Tanel Kiik
[email protected]
19.02.2021 nr 1-11/19/6027
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse tagasinõue
Austatud sotsiaalminister
Teavitame Teid, et Riigi Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni otsuse (8.02.2021 nr 11.4-
16/0168) kohaselt rikkus Eesti Töötukassa Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF)
toetuse kasutamisel perioodil 2016-2017 EGF määruse1 artikkel 7 lõikes 1 sätestatud tingimust,
mille järgi passiivsete meetmete kulu ei tohi ületada 35% teenuste kogumaksumusest. Otsusega
loeti mitteabikõlblikuks passiivsete meetmete kulud summas 50 063,94 eurot, millest nõutakse
Eesti Töötukassalt tagasi EGF toetuse osa summas 47 123,94 eurot.
Eesti Töötukassa tagastab nõutud summa, kuid soovime täiendavalt selgitada tagasinõudeni viinud
asjaolusid, mida meil ei olnud võimalik mõjutada. Ühtlasi soovime juhtida tähelepanu, et sarnane
tagasinõude risk on EGF toetuse kasutamisel 2021-2022. aastal, kuna rahastatavas teenuste paketis
on EGF määruse mõistes passiivsete meetmetena tasemeõppes osalemise toetus (edaspidi
tasemeõppetoetus), mobiilsustoetus, stipendium ning sõidu- ja majutustoetus.
EGF toetuse kasutamisel nõutud aktiivsete ja passiivsete meetmete kulude 65%:35% suhte
tagamine on töötukassa kogemusel praktikas väga keeruline. Kuigi meetmete kavandamisel ja
eelarve koostamisel arvestati ettenähtud proportsiooniga, ei ole aktiivsete ja passiivsete meetmete
osutamise tegelikke osakaale võimalik täpselt prognoosida, sest see oleneb nii sihtrühma
individuaalsetest vajadustest kui tööturu olukorrast, mis muutub kiiresti. EGF programmist
kavandatud aktiivsete meetmete vajadus osutus oodatust palju väiksemaks, kuna koondatud
inimestel oli võimalik samaaegselt kasutada ka kõiki töötukassa tavapäraseid teenuseid. Osa
sihtrühma kuulunud inimesi oli saanud uue töö leidmiseks abi või alustanud teenustel osalemist
juba enne EGF programmi käivitumist, mistõttu nad ei vajanud enam täiendavaid aktiivseid
meetmeid või ei vajanud neid eeldatud mahus. Tasemeõppetoetus seevastu oli täiesti uus võimalus,
mis seni töötukassa teenuste paketis puudus, ning koos kõrge õppimisaktiivsusega selgitab see
meetme märkimisväärset kasutust ning passiivsete meetmete lubatust suuremat kulu.
Samas puudus töötukassal alus keelduda tasemeõppetoetuse maksmisest, kui inimene vastas
kõigile toetuse saamise tingimustele, eesmärgiga hoida aktiivsete ja passiivsete meetmete kulud
tasakaalus. Eelarve proportsionaalsest täitmisest sõltuv keeldumise alus on ka vastuolus
õigusselguse põhimõttega, kuna toetust taotlev inimene ei saaks sel juhul ette teada, kas talle toetust
makstakse, kuna ta ei tea, milline on programmi eelarve proportsionaalne täituvus. Samuti
võimaldaks selline lähenemine toetust saada üksnes kiirematel taotlejatel.
Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määrusega nr 130 Tööhõiveprogramm 2017-2020, mida
rahastatakse töötuskindlustuse vahenditest, kehtestati alates 1. maist 2017 tasemeõppes osalemise
toetus üle-eestilise meetmena töötutele ja töötuse riskis olevatele töötajatele. Töötukassa algatusel
ja ettepanekul muudeti samaaegselt tervise-ja tööministri 20.06.2017 käskkirjaga nr 71
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimusi ning lõpetati
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1309/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise
Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määruse (EÜ) nr 1927/2006
Eesti Töötukassa
Reg nr 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501
[email protected] • www.tootukassa.ee
tasemeõppetoetuse meetmesse sisenemine 1. juunist 2017. Tasemeõppetoetuse saajatele, kelle
õpingud olid alanud enne 1. juunit 2017, jätkati siiski toetuse maksmist EGF programmist, kuna
kulusid polnud tingimuste erisuste tõttu võimalik üle kanda Tööhõiveprogrammi 2017-2020
eelarvesse. Muudatusega lisati EGF programmi tööklubi teenus ja võõrkeele koolitused töötajatele,
et suurendada aktiivsete meetmete kulude osakaalu. Lisaks võttis töötukassa veel kord
individuaalselt ühendust kõigi sihtgruppi kuuluvate inimestega, et nad teaksid võimalusest veel
EGF programmi teenuseid (eelkõige eesti keele või võõrkeele koolitust) kasutada. Töötukassa
pingutustele vaatamata ei õnnestunud aktiivsete ja passiivsete meetmete kulu tasakaalu viia.
Tasemeõppetoetus on EGF määruse mõistes kvalifitseeritud passiivseks meetmeks põhjendusel, et
tegemist on otsetoetusega õppijatele, mitte tasemeõppe kulude rahastamisega. Meetmete
passiivseteks ja aktiivseteks jagunemine ei ole siiski alati selgepiiriline. Töötukassa hinnangul täitis
koondatud töötajatele ümberõppeks makstud tasemeõppetoetus sisuliselt aktiivse tööturumeetme
rolli, kuna võimaldas EGF sihtrühma kuulujatel asuda õppima kutse- või kõrgkooli. Toetust maksti
õpingutega seotud lisakulude katmiseks, õppekoha maksumus oli rahastatud riigieelarvest.
Tasemeõppetoetust oli õigus saada üksnes nominaalse õppekava täitmise aja jooksul ning toetuse
igakuisele väljamaksele eelnevalt kontrolliti, et toetuse saaja ei oleks õpinguid katkestanud või
lõpetanud. Samuti ei makstud toetust akadeemilise puhkuse ajal.
Rõhutame, et EGF toetust kasutati sihipäraselt ja kulu oli põhjendatud, millega nõustus tagasinõude
otsuses ka rakendusüksus. Samuti ei seadnud rakendusüksus kahtluse alla tasemeõppetoetuse
eesmärgipärasust ning vajalikkust.
Tasemeõppetoetus täitis seatud eesmärki motiveerida Ida-Virumaa suurkoondamiste tagajärjel töö
kaotanud inimesi omandama kutse- või kõrgkoolis uut eriala, avardamaks nende töö leidmise
võimalusi. Kuna koondatutest ligi pooled olid vähemalt 55- aastased ning sama suur osakaal oli
viimase tööandja juures töötanud vähemalt 10 aastat, olid sihtrühma oskused aegunud või ei
vastanud tööturu vajadustele oma spetsiifilisuse tõttu. Kuigi EGF sihtrühma moodustasid suuresti
vanemaealised, osutus nende õppimisaktiivsus tavapärasest märkimisväärselt kõrgemaks. 125
tasemeõppetoetuse saaja seas oli kõige rohkem õppijaid (64%) 50-59-aastaste vanuserühmast. 69%
tasemeõppetoetusega õppijaist omandas soovitud haridustaseme. Poolteist aastat pärast õpingute
lõpetamist olid tööturul aktiivsed pea pooled tasemeõppe toel kutse-või kõrghariduse saanud
inimestest. Tasemeõppe toetusel oli seega oluline panus koondatud töötajate oskuste arendamisse
ja tööturule naasmisse, hoides ära nende pikaajaliseks töötuks jäämise või mitteaktiivsusesse
lahkumise.
EGF 2016-2017 programmist saadud kogemus tõestas, et tasemeõppetoetus tõstab õpiaktiivsust ja
motivatsiooni oskusi arendada oluliselt. Sellest järeldati, et tasemeõppes osalemise toetus on
eesmärgipärane ja vajalik teenus, mistõttu on see täna töötukassa tavapäraste teenuste paketis.
EGF meetmete rakendamisel 2021-2022. aastal sarnase olukorra kordumise vältimiseks teeme
Sotsiaalministeeriumile ettepaneku pöörduda uuesti Euroopa Komisjoni poole palvega kaaluda
võimalust tasemeõppetoetuse kulu tüüp ümber kvalifitseerida aktiivse meetme kuluks ehk EGF
määruse artikli 7 lõike 1 alapunkt a või c alla kuuluvaks.
Omalt poolt teavitame Sotsiaalministeeriumi koheselt, kui näeme, et tasemeõppetoetust ja teisi
toetusi vajatakse oodatust rohkem ning tekib risk, et me ei suuda tagada passiivsete ja aktiivsete
meetmete kulude nõutavat proportsiooni.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Paavel
juhatuse esimees