dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Töökeskkonna andmekogu põhimäärus

Sotsiaalministeerium · 18. veebruar 2021
Viit
4
Registreeritud
18. veebruar 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Eneken Sepa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎4 18.02.2021 Ministri määrus.asice1033 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 18.02.2021 nr 4 Töökeskkonna andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Töökeskkonna andmekogu eesmärk ja nimetus (1) Töökeskkonna andmekogu on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel asutatud riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. (2) Andmekogu ametlik nimetus on töökeskkonna andmekogu (edaspidi andmekogu), inglise keeles Working Environment Database. (3) Tööinspektsioon kasutab andmekogu: 1) töösuhete ja töökeskkonna nõuete täitmise üle järelevalve kavandamiseks ja tegemiseks; 2) töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle järelevalve kavandamiseks ja tegemiseks; 3) enamohtlike tegevusalade ja ettevõtete väljaselgitamiseks; 4) ennetus- ja teavitustegevuste kavandamiseks ja tegemiseks; 5) ennetus- ja järelevalvetegevusega seotud koostööks teiste ametkondadega; 6) ettevõtete abistamiseks töötervishoiu ja tööohutusega seotud kohustuste täitmisel; 7) töövaidluste ja lepituste menetlemiseks, töövaidluse põhjuste väljaselgitamiseks ja rakenduspraktika kujundamiseks; 8) töökeskkonna olukorra hindamiseks ning statistika ja analüüside tegemiseks. (4) Tööandja kasutab andmekogu: 1) suhtluseks Tööinspektsiooniga seaduses ettenähtud kohustuste täitmisel; 2) töökeskkonna riskide hindamiseks; 3) järelevalvemenetluses osalemiseks; 4) tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimiseks; 5) töövaidluste lahendamiseks; 6) tööandja ja töötajate esindaja määramiseks; 7) töösuhete ja töökeskkonnaga seotud nõu saamiseks Tööinspektsioonilt. (5) Andmekogu võimaldab töötajal tutvuda tema tööandja töökeskkonna andmetega. § 2. Andmekogu vastutav töötleja ja tema ülesanded 2 (1) Andmekogu vastutav töötleja on Tööinspektsioon. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) juhib andmekogu pidamist, andes volitatud töötlejale andmekogu kasutamiseks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) sõlmib vajaduse korral andmevahetuse kokkuleppeid õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses; 3) teavitab volitatud töötlejat intsidentidest teenuste osutamisel; 4) tagab koostöös volitatud töötlejaga kasutajatoe toimimise ning juhendab ja koolitab andmekogu kasutajaid; 5) täidab muid vastutava töötleja õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. § 3. Andmekogu volitatud töötleja ja tema ülesanded (1) Andmekogu volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. (2) Andmekogu volitatud töötleja tagab andmekogu pidamise ja haldamise õigusaktides ettenähtud nõuete kohaselt, muu hulgas: 1) tagab andmete kogumise, haldamise ja säilitamise, sealhulgas andmete kustutamise ja hävitamise ning teeb või hangib kooskõlastatult vastutava töötlejaga andmekogu pidamiseks vajalikke projekteerimis- ja arendustöid; 2) osaleb arendustööde lähteülesannete koostamisel ja korraldab andmekogu muudatuste testimist; 3) tagab andmekogu tehnilise pidamise, haldamise, hooldamise ja majutamise; 4) vastutab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 5) vastutab enda pädevuse piires isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb isikute avaldusi andmekogust andmete ühekordseks väljastamiseks; 6) käsitleb ja lahendab intsidente teenuse osutamisel ning tagab koostöös vastutava töötlejaga kasutajatoe toimimise; 7) korraldab andmete säilimise ja varukoopiate tegemise vastavalt kehtestatud nõuetele; 8) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete üle; 9) teavitab andmekogu andmete töötlemisel või turvameetmete rakendamisel avastatud rikkumisest viivitamata vastutavat töötlejat, võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks ning menetleb rikkumisi; 10) teeb koostöös vastutava töötlejaga auditeid ja kontrolle; 11) teavitab viivitamata vastutavat töötlejat andmekogu tööd takistavatest probleemidest ning võtab võimaluse korral viivitamata tarvitusele abinõud nende kiireks lahendamiseks; 12) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele andmekogu turvanõuetele vastavad organisatsioonilised ja füüsilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt. § 4. Andmekogu ülesehitus (1) Andmekogu koosneb: 1) digitaalsest andmekogust; 2) arhiveeritud andmetest. (2) Andmekogu alusandmed on digitaalsed või paberil. Andmeid ja alusdokumente säilitatakse digitaalselt, paberil esitatud andmed kantakse andmekogusse digitaalselt. (3) Kui andmed on esitatud paberil, tagastatakse paberdokument selle esitajale või hävitatakse pärast andmete andmekogusse kandmist, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on ette nähtud nende säilitamine. § 5. Andmekogusse kantud andmete kaitse 3 (1) Andmekogu turvaklass on K2T1S2. (2) Andmekogu turbeaste on keskmine (M). 2. peatükk Andmekogusse kantavad andmed § 6. Andmekogu üldandmed Üldandmete andmestikku kantakse andmed: 1) füüsilise isiku identifitseerimiseks; 2) füüsilisest isikust ettevõtja identifitseerimiseks; 3) Eestis registreeritud juriidilise isiku, välisriigi äriühingu filiaali ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse identifitseerimiseks; 4) välismaal registreeritud juriidilise isiku, õigusliku moodustise ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse identifitseerimiseks; 5) volituse kohta; 6) ettevõtte riskihinde kohta ennetus- ja järelevalvetegevuste kavandamiseks; 7) ametnikurakenduse kasutaja identifitseerimiseks; 8) infosüsteemi klassifikaatorite, ülesannete ja kasutajatele saadetavate sõnumimallide kohta. § 7. Andmed ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi kohta Andmekogusse kantakse töökeskkonna riskianalüüsi kohta järgmised andmed: 1) töökeskkonna riskianalüüsi tegija nimi ja tegemise aeg; 2) töökeskkonna riskianalüüs, mis võib sisaldada muu hulgas käesoleva paragrahvi punktides 3–7 nimetatud andmeid; 3) töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, mis võivad mõjutada või ohustada töötaja või muu töökeskkonnas viibiva isiku elu või tervist ning nende täpsustused; 4) töökeskkonnas toimunud mõõdistamise tulemused, kui mõõdistamine on tehtud; 5) töövahendi kasutamisega ja töökorraldusega seotud ohtude kirjeldus ning nende täpsustused; 6) abinõud riskide vähendamiseks ja ennetamiseks; 7) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostatud tegevuskava andmed, sealhulgas tegevuse nimetus, vastutaja ja tähtaeg. § 8. Andmed Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta (1) Andmekogusse kantakse järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta järgmised andmed: 1) menetluse number ja alustamise kuupäev; 2) iga menetlustoimingu läbiviimise aeg ja koht; 3) menetluse ja menetlustoimingu läbiviimise õiguslik alus, sealhulgas viide õigusaktile ja järelevalve liigile; 4) menetleja ja menetlusega seotud ametniku nimi; 5) andmed menetlusosalise ning tema seadusliku ja volitatud esindaja kohta, vajaduse korral volikiri; 6) andmed menetlustoimingu juures viibinud isiku kohta, sealhulgas nimi ja ametikoht või seos menetlusosalisega või roll menetluses; 7) andmed menetluse käigus avastatud puuduste kohta viitega rikutud õigusaktile, sealhulgas puuduse kirjeldus, andmed nõuetele mittevastava töövahendi kohta, puuduse tuvastamise aeg, koht ja kõrvaldamise aeg; 8) andmed puuduse kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse kohta, sealhulgas ettekirjutuse dokumendi number ning ettekirjutuse tegemise aeg ja täitmise tähtaeg; 9) andmed töö peatamise kohta, sealhulgas asukoht, töölõigu või objekti kirjeldus ning töö peatamise alguse ja lõpu aeg; 4 10) menetluse käigus menetleja poolt loodud ja väljastatud dokumendid; 11) menetluse käigus kogutud tõendid; 12) menetlusosalise või menetlusega soetud isiku poolt esitatud andmed, taotlused, dokumendid ja muud tõendid; 13) menetluse käigus iseteeninduskeskkonnas toimunud sõnumivahetus menetlusega seotud isikute vahel või muu menetlust puudutav kirjavahetus; 14) kaebus või vihje, kui see on menetluse alustamise põhjus. (2) Liiklusseaduse alusel toimuva sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja üle järelevalve tegemisel kogutakse ja töödeldakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmisi andmeid: 1) kontrollitud sõidukijuhtide arv, sealhulgas eraldi kontrollitud sõidukijuhtide arv sõitjate veol, veose veol, omal kulul autoveol ja tasulisel veol; 2) andmed autopargi koosseisu kohta ehk sõidukite üldarv; 3) kontrollitud tööpäevade arv. (3) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 25 lõike 5 punkti 3 alusel toimuva uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimisel kantakse andmekogusse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmised andmed: 1) taotluse esitaja andmed; 2) ehitise asukoha aadress; 3) ülevaatuse taotluse laekumise kuupäev ja taotluses esitatud ülevaatuse tegemise eelduslik kuupäev; 4) taotluse sisu kirjeldus; 5) andmed ehitise ülevaatamise kohta; 6) ehitise kasutamise otstarve; 7) andmed tööinspektori otsuse kohta. § 9. Andmed ettevõtte suhtes rakendatud sunniraha kohta (1) Andmekogusse kantakse andmed järelevalvemenetluse käigus asendustäitmise ja sunniraha seaduse ning valdkonna eriseaduse alusel tehtud ettekirjutuse täitmise tagamiseks tehtud sunniraha hoiatuste ja rakendatud sunnirahade kohta. (2) Andmekogusse kantakse sunniraha kohta järgmised andmed: 1) seos menetlusjuhtumi ja menetlusosalisega ning konkreetse puuduse ja ettekirjutusega, mille täitmise tagamiseks on sunniraha hoiatus tehtud; 2) sunniraha hoiatuse tegemise kuupäev ja ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 3) sunniraha hoiatuse teinud ametniku nimi; 4) sunniraha summa; 5) sunniraha rakendamise kuupäev ja ettekirjutuse vabatahtliku täitmise aeg; 6) sunniraha laekumise kuupäev; 7) sunniraha otsuse kohtutäiturile edastamise aeg täitemenetlusregistri avalik-õiguslike rahaliste nõuete jaotamise süsteemis (TARN); 8) mitmes kord on sunniraha konkreetse ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendatud. § 10. Andmed väärteomenetluse kohta (1) Andmekogusse kantakse andmed Tööinspektsiooni kui kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse seadustiku alusel algatatud väärteomenetluste ja määratud trahvide kohta. (2) Andmekogusse kantud andmed väärteomenetluse kohta tehakse menetlusosalistele kättesaadavaks e-toimiku infosüsteemi kaudu, lähtudes väärteomenetluse seadustikust. (3) Andmekogusse kantakse väärteomenetluse kohta järgmised andmed: 1) andmed menetluses olevate, alustamata jäetud ja lõpetatud väärteomenetluste kohta; 2) andmed väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta; 5 3) andmed menetleja, menetlusosalise, süüdlase, eksperdi ja tunnistaja kohta; 4) väärteomenetluse dokumendid; 5) kohtuvälise menetleja lahendid; 6) väärteomenetluses tehtud rahatrahvi andmed; 6) väärteomenetlusega seotud kohtulahendid. § 11. Andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta (1) Andmekogusse kantakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-dest 22–24 lähtuvalt andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuste, tööõnnetuste, kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste kohta ning seoses nendega teave Tööinspektsiooni poolt tehtud järelevalvemenetluste kohta. (2) Andmekogusse kantakse õnnetusjuhtumi või tööõnnetuse kohta: 1) juhtumi number ja registreerimise aeg; 2) juhtumi andmete töötlemise või menetluse läbiviimise eest vastutava ametniku nimi; 3) seos juhtumiga seotud tööandja ja/või ettevõttega, kelle töökeskkonnas õnnetus juhtus, ja seos kehtiva töökeskkonna riskianalüüsiga; 4) kannatanu isikuandmed, sealhulgas sugu, vanus ja kontaktandmed; 5) kannatanu ametinimetus; 6) kannatanu töötegemise aluseks olnud õigussuhte liik; 7) kannatanu töösuhte alguse aeg ning töösuhte kestus õnnetuse toimumise ajaks; 8) õnnetuse toimumise aeg ja koht; 9) vigastuse liik, vigastatud kehaosa ja õnnetuse raskusaste; 10) tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arv vastavalt Eesti Haigekassa infosüsteemist saadud andmetele; 11) õnnetusjuhtumi lühikirjeldus, sealhulgas asjaolud ja põhjused ning Eurostati klassifikaatori vastav kood; 12) andmed kannatanu tööohutusalase juhendamise ja väljaõppe kohta; 13) õnnetusjuhtumi uurimise menetluse alustamise aeg ja lõpetamise aeg; 14) seos läbiviidud järelevalve- ja/või väärteomenetlusega; 15) õnnetusjuhtumi uurimise käigus esitatud dokumendid ja kogutud tõendid; 16) vajaduse korral hinnang töötegemise aluseks olnud õigussuhte liigile koos põhjendusega; 17) Tööinspektsiooni uurimise tulemusel koostatud kokkuvõte või õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamise otsus; 18) andmed abinõude kohta samalaadsete tööõnnetuste ärahoidmiseks. (3) Andmekogusse kantakse kutsehaigestumise kohta: 1) juhtumi number ja registreerimise aeg; 2) juhtumi andmete töötlemise või menetluse läbiviimise eest vastutava ametniku nimi; 3) seos juhtumiga seotud tööandja ja/või ettevõttega, kelle töökeskkond kutsehaigestumise kujunemist mõjutas, ja seos kehtiva töökeskkonna riskianalüüsiga; 4) kutsehaige isikuandmed, sealhulgas sugu, vanus ja kontaktandmed; 5) kutsehaiguse põhjustanud amet(id); 6) kutsehaige töösuhte alguse aeg ning töösuhte kestus kutsehaiguse diagnoosimise ajaks; 7) kutsehaigestumise väljakujunemise periood, haigestumise põhjustanud ohutegurid, andmed kutsehaiguse tekke ja väljakujunemise kohta ning Eurostati klassifikaatori vastav kood; 8) kutsehaiguse diagnoos ja diagnoosimise kuupäev; 9) kutsehaigestumise uurimise menetluse alustamise ja lõpetamise aeg; 10) seos läbiviidud järelevalve- ja/või väärteomenetlusega; 11) kutsehaigestumise juhtumi uurimise käigus esitatud dokumendid ja kogutud tõendid; 12) Tööinspektsiooni uurimise tulemusel koostatud kokkuvõte või otsus uurimise lõpetamise kohta; 6 13) andmed tööandja või ettevõtja poolt rakendatavate abinõude kohta samalaadsete kutsehaiguste kujunemise ennetamiseks ja vältimiseks. (4) Andmekogusse kantakse tööst põhjustatud haigestumise kohta: 1) juhtumi number ja registreerimise aeg; 2) juhtumi andmete töötlemise või menetluse läbiviimise eest vastutava ametniku nimi; 3) seos juhtumiga seotud tööandja ja/või ettevõttega, kelle töökeskkond haigestumise tingis, ja seos kehtiva töökeskkonna riskianalüüsiga; 4) haige isikuandmed, sealhulgas sugu, vanus ja kontaktandmed; 5) seos läbiviidud järelevalvemenetlusega; 6) Eurostati klassifikaatori vastav kood. § 12. Andmed tööinspektori nõusoleku ja loataotluse menetlemise kohta (1) Andmekogusse kantakse töölepingu seaduse § 8 alusel esitatud taotluse ja geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse § 8 alusel esitatud taotluse menetlemise käigus kogutavad ja töödeldavad andmed ning tööinspektori otsus. (2) Alaealise töötaja tööle lubamise taotluse menetlemisel kantakse andmekogusse: 1) juhtumi number ja menetluse algatanud andmete saamise aeg töötamise registrist; 2) taotlust menetleva ja menetlusega seotud ametniku nimi; 3) seos juhtumiga seotud tööandja ja/või ettevõttega, kelle juurde alaealine tööle asub; 4) tööle asuvate alaealiste arv; 5) alaealise töötegija andmed ja vanus tööle asumise ajal; 6) tööle asumise õiguslik alus (tööleping või muu võlaõiguslik leping); 7) andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku kohta; 8) kavandatud töötingimuste kirjeldus, sealhulgas töötegemise koha ja töökohustuste kohta, ja seos töökeskkonna riskianalüüsiga; 9) andmed alaealise koolikohustuslikkuse kohta; 10) menetluse käigus otsuse tegemiseks kogutud tõendid ja täpsustavad andmed; 11) keelduv otsus. (3) Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise loa taotluse menetlemisel kantakse andmekogusse: 1) juhtumi number ja taotluse laekumise aeg; 2) taotlust menetleva ja menetlusega seotud ametniku nimi; 3) sotsiaalministri 8. jaanuari 2002. a määruses nr 10 „Geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise loa taotlemiseks esitatavate andmete loetelu“ nimetatud andmed; 4) menetluse käigus loa andmiseks või sellest keeldumiseks kogutud tõendid ja täpsustavad andmed; 5) loa andmise või sellest keeldumise otsus. § 13. Andmed Tööinspektsioonile esitatud teadete kohta (1) Andmekogusse kantakse andmed järgmiste teadete koha: 1) arsti teade tööõnnetuse toimumise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõike 3 alusel; 2) arsti teade kutsehaigestumise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lõike 6 alusel; 3) arsti teade tööst põhjustatud haigestumise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 23 lõike 7 alusel; 4) tööandja teade tööõnnetuse toimumise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 lõike 4 alusel; 5) tööandja teade töökeskkonnaspetsialisti määramise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 16 lõike 10 alusel; 7 6) tööandja teade töökeskkonnavoliniku valimise kohta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 17 lõike 4 alusel; 7) tööandja teade lähetatud töötaja Eestisse tööle asumise ja tema töötingimuste kohta Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 51 alusel; 8) eelteade ehitustööde alustamise kohta Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ § 2 alusel; 9) tööandja teade enne esmakordselt töö alustamist kantserogeenide või mutageenidega Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 8 alusel; 10) tööandja teade igast juhtunud õnnetusest ja ohuolukorrast, millega kaasnes või oleks võinud kaasneda bioloogiliste ohutegurite leke keskkonda ja inimeste nakatumine või haigestumine, ning tööandja teade enne esmakordset töö alustamist 2., 3., või 4. ohurühma bioloogiliste ohuteguritega Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 12 lõike 2 ja § 13 alusel; 11) tööandja teade enne asbestitöö alustamist Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 6 lõike 1 alusel; 12) tööandja teade geneetiliselt muundatud mikroorganismide esmakordsest kasutamisest ja tööandja teade õnnetusjuhtumist geneetiliselt muundatud mikroorganismide kasutamisel geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse § 7 ja § 13 lõike 3 alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadete menetlemisel järgitakse haldusmenetluse seaduses sätestatud andmete kogumise ja töötlemise põhimõtteid. Kui teate menetlemisega kaasneb järelevalvemenetlus, lähtutakse andmete kogumisel ja töötlemisel käesoleva määruse §-s 8 sätestatust. § 14. Andmed töövaidlusasja lahendamise ja lepitusmenetluse kohta (1) Andmekogusse kantakse andmed töövaidlusasja lahendamise ja lepitusmenetluse kohta, lähtudes töövaidluse lahendamise seaduse §-st 11. (2) Töövaidlusasja ja lepitusmenetluse kohta kantakse andmekogusse: 1) töövaidlusasja või lepitusmenetluse number ja registreerimise kuupäev; 2) avalduse laekumise kuupäev; 3) menetlusega seotud menetlejate ja kaasistujate nimed; 4) esimese istungi toimumise kuupäev; 5) asja läbivaatamise aeg ja koht; 6) kas avalduse esitaja on töötaja või tööandja; 7) vaidlevate poolte või lepitusmenetlusse asunud poolte ja nende esindajate andmed; 8) töövaidlusasja nõue; 9) vaidluse asjaolude kirjeldus; 10) töövaidlusasja menetlemise või lepitusmenetluse läbiviimise käigus kogutud ja esitatud tõendid; 11) töövaidluskomisjoni poolt koostatud ja väljastatud dokumendid, sealhulgas kutse, protokoll, määrus ja otsus; 12) töövaidluskomisjoni põhjendused asja lahendamisel; 13) töövaidluskomisjoni otsuse resolutsioon; 14) otsuse teatavakstegemise kuupäev ja kellaaeg; 15) andmed jõustumismärke taotlemise, märke lisamise ja otsuse jõustumise kohta; 16) andmed lahendatud töövaidlusasja toimiku väljanõudmise kohta kohtu poolt. § 15. Andmed kaebuste ja vihjete kohta Andmekogusse kantakse kaebused ja vihjed, mille lahendamine kuulub Tööinspektsiooni pädevusse. Andmekogus töödeldakse kaebuste ja vihjete andmeid, lähtudes Euroopa 8 Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17–56). § 16. Andmed ennetus- ja teavitustegevuse ning nõustamisteenuse kohta Andmekogusse kantakse Tööinspektsiooni ennetus- ja teavitustegevuse ning nõustamisteenuse kohta järgmised andmed: 1) kliendi pöördumise andmed – kliendi kontaktandmed, telefonikõne aeg ja sisu, veebivestluse aeg, sisu ja pöördumise märksõna; 2) kliendi pöördumisele vastamise andmed – vastuse aeg, vastaja nimi, vastuse sisu. 3. peatükk Andmete esitajad, andmete täiendamine ja parandamine ning juurdepääs andmekogule § 17. Andmekogu andmeandjad (1) Andmekogu andmeandjad on: 1) töötaja; 2) tööandja; 3) Tööinspektsioon; 4) arst; 5) äriregister – tööandja andmed; 6) rahvastikuregister – andmed isiku perekonnanime, eesnime, soo, sünniaja, isikukoodi, kodakondsuse, elukoha, sideandmete ja surma kohta; 7) töötamise register – töötamise andmed; 8) liiklusregister – sõidukite ja sõidumeeriku kaardi valdaja andmed; 9) majandustegevuse register – tegevuslubade andmed; 10) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed; 11) e-toimiku infosüsteem – andmed Tööinspektsiooni kui kohtuvälise menetleja poolt läbi viidud väärteomenetluste ning Tööinspektsiooniga seotud kohtumenetluste kohta; 12) ehitisregister – ehitiste andmed; 13) karistusregister – andmed Tööinspektsiooni kui kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuste kohta; 14) Eesti Haigekassa infosüsteem – andmed tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arvu kohta; 15) avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteem – andmed Tööinspektsiooni poolt määratud sunnirahade ja väärteokaristuste sundtäitmise kohta; 16) teiste liikmesriikide tööinspektsioonid ja järelevalveasutused – andmed seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud alustel ja ulatuses. (2) Andmeandja vastutab tema esitatud andmete õigsuse eest. Tööinspektsioon vastutab andmekogusse kantud andmete vastavuse eest andmeandja esitatud andmetele. § 18. Andmete täiendamine ja parandamine (1) Kui vastutav või volitatud töötleja avastab andmekogus puudulikud või ebaõiged andmed või kui talle on nendest teatatud, peab vastutav või volitatud töötleja andmete õigsust kontrollima ning korraldama viivitamata andmete parandamise, lisades võimaluse korral andmekogusse kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta. (2) Vastutaval või volitatud töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete tõepärasuses. § 19. Andmekogule juurdepääs 9 (1) Andmekogule juurdepääsu õigus on lisaks vastutavale ja volitatud töötlejale ka andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (2) Välisriigile võib andmeid väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ettenähtud juhtudel ja korras. 4. peatükk Andmete säilitamine, arhiveerimine ja hävitamine § 20. Andmete säilitamine (1) Järelevalvetegevuse andmeid ja tööandja teatisi säilitatakse kümme aastat alates nende andmekogusse kandmisest. (2) Nõusoleku taotluse andmeid säilitatakse viis aastat alates nende andmekogusse kandmisest. (3) Riskianalüüsi andmeid säilitatakse 55 aastat alates riskianalüüsi registreerimisest andmekogus. (4) Väärteoasja andmeid säilitatakse, lähtudes väärteomenetluse seadustikust, kuid kõige kauem viis aastat alates väärteoasja algatamisest. (5) Tööst põhjustatud haigestumiste andmeid säilitatakse kümme aastat alates dokumendi registreerimisest andmekogus. (6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimise andmeid säilitatakse 55 aastat alates juhtumi registreerimisest andmekogus. Andmekogusse kantud muude õnnetuste andmeid säilitatakse kümme aastat. (7) Kaebuste ja vihjete andmeid säilitatakse kolm aastat. (8) Ennetus- ja teavitustegevuste andmeid säilitatakse alates andmete tekkimisest, lähtudes struktuuritoetuse seadusest, kuid kõige kauem kümme aastat. (9) Töövaidluse ja lepitusmenetluse andmeid säilitatakse töövaidluse lahendamise seaduse §-s 11 sätestatud tingimustel ja korras, kuid kõige kauem viis aastat alates menetluse alustamisest. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsust ja kompromissi kinnitamise määrust säilitatakse Tööinspektsioonis 55 aastat, mille järel antakse andmed üle Rahvusarhiivi, kus neid säilitatakse alatiselt. (10) Ekslikult esitatud andmeid, teateid ja dokumente, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse, säilitatakse kolm aastat nende esitamisest arvates. (11) Andmekogu logisid andmete töötlemise kohta säilitatakse kaks aastat kirje tekkimisest arvates. § 21. Arhiveerimine ja hävitamine (1) Andmekogusse kantud andmete säilitustähtaja lõppemisel hävitatakse andmed arhiiviseaduse ja muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. (2) Rahvusarhiivi poolt arhiiviväärtuslikuks hinnatud andmed antakse üle Rahvusarhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras. 10 (3) Andmed, mis ei ole Rahvusarhiivile üle antud, hävitatakse nende säilitustähtaja möödumisele järgneva kalendriaasta jooksul. (4) Dokumendid hävitatakse füüsilise hävitamise teel või teabe kustutamisega selle kandjalt. 5. peatükk Rakendussätted § 22. Määruse kehtetuks tunnistamine Tervise- ja tööministri 22. juuli 2014. a määrus nr 47 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 23. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Tervise- ja tööministri ….veebruari 2021. a määruse nr „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ seletuskirja lisa STKK MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL (EIS KOOSKÕLASTUSRING) Eelnõule esitas ettepanekuid ja kommentaare eelnõude kooskõlastusringis Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ja Tööinspektsioon. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Kaitseministeerium 1. Eelnõu on seotud 01.03.2021 jõustuva töötervishoiu ja Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud. tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise Julgeolekuasutused ei ole kohustatud esitama seadusega (vastu võetud 09.12.2020, välja kuulutanud töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna Vabariigi President 18.12.2020 otsusega nr 674), mille andmekogusse. kooskõlastamisel märkisime (riskianalüüside esitamise nõude kontekstis), et: Samas töökeskkonnas toimunud õnnetuste, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud  julgeolekuasutuse töötingimusi ja töökeskkonna haigestumise kohta andmete esitamise kohustus ohutegureid kirjeldav teave sisaldab salastatud teavet kohaldub ka julgeolekuasutustele. Töötervishoiu ja (riigisaladust ja salastatud välisteavet); tööohutuse seaduse § 1 lõike 2 kohaselt  töökeskkonna andmekogu ei ole salastatud teabe kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust töötlemiseks akrediteeritud infosüsteem; kaitseväelaste ja asendusteenistujate  Tööinspektsiooni kui selle andmekogu vastutava teenistustingimuste ning Politsei- ja Piirivalveameti, töötleja teenistujatel puudub teadmisvajadus ja julgeolekuasutuste ja päästeasutuste töötajate töö juurdepääsuõigus julgeolekuasutusi puudutavale kohta niivõrd, kuivõrd eriseadustega või nende salastatud teabele. alusel kehtestatud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Eelnevalt välja toodud märkuste kohta on Sotsiaalministeerium kooskõlastustabelis kinnitanud, et „Töökeskkonna andmekogu Tulevikus on võimalik eriregulatsiooni kehtestamine ei ole salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud. andmete liikumiseks nö isikustamata või piiratud Tööinspektsioonil kui andmekogu töötlejal puudub andmetega, st tegelik tööandja küll saaks inimese teadmisvajadus julgeolekuasutuste riigisaladusele RSVS § 3 isikustatud andmed, aga Tööinspektsioonile punkti 6 mõistes. Seetõttu saavad julgeolekuasutused täita liiguksid andmed ilma inimese nime ja isikukoodita. Tööinspektsioon saaks seeläbi küll info tööga töötervishoiu ja tööohutuse seadust ulatuses, mis ei lähe seotud ohtude ning töökeskkonna kohta, kuid ei saa vastuollu RSVS-iga.“ teada, kes on inimene, keda konkreetne juhtum puudutab. Soovime juhtida tähelepanu, et eeltoodud põhimõte peaks üheselt nähtuma ka kõnealusest eelnõust või selle Siiski tuleb siingi arvestada laiema vaatega ehk kui seletuskirjast, sest muu hulgas tuleb arvestada, et lisaks inimene lahkub riigisaladusega kaetud ametist ja riskianalüüsile (eelnõu § 8) ei ole julgeolekuasutusel võimalik muutub nö tavaliseks tsiviilisikuks, aga tema esitada andmekogusse andmeid ka töökeskkonnas toimunud varasem amet/selles saadud tervisekahjustus või õnnetuste, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud tervise halvenemine mõjutab ka tulevikus tema haigestumise kohta (eelnõu § 12), sest ka see teave sisaldab tervist ehk kujuneb kutsehaigus või tema töövõime salastatud teavet. väheneb, peab uurimise läbiviimiseks olema võimalik isikustatud andmete kättesaamine nii arstile kui Tööinspektsioonile (ilmselt siis seostamata detailselt varasema ameti ja selle ülesannetega). Kaitseministeerium 2. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu üheselt, kas Selgitame. Töökeskkonna andmekogusse ei andmekogu hakkab sisaldama ajakohases seisus kõigi dubleerita teise andmekogu ehk töötamise registri töötajate andmeid või hõivatakse need konkreetse menetluse (TÖR) andmeid, seega TÖR-i nö „kloonimist“ (nt tööõnnetuse menetlemise) raames. Töötamise registri töökeskkonna andmekogusse ei toimu. täiemahuline kloonimine ei ole isikuandmete kaitse ja kaudsemalt ka riigi julgeoleku seisukohalt mõistlik. Tööinspektsioon teeb TÖR-i nii masspäringuid kui ka juhtumipõhiseid päringuid. Masspäringuid tehakse töösuhte liikide kaupa, et saada üldnumbreid ettevõtte/asutuse töötegijate kohta – need on isikustamata andmepäringud. Isikustatud päringuid tehakse ainult juhtumipõhiselt – päringu tegemise õiguslikuks aluseks on konkreetne menetlusjuhtum, sh järelevalve menetlus, tööõnnetuse, kutsehaiguse, tööst põhjustatud haigestumise või nõusoleku taotlusega seotud juhtum, aga ka töövaidlusasja menetlus. TÖR päringu tulemust hoitakse menetlusjuhtumi juures tõendina päringu tegemise aja seisuga. Kaitseministeerium 3. Välisluureametil on tekkinud küsimusi andmekogu ja selle Selgitame. Välisluureameti teenistujate andmete põhimääruse rakendamise võimalikkusest töötlemine toimub sarnaselt Kaitsepolitseiameti julgeolekuasutustele ilma nende ülesannete täitmist teenistujate andmete töötlemisega ehk ameti kahjustamata pikemas perspektiivis. Selleks, et need läbi teenistujad kajastuvad ministeeriumi koosseisus. arutada, peame vajalikuks kohtumist Sotsiaalministeeriumi ja Teema oli laual juba TÖR loomisel, kuid võimalik, et Tööinspektsiooniga. vajab uut arutelu, kuidas riigisaladusega tegelevaid ametnikke andmekogude/registrite vahelise info liikumisel paremini kaitsta. Vastavalt kokkuleppele lepime kokku kohtumise Tööinspektsiooni, Kaitseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajatega. Majandus- ja Eelnõu § 18 lg 1 p 9 kohaselt on andmekogu andmeandjaks Selgitame. Raske ja surmaga lõppenud Kommunikatsioonim arst töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel. Seletuskirjas tööõnnetuse, töötajale tööõnnetuse tagajärjel inisteerium on märgitud, et arstid esitavad Tööinspektsioonile andmed ajutise töövõimetuse määramise, kutsehaiguse ja posti või e-posti teel. Eeldatavasti on need andmed raske ja tööga seotud haiguse kohta ei jõua andmed tervise surmaga lõppenud tööõnnetuse, töötajale tööõnnetuse infosüsteemi teatises nõutud kujul, seega ei ole tagajärjel ajutise töövõimetuse määramise, kutsehaiguse ja võimalik luua elektroonilist andmevahetust. tööga seotud haiguse kohta. Arstid kannavad eelmärgitud andmed tervise infosüsteemi. Teeme ettepaneku lisada eelnõu Tegemist on töökeskkonna andmekogu § 18 lõikesse 1 andmekogu andmeandjaks tervise põhimääruse muutmise järgmise etapi küsimusega, infosüsteemi ning lahendada arstide poolt teadete esitamine sest hetkel on lahtine arendussuutlikkus ja rahastus. töökeskkonna andmekogusse x-tee andmevahetusega tervise Edaspidi tuleb kaaluda, kas andmevahetus hakkab infosüsteemi ja töökeskkonna andmekogu vahel. toimuma läbi X-tee või hakkavad arstid otse TEIS-i andmeid andma. Tervise infosüsteem saab tulevikus andmeandjaks seoses tervisetõendite andmete liikumisega tööelu infosüsteemi (tööandja nõutud tervisetõendid, sh tervisekontroll või muu tervisetõend, mida seadus nõuab eeldusena). Majandus- ja Lisaks märgime, et töökeskkonna andmekogu peaks olema Selgitame. TeiS saadab eesti.ee aadressile juba Kommunikatsioonim kasutajavaatest seotud ka teabevärava eesti.ee ettevõtja praegu kõik teated. Seega informatsioon, mis on inisteerium sündmusteenustega ning koondama teatud sündmuste ahela käigus ettevõtjale vajaliku info eesti.ee-sse, kust ta suunatakse edasi juba töökeskkonna andmekogu ettevõtja töölauale näiteks riskianalüüsi täitma/edastama, töötaja kutsehaigusest teavitama vms. See on vajalik eelkõige ettevõtlusega alustamise faasis, et anda ettevõtjale teada tema kohustused ettevõttele saadetud, on kättesaadav eesti.ee Tööinspektsiooni ees ja suunata teda neid täitma. aadressilt ehk riigiportaali postkastis. Jätkutegevusena võiks info edaspidi kajastuda teabevärava eesti.ee kohustuste kalendris. Sündmusteenusena ei ole veel arenduse käigus lahendusi tehtud, sest enne on vaja valmis saada TEIS-i funktsionaalsus. Andmekaitse 1. Eelnõu § 3 lg 2 punktide 4 ja 5 kohaselt TEHIK vastutab Arvestatud ja määruse teksti täpsustatud. Silmas Inspektsioon andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest ning on peetud volitatud töötleja pädevusse jäävate isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. Jääb andmekogu haldamise ja pidamisega seonduvate arusaamatuks, mida nende kohustuste all mõeldud on. ülesannete täitmist, sh eelnõu § 3 lg 2 punkti 4 Andmetöötlustoiminguid andmekogus teevad kohast turbealase info ja turvariskide analüüsimine Tööinspektsioon, tööandjad ning töötajad (andmetega ja andmete väljastamist. Loomulikult saab TEHIK tutvumine on samuti andmetöötlustoiming). TEHIK ei saa ju vastutada vaid enda pädevusse jäävate toimingute ometi vastutada selle eest, kui Tööinspektsiooni töötaja on eest, kuid punktide 4 ja 5 sõnastust on selguse isikuandmeid väärkasutanud või teinud ebaseaduslikke huvides täpsustatud. andmetöötlustoiminguid (nt muutnud andmeid ebaseaduslikult). Kas on mõeldud, et TEHIK kontrollib ja menetleb Tööinspektsiooni, tööandja ja töötaja andmetöötlustoimingute rikkumisi? Millised volitused sel juhul TEHIKul on? Palume normide sõnastust täpsustada, et selguks normi mõte. Andmekaitse 2. Mis on § 5 mõte? Mõistan, et selline norm sisaldub igas Arvestatud ning § 5 määrusest välja jäetud. Inspektsioon põhimääruses, kuid kas olete analüüsinud, millistel töökeskkonna andmekogusse kantud andmetel siis on õiguslik tähendus? Andmekaitse 3. § 7 kasutab Eesti õiguses tundmatut terminit „õiguslik Arvestatud ja määruse §-st 7 kustutatud termin Inspektsioon moodustis“ ning ka seletuskirjas ei ole selgitatud, mida selle all „õiguslik moodustis“. silmas peetakse või miks on vajalik sellise termini kasutuselevõtt õigusaktis. Andmekaitse 4. § 7 p 6 kohaselt kantakse üldandmetesse „andmed ennetus- Selgitame. Andmed ennetus- ja Inspektsioon ja järelevalvetegevuste kavandamiseks“. Mis andmed need järelevalvetegevuste kavandamiseks on ettevõtte on? riskide hindamise tulemus ehk nö riskihinne, mis saadakse eelneva perioodi andmete analüüsi tulemusel. Andmekogu andmeid analüüsitakse ja saadud tulemus on sisend järelevalve tegevustesse. Põhimõtteliselt toimub kogutud andmete kasutamine lähtudes nii korrakaitselase ohuhinnangu andmise põhimõttest kui ka ennetustegevuste kavandamiseks valdkonnapõhiselt. Töökeskkonna andmekogu isikustamata andmete kasutamine järelevalve ja ennetustegevuse kavandamiseks toimub pidevalt andmete perioodilise analüüsimise tulemusel. Kasutatakse kõiki andmeid, kuid isikustamata kujul. Muudame selguse huvides määruse sõnastust. Muudetus sõnastus on: „ettevõtte riskihinne ennetus- ja järelevalvetegevuste kavandamiseks“. Andmekaitse 5. § 9 lg 3 punkti 1 kohaselt kantakse andmekogusse Selgitame. Täna liiguvad Tööinspektsioonile ainult Inspektsioon rekonstrueeritud või uue ehitise töötingimuste kontrollimisel nö taotleja andmed ehk üldjuhul kohalik ehitise omaniku andmed. Kui tegemist on vana kortermaja omavalitsuse andmed, seega peab inspektor ise välja selgitama, kes on peatöövõtja ehk kes rekonstrueerimisega, siis kas ehitise omanikuna kantakse vastutab konkreetse ehitusobjekti ohutuse eest. andmekogusse kõik korteriomanikud (võib olla mitusada korterit ühes majas)? Kui nii, siis mis on selle mõte? Muudame selguse huvides määruse sõnastust ning eemaldame määruse § 8 lõike 3 punktis 1 sõnad „ehitise omaniku andmed ja“, sest neid andmeid ei saa Tööinspektsioon päringuga ja seaduses nõutud ehitusobjekti ohutuse eest vastutaja selgitatakse välja Tööinspektsiooni poolt eraldiseisvalt. Andmekaitse 6. § 11 lg 2 kohaselt tehakse andmekogusse kantud Selgitame. Kättesaadavaks tehakse Inspektsioon väärteomenetluse andmed kättesaadavaks e-toimiku kaudu. väärteomenetluse seadustiku (VTMS) alusel Kellele ja mis asjaoludel tehakse kättesaadavaks? menetlusosalistele (VTMS § 16 kohaselt: Menetlusosaline on menetlusalune isik ja tema kaitsja.), kutse, protokoll, kogutud tõendid, määrus, otsus jne. Täiendasime selguse huvides määruse § 10 lõike 2 sõnastust ning täpsustasime, et andmed väärteomenetluse kohta tehakse e-toimiku infosüsteemi kaudu kättesaadavaks menetlusosalistele. Andmekaitse 7. Kuigi töövaidluskomisjoni otsused kantakse töökeskkonna Selgitame. Töövaidluskomisjoni otsused on ka Inspektsioon andmekogusse, siis ilmselt avalikustatakse need ka edaspidi praegusel ajal avalikud töödeldud kujul ehk Tööinspektsiooni dokumendiregistri kaudu (mitte Tööinspektsioon töötleb töökeskkonna töökeskkonna andmekogu kaudu)? Sest TTOS § 24 1 lg 6 andmekogusse kantud töövaidlusasja andmeid ning sätestab, et töökeskkonna andmekogu andmed ei ole avalikud. avaldab seejärel otsuse dokumendiregistris. Tulevikus on Tööinspektsioonil soov teha jõustunud otsus töödeldud kujul nähtavaks just tööelu infosüsteemi kaudu ehk otse töökeskkonna andmekogu väljundist, et vähendada halduskoormust ja hõlbustada päringute tegemist. Muudatuse tegemisel muudetakse vajadusel vastavalt ka TTOS sätteid. Andmekaitse 8. § 18 kohaselt saadakse rahvastikuregistrist isikuandmed. Selgitame. Tööinspektsioon teeb Inspektsioon Millistel juhtudel tehakse rahvastikuregistrisse isikuandmete rahvastikuregistrisse päringuid ainult seadusega päring? Eelduslikult ei tehta rahvastikuregistri päringut mitte ettenähtud juhtudel ning vaid seoses konkreetse iga inimese kohta, kelle nimi töökeskkonna andmekogusse menetlusjuhtumiga, näiteks väärteomenetluses, satub (nt klient, kes telefoni teel nõu küsib või kes on töövaidluskomisjoni menetluses, erandkorras töökeskkonna ohutuse meetmete rakendamise eest vastutav). järelevalvealase dokumentatsiooni kättetoimetamiseks või kannatanuga ühenduse võtmiseks tööõnnetuse, kutsehaigestumise või tööst põhjustatud haigestumise juhtumite uurimisel. Andmekaitse 9. § 18 kohaselt saadakse liiklusregistrist ka sõidukijuhtide Arvestatud ja määruse § 17 lõike 2 punkti 4 Inspektsioon andmed. Mulle teadaolevalt ei kanta liiklusregistrisse täpsustatud, asendades sõna „sõidukijuhtide“ sõidukijuhtide andmeid. Kas peate silmas registreerimistunnistusele kantud kasutajate andmeid? sõnadega „sõidumeeriku kaardi valdaja“ (liiklusseaduse § 132 kohane sõidumeeriku kaart). Selgitame, et Tööinspektsioon teostab riikliku järelevalvet liiklusseaduse §-des 130, 131 ja 137 sätestatud nõuete ning §-s 138 sätestatud juhi tasustamise kohta kehtestatud nõuete täitmise üle töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Seetõttu on vajalik ligipääs liiklusregistri andmebaasis olevatele sõidukite andmetele (ARK päring) ja digitaalse sõidumeeriku kaartide andmeebaasile. Andmekaitse 10. § 18 nimetatud aadressiregistri õige nimetus on Arvestatud ja määruse sõnastust muudetud. Inspektsioon aadressiandmete süsteem. Andmekaitse 11. §-s 18 on andmeandjana märgitud arst, kuid mitte tööandja. Arvestatud ja määruse §-i 17 täiendatud. Inspektsioon Miks tööandjat andmeandjaks ei peeta? Andmekaitse 12. § 21 lg 1 kohaselt säilitatakse füüsilist isikut Arvestatud ja § 20 lõige 1 määrusest välja jäetud. Inspektsioon identifitseerivaid andmeid 10 aastat füüsilise isiku surmast. Miks peaks andmekogus säilitama inimese andmeid, kui Üldandmeid tuleb säilitada nii kaua, kui konkreetset andmekogus pole enam ühtegi muud andmestikku temaga menetlust, millega üldandmed on seotud. Samuti ei seotud? Andmekogusse kantakse nt töökeskkonna oma üldandmete säilitamisel tähtsust füüsilise isiku riskianalüüsi tegija nimi, tegevuskavas nimetatud tegevuse surm ega juriidilise isiku õigusvõime lõppemine. eest vastutaja nimi. Pole mingit põhjust säilitada nende Seega, andmekogus ei ole iseseisvaid üldandmeid, inimeste nimesid 10 a peale nende surma. vaid need on seotud konkreetse juhtumiga. Eeltoodust lähtuvalt on määruse tekstist § 20 lõige 1 välja jäetud. Andmekaitse 13. § 21 lõikest 9 selgub, et ennetus- ja teavitustegevus on Selgitame. Tööinspektsiooni ennetus- ja Inspektsioon seotud struktuuritoetustega. §-st 17 jääb mulje, et ennetus- ja teavitustegevusest on täna struktuuri- ja muudest teavitustegevus seisneb konkreetsete inimeste või ettevõtete vahenditest rahastatav, mistõttu nõustamises. Kas kogu Tööinspektsiooni ennetus- ja struktuurivahenditest rahastamisel lühema teavitustegevus toimub struktuuritoetuste arvelt ning kas tõesti säilitustähtaja ette nägemisel kohaldatakse lühemat on selle tõttu vajalik 10 aastat säilitada iga Tööinspektsiooni tähtaega. 10 aastane säilitustähtaeg on poole pöörduja kontaktandmeid? struktuurivahendite kasutamisel ette nähtud rahade kasutamise kontrolli eesmärgil. Seejuures on Euroopa Sotsiaalfondi dokumentidele antud 2014-2020. aasta vahendite kasutamise osas kindel säilitustähtaja lõpp 31.12.2025. a.Arvestada tuleb ka alanud uue struktuuritoetuste perioodiga alates 2021. aasta, mis võib ette näha teistsugused säilitustähtajad vahendite kasutamise kontrolliks. Kui struktuurivahendite rahastus lõpeb, vaadatakse üle ka säilitustähtajad, kuid ka sellisel juhul ei ole säilitustähtaeg pikem kui 10 aastat. Andmekaitse 14. Miks ekslikult Tööinspektsioonile esitatud andmeid on vaja Selgitame. Ekslikult Tööinspektsioonile saadetud Inspektsioon 3 aastat säilitada? andmeid säilitatakse kolm aastat tavalise kirjavahetusena, mille puhul peab olema fikseeritud, et see on asutusele esitatud. Vajadus on kerkinud ka näiteks teabenõude korral, kui isik soovib kohtusse pöördumisel tõendada, et ta on Tööinspektsioonile esitanud andmeid (kuigi pöördumise koht on vale). Andmekaitse 15. Kui andmekogu on ette nähtud seaduses (antud juhul Arvestatud ja § 23 määrusest välja jäetud. Inspektsioon TTOSis), siis ei saa selle lõpetamist minister otsustada (eelnõu § 23 lg 1). Tööinspektsioon Töökeskkonna andmekogu põhimääruse eelnõu tekstis: Arvestatud ja määruse § 1 lõike 4 teksti täiendatud punktiga 7) „töösuhete- ja töökeskkonnaalase nõu 1.1 § 1 lg 4 – Tööandja kasutab andmekogu – teeme saamiseks Tööinspektsioonilt“. ettepaneku lisada loetellu täiendavalt punkt „töökeskkonnaalase nõu saamiseks Tööinspektsioonilt“. Täienduse eesmärk on tulevikus anda ettevõtjale/tööandjale võimalus kaasata Tööinspektsiooni nõustaja/töökeskkonnakonsultant nii töökeskkonna riskide hindamise protsessi kui ka täiendava abi saamiseks töökeskkonna korralduse ülevaatamisel. Tööinspektsioon 1.2 § 5 – Andmete õiguslik tähendus – teeme ettepaneku Selgitame. Lähtuvalt eelnõule laekunud sõnastuse täpsustamiseks järgnevalt „Andmekogusse kantud tagasisidele muutsime määruse teksti ning jätsime ja seal hoitavatel andmetel on informatiivne tähendus, kui määruse tekstist välja sätte, mis reguleeris andmete seadusest ei tulene teisiti.“ õiguslikku tähendust. Tööinspektsioon 1.3 § 8 p 2 – Andmed ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi Arvestatud ja määruse § 7 punktis 2 eemaldatud kohta – säte sisaldab ekslikult kaks korda sõna „sisaldada“, üleliigne sõna „sisaldada“. teeme ettepaneku, et sätte sõnastus oleks korrektne kujul „töökeskkonna riskianalüüsi, mis võib sisaldada muu hulgas käesoleva paragrahvi punktides 3-7 nimetatud andmeid“. Tööinspektsioon 1.4 § 8 p 3 – teeme ettepaneku täpsustada sõnastust ja lisada Arvestatud ja määruse § 7 punktis 3 asendatud „tegurite“ asemel sõna „ohutegurid“ ehk uus sõnastus oleks mõiste „tegurid“ mõistega „ohutegurite“. „töökeskkonna füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, mis võivad....“. Tööinspektsioon 1.5 § 8 p 5 – teeme ettepaneku asendada sõna „ohutegurite“ Arvestatud ja määruse § 7 punktis 5 asendatud sõnaga „ohtude“-ga ehk uus sõnastus oleks „töövahendi mõiste „ohutegurite“ mõistega „ohtude“. kasutamisega ja töökorraldusega soetud ohtude kirjeldus ning nende täpsustused“. Tööinspektsioon 1.6 § 9 lg 1 – Andmed Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse ja Arvestatud ja määruse § 8 lõike 1 punktis 7 –toimingute kohta – teeme ettepaneku täpsustada punkti 7 ja asendatud mõiste „tähtaeg“ mõistega „aeg“. eemaldada lause lõpp „ja kõrvaldamise tähtaeg“ või asendada see sõnadega „kõrvaldamise aeg“. Kuna sama lõike punkt 8 reguleerib ettekirjutuse teemat ja seal on määratud seadusest tulenevalt täitmise tähtaeg, siis võib menetluslikult tekkida segadus, millist tähtaega on silmas peetud punktis 7. Järelevalveasutus saab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks anda ainult haldusakti ehk antud juhul ettekirjutusega. Samas andmekogu vaates ja statistika kogumiseks on oluline saada infot, millel puudus tegelikult kõrvaldati, kui selle kõrvaldamine ei olnud ettekirjutusega nõutud. Seega selguse huvides eelistame varianti „kõrvaldamise aeg“. Tööinspektsioon 1.7 § 12 – Andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuse, Arvestatud ja määruse teksti täiendatud. tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta – teeme ettepaneku täpsustada andmevahetuse selguse tagamiseks lõike 2 punkte 10 ja 11 järgnevalt „10) tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arv Eesti Haigekassa infosüsteemilt saadud andmetel“; 11) õnnetusjuhtumi lühikirjeldus, sealhulgas asjaolud ja põhjused ning Eurostat klassifikaatori vastav kood“. Eelkirjeldatud andmete täpsustus on oluline andmete ühetaoliseks edastamiseks ja analüüsimiseks Statistikaameti poolt riikliku statistika seaduse alusel. Ehk andmekoosseis, mida me tulevikus soovime ka tööelu infosüsteemist kätte saada on sama mis hetkel infosüsteemist ITI-s tööõnnetuste, kutsehaigestumiste ning tööst põhjustatud haigestumiste juhtumite vaates, s.h „analüüsi klassifikaatorite“ plokk, mis on loodud Eurostati klassifikaatorite põhjal. Nende andmete pinnalt on võimalik ehitada töökeskkonna andmekogu ja Statistikaameti vahele üle x-tee automaatne andmevahetus, mis lõpetaks tänase käsitöö ehk vähendaks olulisel määral riigiasutuste halduskoormust. Eeltoodu klassifikaatorite teema peab sisalduma samal põhjusel ka eelnõu § 12 lõigetes 3 ja 4 ehk kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste andmetes. Tööinspektsioon 1.8 § 14 – Andmed Tööinspektsioonile esitatud teadete kohta Arvestatud ja määruse teksti täiendatud. – kahjuks on lõikest 1 välja jäänud Vabariigi Valitsuse 11.10.2007 määruses nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ § 6 lõikes 1 nimetatud asbestitööde alustamise teade“. Palume see eelnõusse lisada, kuid mööname samas, et lähiaastatel võib koos Vabariigi Valituse 08.12.1999 määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses1“ muutmisega olla vajadus automaatse andmevahetuse tagamiseks ja ettevõtja ning riigi halduskoormuse vähendamiseks lõpetada selliste teadete eraldi kogumine. Tööinspektsioon 1.9 § 14 – lõikes 1 nimetatud loetelust on välja jäänud veel ka Arvestatud ja määruse teksti täiendatud. Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määruses nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ § 12 lõikes 2 nimetatud teade igast juhtunud õnnetusest ja ohuolukorrast, millega kaasnes või oleks võinud kaasneda bioloogiliste ohutegurite leke keskkonda ning inimeste nakatumine või haigestumine. Palume lisada loetellu. Tööinspektsioon 2. Töökeskkonna andmekogu põhimääruse eelnõu Arvestatud ja seletuskirja muudetud. seletuskirjas 2.1 lk 2 1. lõigu viimane lause – soovime täpsustada, et eTI kasutajaid suunatakse edasi uude iseteeninduskeskkonda alates 2020. aastast. Tööinspektsioon 2.2 lk 2 2. lõigu teine lause – palume eemaldada sõna Arvestatud ja seletuskirjast eemaldatud sõna „automaatselt“, sest ligipääs ettevõtte andmetele tekib „automaatselt“. töötajatel vaid juhul, kui tööandja selle ligipääsu on andnud (vt sama selgitus on sisuliselt antud lk 3 3.lõigus ehk „Lõige 5 sätestab...“). Tööinspektsioon 2.3 lk 6 Eelnõu § 12 osasse palume selguse huvide lisada Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. selgitus automaatsest andmevahetusest Eesti Haigekassa ja Statistikaametiga. Toon siinjuures välja, millised andmed riigi ja Euroopa Liidu tasandil tööeluga seotud analüüside ja kokkuvõtete tegemiseks liiguvad: Tööõnnetuste andmefaili sisu: juhtumi nr; olek; tooandja; ettevotte_tootajate_arv; onnetuse_tegevusala; sugu; amet; tooalane_seisund; onnetuse_kuupaev; onnetuse_kellaaeg; raskusaste; toimumiskoht; vanusegrupp; ettevotte_tootajate_arv_kood; kodakondsus; ametikood; vigastuse_liik; vigastatud_kehaosa; toovoimetuspaevi; tootamiskoht; tookeskkond; tooprotsess; konkreetne_fuusiline_tegevus; tegevuse_materiaalne_mojur; korvalekalle; korvalekalde_materiaalne_mojur; kokkupuude_vigastuse_laad; kokkupuute_vigastuse_laadi_materiaalne_mojur; liiklusõnnetus; klassifikaatorid_kuljes; kaal. Kutsehaigestumiste andmefaili sisu: juhtumi nr; Riik; Sugu; Vanus; EMPST; ametikood; Tegevusala; Diagnoosi kood; Töövõimetus; Ohutegur; kaal. Andmevahetuse kajastamine seletuskirjas on oluline tööelu infosüsteemi arenduste ja selleks vahalike rahaliste vahendite kavandamise aspektist nii Tööinspektsioonile kui ka TEHIK-ule ja Statistikaametile. Tervise- ja tööministri määruse „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määrusega „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ (edaspidi määrus) kehtestatakse senise tervise- ja tööministri määruse „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ asemel uus määrus. Määrus on seotud 1. märtsil 2021. a jõustuvate töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatustega (RT I, 29.12.2020, 14). Määrusega uuendatakse ja täpsustatakse töökeskkonna andmekogu (edaspidi andmekogu) eesmärki ja andmekogusse kantavate andmete loetelu. Sarnaselt kehtiva õigusega on andmekogu vastutav töötleja Tööinspektsioon ja andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Andmekogu põhimääruse muudatuse vajadus tuleneb tööelu infosüsteemi (edaspidi TeIS) järkjärgulisest kasutuselevõtust 2020. aasta II kvartalist. Andmekogu põhimääruse uuendamine on vajalik seetõttu, et Tööinspektsiooni teenuste üleviimisel vanast infosüsteemist TeIS-i teenused (sh protsessid, andmed) mõnevõrra muutuvad. Uute teenuste arendamisel lähtutakse olemasolevate andmete taaskasutamise põhimõttest, mis eeldab muu hulgas ka andmevahetusprotsesside ja andmekoosseisude täiendamist. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna nõunik Eneken Sepa ( 626 9736, [email protected]) ja sama osakonna töökeskkonna juht Seili Suder (626 9191, [email protected]) ning Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu (626 9421, [email protected]) ja Tööinspektsiooni tööelu infosüsteemi projektijuht Rauno Piirsalu (5623 0269, [email protected]). Määruse mõjusid on hinnanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr (626 9738, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määrusega kehtestatakse senise tervise- ja tööministri määruse „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ (RT I, 17.07.2018, 4) asemel uus määrus. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva määruse seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse eesmärk on tuua selgemalt välja andmekogu eesmärk ja andmekogus töödeldavad andmekooseisud. Andmekogu koosneb kahest infosüsteemist – Tööinspektsiooni infosüsteemist (lühend ITI), mis on kasutusele olnud alates 2004. aastast, ja TeIS-ist, mis on olnud järk-järgult kasutusel alates 2020. aasta II kvartalist. TeIS-i loomisega ei asutatud töökeskkonna andmekogu kõrvale uut andmekogu, kuna selle loomiseks puudub sisuline vajadus ja põhjendus. ITI-t kasutab Tööinspektsioon ka edaspidi oma põhiülesannete täitmiseks: riiklik järelevalve, ennetus, tööõnnetuste uurimine jne. Eesmärk on aga viia järgnevate aastate jooksul kõik Tööinspektsiooni tegevused ITI-st TeIS-i. Üleminek ühelt infosüsteemilt teisele toimub järk-järgult vastavalt rahalistele võimalustele ja arenduste valmimisele, et tagada sujuv ja takistusteta edasiliikumine. 2 Ressursside, tööjaotuse ja ka kvaliteedi huvides on mõistlik arendada süsteemi agiilselt, st võttes jooksvalt arvesse kasutaja (Tööinspektsioon, tööandja, töötaja) vajadusi ja ka rahalisi võimalusi. Samu andmeid kahes infosüsteemis paralleelselt ei sisestata. Näiteks lõpetatakse ITI-s ettevõtte töökeskkonnaspetsialistide ja töökeskkonnavolinike andmete sisestamine, kui TeIS-i vastavas osas avatakse iseteenindus ettevõtetele. Alates 2020. aastast suunatakse kasutajad vanast iseteenindusest eTI edasi TEIS-i töökeskkonnaspetsialistide ja töökeskkonnavolinike andmeid sisestama. Uuenduslikult annab loodav TeIS tööandjale oluliselt suurema rolli ja võimalused – TeIS-i abil saab tööandja alustada ettevõttes teadlikult töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega. Töötajatel tekib TeIS-i vahendusel ligipääs ettevõtja ohutusalasele teabele. Tööinspektsiooni funktsioonid ei muutu, kuid uue süsteemi loomine võimaldab Tööinspektsioonil täita oma ülesandeid oluliselt tõhusamalt, väiksema halduskoormusega ja läbipaistvamalt. Tööinspektsiooni iseteenindus (tööandja töölaud) hakkab olema peamine (vaikimisi) kanal tööandja ja Tööinspektsiooni vahelises suhtluses. Põhimäärus koosneb viiest peatükist: 1) esimeses esitatakse sätted andmekogu eesmärgi ja nimetuse, andmekogu vastutava töötleja ja tema ülesannete, andmekogu volitatud töötleja ja tema ülesannete, andmekogu ülesehituse ning andmekogusse kantud andmete kaitse kohta; 2) teises esitatakse sätted andmekogusse kantavate andmete kohta; 3) kolmandas esitatakse sätted andmekogusse andmete esitajate, andmekogu andmete täiendamise ja parandamise ning andmekogule juurdepääsu kohta; 4) neljandas esitatakse sätted andmete säilitamise, arhiveerimise ja hävitamise kohta; 5) viiendas esitatakse rakendussätted määruse kehtetuks tunnistamise ja määruse jõustumise kohta. Allolevalt on täpsemalt selgitatud põhimääruse sätteid, mida uue terviktekstiga muudetakse. Peamiselt on tegemist uuenduslike tegevustega ning andmekoosseisu täiendamise ja täpsustamisega. Määruse §-s 1 sätestatakse andmekogu eesmärk ja nimetus. Lõige 1 sätestab andmekogu asutamise aluse. Sarnaselt kehtivale õigusega on andmekogu asutatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel ning kuulub riigi infosüsteemi. Lõikes 2 sätestatakse andmekogu nimetus – töökeskkonna andmekogu, inglise keeles Working Environment Database. Võrreldes kehtiva õigusega andmekogu nimetus ei muutu. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, milliseid eesmärke andmekogu kasutamine Tööinspektsiooni ja tööandja jaoks kannab, s.o milliseid tegevusi võimaldab andmekogu neil teha ning milliseid andmeid seoses sellega töödelda. Võrreldes kehtiva õigusega uuendatakse ja täiendatakse määrusega loetelu, milliste tegevuste jaoks on Tööinspektsioonil võimalik andmekogus andmeid töödelda. Uued tegevused on: 1) töökeskkonna olukorra hindamine ning statistika ja analüüside tegemine; 2) töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle järelevalve kavandamine ja tegemine. Tööinspektsiooni funktsioonid TeIS-i kasutuselevõtuga ei muutu, kuid uue süsteemi loomine ja kasutuselevõtt võimaldab Tööinspektsioonil täita oma ülesandeid oluliselt tõhusamalt, väiksema halduskoormusega ja läbipaistvamalt. Lõikes 4 sätestatakse, milliste tegevuste jaoks on tööandjatel võimalik andmekogu kasutada. Tööandjale on TeIS-i iseteeninduses loodud oma töölaud, kuhu on kuvatud tööandjale vajalik teave ja ülesanded. Tööandjale on TeIS-is esmajärgus loodud töötervishoiu ja tööohutuse rollide (töökeskkonna esindajad) määramise võimalus ja Tööinspektsiooni järelevalvega seotud tegevuste ülevaade (nt 3 teave puuduse parandamise, ettekirjutuse täitmise või sunniraha tasumise kohta). TeIS hakkab olema peamine (vaikimisi) kanal tööandja ja Tööinspektsiooni vahelises suhtluses. Seejuures on alates 1. märtsist 2021. a avatud tööandjatele abivahend töökeskkonna riskide hindamiseks – TeIS-i üks eesmärke on suurendada oluliselt tööandjate võimekust töökeskkonna riskide hindamisel ning tõhustada Tööinspektsiooni nõustamis- ja järelevalvetoiminguid töökeskkonna riskide kontrollimisel. 1. märtsil 2021. a jõustuvate TTOS-i muudatuste kohaselt peavad tööandjad koostama töökeskkonna riskianalüüsi TeIS-is või laadima ettevõtte kehtiva riskianalüüsi TeIS-i üles. Erinevalt teistest tööandjatest ei pea TeIS-is riskianalüüsi koostama või seda süsteemi esitama julgeolekuasutused (TTOS § 1 lõige 2 teine lause). Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 9 punkti 6 kohaselt on julgeolekuasutuste riigisaladuseks asutuse struktuurüksusi, koosseisu ja ülesandeid kajastav teave, millest tulenevalt on riigisaladuseks ka töökeskkonna riskianalüüs. Eeltoodust lähtuvalt ei ole julgeolekuasutustel määruse sätete kohaselt kohustust esitada riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse, kuid säilib kohustus riskianalüüse koostada ja säilitada. TeIS-i iseteeninduse kasutamine on tööandjale siiski vabatahtlik ning kui ta ei soovi iseteenindust kasutada, võib ta Tööinspektsiooni poole pöörduda muu talle sobiva kanali kaudu, kuid väiksema halduskoormuse eesmärgil suunab Tööinspektsioon tööandjad esmajärjekorras kasutama iseteenindust. Lõige 5 sätestab töötajale võimaluse tutvuda andmekogu kaudu enda tööandja töökeskkonna andmetega. TeIS-i iseteeninduses näeb töötaja neid andmeid, mille tööandja peab töötajale teatavaks tegema, näiteks töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete andmed ning teave riskianalüüsi kohta. Määruse § 2 sätestab andmekogu vastutava töötleja ja tema ülesanded. Lõige 1 sätestab vastutava töötlejana sarnaselt kehtiva õigusega Tööinspektsiooni. Lõige 2 sätestab Tööinspektsiooni ülesanded vastutava töötlejana. Määrusega täiendatakse ja täpsustatakse võrreldes kehtiva õigusega Tööinspektsiooni ülesandeid. Tööinspektsioonile kui vastutavale töötlejale on uute või täpsustavate ülesannetena lisandunud alljärgnevad: 1) tagada koostöös volitatud töötlejaga kasutajatoe toimimine ning juhendada ja koolitada andmekogu kasutajaid; 2) teavitada volitatud töötlejat intsidentidest teenuste osutamisel; 3) sõlmida vajaduse korral andmevahetuse kokkuleppeid õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses. Määruse § 3 sätestab andmekogu volitatud töötleja ja tema ülesanded. Lõige 1 sätestab andmekogu volitatud töötlejana sarnaselt kehtiva õigusega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK). Lõige 2 sätestab TEHIK-u ülesanded volitatud töötlejana. Võrreldes kehtiva õigusega täiendatakse määrusega TEHIK-u ülesandeid andmekogu volitatud töötlejana. Põhimääruse kohaselt on TEHIK-u peamine ülesanne tagada andmekogu tehniline pidamine, sealhulgas andmete kogumine, haldamine ja säilitamine. TEHIK-ule kui volitatud töötlejale on uute või täpsustavate ülesannetena lisandunud eelkõige alljärgnevad: 1) vastutab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 2) vastutab enda pädevuse piires isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb isikute avaldusi andmekogust andmete ühekordseks väljastamiseks; 3) korraldab andmete säilimise ja varukoopiate tegemise vastavalt kehtestatud nõuetele; 4 4) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete üle; 5) teeb koostöös vastutava töötlejaga auditeid ja kontrolle; 6) võtab andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks kasutusele andmekogu turvanõuetele vastavad organisatsioonilised ja füüsilised turvameetmed ning rakendab neid järjepidevalt. Määruse §-s 4 sätestatakse andmekogu ülesehitus. Lõikes 1 sätestatakse sarnaselt kehtiva õigusega andmekogu koosseisu kuuluvad andmed – digitaalsed ja arhiveeritud andmed. Lõikes 2 sätestatakse andmekogu alusandmed – digitaalsed või paberil olevad andmed. Kõiki andmeid ja alusdokumente säilitatakse andmekogus digitaalselt. Kui andmed või alusdokumendid esitatakse paberil, kantakse paberil esitatud andmed ja alusdokumendid andmekogusse digitaalselt. Lõikes 3 sätestatakse paberil esitatud dokumentidega seotud edasine tegevus – need tagastatakse nende esitajale või hävitatakse pärast andmekogusse kandmist, kui õigusaktidega ei ole nende säilitamine ette nähtud. Reeglina puudub vajadus paberdokumente säilitada, kuid selguse huvides on sättes täpsustatud, kuidas paberil dokumendiga toimitakse. Määruse §-s 5 sätestatakse andmekogu turvaklass ja turbeaste. Võrreldes kehtiva õigusega andmekogu turvaklassi ega turbeastet määrusega ei muudeta. Lõike 1 kohaselt on andmekogu turvaklass K2T1S2, mis tähendab järgmist: 1) K2 – töökindlus 99% (lubatud summaarne seisak nädalas ~ 2 tundi); lubatav nõutava reaktsiooniaja kasv tippkoormusel – minutid (1÷10); 2) T1 – info allikas, selle muutmise ja hävitamise fakt peavad olema tuvastatavad; info õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontroll erijuhtudel ja vastavalt vajadusele; 3) S2 – salajane info: info kasutamine on lubatud ainult teatud kindlatele kasutajate gruppidele, juurdepääs teabele on lubatav juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral.1 Lõike 2 kohaselt on andmekogu turbeaste keskmine (M), mis tähendab, et andmekogu vastutav töötleja peab turvameetmete süsteemi rakendamise kohta tegema sõltumatu auditi iga kolme aasta järel.2 Määruse §-d 6–16 sätestavad andmekogusse kantavad andmed. Kehtivas õiguses on andmekoosseisude loetelu andmekogu määruse lisas. Määrusega tuuakse õigusselguse huvides andmekoosseisud õigusakti teksti. Määruse § 6 sätestab andmekogu üldandmed. Võrreldes kehtiva õigusega täiendatakse andmekogusse esitatavate üldandmete loetelu, lähtudes Tööinspektsioonile eriseadustega antud pädevuse ulatusest ja eesmärgist ning andmevahetuskihi X-tee päringute kohustuslikest andmekoosseisudest. Muudatuse vajadus tuleneb eelkõige TeIS-i kasutuselevõtust. Üldandmed sisaldavad määruse kohaselt eelkõige andmeid ettevõtete ja nende esindajate identifitseerimise ja volituste ning töötajate arvu kohta. Uued andmed, mida andmekogusse kantakse, on: 1) andmed volituste kohta; 2) andmed ametnikurakenduse kasutaja identifitseerimiseks; 3) infosüsteemi klassifikaatorid, ülesanded ja kasutajatele saadetavad sõnumimallid. Uued andmed on Tööinspektsioonile vajalikud ennetus- ja järelevalvetegevuste kavandamiseks ja tegemiseks. Määruse § 7 sätestab andmed ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi kohta. 1 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ § 7. 2 Sama § 91 lõige 2. 5 Võrreldes kehtiva õigusega sätestatakse määrusega töökeskkonna riskianalüüsi andmete kandmine andmekogusse. Riskianalüüsi kohta kantakse andmekogusse: 1) andmed riskianalüüsi tegemise kohta; 2) riskianalüüs, mis võib sisaldada andmeid TTOS-is nimetatud ohutegurite kohta; 3) mõõtmise tulemused; 4) andmed kasutatavate abinõude kohta; 5) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostatud tegevuskava andmed. 1. märtsil 2021. a jõustuvate TTOS-i muudatuste kohaselt peab tööandja koostama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastama selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile, kes lisab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse. TTOS-i muudatused annavad tööandjale üleminekuaja riskianalüüsi TeIS-is tegemiseks või sinna üleslaadimiseks – tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused esitama töökeskkonna andmekogusse hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks. Töövahendina on riskianalüüs TeIS-is kasutusel alates 31. märtsist 2021 ning sellest tulenevalt avab Tööinspektsioon 2021. aasta veebruaris meiliaadressi [email protected], mille vahendusel on tööandjatel võimalus esitada Tööinspektsioonile riskianalüüse kuni riskianalüüsi töövahendi kasutuselevõtuni. Tööandjal on seega võimalik: 1) koostada riskianalüüs TeIS-is, kasutades selleks loodud riskide hindamise töövahendit, 2) laadida koostatud riskianalüüsi fail TeIS-i vahendusel andmekogusse või 3) edastada riskianalüüs Tööinspektsioonile, kes laeb faili TeIS-i vahendusel andmekogusse. Riskianalüüs jõuab TeIS-i vahendusel nii Tööinspektsiooni kui ka tööandjate ja töötajate esindajateni, kellele tööandja on andnud infosüsteemis ligipääsu. Seega tekib kõigil asjassepuutuvatel ja õigustatud huvi omavatel isikutel ligipääs ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsile. Ka kehtiva õiguse alusel on tööandjate ja töötajate esindajatel ning tööinspektoril õigus nõuda tööandjalt riskianalüüsi esitamist, kuid andmekogu võimaldab ligipääsu riskianalüüsile kiirelt ja lihtsalt, toetades samal ajal tööandjat riskide hindamisel või tehes riskianalüüsi kättesaadavaks tegemise tööandjale võimalikult lihtsaks. TeIS-is infosüsteemis olev töökeskkonna riskianalüüsi töövahend võimaldab tegeleda ettevõtte töökeskkonnaga süsteemselt ja tõhusalt. Väiksematel ettevõtetel puuduvad sageli teadmised, kuidas riskianalüüsi tegemise protsessi korraldada. Töövahendis sisalduvad juhised koos tehnilise lahendusega aitavad ettevõttel alustada tööohutust tagavate tegevustega. Töövahendi abil saab ettevõte teadlikuks töökeskkonnas esinevatest võimalikest ohtudest ning tal tekib võimalus hinnata oma töökeskkonnas esinevaid ohte lihtsal ja arusaadaval viisil. Töövahend pakub ettevõttele võimalikke lahendusi ohtude maandamiseks ja ettevõttele moodustub tegevuskava töökeskkonna parandamise abinõudest. Jätkuvalt on tööandjal võimalik vabalt valida, kuidas ta töökeskkonna riskianalüüsi teeb – kas teeb seda ise või tellib väliselt teenuseosutajalt. Teenuseosutajatel on võimalik teha riskianalüüs ka TeIS-is. Samuti on tööandjal endiselt võimalik teha riskianalüüs enda väljakujunenud meetodit kasutades või endale sobivas vormingus (nt kasutades Exceli-faili). Riskianalüüs muutub pärast TeIS-is tegemist või andmekogusse üleslaadimist automaatselt kättesaadavaks selleks volitatud inimestele ning vastavat tööülesannet täitvale ametnikule. Riskianalüüsi tegemine iseteeninduses või olemasoleva riskianalüüsi üleslaadimine iseteenindusse annab Tööinspektsioonile märku, kas ettevõte on oma riskianalüüsi kohustuse täitnud. Riskianalüüsi sisu ja kvaliteeti kontrollitakse, kui ettevõte satub Tööinspektsiooni järelevalvevalimisse. Edaspidi saab Tööinspektsioon ressursse kokku hoida, kasutades TeIS-i võimalusi – kõigepealt tehakse järelevalvet nende ettevõtete üle, kelle kohta puudub TeIS-is märge, et nad on riskianalüüsi koostanud. Nii suunab Tööinspektsioon tööohutusalase ennetus- ja järelevalvetegevuse nendele ettevõtetele, kelle puhul on abivajadus suurim. Määruse § 8 sätestab andmed Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta. Kehtivas õiguses on järelevalvetegevuse raames kogutavad andmed töökeskkonna kontrolli, töösuhete kontrolli, uue ja rekonstrueeritud ehitise ülevaatamise ning sõidukijuhtide töö- ja 6 puhkeaja järelevalve kohta sätestatud eraldi puntidena. Määrusega koondatakse andmed ühise nimetaja – järelevalvetegevus – alla, sest järelevalve käigus kogutakse ja kantakse andmekogusse sama sisuga andmeid. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse järelevalvetegevuse erisused tulenevalt järelevalve eripärast seoses sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja üle järelevalve tegemisega ning uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimisega. Määrusega tehtavate muudatuste raames uuendatakse andmete loetelu ja muudetakse sõnastust. Tegemist on tehniliste muudatustega. TeIS võimaldab Tööinspektsioonil teha järelevalvet kiirelt ja lihtsalt. Tööinspektorile tekib veebipõhine töökeskkond, mis on kättesaadav tema arvutist ja tahvelarvutist, vajaduse korral ka nutitelefonist. Tööinspektoril on töölaual koondvaade oma hetkel töös olevatest ja tulevastest menetlustest. Töölauale jooksevad kokku tööandjate vestlused ja tagasiside (nt puuduse parandamise vastus) erinevatest menetlustest. Tööinspektor saab kogu järelevalvemenetluse tavaprotsessi läbi viia paberivabalt. Inspektor ei pea kulutama aega dokumentide koostamisele, saatmisele ega registreerimisele. TeIS-is on tööinspektorile järelevalve tegemisel abiks enamlevinud puuduste kohta käivad kontrollküsimused, mis säästavad inspektori aega ettevõttes tahvelarvutiga vaatlust tehes. Inspektor saab soovi korral teha tahvliga kohe pildi, mis lisatakse automaatselt puuduse juurde. TeIS võimaldab teha ka kontaktivaba kontrolli, mis tähendab, et kiirelt ja efektiivselt tehakse kontrolle, mis ei eelda töökeskkonna külastust ja kus kogu suhtlus tööandjaga käib iseteeninduse kaudu. TeIS-i kasutuselevõtuga lihtsustub tööandja ja Tööinspektsiooni vaheline suhtlus järelevalve käigus. Kui tegemist ei ole etteteatamata kontrolliga, teavitavad tööinspektorid tööandjaid TeIS-i vahendusel järelevalvemenetluse alustamisest, edastades selleks järelevalvemenetluse alustamise teate, kus on välja toodud, mis dokumentidega soovitakse järelevalvemenetluse käigus tutvuda. TeIS annab tööandjale võimaluse esitada menetluses olulised töökeskkonna või töösuhetega seotud dokumendid tööinspektorile juba enne ettevõtte külastamist iseteeninduse kaudu. Dokumentide esitamine TeIS-i kaudu kiirendab oluliselt menetluse läbiviimist ja on tööandjale mugavam. Tööinspektor saab dokumentidega tutvuda enne külastust, mis võimaldab kontrolli teha eelteadmistega ning aitab kokku hoida nii ettevõtja aega kui tööinspektori kontrollile kuluvat aega. Samuti on ettevõtte külastuse kokkuvõte ja tuvastatud puudused tööandjale edaspidi iseteeninduses nähtavad. Iseteeninduse kaudu hakkab tööandjale puuduste parandamisest teada andmine olema praegusest lihtsam ja väiksema halduskoormusega. Lisaks on tööandjal võimalus iseteeninduse kaudu inspektoriga suhelda ja vajaduse korral nõu küsida. Määruse § 9 sätestab andmed ettevõtte suhtes rakendatud sunniraha kohta. Võrreldes kehtiva õigusega ei tehta määrusega sunniraha kohta andmekogusse kantavates andmetes olulisi muudatusi. Muudatuste raames uuendatakse sunniraha kohta kantavate andmete loetelu ja muudetakse sõnastust. Tegemist on tehniliste muudatustega. Määruse § 10 sätestab andmed väärteomenetluse kohta. Võrreldes kehtiva õigusega koondatakse väärteomenetluse kohta andmekogusse kantavad andmed ühiste nimetajate alla ehk punktid sisuliselt ei muutu, kuid neid muudetakse formaalselt. Andmekogusse kantavate andmete loetelusse on võrreldes kehtiva õigusega lisandunud väärteomenetlusega seotud kohtulahendid, mis on vajalikud Tööinspektsiooni ennetus- ja järelevalvetegevuste kavandamiseks ja tegemiseks. Määruse § 11 sätestab andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta. Kehtivas õiguses on andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta sätestatud eraldi punktidena. Määrusega koondatakse andmed ühe paragrahvi alla. 7 Kutsehaigestumise kohta andmekogusse kantavate andmete loetelu täiendatakse järgmiste andmetega: seos läbiviidud järelevalve- ja/või väärteomenetlusega ning seosed kehtivate töökeskkonna riskianalüüsiga. Andmed on vajalikud kutsehaigestumiste uurimiseks ning Tööinspektsiooni ennetus- ja järelevalvetegevuste kavandamiseks ja tegemiseks. Tööst põhjustatud haigestumise kohta andmekogusse kantavate andmete loetelu täiendatakse järgmiste andmetega: seos läbiviidud järelevalvemenetlusega ning seos kehtiva töökeskkonna riskianalüüsiga. Andmed on vajalikud Tööinspektsiooni ennetus- ja järelevalvetegevuste kavandamiseks ja tegemiseks. Lisaks täpsustakse määrusega, et andmekogusse kantakse muu hulgas tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arv, mis saadakse Eesti Haigekassa infosüsteemist. Tööõnnetuste, kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste juurde lisatakse Eurostati klassifikaatori vastav kood. Andmeedastuse aluseks on riikliku statistika seadus. Statistikaamet kogub töökeskkonna andmekogust andmeid tööelu valdkonna analüüsimiseks nii riiklikul kui Euroopa Liidu tasandil (vt https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu). Andmekoosseis, mida Tööinspektsioon soovib tulevikus TeIS-ist kätte saada, on sama, mis saadakse ITI-s tööõnnetuste, kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste juhtumite kohta, sh Eurostati klassifikaatorite põhjal loodud analüüsi klassifikaatorite osa. Tööelu infosüsteemi arendamise käigus luuakse X-tee kaudu lahendused tööelu valdkonna näitajate automaatseks edastuseks töökeskkonna andmekogust Statistikaameti andmekogudesse, et vähendada riigi üldist halduskoormust ja tagada seadusega ettenähtud ülesannete täitmine. Tööelu kvaliteedi statistika näitab, kuidas Eesti tööelu ja selle kvaliteet on aja jooksul muutunud ning kus on vaja riigi tuge. Ülevaate saab sellest, milliste lepingute alusel töötatakse, milline on tööajakorraldus ning tööandjate pakutavad õppimis- ja arenguvõimalused, kuidas tagatakse töötajate võrdne kohtlemine ja tööohutus ning kuidas kõik see on kooskõlas inimeste ootustega. Tööandja ülesanne on tagada töötaja turvalisus ja ohutus tööülesannete täitmisel. Siiski juhtub töö tegemise käigus ka õnnetusi, mille tagajärjel võib töötaja saada tervisekahjustuse. Kõige rängemal juhul võib tööõnnetus lõppeda surmaga. Tööõnnetuste statistika annab teavet tööõnnetustes kannatanute tegevusala, soo, vanuse ja töölt eemal viibitud päevade kohta. Tööõnnetuste statistikas kajastuvad järgmised andmed: • kui suur on registreeritud tööõnnetuste arv; • mis valdkondades juhtub kõige rohkem tööõnnetusi; • kui suur on tööõnnetustes kannatanud inimeste arv; • kui palju inimesi hukkub tööõnnetustes. Tööõnnetuste arvu suurenemine viitab osaliselt sellele, et tööõnnetustest on hakatud rohkem teavitama. Sellegipoolest jäävad ka praegu paljud, eelkõige kergemad tööõnnetused ametlikult registreerimata. Tööohutuse hindamiseks jälgib Tööinspektsioon seetõttu ka tööõnnetuste hinnangulist koguarvu, mis saadakse registreeritud õnnetuste kõrvutamisel tööjõu-uuringu andmetega. Tööõnnetuste kohta andmete kogumine on oluline, et tagada töötajatele ohutum töökeskkond seaduste ja riigi otsuste toel. Määruse § 12 sätestab andmed tööinspektori nõusoleku ja loataotluse menetlemise kohta. Tööandja peab töölepingu seaduse § 8 kohaselt esitama taotluse alaealise tööle lubamise kohta ning geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse § 8 kohaselt esitama taotluse geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise loa saamiseks. Sarnaselt kehtiva õigusega kantakse andmekogusse eespool nimetatud taotluste käigus kogutavad ja töödeldavad andmed ning vajaduse korral tööinspektori otsus. Määruse § 13 sätestab andmed Tööinspektsioonile esitatud teadete kohta. 8 Kehtivas õiguses on välja toodud Tööinspektsioonile esitatud teate nimetus ning andmekogusse kantava teate sisu. Määrusega lihtsustakse loetelu ning tuuakse välja, milline teade andmekogusse kantakse, samuti lisatakse viide õigusaktile ja paragrahvile, kus on sätestatud täpsemad nõuded tööandja poolt Tööinspektsioonile esitatavale teatele ja selle sisule. Muudatusega ei korrata õigusaktides juba olemas olevat teksti, vaid viidatakse konkreetsele õigusaktile, kus on teate sisu täpsemalt kirjeldatud. Samad andmed kantakse ka andmekogusse. Määruse§ 14 sätestab andmed töövaidlusasja lahendamise ja lepitusmenetluse kohta. Võrreldes kehtiva õigusega koondatakse töövaidlusasjade kohta andmekogusse kantavad andmed ühiste nimetajate alla ehk punktid sisuliselt ei muutu, kuid neid muudetakse formaalselt. Samuti täiendatakse loetelu terminiga „lepitusmenetlus“. Lepitusmenetluse võimalus on sätestatud töövaidluste lahendamise seaduse 3. peatüki 3. jaos. Määruse § 15 sätestab uue andmekoosseisuna andmed kaebuste ja vihjete kohta. Andmekogusse kantakse kaebused ja vihjed ettevõtete selliste tegevuste kohta, mille lahendamine kuulub Tööinspektsiooni pädevusse, näiteks töötaja kaebus ettevõtte tööajakorralduse või töökeskkonnas olevate ohtude kohta. Määruse § 16 sätestab uue andmekoosseisuna andmed ennetus- ja teavitustegevuse ning nõustamisteenuse kohta. Ennetustöö on osa efektiivsest järelevalvest ja riigi toetavast rollist nõuete täitmisel. Andmekogusse kantakse kliendi pöördumise andmed ja pöördumisele vastamise andmed. Kliendil on võimalus pöörduda Tööinspektsiooni poole telefoni (640 6000) ja e-kirja teel ([email protected]) ning vastuvõtul Tööinspektsiooni kontorites. Tööinspektsiooni nõustamisteenus sisaldab: 1) nõustamisjuristide ja töökeskkonna konsultantide poolt antavat informatsiooni Tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele, 2) töökeskkonna konsultandi teenust, mille raames pakutakse ettevõtete külastamisega tööandjatele personaalsemat tuge ja nõu. Määruse §-s 17 sätestatakse andmekogu andmeandjad. Võrreldes kehtiva õigusega ei muudeta lõigetega 1 ja 2 oluliselt andmekogusse andmete esitajate loetelu. Endiselt esitavad andmekogusse andmeid töötajad, tööandjad, Tööinspektsioon ja arst. Samuti saadakse andmekogusse endiselt andmeid äriregistrist, rahvastikuregistrist, töötamise registrist, liiklusregistrist, majandustegevuse registrist, aadressiandmete süsteemist, e-toimiku infosüsteemist, karistusregistrist ja avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemist. Määrusega täiendatakse andmeandjate ja andmekogude loetelu, mille kohaselt saadakse andmekogusse lisaks eeltoodule andmeid ka: 1) ehitisregistrist – ehitiste andmed; 2) Eesti Haigekassa infosüsteem – andmed tööõnnetusele järgnenud töövõimetuspäevade arvu kohta; 3) teiste liikmesriikide tööinspektsioonidelt ja järelevalveasutustelt – andmed seaduses või Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud alustel ja ulatuses, näiteks Soome Tööinspektsiooni esitatud andmed Eestist Soome lähetatud töötajate ja nende Eesti tööandja kohta. Andmekogusse saadakse andmeid äriregistrist, rahvastikuregistrist, töötamise registrist, liiklusregistrist, majandustegevuse registrist ja aadressiregistrist andmevahetuse platvormi, X-tee kaudu, mis võimaldab turvaliselt asutuste vahel teavet vahetada. E-toimiku infosüsteemi, ehitisregistri, Eesti Haigekassa infosüsteemi, karistusregistri ja avaliku võimu kandja nõuete esitamise ja jaotamise infosüsteemi andmeid saadakse nende andmekogude päringukeskkondadest vajaduspõhiselt (ametnik teeb päringu). Teiste liikmesriikide tööinspektsioonidelt ja järelevalveasutustelt saadakse andmeid posti või e-posti teel. Arstid esitavad Tööinspektsioonile andmed posti või e-posti teel. 9 Lõige 3 sätestab andmekogusse esitatud ja kantud andmete õigsuse eest vastutavad isikud. Sarnaselt kehtiva õigusega vastutab määruse kohaselt andmeandja tema poolt andmekogusse esitatud andmete õigsuse eest. Tööinspektsioon vastutava töötlejana vastutab määruse kohaselt andmekogusse kantud andmete vastavuse eest andmeandja esitatud andmetele. Määruse §-s 18 sätestatakse andmekogus olevate puudulike või ebaõigete andmete täiendamine ja parandamine. Lõike 1 kohaselt peab vastutav või volitatud töötleja kontrollima puudulikke või ebaõigeid andmeid pärast nende avastamist või siis, kui talle on nendest teatatud, ning seejärel korraldama viivitamata andmete parandamise, lisades võimalusel korral andmekogusse kirje või selgituse andmete parandamise põhjuse kohta. Kehtiva õiguse kohaselt on vastutava töötleja ehk Tööinspektsiooni kohustus kontrollida andmeid ning need vajaduse korral parandada või kustutada viie tööpäeva jooksul ebaõigetest andmetest teadasaamise päevast arvates. Määrusega antakse andmete parandamise võimalus nii vastutavale kui volitatud töötlejale ning parandamine tuleb korraldada viivitamata. Võimaluse korral lisatakse andmete parandamisel selle kohta kirje, et edaspidi oleks võimalik näiteks andmesubjekti päringule vastates selgitada vastava andmetöötluse eesmärki ja põhjust. Lõige 2 sätestab vastutava või volitatud töötaja õiguse esitada andmeandjale järelepärimisi, kui tal on tekkinud kahtlus andmekogusse esitatud andmete tõepärasuses. Määruse §-s 19 sätestatakse juurdepääs andmekogule. Lõike 1 kohaselt on andmekogule juurdepääsu õigus lisaks Tööinspektsioonile ja TEHIK-ule ka andmekogu arendaval või hooldaval isikul arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Arendus- ja hoolduslepingu, milles sätestatakse vajaduse korral ka andmetele juurdepääsu õigus, sõlmib kolmanda isikuga TEHIK. Lõikes 2 sätestatakse, et andmekogus olevaid andmeid võib väljastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või välislepingus ette nähtud juhtudel ja korras. Vajadus väljastada andmekogus olevaid andmeid võib tekkida näiteks olukorras, kus Eesti ettevõte on lähetanud oma töötajad välisriiki ning välisriigi tööinspektsioon soovib saada Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 6 lõike 4 alusel täiendavat informatsiooni Eesti ettevõtte kohta nende poolt töötajate lähetamisega seonduvalt toimepandud õigusrikkumiste kohta. Määruse § 20 sätestab andmekogus olevate andmete säilitustähtajad. Võrreldes kehtiva õigusega täiendatakse määrusega säilitatavate andmete loetelu ja nende säilitamise tähtaegu. Andmekogus säilitatavate andmete loetelu on täpsustatud alljärgnevate andmete ja säilitamise tähtaegadega: 1) lõike 7 kohaselt säilitatakse kümme aastat alates andmekogusse kandmist muude õnnetuste andmeid; 2) lõigete 3, 5, 10 ja 11 kohaselt säilitatakse viis aastat 1) nõusoleku taotluse andmeid, 2) väärteo andmeid, 3) ekslikult esitatud andmeid, teateid ja dokumente, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse ja 4) lepitusmenetluse andmeid; 3) lõike 8 kohaselt säilitakse kolm aastat kaebuste ja vihjete andmeid; 4) lõigete 4 ja 10 kohaselt säilitakse 55 aastat riskianalüüsi andmeid ning töövaidluskomisjoni jõustunud otsust ja kompromissi kinnitamise määrust. Säilitatavate andmete loetelu uuendamise vajadus tuleneb TTOS-i muudatustest, mille raames uuendati ka andmekogusse kantud säilitatavate andmete loetelu ja nende säilitamise tähtaegu. Muude õnnetuste andmete, nõusoleku taotluse andmete, väärteo andmete, ekslikult esitatud andmete, teadete ja dokumentide, mis ei kuulu Tööinspektsiooni pädevusse, ning lepitusmenetluse andmete, kaebuste ja vihjete andmete säilitustähtajad ei muutu võrreldes 10 Tööinspektsiooni teabehalduskorras sätestatud säilitustähtaegadega, kuid esitatakse selguse huvides andmekogu põhimääruse tekstis. Seni on tööandjad säilitanud töökeskkonna riskianalüüse enda juures, kuid alates TTOS-i muudatuste jõustumisest ehk 1. märtsist 2021. a säilitatakse kehtivaid riskianalüüse töökeskkonna andmekogus, täpsemalt TeIS-is, ning tööandjal lasub kohustus tagada, et TeIS-is oleks kehtiv töökeskkonna riskianalüüs. Samas ei lange ära eelmiste (tööandja poolt koostatud ja kehtinud) riskianalüüside säilitamise vajadus ning nende säilitamise peab korraldama tööandja. Kehtivate riskianalüüside suhtes ja riskianalüüsi uuendamisel on määrusega sätestatud kohustus esitada need andmekogusse (tööandja koostab riskianalüüsi TeIS-is vastava töövahendi abil või edastab TeIS-i vahendusel Tööinspektsioonile). Määrusega ei muudeta üldist riskianalüüside säilitamise tähtaega, milleks on 55 aastat. Erandina säilitavad riskianalüüsi jätkuvalt ise julgeolekuasutused, kellel puudub kohustus riskianalüüsi andmekogusse lisada. Määrusega parandatakse ka töövaidluste andmete säilitustähtaega. Kehtiva õiguse kohaselt säilitatakse töövaidluskomisjoni jõustunud otsust ja kompromissi kinnitamise määrust kümme aastat, eelnõu kohaselt tuleb andmeid säilitada kuni 55 aastat. Määrus parandab kehtivas õiguses oleva eksituse ja viib muudatusega õigusruumi vastavusse praktilise vajadusega. Pikemaajalise säilitamistähtaja eesmärk on tagada, et inimestel ja Sotsiaalkindlustusametil on võimalus töövaidluskomisjoni lahendiga tõestada inimese töötamist tööandja juures ja tööstaaži, kui tööraamat on läinud kaduma või tööandja ei ole märkinud inimese töötatud aegu tööraamatusse. Töövaidluse otsused algavad aastast 1996. Tööstaaži võib tõendada ka näiteks töötamise registri (edaspidi TÖR) andmetega, kuid mitte alati ei parandata TÖR-i kandeid töövaidluskomisjoni otsuse põhjal. Parandused teeb töövaidluskomisjoni juhataja TÖR-is juhul, kui üks pooltest seda nõuab või kandemuudatust taotleb asjast huvitatud kolmas isik. Tööandja võib ka ise teha vajalikud muudatused TÖR-is pärast otsuse saamist. Kui keegi TÖR-i kande muutmise vastu huvi ei tunne (näiteks saab töötaja oma tasud kätte ning tal ei ole vaja töötuna arvele võtta), võibki tekkida olukord, kus töövaidluskomisjoni otsuses on kirjas üks lahendus, kuid TÖR-i kanne jääb muutmata ja näitab ekslikku teavet. Ülaltoodud põhjendustel on endiselt oluline säilitada otsuseid Tööinspektsiooni juures ja seda pikema perioodi vältel, et võimaldada isikutel nende pöördumise korral otsustega tutvuda ja neid tõendina kasutada. Näiteks võib töötaja kümneid aastaid pärast töölepingu lõppemist nõuda tööandjalt kutsehaigestumisest põhjustatud kahju hüvitamist. Kui 55 aastat on täitunud, saadetakse andmed alatiseks säilitamiseks Rahvusarhiivi. Rahvusarhiivi 17. oktoobri 2014. a hindamisotsusega nr 81 hinnati töövaidluskomisjoni otsused ja kompromissi kinnitamise määrused arhivaalideks ehk dokumentideks, millele Rahvusarhiiv andis püsiva arhiiviväärtuse. Teiste andmete – järelevalve, tööst põhjustatud haigestumiste, tööõnnetuste ja kutsehaigestumise uurimise, töövaidluse, nõusoleku taotluse säilitustähtajad jäävad võrreldes kehtiva õigusega samaks. Sarnaselt kehtiva õigusega säilitatakse lõike 12 kohaselt andmekogu logisid andmete töötlemise kohta kaks aastat kirje tekkimisest arvates. Määruse § 21 sätestab andmekogus olevate andmete arhiveerimise ja hävitamise. Lõige 1 sätestab, et andmete säilitustähtaja lõppemisel hävitatakse andmed arhiiviseaduse ja muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt. Lõike 2 kohaselt antakse andmed üle Rahvusarhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras, kui Rahvusarhiiv on töökeskkonna andmekogus olevad andmed hinnanud arhiiviväärtuslikuks. Lõikes 3 sätestatu kohaselt hävitatakse andmed, mis ei ole hinnatud arhiiviväärtuslikuks, nende säilitamise tähtaja möödumisel järgneva kalendriaasta jooksul. Lõikes 4 sätestatu kohaselt hävitatakse dokumendid füüsilise hävitamise teel, näiteks põletamine või purustamine, või teabe kustutamisega selle kandjalt. Määruse §-ga 22 tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud tervise- ja tööministri määrus „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“. Kehtetuks tunnistatud määrus asendatakse käesoleva määrusega. Määruse §-s 23 sätestatakse määruse jõustumisaeg 1. märts 2021. a, kui jõustuvad TTOS-i muudatused. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Käesolev peatükk ei käsitle määruse tehnilisi muudatusi, mis on õigusselgust parandavad ega too kaasa mõjusid. Määruses planeeritud muudatustel, mis on seotud töökeskkonna andmekogu eesmärkide ning andmekogusse kantavate andmete loetelu täpsustamisega, võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatused avaldavad mõju tööandjatele, töötajatele ja riigiasutustest Tööinspektsioonile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Muudatustel puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule ja riigi julgeolekule. Muudatus 1: töökeskkonna andmekogu põhimääruse muudatustega uuendatakse andmekogu eesmärke ja funktsionaalsust. Töökeskkonna andmekogu koosneb kahest infosüsteemist – Tööinspektsiooni infosüsteemist (lühend ITI), mis on kasutusele olnud alates 2004. aastast, ja TeIS-ist, mis on olnud järk-järgult kasutusel alates 2020. aasta II kvartalist. TeIS-i loomisega ei asutatud töökeskkonna andmekogu kõrvale uut andmekogu, kuna selle loomiseks puudub sisuline vajadus ja põhjendus. ITI-s olevaid andmeid kasutab Tööinspektsioon ka edaspidi oma põhiülesannete täitmiseks: riiklik järelevalve, ennetus, tööõnnetuste uurimine jne. TeIS-i üks eesmärke on suurendada oluliselt tööandjate võimekust töökeskkonna riske hinnata ning tõhustada Tööinspektsiooni nõustamis- ja järelevalvetoiminguid töökeskkonna riskide kontrollimisel. Määrusega tuuakse selgemalt välja andmekogu eesmärk ja andmekogus töödeldavad andmekooseisud. Mõju sihtrühm 1: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevad tööandjad Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 133 784 asutust/ettevõtet, kellest Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv oli 59 803, mis moodustas kõigist ettevõtetest 45%. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna jääb vahemikku 5–50% kõikidest ettevõtetest. Mõju valdkond: majanduslik mõju Uuenduslikult annab loodav TeIS tööandjale oluliselt suurema rolli ja võimalused – TeIS-i abil saab tööandja alustada ettevõttes teadlikult töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega. Tööandjale on loodud TeIS-i iseteeninduses oma töölaud, kuhu on kuvatud tööandjale vajalik teave ja ülesanded. Tööandjale on TeIS-is esmajärgus loodud töötervishoiu ja tööohutuse rollide (töökeskkonna esindajad) määramise võimalus ja Tööinspektsiooni järelevalvega seotud tegevuste ülevaade (nt teave puuduse parandamise, ettekirjutuse täitmise või sunniraha tasumise kohta). TeIS hakkab olema peamine (vaikimisi) kanal tööandja ja Tööinspektsiooni vahelises suhtluses. Seejuures on alates 31. märtsist 2021. a avatud tööandjatele abivahend töökeskkonna riskide hindamiseks – TeIS-i üks eesmärke on suurendada oluliselt tööandjate võimekust töökeskkonna riskide 12 hindamisel ning tõhustada Tööinspektsiooni nõustamis- ja järelevalvetoiminguid töökeskkonna riskide kontrollimisel. 1. märtsil 2021. a jõustuvad TTOS-i muudatused kohustavad tööandjaid koostama töökeskkonna riskianalüüsi TeIS-is või laadima ettevõtte kehtiva riskianalüüsi TeIS-i üles. TeIS-i iseteeninduse kasutamine on tööandjale vabatahtlik ning kui ta ei soovi iseteenindust kasutada, võib ta Tööinspektsiooni poole pöörduda muu talle sobiva kanali kaudu, kuid väiksema halduskoormuse eesmärgil suunab Tööinspektsioon tööandjad esmajärjekorras iseteenindust kasutama. TEIS-i iseteeninduse töölaua kasutamine vähendab tööandja aja- ja ressursikulu, mis on seotud töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega ettevõttes. Mõju sagedus on keskmine, kuna töökeskkonda puudutav tegevus ettevõttes on tööandja jaoks regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, sest tööandjate käitumises võivad kaasneda muudatused (nt töötervishoiu ja tööohutusega seotud töö ümberkorraldamine ettevõttes), kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Negatiivse iseloomuga mõjud tööandjale puuduvad. Kokkuvõttes võib muudatuse majanduslikku mõju tööandjatele pidada oluliseks. Sihtrühm 2: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete töötajad Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 671 300 hõivatut. Tööinspektsiooni järelevalve all olevates ettevõtetes töötas neist 85% ehk ligi 568 200 töötajat. Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna on suurem kui 50% kõikidest töötajatest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju TeIS-i arendused suurendavad Tööinspektsiooni iseteenindusega liitunud ning riskide hindamise töövahendit kasutavate tööandjate ja nende alluvuses töötavate töötajate teadlikkust töökeskkonnas valitsevatest ohtudest ja ohtude maandamise meetmetest. TeIS-i vahendusel tekib töötajatel automaatselt ligipääs ettevõtja ohutusalasele teabele ning võimalus tutvuda andmekogu kaudu enda tööandja töökeskkonna andmetega. TeIS-i iseteeninduses näevad töötajad neid andmeid, mis on tööandjal kohustuslik töötajatele teatavaks teha, näiteks töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete andmed ning teave riskianalüüsi kohta. Muudatusel on töötajatele üksnes positiivne sotsiaalne mõju, kuna koos töökeskkonna paranemisega suureneb töötajate kindlustunne, et nende tervis on hoitud. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötajate kokkupuude töökeskkonnas valitsevate ohtudega on regulaarne. Mõju ulatus on keskmine, sest töötajate käitumises võivad toimuda muudatused (nt vajadus kasutada ohutumaid töövõtteid), kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kokkuvõttes võib muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele pidada oluliseks. Sihtrühm 3: Tööinspektsioon Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele 2019. aastal oli Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv 59 803 (45% kõigist ettevõtetest), st järelevalve all on 45% Eesti tööturust ja 85% töötajatest. Aastaaruande järgi oli Tööinspektsioonis 49 järelevalveametnikku ehk üks järelevalveametnik 1245 ettevõtte ja 11 837 töötaja kohta. 13 Töökeskkonna ja töösuhete järelevalve on ressursimahukas. Tööinspektsioon külastas järelevalve käigus kokku 3398 ettevõtet, mis on 6% Tööinspektsiooni järelevalve all olevatest ettevõtetest. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Määrusega Tööinspektsiooni funktsioonid ei muutu, kuid uue andmekogu loomine võimaldab Tööinspektsioonil oma ülesandeid oluliselt tõhusamalt, väiksema töökoormusega ja läbipaistvamalt täita. TeIS (tööandja töölaud) hakkab olema peamine (vaikimisi) kanal tööandja ja Tööinspektsiooni vahelises suhtluses. Tööinspektsiooni töökeskkonna iseteeninduse loomine ja TeIS-i arendusena riskide hindamise töövahendi kasutuselevõtt võimaldab Tööinspektsioonil elektrooniliselt kontrollida kõikide ettevõtete riskianalüüsi dokumentatsiooni. Tööinspektsioon saab parema ülevaate ohtude hindamise ja asjakohaste meetmete tarvitusele võtmise kohta ettevõtetes. Neid tööandjaid, kes ei soovi kasutada riskide hindamiseks Tööinspektsiooni iseteeninduses olevat riskide hindamise töövahendit (nt tööandja otsustab tellida riskide hindamise teenuseosutajalt), kohustatakse riskianalüüsi edastama Tööinspektsioonile, mille tulemusena jõuavad kõikide ettevõtete riskianalüüsid TeIS-i. Muudatus võimaldab Tööinspektsioonil järelevalvetegevust ümber korraldada nii, et inspektorid külastavad neid ettevõtteid, kes ei ole TeiS-i töövahendi abil riske hinnanud või riskianalüüsi TeIS- i laadinud. Kokkuvõttes muutub järelevalve sihitatumaks, väheneb tööinspektorite töökoormus. Mõju ulatus on keskmine, kuna Tööinspektsiooni käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, sest muudatuse tagajärjel loodud töökeskkonna iseteeninduse kasutamine hakkab olema Tööinspektsioonile regulaarne igapäevane tegevus. Negatiivse iseloomuga mõjud Tööinspektsioonile puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile oluline. Mõju sihtrühm 4: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Sotsiaalministeeriumi haldusala andmekogusid haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), sealhulgas on TEHIK-u hallata volitatud töötlejana ka TeIS ja selle tulevased edasiarendused ja muudatused. TEHIK-u töötajate arv on 104, kuid arvestades TEHIKu hallatavate andmekogude suurt mahtu, puudutavad muudatused üksnes TeIS-i ja seega väikest hulka töötajatest. Võrreldes kehtiva õigusega täiendatakse määrusega. TEHIK-u ülesannete loetelu andmekogu volitatud töötlejana. TEHIK-u peamised ülesanded määruse kohaselt on tagada andmekogu tehniline pidamine, sh tagada andmete kogumine, haldamine ja säilitamine. Muudatus suurendab eelduslikult TEHIK-u töötajate töökoormust ja avaldab mõju TEHIKu eelarve kuludele. Arenduste väljatöötamiseks on TEHIK-us kaks täiskohaga töötajat. Täpsemad vajadused selguvad TeIS-i riskide hindamise töövahendi arendusprotsessis käigus, mistõttu ei ole arendamisele kuluvate töötundide hulk ette teada. Esialgseks töövahendi arendamise hinnaks on arvestatud 400 000 eurot, kuid see täpsustub infosüsteemi lähteanalüüsi ja iteratiivse protsessi käigus. TeIS-i arendatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahade toel. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Mõju ulatus on keskmine, kuna nimetatud riigiasutuse toimimises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest andmekogu haldamine on regulaarne tegevus. Kokkuvõttes on mõju nimetatud riigiasutusele oluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitse seisukohast omab TeIS-i kasutuselevõtt mõju Tööinspektsioonile. Tööinspektsioon on kasutusele võtnud uusi vahendeid andmekogu kasutamiseks – kui seni kasutas tööinspektor üksnes sülearvutit, siis nüüdsest kasutatakse ka tahvelarvuteid ning teatud toiminguid saab sooritada ka telefoniga. Seadusemuudatused tõid kaasa töötajate koolitamise vajaduse, kuid ei toonud kaasa suuri kohanemisraskusi, kuivõrd töötajaid koolitatakse nende kasutatavate vahendite ja vastavate andmekaitsenõuete osas järjepidevalt. Tööinspektorid järgivad oma töös väljatöötatud juhendeid, mis tagavad töövahendite õiged kasutusviisid. Samuti rakendatakse TeIS- i arendustega tehnilisi kaitsemeetmeid andmekaitsealaste riskide maandamiseks. Infoturbe uuendused seoses TeIS-i kasutusele võtmisega TeIS-i sisenemine toimub ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Kui kasutaja ei ole peale infosüsteemi sisselogimist teatud aja jooksul toiminguid teinud, logitakse kasutaja infosüsteemist automaatselt välja. Uuesti sisselogimiseks tuleb kasutada ID-kaarti, mobiil-ID-d või Smart-ID-d. TeIS-i kasutusele võtmisega on Tööinspektsioon korraldanud teenistujate koolitusi, mis muu hulgas sisaldasid infoturbega seonduvat. Lisaks kohalduvad TeIS-i kasutamisele Tööinspektsiooni IT-reeglid (kinnitatud 2019. aastal) ning üks kord aastas peavad teenistujad läbima infoturbe testi. TeISi kasutusele võtmisel võeti uue tehnoloogilise vahendina kasutusele tahvelarvutid, millesse sisenemine toimub parooli või sõrmejäljelugeja kaudu. Tööinspektsiooni teenistujaid koolitatakse tahvelarvuteid kasutama, samuti vahendite infoturbejuhiseid täitma. Koostamisel on tahvelarvuti kasutusjuhend, kus on olemas üldised reeglid arvutite turvalise kasutamise kohta. Eeltoodu põhjal on muudatuse mõju Tööinspektsioonile keskmine, kuivõrd TeIS-i kasutuselevõtmine toob kaasa töötajate koolitamise ja juhendi koostamise vajaduse. Tööõnnetuse uurimine 1. märtsil 2021. a jõustuvatest TTOS-i muudatustest tulenevalt lasub töid korraldaval isikul/tööandjal tööõnnetuse uurimise ja registreerimise kohustus ja vajaduse korral ka teavituskohustus – ta peab teavitama Tööinspektsiooni ajutise töövõimetusega, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning politseid surmaga lõppenud tööõnnetusest. Andmekaitse seisukohast mõjutab muudatus kõiki osapooli (teenuseosutaja, tööandja, Tööinspektsioon, Eesti Haigekassa), kes puutuvad tööõnnetuse korral kokku täiendava sihtrühma andmetega. Kui varem töödeldi üksnes töötajate ja FIE-de andmeid, siis nüüd töödeldakse lisaks ka teenuse osutamise lepingu alusel töötavate isikute (kes ei ole FIE-d) andmeid, kui nendega juhtub tööõnnetus. Tööõnnetusse sattunud teenuseosutajatest füüsilised isikud ei töötle ise täiendavalt andmeid, mis ei oleks neile teada, kuid nende andmeid töötlevad edaspidi tööandjad, kes tööõnnetust uurivad, Tööinspektsioon ja Eesti Haigekassa. Muudatuse mõjusid on hinnatud eelviidatud TTOS-i eelnõu raames. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega riigieelarvele täiendavaid kulusid ei kaasne. TeIS-i arendatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahade toel. Kavandatud on suunata uue ESF-i perioodi (2021–2027) vahendeid ka TeIS-i arendusse. Samuti esitab Tööinspektsioon TEIS-i arendamiseks taotlusi jooksvalt riigisisestes IT-arendustele suunatud taotlusvoorudes. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2021. aastal, kui jõustuvad TTOS-i muudatused. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Tööinspektsioonile. Kooskõlastusringil esitasid eelnõu kohta ettepanekuid ja kommentaare Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Andmekaitse Inspektsioon ja Tööinspektsioon. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Eelnõu kohta tehtud märkused on lisatud kooskõlastustabelisse, mis on määruse seletuskirja lisa.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →