dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 15. veebruar 2021
Viit
1.5-1.1/163-2
Registreeritud
15. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Töötukassa, Eesti Töötukassa
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Katrin Kose (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎1.5-1.1163-2 15.02.2021 Väljaminev kiri.asice353 KB

Sisu (failidest)

Eesti Töötukassa Teie 18.01.2021 nr 5-1/21/932-1/ [email protected] Meie 15.02.2021 nr 1.5-1.1/163-2 Vastus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lg 13 tõlgendamise kohta Lugupeetud Meelis Paavel Palusite Sotsiaalministeeriumil selgitada 08.01.2021 seisukohta, milles leidsime, et tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 41 lõikes 13 sätestatu kohaselt võib Eesti Töötukassa teha tagasinõudmisest loobumise otsuse hiljemalt 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra lõppemisest arvates. Seisukoha kujundamise aluseks oli Riigi Tugiteenuste Keskuse küsimus, kas TTTS § 41 lõikest 13 tulenevat tagasinõudmisest loobumist tuleks mõista selliselt, et (1) Eesti Töötukassa võib teha tagasinõudmisest loobumise otsuse hiljemalt 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra lõppemisest arvates või (2) Eesti Töötukassa võib teha tagasinõudmisest loobumise otsuse juhtumile, mis on aset leidnud vahemikus eriolukorra algusest kuni 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra lõppemisest. Vaatasime sätte veel kord üle ja jääme varem antud tõlgenduse juurde. TTTS-i § 41 lõike 13 esimese lause kohaselt võib Eesti Töötukassa eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast tulenevalt raskustesse sattunud isikute puhul käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud summade tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui summad on välja makstud seoses eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks või sõjaseisukorraks kehtestatud tööturuteenuse või tööturutoetusega. Seega on loobumise aluseks olev asjaolu seostatud eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra kehtivusega. Viidatud tõlgendust toetub ka TTTS eelnõu seletuskiri, mille kohaselt: „Muudatusega antakse Töötukassale kaalutlusõigus loobuda tööturuteenuste osutamiseks kulunud summade teenuse saajalt tagasi nõudmisest, kui tagasinõude olukord on tekkinud seoses eriolukorraga.“[1] TTTS-i § 41 lõike 13 kolmas lause sätestab, et käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud erisust võib kohaldada kuni 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates. Selgitasime varem ja oleme jätkuvalt sama meelt, et „nimetatud erisuse“ all käsitletakse tagasinõudmisest loobumist, mitte sündmust, mille tõttu tagasinõudmisest loobutakse. Seega saab summade tagasinõudmisest loobuda kuni 180 kalendripäeva jooksul eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemisest arvates. Vastab küll tõele, et eriolukorrast põhjustatud majandusraskuse negatiivne mõju ei piirdu eriolukorra kehtivusega, kuid seaduse sõnastus ei võimalda loobumise rakendamist hilisemale perioodile. [1] Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed) (170 SE), seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab- f173221748b4/Abipolitseiniku%20seaduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(COVID- 19%20haigust%20p%C3%B5hjustava%20viiruse%20SARS-Cov-2%20levikuga%20seotud%20meetmed) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Olete oma pöördumises viidanud, et Sotsiaalministeeriumi tõlgendus tähendab, et nt palgatoetust saanud tööandja, kes on koondanud oma töötaja eriolukorra ajal, ei tea ette, kas tema suhtes on võimalik TTTS-i § 41 lõiget 13 kohaldada, kuna ta ei tea töötukassa menetluse kestust. Leiate, et seetõttu on Sotsiaalministeeriumi tõlgendus vastuolus õigusselguse põhimõttega, kuna sätet lugedes ei ole isikul võimalik aru saada, kas nimetatud norm tema suhtes kohaldub või mitte. Leiame, et antud väide ei ole sätte tõlgendamisel asjakohane. Eesti Töötukassal tuleb järgida haldusmenetluse põhimõtteid. Eesti Töötukassa peab menetluse läbi viima mõistliku tähtaja jooksul. Mõistlik tähtaeg leitakse arvestades kõiki olulisi asjaolusid, sh tuleks arvestada seaduses etteantud 180 kalendripäevaga. Menetluse võimalikult kiire läbiviimine sõltub efektiivsest töökorraldusest. Menetluse kiirendamisele aitab kaasa menetlusosaliste asjakohane juhendamine, et oleks üheselt selge, milliste dokumentide esitamist Eesti Töötukassa eeldab ja millised on tagajärjed, kui viivitustest tingituna ei ole võimalik menetlust läbi viia etteantud 180 päeva jooksul (vt haldusmenetluse seadus § 5 ja § 36). Mis puudutab töölepingu seaduses sätestatud etteteatamistähtaegadega arvestamist, siis see on sätte rakendamise küsimus. Seaduses sätestatud etteteatamistähtaegadega tuleb arvestada mõlema tõlgenduse puhul. Kui töölepingu lõpetamise otsus tehakse perioodi lõpus ja see jõustub pärast seaduses nimetatud perioodi, siis see välistab sätte kohaldamise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sten Andreas Ehrlich tööala asekantsler Katrin Kose 6269 218 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel