dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Sissetulev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Konkurentsiamet · 18. detsember 2020
Viit
5-4/2020-150-1
Registreeritud
18. detsember 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5 Konkurentsialane tegevus
Sari
5-4 Konkurentsialane kirjavahetus
Toimik
5-4/2020
Vastutaja
Kristel Rõõmusaar (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus)
Lahendamise tähtaeg
17. jaanuar 2021

Failid

  • 📎12.2-18618-2 18.12.2020 Väljaminev kiri.asice425 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.12.2020 Olmerk Kujundus OÜ Meie 18.12.2020 nr 12.2-1/8618-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud järelevalveteate esitaja Konkurentsiameti kaudu esitatud järelevalveteates juhtisite Rahandusministeeriumi tähelepanu võimalikele puudustele Tori Vallavalitsuse (edaspidi ka: Hankija) poolt lihthankemenetlusena korraldatavas teenuste riigihankes "Tori valla ajalehe väljaandmine ja kojukanne", viitenumber 229201 (edaspidi ka: Riigihange). Rahandusministeerium, olles tutvunud järelevalveteate ja Riigihanke kohta riigihangete registris (edaspidi ka: eRHR) avaldatuga, pöördus 11.12.2020 e-kirjas Hankija poole järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks vajalike selgituste saamiseks. Ühtlasi selgitas Rahandusministeerium nimetatud pöördumises Hankijale kvalifitseerimise tingimuste seadmisel ja kontrollimisel riigi- hangete seadusest (edaspidi ka: RHS) tulenevaid nõudeid ja tõlgenduspraktikat. RHS § 125 lg 2 kohaselt määrab hankija lihthankemenetluse korra riigihanke alusdokumentides. Lisaks RHS-i 3. ptk 1. jaos "Lihthankemenetlus" sätestatud nõuetele võib hankija lihthanke- menetluse korra määramisel lähtuda ka teistest RHS-i sätetest. Teistest RHS-i sätetest juhindumisel tuleb aga arvestada sellega, et seda tehes muudab hankija nende RHS-i sätete sisu ning neid tõlgendava vaidlustus- ja kohtupraktika endale siduvaks (vt. nt. VAKO 14.06.2018, nr 97- 18/197419, p 7; VAKO 21.09.2018, nr 177-18/194960, p-d 14–15. vt. ka M. Parind, M. Sõrm. RHS § 125 komm. 8; M. Parind, K. Laanemäe. RHS § 126 komm. 19 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Hankija viitas kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel (referentslepingunõude kehtestamisel) RHS § 101 lg 1 p-le 2 ja sama paragrahvi lg-le 2. RHS § 101 lg 1 p 2 kohaselt võib hankija pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda vastavalt hankelepingu alusel tellitavate teenuste olemusele, kogusele ja kasutusviisile nimekirja esitamist hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. Tulenevalt RHS § 101 lg-st 2 võib hankija RHS § 101 lg 1 p-s 2 nimetatud tingimuse sätestamisel piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta, kuid sellest ei tulene siiski õigust kehtestada algses kvalifitseerimise tingimuses referentsperioodi kestust pikemana kui 36 kuud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Erialakirjanduses on selgitatud, et RHS § 101 lg 2 ei näe otseselt ette alust kehtestada konkurentsi tagamiseks tavapärasest erinevaid kvalifitseerimise tingimusi või esitada tõendi nõuet pikema perioodi kohta – tegemist on hankija õigusega võtta arvesse konkreetse ettevõtja andmeid, kes soovib selliste andmetega oma kvalifikatsiooni tõendada (vt. V. Vaske. RHS § 101 komm. 62 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Järelikult annab RHS § 101 lg 2 hankijale õiguse võtta varasemate lepingute andmeid arvesse ilma, et konkreetne periood oleks riigihanke alusdokumendis otseselt ette nähtud. Seejuures tuleb kohelda pakkujaid võrdselt, võimaldades varasematele näitajatele tuginemist kõigil ettevõtjatel. Selleks, et kõik ettevõtjad saaksid hanketingimustest ühtemoodi aru, kõik hanketingimused oleksid ettenähtavad ja läbipaistvad ning et kõiki ettevõtjaid koheldaks võrdselt, soovitame Hankijal RHS § 101 lg 2 rakendamise võimalus ette näha hankepassis. RHS § 101 lg 1 p 2 alusel kvalifitseerimistingimuse kehtestamisel ja selle kontrollimisel on samuti oluline panna tähele, et täidetud leping kõnealuse sätte tähenduses ei tähenda, et leping peab olema tingimata lõppenud. Kohtupraktikas on enne RHS-i jõustumist kehtinud analoogse sisuga sätte (RHS 2007 § 41 lg 1 p 2) kohaldamisel leitud, et täidetud leping ei pea olema tingimata lõppenud: seadusandja ei ole pidanud lepingu täitmise seisukohast oluliseks, kas leping on lõppenud või mitte (vt. TlnHKo 14.10.2011, nr 3-11-1547, lk 8; vt. ka V. Vaske. RHS § 101 komm. 62 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Seega ei ole kvalifitseerimistingimuse (referentsnõude) täitmise seisukohast määrav, kas leping on lõppenud või mitte, vaid see, kas ja millal on lepingut täidetud, ehk pakkuja ei pea olema täitnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi ning leping võib olla jätkuvalt kehtiv (täitmisel). Rahandusministeerium on riigihankealase nõustamise käigus selgitanud, et kui me räägime lepingu täitmisest referentsperioodi jooksul, siis ei ole oluline, et lepingu sõlmimine jääks selle perioodi sisse ega ka see, et leping oleks lõppenud referentsperioodi kestel – oluline on üksnes lepingu täitmine referentsperioodi jooksul. 14.12.2020 e-kirjas teatas Hankija, et nõustub Rahandusministeeriumi avaldatud seisukohtadega ning kavatseb lihthankemenetluse põhjendatud vajaduse tõttu oma algatusel kehtetuks tunnistada. Nimelt märkis Hankija, et Hankija ja ettevõtjad on referentsnõuet mõistnud erinevalt ning seetõttu ei saa tõsikindlalt välistada olukorda, kus mõni ettevõtja jättis pakkumuse esitamata, teades, et Hankija tõlgendab referentsnõuet lõpetatud lepingu nõudena. 15.12.2020 e-kirjas Rahandusministeerium möönis, et Hankijal on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel avar kaalutlusruum. Vastavalt RHS § 125 lg-le 1 on Hankijal võimalik lõpetada lihthankemenetlus põhjendatud vajaduse ilmnemisel RHS § 73 lg 3 p 6 (alt-s II) sätestatust alusel Hankija enda otsusega. RHS ei sätesta konkreetseid aluseid, millistel juhtudel on hankija õigustatud riigihanke menetluse RHS § 73 lg 3 p 6 alusel kehtetuks tunnistama. RHS § 73 lg 3 p-s 6 nimetatud põhjendatud vajadus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks võib olla nii hankijast sõltumatu kui ka hankijast tulenev, see ei pea olema kaalukas või oluline või erandlik, kuid ei tohi olla meelevaldne. Menetluse kehtetuks tunnistamine võib olla põhjendatud ka siis, kui hankija eksis millegi vastu menetluse läbiviimise käigus ja seda viga ei ole võimalik enam parandada. Pakkuja peab pakkumust esitades arvestama sellega, et hankijal on väga lai kaalutusruum riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel (vt. VAKO 08.12.2020, nr 251-20/215841, p 7). 2 Riigihanke menetluse lõpetamine menetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega on õiguspärane, kui hankija vajadus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kui hankija vastavas otsuses esitatud sisulised põhjendused on reaalsed, võimaldavad mõista otsuse sisu ja järeldada, et menetluse (eesmärgipärane) jätkamine ei ole võimalik. Kuna tegemist on kaalutlus- otsusega, siis vaidlustuskomisjoni kontroll selle õiguspärasuse üle saab piirduda vaid menetlus- normide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ja selle kontrollimisega, et ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga (vt. VAKO 08.12.2020, nr 251-20/215841, p 7). Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine hankija algatusel on võimalik igas menetluse etapis enne lepingu sõlmimist, seega ka pärast pakkumuse edukaks tunnistamist või edukaks tunnistatud pakkuja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemist (vt. VAKO 20.02.2018, nr 7-18/ 191465/193893, p 19). Kuigi hankijal on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel avar kaalutlusruum ja menetluses osalejad peavad arvestama menetluse kehtetuks tunnistamise võimalusega, ei tähenda see siiski seda, et tegemist oleks õigusvaba ruumiga – riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus võib riivata menetluses osalevate ettevõtjate subjektiivseid õigusi ning on vastavalt RHS § 185 lg-le 1 ja lg 2 p-le 8 riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustatav (vt. lähemalt RHS § 73 lg 3 p 6 alt II kohta koos viidetega vaidlustuskomisjoni- ja kohtupraktikale: M. Parind, M. A. Simovart, S. Elias. RHS § 73 komm.-d 14-28 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). Otsuse vormistamisel ja sellest teavitamisel palus Rahandusministeerium Hankijal arvestada ka RHS § 47 lg 1 p-s 12 ja lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt Hankija peab esitama otsuse tegemise ajal riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate RHS § 73 lg 3 p 6 alusel riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuse kohta, lisades teatele riigihanke kehtetuks tunnistamise põhjused. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise põhjuste avamine on oluline tagamaks kaebeõiguse realiseeritavust. RHS § 47 lg 3 eesmärgiks on tagada, et hankija edastatav teade riigihanke kehtetuks tunnistamise kohta sisaldaks koheselt ka piisavalt teavet otsuse motiivide kohta, et riigihankes osalenud ettevõtjad saaksid hinnata, kas asjaomane otsus rikub nende õigusi ning kas nad peavad vajalikuks selle otsuse vaidlustamist (vt. D. Minumets. RHS § 47 komm. 13 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019). 17.12.2020 e-kirjas teatas Hankija, et on Riigihanke kehtetuks tunnistanud. E-kirjale oli manusena lisatud Tori Vallavalitsuse 16.12.2020 korraldus nr 920, millega Hankija on otsustanud tunnistada lihthankemenetluse "Tori valla ajalehe väljaandmine ja kojukanne", viitenumber 229201, kehtetuks. Riigihanke kehtetuks tunnistamist on põhjendatud järgmiselt: "Analüüsinud rahandusministeeriumi selgitusi, tuleb nentida, et antud hankes on referentslepingute tingimuse sõnastus mitmeti tõlgendatav ning teatud käsitluse järgi ka ebamõistlikult piirav. Kuivõrd pakkujad võisid seda tingimust tõlgendada erinevalt ja seetõttu ka loobuda pakkumuse tegemisest, kuna nad poleks tingimust täitnud, tuleb õigluse huvides tunnistada kogu hange kehtetuks ja korraldada uus hange." eRHR-ist nähtub, et lihthankemenetluse kehtetuks tunnistamise korraldus on 16.12.2020 tehtud teatavaks kõigile asjaomastele ettevõtjatele. Korraldus on tehtud ettevõtjatele riigihangete registris nähtavaks ja kättesaadavaks, vastavalt RHS § 47 lg 1 p-le 12, ja selles sisalduvad RHS § 47 lg-s 3 nõutud andmed. Ühtlasi on Hankija esitanud riigihangete registrile avaldamiseks teate lihthanke- menetluse lõppemise kohta ilma lepingut sõlmimata. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise õiguslikuks tagajärjeks on riigihanke (menetluse) lõppemine, mis absoluutse menetlustakistusena välistab Rahandusministeeriumi juhtumipõhise järelevalvemenetluse (vt. RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 6 alt II nende koostoimes). 3 RHS § 205 lg 1 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ning puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 4 sätestab, et järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalve- menetlus lõpetatakse, kui riigihange (menetluse tähenduses) on lõppenud. Vastavalt RHS § 125 lg-le 1 ja 73 lg 3 p 6 alt-le II lõpeb lihthankemenetlus muu hulgas lihthankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Seega on lihthankemenetluse lõppemine, sh. RHS § 73 lg 3 p 6 alt-s II sätestatud alusel, absoluutne menetlustakistus, mille korral järelevalvemenetlust juhtumipõhiselt (RHS § 205 lg 1 p 1) ei alustata. Kui järelevalvemenetluse alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab Rahandusministeerium teate esitajat menetluse alustamata jätmisest (RHS § 206 lg 3). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4, § 125 lg-st 1, § 73 lg 3 p-st 6 ja § 206 lg-st 3, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Olmerk Kujundus OÜ järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu osakonnajuhataja asetäitja Mihhail Antonov 6113468 [email protected] Lisaadressaadid: Tori Vallavalitsus Konkurentsiamet 4
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel