Teie 07.12.2020
Olmerk Kujundus OÜ Meie 18.12.2020 nr 12.2-1/8618-2
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud järelevalveteate esitaja
Konkurentsiameti kaudu esitatud järelevalveteates juhtisite Rahandusministeeriumi tähelepanu
võimalikele puudustele Tori Vallavalitsuse (edaspidi ka: Hankija) poolt lihthankemenetlusena
korraldatavas teenuste riigihankes "Tori valla ajalehe väljaandmine ja kojukanne", viitenumber
229201 (edaspidi ka: Riigihange).
Rahandusministeerium, olles tutvunud järelevalveteate ja Riigihanke kohta riigihangete registris
(edaspidi ka: eRHR) avaldatuga, pöördus 11.12.2020 e-kirjas Hankija poole järelevalvemenetluse
alustamise otsustamiseks vajalike selgituste saamiseks. Ühtlasi selgitas Rahandusministeerium
nimetatud pöördumises Hankijale kvalifitseerimise tingimuste seadmisel ja kontrollimisel riigi-
hangete seadusest (edaspidi ka: RHS) tulenevaid nõudeid ja tõlgenduspraktikat.
RHS § 125 lg 2 kohaselt määrab hankija lihthankemenetluse korra riigihanke alusdokumentides.
Lisaks RHS-i 3. ptk 1. jaos "Lihthankemenetlus" sätestatud nõuetele võib hankija lihthanke-
menetluse korra määramisel lähtuda ka teistest RHS-i sätetest. Teistest RHS-i sätetest juhindumisel
tuleb aga arvestada sellega, et seda tehes muudab hankija nende RHS-i sätete sisu ning neid
tõlgendava vaidlustus- ja kohtupraktika endale siduvaks (vt. nt. VAKO 14.06.2018, nr 97-
18/197419, p 7; VAKO 21.09.2018, nr 177-18/194960, p-d 14–15. vt. ka M. Parind, M. Sõrm.
RHS § 125 komm. 8; M. Parind, K. Laanemäe. RHS § 126 komm. 19 – M. A. Simovart, M.
Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Hankija viitas kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel (referentslepingunõude kehtestamisel)
RHS § 101 lg 1 p-le 2 ja sama paragrahvi lg-le 2. RHS § 101 lg 1 p 2 kohaselt võib hankija
pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks
nõuda vastavalt hankelepingu alusel tellitavate teenuste olemusele, kogusele ja kasutusviisile
nimekirja esitamist hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest,
mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse,
kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. Tulenevalt RHS § 101 lg-st 2 võib hankija RHS §
101 lg 1 p-s 2 nimetatud tingimuse sätestamisel piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta
andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta, kuid sellest ei
tulene siiski õigust kehtestada algses kvalifitseerimise tingimuses referentsperioodi kestust
pikemana kui 36 kuud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Erialakirjanduses on selgitatud, et RHS § 101 lg 2 ei näe otseselt ette alust kehtestada
konkurentsi tagamiseks tavapärasest erinevaid kvalifitseerimise tingimusi või esitada tõendi
nõuet pikema perioodi kohta – tegemist on hankija õigusega võtta arvesse konkreetse ettevõtja
andmeid, kes soovib selliste andmetega oma kvalifikatsiooni tõendada (vt. V. Vaske. RHS §
101 komm. 62 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Järelikult annab RHS § 101 lg 2 hankijale õiguse võtta varasemate lepingute andmeid arvesse
ilma, et konkreetne periood oleks riigihanke alusdokumendis otseselt ette nähtud. Seejuures tuleb
kohelda pakkujaid võrdselt, võimaldades varasematele näitajatele tuginemist kõigil ettevõtjatel.
Selleks, et kõik ettevõtjad saaksid hanketingimustest ühtemoodi aru, kõik hanketingimused
oleksid ettenähtavad ja läbipaistvad ning et kõiki ettevõtjaid koheldaks võrdselt, soovitame
Hankijal RHS § 101 lg 2 rakendamise võimalus ette näha hankepassis.
RHS § 101 lg 1 p 2 alusel kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel ja selle kontrollimisel on
samuti oluline panna tähele, et täidetud leping kõnealuse sätte tähenduses ei tähenda, et leping
peab olema tingimata lõppenud. Kohtupraktikas on enne RHS-i jõustumist kehtinud analoogse
sisuga sätte (RHS 2007 § 41 lg 1 p 2) kohaldamisel leitud, et täidetud leping ei pea olema
tingimata lõppenud: seadusandja ei ole pidanud lepingu täitmise seisukohast oluliseks, kas
leping on lõppenud või mitte (vt. TlnHKo 14.10.2011, nr 3-11-1547, lk 8; vt. ka V. Vaske.
RHS § 101 komm. 62 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud
väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Seega ei ole kvalifitseerimistingimuse (referentsnõude) täitmise seisukohast määrav, kas
leping on lõppenud või mitte, vaid see, kas ja millal on lepingut täidetud, ehk pakkuja ei pea
olema täitnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi ning leping võib olla jätkuvalt kehtiv
(täitmisel). Rahandusministeerium on riigihankealase nõustamise käigus selgitanud, et kui me
räägime lepingu täitmisest referentsperioodi jooksul, siis ei ole oluline, et lepingu sõlmimine
jääks selle perioodi sisse ega ka see, et leping oleks lõppenud referentsperioodi kestel – oluline
on üksnes lepingu täitmine referentsperioodi jooksul.
14.12.2020 e-kirjas teatas Hankija, et nõustub Rahandusministeeriumi avaldatud seisukohtadega
ning kavatseb lihthankemenetluse põhjendatud vajaduse tõttu oma algatusel kehtetuks tunnistada.
Nimelt märkis Hankija, et Hankija ja ettevõtjad on referentsnõuet mõistnud erinevalt ning seetõttu
ei saa tõsikindlalt välistada olukorda, kus mõni ettevõtja jättis pakkumuse esitamata, teades, et
Hankija tõlgendab referentsnõuet lõpetatud lepingu nõudena.
15.12.2020 e-kirjas Rahandusministeerium möönis, et Hankijal on riigihanke menetluse kehtetuks
tunnistamisel avar kaalutlusruum. Vastavalt RHS § 125 lg-le 1 on Hankijal võimalik lõpetada
lihthankemenetlus põhjendatud vajaduse ilmnemisel RHS § 73 lg 3 p 6 (alt-s II) sätestatust alusel
Hankija enda otsusega.
RHS ei sätesta konkreetseid aluseid, millistel juhtudel on hankija õigustatud riigihanke menetluse
RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistama. RHS § 73 lg 3 p-s 6 nimetatud põhjendatud vajadus
riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast
tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline või erandlik, kuid ei tohi olla meelevaldne. Menetluse
kehtetuks tunnistamine võib olla põhjendatud ka siis, kui hankija eksis millegi vastu menetluse
läbiviimise käigus ja seda viga ei ole võimalik enam parandada. Pakkuja peab pakkumust esitades
arvestama sellega, et hankijal on väga lai kaalutusruum riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise
otsustamisel (vt. VAKO 08.12.2020, nr 251-20/215841, p 7).
2
Riigihanke menetluse lõpetamine menetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega
on õiguspärane, kui hankija vajadus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kui hankija
vastavas otsuses esitatud sisulised põhjendused on reaalsed, võimaldavad mõista otsuse sisu ja
järeldada, et menetluse (eesmärgipärane) jätkamine ei ole võimalik. Kuna tegemist on kaalutlus-
otsusega, siis vaidlustuskomisjoni kontroll selle õiguspärasuse üle saab piirduda vaid menetlus-
normide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ja selle kontrollimisega, et ei oleks tehtud
ilmselget kaalutlusviga (vt. VAKO 08.12.2020, nr 251-20/215841, p 7).
Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine hankija algatusel on võimalik igas menetluse
etapis enne lepingu sõlmimist, seega ka pärast pakkumuse edukaks tunnistamist või edukaks
tunnistatud pakkuja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemist (vt. VAKO 20.02.2018, nr 7-18/
191465/193893, p 19).
Kuigi hankijal on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel avar kaalutlusruum ja menetluses
osalejad peavad arvestama menetluse kehtetuks tunnistamise võimalusega, ei tähenda see siiski
seda, et tegemist oleks õigusvaba ruumiga – riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus
võib riivata menetluses osalevate ettevõtjate subjektiivseid õigusi ning on vastavalt RHS § 185
lg-le 1 ja lg 2 p-le 8 riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustatav (vt. lähemalt RHS § 73 lg 3 p
6 alt II kohta koos viidetega vaidlustuskomisjoni- ja kohtupraktikale: M. Parind, M. A. Simovart,
S. Elias. RHS § 73 komm.-d 14-28 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
Otsuse vormistamisel ja sellest teavitamisel palus Rahandusministeerium Hankijal arvestada ka
RHS § 47 lg 1 p-s 12 ja lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt Hankija peab esitama otsuse tegemise
ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis teate RHS § 73 lg 3 p 6 alusel riigihanke kehtetuks tunnistamise
otsuse kohta, lisades teatele riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused. Riigihanke menetluse
kehtetuks tunnistamise põhjuste avamine on oluline tagamaks kaebeõiguse realiseeritavust. RHS
§ 47 lg 3 eesmärgiks on tagada, et hankija edastatav teade riigihanke kehtetuks tunnistamise kohta
sisaldaks koheselt ka piisavalt teavet otsuse motiivide kohta, et riigihankes osalenud ettevõtjad
saaksid hinnata, kas asjaomane otsus rikub nende õigusi ning kas nad peavad vajalikuks selle
otsuse vaidlustamist (vt. D. Minumets. RHS § 47 komm. 13 – M. A. Simovart, M. Parind (koost).
Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019).
17.12.2020 e-kirjas teatas Hankija, et on Riigihanke kehtetuks tunnistanud. E-kirjale oli manusena
lisatud Tori Vallavalitsuse 16.12.2020 korraldus nr 920, millega Hankija on otsustanud tunnistada
lihthankemenetluse "Tori valla ajalehe väljaandmine ja kojukanne", viitenumber 229201, kehtetuks.
Riigihanke kehtetuks tunnistamist on põhjendatud järgmiselt: "Analüüsinud rahandusministeeriumi
selgitusi, tuleb nentida, et antud hankes on referentslepingute tingimuse sõnastus mitmeti
tõlgendatav ning teatud käsitluse järgi ka ebamõistlikult piirav. Kuivõrd pakkujad võisid seda
tingimust tõlgendada erinevalt ja seetõttu ka loobuda pakkumuse tegemisest, kuna nad poleks
tingimust täitnud, tuleb õigluse huvides tunnistada kogu hange kehtetuks ja korraldada uus hange."
eRHR-ist nähtub, et lihthankemenetluse kehtetuks tunnistamise korraldus on 16.12.2020 tehtud
teatavaks kõigile asjaomastele ettevõtjatele. Korraldus on tehtud ettevõtjatele riigihangete registris
nähtavaks ja kättesaadavaks, vastavalt RHS § 47 lg 1 p-le 12, ja selles sisalduvad RHS § 47 lg-s
3 nõutud andmed. Ühtlasi on Hankija esitanud riigihangete registrile avaldamiseks teate lihthanke-
menetluse lõppemise kohta ilma lepingut sõlmimata.
Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise õiguslikuks tagajärjeks on riigihanke (menetluse)
lõppemine, mis absoluutse menetlustakistusena välistab Rahandusministeeriumi juhtumipõhise
järelevalvemenetluse (vt. RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 6 alt II nende koostoimes).
3
RHS § 205 lg 1 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium juhtumipõhise järelevalvemenetluse
alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel
muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ning puuduvad
RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud.
RHS § 206 lg 1 p 4 sätestab, et järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalve-
menetlus lõpetatakse, kui riigihange (menetluse tähenduses) on lõppenud. Vastavalt RHS §
125 lg-le 1 ja 73 lg 3 p 6 alt-le II lõpeb lihthankemenetlus muu hulgas lihthankemenetluse
kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.
Seega on lihthankemenetluse lõppemine, sh. RHS § 73 lg 3 p 6 alt-s II sätestatud alusel,
absoluutne menetlustakistus, mille korral järelevalvemenetlust juhtumipõhiselt (RHS § 205 lg
1 p 1) ei alustata. Kui järelevalvemenetluse alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab
Rahandusministeerium teate esitajat menetluse alustamata jätmisest (RHS § 206 lg 3).
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 125 lg-st 1, § 73
lg 3 p-st 6 ja § 206 lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Olmerk Kujundus OÜ
järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
osakonnajuhataja asetäitja
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
Lisaadressaadid:
Tori Vallavalitsus
Konkurentsiamet
4