dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 19. veebruar 2021
Viit
2-4.13/592-1
Registreeritud
19. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-4.13 Kirjavahetus EL-i struktuurifondide rakendamise osas (Rakendusasutus)
Toimik
2-4.13/2021
Vastutaja
Jüri Lõssenko (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
21. märts 2021

Failid

  • 📎EGF tagasinõue_SoM teavitamine.bdoc68 KB

Sisu (failidest)

Tanel Kiik [email protected] 19.02.2021 nr 1-11/19/6027 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse tagasinõue Austatud sotsiaalminister Teavitame Teid, et Riigi Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni otsuse (8.02.2021 nr 11.4- 16/0168) kohaselt rikkus Eesti Töötukassa Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) toetuse kasutamisel perioodil 2016-2017 EGF määruse1 artikkel 7 lõikes 1 sätestatud tingimust, mille järgi passiivsete meetmete kulu ei tohi ületada 35% teenuste kogumaksumusest. Otsusega loeti mitteabikõlblikuks passiivsete meetmete kulud summas 50 063,94 eurot, millest nõutakse Eesti Töötukassalt tagasi EGF toetuse osa summas 47 123,94 eurot. Eesti Töötukassa tagastab nõutud summa, kuid soovime täiendavalt selgitada tagasinõudeni viinud asjaolusid, mida meil ei olnud võimalik mõjutada. Ühtlasi soovime juhtida tähelepanu, et sarnane tagasinõude risk on EGF toetuse kasutamisel 2021-2022. aastal, kuna rahastatavas teenuste paketis on EGF määruse mõistes passiivsete meetmetena tasemeõppes osalemise toetus (edaspidi tasemeõppetoetus), mobiilsustoetus, stipendium ning sõidu- ja majutustoetus. EGF toetuse kasutamisel nõutud aktiivsete ja passiivsete meetmete kulude 65%:35% suhte tagamine on töötukassa kogemusel praktikas väga keeruline. Kuigi meetmete kavandamisel ja eelarve koostamisel arvestati ettenähtud proportsiooniga, ei ole aktiivsete ja passiivsete meetmete osutamise tegelikke osakaale võimalik täpselt prognoosida, sest see oleneb nii sihtrühma individuaalsetest vajadustest kui tööturu olukorrast, mis muutub kiiresti. EGF programmist kavandatud aktiivsete meetmete vajadus osutus oodatust palju väiksemaks, kuna koondatud inimestel oli võimalik samaaegselt kasutada ka kõiki töötukassa tavapäraseid teenuseid. Osa sihtrühma kuulunud inimesi oli saanud uue töö leidmiseks abi või alustanud teenustel osalemist juba enne EGF programmi käivitumist, mistõttu nad ei vajanud enam täiendavaid aktiivseid meetmeid või ei vajanud neid eeldatud mahus. Tasemeõppetoetus seevastu oli täiesti uus võimalus, mis seni töötukassa teenuste paketis puudus, ning koos kõrge õppimisaktiivsusega selgitab see meetme märkimisväärset kasutust ning passiivsete meetmete lubatust suuremat kulu. Samas puudus töötukassal alus keelduda tasemeõppetoetuse maksmisest, kui inimene vastas kõigile toetuse saamise tingimustele, eesmärgiga hoida aktiivsete ja passiivsete meetmete kulud tasakaalus. Eelarve proportsionaalsest täitmisest sõltuv keeldumise alus on ka vastuolus õigusselguse põhimõttega, kuna toetust taotlev inimene ei saaks sel juhul ette teada, kas talle toetust makstakse, kuna ta ei tea, milline on programmi eelarve proportsionaalne täituvus. Samuti võimaldaks selline lähenemine toetust saada üksnes kiirematel taotlejatel. Vabariigi Valitsuse 17.11.2016 määrusega nr 130 Tööhõiveprogramm 2017-2020, mida rahastatakse töötuskindlustuse vahenditest, kehtestati alates 1. maist 2017 tasemeõppes osalemise toetus üle-eestilise meetmena töötutele ja töötuse riskis olevatele töötajatele. Töötukassa algatusel ja ettepanekul muudeti samaaegselt tervise-ja tööministri 20.06.2017 käskkirjaga nr 71 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimusi ning lõpetati 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1309/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määruse (EÜ) nr 1927/2006 Eesti Töötukassa Reg nr 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500 • faks 614 8501 [email protected] • www.tootukassa.ee tasemeõppetoetuse meetmesse sisenemine 1. juunist 2017. Tasemeõppetoetuse saajatele, kelle õpingud olid alanud enne 1. juunit 2017, jätkati siiski toetuse maksmist EGF programmist, kuna kulusid polnud tingimuste erisuste tõttu võimalik üle kanda Tööhõiveprogrammi 2017-2020 eelarvesse. Muudatusega lisati EGF programmi tööklubi teenus ja võõrkeele koolitused töötajatele, et suurendada aktiivsete meetmete kulude osakaalu. Lisaks võttis töötukassa veel kord individuaalselt ühendust kõigi sihtgruppi kuuluvate inimestega, et nad teaksid võimalusest veel EGF programmi teenuseid (eelkõige eesti keele või võõrkeele koolitust) kasutada. Töötukassa pingutustele vaatamata ei õnnestunud aktiivsete ja passiivsete meetmete kulu tasakaalu viia. Tasemeõppetoetus on EGF määruse mõistes kvalifitseeritud passiivseks meetmeks põhjendusel, et tegemist on otsetoetusega õppijatele, mitte tasemeõppe kulude rahastamisega. Meetmete passiivseteks ja aktiivseteks jagunemine ei ole siiski alati selgepiiriline. Töötukassa hinnangul täitis koondatud töötajatele ümberõppeks makstud tasemeõppetoetus sisuliselt aktiivse tööturumeetme rolli, kuna võimaldas EGF sihtrühma kuulujatel asuda õppima kutse- või kõrgkooli. Toetust maksti õpingutega seotud lisakulude katmiseks, õppekoha maksumus oli rahastatud riigieelarvest. Tasemeõppetoetust oli õigus saada üksnes nominaalse õppekava täitmise aja jooksul ning toetuse igakuisele väljamaksele eelnevalt kontrolliti, et toetuse saaja ei oleks õpinguid katkestanud või lõpetanud. Samuti ei makstud toetust akadeemilise puhkuse ajal. Rõhutame, et EGF toetust kasutati sihipäraselt ja kulu oli põhjendatud, millega nõustus tagasinõude otsuses ka rakendusüksus. Samuti ei seadnud rakendusüksus kahtluse alla tasemeõppetoetuse eesmärgipärasust ning vajalikkust. Tasemeõppetoetus täitis seatud eesmärki motiveerida Ida-Virumaa suurkoondamiste tagajärjel töö kaotanud inimesi omandama kutse- või kõrgkoolis uut eriala, avardamaks nende töö leidmise võimalusi. Kuna koondatutest ligi pooled olid vähemalt 55- aastased ning sama suur osakaal oli viimase tööandja juures töötanud vähemalt 10 aastat, olid sihtrühma oskused aegunud või ei vastanud tööturu vajadustele oma spetsiifilisuse tõttu. Kuigi EGF sihtrühma moodustasid suuresti vanemaealised, osutus nende õppimisaktiivsus tavapärasest märkimisväärselt kõrgemaks. 125 tasemeõppetoetuse saaja seas oli kõige rohkem õppijaid (64%) 50-59-aastaste vanuserühmast. 69% tasemeõppetoetusega õppijaist omandas soovitud haridustaseme. Poolteist aastat pärast õpingute lõpetamist olid tööturul aktiivsed pea pooled tasemeõppe toel kutse-või kõrghariduse saanud inimestest. Tasemeõppe toetusel oli seega oluline panus koondatud töötajate oskuste arendamisse ja tööturule naasmisse, hoides ära nende pikaajaliseks töötuks jäämise või mitteaktiivsusesse lahkumise. EGF 2016-2017 programmist saadud kogemus tõestas, et tasemeõppetoetus tõstab õpiaktiivsust ja motivatsiooni oskusi arendada oluliselt. Sellest järeldati, et tasemeõppes osalemise toetus on eesmärgipärane ja vajalik teenus, mistõttu on see täna töötukassa tavapäraste teenuste paketis. EGF meetmete rakendamisel 2021-2022. aastal sarnase olukorra kordumise vältimiseks teeme Sotsiaalministeeriumile ettepaneku pöörduda uuesti Euroopa Komisjoni poole palvega kaaluda võimalust tasemeõppetoetuse kulu tüüp ümber kvalifitseerida aktiivse meetme kuluks ehk EGF määruse artikli 7 lõike 1 alapunkt a või c alla kuuluvaks. Omalt poolt teavitame Sotsiaalministeeriumi koheselt, kui näeme, et tasemeõppetoetust ja teisi toetusi vajatakse oodatust rohkem ning tekib risk, et me ei suuda tagada passiivsete ja aktiivsete meetmete kulude nõutavat proportsiooni. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Paavel juhatuse esimees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel