dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 22. veebruar 2021
Viit
4.1-1/619-1
Registreeritud
22. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2021
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
24. märts 2021

Failid

  • 📎22.02.2021_3.1-1_19_SoM_MKM_kaugtöö ettepanekud.asice282 KB
  • 📎E-kiri.pdf69 KB

Sisu (failidest)

Hr Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN Hr Andres Sutt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN 22. veebruar 2021 nr 3.1-1/19 Ettepanekud muuta kehtivaid õigusakte seoses kaugtöö laialdasema kasutamisega Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) pöördub Teie poole eesmärgiga juhtida tähelepanu vajadusele kaasajastada töösuhete regulatsiooni lähtudes ühiskonnas ja infoühiskonnas toimunud ning toimuvatest muudatustest. Avaldame käesolevaga lootust, et selleks on olemas ka poliitiline valmisolek. 1. Kaugtöö kui tänane reaalsus Tehnoloogia areng on loonud võimaluse kasutada paljudes valdkondades kaugtööd ja inimesed soovivad seda teha. Koroonakriis on loonud lausa vajaduse vähendada inimeste vahelisi kontakte ning kodus töötamine on muutunud rangelt soovituslikuks. Kaugtöö tegemine on muutunud massiliseks just info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid töö tegemiseks kasutatavates valdkondades, mille puhul töö asukoht ei ole määrav, näiteks tarkvaraarendus, IKT süsteemide haldus, sidevaldkond, finants- ja kindlustustegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused. Seda saavad edukalt kasutada näiteks ettevõtte võtmeisikud (juhid, osakonnajuhid, tiimijuhid, tippeksperdid). Statistikaameti teatel kasutas 2020. aastal oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700 inimest ehk 40 400 võrra rohkem kui aasta varem ning tipphetkel ehk teises kvartalis eriolukorra ajal kasutas seda võimalust lausa 198 700 töötajat.1 1 Allikas: Statistikaamet. Aastaga lisandus üle 40 000 kaugtöö tegija. 17.02.2021. Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/uudised/aastaga-lisandus-ule-40-000-kaugtoo-tegija. 2 Digiüleminek ja digitaalsete tööriistade asjakohane kasutamine on toonud tööandjatele ja töötajatele palju majanduslikke ja ühiskondlikke eeliseid ja kasu, näiteks suurem paindlikkus ja autonoomia, samuti potentsiaal töö- ja eraelu tasakaalu parandamiseks. Digipööre soodustab nutikate töökohtade loomist suurtest asumistest eemal ja väiksem autode kasutus toob kaasa keskkonnasäästu. 2. Kehtiva regulatsiooni puudused 2.1. Kuna kaugtöö on muutunud teatud tööde tegemisel üha levinumaks töö tegemise viisiks, ei nõustu me Sotsiaalministeeriumi senise positsiooniga, mille kohaselt kaugtöö puhul tuleb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete täitmisel lähtuda üksnes mõistlikkuse printsiibist ning kehtivast regulatsioonist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt vastutab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse eest olenemata sellest, mis tööandja ja töötaja omavahel mõistlikkuse põhimõttest lähtudes kokku lepivad või sõltumata sellest, kas tööandja saab töötaja töökeskkonda kujundada või mitte. 2.2. Tööandjad ja ka töötajad, kellel on võimalik kaugtööd teha, soovivad väga selgelt kehtivate regulatsioonide muutmist, kuna praegune olukord ei ole vastuvõetav ega jätkusuutlik. Seadused sätestavad väga konkreetsed paindumatud reeglid, mida praktikas täita pole võimalik ja iga ettevõtja on sunnitud ise sobiva lahenduse välja mõtlema ning seda rakendama. 2.3. Oleme seisukohal, et Tööinspektsiooni ja Maksu- ja Tolliameti juhendid ei ole kaugtöö korraldamise alustena piisavad ning selge õigusliku lahenduse puudumine seab nii tööandjad kui ka töötajad keerulisse olukorda. 2.4. Konkreetsemalt toome välja järgmised kehtiva regulatsiooni puudused: 2.4.1. Töölepingu seadus on tööaja osas väga jäik. Praktikas ei ole teatud tööde tegemisel vajalik, et töö tegemiseks oleks alati väga täpselt ette määratud töötamise koht ja aeg. Töölepingu seadus ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus aga ei võimalda paindlikke töösuhteid. 2.4.2. Tööelu ja isikliku elu sidusus peavad jätma tööaja suhtes vajalikku paindlikkust. Tööandja ei saa seejuures kontrollida, et töötaja töö- ja puhkeaja vahekord oleks tagatud. Kui töötaja teeb kaugtööd, siis tal on iseseisev otsustuspädevus oma tööaja, puhkeaja, puhkepauside jms suhtes. 2.4.3. Hetkel on olemas küll Tööinspektsiooni ja ka Maksu- ja Tolliameti juhised kaugtöö korraldamiseks, kuid need ei taga kummalegi osapoolele (tööandja ja töötaja) õiguskindlust just võimalike vaidluste korral. 2.4.4. Samuti soovivad erinevate sektorite ettevõtted, kus on võimalik teatud tööde tegemiseks kaugtööd rakendada, suuremat selgust ega soovi tegutseda niivõrd olulises küsimuses nn pehme õiguse (juhised, mõistlikkuse põhimõte jm) tingimustes. 3 Õigusselgus töösuhetes on ka väga oluline eeldus välismaiste ettevõtete jaoks Eestisse investeerimisel ja siin töökohtade loomisel. 2.5. Kuna kaugtöö on tänasel päeval väga laialdaselt kasutusel, siis esineb meile teadaolevalt ka osapoolte vahelisi vaidlusi. Seetõttu soovitame Teil probleemide tõsiduse mõistmiseks kaasata eksperte erasektorist ning tutvuda Töövaidluskomisjoni ja kohtute praktikaga. 3. Regulatsioonide muutmise eeldused Regulatsioonide muutmise eelduseks on meie hinnangul vajalik ühine arusaam järgnevas: 3.1. Kaugtöö tegemisel ei ole töötaja töösuhtes nõrgem pool. Tegemist on kahe võrdse poole huvides tehtava kokkuleppega, kui töötingimused ja töö iseloom seda võimaldavad. 3.2. Kaugtöö eelduseks on kaugtööd tegeva töötaja iseseisev otsustuspädevus, mis kehtib ka tööülesannete täitmise osas. Tööandja ei pea kaugtöö puhul igat konkreetset tööülesannet andma ja selle täitmist jälgima, sest see on praktikas võimatu. Kaugtöö puhul lepitakse kokku oodatav tulemus ja tähtajad. Seadused ei tohi kohustada tööandjat töötajale ette kirjutama, kus millal ja mis vahenditega seda tegema peab, kui töö olemusest tulenevalt ei ole see vajalik. Kaugtöö on töötajate jaoks privileeg, mis aitab neil muutuda töösuhtes senisest tugevamaks ja otsustusvõimelisemaks. 3.3. Kaugtöö on mõlema poole huvides ja mõlemale poolele peab see olema sobiv (tööandja poolt antavad tööülesanded ja töövahendid ehk ühendused peavad seda võimaldama, töötaja poolt töö tegemise tingimused ehk kaugtöö keskkond peab olema töötegemiseks sobiv). Arvestama peab ka praegust koroonakriisi näidet, mil on küll erijuhtum, aga tõestab, et kaugtöö võib olla hädavajalik töötajate tervise tagamiseks ja ühiskonnas pandeemia vastu võitlemiseks. 4. ITL-i ettepanekud regulatsioonide muutmiseks 4.1. Punktis 2 kirjeldatud põhjustel teeb ITL ettepaneku muuta kehtivaid seadusi (s.h töölepingu seadus ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus) ja lisada neisse selge regulatsioon kaugtöö jaoks. 4.2. ITL-i ettepanek on töötamise koha osas lähtuda järgmisest: 4.2.1. Kaugtöö defineerimisel lähtutakse TLS § 6 lg 4 toodust, mille kohaselt on kaugtöö töötamine väljaspool töö tegemise kohta, kusjuures töö tegemise kohana on mõeldud tööandaja pakutavat nõuetele vastavat kontrollitud töötamise kohta. Kaugtöö tegemise koht jääb lahtiseks – töötaja vabaks valikuks. 4 4.2.2. Tööandjale jääb töötaja juhendamise kohustus ohutu töökeskkonna tagamisel. 4.2.3. Kui kaugtöö toimub mõlema poole huvidest lähtuvalt või töötaja initsiatiivil, vastutab kaugtöö asukoha vastavuse eest tööandja juhistele ja nõuetele töötaja ise. Seega kokkuleppel tööandjaga on töötajal võimalik töötamise kohaks valida kaugtöö, millega koos valib töötaja vastutuse selle eest, et tema töökeskkond oleks tema tervisele ohutu. Tööandja ülesandeks jääb töötaja juhendamine ohutu töökeskkonna tagamisel. Kui töötajal ei ole võimalik kodus ohutuid töötamise tingimusi tagada, siis kaugtöö kokkulepet ei tehta. 4.2.4. Nii töötaja kui ka tööandja saab kaugtöö kokkuleppe tühistada ning naasta tavapärasele tööle tööandja poolt pakutud töötamise kohas. 4.2.5. Pooled võivad kokku leppida ka selle, et töötaja töötab osaliselt tööandja poolt kontrollitud keskkonnas (kontoris) ja osaliselt kaugtööl. 4.3. Punktis 4.2. toodu kehtib tavapärases olukorras ehk siis, kui kaugtöö on pooltevaheline kokkulepe. Kui kaugtöö on kohustus kas riigi või tööandja poolt (näiteks praeguses koroonakriisis töötajate tervise hoidmise ja viiruse leviku peatamise eesmärgil), siis on teatud osas vaja teistsuguseid tingimusi. Seda küsimust tuleb veel täiendavalt analüüsida, aga ilmselt on sellisel juhul mõistlik, et tööandja kohustused on suuremad, näiteks vajalike tingimuste tagamisel. 4.4. ITL-i ettepanek on vastutuse osas lähtuda järgmisest: 4.4.1. Vastutus tööohutuse ja töötervishoiu teemades tööandja ja töötaja vahel peab olema õiglaselt ja tegelikke olusid arvestades jagatud. 4.4.2. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest ja mõlema poole huvist kaugtöö tegemiseks/võimaldamiseks ei saa tööandja vastutada asjaolude eest, mis ei ole tema kontrolli all. 4.4.3. Kui tööandja on kaugtööd teha soovivat töötajat korrektselt juhendanud ohutu töökeskkonna ja tervise tagamise teemal, siis nende nõuete täitmise ja mittetäitmise korral tagajärgede eest vastutab töötaja ise, tööandjal edasisi kohustusi ega vastutust sellega seoses ei ole. 4.4.4. ITL toetab Kaubandus-Tööstuskoja poolt 29.12.2020 kirjaga nr 4/321 Sotsiaalministeeriumile tehtud ettepanekut sätestada seaduse tasemel tööandja vastutuse erisus kaugtöö puhul. 4.5. ITL teeb ettepaneku soodustada kaugtöö korral ergonoomiliste töökoha lahenduste kasutamist: 4.5.1. Peame väga oluliseks, et tööandjatel tekiks suurem motivatsioon töötajate tervise säilitamise eesmärgil pakkuda töötajale abi ergonoomilise kodukontori või kaugtöö asukoha sisustamisel. 4.5.2. Seoses sellega teeme ettepaneku kaaluda töötervishoiuga seotud kuludega seotud erisoodustusmaksu vabastusega tegevuste nimekirja laiendamist lisades sinna ergonoomilise töökoha kulud. 5 5. Euroopa Parlamendi soovitus õiguse kohta mitte olla kättesaadav Lisaks palume infot, milline on Eesti riigi ametlik seisukoht Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õiguse kohta mitte olla kättesaadav (2019/2181(INL)) kohta. ITL-i liikmed on väljendanud selle algatuse osas muret, kuna koos töötaja elementaarse õiguse üle kinnitamisega soovitatakse selles ettepanekus sätestada üksikasjalik kord töötajate jälgimiseks, mida praegu meile teadaolevalt ei kasutata ja mis tekitab hulgaliselt küsitavusi. Soovime Teiega kohtuda selleks, et selgitada käesolevas kirjas tehtud ettepanekute olulisust. Juhime tähelepanu, et välja toodud probleemid vajavad kiiret lahendamist, sest tänases Covid-19 pandeemia leviku olukorras soovitab Vabariigi Valitsus tööandjatel rakendada maksimaalses ulatuses kaugtööd. Paljud tööandjad ja töötajad on valmis riigi ametlikke soovitusi täitma, aga kaugtöö laialdaseks kasutamiseks on vaja muudatusi regulatsioonides, et tagada kaugtööks soodne õiguskeskkond. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Jõema Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected] Saatja: Heleri Vahemäe <[email protected]> Saadetud: 22.02.2021 15:48 Adressaat: SM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: Keilin Tammepärg <[email protected]> Teema: Kaugtöö ettepanekud &nbsp; Tere &nbsp; Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu 22.02.2021 kirja nr 3.1-1/19 „Ettepanekud muuta kehtivaid õigusakte seoses kaugtöö laialdasema kasutamisega. &nbsp; &nbsp; Lugupidamisega &nbsp; Heleri Vahemäe Juhiabi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Lõõtsa 2B 11415 Tallinn Mob 5115521 Tel 6177 145 &nbsp; &nbsp;
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel