Lp Tanel Kiik Teie: 19.02.2021 nr 1.2-2/20-1
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie: 22.02.2021 nr 1.2.-4/21/661
10122, Tallinn
[email protected]
Arvamus terviseinfosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõule
Täname, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks terviseinfosüsteemi (TIS) põhimääruse
muutmise eelnõu. Paraku ei saa Andmekaitse Inspektsioon eelnõu muudatustega kavandatud
kujul nõustuda.
Eelnõu punktiga 1 soovitakse muuta TIS põhimääruse §21 lõiget 4. Sätte uue sõnastuse
kohaselt andmeladu koosneb keskandmekogu ja andmeandjate edastatavatest
pseudonüümitud isikuandmetest, mis ei võimalda isikut tuvastada. Kehtiv sõnastus ütleb, et
andmeladu koosneb keskandmekogu pseudonüümitud isikuandmetest, mis ei võimalda isikut
tuvastada. TIS kehtiva põhimääruse § 21 lõike 2 järgi koosneb infosüsteemi keskandmekogu
järgmistest andmestikest: 1) andmesubjekti esitatud andmestik; 2) tervishoiuteenuse osutajate
ja teiste isikute esitatud terviseandmestik (digilugu) 3) üleriigilise digiregistratuuri andmestik.
Jääb arusaamatuks kavandatava muudatuse eesmärk. Nimelt on andmeandjad sätestatud TIS
põhimääruse §-des 5 ja 6. Eelpool viidatud (kehtiva) sätte kohaselt, mis ütleb, millest koosneb
keskandmekogu, võib järeldada, et keskandmekogu koosnebki juba §-des 5 ja 6 nimetatud
andmeandjate andmetest. Juhul, kui see aga nii ei ole st keskandmekogu ei koosne andmetest,
mida esitavad TIS põhimääruse §-des 5 ja 6 nimetatud andmeandjad, tekib küsimus, millistest
andmeandjatest eelnõus kõneldakse. Eelnõu seletuskiri ütleb üldsõnaliselt, et COVID-19
olukord on näidanud, et tervishoiusüsteemis juhtimisotsuste tegemiseks ja avalikkusele info
andmiseks ei piisa ainult TISi keskandmekogu andmetest, vaid tuleb kasutada ka täiendavaid
andmestikke, et tervisestatistika oleks võimalik arvesse võtta rohkem konteksti. Selgusetuks
jääb, miks ei piisa olemasolevatest andmestikest ja milliseid täiendavaid andmestikke tuleb
kasutada ning kust need andmed saadakse ehk kes need andmeandjad, keda veel TIS-is
nimetatud pole, olema saavad. Paraku ei anna esitatud selgitused vastuseid. Juhin tähelepanu,
et sellest, miks mingeid andmeid kogutakse ja milleks neid kasutatakse ei pea aru saama mitte
üksnes eelnõu koostajad, vaid ka kõik need isikud, kelle andmeid töödeldakse ehk siis igaüks.
Lisaks on eelnõus ja selle seletuskirjas öeldud, et andmelattu edastatakse pseudonüümitud
andmed. Seletuskirjast ei selgu, kuidas pseudonüümimine läbi on viidud. Vastavad selgitused
peaksid olema välja toodud eelnõu seletuskirja osas, mis puudutab andmekaitse alast
mõjuhinnangut. Sealt selliseid selgitusi aga ei leia. Lisaks on mõjuhinnangus eksitavalt
märgitud, et isikuandmete töötlemisele mõjusid ei kaasne, kuna töödeldakse isikustamata
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
andmeid. Pseudonüümitud andmed ei ole isikustamata andmed. Juhul, kui soovitakse
töödelda isikustamata andmeid, tuleb andmed anonüümida ning siis on võimalik öelda, et
mõju isikuandmete töötlusele ei kaasne. Hetkel on seletuskiri selles osas eksitav ja puudulik.
Eelnõu punktiga 2 täiendatakse TIS põhimääruse § 6 lõiget 2 punktiga 5. Kavandatava punkti
sõnastus kõlab järgnevalt: nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning
hädaolukorra ja eriolukorra ajal isikuandmed vaktsineerimise läbiviimiseks, kui
nakkushaiguse levikut ja kulgu arvestades tuleb nimetatud isikule osutada tervishoiuteenust
esmajärjekorras ning vaktsineerimist läbiviiv tervishoiuteenuse osutaja on üleriigilise
digiregistratuuriga liitunud (isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv
tunnus, seos tervishoiuteenuse osutajaga ja prioriteetsus). Puudutab see siis Eesti Haigekassat
(haigekassa) kui andmeandjat ja seda, milliseid andmeid haigekassa TIS-i edastab.
Meile arusaadavalt ei ole haigekassal kehtiva õiguse kohaselt vaktsineerimise korraldamise
ülesannet. Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et Eesti Haigekassa seaduse kohaselt täidab
haigekassa ka muid õigusaktides sätestatud ülesandeid ning seejärel viidatud Vabariigi
Valitsuse vastavale korraldusele ja määrusele. Mõlemad neist aga käsitlevad tervishoiuteenuse
eest tasumist. Samas ei sõltu meile teadaolevalt vaktsineerimine ravikindlustuse olemasolust.
Igal juhul on haigekassa ülesanne tervishoiuteenuse eest tasumine, mitte aga teenuse
osutamise korraldamine. Seetõttu jääb täiesti arusaamatuks, miks peaks haigekassa esitama
digiregistratuuri andmed selle kohta, keda vaktsineerida on vaja. Kahetsusväärselt näib, et
COVID-19 tõkestamise eesmärgi egiidi all ja vaktsineerimiskava täitmise raskuste tõttu
püütakse leida kiireid, kuid läbimõtlematuid lahendusi luues vastavalt vajadusele erinevaid
õiguslikke aluseid andmete töötlemiseks, mida Andmekaitse Inspektsioon kindlasti tolereerida
ei saa.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
2 (2)