Sotsiaalministeerium · 8. veebruar 2021
- Viit
- 5.2-2/417-1
- Registreeritud
- 8. veebruar 2021
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eesti Õdede Liit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
- Sari
- 5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 5.2-2/2021
- Vastutaja
- Maris Jesse (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)
- Lahendamise tähtaeg
- 10. märts 2021
Sisu (failidest)
Keit Pentus-Rosimannus Tanel Kiik
Rahandusminister Tervise- ja tööminister
Eesti Õdede Liidu avalik pöördumine 5. veebruar 2021. a.
Tervishoiusüsteemis on kollektiivlepingu läbirääkimised ülioluline protsess, et tagada töötajatele
vajalikud töötingimused ja kokku leppida minimaalsed tunnitasud. Suurema osa õdede ja
hooldustöötajate reaalseks töötasuks nende vastutusrikka ja raske töö eest ongi kujunenud riiklikult
kokku lepitud miinimum.
2020. aasta juunis algatatud kollektiivlepingu läbirääkimised ei ole siiani kuhugi jõudnud. Peamise
põhjusena on tööandjad öelnud, et riigil ei ole raha ja pandeemia ajal pole aega läbirääkimisi pidada.
Kiire on tervishoius kogu aeg. Mõistame tervishoiu valdkonna väljakutseid ja nõustume, et
haigekassa eelarvesse tuleb leida uusi vahendeid, samaaegselt vaadates üle nii hinnastamine kui ka
lepingud tervishoiuasutustega. Inimesekeskse tervishoiu ülesehitamiseks vajame mõttemuutust,
mitte lihtsalt arvete sisu ja teenuste hindade täpsustamist. Lahendusi vajame kiiresti.
Tervise Arengu Instituudi statistikast tervishoiutöötajate palkade ja töökoormuse kohta nähtub, et
õdede töökoormus ning töö iseloom on viimasel viiel aastal oluliselt muutunud. Õdede vastutus ja
kohustused on kasvanud. Õed ja hooldustöötajad on praegu just see grupp töötajaid, keda on
tervishoius kõige enam puudu. Eesti tervishoius täitmata ametikohta kaetakse olemasolevate
töötajate intensiivsema tööga (sh ületöö). Tervishoius töötamise vastutust kandvad töötegijad
vajavad riigilt selget sõnumit, et nende tööd väärtustatakse töötingimuste parandamise ja tööle
vastava töötasuga. Tervishoiuteenuste kättesaadavus sõltub otseselt tervishoiutöötajate olemasolust.
Väga selgelt oodatakse tervishoius nii öötöö kui ka nädalavahetuse tundide tasu koefitsiendi tõusu,
milleks kuluks meie ettepanekut arvestades sel aastal haigekassa eelarvest vähem kui viis miljonit
eurot. Tervishoiutöötajate töötasu motiveerivas mahus tõstmiseks kuluks mõnikümmend miljonit
eurot, mis on Haigekassa 1,7 miljardilise eelarvega võrreldes vaid piisk meres (vt lisa).
Eesti Õdede Liit tuletab meelde, et oleme jätkuvalt seismas tervishoiukriisi eesliinil ning vajame
töötingimuste osas perspektiivikat kokkulepet. Ootame ministritelt võimalikult kiirelt ühise arutelu
aja leidmist, et kokku leppida milline lahendus tagaks Eesti inimestele parima tervishoiuteenuse nii
praegu kui ka tulevikus. Usume, et meil on ühine eesmärk – tagada Eesti elanikkonnale parim
võimalik tervis ning haigestumiste korral parim võimalik abi.
Lugupidamisega kiiret tagasisidet oodates
Anneli Kannus
EÕL president
Eesti Õdede Liit
Reg nr. 80023096
Koidu 20-34, Tallinn, Harju maakond 1013
www.ena.ee
Eesti Õdede Liit tegutseb selle nimel, et kõik Eesti inimesed saaksid parimat võimalikku
abi ja tervishoiutöötajad oleksid seejuures hoitud.
Faktid:
1. Eestis on praegu täitmata ligi 600 õe ametikohta ning pandeemia ajal on tegelik
puudus ning õdede-hooldajate ületöö muutunud väga tõsiseks probleemiks. Selleks, et õdesid
oleks rahvaarvu kohta sama palju kui Euroopas keskmiselt, vajame juurde 4000 õde (Eesti
Rahvastiku Tervise arengukava, OECD, WHO, OSKA tööjõuprognoos 2027).
2. Rahvastik vananeb ja nõudlus tervishoiusüsteemi teenuste järele kasvab. Eestis
eluiga pikeneb (2020: naised 82,7, mehed 74,6) aga tervena elatud eluaastad (2020: naised
59,1, mehed 56,4) ei jõua sellele järgi. Tervena elatud aastad sõltuvad edendus- ja
ennetustööst, mida ei jõuta teha piisavalt, kuna õdesid on vähe (RTA).
3. Õdede töömaht on viimase kümne aastaga tõusnud 46%.
2019. aastal tegid õed üle 2 miljoni iseseisva vastuvõtu ja pea 500 000 koduvisiiti
2009. aastal tegid õed pea 700 000 iseseisvat vastuvõttu ja üle 300 000 koduvisiidi;
Samal perioodil on õdesid juurde tulnud vaid 11% (TAI statistika)
4. Õdede töötasu on tõusnud kollektiivlepingu läbirääkimiste käigus. See on vähendanud
õdede lahkumist välismaale, kuid töökoormuse kasv on loonud uue olukorra – valitakse
sektori sees need tööd, mis sobivad paremini pereeluga (nt perearstisüsteemis) või lahkutakse
teistesse sektoritesse. Õdede puudus on suurim haiglates, kus töö toimub ka öösel ja
nädalavahetusel.
Lahendused, mis toetavad õdede töötamise jätkamist õena:
1. Haigekassa arvutused: tunnitasu 1% tõstmine 2021. aasta aprillist oleks lisakulu
2,7 miljonit õdede ja 0,7 miljonit hooldajate palkadeks ning
2,4 miljonit arstide ja 0,3 miljonit teiste ametikohtade palkadeks
2. Öötasu koefitsiendi suurendamine tänaselt 1,3lt 1,35le kõigil tervishoiutöötajatel
maksab aastas täiendavalt 2,55 miljonit eurot.
3. Nädalavahetuse päevaste tundide tasu koefitsiendi tõus tänaselt 1,1lt 1,15le maksab
aastas täiendavalt 2,2 miljonit eurot.
Õdede töötasu ettepanekud:
Praegu: tunnitasu 8 eurot = brutopalk 1344 eurot = netopalk 1120 eurot
2021: tunnitasu 9 eurot = brutopalk 1512 eurot (↑ 12,5%) = netopalk 1231 eurot (↑ 9,9%)
2022: tunnitasu 10 eurot = brutopalk 1680 eurot (↑11,11%) = netopalk 1342 eurot (↑ 9 %)
Praegu ei ole õdede palk kooskõlas töö vastutusrohke iseloomuga.
Stressis ja ületöötanud õest võib saada patsient ja siis pole ka patsiendil enam kellelegi toetuda.
Kui pole tervishoiutöötajaid, ei saa ka tervishoius kättesaadavust tagada!