Tallinna halduskohus Teie 01.02.2021 nr 3-20-2034/
[email protected] Meie 22.02.2021 nr 1.2-4/332-2
Pärnu mnt 7
15082, Tallinn Harju maakond
Vastus Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-
20-2034
Austatud kohus
Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-20-2034 09.12.2020 tehtud määrusega kaasanud
haldusorganina menetlusse Sotsiaalministeeriumi. 13.01.2021 vastuses andis
Sotsiaalministeerium oma selgitused ja vastas kohtu küsimustele vastavalt oma pädevuse
piires.
01.02.2021 määrusega määras kohus tähtaja, millise jooksul on pooltel õigus esitada
täiendavaid seisukohti, tõendeid ja taotlusi. Viitatud määruses palus kohus vastata ka
täiendavatele küsimustele. Käesolevaga esitab Sotsiaalministeerium oma selgitused ja
vastab kohtu küsimustele.
Seoses kohtumääruse punktiga 3 selgitame järgmist. Tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse (TTKS) § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse,
vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga
leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse
ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest
vastutav minister. Sotsiaalministeerium leiab, et meditsiinilise sünnitõendi väljastamine
tervishoiutöötaja poolt ei ole tervishoiuteenuse osutamine, vaid see tõend väljastatakse
osutatud tervishoiuteenuse põhjal. Osutatavaks tervishoiuteenuseks on sünnitusabi, mis
dokumenteeritakse nagu kõikide tervishoiuteenuste osutamised vastavalt TTKS-i §-le 42.
Meditsiiniline sünnitõend tõendab lapse sündi ning vastsündinud lapse põlvnemist
sünnitanud naisest. Tervishoiutöötaja, kes on osutanud sünnitusabi, on sisuliselt
tervishoiuteenuse osutamise käigus veendunud, et vastsündinud laps põlvneb sünnitanud
naisest ning selle kinnitamiseks väljastatakse vastav tõend. Meditsiinilise sünnitõendi
eesmärk ei ole tõendada tervishoiuteenuse, s.o sünnitusabi osutamist ennast, vaid fakti, et
vastsündinud laps pärineb sünnitanud emast. Sotsiaalministeerium on oma 13.01.2021
vastuses kohtule selgitanud, miks on meditsiinilise sünnitõendi väljastamise pädevus antud
just sünnitusabi osutavale tervishoiuteenuse osutajale.
Lapse sünni registreerimise nõuded perekonnaseisuasutuses on sätestatud
perekonnaseisutoimingute seaduses (PKTS). PKTS § 24 lõike 2 esimese lause kohaselt
kantakse lapse sugu, sünniaeg ja isikukood rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja
tõendi või kohtulahendi alusel. Selgitame, et viidatud paragrahvis nimetatud
tervishoiuteenuse osutaja tõendi näol on tegemist meditsiinilise sünnitõendiga. Viidatud
sättest tuleneb kaks võimalust lapse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse: 1)
tervishoiuteenuse osutaja tõendi ehk meditsiinilise sünnitõendi alusel; 2) kohtulahendi alusel.
Seejuures kohtulahendi alusel lapse andmete registreerimine rahvastikuregistrisse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
võimaldati 2013. aasta seaduse muudatusega. Perekonnaseisutoimingute seaduse,
rahvastikuregistri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse seletuskirjas1 on selgitatud, et: „Punktiga 26 muudetakse PKTS § 24 lg 2
esimest lauset, mis nimetab lapse soo, sünniaja ja isikukoodi ainsa alusdokumendina
tervishoiuteenuse osutaja tõendit, lisades alusdokumendiks ka kohtulahendi. Praktikas on
esinenud juhtum, mille esinemise tõenäosus on ka tulevikus, kus kodussünnitaja jätab lapse
sünni registreerimata ning ei ole peale lapse sündi pöördunud ka meditsiiniasutuse poole,
kes saaks väljastada tõendi lapse sünni kohta. Sellisel juhul võib lapse sünnist olla möödas
mitu kuud, kuid isikukoodi ei ole saanud lapsele veel moodustada, kuna tema andmeid ei ole
kantud rahvastikuregistrisse. Samal ajal võib olla juba jõustunud kohtulahend selle kohta, et
vastaval isikul sündis vastaval kuupäeval ja kellaajal laps. Samas seletuskirjas on selgitatud
veel ka järgmist: „Punktiga 25 antakse PKTS § 23 lõikes 4 õiguslik alus esitada elektrooniline
sünni registreerimise avaldus. Teabevärava „eesti.ee“ kaudu või elektroonselt
digitaalallkirjaga kinnitatult on võimalik sünni registreerimise avaldust esitada vaid juhul, kui
lapse vanemad on omavahel abielus ja haigla poolt on edastatud meditsiiniline sünnitõend,
sest vastasel juhul puudub alusdokument andmete registrisse kandmiseks.“
Võttes arvesse eelpool toodud selgitusi, nõustub Sotsiaalministeerium kohtu tõlgendusega,
mille kohaselt meditsiinilise sünnitõendi väljastamisega ei osuta tervishoiutöötaja
tervishoiuteenust, vaid täidab sisuliselt avalik-õiguslikku ülesannet ning tulemuseks on siis
haldusõiguslikus mõttes kas eelhaldusakt või menetlustoiming, millest rahvastikuregistrisse
kande tegija ei saa kõrvale kalduda. Nõustume ka, et PKTS-i § 24 lõikest 2 tulenevalt ei ole
sünni asjaolu võimalik haldusõiguslikult registrimenetluses tuvastada muude tõenditega, kui
see, mida seadus lubab. Küll aga on kande tegemine võimalik kohtulahendi alusel.
Samas on oluline märkida, et rahvastikuregistrisse kande tegija peab veenduma, et
meditsiiniline sünnitõend on väljastatud pädeva tervishoiuteenuse osutaja poolt. Kui
meditsiinilise sünnitõendi on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja, kellel ei ole selleks
pädevust, siis see tõend ei saa olla kande tegijale siduv ainuüksi sellepärast, et tõend on
olemas.
Kohtumääruse punktis 4 esitatud küsimustega seonduvalt selgitame järgmist. Sünnitusabi
osutamise õiguse saab tervishoiuteenuse osutaja (s.o tervishoiutöötaja või
tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik) vastava tegevusloa alusel. Statsionaarse (ehk
haiglas) sünnitusabi osutamiseks on vajalik TTKS § 40 lõike 1 punktis 3 nimetatud eriarstiabi
osutamise tegevusluba. Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu on kehtestatud
sotsiaalministri 28.11.2001 määrusega nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste
loetelu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062018020). Viidatud määruse § 3 punkti 28
kohaselt on eriarstide eriala sünnitusabi ja günekoloogia. Seega kui sünnitusabi
tervishoiuteenust osutatakse haiglas, siis peab tervishoiuteenuse osutajal olema eriarstiabi
tegevusluba sünnitusabi ja günekoloogia erialal. Sotsiaalministri 19.08.2004 määruses nr
103 „Haigla liikide nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020048) on haiglate liikide
lõikes esitatud nõuded sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuse osutamisele. Nii
näiteks üldhaiglas sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuse osutamiseks peavad
viidatud määruse § 7 lõike 3 kohaselt üldhaiglas töötama günekoloogid, ämmaemandad,
üldõed ja operatsiooniõed. Samad personalinõuded on esitatud ka sünnitusabi ja
günekoloogia tervishoiuteenuse osutamiseks keskhaiglas (vt määruse § 24 lõige 3),
piirkondlikus haiglas (vt määruse § 57 lõige 2) ja erihaiglas (vt määruse § 69 lõige 1).
1 Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (464 SE) seletuskiri. Kättesaadav:
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8b5f65a1-4b19-46f4-b5c6-
7d1d3e330c7d/Perekonnaseisutoimingute%20seaduse,%20rahvastikuregistri%20seaduse,%20kohali
ku%20omavalitsuse%20korralduse%20seaduse%20ja%20riigil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%2
0seadus
2
3
Selgitame, et ämmaemand ja günekoloog tegelevad sünnituse vastuvõtmisega, lisaks muu
personal aitab.
Ambulatoorse (ehk haiglavälise) sünnitusabi osutamiseks on vajalik TTKS § 40 lõike 1
punktis 5 nimetatud iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusluba. Iseseisvalt
osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri
02.07.2014 määrusega nr 44 „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu
ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/109072014023). Viidatud määruse § 2 punkti 2 kohaselt on
iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuseks kodusünnitusabi. Seega kui
sünnitusabi tervishoiuteenust osutatakse väljaspool haiglat ehk osutatakse kodusünnitusabi
tervishoiuteenust, siis peab tervishoiuteenuse osutajal olema iseseisva ämmaemandusabi
tegevusluba kodusünnitusabi osutamiseks. Sellisel juhul osutab tervishoiuteenust
ämmaemand, kes vastab viidatud määruse § 5 lõikes 1 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele.
TTKS § 16 lõike 1 kohaselt on kiirabi ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise,
vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja
transpordiks haiglasse. TTKS § 40 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab kiirabi osutamiseks olema
tegevusluba. Kiirabi brigaadi koosseis on sätestatud tervise- ja tööministri 18.12.2018
määruses nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“
(https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019049?leiaKehtiv). Selgitame, et kiirabi osutamise
tegevusluba ja eriarstiabi tegevusluba sünnitusabi tervishoiuteenuse osutamiseks on
erinevad tegevusload. Kiirabi osutab vältimatu abi raames vajadusel ka teatud sünnitusabi
võtteid ning vajalikku abi nii sünnitajale kui vastsündinule, kuid see ei tee kiirabist juriidilises
mõttes sünnitusabi ja günekoloogia teenuse ega kodusünnitusabiteenuse osutajat, milliste
osutamiseks on vaja eraldi tegevusluba. Kiirabi brigaadis võib töötada küll ka isik, kellel on
ämmaemanda või günekoloogia eriala, kuid sünnitusabi tervishoiuteenuse osutamiseks on
vaja siiski vastavat tegevusluba. Seega ainuüksi ämmaemanda või günekoloogia eriala
läbimine ei anna õigust sünnitusabi osutamiseks, vaid vastav õigus antakse
tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa kaudu.
Mis puudutab kaebaja soovi esitada kohtule ka teave, mille sisu peaks kohus seal sisalduva
tõttu kaitsma, nõustume kohtuga, et menetlusosalistel peab olema õigus tutvuda kõigi asjas
kogutud materjalidega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Tralla
osakonnajuhataja
Merilin Oldekop 6269 165
[email protected]
3