Saatja: "Eve Naarits" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected],
[email protected], "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: Selgitustaotlus
Kuupäev: 2026-03-26 10:26
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Saadame Teile selgitustaotluse digiallkirjastatuna manuses.
Lugupidamisega Eve Naarits
Tervisekassa
Terviseamet
Sotsiaalministeerium
Selgitustaotlus
Lugupeetud otsustajad
Pöördume Teie poole, et juhtida viivitamatult tähelepanu Tartus pikaajalise
diabeediravi järjepidevuse puudumisele. See tähendab, et patsiendid ei saa kindlat
raviarsti. Pikaajaline ja keeruline diabeet vajab jälgimist. Selle puudumine ohustab
patsiendi tervist ja turvalisust.
Praegune TÜK Sisekliiniku praktika – endokrinoloogiliste vastuvõttude jagamine
sisearstide vahel tähendab, et patsient ei saa kindlat raviarsti. Pikaajaline diabeet
vajab stabiilset arsti ja usaldusväärset meeskonda.
Olukord halvenes oluliselt, kui eelmisel aastal lahkusid TÜK Sisekliinikust kõik
endokrinoloogid, 2 diabeediõde ja 2 assistenti. See lahkumine näitab, et probleem
ei ole ajutine, vaid süsteemne ning jätab patsiendi ilma vajaliku pikaajalise
jälgimiseta.
Tervisekassa on meile vastanud, et lahkumine on tekitanud ajutist segadust ning
lahenduseks on e-konsultatsioonid ja vajadusel teenuse osutamine alltöövõtu korras
teiste partnerite kaudu (Medita AS ja Endokrinoloogiakeskus OÜ). Samuti on
diabeediõe vastuvõtu aja broneerimine võimalik pere- või eriarsti saatekirja alusel.
Täiendav tähelepanek ressursside kasutuse kohta: Avalikkuses on kajastatud (sh
Aktuaalse Kaamera uudistes), et Eestis on puudus sisearstidest. Samal ajal
kasutatakse TÜK Sisekliinikus sisearste endokrinoloogiliste vastuvõttude
tegemiseks. See tekitab patsiendi vaatenurgast põhjendatud küsimuse – kas
olemasolevaid sisearste kasutatakse optimaalselt ning kas nende suunamine
endokrinoloogia vastuvõttudele ei süvenda omakorda sisearstide puudust mujal
süsteemis.
Arvestades, et diabeet on spetsiifilist pädevust nõudev krooniline haigus, peaksid
endokrinoloogilised vastuvõtud olema eelkõige erialaspetsialistide teha, samas kui
sisearstide ressurssi tuleks kasutada nende põhierialal, kus puudus on samuti
kriitiline.
Lisaks soovime rõhutada usaldusküsimust: TÜK Sisekliiniku senine korraldus ei
tekita patsientides usaldust ning paljud patsiendid ei soovi pöörduda sisekliiniku
arstide vastuvõtule, kuna tegemist on neile tundmatute arstidega ja puudub varasem
ravisuhe.
Meid pikalt ravinud endokrinoloogid on asunud tööle Confido Mõisavahe kliinikus,
kus on säilinud usalduslik ravisuhe ja toimiv meeskond. Kahjuks on sealne teenus
patsientidele tasuline, mis seab meid valiku ette – kas loobuda järjepidevast ravist
või sattuda majanduslikult raskesse olukorda.
Samuti jääb patsientidele arusaamatuks, miks on võimalik saada endokrinoloogilist
ravi Tervisekassa rahastusel Confido kliinikus Tallinnas, kuid samade arstide
vastuvõtt Tartus on tasuline. Selline piirkondlik ebavõrdsus ei ole patsientide jaoks
põhjendatud ega õiglane.
Patsiendid ei ole sellise lahendusega rahul:
* ajutised meetmed ja e-konsultatsioonid ei taga pikaajalist ja usalduslikku
arsti-patsiendi suhet;
* raskes seisus I tüübi diabeediga patsiendid vajavad järjepidevat jälgimist
endokrinoloogi poolt, sealhulgas komplikatsioonide (nt neeruhaiguse) riski
vähendamiseks;
* patsientidel on olemas saatekiri otse endokrinoloogi, mitte sisearsti vastuvõtule,
kuid praegune süsteem ei taga, et see saatekiri oleks alati täidetud;
* e-konsultatsioon ja alltöövõtt ei taga sama kvaliteeti, järjepidevust ega turvalisust,
mida annab püsiv meeskond.
Rõhutame ka majanduslikku koormust – paljud pikaajalised diabeedihaiged on
töövõimetud või puudega inimesed, kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetus- ja
puude toetus. Kui osa sellest tuleb kulutada tasuliste konsultatsioonide ja
lisauuringute peale, paneb see meid raskesse sotsiaalsesse olukorda.
Meditsiiniline hädavajadus järjepidevaks jälgimiseks on ilmne. Seda kajastati
hiljuti Kanal2 Täistunni saates, kus räägiti neeruhaigustest, mis sageli kaasnevad
diabeediga. Sealt järeldus, et diabeedihaigeid tuleb jälgida kvalifitseeritud
endokrinoloogi poolt, eriti I tüübi diabeedi korral, kus seisund on raskem ja
komplikatsioonide risk kõrgem.
Lisaks soovime juhtida tähelepanu süsteemsele rahastuse läbipaistvuse
probleemile, mis toetab meie muret. Karmen Joller on avaldanud 29.01.2026
Õhtulehe artiklis, et Tervisekassa kulude liikumist haiglates ei ole alati võimalik
täpselt jälgida, ning et tervishoiusüsteemi rahastussüsteem vajab läbivaatamist, et
tagada raha efektiivne ja patsiendikeskne kasutus (https://shorturl.at/ffKhU)
Patsiendi huvides nõuame kiiret sekkumist, et
1. Tartus tagataks järjepidev endokrinoloogiline ravi, kus patsient saab püsiva arsti
ja stabiilse meeskonna.
2. Tervisekassa lepingud laieneksid nii, et patsiendid saaksid kasutada usalduslikku
ravimeeskonda Tervisekassa kaudu ilma, et peaks pöörduma tasuliste erakliinikute
poole.
3. Koostataks patsiendikeskne pikaajalise ravi mudel, mis ühendab kindla
endokrinoloogi, diabeediõe ja perearsti.
4. Tagataks rahastuse läbipaistvus ja õiglane sotsiaalne kättesaadavus, et kroonilise
haiguse patsiendid ei peaks oma vähest sissetulekut kulutama järjepideva ravi
tagamiseks.
Pikaajalise diabeediravi järjepidevus ei ole luksus, vaid tervise ja elu küsimus.
Praegune olukord ei vasta patsiendi vajadustele ega meditsiinilistele standarditele.
Palume, et teie asutused teeksid otsuse ja rakendaksid lahenduse viivitamatult.
Lugupidamisega
Eve Naarits
[email protected] /allkirjastatud digitaalselt/
Anneli Timpman
[email protected] /allkirjastatud digitaalselt/
Kaja Jurkevitš
[email protected] /allkirjastatud digitaalselt/
Kaili Mikk
[email protected] /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Tilgor
[email protected] /allkirjastatud digitaalselt/
Aime Madisson /allkiri dokumendil/ Lisa 1
Maia Rüütli /allkiri dokumendil/ Lisa 1
Maie Miralda Meier /allkiri dokumendil/ Lisa 1
Tiia Saar /allkiri dokumendil/ Lisa 1
Pilvi Hallisk /allkiri dokumendil/ Lisa 1
Tartus, 26.03.2025