentuuri andmetel sureb Eestis hinnanguliselt 500 inimest enneaegselt õhusaastest
(PM 2,5) tingitud mõjude tõttu. Maapinnalähedane osoon põhjustab pikaajalisel kokkupuutel
Eestis hinnanguliselt keskmiselt 134 varajast surma aastas, see teeb kokku 1287 kaotatud
eluaastat aastas. Maapinnalähedase osooni mõjul tekkivad sotsiaalmajanduslikud väliskulud on
hinnanguliselt 240 miljonit eurot aastas varajase suremuse ja 1,2 miljonit eurot hospitaliseerimiste
tõttu8. Põlevkivisektori tervisemõjude uuringu tulemused näitavad, et Ida-Virumaa elanike
terviseseisund on mitme näitaja poolest halvem kui mujal Eestis ja selle peamine põhjus on
põlevkivisektorist lähtuv õhusaaste. Ida-Virumaa vajab selles osas kaalukaid lahendusi, kuidas
sotsiaalmajanduslikku olukorda pingestamata välisõhu saastet piirkonnas vähendada. Lisaks
vajavad tähelepanu linnade ja kasvavate sadamate (nt Muuga) müra ja õhusaaste (sh ebameeldiv
lõhn) probleemid. 2017. aasta seisuga kannatab Eestis kõrgete müratasemete käes üle 300 000
inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast. Hinnanguliselt on Eestis
196 400 inimest mõjutatud pikaajalisest suurest (> 50 dB) öisest autoliikluse mürast.9 WHO
soovitus öise müra kohta on < 40 dB, et ennetada öise müra ebasoodsaid tervisemõjusid10.
Euroopa Keskkonnaagentuuri 2019. aasta raporti kohaselt11 on müra tervisemõjusid varem pigem
alahinnatud, mida Terviseameti andmetel kinnitab ka müraga seotud kaebuste ja pöördumiste
kasv. Siseõhu kvaliteedi tagamiseks on vaja üle vaadata sisekliima ohutegurid ning
kaasajastada õigusruumi, et projekteerimisel ja ehitamisel võetaks meetmeid terviseriskide
maandamiseks.
Päikesekiirguse (nii UVA- kui UVB-kiirguse) eest kaitsmise vajadus tuleb selgelt välja statistikast.
Kui vaadata andmeid alates 1968. aastast, on haigestumus naha mittemelanoomi tüüpi nahavähki
Tervise Arengu Instituudi andmetel kasvanud. Haigestumine on kasvanud ka lähiminevikus –
2008. aastal oli elanikkonna suremuskordaja 61,6, 2017. aastal 100,7 ja 2018. aastal 96,6.12 Naha
mittemelanoomi haigestumise kohta on tehtud märksa vähem uuringuid võrreldes
nahamelanoomiga.
Olulisemad töös olevad tegevused
Haiguse COVID-19 leviku ohjamine Eestis on olnud 2020. aastal põhitegevuseks ja sellega
tuleb tõenäoliselt arvestada kui põhitegevusega kuni 2021. aasta keskpaigani.
Rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine on pooleli. Eelnõu eesmärk on asendada
kehtiv rahvatervise seadus uue tervikseadusega, et luua kaasaegne õigusraamistik
rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks.
Biomonitooringu eesmärkide, prioriteetide ja tegevusplaani kokkuleppimine ning
biomonitooringu käivitamine, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest erinevate
kemikaalidega keskkonnas ning nende tervisemõjust Eesti elanikele.
Uue joogivee direktiivi ülevõtmise ja rakendamisega seotud tegevused, sealhulgas
riskihindamisel põhineva lähenemise juurutamine Eestis; vee terviseohutuse infosüsteemi
kaasajastamine.
Mitteioniseeriva kiirguse elukeskkonna terviseohutuse nõuete kaasajastamine, samuti
avalikkusele teema selgitamine.
8
Maapinnalähedase osooni õhusaaste ekspositsiooni analüüs ja tervisemõjude hinnang:
http://www.rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/6284/3/Orru2016.pdf
9
https://www.eea.europa.eu/themes/human/noise/noise-fact-sheets/noise-country-fact-sheets-2019/estonia
10
http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0017/43316/E92845.pdf
11
https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-noise-in-europe
12
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus/
6
Põlevkivisektori tervisemõju projektide lõpetamine, tervisemõju hindamine ja
leevendusmeetmete pakkumine.
Kliimamuutustega kaasnevate tervisemõjude hindamine ja leevendusmeetmete
väljatöötamine, näiteks siirutajate kaudu levivate haiguste seire laiendamine kliimamuutuste
mõju seisukohast ja parasiitide riski maandamine, eeskätt pinnavett kasutavates veevärkides,
samuti sinivetikate toksiinide ohu kindlakstegemine.
Inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlike kemikaalide ja biotsiidide hindamine ning
tegevused, mis toetavad ohutu käitlemise tagamise kaudu negatiivse mõju vähendamist.
Kemikaaliohutust puudutava teabe olemasolu ja kättesaadavuse parandamine ning
teadlikkuse suurendamine.
Mürgistusõnnetuste peamise sihtrühma (väikelaste vanemad) koolitamine nii eesti- kui
vene keeles.
Mürgistusstatistika analüüsi ja seire loomine.
Antidootide kasutamise halduse ja seire kaasajastamine.
Tarbija tervisele suurema riskiga ilu- ja isikuteenuste seiramine ning tegevused, mis
toetavad võimaliku negatiivse mõju vähendamist. Iluteenuseid puudutava teabe olemasolu ja
kättesaadavuse parandamine, tarbijate ja teenusepakkujate teadlikkuse suurendamine.
Programmi mõõdikud
Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja
valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Teenuste puhul on
mõõdikud esitatud üksnes programmi lisas 1.
Programmiüleselt mõõdetakse tulemuslikkust järgmise mõõdikuga:
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate
arv 100 000 elaniku kohta13
Allikas: Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituut
1612
1600 1600 1550 1500 1450
(2017)
Programmi meetmed, tegevused ja teenused
Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide
saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul konkreetseid teenuseid, mille elluviimiseks on
leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid,
kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud.
Meede 1.1. Tervist toetava keskkonna arendamine ja
elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja
vähendamine
Meede koosneb neljast tegevusest. Nendest esimesse on koondatud teenused, mis on vajalikud
tervist toetava keskkonna poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks eri valdkondades, sektorites
13
Mõõdik kajastab keskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arvu (ingl disability-adjusted
life years – DALY) 100 000 elaniku kohta. Keskkonnana mõeldakse selle näitaja puhul nii seda osa keskkonnast, mida saab mõjutada
Sotsiaalministeerium (nt töökeskkond, joogivesi, käte pesemine, koolide, hooldekodude ja lasteaedade nõuded jne), kui ka
väliskeskkonda (välisõhk, radoon looduses jne), mida mõjutab pigem Keskkonnaministeerium või nt ka Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (eluhoonete ehitusnõuded jne).
7
ja tasanditel, samuti innovatsiooni edendamiseks tervisevaldkonnas. Ülejäänud kolm tegevust
aitavad edendada kemikaaliohutust, keskkonnast tulenevaid terviseriske ning toodete ja teenuste
ohutust ja riske.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb14
Allikas: Eurostat
247,3
247,3 247,3 247,3 236,4 225,5
(2017)
Tegevus 1.1.1. Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika
kujundamine ja elluviimise korraldamine
Oodatav tulemus
Tõendusel ja teadmistel põhineva tervikliku keskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamise
ning tervist toetava keskkonna edendamise poliitika on kokku lepitud, kõik osapooled (üle riigi ja
kohalikul tasandil; avalik, era- ja kolmas sektor; eri valdkonnad) on teadlikud valdkonna
arengusuundadest ja oma rollist ning kokkulepitud tegevusi viiakse eesmärgipäraselt ellu.
Probleemide lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste tulemustele ja
arengusuundadele ning võimalustele rakendada teiste valdkondade innovaatilisi lahendusi
tervisevaldkonnas. Otsitakse kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna
eripära arvestavaid eelnevalt rakendamata või oluliselt muudetud lahendusi.
Tegevuse elluviimisel on vaja:
uuendada õigusraamistikku selliselt, et see soodustaks terviseriskide vähendamist, tervist
toetava keskkonna edendamist ja innovatsiooni, ning viia ellu selle rakendamiseks vajalikke
abistavaid sekkumisi;
parandada keskkonnast tulenevate terviseriskide tõenduspõhise hindamise ja riskide
maandamise sekkumiste väljatöötamiseks vajalike andmete kvaliteeti, kättesaadavust ja
koostoimet;
edendada innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist;
suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi ja oskusi tervist toetava
keskkonna loomise, arendamise ja kättesaadavaks tegemise võimalustest;
suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajate teadlikkust rahvastiku tervise
arengukava 2020–2030 ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist.
Tõhusa koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise
kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Tervise säilimist ja paranemist soodustava elukeskkonna poliitika on kujundatud ning elluviimine
korraldatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
Jah
Jah Jah Jah Jah Jah
(2019)
14
Välditava suremuse kontseptsioon põhineb sellel, et teatavaid surmajuhtumeid (konkreetsete vanuserühmade ja RHK
klassifikatsioonis määratletud haiguste puhul) saaks vältida selliste sekkumiste abil, mis keskenduvad tervisemõjuritele, sh käitumine
ja elustiil, ning arvestatud on sotsiaalmajanduslikku seisundit ja keskkonnategureid. Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud
kordajana 100 000 elaniku kohta.
8
Teenused ja nende sisu kirjeldus15
97 Tervist toetava ning parendava keskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
(SoM)
Tervis sõltub olulisel määral elukeskkonnast. Tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna loomiseks
ja arendamiseks tuleb välja töötada kaasaegsed õigusaktid ning koostöös avaliku, era- ja
kolmanda sektoriga neid rakendada. Põhiliselt hõlmab see kemikaaliseadust, biotsiidiseadust,
veeseadust ja rahvatervishoiu seadust ning nende rakendusakte. Poliitika kujundamisel
lähtutakse sellest, et: 1) meid ümbritsev tehislik ja looduslik keskkond on tervist ja tervislikke
valikuid toetav; 2) teave keskkonna terviseriskidest on õigel ajal ja võimalikult lihtsalt kättesaadav
ning 3) elanikel on vajalikud oskused ja teadmised seda teavet kasutada. Järgmisel paaril aastal
keskendutakse rahvatervishoiu seaduse ja selle rakendusaktide uuendamisele ja rakendamisele.
Samuti on plaanis välja arendada inimese biomonitooringu võrgustik Eestis, et tulevikus oleks
olemas parem teadmine inimeste kokkupuutest kemikaalidega.
Uudse ohtliku nakkushaiguse COVID-19 pandeemia on toonud esile elukeskkonna olulisuse
nakkushaiguste ennetamises ja tõrjes. Järgnevatel aastatel on poliitikakujundamisel vaja
keskenduda sellele, et avalikes kohtades oleksid kättesaadavad kätepesuvõimalused ja
kvaliteetsed desinfitseerimisvahendid, paraneksid inimeste ja tööandjate oskused elukeskkonna
muutmisel selliseks, et keskkonnast tingitud haiguste levik oleks viidud miinimumini. Samuti on
oluline tõhustada Terviseameti füüsika- ja keemialaboreid, et muu hulgas oleks vajaduse korral
võimalus hinnata haigustekitajate stabiilsust ja levikut keskkonnast tulenevalt.
Tegevus 1.1.2. Vee, välis- ja siseõhuga (sh sisekliima) ning müra ja
kiirgusega seotud terviseriskide hindamine ning vähendamine
Oodatav tulemus
Elanikkonna juurdepääs puhtale joogiveele on suurenenud, oskused ja võimalused joogi- ja
suplusveest tulenevaid terviseriske hinnata on paranenud. Mitteioniseeriva kiirguse terviseriskid
on maandatud ja neid on elanikkonnale selgitatud. Keskkonnamüra on ohjatud ning pikaajalise
suure müra käes viibivate elanike arv on vähenenud.
Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:
kaasajastada vee seisundi seiret ning saadud tulemuste põhjal teha tarbijatele kergesti
mõistetav teave kättesaadavaks;
töötada välja joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskide hindamise
metoodika ning parandada ja rakendada vajalikke hindamisoskusi;
suurendada juurdepääsu tervisele ohutule joogiveele ja uuendada riskide hindamise
põhimõtteid;
terviseriskide hindamise ja seire süsteemi kaasajastamine ja tõhustamine õhu, müra ja kiirguse
vallas tähendab eelkõige ennetusmeetmete tõhusamat kasutamist ja riskihindamisel põhineva
lähenemise juurutamist (nt hinnatakse terviseriske ja leitakse leevendusmeetmeid varajase
planeerimise etappides), samuti tõenduspõhiste uuringute tegemist (ohutegurite parem
seostamine tervisemõjudega, et valida sobivaimad meetmed);
välisõhu hea kvaliteedi tagamiseks jätkub õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames saasteainete
seire riiklikes seirejaamades, kuid lisanduvad ka suuremat saastust põhjustavate ettevõtete
seirejaamade andmed, mis on avalikult jälgitavad;
parandada eri sihtrühmade terviseriskide hindamise oskusi ja võimalusi;
teha õhku, müra ja kiirgust puudutav info inimestele kergesti mõistetavaks ja kättesaadavaks.
15
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse.
9
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal on stabiilne
Allikas: Terviseamet
99,3%
99,4% 99,5% 99,5% 99,5% 99,5%
(2019)
Kvaliteetse veega basseinide osakaal suureneb
Allikas: Terviseamet
89%
90% 91% 92% 93% 94%
(2019)
Supluskohtade osakaal, mille suplusvee kvaliteediklass loetakse „väga heaks“ või „heaks“, on stabiilne
Allikas: Terviseamet
87%
87% 90% 90% 90% 90%
(2019)
Teenused ja nende sisu kirjeldus16
143 Vee terviseohutuse edendamine (TA)
Terviseamet korraldab elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee seiret
ning teeb riiklikku järelevalvet, sealhulgas reageerib veega seotud ohuolukordadele, kogub ja
avalikustab vee kvaliteedinõuetele vastavuse andmeid, tegeleb nõustamisega ning teeb
rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamisel. Lisaks
eelnevale osutab Terviseamet joogiveeuuringute referentteenust. Terviseamet on vee
terviseohutuse infosüsteemi volitatud kasutaja. Teenuse aluseks on rahvatervise seadus ja
veeseadus ning nendega seotud õigusaktid. Eesti õigusesse tuleb lähiajal üle võtta uus joogivee
direktiiv, mis käsitleb elanikkonna joogiveele juurdepääsu tagamise parandamist, joogiveega
kokkupuutuvaid kontaktmaterjale, uute joogivee parameetrite määramist ja joogivee ohutuse
riskihindamist. Joogivee ohutuse järelevalve läheb samm-sammult üle riskipõhisele lähenemisele,
mis on praeguse süsteemiga võrreldes jätkusuutlikum. Süsteemi rakendamine eeldab kogu
joogivee valdkonna osapoolte koostööd. Vee seisundi andmete kvaliteedi parandamiseks on
kavandatud revideerida vee terviseohutuse infosüsteemi (VTI). Arendamisel on kaardirakenduse
moodul, mis hõlbustab andmete kättesaadavust avalikkusele. Suplusrandade ja ujulate andmed
on avalikud Maa-ameti kaardirakendustes ja Terviseameti kodulehel aktiivse kaardina.
Suplusrannad kaardil on eraldatavad EL-i kvaliteediklassidena. Kaardil on võimalik näha
suplusrandade piire ja seirepunkte. Suplusrandade andmete all on link avaliku VTI viimaste
veeproovide tulemustele. Ka järelevalve all olevate ujulate andmete kaardikihil on link avaliku VTI
viimaste veeanalüüside tulemustele. Edaspidi on kavas luua joogiveekäitleja jaoks võimalus
sisestada joogivee kontrollikava, et kõik andmed oleksid ühes kohas ja VTI võiks saata
automaatteavitusi, kui tähtajad saabuvad (nt kui joogivee kontrollkava on kooskõlastatud, siis
tähtajad meelde tuletada). Analoogsed lahendused saavad olema ka supluskoha omanikele
seirekalendri kooskõlastamisel. Loodusliku mineraalvee valdkonnas on võimalik, et seoses
Ühendkuningriigi lahkumisega Euroopa Liidust, tekib vajadus Ühendkuningriigi loodusliku
mineraalvee tunnustamismenetluste läbiviimise osas.
279 Planeeringute ja füüsikalistest teguritest (v.a ioniseeriv kiirgus) tingitud terviseohtude
hindamine ning terviseriskide vähendamine (TA)
Terviseamet, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab/hindab strateegilise
keskkonnamõju hindamise aruandeid (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse alusel), hindab ja avaldab arvamusi planeeringute vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele
16
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse.
10
(planeerimisseaduse alusel), väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme
paigaldamise tingimuste kooskõlastusi (elektroonilise side seaduse ja rahvatervise seaduse
alusel) ning korraldab riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle, samuti
hindab nii sise- kui väliskeskkonnast tuleneda võivaid terviseriske, nõustab osapooli nendel
teemadel ning annab soovitusi rakendada leevendusmeetmeid.
Sagedusloaga seonduvate tervisekaitsealaste uuringute ja kooskõlastuste maht on viimase nelja
aasta jooksul mitu korda kasvanud, samuti on kasvanud elanikkonna küsimused ja hirmud 5G
tehnoloogia juurutamise ning elektromagnetkiirguse mõju suurenemise ees. Seetõttu tuleb
senisest suuremat tähelepanu pöörata asjakohastele ennetusmeetmetele, samuti
tõenduspõhisele kommunikatsioonile. Lähiaja suuremad tegevused sel suunal eeldavad
tervisekaitsealaste tingimuste (kooskõlastuste) väljastamise arvutusliku metoodika ülevaatamist
ja valdkonna pädevate teadlaste ja/või teadusorganisatsioone kaasamist. Tegevuste tulemusel
on valdkonna terviseriskide hindamise põhimõtted aja- ja asjakohastatud ning tervisekaitset
puudutav kommunikatsioon on senisest selgem.
Kuna viimastel aastatel on mürakaebuste arv suurenenud, tuleb senisest suuremat tähelepanu
pöörata riiklike müranormide ülevaatamisele, arendada müraalast koostööd asjaomaste
ametkondade (nt Keskkonnaamet, Maanteeamet) vahel ja suurendada valdkonna teadlikkust
kohalikes omavalitsustes (nt mürakaartide koostamine). Samuti tuleb müraprobleeme ennetada
ruumilises planeerimises (nt üld- ja detailplaneeringud, keskkonnamõju hinnangud jms) nende eri
etappides. Tegevuste tulemusel väheneb nende elanike arv, keda kõrged müratasemed
mõjutavad.
Viimastel aastatel on Terviseamet põlevkivi kasutamise riikliku arengukava raames teostanud
suuremahulisi projekte, millest „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva
elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ ja
„Ordoviitsiumi ja Kvaternaari põhjaveekogumitest vett ammutavate ühisveevärkide joogivee
uuring võimalike põlevkivitööstusest tulenevate kemikaalide osas“ lõppesid 2020 ning perioodiks
2021–2024 on plaanitud projektid „Laste sünniregistri andmete uuring ning nende vanemate
küsitlus kokkupuute kohta põlevkivisektori saastega“ ja „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi
sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu
läbiviimine“. Lisaks on kliimamuutustega kohanemise arengukava raames plaanitud projektid
„Parasiitide riski maandamine, eeskätt pinnavett kasutavates veevärkides (eriti tulvaperioodidel)
ja sinivetikate toksiinide ohu kindlakstegemine“ ja „Siirutajate kaudu levivate haiguste seire
laiendamine kliimamuutuste mõju seisukohast“.
Lisaks sellele koostab Terviseamet vastavalt vajadusele keskkonnatervishoiu valdkonnas
suuremahulisi terviseriski hinnanguid, mis on põhjendatud riiklikust või suurest avalikust huvist.
Näiteks, viimastel aastatel on koostatud ravimuda terviseohutuse riskianalüüs, riskianalüüs
siseõhu keemiliste ainete piirnormide väljatöötamiseks ning analüüs elavhõbeda ja arseeni mõju
kohta inimeste tervisele. Suuremahulised riskihinnangud koostatakse nii väliskeskkonna kui
sisekeskkonna kohta. Riskihindamise järel koostatakse meetmete kava, millel on praktiline
tähendus ehk see on suunatud konkreetsele tegevusele riski maandamiseks või elimineerimiseks.
Riski hindamise raames antakse kohalikele omavalitsustele, elanikkonnale ja teistele
ametiasutustele soovitusi kuidas riski olukorras käituda.
11
Tegevus 1.1.3. Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine
Oodatav tulemus
Teadlikkus kemikaaliohutusest on suurenenud, kemikaalide valest kasutamisest tingitud
mürgistus- ja õnnetusjuhtumite arv on vähenenud ning teave tervisele ohtlikest kemikaalidest,
nende tervisemõjust ja riskide maandamise meetmetest on kättesaadav.
Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:
sektorite ja sidusrühmade vahelise partnerluse tugevdamiseks uuendada ja parandada
koostöömudeleid, et suurendada sidusrühmade ja üldsuse kaasatust, huvi ja teadlikkust,
samuti luua tingimused tootearenduseks ja innovatsiooniks;
edendada koostööd teadusuuringute ja biomonitooringu vallas ning arvestada nende
tulemustega nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil;
soodustada ohtlike kemikaalide ohutumate alternatiividega asendamist ja parima tehnoloogia
kasutamist;
analüüsida tootearendust ja innovatsiooni soodustavaid võimalusi;
pakkuda kergesti mõistetavat teavet kemikaalide tervisemõju ja selle vältimise tõhusate
sekkumiste kohta;
nüüdisajastada (muuta riskipõhiseks) järelevalvepõhimõtted ning edendada koostööd teiste
liikmesriikidega.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Suureneb kemikaale, sh detergente turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid
Allikas: Terviseamet
25% 60% 60% 65% 70% 75%
(2019)
Biotsiide turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid
Allikas: Terviseamet
25% 60% 65% 70% 75% 80%
(2019)
Teenused ja nende sisu kirjeldus17
85 Terviseriskide hindamise võimekuse parendamine (SoM)
Järgmisel neljal aastal on põhirõhk hea laboritava (good laboratory practice) kvaliteedisüsteemi
tagamisel. Seda rakendatakse kemikaalide tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul.
Uuritavad kemikaalid võivad kuuluda näiteks ravimite, biotsiidide, veterinaarravimite,
kosmeetikatoodete, taimekaitsevahendite või toidu koostisesse. Hea laboritava
kvaliteedisüsteemi nõue testidele/analüüsidele on kohustuslik biotsiidide ja nende toimeainete
hindamiseks esitatava teabe puhul. Hea laboritava nõuetele vastavust saab hinnata üksnes hea
laboritava kontrollasutus.
151 Biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade taotlemine, detergendi turustamiseks erandi
taotlemine (TA)
Terviseamet pädeva asutusena korraldab biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate
teenuste osutamist: biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi
turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine. Teenuse aluseks on biotsiidiseadus, biotsiidimäärus
EL 528/2012, detergendimäärus EÜ nr 648/2004 ning nendega seotud õigusaktid.
17
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse.
12
Biotsiidi turustamiseks ja kasutamiseks on vaja taotleda Terviseametilt biotsiidi
registreerimistunnistust või biotsiidi luba. Registreerimistunnistuse või biotsiidi loa taotluse saab
esitada isik, kes vastutab biotsiidi turulelaskmise eest teatavas liikmesriigis või liidus. Enne loa
väljastamist hinnatakse biotsiidi ohutust ja tõhusust.
Kui detergent sisaldab pindaktiivseid aineid, mille täieliku aeroobse biolagunduvuse tase on
madalam kui detergendimääruse III lisas sätestatud, võivad pindaktiivseid aineid sisaldavate
tööstuslike või asutuslike detergentide ning/või tööstuslike või asutuslike detergentide
pindaktiivsete ainete tootjad taotleda erandi tegemist.
152 Kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine (TA)
REACH, CLP, BPR, PIC Eesti pädeva asutusena osaleb Terviseamet koostöös komisjoni,
Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega ELi regulatsioonide
muutmisettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises. Koostöös Eesti
sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste
väljatöötamises. Hinnatakse tööstuse poolt kogutud teabe täielikkust, asjakohasust ja piisavust
ning kemikaali kasutamisega seotud riske, vajaduse korral nõutakse lisateavet ja/või tehakse
ettepanek rakendada regulatiivset riskiohje meedet. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatakse oma
pädevuse piires kemikaalide (sh biotsiidide ja detergentide) käitlejaid ja teisi sidusrühmi.
Teenuse korraldamise aluseks on kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ nr 1907/2006, CLP-
määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, PIC määrus (EL) nr
649/2012 ning nendega seotud õigusaktid, samuti keemiarelvade keelustamise konventsioon.
2021 - 2024. aastal hinnatakse biotsiide, biotsiidipere ning tooteid ja biotsiidi toimeaineid Euroopa
Liidus vastavalt kokkulepitavale tegevuskavale.
Aastatel 2021–2024 koostatakse klassifikatsiooni ühtlustamise ettepanek taimekaitsevahendi
toimeaine kaltsiumkarbiid ja potentsiaalse reproduktiivtoksilise aine dietüüloksalaat kohta.
Jätkuvad 2020. aastal täiendatud taimekaitsevahendi toimeaine metribusiin klassifikatsiooni
ühtlustamise ettepanekuga seotud järeltegevused.
Kemikaaliohutust reguleerivate EL määruste pädeva asutusena jätkub töö Euroopa Komisjoni ja
ECHAt REACH-, CLP- ja BPR-määruste rakendamist puudutavates küsimustes nõustavates
ekspertgruppides ja komiteedes.
ECHA liikmesriikide komitee liikmena osaletakse EL turul olevate registreeritud ainete toimikute
hindamises k.a katsetamisettepanekute menetlemises, väga ohtlike ainete identifitseerimise
ettepanekute koostamises, ainete autoriseerimisloetellu lisamises (XIV lisa) ja ühenduse esialgse
hindamisplaani koostamises.
ECHA riskihindamise komitee töös osaletakse klassifikatsiooni harmoneerimise ettepanekutes,
autoriseerimistaotlustes ja piirangute ettepanekutes esitatud teabe kohta ECHA arvamuse
koostamisel.
164 Mürgistusteabealane nõustamine ja teadlikkuse tõstmine (TA)
Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on vähendada
mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakonda tehtud
visiitide arvu, samuti vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumisi, tervisekahjustusi ja
suremust. Teenuse raames tagatakse telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii
tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale, koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse
teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealase
andmebaasi andmeid. Mürgistusteabealase info kättesaadavuse tagamise teenuse kohustus
13
tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklist 45, detergentide
määruse artikli 9 punktist 3, biotsiidimääruse artiklist 73 ja kosmeetikamääruse artikli 13 lõikest 6.
Mürgistusteabe haldamise teenuse osa on ka elanikkonna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine
ning tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike antidootide varu moodustamiseks andmete andmine
ja põhimõtete väljatöötamises osalemine, antidootide varu ladustamine ja käitlemine, samuti
antidootide varu uuendamine, jaotamine ja säilitamine ning väljastamise korraldamine, mida
soetatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 57 alusel. Antidootide varu (elu ohustavate
mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide kogumi) haldab Terviseamet, kes määrab varu
loetelu, kogused ja jaotuse. Eesti Haigekassa osaleb varu hankeprotsessi korraldamises vastavalt
mürgistusteabekeskuse hankeplaanile.
Tegevus 1.1.4. Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine
Oodatav tulemus
Tootjate ja teenuseosutajate teadlikkus oma kohustustest ohutuse tagamisel on paranenud, info
kohustustest on kergelt kättesaadav, elanikkonna teadlikkus toodete ja teenuste ohutusest ning
võimalikest terviseriskidest on suurenenud. Vähenenud on vigastused ja mürgistused, mis on
seostatavad toodete või teenuste ohutuse või vale kasutusega.
Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:
nüüdisajastada inimeste tervise kaitseks kehtestatud nõuded ja korraldus;
teha nõuete järgimist abistav teave teenuseosutajatele lihtsamalt kättesaadavaks ja
mõistetavaks;
muuta järelevalve ennetavaks ja riske hindavaks;
suurendada inimeste teadlikkust toodete märgistest, teenustele kehtivatest nõuetest,
võimalikest terviseriskidest ja nende maandamise meetmetest.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Suureneb kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete osakaal, kes puudused kõrvaldasid
Allikas: Terviseamet
70%
70% 70% 80% 80% 80%
(2019)
Suureneb ilusalongide osakaal, kes puudused kõrvaldasid
Allikas: Terviseamet
79%
80% 80% 81% 81% 82%
(2019)
Suureneb tervisekaitsenõuetele vastavate haridusasutuste osakaal kontrollitud haridusasutustest
Allikas: Terviseamet
78%
78% 78% 79% 79% 80%
(2019)
Tervisekaitsenõuetele vastavate sotsiaalasutuste osakaal kontrollitud sotsiaalasutustest on stabiiline
Allikas: Terviseamet
63%
63% 63% 63% 63% 64%
(2019)
Teenused ja nende sisu kirjeldus18
153 Toodete terviseohutuse edendamine (TA)
18
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse.
14
Kosmeetika ja tubakatoodete valdkonna Eesti pädeva asutusena osaleb terviseamet koostöös
komisjoni, teiste liikmesriikide pädevate asutustega EL regulatsioonide muutmisettepanekute ja
rakendamist toetavate meetmete välja töötamises. Koostöös Eesti sidusrühmadega osaletakse
Eesti seadusandluse ja strateegiliste dokumentide ning otsuste välja töötamises.
Teenuse korraldamise aluseks on toote nõuetele vastavuse seadus, rahvatervise seadus,
kosmeetikamäärus EÜ 1223/2009, kemikaaliseadus, REACH-määrus EÜ nr 1907/2006, CLP-
määrus EÜ nr 1272/2008, biotsiidiseadus, biotsiidimäärus EL 528/2012, detergendimäärus EL
648/2004, PIC määrus EL nr 649/2012, atmosfääriõhu kaitse seadus, tubakaseadus ning
nendega seotud õigusaktid.
Kosmeetikatoodete pädeva asutuse tegevustena hallatakse ja kasutatakse ettevõtete poolt
kosmeetikatoodete kohta esitatud teavet, tehakse koostööd teiste liikmesriikide pädevate
asutustega, et ohjata teatud kosmeetikatoodetest ja nende komponentidest tekkida võivaid
terviseriske, kogutakse ja menetletakse kosmeetikatoodetest ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga
seotud juhtumeid ning nõustatakse kosmeetika ja selles olevate ainete osas ettevõtteid ja
tarbijaid.
Tubakatoodete pädeva asutuse tegevustena avaldatakse teavituste info, vaadeldakse turul
toimuvat, antakse eksperthinnangud ning nõustatakse järelevalveasutusi erinevates
tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete küsimuses. Samamoodi nõustatakse pädevuse
piires tubakatoodete ja nendega seotud toodete käitlejaid ning eraisikuid. Lähiaastatel on plaanis
tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete osas, seoses uudsete toodete turule tulekuga,
põhjalikumate materjalide leidmine ning toodete võimalike tervisemõjude osas hinnangute ja
seisukohtade kujundamine ja sellest lähtuvalt õigusaktidesse muudatusettepanekute tegemine ja
õigusaktide muutmine.
Terviseamet korraldab ja teostab kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide
ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Teenuse
osutamiseks kasutatakse järgmisi infosüsteeme: RAPEX, ICSMS, EU-CEG, CPNP ja Interact
Portaal. Igal aastal avastab ja kõrvaldab järelevalve turult ohtlikke tooteid. Väga väikeste ja
väikeste ettevõtete arv kasvab pidevalt. Turul on uusi ettevõtteid, kellel puudub piisav teadlikkus
nõuetest. Puudusi esineb rohkem väljastpoolt Euroopa Ühendust imporditavate toodete hulgas.
Samuti puuduvad importijatel sageli teadmised nõuetest ning seetõttu on probleeme kohustuste
täitmisega. Seega kavatseb Terviseamet tõhustada 2021-2024.a koostööd EMTA-ga ohtlike
toodete turule sattumise tõkestamiseks ning järelevalvet importija juures kohustuste täitmise
kontrollimiseks. Toodete märgistusel esineb meditsiinilisi ja muid väiteid, mis eksitavad tarbijaid
ja mis seetõttu võivad ohustada tarbija tervist. Paljusid selliseid tooteid müüakse interneti kaudu.
Kui järelevalve kosmeetikatoodete, biotsiidide ja kemikaalide üle läheb täies mahus üle
Terviseametile, siis on plaanis töötada välja täiendavad meetmed järelevalve tõhusamaks
läbiviimiseks internetikaubanduses.
Terviseamet on koostöös ECHA ja teiste liikmesriikidega osalenud juba aastaid üle-euroopalistes
järelevalveprojektides, mis toimuvad igal aastal. Aastateks 2021-2024.a on plaanis korraldada
koolitusi ning jätkata järelevalve osas ühtse lähenemise juurutamist. Asutuse lõikes on järelevalve
viidud üle riskihinnangul ja ohuprognoosil põhinevaks. Toodete ja kemikaalide osas on järelevalve
muutunud suunatumaks, mis tähendab, et me leiame turult rohkem rikkumisi. Seda trendi on
plaanis jätkata ja süvendada. Lähtudes COVID pandeemiaga tekkinud olukorrast on
internetikaubandus muutunud üheks kõige tähtsamaks kaubandusvormiks. Seega järgnevatel
aastatel keskendub järelevalve rohkem internetikaubanduse kontrollimisele ja seirele.
Terviseamet osales Euroopa Komisjoni rahastatud tubakapoliitika valdkonna projektis JATC –
Joint Action on Tobacco Control, mille üldine eesmärk oli toetada liikmesriike Tubakatoodete
direktiivi nõuete täitmisel ning jätkab 2021-2023 aastatel osalusega jätkuprojektis.
15
145 Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine (TA)
Terviseamet korraldab järelevalvet haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete täitmise üle,
teeb sihtuuringuid, nõustab ja annab soovitusi terviseohtude kõrvaldamiseks ning väljastab
hinnanguid lähtuvalt õigusaktidest (rahvatervise seadus, sotsiaalhoolekande seadus, koolieelsete
lasteasutuste seadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus). Riske hinnatakse ning järelevalve
tervisekaitsenõuete täitmise üle põhineb riskianalüüsil. Riskide hindamisel arvestatakse asutuste
sihtrühmi, esitatud kaebuste arvu ja eelnevaid järelevalve tulemusi. Lisaks riskianalüüsil
põhinevale järelevalvele tehakse järelevalvet kaebuste põhja, samuti tehakse järelkontrolle, mille
käigus kontrollitakse eelmisel kontrollimisel fikseeritud rikkumiste kõrvaldamist. Jätkub
terviseohutuse hinnangute andmine haridus- ja sotsiaalasutuste juhtide esitatavate taotluste
alusel. Sihtrühmade teadlikkuse suurendamiseks kirjutatakse juhendeid, mida muudetakse
vastavalt olukorrale ja vajadusele. Valmib 2018–2019 tehtud sihtkontrolli „Koolide ja lasteaedade
sisekliima, sealhulgas valgustustiheduse olukorra kaardistamine“ kokkuvõte, mille alusel antakse
soovitusi kohalikele omavalitsustele. Jätkub järelevalvealane koostöö Sotsiaalkindlustusametiga.
Institutsionaalse toitlustamise korralduse valdkonnas plaanitakse seirata olukorda sihtrühma
küsitluste tegemisega.
154 Ilu-, isiku- ja majutusteenuste terviseohutuse edendamine (TA)
Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete (rahvatervise seaduse
alusel), majutusteenuste hügieenitingimuste (turismiseaduse alusel) ja reisirongide
tervisekaitsenõuete täitmise üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid.
Kontrolliprioriteetide määramisel võetakse arvesse ettevõtete eripära ning varasemate kontrollide
tulemusi. Eesmärk on hinnata teenustest tulenevaid terviseriske, nõustada teenusepakkujaid ja
tarbijaid võimalikest ennetusmeetmetest ning seeläbi vähendada terviseriskide realiseerumist.
Iluteenuste valdkonnas pakutakse pidevalt uusi intensiivsemaid esteetilisi protseduure.
Paralleelselt kasvab ka avalikkuse huvi ning nõudlus selliste teenuste järele. Seda kinnitab nii
iluteenuse pakkujate veebimonitooring kui ka Terviseametile saabuvate pöördumiste analüüs.
Aastatel 2016–2018 Terviseametile saabunud päringute analüüs näitas, et iluteenustega seotud
päringute arv kolme aastaga kolmekordistus. Nendest pöördumistest pool on seotud intensiivsete
esteetiliste iluprotseduuridega. Intensiivsete protseduuride agressiivse iseloomuga on seotud
suured terviseriskid. Sellest tulenevalt ning 2019. aasta riskianalüüsile tuginedes on iluteenuste
valdkonnas planeeritud lähiaastatel teha suunatud järelevalvet intensiivsete iluteenuste pakkujate
üle.
233 Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamine (TA)
Rahvatervise seaduse alusel keemiliste, mikrobioloogiliste, viroloogiliste ja parasitoloogiliste
uuringute, füüsikaliste tegurite mõõtmine ja muude tervisekaitsetoimingute osutamine laborite
võimekuse hoidmiseks ja riikliku järelevalve tagamiseks.
16
Programmi eelarve
17
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt
inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud
kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates
2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise
programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam
programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud,
kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa.
Tervist toetava keskkonna programmi 2021. aasta teenuste olulisemad
muudatused
Vastavalt rahvastiku tervise arengukavale 2020-2030 kehtivad 2021. aastast tervisevaldkonnas
uued programmid. Muutunud on programmide nimetused ja struktuur.
Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete
muudatusi kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes.
18
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond. Programm
koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise arengukava 2020–
2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. Programmi uuendatakse iga aasta esimese kahe
kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon on aluseks
järgmise aasta riigieelarve planeerimisel ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud
programmi esmase versiooni RTA 2020–2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja
innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga
aasta algul.
Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt
moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020–2030 alaeesmärgi lahendusteede
arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks ülevaate, tuues välja põhilised
saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Vajaduse
korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord Sotsiaalministeeriumi
kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtutakse põhimõttest, et kaasatud oleksid eri
osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see oluliselt mõjutab.
Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise kokkuvõtte, RTA
2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervisevaldkond.
Kaasamine
Eri tasandite (üleriigiline, kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020–
2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.
Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari
kaudu. Seminaril esitletakse RTA 2020–2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa),
arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad
tegurid. Regulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel.
Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma
initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleemidega tegelemiseks.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu,
majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi
jätkusuutlikkuse tagamisel. RTA 2020–2030 ja selle programmidega seotud teisi riiklikke
arengukavasid ja strateegilisi eesmärke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020–2030 dokumendis.
Seirekorraldus
Iga aasta viimases kvartalis eri osapooltega toimuvaks ühiseks aruteluseminariks koostatakse
programmipõhised rakendamise kokkuvõtted ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaade. RTA 2020–
2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel
aastatel Statistikaameti juhtimislauale.
19
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21
„Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“
Lisa 7
Tulemusvaldkond Tervis (TE)
Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv
eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb
Valdkonna
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1
arengukava
Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm (TE02)
Programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja
tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste
jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused,
et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust,
haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave
ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.
Elluviimise periood 2021–2024
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Tervise Arengu Instituut (TAI)
Eesti Haigekassa (EHK) peamiselt HIV, tuberkuloosi ja hepatiitide ravi
ning tubakast loobumise nõustamise rahastamise kaudu
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) vajalike tervise
alusandmete koondamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu
Kultuuriministeerium (KUM) peamiselt tervisespordi edendamise
kaudu
Maaeluministeerium (MeM) peamiselt toiduohutuse kaudu
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) peamiselt inimeste teadlikkuse
ja oskuste suurendamise kaudu
1
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 on läbinud Vabariigi Valitsuse arutelu ning saadetud aruteluks Riigikogule:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/74ac2981-2360-412a-b586-caf667e66191
1
Programmi eesmärk ja seosed teiste programmidega
Tervist toetavate valikute programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku
tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks.
Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukava 2020–2030
eesmärkidest lähtuv tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi
eesmärk, mis on vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik
programmid koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi
eesmärgi saavutamiseks. Tervist toetavate valikute programm toetab tulemusvaldkonna
arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste programmide elluviimist
(tabel 1).
Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna
eesmärk ja nende saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis
on sõnastatud lähtuvalt arengukava eesmärkidest
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena
elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb.
Tervist toetavad valikud Tervist toetav keskkond Inimkeskne tervishoid
Programmi eesmärk ehk rahvastiku Programmi eesmärk ehk Programmi eesmärk ehk
tervise arengukava 2020–2030 rahvastiku tervise rahvastiku tervise arengukava
alaeesmärk 1: arengukava 2020–2030 2020–2030 alaeesmärk 3:
alaeesmärk 2:
Tervise edendamiseks, Inimeste vajadustele ja
riskikäitumise vähendamiseks ja Kõikide Eesti elanike ootustele vastavad, ohutud,
elukaare üleselt tervisenäitajate elukeskkond on muutunud kvaliteetsed tervise- ja
parandamiseks on inimestel tervist toetavamaks ning sotsiaalteenused, mis aitavad
vajalikud toetavad võrgustikud, teave võimalikest vähendada enneaegset
võimalused ja oskused teha tervist keskkonnast tulenevatest suremust, lisada tervena elatud
toetavaid valikuid olenemata terviseriskidest ja nende eluaastaid, vähendada tervise
vanusest, sissetulekust, vähendamise viisidest on ebavõrdsust, toetavad
haridustasemest või elukohast. õigel ajal kergelt krooniliste haigustega elamist
Lihtsalt mõistetav tervisealane kättesaadav. ning on elanikkonnale võrdselt
teave, vajalikud teenused ja tooted kättesaadavad.
on kõigile kättesaadavad.
2
Olukorra lühianalüüs
Keskmine eluiga pikeneb jätkuvalt ning läheneb kiirelt Euroopa Liidu keskmisele elueale, kuid
erinevused on märkimisväärsed, kui võrrelda näitajat eri piirkondade, sugude, sissetulekute
suuruse või haridustasemete vahel2.
Erinevalt keskmisest elueast on tervena elatud eluea tõus pidurdunud, oleme jäänud umbes
samale tasemele nagu olime aastal 2009, 2018. aastal see näitaja isegi langes3.
Enneaegse haigestumuse ja suremuse peamised riskifaktorid on alkoholi liigtarvitamine, nikotiini
tarbimine, tasakaalustamata toitumine ja vähene füüsiline liikumine. Oma panuse annavad
näitajatesse ka vaimse tervise probleemid, vigastused ja nakkushaigused. Enneaegse
haigestumuse ja suremuse vähendamiseks tuleb elukeskkond ja eluviis muuta tervist
toetavamaks.
Alates 2018. aastast on esile kerkinud vaimse tervise probleemide ennetus ja ravi. Tervise
Arengu Instituudi andmetel diagnoositi 2019. aastal kokku 23 640 uut psühhiaatrilist haigusjuhtu,
millest 34% moodustasid neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired, nt
ärevushäired ja rasked stressireaktsioonid. Kokku käis psühhiaatri vastuvõtul 2019. aastal 94 603
inimest, kellest 9,6% moodustasid 0–14-aastased lapsed. Ka suitsiidsus on Eestis jätkuvalt suur.
2019. aastal hukkus suitsiidi tagajärjel 193 inimest, kellest 150 olid mehed. Märgatavalt on
halvenenud 15-aastaste noorte vaimne tervis, kellest iga viies on aasta jooksul mõelnud
enesetapule4. Tahtlike enesekahjustuste registreeritud juhtumeid oli 2019. aastal kokku 1582,
enim oli haigestumisi enesevigastamise tõttu vanuserühmades 15–24 eluaastat (398 juhtu), aga
sagedasti ka vanuses 25–34 (271 juhtu) ja 35–44 eluaastat (270 juhtu)5.
Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta on
aastatega vähenenud – kui 2008. aastal oli 102,4 juhtu 100 000 elaniku kohta, siis 2019. aastal
oli see näitaja 59,26. Kuigi meeste vigastussuremus on aastate jooksul kiiremini vähenenud, on
see endiselt 2,8 korda suurem kui naistel. Hoolimata näitaja paranemisest oli Eesti
vigastussuremuse kordaja 2015. aastal EL-i keskmisest näitajast ligi 1,8 korda kõrgem. Kõigist
vigastussurmadest moodustasid 2019. aastal 24,7% enesetapud, 18,3% juhuslikud
mürgistused,12,7% alkoholimürgistused ning 14,6% juhuslikud kukkumised. Viimati nimetatute
ennetamisega riigi tasandil süsteemselt ei tegeleta.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi on praeguseks rohkem kui pool Eesti
rahvastikust ülemäärase kehakaaluga (ülekaalulised ja rasvunud isikud, kelle KMI on vähemalt
25)7, mis on suuresti tingitud tasakaalustamata toitumisest8, 9. Kui 2004. aastal oli Eesti
täiskasvanud elanikest ülemäärase kehakaaluga veel 43,2% (meeste ja naiste näitajad olid
vastavalt 45,9% ja 41,1%)10, siis 2018. aastal oli selliste isikute osakaal 50,7% (meestel ja naistel
vastavalt 61% ja 43,7%)7. Meeste hulgas on ülemäärase kehakaalu kasv sagedasem kui naiste
hulgas. Probleem ei ole üksnes täiskasvanute kehakaaluga. Iga neljas 1. klassi õpilane on Eestis
2
OECD/European Observatory on Health Systems and Policies (2019), Eesti: riigi terviseprofiil 2019, State of Health in the EU, OECD
Publishing, Paris/European Observatory on Health Systems and Policies, Brussels.
3
Elame järjest kauem, aga tervena elatud aastad lühenevad. Statistikaamet; 2019: https://www.stat.ee/pressiteade-2019-105
4
Oja L, et al. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019
5
Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika; 2018
6
Surma põhjuste register. Tervise Arengu Insituut; 2019
7
Reile R, Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019.
8
Pitsi T, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017
9
Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Rahvastiku toitumise uuring 2014
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/05Uuringud/05Uuringud__09RTU__a_Toidugrupid_paev/?tablelist=true&rxid=fb5cea29-
0eff-4757-8e27-0c9704f521e1
10
https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud__02TKU__04Liikumine/TKU40.px/table/tableViewLayout2/
3
ülekaaluline või rasvunud11. Rahvastiku toitumise uuringu 2014. a andmetel algab kiire kaalutõus
vahetult enne kooli: kui 2–5-aastaste hulgas on ülemäärase kehakaaluga lapsi 7%, siis 6–9-
aastaste seas juba 31%. Tõus jätkub 10–13-aastaste seas (34%), kuid taandub pisut
puberteedieas (24% 14–17-aastastel)12.
Kehaline aktiivsus on oluline kogu elukaare jooksul, toetades nii vaimset kui füüsilist tervist ning
aidates ennetada mitmeid kroonilisi haigusi, samuti ülekaalulisuse ja rasvumise teket. Lapseeas
aitab kehaline aktiivsus kaasa organismi normaalsele arengule ja akadeemilisele võimekusele
ning vanemas eas aitab muu hulgas säilitada lihastoonust ja liigeste liikuvust. Maailma
Terviseorganisatsiooni soovituse kohaselt13 peaksid täiskasvanud vanuses 18–64 eluaastat
tegelema vähemalt 150 minutit nädalas keskmise intensiivsusega või vähemalt 75 minutit nädalas
suure intensiivsusega liikumisega, et vähendada mittenakkushaigustesse haigestumise riski.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal olid 2018. aastal vähemalt neljal
korral nädalas kehaliselt aktiivsed 14,3% täiskasvanutest, sh 11,9% naistest ja 17,9% meestest.14
Laste puhul on trendiks vanemaks saades kehalise aktiivsuse vähenemine. Liikumissoovituste
järgi peaksid lapsed aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas. Eesti kooliõpilaste
tervisekäitumise 2017/2018. õppeaasta uuringu andmetel liikus piisavalt aga vaid 16% 11−15-
aastastest lastest (sh 17% poistest ja 14% tüdrukutest)15.
Alkoholi tarbimine Eestis väheneb. Kui 2007. aastal tarbiti Eestis 14,8 liitrit absoluutalkoholi iga
15-aastase ja vanema elaniku kohta, siis aastaks 2016 oli see vähenenud 9,9 liitrini, kuid on
nüüdseks taas kasvanud. 2019. aastal oli see näitaja 10,4 liitrit16. Siiski on Eesti alkoholi tarbimine
tasemel, kus sellest tulenevad tervise- ja sotsiaalmajanduslikud kahjud on suured ning nendega
kaasnevad kulud ületavad alkoholitööstuse toodetud tulu17. Otseselt alkoholist tingitud haiguste
tõttu kaotatakse Eestis igal aastal üle 50 000 eluaasta, neli viiendikku sellest tervisekaost langeb
meestele18. Ka regionaalselt on alkoholikahjud Eestis väga erinevalt jaotunud – näiteks suremus
otseselt alkoholist tingitud haigustesse on Võrumaal kuus korda suurem kui Hiiumaal ja kaks korda
suurem kui Harjumaal. Väga suure suremusega paistab silma ka Põlvamaa ning keskmisest
suurem on suremus alkoholi tõttu Valgamaal, Viljandimaal ja Ida-Virumaal19. 40% 11–15-
aastastest kooliõpilastest on elu jooksul tarvitanud alkoholi, viimase 30 päeva jooksul tarvitas
alkoholi 16% 11–15-aastastest õpilastest. 18% 11–15-aastastest kooliõpilastest on olnud purjus
vähemalt üks kord elu jooksul (sh 11-aastastest 3%, 13-aastastest 12% ja 15-aastastest 40%).
Ligi kolmandikule (29%) õpilastest oli alkoholi pakkunud tema vanem. 11-aastastest mõnevõrra
vähem (16%), 13-aastastest ligi veerandile (26%) ja 15-aastastest peaaegu poolele (45%) olid
vanemad pakkunud kunagi alkoholi20.
Nikotiini, sh tubaka tarbimine on oluliseks tervisekahjude põhjustajaks, mille tulemusena võivad
muu hulgas kujuneda südame-veresoonkonnahaigused ja kopsuvähk. Nikotiin tekitab kergelt
füüsilist ja vaimset sõltuvust, millest on raske vabaneda. 2018. aastal oli 17,2% elanikest
igapäevasuitsetajad (2016. aastal 21,3%), sealhulgas 23,4% meestest (2016. aastal 30%) ja
11
Metsoja A, Nelis L, Nurk E. Euroopa laste rasvumise seire. WHO Childhood Obesity Surveillance Initiative (COSI). Eesti 2015/2016.
õa raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017
12
Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Rahvastiku toitumise uuring 2014.
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/05Uuringud/05Uuringud__09RTU__h_KMIkategooriad/RTU081.px/table/tableViewLayout2
/?rxid=fb5cea29-0eff-4757-8e27-0c9704f521e1
13
Global Recommendations on Physical Activity for Health. WHO; 2011
14
Reile R, Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2018. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2019
15
Oja L, Piksööt J, Aasvee K, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu
Instituut; 2019
16
Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut; Tallinn 2020
17
Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2018. Eesti Konjuktuuriinstituut; Tallinn 2018
18
The Institute for Health Metrics and Evaluation, The Global Health Data Exchange, 2020
19
Tervise Arengu Instituut, Surma põhuste register, 2017
20
Oja L, Piksööt J, Aasvee K, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2017/2018. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu
Instituut; 2019
4
12,9% naistest (2016. aastal 15,5%). Kõige rohkem suitsetajaid on alg- ja põhiharidusega
inimeste hulgas (2018. aastal 29,9%). Peale traditsioonilise suitsetamise on Eestis levinud ka
alternatiivsete tubakatoodete tarvitamine. 2018. aastal oli 16–64-aastastest elanikest vähemalt
mõnel korral aastas kasutanud vesipiipu 12,6% (2016. aastal oli see näitaja 12,1%). Regulaarselt
(vähemalt mõnel korral kuus) e-sigarette tarbivate isikute arv on Eestis püsinud suhteliselt
stabiilne (2018. aastal tegi seda 16–64-aastastest Eesi elanikest 3,7%, 2016. aastal 3,8%). Kõige
rohkem oli regulaarseid e-sigareti tarvitajaid 16–24-aastaste hulgas, 16,5% mehi ja 7,3% naisi
(2016. aastal 11,0% mehi ja 4,8% naisi). Iga päev e-sigareti tarvitajate hulk on püsinud stabiilsena
(nii 2016. kui 2018. aastal 1,5%)7. Kui vaadata e-sigarettide tarbimist teismeliste hulgas, on seda
elu jooksul proovinud 36% 11–15-aastastest poistest ja 24% sama vanadest tüdrukutest, mis on
veidi vähem kui 2014. aastal (vastavalt 37% ja 28%). E-sigaretti on korduvalt tarvitanud 1% 11-
aastastest, 6% 13-aastastest ja 10% 15-aastastest. Neist 47% praegu ei suitseta ning 53% tarbib
paralleelselt ka tavalisi sigarette. Mõlemat tarbivatest 11-aastastest proovis esimesena e-sigaretti
73%, 13-aastastest 61% ja 15-aastastest 42%20.
Narkootikumidest on 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas levinumad ained kanep, inhalandid,
rahustid ja uinutid (arsti poolt kirjutamata retsepti või nõustamiseta tarbitavad). 2015. aasta
uuringu järgi oli elu jooksul vähemalt üks kord tarvitanud kanepit 26%, ecstasy’t 3% ja amfetamiini
2% kooliõpilastest. Eesti paistab EL-is silma keskmisest suurema narkootikumide tarvitamise
sagedusega 15–16-aastaste kooliõpilaste hulgas21. Kui 1995. aastal oli mõnda illegaalset uimastit
proovinud 7% 15−16-aastastest, siis 2015. aastaks oli selliste õpilaste osakaal kasvanud 38%-ni.
2018. aastal avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal on Eesti
täiskasvanud elanikkonnast (16–64-aastased) vähemalt üks kord elu jooksul meelelahutuslikul
eesmärgil kanepit tarvitanud 33% meestest ja 18,2% naistest. Aastatel 1999–2018 on Eestis
narkootikumide üledoosi tõttu surnud 1678 inimest. Aastatega on narkootikumide üledoosi tõttu
surnud isikute keskmine vanus järjepidevalt kasvanud. Kui 2002. aastal oli keskmine narkootikumi
üledoosi tõttu surnud isik 24-aastane, siis 2018. aastal 37-aastane. 2018. aastal vähenesid
narkootikumide üledoosiga seotud surmad järsult 110 juhult 39 juhuni ning 2019. aastal 27 juhuni.
Selle oluliseks põhjuseks oli fentanüüli kättesaadavuse vähenemine illegaalsel turul ning teenuste
kättesaadavuse paranemine.
Positiivseks trendiks võib pidada seda, et hinnanguline narkootikume süstivate inimeste arv on
viimastel aastatel vähenenud ning keskmine vanus kasvanud22. See näitab muu hulgas seda, et
narkootikumide süstimist alustavate noorte arv on vähenenud. Aastatel 2012–2018 oli peamiseks
süstitavaks narkootikumiks olenevalt piirkonnast fentanüül (ja fentanüüli derivaadid) või
amfetamiin22. Üle poole narkootikume süstivatest inimestest elab HIV-ga23.
Uute registreeritud HIV-juhtude arv Eestis oli 2018. aastal 100 000 elaniku kohta EL-is üks
suurimaid, jäädes maha vaid Lätile ja Maltale: EL-is oli keskmiselt 5,1, Eestis 14,4 juhtu24.
Aastast 2010 on uute juhtude arv aastas vähenenud kaks korda. 2019. aastal registreeriti 13,5 uut
HIV-juhtu 100 000 elaniku kohta, millest valdav osa oli jätkuvalt Ida-Virumaal ja Tallinnas –
vastavalt 24,7% (29,6 juhtu 100 000 inimese kohta) ja 53,4% (22,1 juhtu 100 000 inimese kohta).
2019. aastal registreeriti ligi 90% uutest juhtudest 30-aastaste ja vanemate inimeste seas. Samas
on juhtude absoluutarv ka nende seas kümne aastaga vähenenud 20%. Tõhusad
tervishoiuteenused on võimaldanud üldjuhul vältida HIV-nakkuse levikut emalt lapsele.
Hinnanguliselt ei ole 13% HIVi nakatunutest veel diagnoositud. Probleemiks on HIV-nakkuse
21
Tervise Arengu Instituut. Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas: 15–16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide
kasutamine Eestis ESPAD, 2015
22
Narkomaania olukord Eestis 2018. Tervise Arengu Insituut
23
HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2010–2018. Tervise Arengu Instituut, Terviseamet;
Tallinn 2019.
24
HIV/AIDS surveillance in Europe 2019 – 2018 data. ECDC, WHO; 2019
5
hiline diagnoosimine (2019. aastal diagnoositi sisuliselt AIDSi staadiumis 10% uutest HIVi
juhtudest) ja raviga hõlmatus (hinnanguliselt ei saa ravi kolmandik kõigist HIVi juhtudest)25.
Ägedasse B-viirushepatiiti haigestumine on Eestis langustrendis (2019. aastal oli
100 000 inimese kohta 0,2 juhtu, 2018. aastal ja 2017. aastal 0,3 juhtu ning 2016. aastal
0,6 juhtu)26. B-viirushepatiiti nakatumine toimub valdavalt seksuaalsel teel, aga ka süstitavate
narkootikumide kasutamisel. Kui varem oli peamine riskirühm noored, siis viimastel aastatel on
haigestunuid peamiselt 30–49-aastaste ja üle 60-aastaste hulgas. Kroonilisse B-viirushepatiiti
haigestumise juhte oli 2019. aastal 100 000 inimese kohta 1,1, 2018. aastal oli sama näitaja 1,2
ja 2017. aastal 0,8. Enamik kroonilisse B-viirushepatiiti haigestunutest on üle 50-aastased.
Terviseameti hinnangul kuulub Eesti keskmise või väikese B-viirushepatiidi levimusega piirkonda.
Viimasel kolmel aastal esines regionaalne suurem haigestumus Tallinnas ja Pärnus. Alates
2010. aastast ei ole B-viirushepatiidi haigusjuhte laste hulgas registreeritud.
Ägeda C-viirushepatiidi juhte on registreeritud suhteliselt vähe. 2019. aastal oli 100 000 inimese
kohta 0,6 juhtu, 2016. aastal oli sama näitaja 1,1. C-viirushepatiiti nakatumine toimub tavaliselt
verega kokkupuutel, kõige enam narkootikumide süstimisel, harva seksuaalsel teel. Enamik
haigetest on vanuserühmas 20–49 eluaastat. Kroonilise C-viirushepatiidi juhtude arv on oluliselt
suurem: 2019. aastal oli 100 000 elaniku kohta 10,0 juhtu ning enamik haigetest oli vanuses 30–
59 eluaastat. Suure haigestumise peamiseks põhjuseks peetakse kroonilise C-viirushepatiidi
arenemist ja diagnoosimist isikutel, kes on 90ndate lõpus põdenud ägedat C-viirushepatiiti. Eesti
Gastroenteroloogide Seltsi ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi eksperdihinnangul on C-hepatiidi
levimus rahvastikus 1–2% ehk kuni paarkümmend tuhat C-viirusega nakatunud patsienti27.
Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem
on haigustel rahvastikus kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik. Maailma
Terviseorganisatsiooni soovitatud tasemest (95%) allapoole on Eesti jätkuvalt jäänud 2-aastaste
laste leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vastu vaktsineerimisega, 2019. aastal oli see näitaja
91,9% (2018. aastal 92,9%). 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega difteeria, teetanuse,
läkaköha, lastehalvatustõve ja hemofiilusnakkuse vastu oli 2019. aastal 92,1%, B-viirushepatiidi
vastu 91,0% (2018. aastal vastavalt 93,3% ja 92,4%). Alates 2006. aastast on 2-aastaste laste
hõlmatus immuniseerimiskava vaktsineerimistega ca 5% võrra vähenenud. Samuti on
suurenenud vaktsineerimisest keeldujate arv. 31.12.2019 seisuga jäi immuniseerimiskava
vaktsiinidega vaktsineerimata umbes 10 000 last vanuses 1–14 aastat. 2018. aastast lisandus
immuniseerimiskavasse 12- ja 14-aastaste tütarlaste vaktsineerimine inimese papilloomviiruse
(HPV) vastu. Hõlmatus HPV-vastase vaktsineerimisega suurenes 2019. aastal võrreldes
2018. aastaga kõikides vanuserühmades. Kui 2018. aastal oli hõlmatus 1. doosiga 56,1% ja
2. doosiga 36,7% sihtrühmast, siis 2019. aastal oli hõlmatus vastavalt 61,6% ja 47%. Nii 2018. kui
2019. aastal oli suurim hõlmatus HPV-vastase vaktsineerimisega Ida-Virumaal (sh Narvas),
Jõgevamaal ja Saaremaal. Sellegipoolest suurenes ka vaktsineerimisest keeldujate osakaal
sihtrühma hulgas 2019. aastal 0,7% võrra. Kõige suuremad erinevused hõlmatuses ilmnevad
koolide vahel – eristuvad n-ö väikese ja suure hõlmatusega koolid.
Antimikroobse resistentsuse (edaspidi AMR) puhul puudub Eestis süsteemne ülevaade ja seire
resistentsuse trendidest ja levikust inimtervishoius. Kuigi tervishoiuteenuse osutajad ja laborid
teatavad teatud nakkustekitajate tuvastamisest nakkushaiguste registrit, on tehniliste lahenduste
probleemide tõttu olnud andmete edastamine Terviseametile lünklik. Tervishoiutekkelistest
nakkustest teavitavad haiglad otse Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskust (ECDC). Ka
25
Rüütel K, Epštein J, Kaur E. HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis viimase 10 aasta jooksul,
2010–2019. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Terviseamet; 2020
26
Tervise Arengu Instituut https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus/
27
E. Piibeman. Viirushepatiidi levimusest, levikuteedest ja riskirühmadest Eestis. Lege Artis. 2018
6
AMR referentteenus ei ole Terviseameti laboril ressursipuuduse tõttu veel täismahus käivitunud.
2017. aastal ECDC poolt avaldatud andmete põhjal on muret tekitav kolmanda põlvkonna
tsefalosporiinide, reservrea antibiootikumide ning laia toimespektriga antibiootikumide kasutuse
tõusev trend.
Seksuaal- ja reproduktiivtervise (edaspidi SRT) edendamisel ja probleemide ennetamisel on
väga olulisel kohal seksuaalharidus ning kättesaadavad integreeritud SRT-teenused. SRT-alase
teadlikkuse suurenemisega ning kvaliteetsete SRT-teenuste ja tänapäevaste rasestumisvastaste
vahendite hea kättesaadavusega kaasneb soovimatute raseduste ja abortide arvu vähenemine.
Abordimäär (indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta) on Eestis nelja aastaga langenud
35,2-lt (2015. aastal) 26,7-le (2018. aastal)28. Oluline näitaja on ka teismeliste sünnituste
vähenemine: 2014. aastal oli 1000 teismelise (10–19-aastased) kohta 7,7 sünnitajat, 2019. aastal
aga 3,929. Arenenud ühiskonnale omaselt on esmasünnitajate vanus Eestis aasta-aastalt tõusnud.
Kui 2012. aastal oli Eestis esmassünnitaja keskmiselt 26,8-aastane, siis 2018. aastal juba 28,4-
aastane. See omakorda omab suurt rolli sündimuskordaja näitaja kujunemisel. Sündimuskordaja
on Eestis püsinud viimastel aastatel üsna stabiilsena (2019. aastal oli see 1,7)29 ning panustada
tuleks selle säilitamisse ja suurendamisse.
Terviseseisundi jälgimine rasedusaegsel ja -järgsel perioodil on kesksel kohal vastsündinute ja
emade heaolu tagamisel. Raseduse vältel suitsetanud sünnitajate osakaal on Eestis viimaste
aastate jooksul mõõdukalt vähenenud (2014. aastal 5,9% ja 2019. aastal 5,0%)29. Jõudsalt on
vähenenud imikusuremuskordaja (1000 elussünni kohta): 2015. aastal 2,5 ja 2018. aastal 1,730.
Seksuaalsel teel levivate haiguste tõkestamisel ja soovimatute raseduste ärahoidmisel on
oluliseks meetmeks kondoomi kasutamine. 2018. aastal kasutas alla 35-aastaste hulgas
juhupartneriga alati kondoomi üle poole inimestest, 35–44-aastaste hulgas tegi seda vaid
kolmandik (38,6% meestest ja 27,9% naistest). Vanemates vanuserühmades kasutatakse
kondoomi juhusuhetes aga veelgi harvem7.
Olulisemad töös olevad tegevused
Haiguse COVID-19 leviku ohjamine Eestis on olnud 2020. aastal põhitegevuseks ja sellega
tuleb tõenäoliselt arvestada kui põhitegevusega kuni 2021. aasta keskpaigani.
Rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine on pooleli. Eelnõu eesmärk on asendada
kehtiv rahvatervise seadus uue tervikseadusega, et luua kaasaegne õigusraamistik
rahvatervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamiseks, juhtimiseks ja rakendamiseks.
Vaimse tervise roheline raamat on koostatud ning teiste ministeeriumite ja
partnerorganisatsioonidega kooskõlastatud. Eesmärk on kokku leppida sektorite ülene vaimse
tervise valdkonna arendamise visioon, mis aitaks hoida ja parandada inimeste vaimset tervist.
Kaudne eesmärk on väärtustada vaimset tervist senisest enam. Esimese tegevusena on 2021.
aasta lõpuks kavas koostada valdkondadeülene suitsiidide ennetamise tegevuskava.
Toitumise ja liikumise rohelise raamatu menetlemine on pooleli. Roheline raamat koostati
laiapõhjalises töörühmas 2015. aastal, seda on kasutatud toitumise ja liikumise poliitika
kujundamisel, kuid Vabariigi Valitsuse tasemel ei ole dokument veel kinnitatud. Raamat on
uuendamisel ning kavandatud on viia see Vabariigi Valitsuse tasemele heakskiitmiseks.
Raamatu eesmärk on parandada Eesti elanike tasakaalustatud toitumise ja liikumise näitajaid,
pöörata senine ülekaalu leviku trend langusele ja seeläbi vähendada elanike enneaegset
haigestumist ja suremust.
28
Tervise Arengu Instituut. Raseduse katkemise ja katkestamise register, 2018
29
Tervise Arengu Instituut. Meditsiiniline sünniregister, 2019
30
Tervise Arengu Instituut. Surma põhuste register, 2018
7
Alkoholipoliitika rohelise raamatu elluviimine jätkub, pöörates tähelepanu
poliitikamuudatuste eesmärgipärasele elluviimisele ja hinnates seda, missugust mõju on
praktikas kaasa toonud juba vastu võetud poliitikamuudatused (sh alkohoolsete jookide
reklaamipiirangud ja jaekaubandusele kehtivad nähtavuspiirangud). Jätkatakse ravi- ja
nõustamissüsteemi edasiarendamist.
Tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimine jätkub, pöörates tähelepanu tubakast
loobumise nõustamise teenuse kättesaadavuse suurendamisele ja arendamisele ning
arvestades alternatiivsete tubakatoodete ja nikotiinitoodete tarbimise levimust. Järgnevatel
aastatel tuleb prioriteetsena käsitleda ka tubakatoodete jälgitavussüsteemi juurutamist.
Riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017–2025) elluviimine jätkub.
Uimastipoliitika valget raamatut uuendatakse.
Koostatakse uue nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus ja
eelnõu, arvestades epideemiateks valmisoleku suurendamise vajadust.
Programmi mõõdikud
Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja
valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Teenuste puhul on
mõõdikud esitatud üksnes programmi lisas 1.
Programmiüleselt mõõdetakse tulemuslikkust järgmise mõõdikuga:
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Standarditud enneaegse suremuse kordaja (30–69-aastaste suremus kroonilistesse
mittenakkushaigustesse 100 000 sama vana elaniku kohta)31 on vähenenud
Allikas: Maailma Terviseorganisatsioon
367,0
367,0 367,0 367,0 353,3 339,5
(2015)
Programmi meetmed, tegevused ja teenused
Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide
saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul konkreetseid teenuseid, mille elluviimiseks on
leitud vajalikud finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid,
kuid mis on programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud.
Meede 1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning
kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise
edendamisel
Meede koosneb seitsmest tegevust. Nendest esimesse on koondatud teenused, mis on vajalikud
terviseriskide ja riskikäitumise poliitika tõenduspõhiseks kujundamiseks eri valdkondades,
sektorites ja tasanditel, samuti innovatsiooni edendamiseks tervisevaldkonnas. Ülejäänud kuus
tegevust aitavad vähendada terviseriske ja riskikäitumist ning aitavad võimestada kogukondi ja
paikkondi tervise edendamisel.
31
Mõõdik kajastab 30–69-aastaste surmajuhtude arvu 100 000 sama vana elaniku kohta järgmiste põhjuste tõttu: vereringeelundite
haigused, pahaloomulised kasvajad, diabeet ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Tegemist on standarditud näitajaga.
8
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb32
Allikas: Eurostat
247,3
247,3 247,3 247,3 236,4 225,5
(2017)
Tegevus 1.1.1. Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ja tervise
edendamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Oodatav tulemus
Tõendusel ja teadmistel põhineva tervikliku terviseriskide ja riskikäitumise vähendamise ning
tervisedenduse poliitika on kokku lepitud, kõik osapooled (üle riigi ja kohalikul tasandil; avalik, era-
ja kolmas sektor; eri valdkonnad) on teadlikud valdkonna arengusuundadest ja oma rollist ning
kokkulepitud tegevusi viiakse eesmärgipäraselt ellu.
Tervisepoliitika probleemide lahendamisel pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevuste
tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada eri valdkondade innovaatilisi
lahendusi tervisevaldkonnas. Otsitakse kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja
tervisevaldkonna eripärasid arvestavaid lahendusi.
Tegevuse elluviimisel on vaja:
uuendada õigusraamistikku selliselt, et see soodustaks tervise hoidmist, tervislikke valikuid ja
innovatsiooni, ning viia ellu selle rakendamiseks vajalikke abistavaid sekkumisi;
parandada tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete koostoimet ja
kvaliteeti;
edendada innovaatiliste ja kasutajasõbralike lahenduste väljatöötamist ja kasutamist;
suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi ja oskusi tervisedendamisest,
tervist toetava keskkonna loomise ja arendamise ning tervislike valikute lihtsaks ja
kättesaadavaks tegemise võimalustest;
suurendada eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajate teadlikkust rahvastiku tervise
arengukava ja selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist. Tõhusa
koostööga panustavad tegevuste tulemuste saavutamisse programmi täitmise
kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad huvigrupid.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Terviseriskide ennetamise ja edendamise poliitika on kujundatud, rakenduslikud küsimused on lahendatud,
seisukohad on esitatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
Jah
Jah Jah Jah Jah Jah
(2019)
Teenused ja nende sisu kirjeldus33
98 Terviseriskide ja riskikäitumise ennetamise ning tervise edendamise poliitika kujundamine ja
elluviimise korraldamine (SoM)
32
Välditava suremuse kontseptsioon põhineb sellel, et teatavaid surmajuhtumeid (konkreetsete vanuserühmade ja RHK
klassifikatsioonis määratletud haiguste puhul) saaks vältida selliste sekkumiste abil, mis keskenduvad tervisemõjuritele, sh käitumine
ja elustiil, ning arvestatud on sotsiaalmajanduslikku seisundit ja keskkonnategureid. Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud
kordajana 100 000 elaniku kohta.
33
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse.
9
Eestis on ligi pool kõikidest surmadest tingitud riskikäitumisest34, tervena elatud aastaid
vähendavad märkimisväärselt aga harjumused ja valikud elustiili kujundamisel. Selleks, et
enneaegsed surmad väheneksid ja tervena elatud aastaid oleks rohkem, tuleb luua keskkond ja
võimalused tervislikeks valikuteks, suurendada elanike teadlikkust tervislikest valikutest ning
muuta ühiskonna hoiakud tervist toetavaid valikuid toetavamaks.
Vajalike muudatuste elluviimiseks on oluline kaasajastada valdkonna õigusaktid, kokku leppida
pikemaajalised eesmärgid, välja töötada strateegiadokumendid ning tõenduspõhised ja
innovaatilised inimeste vajadusi arvestavad sekkumised. Valdkonna kujundamisel on oluline
koostöö eri osapooltega nii rahvusvahelisel, riiklikul kui kohalikul tasandil, pöörates seejuures
tähelepanu arendus- ja teadustegevuse potentsiaalile, parimale praktikale ja sekkumiste
tulemuslikkuse hindamisele. Järgnevatel aastatel on oluline jätkata ja edasi arendada riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute nõustamist, et vähendada ja ohjata riskitegureid,
ennetada ja ohjata nende toimet ning suurendada kaitsetegureid.
Kuna tervist mõjutavad oluliselt tegurid väljaspool tervisevaldkonda, on oluline osaleda
rahvatervishoiuga tihedalt seotud valdkondade poliitikadokumentide, õigusakti eelnõude ja
strateegiadokumentide ettevalmistamises eesmärgiga tagada tervisemõju hindamine ja sellega
arvestamine valdkondade arendamisel.
Programmiperioodi olulisemateks tervisepoliitika elluviimisega seotud tegevusteks on
rahvatervishoiu seaduse eelnõu menetlemine ja rakendamine, alkoholipoliitika rohelise raamatu
ja tubakapoliitika rohelise raamatu elluviimise jätkamine ja koordineerimine, tubakaseaduse
muutmine (direktiivi 2014/40/EL artiklite 15 ja 16 ülevõtmine, tubakatoodete jälgitavus), toitumise
ja liikumise rohelise raamatu koostamine, uimastitarvitamise vähendamise poliitika valges
raamatus Sotsiaalministeeriumi vastutusel olevate ülesannete täitmise korraldamine, riikliku
HIV-i tegevuskava koostamine ja elluviimise koordineerimine, paikkondliku tervisedenduse
arendustegevuste koordineerimine ja elluviimine. Oluline on ka nakkushaiguste valdkonna (sh
vaktsineerimise ja antimikroobse resistentsuse) poliitika kujundamine. Nakkushaiguste valdkonna
tegevused on jaotunud kahe programmi vahel, olles seotud nii tervislike valikute kui ka inimkeskse
tervishoiu programmiga.
Järgmiste aastate jooksul on üheks oluliseks ülesandeks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
valdkonna kaasajastamine ja võimestamine (laboratoorne võimekus, koostöö asutuste vahel,
operatiivne reageerimine sündmustele, järelevalve, elanikkonna teadlikkuse ja oskuste
suurendamine nakkushaiguste leviku pidurdamise võimalustest). Uudsete ohtlike nakkushaiguste
leviku viisidest ja ulatusest arusaamiseks on vaja teha alus- ja rakendusuuringuid ning arendada
olemasolevat seiresüsteemi.
139 Tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamine ja arendamine (TAI)
Tervisealaseid ennetustegevusi, riskikäitumise mõjude vähendamist ja vastavat ravi juhitakse
tõenduspõhiselt, kujundatakse valdkonna poliitikat ning koostatakse ja arendatakse
tegevusplaane.
140 Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine (TAI)
Tervisestatistika ja -registrite ülesanne on koguda, kontrollida ja avaldada usaldusväärseid ja
võrreldavaid rahvastikupõhiseid andmeid. Kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete kaudu saab
jälgida rahvastiku terviseseisundit ja rahvastikus toimuvaid trende. Seeläbi saadav teave on
vajalik tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike uurimistööde tegemiseks ning riikliku tervisepoliitika
väljatöötamiseks. Teabe analüüsile tuginedes on võimalik välja valida või töötada sekkumised,
34
OECD/European Observatory on Health Systems and Policies (2019), Eesti: riigi terviseprofiil 2019, State of Health in the EU, OECD
Publishing, Paris/European Observatory on Health Systems and Policies, Brussels.
10
mis vähendavad ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning aitavad parandada
tervisenäitajaid.
TAI on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja
meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi
sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri
volitatud töötleja.
Vastavalt registrite põhimäärustele koguvad seitse TAI hallatavat rahvastikupõhist registrit kokku
kõik valdkonna registreerimisele kuuluvad juhud, tagades andmestiku, mis näitab riigi
kogurahvastikus ja selle alarühmades haigestumust, sündimust, suremust, ravi, ravitulemust jne.
Teenusega tagatakse kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete avaldamine riiklike tervisepoliitika
otsuste tegemiseks ning rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamiseks (sh Eurostat,
OECD, WHO, ECDC jt).
142 Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks (TAI)
Viiakse ellu evalveeritud teadusvaldkondade projekte ning avaldatakse ja jagatakse nende
tulemused.
Tervise Arengu Instituudi uurimissuunad:
zoonootilised ja hepatotroopsed patogeenid Eestis: uued ja vanemad emergeeruvad
nakkused ning nende mõju rahvastiku tervisele;
perekondlik agregatsioon, toitumisharjumused ja krooniliste haiguste longituudsed
riskitegurite muutused ning riskeeriva tervisekäitumise mõjud;
makromajanduslikud muutused ja nende mõju suremuse ebavõrdsusele: registripõhine
suremusuuring Läänemere riikides;
teadus ja tehnoloogia lapseea ülekaalulisuse poliitikas;
vähiravi ja -tulemite parandamine: reaalandmetele tuginev rahvastikupõhine uuring;
narkootikumide tarvitamine, HIV-nakkuse ja teiste vere teel levivate infektsioonide ning
nendega seotud riskikäitumise levimus eri rahvastikurühmades.
127 Tervisesuutlikkuse arendamine ja uurimistöö (TAI)
Koolitatakse rahvatervishoiu spetsialiste ning suurendatakse spetsialistide ja üldelanikkonna
teadlikkust. Viiakse läbi rahvatervishoiu valdkonna uuringuid, sh üle aasta täiskasvanud
rahvastiku tervisekäitumise uuring. Toetatakse maakondade, kohalike omavalitsuste ja
kogukondade tervisesuutlikkuse arengut, arendatakse tegevuskohapõhise tervisedenduse, sh
tervist edendavaid võrgustikke. Paikkondlike haridusasutuste tervisedenduse koordinaatoreid
nõustatakse, koolitatakse ning neile pakutakse supervisioone. Haridusvaldkonnas pakutakse
vajaduspõhist juhendamist asutusele ja tööandjatele ning koordineeritakse tervist edendavate
lasteaedade ja koolide võrgustike tegevust paikkondades, sh suuremates omavalitsustes.
Viiakse ellu Norra ja EMP finantsmehhanismide projekt „Rahvatervise alase võimekuse ja
kompetentside suurendamine kohalikes omavalitsustes“, mille raames parandatakse andmete
kättesaadavust ning koostatakse analüüsimist ja rakendamist toetavaid töövahendeid
paikkondadele, samuti võimestatakse 20 KOV-i vastavalt vajadustele ja kohalike eripäradega
arvestavalt planeerima ja ellu viima süsteemset jätkusuutlikku tõendus- ja teaduspõhist
tulemustele orienteeritud ennetustööd ning testitakse 4–6-aastaste laste ülekaalu ennetavat
koolieelsetes lasteasutustes rakendatavat sekkumist (Toybox) ja kohandatakse seda Eesti
oludele.
129 Laste ja noorte tervise ja heaolu edendamine (TAI)
11
Suurendatakse koolieelsete lasteasutuste ja koolide võimekust laste ja noorte tervise ning heaolu
edendamisel, sh tervisekäitumise kujundamisel ja toetava keskkonna loomisel. Viiakse läbi laste
ja noorte terviseuuringute tegemine, sh kooliõpilaste tervisekäitumise uuringuid.
Suurendatakse laste ja noortega töötavate spetsialistide, sh haridusasutuste töötajate teadmisi ja
oskusi tervise- ja heaoluvaldkonnas, sh üldine tervisedendus, toitumine, liikumine,
uimastiennetus, vaimne tervis, seksuaaltervis, diabeeti põdevate laste toimetuleku suurendamine
ja muu. Töötatakse välja õpetajaraamatud ja muud metoodiliste materjalid, tõlgitakse
rahvusvahelisi materjale ja kohandatakse Eesti oludele ning materjale süsteemselt rakendavatele
asutustele pakutakse koolitusi ja nõustamist.
Tõendus- ja teaduspõhiste sekkumiste arendamine, rakendamine ja hindamine (näiteks
käitumisoskuste mäng VEPA).
132 Vähktõve ennetus ja sõeluuringud (TAI)
Vähi sõeluuringute katvuse suurendamiseks saadetakse kutsed (sh e-kutsed ja postikutsed) ja
korduskutsed. Sõeluuringute tõhususe analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks kogutakse andmeid ja
parandatakse andmete kvaliteeti. Toetatakse vähihaigete esindusorganisatsioonide
koolitustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi tööd ning mammograafiabusside tööd.
131 Personaalmeditsiini arendamine (TAI)
Personaalmeditsiini arendamiseks ning seeläbi haiguste ennetuse ja ravi tõhustamiseks
jätkatakse geeniproovide kogumist ja geenikaartide koostamist. Teenuse raames kogutakse
geeniproovid ja geenidoonorite DNA genotüpiseeritakse mikrokiibil ning koostatakse
geenikaardid, mis on aluseks personaalsete geneetiliste riskide raportite koostamiseks.
Töötatakse välja infotehnoloogilised lahendused, et teha geneetilist infot sisaldavad
riskihinnangud kättesaadavaks nii geenidoonorile endale kui ka kasutamiseks tervishoiuteenuse
osutamisel ja teadus-arendustegevustes. Teavitatakse Eesti elanikkonda geenidoonorlusest,
sealhulgas projektist tulenevast kasust teadusele, tervishoiule ja geenidoonorile endale.
Töötatakse välja koolituskava ja viiakse läbi koolitused tervisehoiutöötajatele, et kasutada
geneetilist informatsiooni ravi- ja ennetustöös. Teenust planeeritakse osaliselt rahastada ERF-i
vahenditest.
Tegevus 1.1.2. Vaimse tervise edendamine
Oodatav tulemus
Inimeste oskused tulla ise toime ja toetada teiste toimetulekut erinevate eluetappide ja
keskkondade muutustega on paranenud, inimesi ümbritsev keskkond toetab nende vaimset
tervist, vaimse tervise probleemide korral on vajalikud teenused piirkondlikult võrdselt
kättesaadavad ja vaimse tervise probleemid on vähenenud. Tööandjatele on tutvustatud vaimse
tervise esmaabi võimalusi ning töökohtadel on koolitatud vaimse tervise esmaabi andjaid.
Vaimse tervise edendamise aluseks on vaimse tervise roheline raamat ja suitsiidiennetuse kava.
Tõenduspõhise süsteemse vaimse tervise poliitika tegevustega on:
loodud eeldused ühtseks metoodiliseks lähenemiseks laste vaimse tervise keskustes ja
vaimse tervise spetsialistide koolitamises;
suurendatud ühiskonna teadlikkust vaimsest tervisest ja edendatud oskusi toetada head
vaimset tervist, kujundada vaimset tervist toetavat keskkonda, tunda ära vaimse tervise
häirete tunnuseid ning toetada ja pakkuda abi, misläbi on muu hulgas vähenenud
häbimärgistav suhtumine.
12
Vaimse tervise teenused on ühtlase kvaliteediga ning piirkondlikult võrdselt kättesaadavad kõigile
elanikele. Positiivse vaimse tervise hoidmiseks ja edendamiseks rakendatakse haridusasutustes
ja kogukondades sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamise sekkumisi (näiteks
programmid „Imelised aastad“, VEPA). Ühtlasi suurendatakse laste turvalist ja toetavat
kasvukeskkonda tõenduspõhiste sekkumiste järjepideva rakendamisega, sealhulgas puuduvate
sekkumiste arendamisega. Sekkumiste kohandamisel, rakendamisel ja laiendamisel on oluline
hinnata nende tulemuslikkust ja kvaliteeti.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui vajalike valdkonna kvalifitseeritud spetsialistide
(koolipsühholoogid, vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid jt) hulka süsteemis on võimalik
suurendada. Praegu napib nii raha kui inimesi. Vajalik on suurendada ka laste ja peredega
töötavate spetsialistide ning teiste valdkondade töötajate vaimse tervise toetamise oskusi,
pakkudes vajalikku kvaliteetset väljaõpet ja täiendõpet.
Vaimse tervise süsteemi väljaarendamisel on oluline Haridus- ja Teadusministeeriumi aktiivne
osalus. Oodatava tulemuse saavutamisel on olulisteks partneriteks Sotsiaalministeeriumi
strateegiline partner VATEK, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise Arengu Instituut.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Väheneb 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud
depressiooni
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
9,0%
9,0% 9,0% 9,0% 8,8% 8,5%
(2018)
Väheneb 11-, 13- ja 15-aastaste laste osakaal, kellel on viimasel 12 kuul esinenud depressiivseid episoode
Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
32,8% 32,8% 32,8% 32,8% 31,2% 29,6%
(2017/2018)
Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
14,6
14,6 14,6 14,6 14,1 13,6
(2019)
0–19-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb
Allikas: Statistikaamet
2,9 2,9 2,9 2,9 2,7 2,6
(2019)
20–64-aastaste enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb
Allikas: Statistikaamet
15,6
15,6 15,6 15,6 14,8 14,0
(2019)
65-aastaste ja vanemate enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb
Allikas: Statistikaamet
23,5
23,5 23,5 23,5 23,2 22,9
(2019)
15–34-aastaste tahtlike enesevigastuste arv 100 000 sama vana elaniku kohta väheneb
Allikas: Statistikaamet
221,8
221,8 221,8 221,8 221,4 221,1
(2018)
13
Tegevus 1.1.3. Vigastuste ennetamine
Oodatav tulemus
Inimeste oskused vigastusi ennetada on paranenud, riskeeriv käitumine ja vigastustest tingitud
surmajuhtude arv on vähenenud.
Vigastuste ennetust käsitlevad eri valdkonnad, lähtudes valdkonna eesmärkidest.
Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja:
analüüsida süvitsi vigastuste tekkepõhjuseid ja tõenduspõhise ennetuse võimalusi;
koostöös teiste sektorite ja valdkondadega ning kohaliku tasandiga töötada välja ja
rakendada tõenduspõhiseid sekkumisi.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui eri sektorid, valdkonnad ja tasandid on valmis koostööks
vigastuste vähendamisel.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel 100 000 elaniku
kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
13 477
13 477 13 477 13 477 13 293 13 109
(2019)
0–19-aastaste esmashaigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel
100 000 sama vana elaniku kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet
20 942
20 942 20 942 20 942 20 199 19 457
(2016)
Üle 65-aastaste haigestumus vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel
100 000 sama vana elaniku kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet
10 371
10 371 10 371 10 371 10 320 10 269
(2019)
Vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku
kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
59,2
59,2 59,2 59,2 54,6 52,3
(2019)
0–19-aastaste vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv
100 000 sama vana elaniku kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet
9,3
9,3 9,3 9, 8,9 8,6
(2019)
Juhuslike kukkumiste tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
8,7
8,7 8,7 8,7 8,4 8,1
(2019)
14
Tegevus 1.1.4. Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse
edendamine
Oodatav tulemus
Tasakaalustatult toituvate laste ja täiskasvanute osakaal on suurenenud ning saavutatud on
ülekaalu järjepidev langustrend. Paranenud toitumisharjumused toovad kaasa südame-
veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähitüüpide ning teist tüüpi diabeedi selge
langustrendi. Eesti rahvastiku hulgas on füüsiline aktiivsus suurenenud kõikides vanusrühmades.
Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamise aluseks on toitumise ja
liikumise roheline raamat, mille eesmärkidest ja põhimõtetest lähtuvalt on:
suurendatud inimeste teadlikkust tasakaalustatud toitumise olulisusest ja põhimõtetest
ning istuva eluviisi kahjulikkusest;
jätkatud toidu ohutust ja tervislikkust silmas pidades toidu reformuleerimise (soola, suhkru
ja küllastunud rasvhapete sisalduse vähendamine) plaani väljatöötamist ja alustatud on
selle elluviimist;
välja töötatud koostöös eri osapooltega põhimõtted ja nendele tuginev tegevusjuhis lastele
suunatud suure rasva, soola ja lisatud suhkrute sisaldusega toodete turundamise
vähendamiseks, et kaitsta lapsi toidu valiku mõjutamise eest;
ette valmistatud ülekaalulise või rasvunud patsiendi käsitlusjuhendi rakendamine
esmatasandil;
analüüsitud esmatasandil toimuvat toitumisalast nõustamist ja selle laiendamise võimalusi,
inimeste ootusi selliseks nõustamiseks ning võimalikke lahendusi koostöös tervise-,
sotsiaal- ja haridussektoriga;
toetatud ja nõustatud tööandjaid töötajate liikumisharrastuste toetamisel ja
tasakaalustatud toiduvalikute kättesaadavaks tegemisel;
jätkatud liikumist edendavate koolide võrgustiku laiendamist ja selle koolisüsteemiga
integreerimist;
tehtud valdkondade- ja sektoriteülest süstemaatilist koostööd liikumise edendamisel.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui eri osapooled (ministeeriumid, tööstus, kohalikud
omavalitsused, teadus- ja arendusasutused ning haridusasutused) keskenduvad ühistele
eesmärkidele ja on valmis aktiivselt detailsemaid tegevusi oma vastutusalas ellu viima.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Vabal ajal vähemalt neli korda nädalas poole tunni vältel (või kauem) tervisesporti harrastavate 16–64-
aastaste osakaal kasvab
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
14,3%
14,3% 14,3% 14,3% 14,9% 15,5%
(2018)
Iga päev vähemalt 60 minutit mõõdukalt või intensiivselt kehaliselt aktiivsete 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste
osakaal kasvab
Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
15,5%
(2017/2018. 15,5% 15,5% 15,5% 17,3% 19,1%
õa)
Ülekaaluliste või rasvunud I klassi õpilaste osakaal väheneb
Allikas: Euroopa laste rasvumise seire (COSI)
Tervise Arengu Instituut
26,0% 26,0% 26,0% 26,0% 25,4% 24,8%
15
(2015/2016.
õa)
Ülekaaluliste või rasvunud 1–4-aastaste laste osakaal väheneb
Allikas: Tervise infosüsteem
28,5%
28,5% 28,5% 28,5% 28,1% 27,6%
(2019)
Ülekaaluliste või rasvunud 10–14-aastaste laste osakaal väheneb
Allikas: Tervise infosüsteem
30,3%
30,3% 30,3% 30,3% 29,6% 29,0%
(2019)
Ülekaaluliste või rasvunud 16–64-aastaste osakaal rahvastikus väheneb
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
50,7%
50,7% 50,7% 50,7% 50,0% 50,0%
(2018)
Teenused ja nende sisu kirjeldus35
87 Laste kehalise aktiivsuse suurendamise edendamine (SoM)
Eestis on alates 2016. aastast edendatud liikuma kutsuva kooli võrgustikku. Tegemist on
võrgustikuga, kus kooli keskkond ja õppekorraldus muudetakse selliseks, et see soodustab laste
kehalist aktiivsust koolipäeva jooksul ja vähendab istumise aega. 2019. aastal on võrgustikuga
liitunud 79 kooli.
Aastatel 2021–2023 on seatud eesmärgiks võrgustikku laiendada. Lisaks on plaanis liikumist
toetava kooli senist mudelit edasi arendada, pidades silmas eesmärki, et võrgustik oleks
jätkusuutlik. Võrgustikku kuuluvates koolides toimub ka personali koolitamine ja sekkumiste
elluviimine. Edendatakse liikumist soodustavat koolikeskkonda, sh arendatakse füüsilist
keskkonda ja kujundatakse sotsiaalseid norme.
112 Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu (TAI)
Suurendatakse inimeste teadlikkust tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest, sealhulgas
korraldatakse toitumisalaseid koolitusi õpetajatele. Soodustatakse tervist toetavaid
toitumisvalikuid, mille üheks oluliseks tegevuseks on toidu koostise muutmise (reformuleerimise)
plaani väljatöötamine soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks, aga ka
lasteasutuste toitlustajate teadmiste ja oskuste täiendamine. Toitumisalaste teadmiste ja oskuste
suurendamiseks jätkatakse tsoitumise infosüsteemi (ToIS, Nutridata) haldamist ja arendamist,
koolituste väljatöötamist ja läbiviimist, samuti osaletakse nõustamisteenuste väljaarendamise
protsessis. Kavandatud on ka toitumisvaldkonna uuringuid , prioriteediks on kolmanda rahvastiku
toitumise uuringu ettevalmistamine ja tegemine ca 10-aastase intervalliga (viimane uuring toimus
2014. a). Paralleelselt toitumisuuringuga on vajalik alavalimil määrata soola tarbimine
biomonitooringuna. Jätkub WHO laste rasvumise seirealgatuse (European Childhood Obesity
Surveillance Initiative – COSI) raames I klasside kasvu uuring, mis toimub iga kolme aasta järel
alates 2016. aastast ja sarnaselt COSI põhiuuringuga peaks Eesti liituma ka mini-COSI-ga (2–5-
aastased lapsed).
35
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse.
16
Tegevus 1.1.5. Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine
Oodatav tulemus
Uimastite (alkohol, nikotiin, narkootikumid) tarvitamine ja uimastite tarvitamisest tingitud kahju on
kõikides elanikkonnagruppides vähenenud. Ühiskonna hoiakud on muutunud tervist säästvat
käitumist toetavaks.
Oodatava tulemuse saavutamiseks on vaja keskenduda järgmistele muudatustele:
Noorte uimastitarvitamise ennetamiseks rakendatakse tõenduspõhist praktikat eri
sihtrühmadele erinevates keskkondades sotsiaal-, õigus-, haridus- ja tervisesektori
koostöös.
Tööandjaid toetakse ja nõustatakse uimastivaba töökeskkonna kujundamisel.
Elanikkonna teadlikkus uudsete tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete
tervisekahjust on suurenenud.
Nikotiinisõltuvusest vabanemise toetamiseks osutatakse tõhusaid nõustamis- ja
raviteenuseid ning arendatakse vajadusele vastavaid innovatiivseid sekkumisi.
Võimalike tervisekahjude vähendamiseks on uudsete tubakatoodete ja tubakatootega
seonduvate toodete regulatsiooni ajakohastatud.
Alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenus on integreeritud
tervishoiu esmatasandile ja seda pakutakse üle Eesti.
Alkoholi tarvitamise häire ravi kättesaadavus ja kvaliteet on paranenud.
Joobes õigusrikkumiste toimepanijate, sh joobes juhtide suhtes rakendatakse
tõenduspõhiseid sekkumismeetmeid.
Narkootikumide tarvitajatele mõeldud teenuste kättesaadavus, kvaliteet ja integreeritus
teiste ravi- ja sotsiaalteenustega on paranenud.
Narkootikume tarvitavatele õigusrikkujatele on alternatiivina karistusmeetmetele
kättesaadavad tervishoiu- ja sotsiaalteenused.
Narkootikumide tarvitamisest tulenevate kahjude, sealhulgas üledoosist tingitud surmade
vähendamiseks on rakendatud vajalikud sekkumised.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui eri osapooled (ministeeriumid, kohalikud omavalitsused,
haridusasutused, tööandjad) keskenduvad tervise hoidmisele ja on valmis aktiivselt detailsemaid
tegevusi oma vastutusalas ellu viima. Ravi- ja nõustamissüsteemi on võimalik säilitada ja
arendada üksnes vajalike lisavahendite saamisel.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Narkootikume proovinud 15–16-aastaste osakaal väheneb
Allikas: Uimastite tarvitamine koolinoorte hulgas (ESPAD)
Tervise Arengu Instituut
38,0%
38,0% 38,0% 38,0% 36,0% 34,0%
(2015/2016)
Narkootikumide üledoosidest tingitud surmajuhtude arv 1 000 000 elaniku kohta väheneb (kolme aasta
keskmine)
Allikas: Tervise Arengu Instituut
66,5
79,036 79,0 79,0 74,1 69,3
(2016-2018)
Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike kohta pidurdub
Allikas: Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis
10,4 liitrit 10,4 liitrit 10,4 liitrit 10,4 liitrit 10,3 liitrit 10,3 liitrit
(2019)
36
Sihttaseme seadmisel on aluseks võetud aastate 2015–2017 keskmine
17
15-aastaste purjus olnud noorte osakaal väheneb
Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
40,1%
40,1% 40,1% 40,1% 36,3% 32,6%
(2017/2018)
Alkoholi tarvitamisest põhjustatud haigustesse surnute arv 100 000 elaniku kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
38,2
38,2 38,2 38,2 36,8 35,3
(2019)
Alkoholimürgistusest tingitud surmajuhtumite arv 100 000 elaniku kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
6,8
6,8 6,8 6,8 6,7 6,5
(2019)
Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste naiste hulgas väheneb
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
12,9%
12,9% 12,9% 12,9% 12,5% 12,2%
(2018)
Igapäevasuitsetajate osakaal 16–64-aastaste meeste hulgas väheneb
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
23,4%
23,4% 23,4% 23,4% 22,4% 21,3%
(2018)
Igapäevasuitsetajate osakaal kuni põhiharidusega 16–64-aastaste hulgas väheneb
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
29,9%
29,9% 29,9% 29,9% 28,7% 27,4%
(2018)
15-aastaste sigaretti suitsetanud noorte osakaal väheneb
Allikas: Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
44,9%
44,9% 44,9% 44,9% 41,2% 37,4%
(2017/2018)
16–64-aastaste tubakasuitsule eksponeeritus kodus väheneb
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
12,3%
12,3% 12,3% 12,3% 10,8% 9,2%
(2018)
Teenused ja nende sisu kirjeldus37
114 Alkoholitarvitamise ennetamine, vähendamine ja ravi (TAI)
Suurendatakse elanikkonna teadlikkust alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise
võimalustest. Arendatakse ja rakendatakse alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse ennetuse,
varajase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuseid.
Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:
vähema alkoholiga elustiili propageerimine elanikkonna hulgas, veebilehtede alkoinfo.ee
ja tarkvanem.ee sisuline täiendamine ja arendamine;
alkoholiteemalise konverentsi korraldamine;
koole ja lapsevanemaid toetava uimastiennetussüsteemi arendamine (hindamisvahendid,
koolitused, nõustamised);
testostlemisega jätkamine alaealiste alkoholi kättesaadavuse tõkestamiseks;
uuendatud ravijuhendi „Alkoholitarvitamise häirega patsiendi käsitlus“ sisust tulenevate
muudatuste sisseviimine seotud teavikutesse;
37
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse.
18
alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja lühisekkumise teenuse pakkumine ja selle
üldarstiabisse integreerimise toetamine;
alkoholitarvitamise häire ravi teenuse pakkumine ja selle eriarstiabisse integreerimise
toetamine;
tervishoiutöötajatele suunatud koolituste uuendamine ja läbiviimine alkoholi liigtarvitamise
varajase avastamise teenuse ja alkoholitarvitamise häire ravi teenuse osutajatele;
alkoholitarvitamise häire ravimeeskondade toetamine supervisioonide kaudu.
117 Tubakatarvitamise ennetamine, vähendamine ja ravi (TAI)
Jätkatakse tubaka ja nikotiini tarvitamise ning inimeste tubakasuitsuga kokkupuute
vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga, sh www.tubakainfo.ee ajakohastamisega.
Jätkatakse tubakast loobumise nõustamissüsteemi arendamisega koostöös Sotsiaalministeeriumi
ja Eesti Haigekassaga ning nõustamisteenuste tutvustamisega.
Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:
tubaka ja nikotiini tarvitamisest loobumise propageerimine, veebilehtede tubakainfo.ee ja
tarkvanem.ee sisuline täiendamine ja arendamine;
koole ja lapsevanemaid toetava uimastiennetussüsteemi arendamine (hindamisvahendid,
koolitused, nõustamised);
uudsete tubakatoodete ja tubakatoodetega seonduvate toodete tervisemõju kajastavatest
teadusartiklitest olulise info koondamine ja kajastamine;
tubakast loobumise nõustajate koolituste uuendamine ja koolituste läbiviimine
tervishoiutöötajatele ja apteekritele.
119 Narkomaania ennetamine, ravi, kahjude vähendamine (TAI)
Suurendatakse narkomaania- ja narkootikumidealase teadlikkust ühiskonnas tervikuna ja
riskirühmades. Jätkatakse narkomaania ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude
vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumist, sealhulgas seni puuduvate teenuste
väljaarendamisega. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamisel tuleb silmas pidada teenuste
integreerimise ja seeläbi kättesaadavuse parandamise olulisust. Selgitatakse välja
koolitusvajadused ning koolitatakse narkomaania ennetamise, kahjude vähendamise, ravi ja
sõltuvusvastase taastusabiga seotud spetsialiste, sh vanglate ja arestimajade personali. Tehakse
narkomaania valdkonnas hindamise, seire ja teadusuuringuid.
Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:
sõltuvusprobleemidega lastele raviteenuste ning lastele ja nende peredele
nõustamisteenuste osutamine;
uimastite tarvitamise kogemusega noortele suunatud lühisekkumise väljatöötamine ja
rakendamine;
narkootikumide tarvitajatele vajaduspõhiselt nõustamis-, ravi- ja rehabilitatsiooniteenuse
pakkumine;
Tugiisikuteenuse (programm SÜTIK) osutamine, sealhulgas teenuse piirkondliku
kättesaadavuse laiendamine ning koostöös prokuratuuri, vanglate ja kriminaalhooldusega
abivajajate suunamine teenust saama;
kanepitarvitajatele suunatud lühisekkumise VALIK rakendamine ning stimulantide
tarvitajatele suunatud sekkumise väljatöötamine ja rakendamine;
kahjude vähendamise teenuse osana mitmekülgne nõustamine ning sotsiaalse ja juriidilise
abi tagamine;
üledooside ennetamise alase nõustamise pakkumine ning kogukonnapõhise naloksooni
programmi rakendamine;
19
meelelahutusüritustel (ööklubid, festivalid) narkootikumide tarvitamise ning tarvitamisega
kaasnevate kahjude vähendamise sekkumise väljatöötamine ja rakendamine.
Tegevus 1.1.6. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (HIV,
tuberkuloos ja hepatiidid)
Oodatav tulemus
Inimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on suurenenud,
oskused nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud.
Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, sh tervishoiuasutused, on
valmis puhanguteks ja epideemiateks. Elanikkonna ja tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti
antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on suurenenud ning antimikroobse resistentsuse levik
Eestis on ära hoitud.
Tegevuse tulemused on tihedalt seotud inimkeskse tervishoiu programmi tegevusega 1.1.9
„Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine ja antimikroobne
resistentsus)“, mille alusel viiakse ellu järgmisi teenuseid: teenus 155 „Nakkushaiguste seire
korraldamine“, teenus 158 „Immuniseerimiskava korraldamine“, teenus 234 „Mikroobide
resistentsuse tekke ja leviku ohjamine“, teenus 157 „Epideemiatõrje tegevuste korraldamine“.
Tegevuse elluviimiseks on vaja:
välja töötada terviklik ja kaasaegne nakkushaiguste ennetamise ja tõrje õigusraamistik;
jätkata riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017–2025) elluviimist;
jätkata nakkushaiguste, sh hepatiitide ja tuberkuloosi diagnostika ja ravi kättesaadavuse ning
kvaliteedi tagamist ja parandamist.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui inimkeskse tervishoiu programmi tegevuse 1.1.9
tulemused saavutatakse ja eri osapooled teevad ühiste eesmärkide nimel koostööd.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta väheneb
Allikas: Terviseamet
13,4
13,4 13,4 13,4 12,6 11,8
(2019)
Krooniliste ja ägedate C-hepatiidi juhtude arv 100 000 elaniku kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
10,6
10,6 10,6 10,6 9,5 8,5
(2019)
Tuberkuloosi haigestumuskordaja (esmas-, retsidiiv- ja korduvravijuhud) 100 000 elaniku kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
11,4
11,4 11,4 11,4 11,2 11,1
(2019)
Teenused ja nende sisu kirjeldus38
123 HIV ennetamine, ravi ja mõjude vähendamine (TAI)
Suurendatakse elanikkonna teadmisi HIV-nakkusest ja selle levikuteedest, tõstetakse turvalist
seksuaalkäitumist soodustavaid teadmisi, oskuseid ja hoiakuid. HIV-nakkuse leviku
vähendamiseks pakutakse testimis-, nõustamis- ja tugiteenuseid (sh kinnipeetud isikutele).
38
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse seda teenust erinevates dokumentides.
20
Korraldatakse HIV-ravi ning kontaktieelset ja kontaktijärgset profülaktikat. Hinnatakse HIV-
nakkuse ja kaasuvate infektsioonide seiret ja sekkumisi. Koolitatakse valdkonna spetsialiste.
Olulisemad tegevussuunad teenuse arendamisel:
HIV-testimine, nõustamine ja HIViga inimeste ravile suunamine vastavalt ravijuhenditele;
anonüümse ja vabatahtliku HIV-testimise ning nõustamise teenuse pakkumine, sealhulgas
enesetestide võimaldamine olulise riskiga sihtrühmadele;
kontaktieelse profülaktika võimaldamine inimestele, kellel on oluline HIVi nakatumise risk
lisaks tavapärastele ennetusmeetmetele (kondoomi kasutamine);
meestega seksivatele meestele HIVi ennetusmeetmete väljatöötamine ja pakkumine;
tasuta STLI, hepatiit B ja C diagnostika ning STLI ravi tagamine HIVi nakatunutele;
juhtumikorraldusteenus HIViga elavatele inimestele (sh psühholoogilise, sotsiaalse ja
kogemusnõustamise pakkumine);
HIViga inimeste ja nende lähedaste vaimset tervist ja sotsiaalset toimetulekut toetavate
nõustamisteenuste osutamine;
HIVi nakatunute kontaktsete väljaselgitamine, testimine ja nõustamine;
kahjude vähendamise teenuste pakkumine (sh ohutuma süstimise õpetamine, mobiilse
teenuse ja apteegipõhise teenuse juurutamine;
opioidisõltuvuse asendusravi pakkumine, mis hõlmab lisaks metadoonile ka muude
ravimite (buprenorfiin, buprenorfiin kombineerituna naloksooniga jm) kasutuselevõttu,
apteegipõhise teenuse arendamine ning integreeritud ARV-ravi ja opioidsõltuvuse
asendusravi pakkumine;
hepatiit B tasuta vaktsineerimine opioidisõltuvuse asendusravi saavate narkootikume
süstivate inimeste seas.
126 Tuberkuloosi ennetamine ja ravi (TAI)
Korraldatakse tuberkuloosi (TB) otseselt kontrollitava ravi (OKR) ja ravi kvaliteedi tagamisega
seotud tegevusi, sealhulgas valdkonna spetsialistide koolitamisi.
Prioriteet on tuberkuloosi kui eriti ohtliku nakkushaiguse varajane avastamine, leviku tõkestamine
ning ravimresistentsete vormide leviku peatamine, sealhulgas elanikkonna teavitamine.
Kõikidele patsientidele võimaldatakse tasuta ravi, sealhulgas otseselt kontrollitavat ravi koos
sotsiaalse nõustamise ja vajaduspõhise motiveerimisega (motiveeriv nõustamine ning erinevad
stiimulid, nagu kinkekaardid ja sõidukulude hüvitamine, et parandada ravisoostumust).
Sõltuvusprobleemidega tuberkuloosihaigetele pakutakse integreeritud tuberkuloosi- ja
sõltuvusravi.
Ravi kvaliteedi tagamiseks korraldatakse valdkonna spetsialistide koolitusi ja supervisioone.
Tegevus 1.1.7. Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamine
Oodatav tulemus
Elanikkonna seksuaal- ja reproduktiivtervisealane teadlikkus on suurenenud ning
nõustamisteenused on kättesaadavad vastavalt sihtrühmade vajadustele.
Tegevuse elluviimiseks on:
eri osapoolte koostöös välja töötatud terviklik seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamise
tegevusplaan;
21
seksuaal- ja reproduktiivtervise alase teadlikkuse suurendamiseks välja töötatud ja
rakendatud sihtrühmapõhised meetmed;
seksuaal- ja reproduktiivtervise alased tõenduspõhised sihtrühmade vajadusi arvestavad
nõustamisprogrammid välja töötatud ja rakendatud.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui tegevuse elluviimiseks leitakse vajalikud finantsvahendid.
Tegevuse elluviimisel on oluline tulemuslik koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga,
õpetajaskonnaga (eelkõige lasteaiaõpetajate, klassiõpetajate ja inimeseõpetuse õpetajatega),
Siseministeeriumi rahvastikuministri bürooga, Sotsiaalkindlustusametiga, Justiitsministeeriumiga
ja Tervise Arengu Instituudiga.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles alati kondoomi kasutavate 16–64-aastaste osakaal suureneb
Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring
Tervise Arengu Instituut
34,0%
34,0% 34,0% 34,0% 36,0% 38,0%
(2018)
Indutseeritud abortide arv 100 elussünni kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
27,0
27 27 27 26,5 26,1
(2019)
Teismeliste (10–19) sünnitajate arv 1000 sama vana tüdruku kohta väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
3,9
3,9 3,9 3,9 3,8 3,8
(2019)
Summaarne sündimuskordaja ei vähene
Allikas: Tervise Arengu Instituut
1,7
1,7 1,7 1,7 1,7 1,7
(2019)
Raseduse ajal suitsetanud sünnitajate osakaal väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
5,0%
5,0% 5,0% 5,0% 4,9% 4,9%
(2019)
22
Programmi eelarve
23
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt
inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud
kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates
2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise
programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam
programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud,
kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa.
Tervist toetavate valikute programmi 2021. aasta teenuste olulisemad
muudatused
Vastavalt rahvastiku tervise arengukavale 2020–2030 kehtivad 2021. aastast tervisevaldkonnas
uued programmid. Muutunud on programmide nimetused ja struktuur.
Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete
muudatusi kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes.
24
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond. Programm
koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise arengukava 2020–
2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. Programmi uuendatakse iga aasta esimese kahe
kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon on aluseks
järgmise aasta riigieelarve planeerimisel ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud
programmi esmase versiooni RTA 2020–2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja
innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga
aasta algul.
Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt
moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020–2030 alaeesmärgi lahendusteede
arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks ülevaate, tuues välja põhilised
saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks. Vajaduse
korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord Sotsiaalministeeriumi
kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtutakse põhimõttest, et kaasatud oleksid eri
osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see oluliselt mõjutab.
Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise kokkuvõtte, RTA
2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervisevaldkond.
Kaasamine
Eri tasandite (üleriigiline, kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020–
2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.
Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari
kaudu. Seminaril esitletakse RTA 2020–2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa),
arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad
tegurid. Regulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel.
Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma
initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleemidega tegelemiseks.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu,
majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi
jätkusuutlikkuse tagamisel. RTA 2020–2030 ja selle programmidega seotud teisi riiklikke
arengukavasid ja strateegilisi eesmärke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020–2030 dokumendis.
Seirekorraldus
Iga aasta viimases kvartalis eri osapooltega toimuvaks ühiseks aruteluseminariks koostatakse
programmipõhised rakendamise kokkuvõtted ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaade. RTA 2020–
2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel
aastatel Statistikaameti juhtimislauale.
25
KINNITATUD
sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21
„Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“
Lisa 8
Tulemusvaldkond Tervis (TE)
Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv
eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb
Valdkonna
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA)1
arengukava
Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm (TE03)
Programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed
tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset
suremust, lisada tervena elatud eluaastaid, vähendada tervise
ebavõrdsust ja toetada krooniliste haigustega elamist, on
elanikkonnale võrdselt kättesaadavad
Elluviimise periood 2021–2024
Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM)
Kaasvastutajad Eesti Haigekassa (EHK)
Terviseamet (TA)
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK)
Ravimiamet (RA)
Sotsiaalkindlustusamet (SKA)
Tervise Arengu Instituut (TAI) vähi varajase avastamise ja
epidemioloogiliste uuringute tegemise kaudu
1
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 on läbinud Vabariigi Valitsuse arutelu ning saadetud aruteluks Riigikogule:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/74ac2981-2360-412a-b586-caf667e66191
1
Programmi eesmärk ja seosed teiste programmidega
Inimkeskse tervishoiu programm on üks kolmest programmist, mis on koostatud rahvastiku tervise
arengukava 2020–2030 eesmärkide saavutamiseks.
Kõikidele programmidele on sõnastatud ühine rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030 lähtuv
tulemusvaldkonna eesmärk. Igale programmile on sõnastatud ka programmi eesmärk, mis on
vajalik vastava rahvastiku tervise arengukava alaeesmärgi saavutamiseks. Kõik programmid
koosnevad meetmetest, tegevustest ja teenustest, mis on vajalikud programmi eesmärgi
saavutamiseks. Neid on täpsemalt kirjeldatud eraldi peatükis. Inimkeskse tervishoiu programm
toetab tulemusvaldkonna arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide saavutamist ning teiste
programmide elluviimist (tabel 1).
Tabel 1. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkidele tuginev tulemusvaldkonna
eesmärk ja selle saavutamiseks koostatud kolm programmi koos programmi eesmärkidega, mis
on sõnastatud lähtuvalt arengukava alaeesmärkidest
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030
Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab
ja ebavõrdsus tervises väheneb.
Tervist toetavad valikud Tervist toetav keskkond Inimkeskne tervishoid
Programmi eesmärk ehk rahvastiku Programmi eesmärk ehk Programmi eesmärk ehk
tervise arengukava 2020–2030 rahvastiku tervise arengukava rahvastiku tervise arengukava
alaeesmärk 1: 2020–2030 alaeesmärk 2: 2020–2030 alaeesmärk 3:
Tervise edendamiseks, riskikäitumise Kõikide Eesti elanike Inimeste vajadustele ja
vähendamiseks ja tervisenäitajate elukeskkond on muutunud ootustele vastavad ohutud ja
parandamiseks kogu elukaare jooksul tervist toetavamaks ning teave kvaliteetsed tervise- ja
on inimeste jaoks olemas vajalikud võimalikest keskkonnast sotsiaalteenused, mis aitavad
toetavad võrgustikud, võimalused ja tulenevatest terviseriskidest ja vähendada enneaegset
oskused, et teha tervist toetavaid nende vähendamise viisidest suremust, lisada tervena
valikuid olenemata vanusest, on õigel ajal kergelt elatud eluaastaid, vähendada
sissetulekust, haridustasemest ja kättesaadav. tervise ebavõrdsust ja toetada
elukohast. Lihtsalt mõistetav krooniliste haigustega elamist,
tervisealane teave ning vajalikud on elanikkonnale võrdselt
teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad
kättesaadavad.
2
Olukorra lühianalüüs
Eesti inimeste eluiga on viimastel kümnenditel oluliselt pikenenud, kuid jääb endiselt alla EL-i
keskmisele (2019. a Eestis 78,8 ja 2018. a EL-is 81,0 eluaastat ning naistel 82,8 ja meestel 74,4
eluaastat). Krooniliste haigete osakaalu suurenemine elanikkonnas on halvendanud tervena
elatud aastate arvu (2018. a Eesti naistel 57,6 ja meestel 54,1 ning 2016. a EL-is vastavalt 64,2
ja 63,7 eluaastat). Endiselt on suur välditavate enneaegsete surmade arv ja riskikäitumisest
tulenev tervisekadu.2
Tervena elatud ja oodatava eluea pikendamiseks tuleb tagada toimiv tervisesüsteem ning
elanikkonna vajadustele vastavate tervise- ja raviteenuste kättesaadavus, mille nurgakiviks on
tervisevajadustele vastavad esmatasandi tervishoiuteenused3. Kui üldarstiabi ei toimi hästi,
kasutavad abivajajad rohkem eriarstiabi, kiirabi ja vältimatu abi teenuseid, mis vähendab
nimetatud teenuste kättesaadavust ja suurendab tervishoiukulutusi.
Haiglavõrgu optimeerimine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja tervishoiutöötajatega
kindlustamine vajavad lahendusi. Haiglavõrk, sealhulgas kvalifitseeritud tervishoiutöötajad, peab
jätkusuutlikult vastama vananeva elanikkonna vajadustele. Haiglaravi reformimisel on Eestis
voodifond 100 000 elaniku kohta vähenenud, kuid üldhaiglates ja kohalikus haiglas saab
ressursside kasutamist veel tõhustada.
Sarnaselt teiste arenenud riikidega on Eestis koondunud kõrgema etapi eriarstiabi
suurematesse keskustesse. Samas võiksid esmatasandi tervishoiuteenused ja sagedamini
kasutatavad eriarstiabiteenused olla kättesaadavad inimestele võimalikult kodu lähedal.
Väiksemate haiglate võrgustamine ning koostöö piirkondlike ja keskhaiglatega aitab tagada
tervishoiuteenuste ühtlase kättesaadavuse, ravikvaliteedi ja ravi järjepidevuse, mida toetatakse
taristu analüüsidega ja nendest lähtuvate otseinvesteeringutega.
Tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti aitavad tagada kvalifitseeritud ja pädevad
tervishoiutöötajad. Arstide koguarv 1000 elaniku kohta Eestis on EL-i keskmisega sarnane.
Probleemiks on õdede ja teatud arstlike erialade (psühhiaatrid, perearstid) nappus, samuti arstide,
eelkõige perearstide kõrge keskmine vanus (2019. aastal vastavalt 45,7, 50,9 ja 55,5 aastat).
Õendustöötajate suhtarv 1000 elaniku kohta on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ja
2019. aastal oli see 7,0 (2018. aastal EL-is 8,16). 2019. aasta andmetele tuginedes on proviisoreid
Eestis vähem (100 000 elaniku kohta 72,5) kui EL-is keskmiselt (100 000 elaniku kohta 80,8)4.
Farmatseutide arv on aastate jooksul püsinud samal tasemel (2019. aastal 100 000 elaniku kohta
59,5).5 Tervishoiu tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA raames tehtud analüüsis
hinnati, et perioodil 2017–2025 on täiendavalt vaja 260 proviisorit ja 330 farmatseuti, mis teeb
aastas vastavalt ligi 29 proviisorit ja 37 farmatseuti.6
Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades
inimeste vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside
optimaalse kasutamise kaudu. Tervishoiu rahastamise aluseks on solidaarsus, piiratud
omaosalus ja ravikindlustushüvitiste võrdne kättesaadavus. Nendest kahte viimast tegurit
2
Tervise Arengu Instituut. Tervisekaotus https://www.tai.ee/et/terviseandmed/tervisestatistika-ja-uuringute-
andmebaas/uuendused/4384-tervisekaotus-2017
3
Esmatasandi tervishoiu teenused on perearsti ja -õe teenused, koduõendusteenus, füsioteraapiateenus, ämmaemandusabiteenus,
koolitervishoiuteenus, apteegiteenus, töötervishoiuteenus, hambaraviteenus, psühholoogi või vaimse tervise õe teenus,
terviseteenused (sh nende teenuste osutamine perearsti ja -õe poolt), sotsiaaltöötaja teenused. Tervishoiu arengusuunad 2020
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/tervishoiu_arengusuunad_2020.pdf
4
Eurostat
5
Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine
6
Urve Mets, Vootele Veldre, SA Kutsekoda 2017, https://oska.kutsekoda.ee/wp-
content/uploads/2016/04/tervishoiu_uuringu_terviktekst.pdf
3
kasutatakse tervishoiusüsteemi toimivuse kirjeldamiseks. Ravikindlustuskaitseta oli 2019. aasta
lõpu seisuga 5% elanikest, nimetatud näitaja on alates 2012. aastast pigem langustrendis. Samas
on uuringus leitud, et ravikindlustuseta tööealise elanikkonna osakaal võib olla suurem –
2017. aasta novembri seisuga oli neid 14,1% ning hinnanguliselt on see kuni 120 000 tööealist
inimest.7 Paindlike töövormide kasutamine on laialt levinud ja kasvav trend nii Eestis kui mujal
maailmas. See muudab ravikindlustuseta tööealiste tegeliku osakaalu hindamise kogu
elanikkonnas keerulisemaks. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavate
töötajate arv ja osakaal kõigist töötajatest on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud.8
Seega võib eeldada, et paindlike töövormide laiema levikuga suureneb ka selliste inimeste hulk,
kes ei panusta Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) eelarvesse regulaarselt sotsiaalmaksu
maksmise kaudu.
Leibkondade omaosaluskoormus võrreldes teiste EL-i riikidega on pigem suurem (Eestis
2019. aastal 23,9% ja EL-is 2018. aastal keskmiselt 15,5%). Omaosaluskoormusest kõige
suurema osa moodustavad kulutused ravimitele, mis on tasemel 32,6%9 (13,6% käsimüügi- ja
17,9% retseptiravimid). Teine suurem kululiik on hambaravi (28%). Veidi üle 5% leibkondadest
olid pärast omaosaluse tasumist vaesunud, veelgi enam vaesunud või vaesumisohus.10
2017. aastal kasvas leibkondade omaosalus üle aastate kõige kõrgemale tasemele. Kasv on
tingitud osaliselt metoodika muutusest (omaosaluse hulka arvestatakse ka pikaajalise hoolduse
ja hooldekodudega seotud omaosalus) ning statsionaarse õendusabiteenuse omaosalusest, mis
suurenes ligi poole võrra (2016. aastal 9% ja 2018. aastal 16%).11
Tervishoiukulusid mõjutab tervishoiu rahastamise ja korraldamise süsteem, ent seda
mõjutavad ka sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Üldise sissetulekute taseme ja selle vahel, kui
palju kulutab riik tervishoiuteenustele, on tugev seos. Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse
hindamiseks on koostatud prognoosimudel12, 13, millega on analüüsitud erinevate tegurite
(demograafia, tööjõud, hinnad, teenuste pakkumise struktuur, maksud, välisriskid) mõju
tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkusele. Haigekassa poolt 2019. aastal tehtud
finantsprognoosi tulemused näitavad, et praeguse rahastamissüsteemi jätkudes ületavad alates
2025. aastast haigekassa kulud tulusid ja süsteem ei ole jätkusuutlik. Prognooside kohaselt
suureneb lähiaastatel kõikides riikides tervishoiukulude osakaal SKP-s, seda peamiselt
elanikkonna vananemise ning uute diagnostika- ja ravitehnoloogiate leviku tõttu. 2019. aastal
moodustasid tervishoiukulud SKP-s Eestis 6,7%14, kuid EL-i keskmine oli 8,3%15. Elanike
terviseseisund näitab, et üldjoontes on Eesti tervishoiusüsteemi toimimine üsna tõhus, teisalt aga
rahastatakse enamikus teistes EL-i riikides suuremas valikus ja ulatuses vajalikke
tervishoiuteenuseid, sealhulgas ennetavaid teenuseid, mistõttu on Eesti tervishoiusüsteemi
tõhustamisel veel arenguruumi.16 Tervishoiu rahastamise süsteemi jätkuva tõhususe tagamiseks
7
Koppel, Piirits, Masso et al. (2018). Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile – kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses? Tallinn:
Poliitikauuringute Keskus. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/ravikindlustuskaitse_uuring_praxis.pdf
8
Sotsiaalministeeriumi andmetel
9
Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine
10
Võrk. A, Habicht, T. Kas inimesed saavad endale tervishoiu eest tasumist lubada? Uued tõendid finantskaitse kohta Eestis.
http://www.euro.who.int/__data/assets/pdf_file/0013/402061/Estonia-Estonian-WHO-FP-014-digital-single-pages.pdf?ua=1
11
Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine
12
Poliitikauuringute Keskus Praxis. Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused. Tallinn: Praxis, 2011.
http://praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tervishoid/Eesti_tervishoiu_rahastamise_jatkusuutlikkus/Eesti_sotsiaalkindlustussuesteemi
_jaetkusuutliku_rahastamise_voimalused_taeisversioon.pdf
13
Kruus, P., Soe R.-M., Võrk, A., Jüri. L. 2014. Ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoos. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2014/02/Ravikindlustuse-jätkusuutlikkuse-prognoos_lühiversioon-08.04.pdf
14
Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine
15
Eurostat
16
State of Health in the EU. Eesti riigi terviseprofiil 2019,
https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/state/docs/2019_chp_et_estonian.pdf
4
on oluline rakendada toimivaid rahastuse kontrollimeetmeid, näiteks raviarvete ja teenuse
osutamist tõendavate dokumentide võrdlevaid automaatkontrolle.
Samal ajal kasvavad elanike ootused kvaliteetsete ja kättesaadavate tervise- ja raviteenuste
suhtes, mis on proovikivi lahenduste leidmisel. Eestis oli 2018. aastal avaliku sektori
tervishoiukulude osakaal SKP-s 4,9% (2019. aastal 5%)17, kuid OECD keskmine oli 6,6%, EL-i
keskmine 6,1% ja WHO Euroopa regiooni keskmine 5,7%18. Tervisevaldkonna vähest
tähtsustamist näitab tervishoiule tehtavate kulude osakaal avaliku sektori kuludes, mis jäi 2018.
aastal Eestis (13,1%) alla OECD ja EL-i keskmise (15,0%)19. Seega panustab Eesti riik võrreldes
teiste riikidega vähem sotsiaalkaitsele, sealhulgas tervisele. Eesti inimeste tervena elatud
eluaastate arv on EL-i üks väiksemaid ja on vähenemas ning erinevused piirkonniti,
haridustasemeti ja sissetulekutes on suured. Halvad tervisenäitajad seostuvad tervishoiu
ebapiisava rahastamisega. Alarahastust võib seostada elanike hinnanguga katmata
tervishoiuteenuste vajaduse suhtes, mis on EL-i suurim.20
Üle poole (64%) Eesti inimestest hindab praegust tervishoiukorraldust heaks või pigem
heaks.21 Samas on elanike hinnangul katmata tervishoiuteenuste vajadus rahaliste, geograafiliste
ja pikkade ootejärjekordade tõttu suurim EL-is (Eesti 15,5% ja EL 2,0%). Nimetatud põhjustest on
peamiseks pikk ooteaeg (14,5%).22 Kui Eesti inimestest üle poole hindab tervishoiukorraldust
heaks või pigem heaks, siis vähem ollakse rahul arstiabi kättesaadavusega (57%
elanikkonnast).23 2018. aastal kogeti kõige enam probleeme seoses eriarsti vastuvõtuga
(16,1%).24
Eesti inimestele tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja tervishoiusüsteemi
jätkusuutlikkuse tagamiseks on astutud samme haigekassa toimimise tõhustamiseks ja tulude
suurendamiseks muudest allikatest – riigi eelarvestrateegia 2018–2021 läbirääkimiste raames
kinnitas valitsus otsuse laiendada haigekassa tulubaasi ja täiendavalt panustada haigekassa
eelarvesse 2018. aastal 7%, 2019. aastal 10%, 2020. aastal 11%, 2021. aastal 12% ja
2022. aastal 13% mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt.
Süsteemi tõhususe ja teenuste integreerituse suurendamiseks viidi haigekassasse koos
tulubaasiga riigieelarvest rahastatavaid tervishoiuteenuseid.
Eestil on võimalus osa saada maailmas toimuvatest tehnoloogilistest edusammudest, sealhulgas
inimese tervisega seotud uute lahenduste, ravimite, meditsiiniseadmete jm kättesaadavuse
tagamist võimaldavast tervisetehnoloogia25 arengust. Kuna Eesti sõltub tervishoius vajalikesse
seadmetesse ja tehnoloogiatesse investeerides suures osas impordist, kandub koos sellega
maailmast üle hinnatõusu surve tervise- ja raviteenustele. Seepärast tuleb samal ajal toetada
innovatsiooni tervisevaldkonnas, tegeleda tehnoloogiate kasutuselevõtu võimekuse
suurendamisega ja leida võimalusi kohalike terviseteenuste ekspordiks. Selleks on oluline uute
tehnoloogiliste läbimurretega kiirelt kaasa minna ning kohalike investeeringutega endale edumaa
luua, et seeläbi oma väiksust ja dünaamilisust ära kasutades saada uuenduste katselavaks.
Samas eeldab läbimurre piisavalt toetatud kohalikku teadus- ja arendustegevust.
17
Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine
18
Eurostat
19
Eurostat, OECD Statistics, Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine
20
Country Report Estonia 2020, European Commission, https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2020-european_semester_country-
report-estonia_en.pdf
21
Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2019
22
Eurostat
23
Eesti elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2019
24
Statistikaamet
25
Tervisetehnoloogia on arstiabis ja/või rahvatervishoius sekkumine, mille eesmärk on saavutada otseselt või kaudselt muutus
tervises ravi-, diagnostikameetodi või organisatsioonilise lahenduse kaudu. Tervisetehnoloogiad on nt ravimid, meditsiiniseadmed,
kirurgilised sekkumised, diagnostilised uuringud, raviprotseduurid ja menetlused ning ennetavad programmilised tegevused.
5
Eesti inimesed hindavad tervishoiuteenuseid kvaliteetseks, kuid ootused kvaliteetsete
teenuste suhtes üha kasvavad. Seetõttu on oluline arendada uusi tervishoiuteenuste osutamise
mudeleid ning arendada ja kasutusele võtta neid toetavaid digilahendusi, et tervishoiuteenused
vastaksid paremini elanikkonna vajadustele.
Kaasaegsed digilahendused võimaldavad nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega
ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Digiteenuste arendamisel tuleb arvestada
nende mõju elanikkonna võimestamisele ja terviseharitusele. Tervishoiutöötajate võimekuse
toetamiseks tuleb arendada ja igapäevatöös laialdaselt kasutusele võtta digitaalseid tööriistu,
sealhulgas kliinilisi otsusetugesid ja teisi innovaatilisi lahendusi.
Tervishoiusüsteem peab ravi järjepidevuse tagamiseks muutuma inimkesksemaks26. Selle
oluline eeldus on inimese vajadustest ja ootustest lähtuva esmatasandi arstiabi, eriarstiabi,
iseseisevalt osutatava õendus- ja ämmaemandusabi, sotsiaal- ja hoolekandesüsteemi tõhus
koostöö ning teenuste koordineeritus. Oluline aspekt on ka patsiendi võimestatus, mis ühelt poolt
tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust ennetusest, oma
terviseprobleemidest, ravivõimalustest ja oma haigusega toimetulekuks. Elanikkonna
terviseharituse parandamiseks on oluline tõhustada tõenduspõhise tervisealase teabe
kasutamist.
Olulisemad töös olevad projektid
Haiguse COVID-19 leviku ohjamine Eestis ning selle mõju hindamine elanikkonna
tervisekäitumise ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele on olnud 2020. aastal
põhitegevuseks ja sellega tuleb tõenäoliselt arvestada kui põhitegevusega kuni 2021. aasta
keskpaigani.
Aastatel 2019–2021 tehakse Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi toel
analüüs „Inimkeskne integreeritud haiglavõrk 2040“, mille käigus analüüsitakse eriarstiabi
ja haiglavõrku ning koostatakse pikemaajaline plaan kvaliteetsete, inimkesksete ja teiste
sektoritega integreeritud tervishoiuteenuste korraldamiseks.
Euroopa Liidu struktuursete reformide elluviimise programmi toel tehakse analüüs „E-tervise
süsteemi audit, juhtimisraamistik ja tegevusplaan“. Selle käigus analüüsitakse praeguse
e-tervise ökosüsteemi toimimist ja puudujääke selle korralduses ning töötatakse välja
juhtimisraamistik ja tegevuskava korralduse optimeerimiseks ja elluviimiseks.
Arendatakse ja juurutatakse uut tervise infosüsteemi andmevahetusplatvormi, mis
mõtestab ümber praeguse andmevahetuse põhimõtted, toetab terviseandmete avamist
paindlikumale andmevahetusele ning selle arendamise ja haldamise mudel on praegusest
tõhusam.
Luuakse inimese tervisejuhtimise digitaalne tööriistakast, mis aitab kasutajasõbralikult
leida enda terviseteavet ja saada ülevaadet oma raviteekonnast ning võimestada inimest oma
tervise eest hoolt kandma.
Luuakse hindamisinstrumentide keskkond ja kontseptsioon tervise-, töö- ja
sotsiaalvaldkonnas kasutusel olevate küsimustike ühtseks haldamiseks ja taaskasutamiseks.
Eestis rakendatakse personaalmeditsiini teenust, mis sisaldab IT-platvormi loomist, et
võimaldada turvalises keskkonnas inimese tervisega seotud andmete analüüsimist ning
nende alusel personaalsete soovituste andmist. Seejuures luuakse võimalus kasutada
operatiivselt geeniandmeid personaalmeditsiini teenuse osutamisel.
Analüüsitakse tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamise võimalusi ja ressursside
kasutamise tõhustamist ning esitatakse ettepanekud Vabariigi Valitsusele.
26
Inimkeskse teenuse aspektid: inimese väärtuste austamine ja keskmesse panemine; inimese eelistuste ja väljendatud vajadustega
arvestamine; ravi ja hooldus on koordineeritud, järjepidev ja teiste teenustega lõimitud ning inimestel on ligipääs asjakohasele ravile;
veendumine heas suhtluses, asjakohases informatsioonis ja nõustamises; inimeste füüsiline mugavus ja ohutus on tagatud; inimeste
emotsionaalne toetamine; perekondade ja sõprade kaasamine.
6
Analüüsitakse ravikindlustuskaitse laiendamise võimalusi ja esitatakse ettepanekud
Vabariigi Valitsusele. Eesmärk on tagada ennetus- ja tervishoiuteenuste kättesaadavus kõigile
Eesti elanikele.
Luuakse patsiendikindlustuse ja -ohutuse süsteem. Selle peamine eesmärk on
patsiendiohutus, mis aitab tulevikus patsientide huve senisest paremini kaitsta ning
motiveerida raviasutusi välditavate ravivigadega tegelema, neid analüüsima ja neist õppima.
Koostatakse kiirabi tulevikuvisioon, mille raames analüüsitakse kiirabi praegust korraldust ja
selle muutmise vajadust vastavalt elanikkonna vajadustele ja ootustele.
Koostatakse vähitõrje tegevuskava, mille raames analüüsitakse olukorda Eestis, seatakse
probleemkohtadele eesmärgid ning lepitakse kokku, kuidas vähitõrjeplaani rakendatakse,
sealhulgas hinnatakse. Selle käigus loodava tegevuskava eesmärk on vähendada vähijuhtude
ja -surmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti.
Töötatakse välja ravimipoliitika ja rakendamise tegevuskava 2030, millega seatakse
eesmärgid ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohaste ravimite kättesaadavuse
parandamiseks. Kavandatav ravimipoliitika hõlmab ka veterinaarravimeid, toetab
innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab oluliseks digitehnoloogia ja
terviseandmete paremat kasutamist.
Ajakohastatakse ravimiregulatsiooni. Eesmärk on muuta Eesti õigusakte nii inimtervishoius
kui veterinaarias kasutatavate ravimite EL-i otsekohalduvate õigusaktide rakendamiseks.
Ajakohastatakse meditsiiniseadmete regulatsiooni. Eesmärk on muuta õigusakte
meditsiiniseadmete valdkonna EL-i otsekohalduvate õigusaktide rakendamiseks.
Ajakohastatakse vere käitlemise valdkonna nõudeid.
Programmi mõõdikud
Programmi tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse mõõdikuid mitmel tasandil. Nii on välja
valitud programmiülesed, meetmete, tegevuste ja teenuste mõõdikud. Teenuste puhul on
mõõdikud esitatud üksnes programmi lisas 1.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Katmata tervishoiuteenuste vajadus väheneb 27
Allikas: Eurostat
15,5%
14,8% 14,1% 13,4% 12,7% 12,1%
(2019)
Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suureneb28
Allikas: Tervise Arengu Instituut
5,0%
5,0% 5,1% 5,1% 5,1% 5,1%
(2019)
Programmi meetmed, tegevused ja teenused
Programmi meetmed koondavad kokku tegevused, mis on vajalikud programmi eesmärkide
saavutamiseks. Tegevused sisaldavad üldjuhul teenuseid, mille elluviimiseks on leitud vajalikud
27
Mõõdiku alusel on võimalik hinnata tervisesüsteemi vastavust elanikkonna vajadustele. Mõõdik näitab nende elanike (16–64-
aastaste) osakaalu, kelle hinnangul on vajaduse korral perearsti- või eriarstiabi, sealhulgas hambaarstiabi, jäänud kättesaamatuks
kõrge hinna, pika ravijärjekorra või kauge vahemaa tõttu.
28
Mõõdik näitab, kui palju rahaliselt panustab Eesti avalik sektor tervishoiule osakaaluna sisemajanduse kogutoodangus (SKP).
7
finantsvahendid. Erandina on võimalikud ka tegevused, millel ei ole teenuseid, kuid mis on
programmi eesmärgi saavutamiseks väga vajalikud.
Meede 1.1. Inimkeskse tervishoiu arendamine
Meede koosneb üheksast tegevusest. Nendest esimese kuue alla on koondatud teenused, mis
on vajalikud inimkeskse tervishoiu arendamise poliitika kujundamiseks. Seitsmendas ja
kaheksandas tegevuses on teenused, mille abil tagatakse tõhusate, ohutute ja kvaliteetsete
ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ning vastava poliitika
kujundamine ja elluviimine. Üheksanda tegevuse all kajastuvad nakkushaiguste ennetamise ja
leviku tõkestamisega (sh vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus) seotud tegevused.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta väheneb29
Allikas: Eurostat
137,5
137,5 137,5 137,5 134,1 130,6
(2017)
Tegevus 1.1.1. Inimkeskse tervishoiupoliitika kujundamine ja elluviimise
korraldamine
Oodatav tulemus
Tõendusel põhinev, terviklik, rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) üldistest
eesmärkidest lähtuv ning teiste RTA programmidega (tervist toetavad valikud ja tervist toetav
keskkond) koostoimes eri osapooli, sektoreid ja tasandeid (üleriigiline, kohalik, esmatasand,
haigla) kaasav inimkeskse tervishoiusüsteemi arendamise poliitika on kokku lepitud, osapooled
on teadlikud valdkonna arengusuundadest ning oma rollist ja vastutusest selle elluviimisel.
Inimkeskse tervishoiupoliitika väljakutsete lahendamisel kasutatakse teadus- ja arendustegevuse
tulemusi, et luua kasutajasõbralikke lahendusi, mis loovad lisaväärtust ja arvestavad
tervisevaldkonna eripärasid ning mille abil võimestatakse ettevõtteid uute innovaatiliste
lahenduste loomisel.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui:
õigusakte uuendatakse selliselt, et see soodustab inimkeskse tervishoiu ja selleks vajalike
teenuste arendamist ning ohutute ja kvaliteetsete tervisetehnoloogiate hindamist, sealhulgas
ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamist;
tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalike andmete kogumine, koosvõime ja
kvaliteedi parandamine käsikäes nende andmete analüüsiks vajaliku võimekuse
suurendamisega toetab kaasaegse analüütika juurutamist tervisesüsteemis;
töötatakse välja tõenduspõhise tervisepoliitika kujundamiseks vajalik seiremetoodika;
edendatakse inimkeskse tervishoiu arendamist toetavate innovaatiliste ja kasutajasõbralike
lahenduste väljatöötamist ja kasutamist;
29
Välditava suremuse kontseptsioon põhineb sellel, et teatavaid surmajuhtumeid (konkreetsete vanuserühmade ja RHK
klassifikatsioonis määratletud haiguste puhul) saaks vältida, kui rahvatervishoiu ja tervishoiu, sh ravi sekkumised oleksid olnud
tõhusamad. Surma võib pidada raviga välditavaks, kui seda oleks saanud optimaalse kvaliteedi ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse
abil vältida. Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 000 elaniku kohta.
8
parandatakse eri sektorite, valdkondade ja tasandite teadmisi inimkesksest tervishoiust, selle
loomisest ja arendamisest ning ohutute ja kvaliteetsete tervisetehnoloogiate, ravimite ja
meditsiiniseadmete kättesaadavaks tegemise võimalustest.
Eri sektorite, valdkondade ja tasandite esindajad on teadlikud rahvastiku tervise arengukava ja
selle programmide eesmärkidest ning rakendamise protsessist. Tõhusa koostööga panustavad
tulemuste saavutamisse programmi täitmise kaasvastutajad, seotud asutused ja vastavad
huvigrupid.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Inimkeskne tervishoiupoliitika on kujundatud ja elluviimine korraldatud, rakenduslikud
küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
Jah
Jah Jah Jah Jah Jah
(2019)
Teenused ja nende sisu kirjeldus30
68 Tervishoiupoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse raames töötatakse välja tervishoiupoliitika ja korraldatakse selle elluviimine, et tagada
tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu
tervishoiuteenustega. Lisaks luuakse eeldused tervisesüsteemi tõenduspõhiseks arendamiseks
ning koordineeritakse tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus-
ja innovatsioonitegevust. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja
nende rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist,
strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tervisepoliitikat puudutavas, aga ka
huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist
aruteludesse.
Tegevus 1.1.2. Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse ning kogukondade
võimestamine ja kaasamine
Oodatav tulemus
Inimeste terviseharitus tervislike valikute tegemisel ja keskkonnast tulenevate riskide suhtes on
suurenenud. Inimesed teevad informeeritud otsuseid enda tervise hoidmiseks ja ravi järjepidevuse
tagamiseks ning on aktiivsed tervisega seotud otsustusprotsessides. Kogukonnad ja patsientide
esindusorganisatsioonid on aktiivsed partnerid inimkeskse tervisesüsteemi arendamisel.
Tugevate esindusorganisatsioonide abil on patsientide põhiõigused ja huvid kaitstud.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui:
töötatakse välja inimeste vajadustele vastavad terviseharituse tööriistad ja õppeprogrammid;
võimestatakse inimesi enda terviseseisundi jälgimisel ja parandamisel ning toetatakse
tervisesüsteemis orienteerumisel;
suurendatakse teadlikkust tervisetehnoloogiatest, sealhulgas teenustest, ravimitest ja
meditsiiniseadmetest ning muudest sekkumistest, et soodustada tõenduspõhiste ja ohutute
valikute tegemist.
on kokku lepitud patsiendiportaali teenuseportfelli haldamise üksus koos vajalike
ressurssidega ning on tehtud teenuste ja kasutajakogemuse/-mugavuse analüüs, et luua
30
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides tähistatakse.
9
teenuste arendamise rakenduskava ning minna üle olemasolevate teenuste uuele
kasutajasõbralikule visuaalsele kujundusele;
tõhustatakse koostööd kogukondade ja patsiendiühendustega, et soodustada mitmekülgse ja
täpse terviseharituse teadmuse ja teabe jagamist osapoolte vahel;
tagatakse patsientide, sealhulgas haavatavate rahvastikurühmade põhiõiguste kaitse;
suurendatakse teadlikkust rakkude, kudede ja elundite doonorlusest;
koostatakse lähteanalüüs, et lihtsustada tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike
tahteavalduste andmise süsteemi ja arendatakse seda toetavaid IT-lahendusi;
võimestatakse patsientide esindusorganisatsioone ja edendatakse huvikaitset.
Nimetatud tegevuse tulemuste saavutamine on tihedalt seotud tervist toetavate valikute ja tervist
toetava keskkonna programmi tegevustega, mis panustavad inimeste teadlikkuse suurendamisse
ja selleks vajaliku kergesti mõistetava teabe kättesaadavusse. Samuti on tulemuste saavutamine
on tihedalt seotud tegevuste 1.1.7 (ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi
ja kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine), 1.1.8
(kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine) ja 1.1.9
(nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne
resistentsus)) raames elluviidavaga. Tegevuse tulemuste saavutamisel on oluline programmi
täitmise kaasvastutajate, seotud asutuste ja vastavate huvigruppide tihe koostöö ja panus.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Patsiendiportaali kasutatavus suureneb31
Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
32,5%
32,5% 32,5% 32,5% 33,0% 33,5%
(2019)
Tahteavalduste esitamine suureneb*
Allikas: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
… … … … … …
0–14-aastaste laste hambaraviga hõlmatus suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet
71,9%
71,9% 71,9% 71,9% 72,9% 73,9%
(2019)
15-aastaste ja vanemate hambaraviga hõlmatus suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet
49,2%
49,2% 49,2% 49,2% 51,8% 54,4%
(2019)
13-aastaste tütarlaste HPV (inimese papilloomiviirusevastane vaktsiin) vaktsineerimisega
hõlmatus suureneb
Allikas: Terviseamet
54,1%
54,1% 54,1% 54,1% 57,3% 60,6%
(2019)
Elanikkonna hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega suureneb
Allikas: Terviseamet
10,1%
10,1% 10,1% 10,1% 12,6% 15,1%
(2019)
Emakakaelavähi sõeluuringuga hõlmatus suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
46,1%
46,1% 46,1% 46,1% 49,1% 52,1%
(2019)
Rinnavähi sõeluuringuga hõlmatus suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
31
Osakaal (%) 18-aastaste ja vanemate elanike hulgas
10
55,9%
55,9% 55,9% 55,9% 57,7% 59,4%
(2019)
Jämesoolevähi sõeluuringuga hõlmatus suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
53,7%
53,7% 53,7% 53,7% 55,7% 57,8%
(2019)
* Mõõdik töötatakse välja 2021. aasta jooksul
Teenused ja nende sisu kirjeldus32
72 Patsientide huvikaitseline toetamine (SoM)
2016. aastal valminud analüüsis patsiendi esindusühingute kohta selgus, et psüühikahäiretega
isikute jaoks puudub huvikaitseühing. Sellest lähtuvalt katsetas Sotsiaalministeerium aastatel
2018–2019 kriisikaardi teenust33 psüühikahäirega patsientidele, mille eesmärk on võimestada
psüühikahäirega patsienti oma haigusega toime tulema ja jagada patsiendile informatsiooni tema
õiguste ja kohustuste kohta ning vajaduse korral juhendada patsienti selles, kuidas abi saada ja
oma õigusi tagada. 2019. aastal otsustas Sotsiaalministeerium muuta hasartmängumaksu
nõukogu kaudu rahastatavate huvikaitseorganisatsioonide rahastamise printsiipe. Eesmärgiks
seati leida riigile strateegiline partner psüühikahäirega inimeste huvikaitse edendamiseks, mida
hakkab esialgu ellu viima SA Eesti Puuetega Inimeste Fond. Aastatel 2020–2022 jätkatakse
teenuse arendamist ja juurutamist. Eesmärk on laiendada teenust teistesse haiglatesse
(lisanduvad Tallinna Lastehaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu Haigla), suurendada osapoolte
(kohalik omavalitsus, teenuseosutajad, õigussüsteem) teadlikkust ning valmistada ette teenuse
integratsioon IT-lahendustesse.
Tegevus 1.1.3. Personali võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse
tugevdamine
Oodatav tulemus
Tervishoius töötavad motiveeritud ja kompetentsed töötajad, kelle väljaõpe vastab elanikkonna ja
tervishoiusüsteemi vajadustele. Vajaliku inimressursi planeerimine põhineb tõenduspõhisusel,
mille tulemusena on tervishoiutöötajate ja teiste vajalike spetsialistide juurdekasv tagatud ja
puudus vähendatud.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui:
investeeritakse tervisesüsteemi inimressurssi, lähtudes elanikkonna ja tervisesüsteemi
vajadustest, arvestades tööjõu dünaamikat, hariduspoliitikat, tehnoloogia arengut ja ajas
toimuvaid üldisi muutusi;
koolitustellimus ajakohastatakse, selle juures väärtustatakse elukestvat õpet ja mitmekülgsete
enesearengumeetmete kasutamist;
õppetöö ja praktiseerimisvõimalused kohandatakse vastavalt tervisesüsteemi arengule;
panustatakse teenuse osutamist toetavate innovaatiliste IT-lahenduste arendamisse ja
laialdasse kasutusele võtmisesse ning suurendatakse tervishoiutöötajate võimekust neid
kasutada ja teadlikkust infoturbest;
arendatakse tervishoiuteenuste kättesaadavust toetavaid teenuseid, näiteks suurendatakse
eriarsti ja apteekrite lähtetoetusi ja soodustatakse kaugteenuste kasutamist, sealhulgas
arvestatakse hajaasustatud piirkondade vajadusi;
32
Iga teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse.
33
Kriisikaardi näol on tegemist psüühikahäirega patsiendi ja teda ümbritseva võrgustiku (lähedased, sõbrad, sotsiaaltöötaja, perearst,
psühhiaater jne) kirjaliku kokkuleppega selle kohta, kuidas tema võrgustik toimib, kui patsiendi psüühikahäire ägeneb.
11
senisest enam pööratakse tähelepanu tervishoiutöötajate ja teiste tervishoiusüsteemis
töötavate spetsialistide töötingimustele ja läbipõlemise ennetamisele ning töötatakse välja
vastavad tööriistad, mida tervishoiuteenuse osutajad saavad ühtselt kasutusele võtta;
töötatakse välja õigusaktide uuendamise ja täpsustamise kava, mis hõlmab tervishoiutöötajate
registreerimise, kvalifikatsiooni, välisarstide Eestis tööle rakendamise ning tervise
infosüsteemi andmetele ligipääsuga seotud tegevusi.
Nimetatud tegevuse tulemuste saavutamine on tihedalt seotud tegevustega 1.1.4 (teenuste
mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel),
1.1.5 (tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine),
1.1.6 (tervise ebavõrdsuse vähendamine) ja 1.1.8 (kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja
meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine). Oodatava tulemuse saavutamiseks on oluline tihe
koostöö Tartu Ülikooli ja tervishoiukõrgkoolidega ning programmi täitmise kaasvastutajate, seotud
asutuste ja vastavate huvigruppide, sealhulgas erialaühenduste vahel.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Arstide arv 100 000 elaniku kohta suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
346,4
346,4 346,4 346,4 347,8 349,1
(2019)
Perearstide keskmine vanus langeb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
55,5
55,5 55,5 55,5 54,8 54,1
(2019)
Psühhiaatrite arv 100 000 elaniku kohta suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
15,7
15,7 15,7 15,7 16,9 18,0
(2019)
Õdede arv 100 000 elaniku kohta suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
623,0
623,0 623,0 623,0 650,5 678,0
(2019)
Proviisorite arv 100 000 elaniku kohta suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
72,5
72,5 72,5 72,5 73,4 74,4
(2019)
Tagasi tervishoidu koolituse läbinute arv aastas suureneb
Allikas: Sotsiaalministeerium
23
23 23 23 23 23
(2019)
Residentide aasta keskmine arv suureneb
Allikas: Tartu Ülikool
523
530 537 544 551 558
(2019)
Teenused ja nende sisu kirjeldus34
71 Eriarsti lähtetoetuse rahastamine (SoM)
Lähtetoetuse eesmärk on mõjutada rahalise motivaatori toel residentuuris eriala omandanud arste
valima endale vähemalt viieks aastaks erialane töökoht, mis paikneb väljaspool Tallinna ja Tartut
ning nende vahetut lähiümbrust. Eriarsti lähtetoetuse pakkumine toetab üld- ja eriarstiabi
34
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse.
12
kättesaadavust ja teenuse osutamise jätkusuutlikkust väljaspool peamisi tõmbekeskusi. Toetus
on planeeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 7 alusel.
77 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tagasitoomiseks
tervishoiusüsteemi (SoM)
Väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele tervishoiutöötajatele pakutakse teadmiste ja oskuste
täiendamise koolitust, mille läbimise järel on neil võimalik registreerida end tervishoiutöötajate
registris ning asuda tervishoiusüsteemis kutsealasele tööle. Sel moel on võimalik tuua tervishoidu
tagasi inimesi, kes tervishoiusüsteemist lahkusid.
79 Residentuurikulude rahastamine (SoM)
Tartu Ülikoolile eraldatakse Tartu Ülikooli seaduse alusel vahendid residentuuri korraldamiseks,
et koolitada piisaval arvul pädevaid eriarste. Residentuurikulusid rahastatakse Tartu Ülikooli
seaduse § 72 lõike 7 alusel.
320 Psühholoogide kutseaasta rahastamine (SoM)
Teenuse eesmärk on tagada tasemeharidusjärgse koolituse toel psühholoogide järjepidev
spetsialiseerumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale kvaliteetseid vaimse tervise
teenuseid. Lepingupartnerist ülikool korraldab magistriõppe läbinud psühholoogidele
tasemeharidusjärgset õpet, mis võimaldab psühholoogil jõuda kutseni ning asuda tööle
esmatasandi tervishoius ja eriarstiabis tippspetsialistina või sotsiaal- ja haridusvaldkonnas
tugispetsialistina.
Tegevus 1.1.4. Teenuste mudeli ümberkujundamine ning koostöö ja
koordineerimine sektorite sees ja vahel
Oodatav tulemus
Tervishoiusüsteem tagab teenustele tervikliku lähenemise, mis hõlmab nii tervise edendamist,
haiguste ennetamist, ravi järjepidevust, integreeritud ravi ning teenusepakkumise korraldust
tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi koostöös kui ka teenuseosutajate, asutuste ja süsteemide
koordineerimist, olenemata nende kuuluvusest avalikku või erasektorisse. Teenuste arendamisel
ja osutamisel on keskmesse seatud inimene oma eripära, vajaduste ja võimalustega.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui:
elukaart kattev inimkeskne teenusemudel on välja arendatud ja rakendatud kõigil tervishoiu
tasanditel ning seda toetavad strateegilised rahastamisviisid ja teenused;
laiendatakse ja suurendatakse tervishoiu rahastamist;
luuakse tervisesüsteemis investeeringuid soodustav keskkond ning tagatakse tehtud
investeeringute tõhusus;
tagatakse tõenduspõhiste ja tõhusate tervishoiuteenuste ning ravimite ja meditsiiniseadmete
kättesaadavus;
kvaliteetse, kättesaadava ja senisest enam haiguste ennetusele ja tervisedendusele suunatud
üldarstiabi ja esmatasandi meeskonna rolli tugevdamiseks luuakse esmatasandi
tervisekeskused, arendatakse õendus- ja ämmaemandusabi ja uuendatakse
õigusraamistikku;
tervisesüsteem on jätkusuutlik ja optimaalne, milleks arendatakse tervishoiuvõrku koostöös
eri tasandite, valdkondade ja sektoritega;
luuakse innovaatilised inimest ja tervishoius töötavaid spetsialiste toetavad teenused ja
lahendused ning neid rakendatakse koos personaalmeditsiini, kaugtervishoiu ning inimkeskse
ja kasutajasõbraliku tervise infosüsteemi arendamisega;
13
tagatakse infovahetus üldarstiabi, eriarstiabi, õendusabi, sotsiaal- ja töövaldkonna vahel, et
osutada tõhusamat abi ja koordineerida ravi nii tervisesüsteemis kui haiglaravi järel, ning
luuakse seda toetav õigusraamistik;
töötatakse välja psühhiaatrilise abi osutamist reguleeriva õigusakti uuendamise kava;
jätkatakse tervisetõendite väljastamise ja peatamise digiteerimise protsessiga;
tehakse rakendustegevusi Tallinna haigla loomise rahastamise kindlustamiseks ning
toetatakse organisatsiooni loomist;
vähitõrje tegevuskava elluviimine ja hindamiste ettevalmistamine on koordineeritud.
Nimetatud tegevuse tulemuste saavutamine on tihedalt seotud tegevustega 1.1.3 (personali
võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine), 1.1.5 (tervisesüsteemi kvaliteeti ja
patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine), 1.1.6 (tervise ebavõrdsuse vähendamine) ja
1.1.8 (kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine).
Tegevuse tulemuste saavutamisel on oluline tihe koostöö programmi täitmise kaasvastutajate,
seotud asutuste ja vastavate huvigruppide vahel. Samuti on oluline roll tervist toetavate valikute
programmi tegevustel, mis vähendavad elanike riskikäitumist ning toetavad inimeste tervislikku
eluviisi, tervise paranemist või säilitamist.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Pereõdede iseseisvate vastuvõttude osakaal perearstiabis tehtud vastuvõttudest suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
42,4%
40,9% 40,9% 40,9% 45,3% 48,2%
(2019)
Koduõdede koduvisiitide arv 1000 elaniku kohta kasvab
Allikas: Tervise Arengu Instituut ja Statistikaamet
293,1 293,1 293,1 293,1 303,1 313,1
(2019)
Hospitaliseerimised astma tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad35
Allikas: OECD Statistics
25,9
25,9 25,9 25,9 25,4 24,9
(2017)
Hospitaliseerimised kõrgvererõhktõve tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad24
Allikas: OECD Statistics
104,3
104,3 104,3 104,3 101,9 99,5
(2017)
Hospitaliseerimised diabeedi tõttu 100 000 elaniku kohta vähenevad24
Allikas: OECD Statistics
108,3
108,3 108,3 108,3 107,8 107,3
(2017)
Haiglavõrgu arengukava haiglate aktiivravi voodihõive suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
71,5%
71,5% 71,5% 71,5% 72,6% 73,6%
(2019)
Iseseisva statsionaarse õendusabi voodihõive suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
77,6%
77,6% 77,6% 77,6% 78,5% 79,5%
(2019)
Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast ägeda müokardiinfarkti haiglaravi perearsti juurde
suurenevad
Allikas: Eesti Haigekassa
35 Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 000 15-aastaste ja vanemate hospitaliseeritute
kohta.
14
42%
42% 42% 42% 43% 44%
(2019)
Järelvisiidid 30 päeva jooksul pärast insuldi haiglaravi perearsti juurde suurenevad
Allikas: Eesti Haigekassa
31,8%
31,8% 31,8% 31,8% 33,4% 35,1%
(2018)
Kõikide vähipaikmete viie aasta suhteline elumus suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
63,0%
63,0% 63,0% 63,0% 64,5% 66,0%
(2016)
Kopsuvähi viie aasta suhteline elumus suureneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
14,0%
14,0% 14,0% 14,0% 14,8% 15,5%
(2016)
Teenused ja nende sisu kirjeldus36
69 Toetus haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamiseks (SoM)
Ajakohastatakse pädevuskeskustena töötavad regionaalhaiglad: SA Tartu Ülikooli Kliinikum
(TÜK) ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH). Investeeringutega regionaalhaiglatesse
tugevdatakse haiglavõrgu pädevuskeskusi, töö ratsionaalsemat ümberkorraldamist ja uute
tehnoloogiate kasutuselevõttu. Pädevuskeskuste taristu väljaehitamisega tagatakse kõigi vajalike
eriarstiabiteenuste väljaarendamine ja kättesaadavus, mis on piirkondlike haiglate
maakonnahaiglatega võrgustumise eelduseks. TÜKis rajatakse perioodil 2017–2022 üheksa
raviükskust (mh lastekliinik, kõrvakliinik, päevaravi üksus). PERHis rajatakse 2023. aasta
augustiks 11 raviüksust (mh patoloogia, päevaravi, palatite osakonnad, psühhiaatriakliinik).
Teenust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ vahenditest.
70 Toetus tervisekeskuste kaasajastamiseks (SoM)
Investeeringutega toetatakse kaasaegsete esmatasandi tervisekeskuste rajamist üle Eesti, mis
loob eeldused, et osutada suuremal arvul tervishoiuteenuseid esmatasandi tervisekeskustes.
Tervisekeskustes hakkavad tööle perearstid koos neid toetavate tervishoiutöötajatega.
Suuremate esmatasandi tervisekeskuste tekkimisel on võimalik pikendada esmatasandi
tervisekeskuse vastuvõtuaegu, korraldada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada
optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi ning tagada abi parem kättesaadavus. Esmatasandi
tervisekeskustes osutatavate esmatasandi tervishoiuteenuste valikut laiendatakse vastavalt
piirkondlikule teenusevajadusele, minimaalselt peab lisaks perearstiabile olema tagatud
füsioterapeudi, ämmaemanda ja koduõe teenus. Lisaks luuakse tervisekeskusi, kus on
kavandatud ruumid ka vaimse tervise õele, sotsiaaltöötajale jne. Esmatasandi tervisekeskused
ehitatakse tõmbekeskustesse, arvestades seejuures juba olemasolevat taristut, elanikkonna
paiknemist ja planeeritud tervishoiuteenuste mahu kasvu. Taotlusvoorude tulemusel ehitatakse
või rekonstrueeritakse kokku 56 tervisekeskust üle Eesti.
Maakondliku tervisekeskuse rajamise eesmärk on parandada koostööd esmatasandi teenuse
osutajate ja haigla vahel, et tagada patsiendile järjepidev raviprotsess. Võrgustumise tulemusena
soodustatakse taristu efektiivset ühiskasutust, optimeeritakse ressursikasutust (üldruumid,
meditsiiniseadmed, labor jms) ja luuakse omavahel seostatud IT-lahendused. Samuti on eesmärk
parandada koostööd tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi vahel. Teenust rahastatakse
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse andmise tingimuste (TAT) „Tervisekeskuste
kaasajastamine“ vahenditest.
36
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse.
15
Lisaks rahastatakse TAT „Peremeditsiini tarkvara analüüs ja arendamine“ vahenditest vähemalt
ühe peremeditsiinis kasutusel oleva tarkvara kaasajastamist. Toetuse andmise eesmärk on
parandada esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteeti ja tõhusust peremeditsiini tarkvaralise
võimekuse suurendamise kaudu. Perearsti meeskonna roll ja ülesanded on järjest enam
laienenud, ent kasutusel olev peremeditsiini tarkvara põhineb endiselt 10–25 aastat vanal
toimeloogikal.
76 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate
kohustuste tagamine (SoM)
Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tolliametit tasuma Eesti Haigekassale sotsiaalmaksu
ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit mittetöötavate pensionäride eest eraldisena.
Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii
Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse
tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja
meditsiiniliste abivahendite ostmist ja makstakse ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi.
80 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel
(SoM)
Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine tuleneb inimgeeniuuringute
seaduse § 27¹ lõikest 1. Teenusega toetatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et
tagada selle pidamine. Samuti tagatakse kogutud koeproovide säilitamine.
83 Sundraviteenuse rahastamine (SoM)
Kohtu poolt psühhiaatrilisele sundravile suunatud isikud saavad ettenähtud ravi. Sundraviteenuse
rahastamist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkt 12. Teenust
pakub SA Viljandi Haigla, kellele on statsionaarse psühhiaatrilise sundravi teenuse osutamiseks
väljastatud tegevusluba 80 voodikohale. Tegelikkuses viibib psühhiaatrilisel sundravil pidevalt
üle 100 inimese ja osakond töötab pidevas ülekoormuses. Psühhiaatrilise sundravi sihtrühma
moodustavad suure ja keskmise ohtlikkuse riskiga inimesed, kes vajavad tugevdatud
järelevalvega kontrollitud keskkonnas viibimist.
Teenuse pikaajalise alarahastamise ja ülerahvastumise tulemusena ei ole olnud võimalik tegeleda
osutatava teenuse kvalitatiivse ja sisulise arendamisega vastavalt tänapäevastele psühhiaatrilise
abi nõuetele. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2017. aasta jaanuaris psühhiaatrilise
sundravi kliinilise kvaliteedi hindamise aruanne37, mis tõi välja olulisi puudusi sundravi
korralduses. Ühtlasi anti mitmeid soovitusi, kuidas psühhiaatrilise sundravi teenuse arendamisega
edasi minna. Koostöös Justiitsministeeriumiga on ette valmistatud ja Vabariigi Valitsusele esitatud
kohtupsühhiaatria memorandum, mille laiem eesmärk on valdkonna juriidiline ja materiaalne
korrastamine.
89 Personaalmeditsiini projekti tegevuskulude katmine (SoM)
Personaalmeditsiini programmi juhtimise kuludeks on 2020. aastal ette nähtud 150 000 eurot.
Sellest tehakse personaalmeditsiini tervikliku lahenduse õigusanalüüs. Samuti on vahendid
osaliselt ette nähtud personaalmeditsiini projekti ERA-PerMed Eesti-poolse omafinantseeringu ja
projekti tegevuste katmiseks ning uute personaalmeditsiiniteenuste tõenduspõhisuse uurimiseks.
159 Kiirabiteenuse korraldamine (TA)
Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle
järgi vastutab kiirabi korraldamise eest oma pädevuse piires Terviseamet koostöös Eesti
37
Psühhiaatrilise sundravi kliinilise kvaliteedi hindamine. https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Tervishoid/sundravikliiniliseauditiraport2017.pdf
16
Haigekassaga. Terviseameti ülesanne on teha järelevalvet kiirabibrigaadide pidajate üle ning
juhtida kiirabiteenuse toimimiseks vajalikke korralduslikke tegevusi riiklikul tasandil, sealhulgas
kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ja paiknemine ning kiirabibrigaadide jaotus
teeninduspiirkondade kaupa, koguda ja analüüsida kiirabi statistikat, korraldada koostööd teiste
operatiivasutustega.
160 Esmatasandi tervishoiu korraldamine ja järelevalve (TA)
Üldarstiabi, mida osutab perearst koos temaga töötavate tervishoiutöötajatega, on esmatasandi
tervishoiu põhiteenus, mille korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise
seadusega. Selle järgi vastutab üldarstiabi korraldamise ja planeerimise eest Terviseamet
koostöös Eesti Haigekassaga. Terviseameti ülesanne on tagada üle-eestiline üldarstiabi (sh
perearstide) kättesaadavus Terviseametile määratud ülesannete piires ning toimingud, mis on
seotud üldarstiabi korraldamisega – perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks avaliku
konkursi korraldamine, perearsti nimistu kinnitamine ning perearsti teeninduspiirkonna ja nimistu
piirsuuruse määramine või muutmine. Lisaks vajaduse korral nimistuga perearsti ajutise
asendamise korraldamine, isikute nimistusse määramine ja väljamääramine. Samuti nõustab
Terviseamet inimesi perearstide leidmisel, vahetamisel ja muude tekkivate probleemide korral
ning teeb riiklikku järelevalvet esmatasandi ja töötervishoiuteenuse osutajate üle. Üldarstiabi
rahastamine tagatakse Eesti Haigekassa eelarvest. Peremeditsiini residentide tellimuse esitab
residentuuritellimuse raames Sotsiaalministeerium, koolituse eest vastutab Tartu Ülikool.
167 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (TA)
Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral
ja hädaolukorra ajal ning riigikaitseks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse,
sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on sätestatud tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse §-des 59 ja 581. Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning vastava
ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja
tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks.
Terviseamet korraldab ja rahastab mitmeid kriisideks valmisolekut tagavaid meetmeid, sealhulgas
rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osaleva Eesti Päästemeeskonna meditsiinirühma (Estonian
Disaster Relief Team Medical Unit) tegevust ja valmisolekut, kiirabibrigaadi pidajate ja aktiivravi
haiglate toimepidevuse riskianalüüside ja valmisoleku plaanide koostamist ja uuendamist ning
kriisireguleerimise õppuste regulaarset läbiviimist. Samuti korraldab ja rahastab Terviseamet
kiirabibrigaadi liikmete kriisikoolituste läbiviimist ning töötab välja terviklahenduse, et tagada
haiglapersonalile asjakohane ja jätkusuutlik kriisikoolituste korraldus. Terviseamet korraldab
vähemalt ühe riikliku kriisireguleerimise õppuse iga kahe aasta jooksul ning osaleb teiste juhtivate
asutuste ja tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise õppustel. Tervishoiusündmust
lahendava juhtasutusena tagab Terviseamet ööpäev läbi toimiva valmisoleku ja reageerimise
sündmusteks ning tagab selleks vajaliku valveringi koos võimekusega käivitada operatiivselt
kriisiaegne juhtimisstruktuur. Lisaks koostab ja esitab Terviseamet Sotsiaalministeeriumile kord
aastas tervishoiuteenuse osutajate kriisireguleerimise võimekuse hindamiseks ülevaate
hädaolukorra lahendamiseks kasutusele võetavatest ja vajalikest ressurssidest ning küsib selleks
vajalikke andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt.
241 Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (SoM)
Teenuse eesmärk on suunata pädevus- ja tervisekeskuste kõrval täiendavaid investeeringuid Ida-
Virumaale kui riskipiirkonda selleks, et lõpule viia eelmisel perioodil alustatud haigla
kaasajastamine kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiuteenuste tagamiseks. Teenuse
tulemusena rajatakse diagnostika- ja raviüksused (nt ambulatoorne eriarstiabi, laboratoorium,
patoloogia, taastusravi) ning palatiosakonnad (infektsioonhaigused, kardioloogia, neuroloogia,
pulmonoloogia ja sisehaigused). Investeeringutega ehitatakse ja rekonstrueeritakse 2023. aasta
17
esimese kvartali lõpuks 11 raviüksust. Teenust rahastatakse ERF-i TAT „Keskhaigla
infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ vahenditest.
272 Eraldise maksmine Eesti Haigekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest
(SKA)
2017. aasta aprillis kiideti valitsuskabineti nõupidamisel heaks ettepanekud tervishoiu
rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada
ravikindlustuse tulubaasi, et vähendada selle sõltumist vaid tööhõivel põhinevast rahastamisest
ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Valitsus
otsustas, et riik hakkab tasuma mittetöötavate vanadus- ja vanaduspensioniealiste
rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis suureneb etapiti ja jõuab
2022. aastaks 13%-ni mittetöötavatele vanadus- ja rahvapensionäridele arvestatud pensionilt.
Eraldist makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 51 lõike 2 punkti 2 alusel.
Riigieelarve eraldise määrad aastatel 2018–2021 on sätestatud TTKS §-s 668.
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab TTKS § 52 lõike 2 punktis 2 nimetatud riigieelarve eraldise
summa ja kannab selle Eesti Haigekassale üle hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks.
Kuna SKA-l on olemas nii pensionikulu andmed kui ka ligipääs töötamise registri andmete, teeb
ka eraldise väljamakse SKA. Eraldise arvestamise ja väljamaksmise korda on kirjeldatud Vabariigi
Valitsuse määruses. Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele tehakse SKA eelarvest Eesti
Haigekassale igakuine eraldis SKA andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja
vanaduspensioniealiste rahvapensionäridele arvestatud pensionilt.
289 Kroonilise vaimse tervise probleemidega inimeste integreeritud teenuse mudeli välja
töötamine ja rakendamine (SoM)
Töötatakse välja kroonilise vaimse tervise probleemiga, eelkõige psühhiaatrilisel ambulatoorsel
sundravil olevate inimeste valdkondadeülene (tervis, hoolekanne ja õigus) integreeritud teenuse
korraldamise mudel ja see viiakse ellu. Eesmärk on luua teenused ning kasutada
hindamisinstrumente, mis on tõenduspõhised, parandavad teenuste kvaliteeti ja aitavad tagada
inimeste põhiõigusi, vähendades sunni rakendamise vajadust. Teenust rahastatakse Norra ja
Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“.
290 Toetus integreeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ämmaemanda koduvisiitide süsteemi
arendamiseks (SoM)
Teenuse raames korraldatakse avatud taotlusvoor projektidele, mille eesmärk on välja töötada
tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas ning teistes valdkondades kasutatavad instrumendid, mis
toetavad eri valdkondade teenuste lõimimist. Eesmärk on luua vähemalt kaks instrumenti:
1) koduohutuse hindamisinstrument, mis võimaldab eri valdkondades infot vahetada ja vajaduse
korral reageerida; 2) koduvisiitide varajase märkamise teenusemudel koos koolitusega
ämmaemandatele ja pereõdedele. Teenust rahastatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna
(EMP) finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“.
322 Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid
Investeeringutega toetatakse tervishoiuteenuste osutamise varustuse (isikukaitse- ja
desinfitseerimisvahendid) ja hingamisaparaatide soetamist ning COVID-19 testimist (testide
soetamise ja tegemise kulud). Investeeringute tulemusena on tervishoiuteenuste osutamise
suurenenud vajadusest tingitud kriisidele reageerimise suutlikkus Eestis paranenud ning
tagatakse COVID-19 puhanguga toimetulekuks vajalik varustus ja meditsiiniseadmed ning
piisaval hulgal nakkuse tuvastamiseks vajalikke vahendeid. Teenust rahastatakse Euroopa
18
Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme tegevuse 4.6.1 toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Koroonaviirusega võitlemise investeeringud, sh isikukaitsevahendid“ vahenditest.
Tegevus 1.1.5. Tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste
arendamine
Oodatav tulemus
Välja on arendatud avatud patsiendiohutuse kultuur, mis võimaldab tervishoiusüsteemis
töötavatel inimestel süüdistamise asemel vigadest õppida ja seda paremaks muuta. Samuti on
arendatud ja rakendatud süsteem tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamiseks ja tõenduspõhiste
kvaliteeti toetavate tegevuste jaoks.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui:
patsiendiohutuse kultuuri on arendatud koordineeritult ja see on lõimitud erinevatesse
tegevustesse – tervishoiuasutuste kvaliteedijuhtimissüsteemi, tervishoiutöötajate
koolitustesse, tervishoiuteenuste mudelite kujundamisse, innovaatiliste lahenduste kasutusele
võtmisse ning patsiente ja nende lähedasi kaasava kultuuri arendamisse;
süsteemselt investeeritakse tõhusate ja tõenduspõhiste tervisesüsteemi kvaliteeti ja
patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamisse – koostatakse ravi- ja patsiendijuhendeid
ning tervisetehnoloogiate hindamisi, juurutatakse klassifikaatoreid, seiratakse ravi- ja
organisatsiooni kvaliteeti, arendatakse tervishoiutöötajate pädevust koos proaktiivse
järelevalvesüsteemiga;
osaletakse ELi tervisetehnoloogiate hindamise arendamise võrgustikus;
patsiendikindlustuse ja patsiendikahjude hüvitamise ning patsiendiohutusjuhtumite ja vigade
registreerimise süsteem on välja töötatud ja rakendatud;
rakendatakse tervishoiutekkeliste nakkuste ja patsiendiohutusjuhtumite ennetamisega seotud
tegevusi, sealhulgas koostatakse tervishoiutekkeliste nakkuste ennetamise ja kontrolli
ravijuhend ning tervishoiutöötajate ja elanikkonna hulgas parandatakse teadlikkust
antibiootikumide kasutamisest;
tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste õigusraamistik ja
järelevalvesüsteem on ajakohastatud;
tervisesüsteemis on kasutusel ühtsetel alustel hallatud terminoloogia, mida pidevalt
arendatakse;
tehakse ettevalmistusi rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni 11. versioonile (RHK-11)
üleminekuks ja juurutamiseks Eesti tervisesüsteemis;
tervisesüsteemi osapoolte vahel toimub aktiivne andme- ja teadmusvahetus, mida toetavad
innovatiivsed digilahendused ning jätkusuutlikult toetatud ja juurutatud kaasaegsed
klassifikaatorid. Tervisealast teavet on vajaduse korral võimalik mugavalt jagada teiste
sektoritega;
andmekogudes on korrastatult kättesaadavad kvaliteetsed andmed nii osutatud teenuste
kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks ning tervishoiuteenuste arendamiseks kui ka
teadustööks;
koostatakse tervisesüsteemi toimivuse hindamise raamistik ja tehakse toimivuse analüüs;
analüüsitakse tegevuslubade väljaandmise uuendamisega seotud arendusvajadusi,
hinnatakse õigusaktide muutmisvajadust ja töötatakse välja rakendusmeetmed;
koostatakse raviplaani digilahenduse kirjeldus koos digilahenduse arendamise
toimereeglitega, mis aitab parandada ravi kvaliteeti, järjepidevust ja -soostumust.
Nimetatud tegevuse tulemuste saavutamine on tihedalt seotud tegevustega 1.1.3 (personali
võimekuse kasvatamine, juhtimise ja vastutuse tugevdamine), 1.1.4 (teenuste mudeli
ümberkujundamine ning koostöö ja koordineerimine sektorite sees ja vahel), 1.1.5
19
(tervisesüsteemi kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamine), 1.1.8
(kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse tagamine) ja 1.1.9
(nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine, antimikroobne
resistentsus)). Tegevuse tulemuste saavutamisel on oluline programmi täitmise kaasvastutajate,
seotud asutuste ja vastavate huvigruppide tõhus koostöö ja panus.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2030
Aasta jooksul heakskiidetud ravijuhendite ja tervisetehnoloogiate hindamise raportite arv
suureneb
Allikas: Eesti Haigekassa
12
12 13 13 14 14
(2019)
38
Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva järgne suremus väheneb
Allikas: OECD Statistics
Müokardiinfarktiregister
12,3
12,3 12,3 12,3 11,9 11,5
(2017)
Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne suremus väheneb 26
Allikas: OECD Statistics
17,3
17,3 17,3 17,3 16,9 16,4
(2015)
39
Kopsuemboolia määr pärast puusa- või põlveliigese vahetamise operatsiooni väheneb
Allikas: OECD Ststistics
147,7
147,7 147,7 147,7 147,2 146,7
(2016)
Kõhuõõne operatsioonijärgse sepsise määr väheneb 27
Allikas: OECD Ststistics
3014,5
3014,5 3014,5 3014,5 2923,5 2832,5
(2017)
Keisrilõigete osakaal esmassünnitajate ajalise üksiksünnituse korral (Robson 1 + 2) väheneb
Allikas: Eesti Haigekassa
16,7
16,7 16,7 16,7 16,6 16,5
(2017)
Suitsiidide arv haiglaravis väheneb*
Allikas: Tervise Arengu Instituut
… 0 0 0 0 0
* Mõõdik töötatakse välja 2021. aasta jooksul
Teenused ja nende sisu kirjeldus40
73 Patsiendikaebuse menetlemine tervishoiuteenuste kvaliteedi osas (SoM)
Eksperdikomisjoni tegevust reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 502 ja töökorda
reguleerib sotsiaalministri 16. mai 2008. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse kvaliteedi
ekspertkomisjoni töökord, tervishoiuteenuse kvaliteedile hinnangu andmise kord ja komisjoni
moodustamine“. Kui kahtlustatakse, et patsiendi tervisele on tekitatud kahju või teenuse
osutamises võisid esineda tõsised kvaliteediprobleemid, on võimalik esitada ametlik kaebus
eksperdikomisjonile. Selle teenuse raames analüüsitakse esitatud kaebusi, seejuures tegutseb
eksperdikomisjon patsientide sõltumatu nõustajana ja otsustel ei ole juriidilist jõudu.
38 Mõõdik on esitatud vanusele ja soole standarditud kordajana 100 45-aastaste ja vanemate patsientide kohta.
39 Mõõdik on esitatud üldise määrana 100 000 15-aastaste ja vanemate hospitaliseeritute kohta
40
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse.
20
Kaebuste maht on aasta-aastalt suurenenud – kui 2008. aastal analüüsiti 64 kaebust aastas, siis
2018. aastal juba 191 kaebust.
86 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (SoM)
Müokardiinfarktiregistrit peab SA Tartu Ülikooli Kliinikum rahvatervise seaduse § 144 alusel.
Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning
koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt
registri põhimäärusele edastab müokardiinfarktiregister pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu
Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning
avaldab andmed riiklikus avalikus andmebaasis eesmärgiga suurendada kogutud andmete
kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi.
100 HIV ravi andmekogu tegevuse toetamine (SoM)
Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluv HIV-ravi andmekogu sisaldab kvaliteetseid ja
ajakohaseid andmeid ARV-ravi kohta Eestis. Andmekogu tegevust rahastatakse erinevatest
allikatest, aga ka Sotsiaalministeeriumi poolt.
156 Labori referentteenuse osutamine (TA)
Terviseamet korraldab referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas. Labori
referentteenuste osutamine sisaldab haigustekitajate tüvede määramist, nende kogumist ja
säilitamist, vajaduse korral kinnitava diagnostika tegemist, ning muude nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentslabori ülesannete täitmist. Teenust
osutatakse kaheksas uuringuvaldkonnas, sealhulgas gripp ja muud respiratoorsed viirused, muud
viirused, tuberkuloosi ja mükobakterioosi tekitajad, seksuaalsel teel levivate nakkushaiguste
tekitajad, invasiivsete bakteriaalsete haiguste tekitajad, muude bakteriaalsete nakkushaiguste
tekitajad (Salmonella, Campylobacter, E. coli, C. diphtheriae), antimikroobne resistentsus.
Referentlabor on valdkonna juhtiv kompetentsikeskus, mis juhendab ja nõustab teisi laboreid
metoodiliselt. Samuti on referentlabor uuringuvaldkonna keskne laboratoorse seire korraldaja ja
tegija ning andmete koguja ning osaleb riiklikus ja rahvusvahelises koostöös asjaomaste laborite
ja muude institutsioonidega.
161 Tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja järelevalve (TA)
Teenuse eesmärk on väljastada tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule
tegevusluba. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel üldarstiabi, kiirabi
ja eriarstiabi (haigla, haiglaväline, iseseisvalt osutatav õendusabi ja iseseisvalt osutatav
ämmaemandusabi, sh kodusünnitus) osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse osutada
tervishoiuteenuseid tegevusloal märgitud tegevuskohas. Terviseameti kohustus on hinnata
tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning ohutust patsiendile, samuti
teha järelevalvet. Kohustus tuleneb seadustest, sealhulgas tervishoiuteenuste korraldamise
seadus, psühhiaatrilise abi seadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus jt.
163 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (TA)
Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle
arvepidamist (sh riigikaitselise töökohustuse ametikohtadel), tervishoiutöötajatega seotud
kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise
seadusele on Eestis õigus tervishoiuteenuseid osutada tervishoiutöötajatel omandatud eriala
piires, mille kohta on Terviseamet väljastanud tõendi tervishoiutöötajana registreerimise kohta.
Tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses arst, hambaarst, õde
ja ämmaemand, kui ta on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris, ning ravimiseaduse
tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutav proviisor ja farmatseut, kui ta
on vastavalt ravimiseaduse § 55 lõikele 1 registreeritud proviisorite ja farmatseutide registris.
21
Tervishoiutöötajate registreerimisel kontrollib Terviseamet taotlevate isikute kvalifikatsiooni
vastavust Eestis nõuetele ning kolmandates riikides (väljaspool Euroopa Liitu või Euroopa
Majanduspiirkonna Liikmesriiki või Šveitsi) hariduse omandanud isikud suunatakse
vastavuseksamile.
287 Terviseinfo andmevaramu platvormi loomine (TEHIK)
Projekti eesmärk on luua terviseinfo andmete haldamise ja juhtimise platvorm, misläbi saaksid
ettevõtted, tervishoiuteenuse osutajad ning teadus- ja arendusasutused ligipääsu
terviseandmetele, et arendada ja katsetada innovaatilisi lahendusi ja teenuseid. Teenust
rahastatakse osaliselt Norra ja EMP programmist „Konkurentsivõime“.
288 Tervisetehnoloogiate arendamise toetus ettevõtetele (SoM)
Ettevõtete toetuse eesmärk on koostöös tervishoiuteenuse osutajatega personaalmeditsiini
valdkonnas arendada tarkvaratooteid ja neid Eestis rakendada. Toetatavad teemad on:
otsustustoe riskijuhtimise platvormi arendamine esmatasandi arstiabile; väärtuspõhise kliinilise
otsustustoe lahendused; raviplaani koostamise automatiseeritud lahendused; patsiendi tervise
dünaamilise tervikinfo profiili koondamise lahendused. Teenust rahastatakse Norra ja EMP
programmist „Konkurentsivõime“.
Tegevus 1.1.6. Tervise ebavõrdsuse vähendamine
Oodatav tulemus
Ebavõrdsust tervises mõjutavate tegurite (tervisekäitumine, tervishoiuteenuste kättesaadavus,
kindlustuskaitse puudumine või selle katkendlikkus, sotsiaal-demograafilised ja keskkonnast
tulenevad tegurid) mõju vähendamise tulemusena on Eesti elanike tervise ebavõrdsus
vähenemas. Väheneb selliste elanike osakaal, kes tervishoiukulude tõttu on sattunud või sattumas
finantsriski.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui:
ennetuses, varases avastamises ja ravis ning tervishoiuteenuste planeerimisel ja
korraldamisel arvestatakse inimeste individuaalsete, sotsiaal-demograafiliste, paikkondlike ja
etniliste iseärasustega;
rahalisi ja mitterahalisi barjääre on vähendatud, sealhulgas on tagatud kõigile elanikele püsiv
üldine tervisekindlustus ning nendeks vajalikud muudatused on välja töötatud ja rakendatud;
välja on töötatud ja rakendatud meetmed omaosaluse vähendamiseks või ümberjaotamiseks,
et suurendada eelkõige haavatavamate elanike kaitset suurte tervishoiukulude eest;
tervishoiuteenuste ebaühtlase kättesaadavuse parandamiseks ja sellest tuleneva
ebavõrdsuse süvenemise vähendamiseks on arendatud ja kasutusele võetud innovaatilisi
lahendusi, sealhulgas tervishoiu kaugteenuseid toetavaid lahendusi.
Nimetatud tegevuse tulemuste saavutamine on tihedalt seotud tervist toetavate valikute ja
tervist toetava keskkonna programmi tegevustega, mis panustavad inimeste tervislike valikute
tegemise toetamisse ja aitavad vähendada riskikäitumist. Samuti on tulemuste saavutamine
seotud tegevuse 1.1.9 (nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh vaktsineerimine,
antimikroobne resistentsus)) raames elluviidavaga. Tegevuse tulemuste saavutamisel on oluline
programmi täitmise kaasvastutajate, seotud asutuste ja vastavate huvigruppide tihe koostöö ja
panus.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus suureneb
22
Allikas: Eesti Haigekassa ja Statistikaamet
95,0%
95,0% 95,0% 95,0% 95,7% 96,3%
(2019)
Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
24,5%
24,5% 24,5% 24,5% 23,3% 22,1%
(2019)
Täiskasvanute (19-aastaste ja vanemate) hambaravihüvitise kasutamine suureneb
Allikas: Eesti Haigekassa
13,7%
13,7% 13,7% 13,7% 20,7% 27,8%
(2019)
Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus kõrgeima ja madalaima
sissetulekuga inimeste vahel väheneb41
Allikas: Eurostat
45,2
45,2 45,2 45,2 41,9 38,7
(2019)
Oma tervist heaks või väga heaks hindavate inimeste hinnangute erinevus põhi- ja
kõrgharidusega inimeste vahel väheneb42
Allikas: Eurostat
20,0
20,0 20,0 20,0 19,9 19,8
(2019)
Tegevus 1.1.7. Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja
kättesaadavuse tagamiseks poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine
Oodatav tulemus
Inimestele on tagatud ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite (sh
verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete kättesaadavus. Ravimite kättesaadavuse tagamiseks on
pööratud tähelepanu kvaliteetse apteegiteenuse jätkusuutlikkusele. Inimeste teadlikkus ravimitest
ja ravimite ratsionaalsest kasutamisest on suurenenud.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui:
kõik ravimivaldkonna osapooled teevad koostööd, et tagatud oleks ohutute, tõhusate,
kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite järjepidev kättesaadavus igas tarneahela osas;
ravimite (sh verepreparaatide) ja meditsiiniseadmete valdkonnas tekkinud rakenduslikud
küsimused on lahendatud ja seisukohad esitatud;
töötatakse välja ravimipoliitika ja rakendamise tegevuskava 2030, mille eesmärk on tagada
efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute ravimite järjepidev kättesaadavus ja ratsionaalne
kasutamine ning sellega toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja patsientide
elukvaliteedi paranemist. Kavandatav ravimipoliitika hõlmab ka veterinaarravimeid, toetab
innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab oluliseks digitehnoloogia ja
terviseandmete paremat kasutamist. Koostatav ravimipoliitika näeb ette konkreetsema
tegevuskava koos ajakava ja vastutajatega ning püstitab pikemad sihid kuni aastani kuni 2030.
Euroopa Liidu tasandil ravimite kättesaadavuse parandamiseks võetavate meetmete puhul
esitatakse andmed Euroopa ravimistrateegia43 rakendamiseks;
41
Mõõdik näitab nende elanike (16–64-aastaste) osakaalu, kes hindavad oma tervist heaks ja väga heaks ja kuuluvad I ja V
sissetulekukvintiili
42
Mõõdik näitab nende elanike (16–64-aastaste) osakaalu, kes hindavad oma tervist heaks ja väga heaks ja kuuluvad I ja V
sissetulekukvintiili
43
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0761&from=EN
23
ravimite tarneahela, sealhulgas ravimite hindade kujunemise protsessi läbipaistvuse
suurendamiseks ning riigipoolse kontrolli tõhustamiseks tehakse koostööd Ravimiameti, Eesti
Haigekassa ja Konkurentsiametiga ning vajaduse korral töötatakse välja täiendavad meetmed;
ravimite tarneraskuste ennetamiseks ning nende mõjude vähendamiseks patsiendile
töötatakse koostöös Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Terviseameti, ravimite
hulgimüügiettevõtete, ravimitootjate ja ravimi müügiloa hoidjatega välja ravimivaru hoidmise
põhimõtted;
muudetakse apteekri lähtetoetuse taotlemise aluseid, et need toetaksid apteegiteenuse
osutamist piirkondades, kuhu apteekrit leida on osutunud keeruliseks;
tulenevalt CONEX 2019 õppuse järelmitest, koostöös Eesti Haigekassa, Ravimiameti ja
laiemalt ravimivaldkonna osapooltega:
- töötatakse välja retseptikeskuse toimepidevuse lahendus side- ja elektrikatkestuse
tingimusteks, sh lahendus retseptiravimite väljastamiseks ja/või müügiks;
- hinnatakse, kas ravimite kättesaadavus on elutähtis teenus hädaolukorra seaduse mõistes
ning vajaduse korral tehakse ettepanekud täiendada vältimatu abi osutamise valdkonda
ravimite kättesaadavuse toimepidevuse tegevuskavaga;
- tehakse ettepanekud ravimite kättesaadavusele ajutise piirangu kehtestamise võimaluste
kohta ning tavapärasest erinevate ravimite käitlemise nõuete kehtestamiseks.
täiendatakse riigisiseseid õigusakte, mis puudutavad inimtervishoius javeterinaarias
kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest
(EL) nr 536/2014 (milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid)
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/6 (milles käsitletakse
veterinaarravimeid). Kavandatud muudatused vähendavad halduskoormust ja ühtlustavad EL-
i õigust. Inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid puudutavad muudatused
tagavad patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemelise kaitse ühtlaselt kogu EL-is ning
kliiniliste uuringute käigus saadud andmete stabiilsuse ja usaldusväärsuse;
täiendatakse siseriiklikke õigusakte haiglaerandi regulatsiooniga erandkorras uudse ravimi
valmistamiseks ja kasutamiseks Eestis konkreetse patsiendi raviks haiglas;
veterinaarravimite valdkonnas tehakse täiendavad muudatused vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/6 (milles käsitletakse veterinaarravimeid ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ) eesmärgiga vähendada
halduskoormust, tugevdada siseturgu ja parandada veterinaarravimite kättesaadavust ning
tagada samas rahva- ja loomatervise ning keskkonna parim võimalik kaitse;
muudetakse meditsiiniseadmete regulatsiooni seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruste (EL) 2017/745 (milles käsitletakse meditsiiniseadmeid) ja (EL) 2017/746 (milles
käsitletakse in vitro diagnostikameditsiiniseadmeid) rakendamisega;
analüüsitakse verevalvsuse, vere käitlemise, sealhulgas dokumenteerimise, järelevalve ja hea
tava nõudeid, hinnatakse doonoriks sobivuse kriteeriume ja vere erakorralise kogumisega
seotud asjaolusid ning vajaduse korral muudetakse vereseadust;
toimub EL verekäitlemise regulatsiooni muudatusettepanekute analüüs ja Eesti seisukoha
kujundamine;
meditsiinikiirituse regulatsioonis ajakohastatakse diagnostilisi refrentsväärtusi ja regulatsiooni
täiendatakse uute diagnostiliste referentsväärtustega.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
Ravimite ja meditsiiniseadmete ohutuse, tõhususe, kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks on
poliitika kujundatud ja elluviimine korraldatud. Rakenduslikud küsimused on lahendatud ja
seisukohad esitatud
Allikas: Sotsiaalministeerium
Jah
Jah Jah Jah Jah Jah
(2019)
24
Teenused ja nende sisu kirjeldus44
91 Ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (SoM)
Teenuse eesmärk on ravimite ja meditsiiniseadmete poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine,
et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite (sh verepreparaatide) ja
meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja
valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist ning EL-i otsustusprotsessis
osalemist. Vajaduse korral kaasajastatakse ravimite (sh verepreparaatide), meditsiiniseadmete ja
meditsiinikiiritusega seotud õigusakte. Lisaks eespool nimetatule hõlmab teenus huvigruppide
teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist
aruteluprotsessi.
Tegevus 1.1.8. Kvaliteetsete ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete
kättesaadavuse tagamine
Oodatav tulemus
Inimestele on tagatud ohutute, tõhusate, kvaliteetsete ja taskukohase hinnaga ravimite pidev
kättesaadavus ning ravimite tarnehäired ei ohusta patsientide tervist. Geneerilised ja sarnased
bioloogilised ravimid on kättesaadavad ning võimaldavad pakkuda paljudele patsientidele
kättesaadavat ning taskukohast ravi. Samuti võimaldavad need hinnakonkurentsile avalduva
positiivse mõju kaudu tervishoiusüsteemides kulusid kokku hoida45. Eestis on tagatud
verekomponentidega varustuskindlus. Tagatud on tõhusate ja nõuetele vastavate
meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ja nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on
turult eemaldatud või nende kasutamine on piiratud. Tagatud on kvaliteetse apteegiteenuse
jätkusuutlikkus. Inimeste teadlikkus ravimitest ja ravimite ratsionaalsest kasutamisest on
suurenenud. Inimeste teadlikkus meditsiiniseadme ohutust ja sihtotstarbekohasest kasutamisest
ning defektsetest või võimalikest ohtlikest seadmetest teavitamisest on suurenenud. Asjakohane
ravimiteave on kiiresti kättesaadav nii raviotsuste tegemiseks (näiteks ravimite väljakirjutamisel
ravimile rakenduvate täiendavate riskivähendamise meetmete kuvamine) kui raviminõustamiseks
(väljakirjutaja ja apteekri poolt).
Oodatava tulemuse saavutamisel on oluline programmi täitmise kaasvastutajate (Ravimiamet,
Terviseamet ja Eesti Haigekassa), seotud asutuste ja vastavate huvigruppide tihe koostöö ja
panus.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2030
Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite kogumahust suureneb
Allikas: OECD Statistics
38,0%
38,0% 38,0% 38,0% 38,9% 39,8%
(2019)
Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest vähenevad
Allikas: Tervise Arengu Instituut
17,9%
17,9% 17,9% 17,9% 17,4% 16,9%
(2019)
Teenused ja nende sisu kirjeldus46
28 Ravimitega seotud lubade ja hinnangute taotlemine (RA)
44
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse.
45 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0761&from=EN
46
Igat teenust tähistab number, millega seda eri dokumentides läbivalt tähistatakse.
25
Teenuse eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite kontrollimine. Ravimiamet
väljastab erinevaid lube, annab otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude,
kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete müügi ja
käitlemisega Eestis. Pärast taotluse vastuvõtmist hinnatakse esitatud dokumentatsiooni põhjal
ravimi kvaliteeti, ohutust ja efektiivsust. Nõuetele vastavuse korral väljastatakse luba, tehakse
lubav otsus või antakse hinnang.
29 Ravimitealaste tegevuste inspekteerimine (RA)
Teenuse eesmärk on tagada ravimite ja verepreparaatide ning rakkude, kudede ja elundite ohutus
ja kvaliteet. Selleks teeb Ravimiamet järelevalvet ravimikäitlejate, verekäitlejate, rakkude, kudede
ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste uuringute tegijate ning müügiloa
hoidjate üle.
30 Ravimitega seotud teatiste esitamine (RA)
Ravimiametile esitatakse erinevaid teatisi, näiteks rakkude, kudede ja elundite ohujuhtumite
teatisi, verevalvsusjuhtumite teatisi, müügiloaga ravimite piiriülese liikumise teavitusi, ravimite
kvaliteediprobleemide teateid, ravimite kõrvaltoimete teatisi, kliiniliste uuringute kõrvalnähtude
teatisi ja ravimite tarneraskuste teatisi. Teenuse raames süstematiseerib ja hindab Ravimiamet
saabunud teatisi ja ravimitega seotud riske, võtab vajaduse korral tarvitusele meetmeid ning
annab tagasisidet teatise esitajale, vajaduse korral edastab andmed rahvusvahelistesse
andmekogudesse.
31 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (RA)
Ravimiametile esitatakse ravimite, rakkude, kudede ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete ja nende lähteainetega seotud aruandeid ja tehakse analüüsid. Samuti esitatakse
aruandeid näiteks apteekide, ravimite hulgimüügi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete
käitlemise, narkootikumide lähteainete käitlemise, rakkude ja kudede ohujuhtumite,
verevalvsusjuhtumite, ravimite reklaami jne kohta. Teenuse raames süstematiseerib ja koondab
Ravimiamet saabunud aruanded, vajaduse korral edastab koondaruanded riiklikele ja
rahvusvahelistele organisatsioonidele.
32 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (RA)
Teenuse raames tehakse ravimite kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimist keemiliste
analüüside abil. Laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad või müügile tulevad ravimid
vastavad kvaliteedinõuetele, see on oluline ka võltsingute tuvastamiseks. Ravimiameti labor järgib
koostatud turujärelevalve plaani, mis valmib koostöös Ravimiameti teiste osakondadega ja selles
on arvestatud ravimite kvaliteediprobleemist tingitud riski suurusega.
33 Ravimialase teabe edastamine (RA)
Teenuse raames vahendab Ravimiamet asjakohast ravimialast teavet kõikidele huvipooltele
ravimite ratsionaalse kasutamise edendamiseks (teabenõuded, ajakirjandus, meedia) ning teeb
koostööd teiste ravimiametitega, et kaasajastatud ja tõene teave jõuaks sihtrühmadeni. Lisaks
peab Ravimiamet mitmeid riiklikke registreid, et ravimialast teavet edastada.
34 Ravimitega seotud õigusalane nõustamine (RA)
Teenuse raames lahendatakse ravimitega seotud õigusalaseid küsimusi ja seeläbi tagatakse
kõigile inimestele õigusalane nõustamine. Tagatakse ravimitega seotud õigusalaste selgituste
andmine ja vastavate juhendite koostamine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks,
väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning kohtumenetlustes osalemine.
90 Apteekrite lähtetoetuse rahastamine (SoM)
26
Apteekri lähtetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub
tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses
linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või
vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või
haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Apteekri lähtetoetus on planeeritud
ravimiseaduse § 621 alusel. Lähtetoetuse suurus on kehtivas seaduses 15 000 eurot.
92 Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamise korraldamine (SoM)
Immunohematoloogiliste uuringute referentteenuse osutamist reguleerivad vereseaduse §-d 16–
18. Teenus hõlmab halduslepingu sõlmimise ettevalmistamist, täitmise kontrollimist ja teenuse
osutamise analüüsimist. Perioodil 2017–2022 osutab teenust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla.
93 Veredoonorluse propageerimise toetamine (SoM)
Teenuse eesmärk on toetada vere vabatahtlikku ja tasuta annetamist soodustavaid meetmeid, et
tagada Eestis verekomponentidega varustuskindlus. Lisaks sisaldab teenus verekeskustele
suunatud tervisekaitse toetust verepreparaatide kättesaadavuse tagamiseks ja parandamiseks.
300 Meditsiiniseadmetega seotud andmekogude haldamine, kliiniliste uuringute ja teavitatud
asutuste järelevalve korraldamine (TA)
Teenuse eesmärk on tagada, et Eestis toimuvad meditsiiniseadmete kliinilised uuringud vastavalt
õigusaktidele, tagada meditsiiniseadmete kättesaadavus Eesti turul ning et ELi turul on tõhusad
ja võimalikult ohutud meditsiiniseadmed. Nõuetele mittevastavad meditsiiniseadmed on turult
eemaldatud või nende kasutamine on piiratud.
301 Meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine, ohutusvalvsus ja meditsiinikiiritus (TA)
Teenuse eesmärk on tagada, et turul olevad meditsiiniseadmed on tõhusad ja nende poolt
tekitatud ohud on minimeeritud, Eestis asuvad ettevõtjad tegutsevad õigusaktide kohaselt,
rikkumised on sanktsioneeritud, soovimatud juhtumid on registreeritud ja analüüsitud,
vastuvõetamatut ohtu kujutavad seadmed on turult kõrvaldatud. Meditsiinikiirituse diagnostilised
referentsväärtused on kehtestatud ning patsiendidoose jälgitakse ja ajakohastatakse
perioodiliselt.
Tegevus 1.1.9. Nakkushaiguste ennetamine ja leviku tõkestamine (sh
vaktsineerimine, antimikroobne resistentsus)
Oodatav tulemus
Inimeste teadlikkus nakkushaigustest ja nende leviku tõkestamise võimalustest on suurenenud,
oskus nakkushaiguste tõkestamiseks kasutatavaid meetmeid rakendada on paranenud.
Tervisevaldkonnal on ülevaade nakkushaiguste levikust ning valdkond, sealhulgas
tervishoiuasutused, on valmis nakkushaiguste puhanguteks ja epideemiateks. Elanikkonna ja
tervishoiutöötajate teadlikkus ravimite, eriti antibiootikumide ebaõigest kasutamisest on
suurenenud ning antimikroobse resistentsuse leviku risk Eestis on viidud miinimumini.
Oodatav tulemus on saavutatav, kui:
töötatakse välja terviklik ja kaasaegne nakkushaiguste ennetamise ja tõrje õigusraamistik;
töötatakse välja terviklik vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamise tegevuskava;
töötatakse välja valdkondadeülene antimikroobse resistentsuse leviku tõkestamise
tegevuskava;
töötakse välja juhised ja vajalikud plaanid COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks, COVID-
19 ennetamiseks on hangitud vaktsiin.
27
Nimetatud tegevuse olukorda on kirjeldatud tervist toetavate valikute programmis ning tulemused
on tihedalt seotud sama programmi tegevusega 1.1.6 (nakkushaiguste ennetamine ja leviku
tõkestamine (sh HIV, tuberkuloos ja viirushepatiidid)), mille alusel viiakse ellu teenust 123 (HIV
ennetus- ja uurimistöö ning mõjude vähendamine) ja teenust 126 (tuberkuloosi ennetus- ja
uurimistöö ning mõjude vähendamine). Tegevuse tulemuste saavutamisel on oluline, et
osapooled teevad ühiste eesmärkide nimel koostööd.
Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik Algtase
2020 2021 2022 2023 2024
2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes suureneb
Allikas: Terviseamet
91,9%
91,9% 91,9% 91,9% 92,3% 92,7%
(2019)
14-aastaste revaktsineerimisega hõlmatus leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) suhtes suureneb
Allikas: Terviseamet
89,5% 89,5% 89,5% 89,5% 89,8% 90,1%
(2019)
2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi,
Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes suureneb
Allikas: Terviseamet
92,1%
92,1% 92,1% 92,1% 92,5% 92,8%
(2019)
7-aastaste hõlmatus revaktsineerimisega difteeria, teetanuse, läkaköha ja poliomüeliidi suhtes
suureneb
Allikas: Terviseamet
78,9%
78,9% 78,9% 78,9% 79,3% 79,7%
(2019)
65-aastaste ja vanemate hõlmatus hooajalise gripivastase vaktsineerimisega suureneb
Allikas: Terviseamet
15,0%
15,0% 15,0% 15,0% 18,8% 22,5%
(2019)
Multiresistentsete tuberkuloosihaigete (MDR-TB) osakaal kõigist esmas- ja retsidiivjuhtudest
väheneb
Allikas: Tervise Arengu Instituut
16,9%
16,9 16,9% 16,9% 16,0% 15,2%
(2019)
Teenused ja nende sisu kirjeldus47
155 Nakkushaiguste seire korraldamine (TA)
Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret ja registri pidamist ning nakkushaiguste
levikutrendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste
Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ja osaleb
haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Teenuse raames tagatakse, et vajalikud andmed on
nakkushaiguste registrisse laekunud ja neid on analüüsitud, nakkushaiguste levikutrendid on
määratud ning pädeva asutuse kohustuste täitmine on tagatud õigel ajal ja täies mahus.
157 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (TA)
Teenuse eesmärk on vähendada elukeskkonnast tulenevaid terviseriske ning tõkestada
nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega.
Terviseamet korraldab pädeva asutusena epidemioloogiliste uuringute tegemist nakkushaiguste
47
Igat teenust tähistab number, millega tähistatakse seda teenust erinevates dokumentides.
28
esinemise korral (sh põhjuslike seoste väljaselgitamine), määrab patogeene nakkushaiguste
laboris, korraldab tõrjemeetmeid, teavitab ja nõustab elanikkonda ning teeb järelevalvet
tervishoiuteenuse osutajate epideemiatõrje nõuete täitmise üle. Terviseamet täidab pädeva
asutusena Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO), rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR 2005)
ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) varajase teavitamise ja
reageerimise süsteemi (EWRS) ülesandeid.
158 Immuniseerimiskava korraldamine (TA)
Teenuse eesmärk on tagada riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud immuniseerimisega
hõlmatuse näitajad kõikides maakondades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt
soovitatud tasemel ning tervishoiutöötajate õigeaegne varustatus immuunpreparaatidega. Selle
tulemusena väheneb vaktsiin-välditavate nakkushaiguste esinemise sagedus või taasesinemise
tõenäosus. Terviseamet kogub ja analüüsib immuniseerimisega hõlmatuse näitajaid, teeb
järelevalvet immuniseerimisteenust osutavate tervishoiuteenuse osutajate üle,
immuniseerimiskava vaktsiinide külmahela nõuete täitmise üle, nõustab ja vajaduse korral osutab
erialast ametiabi. Teavet immuniseerimise kohta avaldatakse veebilehel www.vaktsineeri.ee,
mida haldab Terviseamet.
234 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (TA)
Teenuse raames korraldab Terviseamet antimikroobse resistentsuse seiret, tegeleb
levikutrendide määramise ja hindamisega, samuti tegeletakse sihtrühmade teavitamisega
mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest. Terviseamet pädeva
asutusena täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje
Euroopa Keskuse (ECDC) kohustusi, samuti osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes.
Teenuse eesmärk on tagada toimiv mikroobide resistentsuse seiresüsteem ning andmevahetus
mikroobide resistentsuse tekke ja leviku kohta nii Terviseameti ja tervishoiuteenuse osutajate kui
ka Veterinaar- ja Toiduameti vahel.
29
Programmi eelarve
30
Programmi teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt
inimestele suunatavad toetused või teenusekohtade ülalpidamine) ja teenuse osutamisega seotud
kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majandamiskulud). Alates
2020. aastast on programmi teenuste kuludes kajastatud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kulud, mis varem olid planeeritud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuste elluviimise
programmi. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenust osutab Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Alates 2020. aastast kajastatakse käibemaks programmide üleselt ehk see ei sisaldu enam
programmi kuludes, sh teenuste maksumuses. Samuti kajastatakse programmide üleselt ka tulud,
kuna riigieelarve seadus ei erista enam tulusid programmide kaupa.
Inimkeskse tervishoiu programmi 2021. aasta teenuste olulisemad
muudatused
Vastavalt rahvastiku tervise arengukavale 2020–2030 kehtivad 2021. aastast tervisevaldkonnas
uued programmid. Muutunud on programmide nimetused ja struktuur.
Alates 2021. aastast kuulub teenus 321 „Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine“
tööturuprogrammi. Varem rahastati teenust tervishoiusüsteemi programmist, kuid seoses uue
rahvastiku tervise arengukava jõustumisega ei sobitu teenus enam tervisevaldkonna programmi
alla. Töövaldkonnaga on puutumus otsene – ekspertiisi eesmärk on genereerida dokument,
millega saab kannatanule nõuda tööandjalt või Sotsiaalkindlustusametilt kutsehaiguse hüvitist
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel.
Seoses COVID-19 kriisile reageerimisega 2020. aastal toimunud programmide eelarvete
muudatusi kajastatakse detailsemalt 2020. aasta aruandes.
31
Programmi juhtimiskorraldus
Programmi koostamise korraldus
Programmi koostamise eest vastutab Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakond. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas programmi ja rahvastiku tervise
arengukava 2020–2030 (edaspidi RTA 2020–2030) eesmärke. Programmi uuendatakse iga aasta
esimese kahe kvartali jooksul ning selle tulemusena valminud uue programmi esmane versioon
on aluseks järgmise aasta riigieelarve planeerimisel ja riigieelarve seaduse eelnõu koostamisel.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond esitab järgneva nelja aasta kohta uuendatud
programmi esmase versiooni RTA 2020–2030 juhtkomisjonile ja tervisevaldkonna teadus- ja
innovatsiooninõukogule hiljemalt eelneva aasta märtsi lõpuks. Programmid kinnitab minister iga
aasta algul.
Programmi koostamiseks ja uuendamiseks ei moodustata eraldi juhtrühma, kuid vajaduspõhiselt
moodustatakse temaatilisi töörühmi vastava RTA 2020–2030 alaeesmärgi lahendusteede
arutamiseks. Nimetatud töörühmad koostavad viimaseks kvartaliks ülevaate, tuues välja
põhilised saavutused, probleemid, muudatus- ja tegevusettepanekud järgmiseks neljaks aastaks.
Vajaduse korral kinnitatakse töörühma koosseis, täpsustatud ülesanded ja töökord
Sotsiaalministeeriumi kantsleri käskkirjaga. Töörühma liikmete valikul lähtutakse põhimõttest, et
kaasatud oleksid eri osapooled, kellest sõltub tulemuste saavutamine ja kelle tegevust see
oluliselt mõjutab. Programmi koostamise eest vastutav osakond koostab programmi rakendamise
kokkuvõtte, RTA 2020–2030 tervikliku ülevaate koostab tervisevaldkond.
Kaasamine
Eri tasandite (üle riigi ja kohalik) ja osapoolte (eri valdkonnad ja sektorid) kaasamine RTA 2020–
2030 ja selle programmide rakendamisse on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.
Laiapõhjaline kaasamine toimub peamiselt igal aastal toimuva rahvastiku tervise arengukava
juhtkomisjoni, teadus- ja innovatsiooninõukogu ning kohalike omavalitsuste ühise aruteluseminari
kaudu. Seminaril esitletakse RTA 2020–2030 rakendamise tulemusi (sh programmide kaupa),
arutatakse tekkinud probleeme ja selgitatakse välja eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad
tegurid. Regulaarsete aruteluseminaride tulemused on aluseks programmide uuendamisel.
Lisaks korraldatakse vastavalt vajadusele töörühma või rahvastiku tervise arengukava juhtrühma
initsiatiivil kaasavad arutelud konkreetsete probleemidega tegelemiseks.
Seosed teiste tulemusvaldkondadega ja horisontaalsete teemadega
Hea tervis on oluline eeldus sotsiaalse heaolu kasvu, Eesti rahva säilimise ja sündimuse kasvu,
majanduse arengu, tootlikkuse suurenemise, konkurentsivõime parandamise ja riigi
jätkusuutlikkuse tagamisel. RTA 2020–2030 ja selle programmidega seotud teisi riiklikke
arengukavasid ja strateegilisi eesmärke on täpsemalt kirjeldatud RTA 2020–2030 dokumendis.
Seirekorraldus
Iga aasta viimases kvartalis toimuvaks osapoolte ühiseks aruteluseminariks koostatakse
programmipõhised rakendamise kokkuvõtted ja RTA 2020–2030 terviklik ülevaade. RTA 2020–
2030 eesmärkide ja selle programmide mõõdikute jälgimise võimalus soovitakse viia järgmistel
aastatel Statistikaameti juhtimislauale.
32