Eesti Töötukassa Teie 18.01.2021 nr 5-1/21/932-1/
[email protected] Meie 15.02.2021 nr 1.5-1.1/163-2
Vastus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §
41 lg 13 tõlgendamise kohta
Lugupeetud Meelis Paavel
Palusite Sotsiaalministeeriumil selgitada 08.01.2021 seisukohta, milles leidsime, et
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 41 lõikes 13 sätestatu kohaselt võib
Eesti Töötukassa teha tagasinõudmisest loobumise otsuse hiljemalt 180 kalendripäeva
jooksul eriolukorra lõppemisest arvates.
Seisukoha kujundamise aluseks oli Riigi Tugiteenuste Keskuse küsimus, kas TTTS § 41
lõikest 13 tulenevat tagasinõudmisest loobumist tuleks mõista selliselt, et (1) Eesti
Töötukassa võib teha tagasinõudmisest loobumise otsuse hiljemalt 180 kalendripäeva
jooksul eriolukorra lõppemisest arvates või (2) Eesti Töötukassa võib teha tagasinõudmisest
loobumise otsuse juhtumile, mis on aset leidnud vahemikus eriolukorra algusest kuni 180
kalendripäeva jooksul eriolukorra lõppemisest.
Vaatasime sätte veel kord üle ja jääme varem antud tõlgenduse juurde. TTTS-i § 41 lõike 13
esimese lause kohaselt võib Eesti Töötukassa eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või
sõjaseisukorrast tulenevalt raskustesse sattunud isikute puhul käesoleva paragrahvi lõigetes
1 ja 11 nimetatud summade tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui summad on
välja makstud seoses eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks
kehtestatud tööturuteenuse või tööturutoetusega. Seega on loobumise aluseks olev asjaolu
seostatud eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra kehtivusega. Viidatud
tõlgendust toetub ka TTTS eelnõu seletuskiri, mille kohaselt: „Muudatusega antakse
Töötukassale kaalutlusõigus loobuda tööturuteenuste osutamiseks kulunud summade
teenuse saajalt tagasi nõudmisest, kui tagasinõude olukord on tekkinud seoses
eriolukorraga.“[1] TTTS-i § 41 lõike 13 kolmas lause sätestab, et käesoleva lõike esimeses
lauses nimetatud erisust võib kohaldada kuni 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra,
erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates. Selgitasime varem ja oleme
jätkuvalt sama meelt, et „nimetatud erisuse“ all käsitletakse tagasinõudmisest loobumist,
mitte sündmust, mille tõttu tagasinõudmisest loobutakse. Seega saab summade
tagasinõudmisest loobuda kuni 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra, erakorralise
seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates. Vastab küll tõele, et eriolukorrast
põhjustatud majandusraskuse negatiivne mõju ei piirdu eriolukorra kehtivusega, kuid
seaduse sõnastus ei võimalda loobumise rakendamist hilisemale perioodile.
[1]
Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga
seotud meetmed) (170 SE), seletuskiri
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab-
f173221748b4/Abipolitseiniku%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(COVID-
19%20haigust%20p%C3%B5hjustava%20viiruse%20SARS-Cov-2%20levikuga%20seotud%20meetmed)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Olete oma pöördumises viidanud, et Sotsiaalministeeriumi tõlgendus tähendab, et nt
palgatoetust saanud tööandja, kes on koondanud oma töötaja eriolukorra ajal, ei tea ette,
kas tema suhtes on võimalik TTTS-i § 41 lõiget 13 kohaldada, kuna ta ei tea töötukassa
menetluse kestust. Leiate, et seetõttu on Sotsiaalministeeriumi tõlgendus vastuolus
õigusselguse põhimõttega, kuna sätet lugedes ei ole isikul võimalik aru saada, kas nimetatud
norm tema suhtes kohaldub või mitte. Leiame, et antud väide ei ole sätte tõlgendamisel
asjakohane. Eesti Töötukassal tuleb järgida haldusmenetluse põhimõtteid. Eesti Töötukassa
peab menetluse läbi viima mõistliku tähtaja jooksul. Mõistlik tähtaeg leitakse arvestades kõiki
olulisi asjaolusid, sh tuleks arvestada seaduses etteantud 180 kalendripäevaga. Menetluse
võimalikult kiire läbiviimine sõltub efektiivsest töökorraldusest. Menetluse kiirendamisele
aitab kaasa menetlusosaliste asjakohane juhendamine, et oleks üheselt selge, milliste
dokumentide esitamist Eesti Töötukassa eeldab ja millised on tagajärjed, kui viivitustest
tingituna ei ole võimalik menetlust läbi viia etteantud 180 päeva jooksul (vt haldusmenetluse
seadus § 5 ja § 36).
Mis puudutab töölepingu seaduses sätestatud etteteatamistähtaegadega arvestamist, siis
see on sätte rakendamise küsimus. Seaduses sätestatud etteteatamistähtaegadega tuleb
arvestada mõlema tõlgenduse puhul. Kui töölepingu lõpetamise otsus tehakse perioodi lõpus
ja see jõustub pärast seaduses nimetatud perioodi, siis see välistab sätte kohaldamise.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sten Andreas Ehrlich
tööala asekantsler
Katrin Kose 6269 218
[email protected]