Hr Raivo Aeg
Justiitsminister Teie: 28.12.2020
Meie: 13.01.2021 nr 5-4/2020-151-2
Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressidele:
[email protected],
[email protected]
Konkurentsiameti seisukoht Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa
kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu kohta
Austatud justiitsminister
Konkurentsiamet tänab võimaluse eest avaldada oma arvamus Maaeluministeeriumi koostatud
Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu ja
seletuskirja kohta. Eelnõuga võetakse Eesti õiguskorda üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2019/633 ning määratakse järelevalve teostajaks Konkurentsiamet.
Konkurentsiamet on seisukohal, et Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa
kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) tuleb jätta kooskõlastamata
alljärgnevatel põhjustel.
1. Alates esimesest töögrupi kohtumisest on Konkurentsiamet olnud nõus järelevalve
asutuse kohuseid täitma ainult lisaressursside eraldamisel ametile. Nimetatud
seisukohta on väljendanud Justiitsministeerium ka eelnõu väljatöötajale
Maaeluministeeriumile (nt 23.04.20 Justiitsministeeriumi esialgsed kommentaarid
eelnõu osas).
2. Ressursse ei ole eraldatud, mistõttu ei saa amet võtta lisaülesandeid, mis ei tulene
konkurentsiõigusest ja ei ole seotud konkurentsiõiguse rakendamisega. Nagu ka eelnõu
seletuskirjas on selgitatud, on tegemist täiesti uue valdkonnaga, millel ei ole
konkurentsireeglitega seost. Direktiivi algatus tuleneb põllumajandusvaldkonnast ning
on mõeldud eelkõige põllumajandustoodete ja toidu tootja läbirääkimispositsiooni
parandamiseks, mida näitab direktiivi andmise aluseks olev ELTL art 43 lg 2.
3. Esimesel töögrupi kohtumisel lepiti kokku, et Eesti võtab direktiivi üle
miinimumnõuetega ning Konkurentsiameti lisaressursi esialgne arvutus oli tehtud selle
põhjal. Käesolevaks ajaks on eelnõust välja jäetud läbirääkimisjõudu näitav
dünaamiline käivete osatähtsuse määratlemine, mis tähendab, et keelatud
kaubandustavad kehtivad kõigi tarneahelas osalevate ettevõtjate suhtes, olenemata
läbirääkimisjõu olemasolust. Lisaks on välja jäetud kiiresti riknevate
toiduainete mõiste, mis laiendab eelnõu § 5 lg 3 osas kõigile põllumajandustoodetele
ja toidule võrreldes direktiivi artikliga 3, kus tellimuste tühistamine lühikese
etteteatamise tähtajaga (30 päeva) on ettenähtud vaid riknevatele
põllumajandustoodetele. Põllumajandustoodete ja toidu artikleid on väga palju,
niisamuti võimalusi nende võimalikuks turustamiseks, mida tuleks igal juhtumil eraldi
tõendada. See kõik suurendab aga tunduvalt järelevalvemahtu, muutes ameti
põllumajandustoodete ja toidu majandusregulaatoriks, mida ilma täiendava ressursita ei
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
ole võimalik teha. Seega ei ole enam ka asjakohane alguses esitatud prognoos ressursi
(2 inimest) osas, vaid tõhusaks järelevalveks (k.a ettevõtjate nõustamiseks) on vaja
rohkem inimesi.
4. Lisaks peavad seaduse järelevalvet teostavad isikud olema kursis ka ebaausa ja
ärisaladuse kaitse seaduse ärisaladuse rikkumise praktikaga, kuna kui muidu toimub
nimetatud seadusega kehtestatud kaitse kohtumenetluses, siis eelnõu järgi
põllumajandustoodete ja toidusektori ettevõtjad saavad pöörduda võimalike
rikkumistega järelevalveasutuse poole.
5. Eelnõu kohaselt on seaduses väga palju tõlgendamise küsimusi, mistõttu on
kohtuvaidluste osakaal tõenäoliselt suur ning kohtukulude osakaal suureneb.
6. Kuigi mitmed teised liikmesriigid on määranud pädevaks asutuseks konkurentsiasutuse,
on neis riikides eelnevalt ebaõiglase kaubandustava reeglistik ja järelevalve olnudki
konkurentsiasutuse pädevuses (nt Läti, Poola), mistõttu on neis riikides praktika ja
inimesed (ressurss) olemas. Samas Soomes on pädevaks asutuseks Food Market
Ombudsman ehk mitte konkurentsiasutus.
7. Sisuliselt on tegemist vastava sektori majandusregulaatori moodustamisega, mille
ülesannete täitmiseks on vajalik vastava eelarve olemasolu. Võime tuua paralleelina
täna arutluses oleva ravimite majandusregulaatori loomise, on selge, et taoliste
funktsioonide täitmine ilma eelarveta ei ole võimalik.
8. Konkurentsiametit mõjutab käesoleval ajal veel konkurentsiametite tugevdamise
direktiiv (EL) 2019/1 ehk ECN+ direktiiv, mis omakorda tähendab, et süüteomenetluses
ei ole enam võimalik konkurentsiõiguse rikkumisi menetleda, vaid on vajalik uue
menetlusliigi (haldustrahvi) menetluse sisseviimine Eesti õiguskorda. See omakorda
suurendab oluliselt konkurentsireeglite rakendamise koormust ning vajab täiendavat
ressurssi. Nimetatud direktiivi ülevõtmise tähtaeg on samuti aasta 2021.
Kokkuvõttes ei ole Konkurentsiametil ilma lisarahastust saamata võimalik
järelevalveasutuse ülesandeid täita. Palume leida Maaeluministeeriumil oma
valitsemisalas Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava
tõkestamise seaduse üle järelevalvet teostav asutus.
Lisaks, esitab Konkurentsiamet sisulised kommentaarid eelnõule.
1. Eelnõu § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse seadust ka Euroopa Liidu liikmesriigi residendiks
oleva ostja või müüja suhtes. Seletuskirjas on toodud viide tulumaksuseaduse paragrahvile, mis
räägib Eesti residendist, kuid eelnõu § 1 lg 2 viitab Euroopa Liidu liikmesriigi residendile, seega
kust tuleb Euroopa Liidu liikmesriigi residendi mõiste ja kuidas seda kontrollida?
2. Eelnõu § 1 lg 3 kohaselt ei kohaldata seadust tarbijaks oleva ostja suhtes, kes ostab
põllumajandustoodet ja toitu oma tarbeks. Seletuskirjas selgitatakse, et seaduse (ja Direktiivi
(EL) 2019/633) kohaldamiseks on oluline, et toimuks edasimüük ükskõik kelle vahel ja kui
edasimüüki ei toimu, siis on tegemist müügiga tarbijale. Konkurentsiamet märgib, et direktiivi
artikkel 1 tõepoolest välistab direktiivi kohaldamise tarnijate ja tarbijate vaheliste kokkulepete
suhtes, kuid tarbijana on mõeldud lõpptarbijat1. Komisjon viitab tarbija mõiste avamisel
direktiivile 205/29/EC, mis defineerib tarbijat, kui füüsilist isikut, kes tegutseb eesmärkidel,
mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitöö- ega kutsetegevusega. Sama tarbija
definitsioon on Eesti tarbijakaitseseaduses (§ 2 lg 1 p 12). Sellest tulenevalt võib aru saada, et
tarbija all on mõeldud siiski füüsilist isikut, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema
majandus- ja kutsetegevusega. Eelnõu § 1 lg 3 laiendab tarbija mõistet ka juriidilistele isikutele,
kuna ostja on eelnõu § 3 lg 2 kohaselt nii füüsiline kui juriidiline isik ja avaliku sektori asutus.
1
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/food-farming-fisheries/key_policies/documents/brochure-utp-
directive_en.pdf lk 5
2
Tarbija on füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega
2 (4)
Konkurentsiamet saab aru, et eelnõu väljatöötaja on viidanud Komisjoni vastusele seoses
tarbijate ühendustega, kuid antud juhul oli tegemist tarbija nimel ja eest tehtava tehinguga.
Palume täpsustada seletuskirja, viitega direktiivi punktile, kust tuleneb edasimüügi kohustus,
kuna ostja mõiste direktiivis ei sisalda sellist piirangut?
3. Eelnõu § 2 lg 2 sätestab, et“ Põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja võivad käesolevas
seaduses sätestatud ebaausas kaubandustavas kokku leppida üksnes juhul, kui nad sõlmivad
selleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selge ja ühemõttelise kokkuleppe, kui
käesolevas seaduses ei sätestata teisiti“. Seletuskirja kohaselt peaks see säte tähendama, et
põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja võivad käesolevas seaduses sätestatud ebaausas
kaubandustavas (üksnes sellises, mis on nimetatud eelnõu §-s 6) kokku leppida üksnes juhul,
kui see kokkulepe on sõlmitud põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja vahel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt ning kui käesolev seadus ei sätesta
teisiti. Viimati nimetatud „kui käesolev seadus ei sätesta teisiti“ tähendab seda, et kokkulepitav
kaubandustava ei tohi olla nimetatud eelnõu §-s 4 või 5, kus on loetletud keelatud
kaubandustavad.
Konkurentsiamet leiab, et seletuskiri ja säte ei lähe omavahel kokku. Eelnõu § 2 lg 2 ei täpsusta,
et see säte kehtib ainult eelnõu § 6 sätestatud kaubandustavade kohta. Eelnõu § 6 tegelikult
sätestab kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi, seega on kirjalik vorm ettenähtud § 6 ja seda
pole vaja § 2 lg 2 sätestada. Lisaks tekitab selline sõnastus küsimuse, kas mitte ei luba see säte
kõiki keelatud kaubandustavasid, kui need on kirjalikult kokkulepitud. Eriti veel, kuna teisiti ei
ole seaduses sätestatud.
Lisaks on selle sätte (§ 2 lg 2) seletuskirjas märgitud, et sättega võetakse üle direktiivi (EL)
2019/633 artikli 3 lõike 1 punkt c. Tegelikult on direktiivi eelnimetatud säte ülevõetud eelnõu
§ 5 lg 4 ning pole seotud kirjaliku vormiga. Palume täpsustada eelnõu § 2 lg 2 ja § 5 lg 4 seost?
4. Eelnõu § 4 lg 8 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatud keeluga vastuolus olev tehing
või selle tingimus on tühine. Sama säte on eelnõu § 5 lg 10 ja ka § 6 lg 6, seega võiks need
koondada eraldi paragrahvi alla üheks või mitmeks sätteks.
5. Eelnõu § 6 lg 7 kohaselt, kui pooled ei ole kokkuleppinud, siis ei tohi ostja nõuda müüjalt
teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamist, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
Seletuskirja kohaselt on teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamises võimalik
eelnevalt kokku leppida vaid juhul kui põllumajandustoote ja toidu käitlemist reguleerivas
õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse Konkurentsiameti praktikat antud teemal3
märgib amet, et standardis võivad kokkuleppida ka tarneahelas tegutsevad ettevõtjad koos,
nimetatud algatus ei pea tulenema õigusaktist.
6. Eelnõu § 8 lg 1 sätestab teabe küsimise õiguse ostja ja müüja käest. Konkurentsiamet leiab,
et teabe küsimise õigust tuleks laiendada ka teistele isikutele, kuna järelevalvemenetluse raames
on vajalik asja lahendamiseks küsida teavet ka teistelt isikutelt näiteks transpordiettevõtjalt või
teiselt turuosaliselt näiteks toote turustus- või kasutusvõimaluste kohta.
7. Eelnõu § 13 lg 1 kohaselt Konkurentsiamet teeb ebaausa kaubandustava tõkestamiseks
koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide määratud ebaausa kaubandustava tõkestamise eest
vastutavate asutustega. Seletuskirjas on selgitatud, et Komisjon on selgitanud, et võimalikud
tegevused vastastikuse koostöö valdkonnas on teabe kogumine, abi maksmata trahvide puhul
ja abi järelevalve tegemisel, kuid direktiivi säte on täpsemalt veel sisustamata. Konkurentsiamet
märgib, et eelnõu § 13 lg 1 ei ole piisav alus ametil teise liikmesriigi eest teise riigi seaduse
alusel teavet koguda või KorS-is sätestatud meetmeid rakendada. Samuti ei kujuta amet ette,
kuidas saaks amet anda abi maksmata trahvide osas.
3
https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/konkurentsiameti_vastus_eesti_kaupmeeste_liidule_20.11.18.
pdf
3 (4)
Veel on seletuskirjas järelevalve juures mitmel pool märgitud, et Komisjoni arvates saab
liikmesriigi nõuete täitmise eest vastutav asutus määrata trahvi teises liikmesriigis asuvale
ettevõtjale. Eelnõu kohaselt toimuks trahvi määramine väärteomenetluses, mis ei anna ametile
õigust määrata teises liikmesriigis asuva ostja suhtes trahvi.
8. Eelnõu § 15 lg 1 väärteo kooseisu sõnastusest, peaks välja jätma sõnad „kui vastupidises ei
ole kokku lepitud“, kuna need on liigsed.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
Peadirektor
Katrin Tasa
6672465
[email protected]
4 (4)