Tanel Kiik
Sotsiaalministeerium Teie 17.12.2020 nr 8-1/20/5429
[email protected]
Suur-Ameerika 1 Meie 19.02.2021 nr 1.2-1/20/11614-3
10122, Tallinn
Alushariduse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks
ja arvamuse avaldamiseks
Lugupeetud härra minister
Haridus- ja Teadusministeerium on edastanud Terviseametile alushariduse seaduse eelnõu arvamuse
avaldamiseks. Täname Teid võimaluse tutvuda eelnõu ja seletuskirjaga ning nende kohta arvamust
avaldada. Terviseameti leiab, et tegemist on olulise eelnõuga, milles tehakse valdkonna arengu
seisukohast vajalikud muudatused ja täiendused kehtivasse õigusesse, ning toob eelnõu kohta
välja järgmised märkused ja ettepanekud.
1. eelnõu § 17. Alushariduse seaduse eelnõuga tutvumisel tekkis küsimus, mis on seotud
lasteaia arengukavaga ja riskianalüüsiga. Arengukavaga seonduv on sätestatud § 17, kuid puudub
kava koostamise perioodilisuse nõue (mitmeks aastaks tuleb koostada kava). Teeme ettepaneku
täiendada eelnõu ja täpsustada arengukava koostamise perioodi.
2. eelnõu § 18. Riskianalüüsiga seonduv on reguleeritud eelnõu § 18, kus sätestatud, et lasteaed
on kohustatud koostama koostöös hoolekoguga iga kolme kalendriaasta jooksul riskianalüüsi. Ei pea
vajalikuks riskianalüüsi koostamist iga kolme aasta järel. Riskianalüüs peab olema koostatud ühe
korra ning asjaolude muutumisel ajakohastatud. Riskianalüüs tuleks vaadata üle vähemalt kord
aastas, sellesse tuleb viia sisse vajalikud täiendused ning riskianalüüsi ülevaatus tuleks kirjalikult
dokumenteerida.
3. eelnõu § 4 lg 6. Eelnõu § 4 lg 6 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud
toetama õppe- ja kasvatusküsimustes vanemaid ja lapsi, kes omandavad alusharidust kodus. Vanem
on kohustatud osalema lapsega, kes on saanud õppeaasta alguseks kolmeaastaseks, kuni
koolikohustuse täitma asumiseni, vähemalt üks kord kalendriaastas arenguhindamisel ja –vestlusel.
Laste arengu jälgimine on oluline, kuid sel juhul omavalitsuse territooriumil laste arengu hindamist
peab viima läbi selleks määratud nt üks üksus (komisjon) väga kindlate kriteeriumite alusel. Millisel
kujul seda läbi viia, vajab põhjalikku kaalumist, tegemist on ikkagi väga väikeste lastega. Samuti
tuleb mõelda sellele, et osa vanemaid ei pruugi sellest nõudest üldse teadlikud olla või siis eiravad
lapse arenguhindamisel ja –vestlusel osalemise nõuet. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, millised
on tagajärjed juhul, kui lapse areng ei vasta nõuetele või lapsevanem ei osale arenguhindamisel ja –
vestlusel. Kellel oleks pädevus teostada riiklikku järelevalvet ja millised võiksid olla meetmed? Kas
võiks näha ette väärteokaristuse, aga kuidas hinnata sellisel juhul subjektiivset koosseisu. Kuna
oluline on lapse arengu tagamine, siis tuleks ka vastavad meetmed ette näha.
4. seletuskirja lk 9; ref. § 4 lg 6. Seletuskirja lk 9 on lause „Alushariduse omandamine on
vabatahtlik ning vanemal on õigus valida kas otsustab lapse panna munitsipaallasteaeda või
eralasteaeda või omandab laps alusharidust kodus“. Eelnõu § 4 lg 6 kohaselt (järgnev käib laste
kohta, keda vanem on otsustanud mitte lasteaeda panna. Näiteks põhjusel, et vanavanem hoiab või
on vanem ise kodune või on tal muud põhjused last kodus hoida) „...Vanem on kohustatud osalema
lapsega, kes on saanud õppeaasta alguseks kolmeaastaseks, kuni koolikohustuse täitma asumiseni,
vähemalt üks kord kalendriaastas arenguhindamisel ja –vestlusel, mille tulemused kantakse Eesti
hariduse infosüsteemi“. Tundub vastuolu, kus ühes lauses öeldakse, et alushariduse omandamine on
vabatahtlik ja teises lauses pannakse vanemale kohustus osaleda lapsega, kes on õppeaasta alguseks
saanud 3-aastaseks, kuni lapse kooli minemiseni vähemalt 1 kord aastas lapsega käima
arenguhindamisel ja –vestlusel. Selline arenguhindamine ja vestlus eeldab seda, et eelkooliealist last
koolitatakse hindamiseks. Kõikjal maailmas suureneb ärevus- ja sotsialiseerumishäiretega või
depressioonis laste hulk. Üheks selliseid häireid mõjutavaks teguriks võib olla liiga suured ootused
ja nõuded vanuses, kus laps ei ole selleks veel valmis. Kodus õpetatavate laste puhul võib nende
tulemusi mõjutada ka asjaolu, et nad on võõraste inimestega kokkupuutest ehmunud.
5. eelnõu § 4 lg 2. Eelnõu § 4 lg 2. Alushariduse süsteemi loomisel on peetud oluliseks, et lapsel
oleks tagatud lasteaiakoht võimalikult kodu lähedal. Eelnõu seletuskirjas on toodud, et kui valida
kahe lasteaia vahel, kus üks on 500 m ja teine 5 km kaugusel, tuleks võimalusel eelistada lapse
tegelikule elukohale lähemat lasteaeda. Selline tingimus on lapsevanemale ahistav, kuid ilmselgelt
vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele lasteaiakohtade planeerimiseks. Siin on küll sõna „võimalusel
arvestada vanema soove ja tema töökoha lähedust“, aga tegelikult ikkagi pigem seatakse vanem fakti
ette, et lapsele on koht kodu lähedal lasteaias ja kui see vanemale ei sobi, siis ei ole kohaliku
omavalitsuse üksusel kohustust lasteaiakohta pakkuda. Paljud vanemad soovivad, et laps käiks
lasteaias nende töökoha lähedal. Seda puhtalt logistika ja aja kokkuhoiu mõttes.
6. eelnõu § 23 lg 4. Eelnõu § 23 lg 4 lasteaia direktori ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõuded
on magistrikraad ning pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid. See nõue tundub liiga range.
Kindlasti peab lasteaia direktoril või õppealajuhatajal olema pedagoogiline kõrgharidus, kuid
magistrikraadi nõue ei pruugi olla põhjendatud. Inimesed, kel on nii magistrikraad, kui
pedagoogilised ja juhtimiskompetentsid, võivad eelistada teisi töökohti. Seletuskirjas ei ole piisavalt
analüüsitud ja hinnatud riski, et liig-kõrgete nõuete tõttu võivad lasteaiajuhatajate kohad jääda
täitmata.
7. eelnõu § 30. Eelnõu § 30 kohaselt võib riikliku järelevalve teostaja kohaldada KorS §-des 30,
32, 50-53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Hetkel kooskõlastamisel oleva rahvatervishoiu
seaduse eelnõu kohaselt on Terviseametil koolieelse lasteasutuse seaduse § 321 alusel volitus KorS
§-des 30, 31, 32 ja 49 -53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamiseks. Terviseamet
peab vajalikuks tagada vähemalt rahvatervishoiu seaduse eelnõus sätestatud riikliku järelevalve
meetmete ning lisaks kaaluda viibimiskeelu (KorS § 44) ja turvakontrolli (KorS § 47) riikliku
järelevalve meetmete volituste andmist. Sätte teksti võiks sõnastada järgmiselt:
„§ 44. Riikliku järelevalve erimeetmed
Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada
korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 44, 47 ja 49 - 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid
korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
peadirektor
Sander Põllumäe 7943675
[email protected]