dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 13. jaanuar 2021
Viit
5-4/2020-151-2
Registreeritud
13. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
outlook
Funktsioon
5 Konkurentsialane tegevus
Sari
5-4 Konkurentsialane kirjavahetus
Toimik
5-4/2021
Vastutaja
Katrin Tasa (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Järelevalveosakond)

Failid

  • 📎K.asice245 KB

Sisu (failidest)

Hr Raivo Aeg Justiitsminister Teie: 28.12.2020 Meie: 13.01.2021 nr 5-4/2020-151-2 Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressidele: [email protected], [email protected] Konkurentsiameti seisukoht Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu kohta Austatud justiitsminister Konkurentsiamet tänab võimaluse eest avaldada oma arvamus Maaeluministeeriumi koostatud Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta. Eelnõuga võetakse Eesti õiguskorda üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633 ning määratakse järelevalve teostajaks Konkurentsiamet. Konkurentsiamet on seisukohal, et Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) tuleb jätta kooskõlastamata alljärgnevatel põhjustel. 1. Alates esimesest töögrupi kohtumisest on Konkurentsiamet olnud nõus järelevalve asutuse kohuseid täitma ainult lisaressursside eraldamisel ametile. Nimetatud seisukohta on väljendanud Justiitsministeerium ka eelnõu väljatöötajale Maaeluministeeriumile (nt 23.04.20 Justiitsministeeriumi esialgsed kommentaarid eelnõu osas). 2. Ressursse ei ole eraldatud, mistõttu ei saa amet võtta lisaülesandeid, mis ei tulene konkurentsiõigusest ja ei ole seotud konkurentsiõiguse rakendamisega. Nagu ka eelnõu seletuskirjas on selgitatud, on tegemist täiesti uue valdkonnaga, millel ei ole konkurentsireeglitega seost. Direktiivi algatus tuleneb põllumajandusvaldkonnast ning on mõeldud eelkõige põllumajandustoodete ja toidu tootja läbirääkimispositsiooni parandamiseks, mida näitab direktiivi andmise aluseks olev ELTL art 43 lg 2. 3. Esimesel töögrupi kohtumisel lepiti kokku, et Eesti võtab direktiivi üle miinimumnõuetega ning Konkurentsiameti lisaressursi esialgne arvutus oli tehtud selle põhjal. Käesolevaks ajaks on eelnõust välja jäetud läbirääkimisjõudu näitav dünaamiline käivete osatähtsuse määratlemine, mis tähendab, et keelatud kaubandustavad kehtivad kõigi tarneahelas osalevate ettevõtjate suhtes, olenemata läbirääkimisjõu olemasolust. Lisaks on välja jäetud kiiresti riknevate toiduainete mõiste, mis laiendab eelnõu § 5 lg 3 osas kõigile põllumajandustoodetele ja toidule võrreldes direktiivi artikliga 3, kus tellimuste tühistamine lühikese etteteatamise tähtajaga (30 päeva) on ettenähtud vaid riknevatele põllumajandustoodetele. Põllumajandustoodete ja toidu artikleid on väga palju, niisamuti võimalusi nende võimalikuks turustamiseks, mida tuleks igal juhtumil eraldi tõendada. See kõik suurendab aga tunduvalt järelevalvemahtu, muutes ameti põllumajandustoodete ja toidu majandusregulaatoriks, mida ilma täiendava ressursita ei Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 ole võimalik teha. Seega ei ole enam ka asjakohane alguses esitatud prognoos ressursi (2 inimest) osas, vaid tõhusaks järelevalveks (k.a ettevõtjate nõustamiseks) on vaja rohkem inimesi. 4. Lisaks peavad seaduse järelevalvet teostavad isikud olema kursis ka ebaausa ja ärisaladuse kaitse seaduse ärisaladuse rikkumise praktikaga, kuna kui muidu toimub nimetatud seadusega kehtestatud kaitse kohtumenetluses, siis eelnõu järgi põllumajandustoodete ja toidusektori ettevõtjad saavad pöörduda võimalike rikkumistega järelevalveasutuse poole. 5. Eelnõu kohaselt on seaduses väga palju tõlgendamise küsimusi, mistõttu on kohtuvaidluste osakaal tõenäoliselt suur ning kohtukulude osakaal suureneb. 6. Kuigi mitmed teised liikmesriigid on määranud pädevaks asutuseks konkurentsiasutuse, on neis riikides eelnevalt ebaõiglase kaubandustava reeglistik ja järelevalve olnudki konkurentsiasutuse pädevuses (nt Läti, Poola), mistõttu on neis riikides praktika ja inimesed (ressurss) olemas. Samas Soomes on pädevaks asutuseks Food Market Ombudsman ehk mitte konkurentsiasutus. 7. Sisuliselt on tegemist vastava sektori majandusregulaatori moodustamisega, mille ülesannete täitmiseks on vajalik vastava eelarve olemasolu. Võime tuua paralleelina täna arutluses oleva ravimite majandusregulaatori loomise, on selge, et taoliste funktsioonide täitmine ilma eelarveta ei ole võimalik. 8. Konkurentsiametit mõjutab käesoleval ajal veel konkurentsiametite tugevdamise direktiiv (EL) 2019/1 ehk ECN+ direktiiv, mis omakorda tähendab, et süüteomenetluses ei ole enam võimalik konkurentsiõiguse rikkumisi menetleda, vaid on vajalik uue menetlusliigi (haldustrahvi) menetluse sisseviimine Eesti õiguskorda. See omakorda suurendab oluliselt konkurentsireeglite rakendamise koormust ning vajab täiendavat ressurssi. Nimetatud direktiivi ülevõtmise tähtaeg on samuti aasta 2021. Kokkuvõttes ei ole Konkurentsiametil ilma lisarahastust saamata võimalik järelevalveasutuse ülesandeid täita. Palume leida Maaeluministeeriumil oma valitsemisalas Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse üle järelevalvet teostav asutus. Lisaks, esitab Konkurentsiamet sisulised kommentaarid eelnõule. 1. Eelnõu § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse seadust ka Euroopa Liidu liikmesriigi residendiks oleva ostja või müüja suhtes. Seletuskirjas on toodud viide tulumaksuseaduse paragrahvile, mis räägib Eesti residendist, kuid eelnõu § 1 lg 2 viitab Euroopa Liidu liikmesriigi residendile, seega kust tuleb Euroopa Liidu liikmesriigi residendi mõiste ja kuidas seda kontrollida? 2. Eelnõu § 1 lg 3 kohaselt ei kohaldata seadust tarbijaks oleva ostja suhtes, kes ostab põllumajandustoodet ja toitu oma tarbeks. Seletuskirjas selgitatakse, et seaduse (ja Direktiivi (EL) 2019/633) kohaldamiseks on oluline, et toimuks edasimüük ükskõik kelle vahel ja kui edasimüüki ei toimu, siis on tegemist müügiga tarbijale. Konkurentsiamet märgib, et direktiivi artikkel 1 tõepoolest välistab direktiivi kohaldamise tarnijate ja tarbijate vaheliste kokkulepete suhtes, kuid tarbijana on mõeldud lõpptarbijat1. Komisjon viitab tarbija mõiste avamisel direktiivile 205/29/EC, mis defineerib tarbijat, kui füüsilist isikut, kes tegutseb eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus-, käsitöö- ega kutsetegevusega. Sama tarbija definitsioon on Eesti tarbijakaitseseaduses (§ 2 lg 1 p 12). Sellest tulenevalt võib aru saada, et tarbija all on mõeldud siiski füüsilist isikut, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- ja kutsetegevusega. Eelnõu § 1 lg 3 laiendab tarbija mõistet ka juriidilistele isikutele, kuna ostja on eelnõu § 3 lg 2 kohaselt nii füüsiline kui juriidiline isik ja avaliku sektori asutus. 1 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/food-farming-fisheries/key_policies/documents/brochure-utp- directive_en.pdf lk 5 2 Tarbija on füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega 2 (4) Konkurentsiamet saab aru, et eelnõu väljatöötaja on viidanud Komisjoni vastusele seoses tarbijate ühendustega, kuid antud juhul oli tegemist tarbija nimel ja eest tehtava tehinguga. Palume täpsustada seletuskirja, viitega direktiivi punktile, kust tuleneb edasimüügi kohustus, kuna ostja mõiste direktiivis ei sisalda sellist piirangut? 3. Eelnõu § 2 lg 2 sätestab, et“ Põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja võivad käesolevas seaduses sätestatud ebaausas kaubandustavas kokku leppida üksnes juhul, kui nad sõlmivad selleks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selge ja ühemõttelise kokkuleppe, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti“. Seletuskirja kohaselt peaks see säte tähendama, et põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja võivad käesolevas seaduses sätestatud ebaausas kaubandustavas (üksnes sellises, mis on nimetatud eelnõu §-s 6) kokku leppida üksnes juhul, kui see kokkulepe on sõlmitud põllumajandustoote ja toidu ostja ning müüja vahel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt ja ühemõtteliselt ning kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Viimati nimetatud „kui käesolev seadus ei sätesta teisiti“ tähendab seda, et kokkulepitav kaubandustava ei tohi olla nimetatud eelnõu §-s 4 või 5, kus on loetletud keelatud kaubandustavad. Konkurentsiamet leiab, et seletuskiri ja säte ei lähe omavahel kokku. Eelnõu § 2 lg 2 ei täpsusta, et see säte kehtib ainult eelnõu § 6 sätestatud kaubandustavade kohta. Eelnõu § 6 tegelikult sätestab kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi, seega on kirjalik vorm ettenähtud § 6 ja seda pole vaja § 2 lg 2 sätestada. Lisaks tekitab selline sõnastus küsimuse, kas mitte ei luba see säte kõiki keelatud kaubandustavasid, kui need on kirjalikult kokkulepitud. Eriti veel, kuna teisiti ei ole seaduses sätestatud. Lisaks on selle sätte (§ 2 lg 2) seletuskirjas märgitud, et sättega võetakse üle direktiivi (EL) 2019/633 artikli 3 lõike 1 punkt c. Tegelikult on direktiivi eelnimetatud säte ülevõetud eelnõu § 5 lg 4 ning pole seotud kirjaliku vormiga. Palume täpsustada eelnõu § 2 lg 2 ja § 5 lg 4 seost? 4. Eelnõu § 4 lg 8 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatud keeluga vastuolus olev tehing või selle tingimus on tühine. Sama säte on eelnõu § 5 lg 10 ja ka § 6 lg 6, seega võiks need koondada eraldi paragrahvi alla üheks või mitmeks sätteks. 5. Eelnõu § 6 lg 7 kohaselt, kui pooled ei ole kokkuleppinud, siis ei tohi ostja nõuda müüjalt teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamist, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Seletuskirja kohaselt on teatud tüüpi, kuju ja suurusega veopakendi kasutamises võimalik eelnevalt kokku leppida vaid juhul kui põllumajandustoote ja toidu käitlemist reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse Konkurentsiameti praktikat antud teemal3 märgib amet, et standardis võivad kokkuleppida ka tarneahelas tegutsevad ettevõtjad koos, nimetatud algatus ei pea tulenema õigusaktist. 6. Eelnõu § 8 lg 1 sätestab teabe küsimise õiguse ostja ja müüja käest. Konkurentsiamet leiab, et teabe küsimise õigust tuleks laiendada ka teistele isikutele, kuna järelevalvemenetluse raames on vajalik asja lahendamiseks küsida teavet ka teistelt isikutelt näiteks transpordiettevõtjalt või teiselt turuosaliselt näiteks toote turustus- või kasutusvõimaluste kohta. 7. Eelnõu § 13 lg 1 kohaselt Konkurentsiamet teeb ebaausa kaubandustava tõkestamiseks koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide määratud ebaausa kaubandustava tõkestamise eest vastutavate asutustega. Seletuskirjas on selgitatud, et Komisjon on selgitanud, et võimalikud tegevused vastastikuse koostöö valdkonnas on teabe kogumine, abi maksmata trahvide puhul ja abi järelevalve tegemisel, kuid direktiivi säte on täpsemalt veel sisustamata. Konkurentsiamet märgib, et eelnõu § 13 lg 1 ei ole piisav alus ametil teise liikmesriigi eest teise riigi seaduse alusel teavet koguda või KorS-is sätestatud meetmeid rakendada. Samuti ei kujuta amet ette, kuidas saaks amet anda abi maksmata trahvide osas. 3 https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/konkurentsiameti_vastus_eesti_kaupmeeste_liidule_20.11.18. pdf 3 (4) Veel on seletuskirjas järelevalve juures mitmel pool märgitud, et Komisjoni arvates saab liikmesriigi nõuete täitmise eest vastutav asutus määrata trahvi teises liikmesriigis asuvale ettevõtjale. Eelnõu kohaselt toimuks trahvi määramine väärteomenetluses, mis ei anna ametile õigust määrata teises liikmesriigis asuva ostja suhtes trahvi. 8. Eelnõu § 15 lg 1 väärteo kooseisu sõnastusest, peaks välja jätma sõnad „kui vastupidises ei ole kokku lepitud“, kuna need on liigsed. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Märt Ots Peadirektor Katrin Tasa 6672465 [email protected] 4 (4)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel