dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus

Sotsiaalministeerium · 22. veebruar 2021
Viit
1.2-3/594-1
Registreeritud
22. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-12011614-3 19.02.2021 Väljaminev dokument.asice231 KB

Sisu (failidest)

Tanel Kiik Sotsiaalministeerium Teie 17.12.2020 nr 8-1/20/5429 [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 19.02.2021 nr 1.2-1/20/11614-3 10122, Tallinn Alushariduse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Lugupeetud härra minister Haridus- ja Teadusministeerium on edastanud Terviseametile alushariduse seaduse eelnõu arvamuse avaldamiseks. Täname Teid võimaluse tutvuda eelnõu ja seletuskirjaga ning nende kohta arvamust avaldada. Terviseameti leiab, et tegemist on olulise eelnõuga, milles tehakse valdkonna arengu seisukohast vajalikud muudatused ja täiendused kehtivasse õigusesse, ning toob eelnõu kohta välja järgmised märkused ja ettepanekud. 1. eelnõu § 17. Alushariduse seaduse eelnõuga tutvumisel tekkis küsimus, mis on seotud lasteaia arengukavaga ja riskianalüüsiga. Arengukavaga seonduv on sätestatud § 17, kuid puudub kava koostamise perioodilisuse nõue (mitmeks aastaks tuleb koostada kava). Teeme ettepaneku täiendada eelnõu ja täpsustada arengukava koostamise perioodi. 2. eelnõu § 18. Riskianalüüsiga seonduv on reguleeritud eelnõu § 18, kus sätestatud, et lasteaed on kohustatud koostama koostöös hoolekoguga iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi. Ei pea vajalikuks riskianalüüsi koostamist iga kolme aasta järel. Riskianalüüs peab olema koostatud ühe korra ning asjaolude muutumisel ajakohastatud. Riskianalüüs tuleks vaadata üle vähemalt kord aastas, sellesse tuleb viia sisse vajalikud täiendused ning riskianalüüsi ülevaatus tuleks kirjalikult dokumenteerida. 3. eelnõu § 4 lg 6. Eelnõu § 4 lg 6 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud toetama õppe- ja kasvatusküsimustes vanemaid ja lapsi, kes omandavad alusharidust kodus. Vanem on kohustatud osalema lapsega, kes on saanud õppeaasta alguseks kolmeaastaseks, kuni koolikohustuse täitma asumiseni, vähemalt üks kord kalendriaastas arenguhindamisel ja –vestlusel. Laste arengu jälgimine on oluline, kuid sel juhul omavalitsuse territooriumil laste arengu hindamist peab viima läbi selleks määratud nt üks üksus (komisjon) väga kindlate kriteeriumite alusel. Millisel kujul seda läbi viia, vajab põhjalikku kaalumist, tegemist on ikkagi väga väikeste lastega. Samuti tuleb mõelda sellele, et osa vanemaid ei pruugi sellest nõudest üldse teadlikud olla või siis eiravad lapse arenguhindamisel ja –vestlusel osalemise nõuet. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, millised on tagajärjed juhul, kui lapse areng ei vasta nõuetele või lapsevanem ei osale arenguhindamisel ja – vestlusel. Kellel oleks pädevus teostada riiklikku järelevalvet ja millised võiksid olla meetmed? Kas võiks näha ette väärteokaristuse, aga kuidas hinnata sellisel juhul subjektiivset koosseisu. Kuna oluline on lapse arengu tagamine, siis tuleks ka vastavad meetmed ette näha. 4. seletuskirja lk 9; ref. § 4 lg 6. Seletuskirja lk 9 on lause „Alushariduse omandamine on vabatahtlik ning vanemal on õigus valida kas otsustab lapse panna munitsipaallasteaeda või eralasteaeda või omandab laps alusharidust kodus“. Eelnõu § 4 lg 6 kohaselt (järgnev käib laste kohta, keda vanem on otsustanud mitte lasteaeda panna. Näiteks põhjusel, et vanavanem hoiab või on vanem ise kodune või on tal muud põhjused last kodus hoida) „...Vanem on kohustatud osalema lapsega, kes on saanud õppeaasta alguseks kolmeaastaseks, kuni koolikohustuse täitma asumiseni, vähemalt üks kord kalendriaastas arenguhindamisel ja –vestlusel, mille tulemused kantakse Eesti hariduse infosüsteemi“. Tundub vastuolu, kus ühes lauses öeldakse, et alushariduse omandamine on vabatahtlik ja teises lauses pannakse vanemale kohustus osaleda lapsega, kes on õppeaasta alguseks saanud 3-aastaseks, kuni lapse kooli minemiseni vähemalt 1 kord aastas lapsega käima arenguhindamisel ja –vestlusel. Selline arenguhindamine ja vestlus eeldab seda, et eelkooliealist last koolitatakse hindamiseks. Kõikjal maailmas suureneb ärevus- ja sotsialiseerumishäiretega või depressioonis laste hulk. Üheks selliseid häireid mõjutavaks teguriks võib olla liiga suured ootused ja nõuded vanuses, kus laps ei ole selleks veel valmis. Kodus õpetatavate laste puhul võib nende tulemusi mõjutada ka asjaolu, et nad on võõraste inimestega kokkupuutest ehmunud. 5. eelnõu § 4 lg 2. Eelnõu § 4 lg 2. Alushariduse süsteemi loomisel on peetud oluliseks, et lapsel oleks tagatud lasteaiakoht võimalikult kodu lähedal. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et kui valida kahe lasteaia vahel, kus üks on 500 m ja teine 5 km kaugusel, tuleks võimalusel eelistada lapse tegelikule elukohale lähemat lasteaeda. Selline tingimus on lapsevanemale ahistav, kuid ilmselgelt vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele lasteaiakohtade planeerimiseks. Siin on küll sõna „võimalusel arvestada vanema soove ja tema töökoha lähedust“, aga tegelikult ikkagi pigem seatakse vanem fakti ette, et lapsele on koht kodu lähedal lasteaias ja kui see vanemale ei sobi, siis ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel kohustust lasteaiakohta pakkuda. Paljud vanemad soovivad, et laps käiks lasteaias nende töökoha lähedal. Seda puhtalt logistika ja aja kokkuhoiu mõttes. 6. eelnõu § 23 lg 4. Eelnõu § 23 lg 4 lasteaia direktori ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded on magistrikraad ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. See nõue tundub liiga range. Kindlasti peab lasteaia direktoril või õppealajuhatajal olema pedagoogiline kõrgharidus, kuid magistrikraadi nõue ei pruugi olla põhjendatud. Inimesed, kel on nii magistrikraad, kui pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid, võivad eelistada teisi töökohti. Seletuskirjas ei ole piisavalt analüüsitud ja hinnatud riski, et liig-kõrgete nõuete tõttu võivad lasteaiajuhatajate kohad jääda täitmata. 7. eelnõu § 30. Eelnõu § 30 kohaselt võib riikliku järelevalve teostaja kohaldada KorS §-des 30, 32, 50-53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Hetkel kooskõlastamisel oleva rahvatervishoiu seaduse eelnõu kohaselt on Terviseametil koolieelse lasteasutuse seaduse § 321 alusel volitus KorS §-des 30, 31, 32 ja 49 -53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamiseks. Terviseamet peab vajalikuks tagada vähemalt rahvatervishoiu seaduse eelnõus sätestatud riikliku järelevalve meetmete ning lisaks kaaluda viibimiskeelu (KorS § 44) ja turvakontrolli (KorS § 47) riikliku järelevalve meetmete volituste andmist. Sätte teksti võiks sõnastada järgmiselt: „§ 44. Riikliku järelevalve erimeetmed Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 47 ja 49 - 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno peadirektor Sander Põllumäe 7943675 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →