Hr Tanel Kiik
Tervise- ja tööminister
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN
Hr Andres Sutt
Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 TALLINN 22. veebruar 2021 nr 3.1-1/19
Ettepanekud muuta kehtivaid õigusakte seoses
kaugtöö laialdasema kasutamisega
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (edaspidi: ITL) pöördub Teie poole
eesmärgiga juhtida tähelepanu vajadusele kaasajastada töösuhete regulatsiooni
lähtudes ühiskonnas ja infoühiskonnas toimunud ning toimuvatest muudatustest.
Avaldame käesolevaga lootust, et selleks on olemas ka poliitiline valmisolek.
1. Kaugtöö kui tänane reaalsus
Tehnoloogia areng on loonud võimaluse kasutada paljudes valdkondades kaugtööd
ja inimesed soovivad seda teha. Koroonakriis on loonud lausa vajaduse vähendada
inimeste vahelisi kontakte ning kodus töötamine on muutunud rangelt soovituslikuks.
Kaugtöö tegemine on muutunud massiliseks just info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendeid töö tegemiseks kasutatavates
valdkondades, mille puhul töö asukoht ei ole määrav, näiteks tarkvaraarendus, IKT
süsteemide haldus, sidevaldkond, finants- ja kindlustustegevus, kutse-, teadus- ja
tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevused. Seda saavad edukalt kasutada
näiteks ettevõtte võtmeisikud (juhid, osakonnajuhid, tiimijuhid, tippeksperdid).
Statistikaameti teatel kasutas 2020. aastal oma põhitööl kaugtöö võimalust 163 700
inimest ehk 40 400 võrra rohkem kui aasta varem ning tipphetkel ehk teises kvartalis
eriolukorra ajal kasutas seda võimalust lausa 198 700 töötajat.1
1
Allikas: Statistikaamet. Aastaga lisandus üle 40 000 kaugtöö tegija. 17.02.2021. Kättesaadav:
https://www.stat.ee/et/uudised/aastaga-lisandus-ule-40-000-kaugtoo-tegija.
2
Digiüleminek ja digitaalsete tööriistade asjakohane kasutamine on toonud
tööandjatele ja töötajatele palju majanduslikke ja ühiskondlikke eeliseid ja kasu,
näiteks suurem paindlikkus ja autonoomia, samuti potentsiaal töö- ja eraelu
tasakaalu parandamiseks. Digipööre soodustab nutikate töökohtade loomist suurtest
asumistest eemal ja väiksem autode kasutus toob kaasa keskkonnasäästu.
2. Kehtiva regulatsiooni puudused
2.1. Kuna kaugtöö on muutunud teatud tööde tegemisel üha levinumaks töö
tegemise viisiks, ei nõustu me Sotsiaalministeeriumi senise positsiooniga,
mille kohaselt kaugtöö puhul tuleb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete
täitmisel lähtuda üksnes mõistlikkuse printsiibist ning kehtivast regulatsioonist.
Kehtiva regulatsiooni kohaselt vastutab tööandja töötervishoiu ja
tööohutuse eest olenemata sellest, mis tööandja ja töötaja omavahel
mõistlikkuse põhimõttest lähtudes kokku lepivad või sõltumata sellest,
kas tööandja saab töötaja töökeskkonda kujundada või mitte.
2.2. Tööandjad ja ka töötajad, kellel on võimalik kaugtööd teha,
soovivad väga selgelt kehtivate regulatsioonide muutmist, kuna
praegune olukord ei ole vastuvõetav ega jätkusuutlik. Seadused
sätestavad väga konkreetsed paindumatud reeglid, mida praktikas täita
pole võimalik ja iga ettevõtja on sunnitud ise sobiva lahenduse välja
mõtlema ning seda rakendama.
2.3. Oleme seisukohal, et Tööinspektsiooni ja Maksu- ja Tolliameti juhendid
ei ole kaugtöö korraldamise alustena piisavad ning selge õigusliku lahenduse
puudumine seab nii tööandjad kui ka töötajad keerulisse olukorda.
2.4. Konkreetsemalt toome välja järgmised kehtiva regulatsiooni puudused:
2.4.1. Töölepingu seadus on tööaja osas väga jäik. Praktikas ei ole
teatud tööde tegemisel vajalik, et töö tegemiseks oleks alati väga täpselt
ette määratud töötamise koht ja aeg. Töölepingu seadus ning töötervishoiu
ja tööohutuse seadus aga ei võimalda paindlikke töösuhteid.
2.4.2. Tööelu ja isikliku elu sidusus peavad jätma tööaja suhtes
vajalikku paindlikkust. Tööandja ei saa seejuures kontrollida, et töötaja töö-
ja puhkeaja vahekord oleks tagatud. Kui töötaja teeb kaugtööd, siis tal on
iseseisev otsustuspädevus oma tööaja, puhkeaja, puhkepauside jms
suhtes.
2.4.3. Hetkel on olemas küll Tööinspektsiooni ja ka Maksu- ja
Tolliameti juhised kaugtöö korraldamiseks, kuid need ei taga kummalegi
osapoolele (tööandja ja töötaja) õiguskindlust just võimalike vaidluste
korral.
2.4.4. Samuti soovivad erinevate sektorite ettevõtted, kus on võimalik
teatud tööde tegemiseks kaugtööd rakendada, suuremat selgust ega soovi
tegutseda niivõrd olulises küsimuses nn pehme õiguse (juhised,
mõistlikkuse põhimõte jm) tingimustes.
3
Õigusselgus töösuhetes on ka väga oluline eeldus välismaiste ettevõtete
jaoks Eestisse investeerimisel ja siin töökohtade loomisel.
2.5. Kuna kaugtöö on tänasel päeval väga laialdaselt kasutusel, siis esineb
meile teadaolevalt ka osapoolte vahelisi vaidlusi. Seetõttu soovitame Teil
probleemide tõsiduse mõistmiseks kaasata eksperte erasektorist ning tutvuda
Töövaidluskomisjoni ja kohtute praktikaga.
3. Regulatsioonide muutmise eeldused
Regulatsioonide muutmise eelduseks on meie hinnangul vajalik ühine arusaam
järgnevas:
3.1. Kaugtöö tegemisel ei ole töötaja töösuhtes nõrgem pool. Tegemist on
kahe võrdse poole huvides tehtava kokkuleppega, kui töötingimused ja töö
iseloom seda võimaldavad.
3.2. Kaugtöö eelduseks on kaugtööd tegeva töötaja iseseisev
otsustuspädevus, mis kehtib ka tööülesannete täitmise osas. Tööandja ei pea
kaugtöö puhul igat konkreetset tööülesannet andma ja selle täitmist jälgima,
sest see on praktikas võimatu. Kaugtöö puhul lepitakse kokku oodatav
tulemus ja tähtajad. Seadused ei tohi kohustada tööandjat töötajale ette
kirjutama, kus millal ja mis vahenditega seda tegema peab, kui töö olemusest
tulenevalt ei ole see vajalik. Kaugtöö on töötajate jaoks privileeg, mis aitab neil
muutuda töösuhtes senisest tugevamaks ja otsustusvõimelisemaks.
3.3. Kaugtöö on mõlema poole huvides ja mõlemale poolele peab see
olema sobiv (tööandja poolt antavad tööülesanded ja töövahendid ehk
ühendused peavad seda võimaldama, töötaja poolt töö tegemise tingimused
ehk kaugtöö keskkond peab olema töötegemiseks sobiv). Arvestama peab ka
praegust koroonakriisi näidet, mil on küll erijuhtum, aga tõestab, et kaugtöö
võib olla hädavajalik töötajate tervise tagamiseks ja ühiskonnas pandeemia
vastu võitlemiseks.
4. ITL-i ettepanekud regulatsioonide muutmiseks
4.1. Punktis 2 kirjeldatud põhjustel teeb ITL ettepaneku muuta
kehtivaid seadusi (s.h töölepingu seadus ning töötervishoiu ja
tööohutuse seadus) ja lisada neisse selge regulatsioon kaugtöö jaoks.
4.2. ITL-i ettepanek on töötamise koha osas lähtuda järgmisest:
4.2.1. Kaugtöö defineerimisel lähtutakse TLS § 6 lg 4 toodust, mille
kohaselt on kaugtöö töötamine väljaspool töö tegemise kohta, kusjuures
töö tegemise kohana on mõeldud tööandaja pakutavat nõuetele vastavat
kontrollitud töötamise kohta. Kaugtöö tegemise koht jääb lahtiseks –
töötaja vabaks valikuks.
4
4.2.2. Tööandjale jääb töötaja juhendamise kohustus ohutu
töökeskkonna tagamisel.
4.2.3. Kui kaugtöö toimub mõlema poole huvidest lähtuvalt või töötaja
initsiatiivil, vastutab kaugtöö asukoha vastavuse eest tööandja juhistele ja
nõuetele töötaja ise.
Seega kokkuleppel tööandjaga on töötajal võimalik töötamise kohaks
valida kaugtöö, millega koos valib töötaja vastutuse selle eest, et tema
töökeskkond oleks tema tervisele ohutu. Tööandja ülesandeks jääb töötaja
juhendamine ohutu töökeskkonna tagamisel. Kui töötajal ei ole võimalik
kodus ohutuid töötamise tingimusi tagada, siis kaugtöö kokkulepet ei tehta.
4.2.4. Nii töötaja kui ka tööandja saab kaugtöö kokkuleppe tühistada
ning naasta tavapärasele tööle tööandja poolt pakutud töötamise kohas.
4.2.5. Pooled võivad kokku leppida ka selle, et töötaja töötab osaliselt
tööandja poolt kontrollitud keskkonnas (kontoris) ja osaliselt kaugtööl.
4.3. Punktis 4.2. toodu kehtib tavapärases olukorras ehk siis, kui kaugtöö on
pooltevaheline kokkulepe. Kui kaugtöö on kohustus kas riigi või tööandja poolt
(näiteks praeguses koroonakriisis töötajate tervise hoidmise ja viiruse leviku
peatamise eesmärgil), siis on teatud osas vaja teistsuguseid tingimusi. Seda
küsimust tuleb veel täiendavalt analüüsida, aga ilmselt on sellisel juhul
mõistlik, et tööandja kohustused on suuremad, näiteks vajalike tingimuste
tagamisel.
4.4. ITL-i ettepanek on vastutuse osas lähtuda järgmisest:
4.4.1. Vastutus tööohutuse ja töötervishoiu teemades tööandja ja
töötaja vahel peab olema õiglaselt ja tegelikke olusid arvestades jagatud.
4.4.2. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest ja mõlema poole huvist
kaugtöö tegemiseks/võimaldamiseks ei saa tööandja vastutada asjaolude
eest, mis ei ole tema kontrolli all.
4.4.3. Kui tööandja on kaugtööd teha soovivat töötajat korrektselt
juhendanud ohutu töökeskkonna ja tervise tagamise teemal, siis nende
nõuete täitmise ja mittetäitmise korral tagajärgede eest vastutab töötaja
ise, tööandjal edasisi kohustusi ega vastutust sellega seoses ei ole.
4.4.4. ITL toetab Kaubandus-Tööstuskoja poolt 29.12.2020 kirjaga
nr 4/321 Sotsiaalministeeriumile tehtud ettepanekut sätestada seaduse
tasemel tööandja vastutuse erisus kaugtöö puhul.
4.5. ITL teeb ettepaneku soodustada kaugtöö korral ergonoomiliste
töökoha lahenduste kasutamist:
4.5.1. Peame väga oluliseks, et tööandjatel tekiks suurem motivatsioon
töötajate tervise säilitamise eesmärgil pakkuda töötajale abi ergonoomilise
kodukontori või kaugtöö asukoha sisustamisel.
4.5.2. Seoses sellega teeme ettepaneku kaaluda töötervishoiuga
seotud kuludega seotud erisoodustusmaksu vabastusega tegevuste
nimekirja laiendamist lisades sinna ergonoomilise töökoha kulud.
5
5. Euroopa Parlamendi soovitus õiguse kohta mitte olla kättesaadav
Lisaks palume infot, milline on Eesti riigi ametlik seisukoht Euroopa Parlamendi
21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon soovitustega komisjonile õiguse kohta mitte olla
kättesaadav (2019/2181(INL)) kohta. ITL-i liikmed on väljendanud selle algatuse osas
muret, kuna koos töötaja elementaarse õiguse üle kinnitamisega soovitatakse selles
ettepanekus sätestada üksikasjalik kord töötajate jälgimiseks, mida praegu meile
teadaolevalt ei kasutata ja mis tekitab hulgaliselt küsitavusi.
Soovime Teiega kohtuda selleks, et selgitada käesolevas kirjas tehtud
ettepanekute olulisust. Juhime tähelepanu, et välja toodud probleemid vajavad
kiiret lahendamist, sest tänases Covid-19 pandeemia leviku olukorras soovitab
Vabariigi Valitsus tööandjatel rakendada maksimaalses ulatuses kaugtööd. Paljud
tööandjad ja töötajad on valmis riigi ametlikke soovitusi täitma, aga kaugtöö
laialdaseks kasutamiseks on vaja muudatusi regulatsioonides, et tagada kaugtööks
soodne õiguskeskkond.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Jüri Jõema
Tegevjuht
Keilin Tammepärg,
[email protected]
Saatja: Heleri Vahemäe <
[email protected]>
Saadetud: 22.02.2021 15:48
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>
Koopia: Keilin Tammepärg <
[email protected]>
Teema: Kaugtöö ettepanekud
Tere
Edastame Teile Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
22.02.2021 kirja nr 3.1-1/19 „Ettepanekud muuta kehtivaid õigusakte
seoses kaugtöö laialdasema kasutamisega.
Lugupidamisega
Heleri Vahemäe
Juhiabi
Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liit
Lõõtsa 2B
11415 Tallinn
Mob 5115521
Tel 6177 145