dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus kohtule

Sotsiaalministeerium · 22. veebruar 2021
Viit
1.2-4/332-2
Registreeritud
22. veebruar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tallinna halduskohus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-4 Kohtumaterjalid
Toimik
1.2-4/2021
Vastutaja
Merilin Oldekop (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-4332-2 22.02.2021 Väljaminev kiri.asice301 KB

Sisu (failidest)

Tallinna halduskohus Teie 01.02.2021 nr 3-20-2034/ [email protected] Meie 22.02.2021 nr 1.2-4/332-2 Pärnu mnt 7 15082, Tallinn Harju maakond Vastus Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3- 20-2034 Austatud kohus Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-20-2034 09.12.2020 tehtud määrusega kaasanud haldusorganina menetlusse Sotsiaalministeeriumi. 13.01.2021 vastuses andis Sotsiaalministeerium oma selgitused ja vastas kohtu küsimustele vastavalt oma pädevuse piires. 01.02.2021 määrusega määras kohus tähtaja, millise jooksul on pooltel õigus esitada täiendavaid seisukohti, tõendeid ja taotlusi. Viitatud määruses palus kohus vastata ka täiendavatele küsimustele. Käesolevaga esitab Sotsiaalministeerium oma selgitused ja vastab kohtu küsimustele. Seoses kohtumääruse punktiga 3 selgitame järgmist. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Sotsiaalministeerium leiab, et meditsiinilise sünnitõendi väljastamine tervishoiutöötaja poolt ei ole tervishoiuteenuse osutamine, vaid see tõend väljastatakse osutatud tervishoiuteenuse põhjal. Osutatavaks tervishoiuteenuseks on sünnitusabi, mis dokumenteeritakse nagu kõikide tervishoiuteenuste osutamised vastavalt TTKS-i §-le 42. Meditsiiniline sünnitõend tõendab lapse sündi ning vastsündinud lapse põlvnemist sünnitanud naisest. Tervishoiutöötaja, kes on osutanud sünnitusabi, on sisuliselt tervishoiuteenuse osutamise käigus veendunud, et vastsündinud laps põlvneb sünnitanud naisest ning selle kinnitamiseks väljastatakse vastav tõend. Meditsiinilise sünnitõendi eesmärk ei ole tõendada tervishoiuteenuse, s.o sünnitusabi osutamist ennast, vaid fakti, et vastsündinud laps pärineb sünnitanud emast. Sotsiaalministeerium on oma 13.01.2021 vastuses kohtule selgitanud, miks on meditsiinilise sünnitõendi väljastamise pädevus antud just sünnitusabi osutavale tervishoiuteenuse osutajale. Lapse sünni registreerimise nõuded perekonnaseisuasutuses on sätestatud perekonnaseisutoimingute seaduses (PKTS). PKTS § 24 lõike 2 esimese lause kohaselt kantakse lapse sugu, sünniaeg ja isikukood rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või kohtulahendi alusel. Selgitame, et viidatud paragrahvis nimetatud tervishoiuteenuse osutaja tõendi näol on tegemist meditsiinilise sünnitõendiga. Viidatud sättest tuleneb kaks võimalust lapse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse: 1) tervishoiuteenuse osutaja tõendi ehk meditsiinilise sünnitõendi alusel; 2) kohtulahendi alusel. Seejuures kohtulahendi alusel lapse andmete registreerimine rahvastikuregistrisse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 võimaldati 2013. aasta seaduse muudatusega. Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse seletuskirjas1 on selgitatud, et: „Punktiga 26 muudetakse PKTS § 24 lg 2 esimest lauset, mis nimetab lapse soo, sünniaja ja isikukoodi ainsa alusdokumendina tervishoiuteenuse osutaja tõendit, lisades alusdokumendiks ka kohtulahendi. Praktikas on esinenud juhtum, mille esinemise tõenäosus on ka tulevikus, kus kodussünnitaja jätab lapse sünni registreerimata ning ei ole peale lapse sündi pöördunud ka meditsiiniasutuse poole, kes saaks väljastada tõendi lapse sünni kohta. Sellisel juhul võib lapse sünnist olla möödas mitu kuud, kuid isikukoodi ei ole saanud lapsele veel moodustada, kuna tema andmeid ei ole kantud rahvastikuregistrisse. Samal ajal võib olla juba jõustunud kohtulahend selle kohta, et vastaval isikul sündis vastaval kuupäeval ja kellaajal laps. Samas seletuskirjas on selgitatud veel ka järgmist: „Punktiga 25 antakse PKTS § 23 lõikes 4 õiguslik alus esitada elektrooniline sünni registreerimise avaldus. Teabevärava „eesti.ee“ kaudu või elektroonselt digitaalallkirjaga kinnitatult on võimalik sünni registreerimise avaldust esitada vaid juhul, kui lapse vanemad on omavahel abielus ja haigla poolt on edastatud meditsiiniline sünnitõend, sest vastasel juhul puudub alusdokument andmete registrisse kandmiseks.“ Võttes arvesse eelpool toodud selgitusi, nõustub Sotsiaalministeerium kohtu tõlgendusega, mille kohaselt meditsiinilise sünnitõendi väljastamisega ei osuta tervishoiutöötaja tervishoiuteenust, vaid täidab sisuliselt avalik-õiguslikku ülesannet ning tulemuseks on siis haldusõiguslikus mõttes kas eelhaldusakt või menetlustoiming, millest rahvastikuregistrisse kande tegija ei saa kõrvale kalduda. Nõustume ka, et PKTS-i § 24 lõikest 2 tulenevalt ei ole sünni asjaolu võimalik haldusõiguslikult registrimenetluses tuvastada muude tõenditega, kui see, mida seadus lubab. Küll aga on kande tegemine võimalik kohtulahendi alusel. Samas on oluline märkida, et rahvastikuregistrisse kande tegija peab veenduma, et meditsiiniline sünnitõend on väljastatud pädeva tervishoiuteenuse osutaja poolt. Kui meditsiinilise sünnitõendi on väljastanud tervishoiuteenuse osutaja, kellel ei ole selleks pädevust, siis see tõend ei saa olla kande tegijale siduv ainuüksi sellepärast, et tõend on olemas. Kohtumääruse punktis 4 esitatud küsimustega seonduvalt selgitame järgmist. Sünnitusabi osutamise õiguse saab tervishoiuteenuse osutaja (s.o tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutav juriidiline isik) vastava tegevusloa alusel. Statsionaarse (ehk haiglas) sünnitusabi osutamiseks on vajalik TTKS § 40 lõike 1 punktis 3 nimetatud eriarstiabi osutamise tegevusluba. Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 28.11.2001 määrusega nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/128062018020). Viidatud määruse § 3 punkti 28 kohaselt on eriarstide eriala sünnitusabi ja günekoloogia. Seega kui sünnitusabi tervishoiuteenust osutatakse haiglas, siis peab tervishoiuteenuse osutajal olema eriarstiabi tegevusluba sünnitusabi ja günekoloogia erialal. Sotsiaalministri 19.08.2004 määruses nr 103 „Haigla liikide nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020048) on haiglate liikide lõikes esitatud nõuded sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuse osutamisele. Nii näiteks üldhaiglas sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuse osutamiseks peavad viidatud määruse § 7 lõike 3 kohaselt üldhaiglas töötama günekoloogid, ämmaemandad, üldõed ja operatsiooniõed. Samad personalinõuded on esitatud ka sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuse osutamiseks keskhaiglas (vt määruse § 24 lõige 3), piirkondlikus haiglas (vt määruse § 57 lõige 2) ja erihaiglas (vt määruse § 69 lõige 1). 1 Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (464 SE) seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8b5f65a1-4b19-46f4-b5c6- 7d1d3e330c7d/Perekonnaseisutoimingute%20seaduse,%20rahvastikuregistri%20seaduse,%20kohali ku%20omavalitsuse%20korralduse%20seaduse%20ja%20riigil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%2 0seadus 2 3 Selgitame, et ämmaemand ja günekoloog tegelevad sünnituse vastuvõtmisega, lisaks muu personal aitab. Ambulatoorse (ehk haiglavälise) sünnitusabi osutamiseks on vajalik TTKS § 40 lõike 1 punktis 5 nimetatud iseseisvalt ämmaemandusabi osutamise tegevusluba. Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu on kehtestatud sotsiaalministri 02.07.2014 määrusega nr 44 „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/109072014023). Viidatud määruse § 2 punkti 2 kohaselt on iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuseks kodusünnitusabi. Seega kui sünnitusabi tervishoiuteenust osutatakse väljaspool haiglat ehk osutatakse kodusünnitusabi tervishoiuteenust, siis peab tervishoiuteenuse osutajal olema iseseisva ämmaemandusabi tegevusluba kodusünnitusabi osutamiseks. Sellisel juhul osutab tervishoiuteenust ämmaemand, kes vastab viidatud määruse § 5 lõikes 1 nimetatud kvalifikatsiooninõuetele. TTKS § 16 lõike 1 kohaselt on kiirabi ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. TTKS § 40 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab kiirabi osutamiseks olema tegevusluba. Kiirabi brigaadi koosseis on sätestatud tervise- ja tööministri 18.12.2018 määruses nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019049?leiaKehtiv). Selgitame, et kiirabi osutamise tegevusluba ja eriarstiabi tegevusluba sünnitusabi tervishoiuteenuse osutamiseks on erinevad tegevusload. Kiirabi osutab vältimatu abi raames vajadusel ka teatud sünnitusabi võtteid ning vajalikku abi nii sünnitajale kui vastsündinule, kuid see ei tee kiirabist juriidilises mõttes sünnitusabi ja günekoloogia teenuse ega kodusünnitusabiteenuse osutajat, milliste osutamiseks on vaja eraldi tegevusluba. Kiirabi brigaadis võib töötada küll ka isik, kellel on ämmaemanda või günekoloogia eriala, kuid sünnitusabi tervishoiuteenuse osutamiseks on vaja siiski vastavat tegevusluba. Seega ainuüksi ämmaemanda või günekoloogia eriala läbimine ei anna õigust sünnitusabi osutamiseks, vaid vastav õigus antakse tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa kaudu. Mis puudutab kaebaja soovi esitada kohtule ka teave, mille sisu peaks kohus seal sisalduva tõttu kaitsma, nõustume kohtuga, et menetlusosalistel peab olema õigus tutvuda kõigi asjas kogutud materjalidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Tralla osakonnajuhataja Merilin Oldekop 6269 165 [email protected] 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel