dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Raima kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmisest teavitamine

Rahandusministeerium · 23. veebruar 2023
Viit
15-3/1376-1
Registreeritud
23. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Urve Pill (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. märts 2023

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Vastuvõtmisest teavitamine; Rahandusministeerium.asice13202 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 23.02.2023 08:12 Adressaat: <"RAM Info"> Teema: 8-4.1/42 Raima kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmisest teavitamine Tere Emmaste Osavalla Valitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja &quot;Raima kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmisest teavitamine&quot; (lisatud manuses). LugupidamisegaHeli Üksiksekretär462 2444 HIIUMAA VALLAVALITSUS EMMASTE OSAVALLA VALITSUS Rahandusministeerium [email protected] koopia: Urve Pill [email protected] 21.02.2023 nr 8-4.1/42 Raima kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmisest teavitamine Hiiumaa Vallavolikogu 16.02.2023 otsusega nr 100 võeti vastu Hindu külas asuva Raima, katastritunnusega 17501:003:0690, kinnistu detailplaneering. Planeeringuala hõlmab tervet kinnistut. Detailplaneeringu algatamise eesmärkideks on kinnistu jagamine kaheksaks (8) krundiks, millest seitsmele (7) määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja abihoonete püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, kruntidele juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine, hoonestatavate kruntide sihtotstarbe muutmine 100% elamumaaks, üldplaneeringu muutmine: üldplaneeringujärgse sihtotstarbe (kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaa) muutmine elamumaaks. Detailplaneering on koostatud AA Arhitektid OÜ poolt 2022 (töö nr DP 21-06). Planeeringu avalik väljapanek toimub 15.03.-13.04.2023 tööajal Emmaste Osavalla Valitsuses aadressil Hiiu maakond Hiiumaa vald Emmaste küla Vallamaja ja Hiiumaa valla veebilehel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Reha osavallavanem Lisa: Raima detailplaneering Pilvi Post maa- ja ehitusspetsialist [email protected], 462 2445 Vallamaja Telefon: 372 462 2444 92001 Emmaste Faks: 372 462 2440 reg nr 77000571 E–post: [email protected] A/arve: EE342200001120124153 Tehingupartneri kood: 166101 Makse saaja: Hiiumaa Vallavalitsus Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering ________________________________________________________________________ Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hindu küla, Raima katastriüksus Planeeringu koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Vallavalitsus Planeeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister Planeeringust huvitatud isik: AS LeVa Planeeringu koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 Töö number: DP21-06 Planeeringu koostamise algatamine: Hiiumaa Vallavolikogu 19. mai 2022 otsus nr 53 Planeeringu vastuvõtmine: Hiiumaa Vallavolikogu ………………. otsus nr …... Planeeringu kehtestamine: Hiiumaa Vallavolikogu ………………. otsus nr …... Hiiumaa, 2022/2023 AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955 Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013 [email protected] Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee I. Seletuskiri Sisukord 1. Planeeringu üldandmed..............................................................................................................4 2. Planeeringuala ja selle mõjuala..................................................................................................6 2.1. Planeeringuala asukoht ja planeeritava katastriüksuse andmed........................................6 2.2. Planeeringuala mõjuala.....................................................................................................10 2.2.1. Liikluskorraldus..........................................................................................................10 2.2.2. Maakasutus................................................................................................................11 2.2.3. Hooned ja rajatised....................................................................................................11 2.2.4. Tehnovarustus............................................................................................................11 2.2.5. Keskkond, haljastus, looduskaitse.............................................................................11 2.3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.....................................13 3. Ruumilise arengu eesmärgid....................................................................................................14 3.1. Maakonnaplaneering.........................................................................................................14 3.2. Üldplaneering....................................................................................................................16 3.3. Detailplaneeringud............................................................................................................17 4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused..................................................18 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine................................................................................19 4.2. Krundi hoonestusala määramine......................................................................................20 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine.......................................................................................21 4.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve.................................................................................21 4.3.2. Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal....................................22 4.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind................................................................22 4.3.4. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.....................................................................23 4.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus.............................................................................23 4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine..................................................................................................................23 4.4.1. Elektrivarustus...........................................................................................................24 4.4.2. Veevarustus...............................................................................................................24 4.4.3. Kanalisatsioonivarustus.............................................................................................24 4.4.4. Juurdepääsuteed.......................................................................................................25 4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine...........................................................................25 4.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine...........................................26 4.5.2. Energiakasutus.........................................................................................................27 5. Loodusvarade kasutus....................................................................................................27 5.1.1. Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine...................................................27 5.2. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.........................................27 5.3. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.........................................................................28 5.4. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine........................................................28 5.5. Kuja määramine................................................................................................................30 5.6. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine...................................................30 5.7. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine........................................................................................................31 5.7.1. Maaparandus.............................................................................................................31 Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 2 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 5.7.2. Väärtuslikud maastikud..............................................................................................31 5.7.3. Tegevused rohelise võrgustiku koridoris....................................................................32 5.7.4. Puhkeala....................................................................................................................33 5.7.5. Tegevused hoiualal....................................................................................................33 5.7.6. Tegevused ranna piiranguvööndis.............................................................................35 5.8. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine...............................................................................................35 5.9. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine.......................................................................35 5.10. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav........................................................................................................................................36 5.11. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks...........................................................................36 6. Planeeringu elluviimine.............................................................................................................37 6.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused.....................38 6.1.1. Maakorraldustoimingud............................................................................................38 6.1.2. Juurdepääsuteede, parkimiskohtade rajamine.........................................................38 6.1.3. Elektriühenduste projekteerimine ja rajamine...........................................................39 6.1.4. Hoone projekteerimistööde teostamine....................................................................39 6.1.5. Krundisisese tehnovõrgu- ja rajatise projekteerimine...............................................39 6.1.6. Ehitustööde teostamine............................................................................................40 6.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ...................................................................................................................................................40 II. Joonised Joonis 1. Tugiplaan............................................................................................................................... 42 Joonis 2. Detailplaan.............................................................................................................................43 Joonis 3. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon...................................................................... 44 III. Lisad Lisa 1. Elektrilevi 05.oktoober 2021 tehnilised tingimused nr 389015.................................................. 47 Lisa 2. Põllumajandus- ja Toiduamet 29.märts 2022 arvamus............................................................. 49 Lisa 3. Rahandusministeerium 13.aprill 2022 arvamus........................................................................ 51 Lisa 4. Keskkonnaamet 21.aprill 2022 seisukoht ................................................................................. 54 Lisa 5. Maaeluministeerium 21.aprill 2022 arvamus............................................................................. 57 Lisa 6. Hiiumaa Vallavolikogu 19.mai 2022 otsus nr 53........................................................................58 Lisa 7. Päästeameti 06.september 2022 ettepanek..............................................................................76 Lisa 8. Keskkonnaamet 12.oktoober 2022 ettepanekud....................................................................... 77 Lisa 9. Emmaste Osavalla Valitsus 13.oktoober 2022 avaliku arutelu protokoll................................... 80 Lisa 10. Muinsuskaitseameti 16. detsember 2022 kooskõlastus ......................................................... 82 Lisa 11. Keskkonnaameti 20. detsember 2022 kooskõlastus ............................................................. 85 Lisa 12. Maaeluministeeriumi 20. detsember 2022 kooskõlastus ........................................................87 Lisa 13. Põllumajandus- ja Toiduameti 03. jaanuar 2023 kooskõlastus ...............................................88 Lisa 14. Elektrilevi 09. jaanuar 2023 kooskõlastus .............................................................................. 89 Lisa 15. Päästeameti 10. jaanuar 2023 kooskõlastus ..........................................................................90 Lisa 16. Rahandusministeeriumi 13. jaanuar 2023 arvamus ............................................................... 92 Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 3 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 1. Planeeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning detailplaneeringu eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning selle alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi, detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. Raima katastriüksuse detailplaneeringu üldandmed: Planeeringuala: Hiiu maakond Hiiumaa vald Hindu küla Raima katastriüksus (katastritunnus 17501:003:0690) Planeeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 19. mai 2022 otsus nr 53 „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine”2 Planeeringu koostamise eesmärgid: Planeerimisseaduse § 125 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Vastavalt Hiiumaa Vallavolikogu 19. mai 2022 otsusele nr 53 on Raima katastriüksuse detailplaneeringu koostamise eesmärkideks katastriüksuse jagamine kaheksaks krundiks, millest seitsmele määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja abihoonete püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, kruntidele juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine, hoonestatavate kruntide sihtotstarbe muutmine 100% elamumaaks, üldplaneeringu muutmine: üldplaneeringujärgse juhtotstarbe (kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaa) muutmine elamumaaks. Planeeringu koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Planeeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, 1 Planeerimisseadus (PlanS) - https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010 2 Hiiumaa Vallavolikogu 19. mai 2022 otsus nr 53: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/34609614/53_Raima+detailplaneeringu+koostamise+algatamine+ keskkonnam%C3%B5ju+strateegilise+hindamise+algatamata+j.pdf/a02bd1ba-9046-42a4-9873-9281e7d1f68b Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 4 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251) Alusmaterjalid: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hindu küla, Raima kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega (25.01.2022, AP Geodeesia OÜ töö nr AP22_011) Lähtuvalt planeeringuala olemasolevast situatsioonist, asukohast, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse planeeringu koostamisel ka täiendavate planeeringute ja dokumentidega:  Hiiu maakonnaplaneering 2030+ 3  Emmaste valla üldplaneering4 (enne 2017. aastal ellu viidud haldusreformi kuulus planeeringuala Emmaste valla koosseisu)  Tuleohutuse seadus5  Ehitusseadustik6  Looduskaitseseadus7  Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025 8 3 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu- maakonnaplaneering-2030/ 4 Emmaste valla üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24572007/emmaste_yp_seletuskiri.pdf/7645accc-17d1-4b20- a488-8ee505830568 5 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 6 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022013 7 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007 8 Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava: https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718 Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 5 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 2. Planeeringuala ja selle mõjuala Planeerimisseaduse § 3 kohase planeeringualana käsitleb detailplaneering Hiiu maakonna Hiiumaa valla Hindu küla Raima katastriüksust (katastritunnus 17501:003:0690) ja juurdepääsutee aluse maa-alana ca 100 m² ulatuses Hindu küla Villemi katastriüksuse põhjaosa. 2.1. Planeeringuala asukoht ja planeeritava katastriüksuse andmed Planeeringuala paikneb Hiiumaa valla edelaosas, Hindu küla põhjaosas. Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (umbkaudne, linnulennult):  Sõru sadam (muuseum, kõrts, külalissadam, Sõru-Triigi parvlaev) – 2,3 km;  Emmaste keskus (lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat, vabatahtlik päästeüksus, jäätmejaam) – 6 km;  Käina alevik (Lõuna-Hiiumaa suurim tõmbekeskus, riiklik päästekomando, ujula, muuseum, kaubanduskeskus, elamuskeskus) – 21 km;  Kärdla linn (maakonnakeskus, omavalitsuse halduskeskus, haigla, politseijaoskond, gümnaasium) – 35 km;  Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaev) – 36 km. Joonis 1: Planeeringuala asukoha skeem Allikas: http://xgis.maaamet.ee Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 6 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 Joonis 2: Planeeritava katastriüksuse paiknemine Hindu külas Allikas: http://xgis.maaamet.ee/ Raima katastriüksus on maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata maa-ala, kuid planeeringuala kesk- ja idaosas on võimalik leida jälgi endiste talukohtade hoonete vundamentidest ja müürijuppidest. Loodusliku haljastusega maa-ala on osaliselt kaetud kõrghaljastusega ning osaliselt lage. Maa-ala reljeef on tasane, läänepoolne osa piirneb rannaga. Maapinna absoluutkõrgus jääb vahemikku ca 0...4,5 m merepinnast. Planeeringualal ei paikne ühtegi tehnovõrku ega -rajatist. Planeeringualal on teostatud maaparanduslikke töid. Eesvooluks on piki katastriüksuse põhjapiiri rajatud ca 0,25 km pikkune Raima kraav, lisaks on rajatud kraavkuivendusel põhinev põllumajandusmaa ja metsakuivendussüsteem. Planeeringuala juurdepääs toimub 12132 Emmaste-Tohvri riigimaanteelt avaliku kasutusega eratee (Liivalauka tee) kaudu. Tabel 1: Planeeritava katastriüksuse andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee/ Maakond Hiiu maakond Vald Hiiumaa vald Asustusüksus Hindu küla Lähiaadress Raima Katastriüksuse tunnus 17501:003:0690 Katastriüksuse registreerimise aeg 16. september 1999 Sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Pindala 9,39 ha Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 7 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023  Looduslik rohumaa 3,70 ha  Metsamaa 3,46 ha  Muu maa 2,23 ha Registriosa 316433 Omandivorm Eraomand ‍Hinnatsoon H0175002 98,11% Viljakustsoon V0175002 98,11% Planeeringualal kehtivad kitsendused: Tabel 2: Katastriüksusel kehtivad kitsendused ja mõjualad Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal http://kitsendused.maaamet.ee/ Kitsendav objekt Nimi ID Omanik Pindala ‍ uringu ala U Hiiumaa 93881,54 m² Maavarade (geoloogiline) üldgeoloogiline U1073 register kaardistamine ‍Uuringu ala Hiiumaa 93881,54 m² Maavarade üldgeoloogiline 3665689 register kaardistamine Hoiuala Vanamõisa lahe Keskkonna- 12917,96 m² KLO2000048 hoiuala register ‍Hoiuala Vanamõisa lahe Keskkonna- 12917,96 m² 6032580 hoiuala register Korduva 247,34 m² ETAK üleujutusala piir 101694 ‍ orduv K 2656,7 m² ETAK üleujutusala ‍ eekogu V Hiiumaa 112,51 m² meresaarte 20229 ETAK ääres ‍ anna R 2719,97 m² 7003153 ETAK veekaitsevöönd ‍ eekogu V 2000,54 m² 7003154 ETAK kallasrada ‍ anna R 31871,2 m² 7003155 ETAK ehituskeeluvöönd ‍ anna R 31870,99 m² 7003156 ETAK piiranguvöönd ‍Maaparandus- Raima 7032320000010001 Maaparandus- 79225,99 m² Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 8 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 süsteemi maa- süsteemid ala Põllumajandus- amet ‍ aaparandus- M Maaparandus- 79225,98 m² hoiuala süsteemid Põllumajandus- amet ‍Kinnismälestis Teise Kultuurimälestised maailmasõja Muinsuskaitse- patarei amet kuulipilduja dzott 23372 ‍ innismälestise K Kultuurimälestised 382,02 m² 2 kaitsevöönd Muinsuskaitse- amet ‍ aaparandus- M Raima Maaparandus- 248,58 m² süsteemi eesvool süsteemid kuni 10 km² Põllumajandus- amet ‍ esvoolu E Maaparandus- 5221,43 m² kaitsevöönd süsteemid 70323200000100011M Põllumajandus- amet ‍ anna R Maaparandus- 501,3 m² veekaitsevöönd süsteemid Põllumajandus- amet I‍II kategooria Dactylorhiza 6412,74 m² kaitsealused incarnata KLO9304264 Keskkonnaregister liigid ja kivistised (kahkjaspunane sõrmkäpp) ‍III kategooria Platanthera bifolia 57813,78 m² kaitsealused (kaheleheline KLO9304071 Keskkonnaregister liigid ja kivistised käokeel) ‍III kategooria Orchis militaris 51576,5 m² kaitsealused (hall käpp) KLO9304397 Keskkonnaregister liigid ja kivistised ‍III kategooria Gymnadenia 51401,04 m² kaitsealused conopsea (harilik KLO9304329 Keskkonnaregister liigid ja kivistised käoraamat) ‍ oiuala H Vanamõisa lahe 12455,7 m² PLO1001608 Keskkonnaregister (projekteeritav) hoiuala Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 9 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 Kõik planeeringualaga piirnevad katastriüksused on riiklikus maakatastris registreeritud: Tabel 3: Planeeritava katastriüksusega piirnevad katastriüksused Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee/ Katastriüksuse Katastriüksuse Pindala Sihtotstarve lähiaadress tunnus Pereranna 17501:003:0376 18247 m² Maatulundusmaa 100% Pere 17501:003:0373 11080 m² Elamumaa 100% Uuepere 17501:003:0375 10518 m² Elamumaa 100% Tagapere 17501:003:0378 10065 m² Elamumaa 100% Peremetsa 17501:001:0411 5,61 ha Maatulundusmaa 100% ‍Jürimetsa 17501:003:0287 3,04 ha Maatulundusmaa 100% ‍Rünkametsa 17501:003:0236 3,62 ha Maatulundusmaa 100% ‍Kotkapoja 17501:003:0267 15308 m² Maatulundusmaa 100% ‍Merikotka 17501:003:0139 4,30 ha Maatulundusmaa 100% ‍Rünka 17501:003:0162 2,59 ha Maatulundusmaa 100% ‍Villemi 17501:003:0701 4,95 ha Maatulundusmaa 100 2.2. Planeeringuala mõjuala Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada. Käesoleva detailplaneeringu raames analüüsitakse mõjualana kogu Hindu küla territooriumi. Hindu küla9: Küla kuulub ajalooliselt Emmaste mõisa alla. 1564 on mainitud üksjalakohta, mille peremees oli Hinrich Larson. 19. sajandil kujunes taludest küla. 1977–1997 kuulus küla Sõru küla koosseisu. Külas asub alates 1. aprillist 1966 Tohvri hooldekodu. Külas asuvad Sõru alumine tulepaak, Sõru ülemine tuletorn ja Rannapatarei nr 34. 2.2.1.Liikluskorraldus Piirkonda ligipääsuks kasutatakse riiklikku 12132 Emmaste-Tohvri teed, mis saab alguse Emmaste keskusest ja jõuab Hindu külas paikneva Tohvri hooldekoduni. Planeeringuala ja selle mõjuala juurdepääsuks kasutatakse üle eramaade kulgevat avaliku kasutusega 1750063 Liivalauka teed. Liivalauka tee on kahesuunaline kruusakattega tee, mis kulgeb Emmaste-Tohvri tee ja avaliku kasutusega Liivalauka supluskoha vahel. 9 Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Hindu_(Hiiumaa) Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 10 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 2.2.2.Maakasutus Planeeringuala mõjuala katastriüksused on valdavalt kas elamumaa või maatulundusmaa sihtotstarbega. Tohvri hooldekodu ümbruse maa-ala on ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega. Elamumaa sihtotstarbega kruntide pindala jääb keskmiselt 0,5..1,5 ha vahemikku, maatulundusmaa katastriüksuste suurused jäävad kesmiselt vahemikku 2..8 ha. 2.2.3.Hooned ja rajatised Planeeringuala mõjuala lähimad olemasolevad hooned jäävad planeeringualast ca 300 m kaugusele (Kotkapesa, Sireli ja Tohvri hooldekodu krundid), ülejäänud hooned jäävad ca 1 km kaugusele, Sõru küla piiri äärde. Tohvri hooldekodu moodustab suure hoonetekompleksi, mille hulgas erineva funktsiooniga hooneid (töökoda, pumbamaja, kelder, puukuur, katlamaja, vanurite maja, hooldekodu jne). Ülejäänud küla hoonestuse moodustavad 1- või 2-korruseline elamu või suvila koos seda teenindavate abihoonetega (saun, kuur, garaaž, kelder jne). Valdavalt on abihooned põhihoonest väiksemad ja madalamad. Hoonete arv hoonestatud elamukruntidel varieerub ühest kuni viie-kuueni. Elamukruntide täisehituse maht on keskmiselt 5%, kuid täisehituse mahtu hinnates peab arvestama, et kruntide suurused ja kruntidele püstitatud hoonete arvud on piirkonna lõikes üsna erinevad. Hoonestuse vormid on valdavalt selged, pigem tagasihoidlikud ja ilma liigsete ehisdetailideta. Valdavalt on hooned ühe täiskorruse ja lisaks katusealuse korrusega, valdavalt on hoonetel viilkatused. Hoonestusel ei ole ühtset ehitusjoont, ka hoonete paigutus ilmakaarte osas on väga erinev. Planeeringuala mõjualas paiknevad Sõru tulepaagid 701 ja 702. Tulepaakide siht aitab läbida madala Soela väina kitsast laevateed Hiiu väinast Emmaste sihini 10 2.2.4.Tehnovarustus Planeeringuala mõjualast on kõige paremini tehnovõrkudega varustatud küla kesk- ja lõunaosa, sh hooldekodu territoorium (elektri- ja siderajatised ning lokaalsed vee- ja kanalisatsioonisüsteemid). Tsentraalseid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole piirkonda rajatud ning elamumaa kruntidel on veevarustuseks puurkaevud ning kanalisatsioon kas kogumismahuti või imbsüsteemiga. Nõuetele vastavad veevõtukohad paiknevad Tohvri hooldekodu territooriumil (planeeringualast mööda teed ca 1,5 km kaugusel) ning Sõru sadamas (ca 3 km). Sademeveekanalisatsioon piirkonnas puudub. Sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kraave või immutatakse see pinnasesse. 2.2.5.Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala paikneb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, kus on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene maakaabelliinile ning detailplaneeringuga 10 Sõru sihi ülemine tuletorn - http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/hiiu-ja-laanemaa/702-soru-sihi- ulemine-tuletorn Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 11 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 kavandatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni. Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub Raima kinnistul Vanamõisa lahe hoiuala piiriga. Planeeringuala paikneb kraavkuivendusega Raima maaparandusehitise alal (ehitise kood 70323200000020/001). Maaparanduse eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamine selliselt, et on tagatud ka keskkonnakaitse. Maaparandusehitise eesvooluks on Raima kraav, pikkusega 0,25 km. Reguleeriva võrguga maa-ala pindala on 8,2 ha, maakasutusviisiga - põllumajandusmaa kuivendussüsteem (4,1 ha) ja metsakuivendussüsteem (4,1 ha). Kuivendusviisiks on kraavkuivendus. Kuivendusvõrk rekonstrueeriti 2011 - 2013 aastatel. katastriüksusel olev looduslik rohumaa ei ole kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ja selle maa kohta ei ole makstud toetusi. Planeeritava katastriüksuse lääneosa paikneb osaliselt Vanamõisa lahe hoiuala koosseisus. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiuala piir ühtib üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndi piiriga. Vanamõisa lahe hoiuala kaitse- eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide, linnuliikide ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse, planeeringualal on hoiuala elupaigatüüpidest inventeeritud rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Rannaniitude kaitse on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe kaitsekorralduskavaga on tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal ja sinihelmikakooslused lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka. Hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodus- ja linnualana. Kaitstavate loodusobjektide esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine. Hoiualal olevad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 12 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 Joonis 3: Väljavõte Vanamõisa lahe hoiuala ulatusest planeeringualale ja selle mõjualasse Planeeringualal on inventeeritud III kaitsekategooria taimeliikide Orchis militaris (hall käpp), Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) ja Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) kasvukohti. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui Raima kinnistu, ei ohusta planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles elupaigas. Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlik) põhjaveega alal. 2.3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal saab kokkuvõtvalt järeldada:  olemasolev ja planeeritud maakasutus on seotud kas maatulundusmaa või elamumaaga. Uute elamukruntide rajamine ning uute hoonete püstitamine lähipiirkonnas on lisaks detailplaneeringutele ka kõrgema hierarhiaga planeeringutega võimaldatud tegevus;  piirkonnas ei ole välja kujunenud kindlat hoonestuse paigutust, mahtu ega ühe krundi piires painevate hoonete minimaalset ega maksimaalset arvu, millest ilmtingimata peaks planeeringulahenduse koostamisel lähtuma;  ehitus- ja arendustegevuse käigus saab kasutada olemasolevaid teid ning juurdepääse, mis on nii majanduslikult kui keskkonna seisukohast parem lahendus kui hakata kõike uuena rajama;  hoonestamata maa jagamine kruntideks ning kasutuselevõtt elamualadena ei oma olulist negatiivset rolli piirkonna põllu- ja metsamaade kasutusele, piirkonna miljööle ega kaitsealustele objektidele kui järgitakse üldplaneeringus, detailplaneeringus ja muudes dokumentides toodud nõudeid ehitus- ja arendustegevusele, mis on eelduslikult väikseima negatiivse mõjuga. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 13 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa- ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi. Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid.  Üldistusastmelt on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kõige üldisem, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.  Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel.  Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala hoonestamata katastriüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid. 3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+ 11 on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65. Maakonnaplaneeringu seletuskirja ja põhijoonise kohaselt on tehtud ettepanek määrata Sõru- Hindu-Tohvri (I klassi väärtuslik maastik nr 38, pindala 712 ha) rahvusmaastikuks. Sõru-Hindu- Tohvri väärtuslik maastik hõlmab Sõru, Pärna, Reheselja ja Sepaste põliskülasid ning endisi Hindu ja Tohvri külade maid. Väärtusliku maastiku kasutustingimused:  Ala sobib elamu- ja suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned tuleb hoolikalt maastikku paigutada.  Uute madalpingeliinide paigaldamisel kasutada maa-alust kaablit.  Vältida teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, tuulegeneraatorite püstitamist. Väärtusliku maastiku hooldussoovitused:  nii uusehitiste püstitamisel kui vanade renoveerimisel oleks soovitav arvestada vana 11 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu- maakonnaplaneering-2030/ Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 14 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega;  teega piirnevad külapõllud ja rohumaad tuleks hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Võimalusel taastada karjatamine rannaniitudel ja metsades;  rannaäärseid noori männikuid/kadastikke võiks harvendada. Sõru-Tohvri rannaala on maakonnaplaneeringus määratud olulise puhkealana 12. Maakonnaplaneeringus määratud olulised puhkealad on piirkonnad, mis on looduslikult sobivad puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi (nii kohalikke kui turiste) kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne. Puhkajate rohkus suvel antud kohtades eeldab läbimõeldud infrastruktuuri, regulaarset hooldust ja puhkerajatiste planeerimist. Sõru-Tohvri rannaala puhkealal omavad puhkeväärtust nii rand kui poolavatud kultuurmaastik kadastikega. Noorel (männi)metsal on siin pigem negatiivne roll – mets varjab vaateid ja moodustab läbitungimatuid tihnikuid. Tegemist on eramaadega ja suvilaehituseks atraktiivsete rannikupiirkondadega. Hiiumaa maakonnaplaneeringus 2030+ määratud puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimused:  Juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, arvestada metsade majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega;  Puhkealade kasutuse planeerimisel ja vajaliku taristu rajamisel arvestada mõjudega kaitstavale alale ja Natura alale ning nende kaitse-eesmärkidele, alal levivatele kooslustele (Natura elupaikadele) ja kaitstavatele liikidele, samuti naabruses paiknevatele inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele. Vajadusel läbi viia mõjude hindamine või Natura hindamine. Kavandatavad tegevused kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Planeeringuala Liivalauka teest mere poole jääv osa on maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku13 koridori osana, mis ühendab rohelise võrgustiku tuumalasid. Hiiumaa roheline võrgustik koosneb looduskaitsealadest, maastikukaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest (sh Natura 2000 võrgustiku alad, loodus- ja linnualad), riigimetsadest ja osaliselt erametsadest ning ranna-aladest. Hiiumaa maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku arengu põhimõtted ja kasutustingimused:  rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist;  vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel;  metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%; 12 Puhkeala - piirkond, mis sobib puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne 13 Roheline võrgustik - eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 15 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023  niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine. Joonis 4: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride skeemist Võttes arvesse Hiiu maakonnaplaneeringu tingimusi, soovitusi ja põhimõtteid, arvestades detailplaneeringust huvitatud isiku soove ning kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneeringu koostamise algatamise otsuses ja lähteseisukohtades toodud teavet planeeritud tegevuse iseloomu ja mahu kohta, võib järeldada, et planeeritud tegevused arvestavad Hiiu maakonnaplaneeringuga. 3.2. Üldplaneering Üldplaneeringuna kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Emmaste valla üldplaneering 14, mis on kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39. 2017. aastal toimunud haldusreformi tulemusel ühinesid Hiiu, Emmaste, Käina ja Pühalepa vallad ühiseks Hiiumaa vallaks. Hiiumaa Vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise, mis detailplaneeringu koostamise perioodil on jõudnud lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse tutvustamise etappi. Emmaste valla üldplaneeringuga on planeeringualale määratud erinevad juhtotstarbed:  Liivalauka teest mere poole jääval maa-alal valdavalt kaitsehaljastuse maa ning lahesopi väikeses osas sadama maa;  planeeringuala keskosas pere- ja ridaelamu maa;  planeeringuala idaosas kaitsehaljastuse- ning puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve ning 14 Emmaste valla üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 16 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 militaarkeskuse matkarajad. Joonis 5: Väljavõte Emmaste valla üldplaneeringust Üldplaneeringuga määratud ehitamise ja maajaotuse üldised tingimused, mida on võimalik planeeringualal lähtuvalt asukohast, olemasolevast situatsioonist, kavandatud tegevusest ning kehtivast seadusandlusest tulenevalt järgida:  uute kruntide jaotus ja paigutus peab detailplaneerimisel vältima olemasolevate kinnistute ebakohast tükeldamist ja ühtlasi piirama liiga tihedat hoonestust;  maa-alade tükeldamisel või kruntimisel tuleb tagada maaparandussüsteemide korrasolek ja kaitse;  ehitusõigust omav uus krunt peab olema vähemalt 1,0 ha;  lubatud pereelamu kõrgus planeeritaval alal on kuni 8 m (harjajoone kõrgus olemasolevast maapinnast);  elamukrundi rajamisel metsastatud alale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50% säilitada;  hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab eelistama naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi jne). Vältida tuleb imiteerivaid materjale. 3.3. Detailplaneeringud Riikliku avaliku detailplaneeringute registri andmetel planeeringuala mõjualas detailplaneeringuid menetletud ei ole. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 17 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 Emmaste vallalehe arhiivi andmetel kehtestas Emmaste vallavolikogu 27.12.2010 planeeringualast põhja pool paiknevate Luige ja Pere kinnistute detailplaneeringud. Detailplaneering näeb ette katastriüksuse jagamise kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse määramise, planeeritud kruntide juurdepääs lahendatakse uue Liivalaukateelt rajatava juurdepääsuteega. Lähimad hoonestusalad jäävad planeeringuala põhjapiirist ca 15 m kaugusele. Joonis 6: Väljavõte Luige ja Pere kinnistuse detailplaneeringust (2010) 4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Planeerimislahendus näeb detailplaneeringu eskiislahenduse, eskiisi avaliku arutelu tulemuste ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal ette planeeritava katastriüksuse jaotamise kaheksaks eraldiseisvaks katastriüksuseks, millest seitsmele krundile määratakse ehitusõigus elamu ja teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks lahendatakse liiklus- ja parkimiskorraldus, määratakse ehituslikud ja arhitektuursed nõuded, tehnovõrkude väljaehitamise põhimõtted ja peamised keskkonnatingimused. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Emmaste valla üldplaneeringu muutmiseks. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 18 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 Detailplaneering loob võimalused planeeringualale kruntide moodustamiseks ning uute hoonete püstitamiseks, et moodustuks terviklik elukeskkond. Planeeringualale planeeritud hoonete ja rajatiste näol ei ole tegu ehitistega, mida tuleks käsitleda olulise avaliku huviga ehitistena. Hoonestusalade määramine ja hoonestusaladele võimaldatud hoonete püstitamiseks vajalike tingimuste määramine on toimunud avaliku protsessina huvitatud ja puudutatud isikute, kohaliku omavalitsuse ning riigiasutustega. 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Vastavalt kehtivale Emmaste valla üldplaneeringule on piirkonnas elamumaa kruntide minimaalne suurus 1,0 ha. Detailplaneeringuga jaotatakse planeeringualal paiknev Raima katastriüksus kaheksaks (8) eraldiseisvaks katastriüksuseks:  Positsioon nr 1 – ca 1,22 ha suurune krunt paikneb planeeringuala lääneosas, piirneb läänest rannaga ja idast katastriüksust läbiva Liivalauka teega. Planeeritud krundi tee- poolses osas on kõrghaljastust, põhjapoolses osas paikneb maaparandussüsteemi eesvool, mis suubub merre. Põhja-, lääne- ja lõunapoolne piir kulgevad mööda planeeringuala olemasolevat piiri. Krundile ehitusõigust ei määrata.  Positsioon nr 2 – ca 1,03 ha suurune krunt paikneb planeeringuala kaguosas ja piirneb läänest Liivalauka teega ning lõunast olemasoleva krundisisese juurdepääsuteega, mille kaudu toimub ka juurdepääs. Krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Krundi põhjapoolne piir kulgeb suures osas mööda olemasoleva kraavi telge, lõunapoolne piir kulgeb mööda planeeringuala olemasolevat piiri.  Positsioon nr 3 – ca 1,33 ha suurune krunt paikneb planeeringuala keskosas. Krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Põhjast piirneb krunt Raima kraaviga, krundi lõunapoolne piir kulgeb suures osas mööda olemasoleva kuivenduskraavi telge, põhjapoolne piir kulgeb mööda planeeringuala olemasolevat piiri.  Positsioon nr 4 – ca 1,16 ha suurune krunt paikneb planeeringuala lõunaosas. Krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Lõunast piirneb krunt olemasoleva krundisisese juurdepääsuteega, mille kaudu toimub ka krundile juurdepääs. Planeeritava krundi põhjapoolne piir kulgeb osaliselt mööda olemasoleva kuivenduskraavi telge, lõunapoolne piir kulgeb mööda planeeringuala olemasolevat piiri.  Positsioon nr 5 – ca 1,2 ha suurune krunt paikneb planeeringuala põhjaosas. Krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Idast piirneb krunt olemasoleva krundisisese juurdepääsuteega, mille kaudu toimub ka krundile juurdepääs. Krundi põhjaosa piirneb Raima kraaviga, lõunapoolne piir kulgeb suures osas mööda olemasoleva kuivenduskraavi telge, põhjapoolne piir kulgeb mööda planeeringuala olemasolevat piiri.  Positsioon nr 6 – ca 1,18 ha suurune krunt paikneb planeeringuala keskosas. Krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Idast ja lõunast piirneb krunt olemasoleva krundisisese juurdepääsuteega, mille kaudu toimub ka krundile juurdepääs. Planeeritava krundi põhjapoolne piir kulgeb mööda olemasoleva kuivenduskraavi telge, lõunapoolne piir kulgeb mööda planeeringuala olemasolevat piiri.  Positsioon nr 7 – ca 1,23 ha suurune krunt paikneb planeeringuala idaosas. Krundile Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 19 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Läänest ja lõunast piirneb krunt olemasoleva krundisisese juurdepääsuteega, mille kaudu toimub ka krundile juurdepääs. Krundi lõunanurgas paikneb olemasolev veevõtutiik. Planeeritava krundi idapoolne piir kulgeb osaliselt mööda olemasoleva kuivenduskraavi telge, põhjapoolne piir kulgeb mööda planeeringuala olemasolevat piiri.  Positsioon nr 8 – ca 1,03 ha suurune krunt paikneb planeeringuala idanurgas. Krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Lõunast piirneb krunt olemasoleva kuivenduskraavi ja juurdepääsuteega, mille kaudu toimub ka krundile juurdepääs. Krundi edelanurgas paikneb naaberkrundil paikneva veevõtutiigi manööverdamisala. Planeeritava krundi läänepoolne piir kulgeb osaliselt mööda olemasoleva kuivenduskraavi telge, põhja- ja lõunapoolne piir kulgevad mööda planeeritnguala olemasolevat piiri. 4.2. Krundi hoonestusala määramine Planeeringuala paikneb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni. Planeeritud hoonestusalad paiknevad ranna ehituskeeluvööndist väljaspool ning detailplaneering on ehituskeeluvööndiga seotud piirangute osas üldplaneeringu nõudeid järgiv. Planeeritud kruntide hoonestusalade suuruste ja asukohtade valikul ning piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et hoonestusala paikneb krundi piiridest igas suunas minimaalselt 10 m kaugusel. Kuna tegu on hajaasustatud piirkonnaga, siis on peetud oluliseks, et iga hoonestusala paiknemine ja suurus võimaldaks luua privaatse elukeskkonna. Positsioonidele 2 – 8 planeeritud kruntidele määratakse hoonestusala 15:  Positsioon 2 – hoonestusala paikneb valdavalt krundi keskosas. Lõuna- ja põhjaküljes paikneb hoonestusala krundi piirist 10 m kaugusel, ida- ja lääneküljes ei ole hoonestusala kaugus seotud krundi piiriga;  Positsioon 3 – hoonestusala paikneb krundi idaosas. Põhja-, ida- ja lõunaküljes paikneb hoonestusala krundi piirist 10 m kaugusel, lääneküljes ei ole hoonestusala kaugus seotud krundi piiriga;  Positsioon 4 - hoonestusala paikneb krundi idaosas. Põhja-, ida- ja lõunaküljes paikneb hoonestusala krundi piirist 10 m kaugusel, lääneküljes ei ole hoonestusala kaugus seotud krundi piiriga;  Positsioon 5 - hoonestusala paikneb krundi idaosas. Põhja-, ida- ja lõunaküljes paikneb hoonestusala krundi piirist vähemalt 10 m kaugusel, lääneküljes ei ole hoonestusala kaugus seotud krundi piiriga;  Positsioon 6 - hoonestusala paikneb krundi idaosas. Põhja-, ida- ja lõunaküljes paikneb hoonestusala krundi piirist vähemalt 10 m kaugusel, lääneküljes ei ole hoonestusala kaugus seotud krundi piiriga;  Positsioon 7 - hoonestusala paikneb krundi keskosas. Lääneküljes paikneb hoonestusala krundi piirist 10 m kaugusel, põhja-, ida- ja lõunaküljes ei ole hoonestusala kaugus seotud 15 Hoonestusala - planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 20 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 krundi piiriga;  Positsioon 8 - hoonestusala paikneb krundi põhjaosas. Põhja- ja lõunaküljes paikneb hoonestusala krundi piirist 10 m kaugusel, lääneküljes paikneb hoonestusala krundi piirist 20 m kaugusel. Planeeringuala asukohast, kruntide suurustest ning hoonestustihedusest lähtuvalt puudub vajadus planeeritud kruntide hoonestusele määrata kohutuslikku ehitusjoont - planeeritud hooned võib püstitada kogu hoonestusala ulatuses ilma täiendavate tingimusteta ning iga hoone täpse asukoha määrab hoone arhitekt ehitusprojekti koosseisus 16. Planeeritavate kruntide hoonestusalade pindalad on vähemalt 3000 m². Hoonestusala suurus võimaldab planeeringu elluviimisel valida hoonete asukohti ja paigutada need loodusesse hajusalt, et suurtel kruntidel liiga tihedalt paiknevatest hoonetest ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks. Hoonestusaladele ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis. 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 (4) kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega: 1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; 2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; 3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; 4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; 5. (asjakohasel juhul) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. Planeeringuga määratakse hoonete püstitamiseks vajalik ehitusõigus positsioonidele 2 – 8 planeeritud kruntidele. Kuigi planeeringualal paikneb kunagiste hoonete vundamentide ja müüride jäänuseid, ei näe planeering ette nende rekonstrueerimise vajadust ning ehitusõiguse määramisel on arvestatud uute hoonete püstitamisega. 4.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Pos Krundi kasutamise Sihtotstarbe Tähis Katastriüksuse nr sihtotstarve osakaal sihtotstarve 1 Looduslik haljasmaa 100% HL100 Maatulundusmaa 100% 16 Detailplaneeringu ning selle lisade koosseisus esitatud joonistel ning illustratsioonil on hoonete ja rajatiste asukohad esitatud soovitusliku asukohana kui üks võimalik lahendus. Projekteerimisel ei pea soovituslikust asukohast lähtuma. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 21 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 2 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100% 3 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100% 4 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100% 5 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100% 6 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100% ‍7 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100% ‍8 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100% Positsioonile 1 planeeritud krundile määratud sihtotstarve järgib sisult senist maakasutust. Positsioonile 2 - 8 planeeritud kruntidele nähakse ette uute hoonete rajamine, mis on olemuselt sobilik, sest hooned püstitatakse väljaspoole Läänemere ranna ehituskeeluvööndit ning kaitstavaid loodusobjekte, väljaspool ehitustegevust välistavate tehnovõrkude kaitsevööndeid ning kruntide arendamisel saab ära kasutada olemasolevaid juurdepääse. Krundi kasutamise planeeritud sihtotstarve ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil lähipiirkonna kruntide ega katastriüksuste sihtotstarvetega. 4.3.2.Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal Positsioon Hoonete suurim lubatud arv Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv 1 - - 2 5 - 3 5 - 4 5 - 5 5 - 6 5 - 7 5 - 8 5 - Planeeringuga määratud hoonete suurim lubatud arv lähtub nii planeeritud kruntide suurest kogupindalast, hoonestusalast kui põhimõttest, et hajaasustatud piirkonnas on suurem vajadus erineva funktsiooniga ruumide järgi majapidamises vajalike masinate, töövahendite ning seadmete hoiustamiseks ja kasutamiseks. 4.3.3.Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Positsioon Hoonete suurim lubatud Krundi täisehituse osakaal suurima Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 22 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 ehitisealune pind (m²) lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel (%) 1 - - 2 500 4,8 3 500 3,8 4 500 4,2 5 500 4,1 6 500 4,2 ‍7 500 4,0 8‍ 500 4,8 Positsioonidele 2 – 8 planeeritud kruntide täisehituse osakaal on väiksem kui planeeringuala mõjupiirkonnas keskmiselt. Eeldatavalt ei ole määratud ehitusmaht keskkonnale koormav. 4.3.4. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 8 m; Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus: 2. Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus tuleneb madalaima tuleohuklassi TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse- ning piirkonnas kehtiva üldplaneeringu nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalne määr kehtib kõikidele hoonetele, sh ka kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hoonete projekteerimise korral. Hoonete maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast. Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m. 4.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus Planeeringualale maa-aluste ruumide ehitamist ei planeerita ning suurimat lubatud sügavust ei määrata. 4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektrivarustus ning vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Kõik planeeritud tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 23 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 4.4.1.Elektrivarustus Elektrilevi on väljastanud 05.10.2021 tehnilised tingimused 389015, mille kohaselt tuleb detailplaneeringu alale planeerida Pere ja Luige detailplaneeringu planeeritavast alajaamast uutele objektidele eraldi fiidridelt 0,4 kV maakaabelliinid. Planeeritud alajaamast veetakse maakaabelliinina mööda Liivalauka ja planeeringualal paikneva tee serva, piki sõiduteed kulgevad maakaablid ei ole lubatud. Planeeritud kruntide 2-8 piiridele rajatakse 0,4 kV ühe- või mitmekohalised liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad paiknema juurdepääsuteede läheduses ja asukohas, kus need on alati vabalt ligipääsetavad ja teenindatavad. Kuni jaotus- ja liitumiskilpideni kulgevate tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana, liitumiskilpidest kuni hooneteni jääva taristu rajab planeeringust huvitatud isik. 4.4.2.Veevarustus Piirkonna põhjavesi on suhteliselt kaitstud. Veevarustuse tagamiseks rajatakse igale krundile eraldiseisev puurkaev. Igast planeeritud puurkaevust võetakse vett < 10 m³ ööpäevas. Kaevu ümber sanitaarkaitseala ei määrata, on vaid 10 m ulatusega hooldusala, kus piiratakse tegevusi põhjavee saastumise vältimiseks. Puurkaevu asukoha valikul tuleb lähtuda:  arvestatakse maa-ala hüdrogoloogilisi tingimusi;  planeeritud puurkaevu hooldusala välispiirist 50 m raadiuses ei tohi paikneda imbväljakut; Igast planeeritud puurkaevust rajatakse krundi hoonestuseni maa-alune veetrass, millelt tehakse sobilikus kohas väljavõte ja lisatakse sulgemist võimaldav maakraan. 4.4.3.Kanalisatsioonivarustus Planeeringualale ühiskanalisatsiooni võrgustik ei ulatu. Iga planeeritud krundi kanalisatsioonisüsteemi valik sõltub konkreetse krundi perspektiivsest kasutuskoormusest: • kui planeeritud hoonestuse kasutus ei ole regulaarne või aastaringne ning veetarbimine on väike, saab tekkiva reovee koguda suletud kogumismahutisse, mille tühjendamiseks tuleb tellida tühjendusteenus. Kogumismahuti tuleb varustada täitumisanduriga ning selle asukohas tuleb tagada aastaringne tühjendusautoga ligipääsuvõimalus; • regulaarse kasutuskoormuse korral on võimalik rajada lokaalne biopuhasti, milles toimub mikroorganismidega orgaaniliste ainete lagundamine ja heitvee puhastamine. Biopuhasti asukoha määramisel tuleb lähtuda tingimustest:  valitud asukoht peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu, et mitte ohustada puhasti avarii korral põhjavett;  asukohta ei ohusta üleujutused;  on arvestatud maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;  pealt kinnise omapuhasti kuja on >5 m. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 24 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 Biopuhastis töödeldud vett võib immutada pinnasesse, või juhul kui kraav ei kuiva ka sademetevaesel perioodil ära, võib puhastatud heitvee juhtida kraavi. Peale reovee bioloogiliste puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” 17 § 3 lg 3 nõuetele. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine imbväljaku kaudu on lubatud järgmistel tingimustel:  immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;  immutusväljaku immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest;  imbväljaku minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist. Omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võivad süsteemi rikkuda. 4.4.4.Juurdepääsuteed Planeeringuala läbib eramaadel paiknev avaliku kasutusega Liivalauka tee. Detailplaneering käsitleb avaliku kasutusega Liivalauka tee kaitsevööndi ulatusena 5 m sõiduraja välimisest servast. Planeeringuala lõuna- ja keskosas paiknevad olemasolevad juurdepääsuteed, mida kasutatakse planeeringuala siseselt planeeritud kruntide juurdepääsuks. Suurte sõidukite manööverdamiseks paikneb planeeringualal manööverdamisala. Uute juurdepääsuteede rajamise vajadust detailplaneeringuga ette ei nähta - olemasolevatele teedele rajatakse mahasõidud ning krundisisesed juurdepääsud hooneteni. Olemasolevad teed peavad olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok, purgimisveok jne). 4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on konstruktiivselt püsivad, energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele, valdajatele kui külalistele. Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud elamute ja abihoonete ehituslike tingimuste eristamist kui need ei tulene seaduslikust alusest. Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest18 ning määrusest “Nõuded ehitusprojektile” 19. Hoonete ehitusel tuleb järgida radooniohtutu elamu ehitamise üldnõudeid ning takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hooneteni. 17 Riigiteatajja - https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002 18 Tuleohutuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021009 19 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” - https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021007 Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 25 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 4.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:  planeeritud hoonete tuleohuklass: TP3 (tuldkartev);  hoone kasutusviis tuleohutuse järgi: I kasutusviis (eluhooned);  hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 8 m;  hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 220;  kuna planeeritud kruntidele on lubatud hooned, mille suurim lubatud ehitisealune pind jääb üle 400 m², tuleb tuleohu vältimiseks jätta hoonetevaheliseks kujaks > 8 m või projekteerida ehituslikud abinõud tule leviku piiramiseks;  naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olema takistatud vähemalt 30 minutit;  kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt autonoomse automaatse tulekahjusignalisatsioonianduriga. Kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur. Ehitisel peab olema nõuetele vastav veevõtukoht. Üldised nõuded veevõtukohale:  I kasutusviisiga hoone puhul on minimaalseks nõutud veeallika suuruseks 30 m³;  veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel, I kasutusviisiga hoone kaugust veevõtukohast võib suurendada 400 meetrini kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt;  tagatud peab olema aastaringne juurdepääs veevõtukohale ja võimalus seda kasutada;  minimaalne juurdepääsutee laius 3,5 m ja kandevõime 25 t;  päästetehnikale vajalik manööverdamisala minimaalselt 12 m X 12 m;  veevõtukoht on tähistatud nõuetekohase viidaga. Tuleohutuse tagamiseks kasutatakse positsioon nr 7 krundi lõunanurgas paiknevat olemasolevat veevõtutiiki ning imitarnetoru kaudu ühendatud veevõtukaevu. Olemasolev tiik on nõuetekohaselt märgistatud ning selle kõrvale on rajatud päästetehnika nõuetele vastav manööverdamisala, mida tuleb hooldada ja korrastada, et see oleks ligipääsetav ja kasutatav aastaringselt. Täpsemad nõuded veevõtukohale on kehtestatud Siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 “Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” lisas 121. Lähim päästekomando paikneb ca 9 km kaugusel Emmastes ning tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik lisaks ühise veevõtukoha rajamisel ette näha muid täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ning hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne). 20 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2 - https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf 21 Veevõtukoha tehniliste nõuete lisa 1 - https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1020/SiM_m10_lisa1.pdf# Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 26 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 4.5.2. Energiakasutus Hoone projekteerimisel lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest. Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele. Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise. 5. Loodusvarade kasutus Detailplaneeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähim olemasolev maardla on Tilga kruusakarjäär ca 10 km kaugusel. Kõik materjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt ning tarbida säästlikult. 5.1.1. Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja Lääne-Eesti saartel jääb radooni tase valdavalt normi piiresse. Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Radooniohtlikel aladel tuleks esimesel korrusel soovituslikult eelistada raudbetoonpõrandaid, mis rajatakse koos radoonimembraaniga ning kus liitekohad ja läbiviigud on hoolikalt tihendatud. Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele 22 ning standardile23. 5.2. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile. Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused:  igale planeeritud krundile positsioonil 2 - 8 on lubatud püstitada kuni 1 elamu ja kuni 4 abihoonet;  planeeritud elamu kõrgus kuni 8 m ja korruselisus kuni 2. Keelatud on elamu 2. korruse rajamine täiskorrusena, mis muudab hoone proportsioonid ning mastaabi piirkonnas levinust suuremaks;  planeeritud abihoone peab olema elamust mahult väiksem ja madalam - kõrgus kuni 6 m ja kuni 1 korrus;  hoonestuse projekteerimisel tuleb lähtuda hoone asukohas valitsevatest looduslikest tingimustest – ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuv kõrghaljastus jne. Iga hoone asukoht hoonestusalal peab tagama võimaluse tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks sõidukiga juurdepääsuvõimaluse; 22 Radooniohutu elamu - https://envir.ee/media/3996/download 23 EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” - https://www.evs.ee/et/evs-840-2017 Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 27 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023  hoone asukoht tuleb sobitada loodusesse nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks;  hoonestuse ning hoone ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad olema kaasaegsed. Sama krundi erinevatel hoonetel (st põhihoone ja abihooned) tuleb kasutada samaseid ehitusmaterjale ja kujunduspõhimõtteid;  uue hoone projekteerimisel tuleb kasutada naturaalseid viimistlusmaterjale: klaas, betoon, puit, kivi. Omavahel võib erinevaid materjale kombineerida, kuid korraga tohib kasutada kuni 3 erinevat materjali;  puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab hoone eripärasust ja looduslähedust. Õigesti ehitatud ja sademete eest kaitstud puit kestab aastakümneid ja lisab väärikust. Puithoone püstitamisel ei tohi kasutada plastaknaid;  krundi või selle osa võib piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaia või hekiga. Piirde materjalina eelistada puitu (korendusaed, puitlippaed vms) või kivi. Võrkpiiret võib kasutada vaid kruntide vahel koos hekiga;  hoonestuse värvilahenduses eelistada sooje toone, välistatud on erksavärvilisied toonid. Katusekatte värviks valida tumedad toonid (must, tumehall, tumepruun, tumepunane);  lamekatusega hoonestus ei ole lubatud, hoonete katused projekteerida ühe- või kahepoolsete kelp- või viilkatustena, mille kalle jääb vahemikku 30º...45º. Katusekalded peaksid kõikides hoone osades olema samad – erinevate kallete kombineerimine on häiriv ja lõhub liigselt selget vormi;  eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, sindel-, laastu-, roo- või õlgkatus. 5.3. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Juurdepääs planeeringuala kruntidele toimub avalikult kasutatavalt 1750063 Liivalauka erateelt. Kruntide 1 ja 3 juurdepääs toimub Liivalauka teelt, Kruntide 2 ning 4-8 juurdepääs toimub planeeringualal paiknevalt olemasolevatelt erateedelt, millele rajatakse mahasõidud ja juurdepääsutee kuni krundi hoonestusaladeni. Juurdepääsuteed jäävad kruntide omanike ja külaliste kasutamiseks ning neile avalikku kasutust ei planeerita. Nii olemasolevate kui planeeritavate teelõikude minimaalne laius peab olema 3,5 m ning selle konstruktsioon peab olema aastaringselt piisava kandevõimega, et kanda ka rasketehnikat (nt ehitustehnika, jäätmeveok, talvine teehooldus jne). Juurdepääsutee ning juurdepääsud hooneteni peavad olema takistustest vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Planeeritud juurdepääsuteelt rajatavad mahasõidud peavad olema piisavalt laiad ja vähemalt 5 m pöörderaadiusega, et seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok, lumetõrjet teostav sõiduk, päästetehnika jne. Parkimine lahendatakse täies ulatuses iga krundi territooriumil. Iga hoonestusala koosseisus nähakse ette minimaalselt 2 sõiduautole sobilikku parkimiskohta (ühe koha minimaalne suurus 2,5 m X 5 m). 5.4. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krunt 1 maa-alal paikneva kõrghaljastuse eesmärk on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 28 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 teeäärseid alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Antud alal tuleb kõrghaljastus säilitada. Kuna krunt paikneb täies ulatuses ranna piiranguvööndis, ei ole kogu krundi ulatuses lubatud teostada lageraiet. Valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas sätestatud tingimustega. Raadamine on lubatud Kruntide 2-6 juurdepääsuteede, hoonete ja tehnovõrkude rajamiseks vajalikul maa-alal ning hoonete lähiümbruses õueala moodustamiseks. Muudel kõrghaljastusega aladel tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada ning alasid erinevate hooldusraietega hooldada, lageraie ei ole lubatud. Kruntidel 7-8 on lubatud teha vajalikus ulatuses sanitaarraiet, et alalt maha võtta aastate jooksul liigniiske pinnase tõttu surnud ja kahjustunud puud. Vajadusel tuleb maha võetud puude alusel maa-alal ette võtta täiendavad meetmed maa-ala niiskusrežiimi tagamiseks ning alale istutada uued puud. Kogu planeeringualal tagatakse regulaarne hooldus ja heakord. Planeeringuala krundid haljastatakse ning heakorrastatakse ehitusperioodi lõppedes. Olemasolevatest puudest, mis jäävad ehitustegevuseks võimaldatud aladele, tuleb võimalikult palju säilitada selliselt, et kõrghaljastus pakuks planeeritud hoonete kasutamisel kaitset tuulte, müra ja tolmu eest. Hoonestuse lähiümbrusesse istutatakse kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid igihaljaid puid, põõsaid ja vajadusel hekk, hoonete lähiümbrusesse rajatakse muru ja sillutatud alad. Uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m. Hoonetest kaugemale jäävatel osadel säilitatakse senine maastik, mida hooldatakse vastavalt vajadusele. Piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole majanduslikult mõistlik. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires või juhtida maa-alal paiknevatesse kraavidesse. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele. Maksimaalses ulatuses kasutatakse ära olemasolevat kraavide süsteemi. katastriüksuse piirialadel olevad kraavid tuleb korrastada ja vajadusel süvendada, kraavide kallastelt eemaldada võsa ja puud. Kruntide ühistele piiridele võib koostöös kinnistuomanikega rajada uusi kraavilõike, et tagada kruntide niiskusrežiim. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse hoone ehitusprojektis. Kinnistutel tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine on võimalik ja täiendava tasu eest. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:  erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;  kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald);  ehitustegevuse lõppedes tuleb hoonete ümbrus haljastada ja heakorrastada;  hoonete eesmärgipärasel kasutamisel tekkivad segaolemejäätmed tuleb sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale;  nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning kas viia pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale jäätmevedajale. Hooneid või hoonestusala ümbritsevat piiret ei pea rajama vaid piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka maastikus hoonestuse esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine. Krundi teepoolne osa või sissepääs (värav) peab olema nii materjalivalikul kui ehituslikult kooskõlas hoone Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 29 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 arhitektuuriga. 5.5. Kuja määramine Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad. Planeeringuga määratakse kujad:  nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitseks määratakse kraavide pervest 1 m laiune kuja;  naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8 m. Kui hoonetevaheline kaugus on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega;  kinnise biopuhasti kuja 5 m;  imbväljaku kuja lähima puurkaevuni minimaalselt 60 m (10 m hooldusala + 50 m). 5.6. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard” 24. Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:  selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;  hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;  hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õueala või hoonestusala piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel on hea vaadeldavus;  hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;  territooriumi juurdepääsutee ja krundi põhihoone juures on soovituslikult videovalvesüsteem;  krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;  hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;  hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest. Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem. 24 EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard“ Kuritegevuse ennetamine – Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 2. Linnaplaneerimine - https://www.evs.ee/et/evs-809-1-2002 Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 30 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 5.7. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevesi immutatakse krundil, sadevete valgumist naaberkruntidele tuleb vajadusel takistada täiendavate ehituslike meetmetega. Juurdepääsuks kasutatavad sõiduteed on väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Avaliku kasutusega teedelt tulenevate mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ümbrusesse kõrghaljastatud puhveralasid. Planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Müratase võib suurem olla ehitustegevuse perioodil, kuid hoonete ekspluateerimise perioodil müratase praegusest ei suurene. Ehitustegevuse perioodil ei tohi planeeringualal mürarikkaid töid teostada kella 21 ja 07 vahel. Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid. 5.7.1.Maaparandus Planeeringuala paikneb liigniiskel ja kraavkuivendusega Raima maaparandusehitise alal (ehitise kood 70323200000020/001). Maaparanduse eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega maa viljelusväärtuse suurendamine selliselt, et on tagatud ka keskkonnakaitse. Kuna muu sihtotstarbega maa (nt elamumaa) kuivendamine ei ole maaparandusseaduse mõistes maaparandus, siis peale detailplaneeringu kehtestamist ja planeeringu elluviimist pole enam tegu maaparandusehitisega. Olemasoleva maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid kraave, truupe, teid, puhastuslodu ja veevõtukohta tuleb samaselt senisega säilitada, hooldada ja vajadusel täiendada. 5.7.2.Väärtuslikud maastikud Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale, mille osas on maakonnaplaneeringuga esitatud ettepanek rahvusmaastikuks25 määramiseks. Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ väärtuslikule maastikule määratud kasutustingimused ja hooldussoovitused:  ala sobib ala elamu- ja suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja külade kultuurmaad;  jälgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku paigutada;  uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit;  vältida teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, tuulegeneraatorite 25 Rahvusmaastik - sümbolväärtusega maastikud, mis on omased identiteedile ja enesemääratlusele ning olulised aja- ja kultuuriloole Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 31 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 püstitamist;  nii uusehituste püstitamisel kui vanade renoveerimisel tuleks arvestada vana külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringualal paiknevad ehitiste jäänused endistest taluasemetest, planeeritud kruntide hoonestusalad ja hoonete soovituslikud asukohad järgivad looduslikku situatsiooni ning planeeritud hoonestuse olemus ja muster järgib lähipiirkonna hoonestuslaadi, planeeritud krundid on pindalalt suured ning hooned on planeeringualal hajutatud ning kruntide elektrivarustuseks vajalikud madalpingekaablid on planeeritud maakaablitena, saab järeldada, et detailplaneeringuga kavandatud tegevus järgib Hiiu maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike kasutustingimusi ja hooldussoovitusi. 5.7.3.Tegevused rohelise võrgustiku koridoris Planeeringuala paikneb Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohalselt rohelise võrgustiku koridoris, mis ühendab rohelise võrgustiku tuumalasid. Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud rohelise võrgustiku arengu põhimõtted ja kasutustingimused:  Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist;  vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel;  metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%;  niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine. Suurele osale planeeringualast on kehtiva üldplaneeringuga määratud elamumaa juhtotstarve. Planeeringuala idaosale ja selle lähiümbrusele on määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve. Lähtuvalt asjaolust, et tänaseks on suur osa piirkonna maaomandist eraomandis ning tervikliku puhke- ja virgestusala loomiseks puudub avalik huvi ja vajadus, nähakse ette elamumaa juhtotstarbe laiendamist maa-ala idaossa. Lähtuvalt Emmaste valla üldplaneeringusse kantud nõudest tuleb planeeringu elluviimisel säilitada looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel vähemalt 80% ulatuses. Antud nõude järgimine tagab rohelise võrgustiku koridori põhimõtete säilimise planeeringualal. Kuna planeeritud tegevuste elluviimisega ei kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust, maa-alale ei planeerita lageraiet ning raadamine toimub väikeses mahus eelkõige planeeritud hoonestusalal ja selle lähiümbruses ning säilitatakse dokumentides nõutud looduslike alade osatähtsus, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib maakonnaplaneeringus toodud rohelise võrgustiku koridori põhimõtteid ja kasutustingimusi. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 32 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 5.7.4.Puhkeala Sõru-Tohvri rannaala on Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohaselt määratud oluliseks puhkealaks26, mille puhul on määratud puhkeväärtusega aladeks kaitstavate aladega kattuv rand ning poolavatud kadastikega kultuurmaastik. Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimused:  Juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, arvestada metsade majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega;  Puhkealade kasutuse planeerimisel ja vajaliku taristu rajamisel arvestada mõjudega kaitstavale alale ja Natura alale ning nende kaitse-eesmärkidele, alal levivatele kooslustele (Natura elupaikadele) ja kaitstavatele liikidele, samuti naabruses paiknevatele inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele. Vajadusel läbi viia mõjude hindamine või Natura hindamine. Kavandatavad tegevused kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Puhkeala on oma olemuselt avalikus kasutuses olev ala, mis täidab kas majanduslikke (nt turismiga seotud ettevõtlus) või rekreatsioonivõimalusi pakkuvaid ja loodusväärtusi tutvustavaid eesmärke. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad annavad võimaluse turismipotentsiaali kasutamiseks. Maakonnaplaneeringus on välja toodud ka asjaolu, et puhkealade kasutamiseks on olulisel kohal läbimõeldud infrastruktuuri ja puhkerajatiste planeerimine ning nende regulaarne hooldus. Valdav osa Hiiumaa puhkealadest paikneb riigimetsa territooriumil, mida haldab Riigimetsa Majandamise Keskus. Tervikliku puhkeala loomine, mis ühest küljest kasutaks ära looduslikke eeldusi ning teisalt pakuks puhkealalt eeldatavaid võimalusi ja/või teenuseid, eeldab sellekohast huvi ning sõltub kümnete piirkonna eraomanike ühisest koostööst ja investeeringutest infrastruktuuri ning rajatistesse. Kuna planeeringu koostamise hetkel need puuduvad, siis koostatava detailplaneeringuga planeeringualale vastavat maakasutust, hooneid ega rajatisi ei planeerita. Ka peale detailplaneeringu kehtestamist säilib võimalus maakonnaplaneringuga määratud tervikliku puhkeala loomiseks kaugemas perspektiivis. Vajalik infrastruktuur, rajatiste planeerimine ning nende hooldamine tuleb lahendada terviklikult koostöös kohaliku omavalitsuse ning kogu puhkealale jäävate kinnistute omanikega. Kuna puhkeala üheks funktsiooniks on ka liikumisharrastustega tegelemine, siis selle tarbeks säilib planeeringuala kaldaribal Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohane 10 m laiune kallasrada, mida on igaühel õigus kasutada. Kallasrajale juurdepääs toimub planeeringualast ca 500 m põhjapool paikneva avalikus kasutuses oleva Tohvri küla Supelranna katastriüksuse (katastritunnus 17501:003:0272) kaudu. 5.7.5.Tegevused hoiualal Planeeritava katastriüksuse lääneosa paikneb osaliselt Vanamõisa lahe hoiuala koosseisus (hoiuala piir ühtib üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndi piiriga). Looduskaitseeaduse27 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline 26 Puhkeala - piirkond, mis sobib puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne 27 Looduskaitseseaduse: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007 Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 33 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi lisas nimetatud elupaigatüüpide, linnuliikide ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse, planeeringualal on hoiuala elupaigatüüpidest inventeeritud rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodus- ja linnualana. Hoiuala ulatub planeeritud katastriüksuse positsioon 1 (mis jääb loodusliku haljasmaa sihtotstarbega ning kuhu ehitustegevust ei planeerita) ning osaliselt krundi positsioon 2 territooriumile. Kuigi planeeritud hoonestusalad jäävad väljapoole Vanamõisa lahe hoiuala, siis kavandatav tegevus võib vähesel määral kahjustada hoiuala kaitse-eesmärkideks olevaid kooslusi ja kaitsealuseid liike ning võimaliku ohu vähendamiseks või vältimiseks tuleb hoolikalt ehitustegevuse aega ja kohta valida. Hoiuala territooriumile ulatuvad tegevused peavad olema kooskõlas Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskavaga 2016-2025 28. Poollooduslike koosluste hooldamisvajadused:  Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on üldistatud eesmärgiks, et kõik hoiuala niidud oleksid majandatud;  elupaigatüübi kuivad niidu lubjarikkal mullal maa-ala hooldamine on oluline nurmlaugu (Allium Vineale) kasvukoha säilimiseks; Poollooduslike koosluste hooldussoovitused:  kaitseväärtuste säilimiseks on vajalik järjepidev hooldamine. Kaitstavate loodusobjektide esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine;  randade kinnikasvamise hoiab ära erinevate kariloomade pidamine (rannakarjamaadel on enamasti peetud veiseid ja lambaid, harvem ka hobuseid). Pilliroo ja võsa hävitamisel on asendamatuteks erinevad lihaveisetõud;  oluline on rannaniidu kuivendamise vältimine ning pilliroo eemaldamine veepiirilt; Poollooduslike koosluste hooldustingimused:  karjatamisperiood peab aasta lõikes olema võimalikult pikk, kuid linnupesade tallamise vältimiseks tuleks karjatamisega alustada alates juunikuu teisest poolest. Planeeringualal on inventeeritud III kaitsekategooria taimeliikide Orchis militaris (hall käpp), Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) ja Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) kasvukohti. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui planeeritav Raima kinnistu, ei ohusta planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles elupaigas. Planeeritud hooned tuleb paigutada selliselt, et kaitstavaid taimeliike ei kahjustataks või toimub üksikute taimede loodusest korjamine või ehitustegevuse käigus väljakaevamine sellises ulatuses, mis ei ohusta liigi säilimist antud kasvukohas. 28 Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016 – 2025: https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718 Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 34 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 5.7.6.Tegevused ranna piiranguvööndis Planeeringuala lääneosa paikneb osaliselt ranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m. Piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Piiranguvööndis keelatud tegevused on loetletud Looduskaitseseaduse § 37. Arvestades maa- ala senist ja planeeritud maakasutust on kõige enam kohaldatav piirang mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine (välja arvatud kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks). 5.8. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Olemasolev 1750063 Liivalauka tee on üle eramaade kulgev avaliku kasutusega tee. Planeeringu koostamisel on arvestatud, et tee avalik kasutus säilib senisel kujul. Servituutide seadmise vajadus:  detailplaneeringuga määratakse notariaalne isiklik kasutusõigus elektrivõrkude valdaja kasuks positsioonidele nr 1, 2, 4, 6 ja 7 planeeritud maakaablite ning jaotus- ja liitumiskilpide talumiseks;  planeeringualal paiknevate teelõikude kasutamiseks sõlmitakse notariaalne juurdepääsuservituut positsioonidele nr 2, 4, 5, 6, 7 ja 8 planeeritud kruntide igakordse omaniku kasuks;  Hindu küla Villemi kinnistule jääva teelõigu kasutamiseks sõlmitakse notariaalne juurdepääsuservituut positsioonidele nr 2, 4, 5, 6, 7 ja 8 planeeritud kruntide igakordse omaniku kasuks. 5.9. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Planeeringuala kaldaribal säilib Keskkonnaseadustiku 29 üldosa seaduse § 38 kohane 10 m laiune kallasrada, mida on igaühel õigus kasutada. Kallasrajale juurdepääs toimub planeeringualast ca 500 m põhja pool paikneva avalikus kasutuses oleva Tohvri küla Supelranna katastriüksuse (katastritunnus 17501:003:0272) kaudu. Looduskaitseseaduse § 15 kohaselt on hoiualal olevad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. 29 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) - https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022003 Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 35 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 5.10.Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või - rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur. Kõik rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis. Nimetatud rajatised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas. Positsioonile nr 2 planeeritud krundil on keelatud detailplaneeringu kohustuseta hoonete ja rajatiste püstitamine alale, mis jääb ranna ehituskeeluvööndisse ja Väinamere hoiualale. 5.11.Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks 30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringuga on planeeringualale määratud mitu juhtotstarvet:  Liivalauka teest mere poole jääval maa-alal valdavalt kaitsehaljastuse maa ning lahesopis väikeses osas sadama maa;  planeeringuala keskosa pere- ja ridaelamu maa;  planeeringuala idaosa kaitsehaljastuse- ning puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve ning militaarkeskuse matkarajad. Detailplaneeringu koostamise hetkel on üldplaneeringu kehtestamisest möödunud 17 aastat. Üldplaneeringuga on planeeringuala idaossa ja selle lähiümbrusesse määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbed eelkõige lähtuvalt Sõru ja Tohvri piirkonna militaarobjektide rohkusest ning toonasest militaarturismi perspektiivist. Kuna möödunud aastate jooksul ei ole toimunud arenguid ühtse ja tervikliku militaarturismi objekti ega ala väljaarendamiseks ning piirkonna maaomand on killustunud, siis esitab detailplaneering ettepaneku Emmaste valla üldplaneeringuga määratud juhtotstarvete muutmiseks:  määrata Liivalauka teest mere poole jääva maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks HL (looduslik haljasmaa);  laiendada planeeringuala keskosale määratud elamumaa juhtotstarbega maa-ala ulatust ja määrata kogu Liivalauka teest ida poole jääva maa-ala maaksustuse juhtotstarbeks elamumaa;  eemaldada üldplaneeringu kaardilt militaarkeskuse matkaraja tingmärk, sest planeeringualal ei paikne ühtegi militaarajalooobjekti. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 36 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 Joonis 7: Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek Planeeringuala ja selle lähipiirkond on hoonestamata, põhjapoolsetel naaberkinnistutel on kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud elamukruntide moodustamine. Läbi koostatud detailplaneeringu üldplaneeringu muutmine ja seeläbi seitsme uue krundi moodustamine võimaldab luua tervikliku elamurajooni ning seeläbi suurendab kogu ala väärtust. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukeses ei kavandata. Eeldatavalt tekivad seitsme majapidamise olmejäätmed mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivale hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale. Uute kruntide moodustamisega ei rikuta merevaadet ega üldist miljööd. Planeeringuala territooriumil ei paikne militaarmälestisi ning lähipiirkonnas paiknevaid üksikuid mälestisi on võimalik eksponeerida ja tutvustada ka ilma vastava juhtotstarbeta. 6. Planeeringu elluviimine Käesolevaga esitatakse põhilised etapid planeeringus ette nähtud tegevuste elluviimiseks. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on võimalik, mõistlik ja kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 37 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 6.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused Planeeringuga ette nähtud ja määratud tegevusi saab ellu viia peale detailplaneeringu kehtestamist. Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks võib välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad. Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus. 6.1.1. Maakorraldustoimingud Planeeringu elluviimiseks peab maamõõtja teostama katastrimõõdistamise toimingud ning koostama vastavad toimikud kaheksa eraldiseisva katastriüksuse maakatastrisse kandmiseks. Osapoolte kohustused:  huvitatud isik või kinnisasja omanik tellib ja finantseerib maakorraldustoimingute teostamise tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt;  kohalik omavalitsus määrab loodavate katastriüksuste lähiaadressid. Omandisuhted: Pärast katastriüksuste registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse ning seejärel on võimalik jagada kinnistu ning teostada omandiõigusi puudutavaid toiminguid eraldiseisvate katastriüksustega. 6.1.2. Juurdepääsuteede, parkimiskohtade rajamine Planeeringuala kruntide juurdepääsuks kasutatakse olemasolevaid juurdepääsuteid. Tee peab olema vähemalt 3,5 ma laiune ning piisava kandevõimega ehitusmasinate, jäätmeveoki, lumetõrje-, pääste- või muu tehnika juurdepääsuks ning manööverdamiseks. Igale planeeritud krundile rajatakse olemasolevalt teelt mahasõit ning krundisisene juurdepääsutee, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külalise jaoks. Osapoolte kohustused: Planeeritud mahasõidu, krundisisese juurdepääsutee ja parkimiskohtade rajamisel puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Omandisuhted: Planeeringualal paiknev tee jääb selle aluse kinnistu omandisse. Teedele avalikku kasutust ei määrata ning planeeringuala kinnistutele tagatakse juurdepääs läbi servituutide. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 38 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 6.1.3. Elektriühenduste projekteerimine ja rajamine Hoonete ehitusperioodil on võimalik elektrivajadus tagada lokaalsete elektrigeneraatorite abil. Hiljemalt hoonestuse kasutuselevõtu perioodiks rajatakse püsiv elektriühendus Luige katastriüksusele planeeritud alajaamaga. Osapoolte kohustused: Elektriühenduse rajamisega seotud projekteerimis- ja ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Omandisuhted: Teenusepakkuja omandisse jääb alajaamast kuni krundi liitumiskilbini kulgev maakaabel. Maakaablite talumiseks seatakse notariaalne isiklik kasutusõigus. Liitumiskilbist kuni hoone peakilbini ja kogu krundisisene võrguühendus jääb igakordse kinnisasja omaniku omandisse. 6.1.4. Hoone projekteerimistööde teostamine Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos lisadega. Enne ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu Päästeametilt. Osapoolte kohustused: Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Omandisuhted: Projekteerimistöö tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ning teostaja vaheline leping. 6.1.5. Krundisisese tehnovõrgu- ja rajatise projekteerimine Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise (nt kanalisatsioonisüsteem, veetorustik, elektrivõrk, maaküte jne) võib lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus või eraldiseisva projektiga. Osapoolte kohustused: Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel puudub avalik huvi. Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi. Omandisuhted: Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping. Krundisisene tehnovõrk ja -rajatis jääb üldjuhul igakordse kinnisasja omaniku omandisse – erandiks võivad olla juhud kui mitme kinnistu omanikud rajavad ühiselt tehnovõrke ja -rajatisi. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 39 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 6.1.6. Ehitustööde teostamine Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale, mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest. Osapoolte kohustused: Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik. Omandisuhted: Ehitusprojektiga projekteeritud hoone ja rajatise omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu igakordne kinnisasja omanik. 6.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju. Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:  planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks. Meetmete tõhususe hindamiseks tuleks regulaarselt (kord aastas) tellida planeeritud puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs;  planeeritud biopuhasti tõhususe kontrolliks tuleb igakordsel kinnistu omanikul regulaarselt (kord aastas) tellida puhastist väljuvate heitvete keemilise seisundi analüüs;  planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide ning vee kogustesse tuleks suhtuda säästvalt, nende mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata;  eeldatavalt ei ületa jäätmete nõuetekohasel käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;  ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;  täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;  ehitusprotsessis tuleb ksutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 40 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked). Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata. Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 41 Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023 PLANEERINGUALA ASUKOHT Teise Maailmasõja patarei kuulipilduja dzott 2 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee/ Rannaniit ELP0007043 PLANEERINGUALA SITUATSIOONISKEEM Sinihelmika kooslus ELP0021233 LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir Rannaniit Planeeritava maaüksuse piir ELP0007043 Katastriüksuse piir Katastriüksuse tunnus Katastriüksuse nimi Maapinna kõrguspunkt Allikas: Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee/ Maapinna kõrgusjoon Joonise koostamisel kasutatud alusmaterjal: Tee, tänav Reljeef Lubjarikas aruniit Hoiuala inventeeritud elupaigatüüp ELP0010318 Teise Maailmasõja patarei kuulipilduja Kinnismälestis ja selle kaitsevöönd dzott 2 Ranna ehituskeeluvööndi piir Lubjarikas aruniit Ranna piiranguvööndi piir ELP0010318 Kallasraja ulatus Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Töö nr. DP21-06 Rannaniit Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Joonis: Tugiplaan ELP0007043 Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022 Esituskuju mõõtkava: M 1:1000 Väljatrüki fail: DP-21-06_Raima_Tugiplaan.dwg Väljatrüki formaat: Previous paper size (1189.00 x 297.00 mm) Krundi ehitusõigused Hoonete Hoonete Krundi nr Krundi Krundi suurim suurim Hoonete PLANEERINGULAHENDUS TEHNOVARUSTUS Hoonete Olemasolev pindala lubatud lubatud suurim kasutamise suurim lubatud maaüksus (ha) lubatud arv ehitisealune maksimaalne sihtotstarve korruselisus Planeeringuala piir Puurkaev pind (m²) kõrgus (m) Planeeritava maaüksuse piir Biopuhasti, imbväljak 1 HL100 1,22 - - - - KRUNT 1 Krundi number lk Elektrivõrgu liitumiskilp Servituudi seadmise vajadus Madalpinge maakaabel 2 EP100 1,03 5 500 8 2 Avaliku kasutusega eratee Veetrass Teise Maailmasõja 3 EP100 1,33 5 500 8 2 Eratee Kanalisatsioonitorustik patarei kuulipilduja Tee kaitsevööndi piir dzott 2 kaitsevöönd Puurkaevu hooldeala KRUNT 8 4 EP100 1,16 5 500 8 2 Juurdepääs krundile Biopuhasti kuja Raima p2 Parkimiskohtade arv krundil 5 EP100 1,2 5 500 8 2 Imbväljaku kuja lk Elamu Rannaniit 6 EP100 1,18 5 500 8 2 Abihoone ELP0007043 p2 p2 7 EP100 1,23 5 500 8 2 Krundi maapealne hoonestusala 8 EP100 1,03 5 500 8 2 KRUNT 7 KRUNT 5 p2 p2 Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded Sinihelmika kooslus lk ELP0021233 Parkimiskohtade Krundi nr arv Minimaalne Olemasolev tulepüsivus- Kehtivad Planeeritud ALUSANDMED maaüksus Norma- Planee- piirangud piirangud tiivne ritud klass KRUNT 3 Tuletõrje veevõtukoht Päästetehnika manööverdamisala Katastriüksuse piir Ranna ehituskeelu- ja 1 - - - piiranguvöönd, tee - Katastriüksuse tunnus kaitsevöönd Rannaniit p2 Katastriüksuse nimi Maaüksuse Ranna ehituskeelu- ja Juurdepääsuservituut, ELP0007043 KRUNT 6 lk lk lähiaadress 2 - ≥2 TP3 piiranguvöönd, tee biopuhasti kuja, Maapinna kõrguspunkt kaitsevöönd puurkaevu hooldusala Ranna piiranguvöönd, Biopuhasti kuja, Maapinna kõrgusjoon 3 - ≥2 TP3 tee kaitsevöönd puurkaevu hooldusala Tee, tänav 4 - ≥2 TP3 - Juurdepääsuservituut, biopuhasti kuja, KRUNT 1 Reljeef puurkaevu hooldusala Raima Vanamõisa hoiuala piir 5 - ≥2 TP3 - Biopuhasti kuja, puurkaevu hooldusala KRUNT 4 Lubjarikas aruniit Hoiuala inventeeritud elupaigatüüp Juurdepääsuservituut, ELP0010318 6 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja, p2 KRUNT 2 p2 Teise Maailmasõja puurkaevu hooldusala patarei kuulipilduja Kinnismälestis ja selle kaitsevöönd Juurdepääsuservituut, 7 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja, dzott 2 puurkaevu hooldusala lk Ranna ehituskeeluvööndi piir lk lk Biopuhasti kuja, Ranna piiranguvööndi piir 8 - ≥2 TP3 - puurkaevu hooldusala Kallasraja ulatus Lubjarikas aruniit ELP0010318 Joonise koostamisel kasutatud alusmaterjal: Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Töö nr. DP21-06 Rannaniit AP Geodeesia OÜ maa-ala plaan tehnovõrkudega (töö nr AP22_011-1) Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Joonis: Detailplaan ELP0007043 Koostatud 25.01.2022 Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Märkused: Koordinaadid L-EST´97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis Koostamise aeg: 16. jaanuar 2023 Esituskuju mõõtkava: M 1:1000 Väljatrüki fail: DP-21-06_Raima_Detailplaan.dwg Väljatrüki formaat: Previous paper size (1189.00 x 297.00 mm) 44 Joonis 3. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse planeeringu lisana kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Joonis 3: Illustratsioon Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022 45 Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Joonis 3: Illustratsioon Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022 46 Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Joonis 3: Illustratsioon Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7) Koostamise aeg: 05. detsember 2022 47 TEHNILISED TINGIMUSED 389015 TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood Kuusk, Arno 38208210236 Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond Telefon e-post 526 7075 [email protected] Kontaktisik Nimi Telefon e-post VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress Raima Hindu küla Hiiumaa vald Hiiu maakond Tarbimiskoht Katastriüksuse number 17501:003:0690 Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider TOOTEVALIK Tasuta tehnilised tingimused detailplaneeringuks SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv Amprite arv 3 150 A ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu. 1/2 48 TEHNILISED TINGIMUSED 389015 KLIENDI TEGEVUSED 1. Detailplaneeringu alal näha Pere ja Luige detailplaneeringu planeeritavast alajaamast uutele objektidele välja eraldi fiidridelt 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna võrguplaneerija poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Enefit Connectiga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/ teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link Koostatud: 05.10.2021 Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 05.10.2023 5884 4354 | [email protected] 2/2 49 Hiiumaa Vallavalitsuse Teie: 22.03.2022 nr 8- Emmaste Osavalla Valitsus 4.1/155 [email protected] Meie: 29.03.2022 reg nr 6.2-6/3199-1 Arvamus Hindu küla Raima detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta Esitasite Raima detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile. Raima katastriüksus (17501:003:0690) paikneb Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hindu külas tervikuna Raima maaparandussüsteemi ehitisel (maaparandussüsteemi kood/ehitise kood 7032320000010/001) ning ehitis hõlmab ainult Raima maaüksust. Raima maaparandusehitise eesvooluks on Raima kraav, pikkusega 0,25 km. Reguleeriva võrguga maa-ala pindala on 8,2 ha, maakasutusviisiga - põllumajandusmaa kuivendussüsteem (4,1 ha) ja metsakuivendussüsteem (4,1 ha). Kuivendusviisiks on kraavkuivendus. Kuivendusvõrk rekonstrueeriti 2011 - 2013 aastatel.AS Leva tellimusel. Eeltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu, et tegemist on liigniiske maaga, millega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel. Olemasolevat kuivendussüsteemi tuleb hooldada, säilitada, täiendada. Eriti tähtis on tagada kraavide toimimise ja hooldamise võimalus. Detailplaneeringu joonisele (geo-alusele) peavad olema kantud kraavid, truubid, teed, puhastuslodu, tuletõrje veevõtukoht. Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõus „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ on viidatud maaparandusseaduse §-le 4, 48, 50 ja 51, millede nõuetest me oma tulevastes kooskõlastustes lähtume. Tutvunud eelnõuga, avaldame arvamust, et detailplaneeringuga võib jätkata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee Registrikood 77001458 50 Epp Kikas peaspetsialist-koordinaator Lääne regiooni Kuressaare esindus Mait Must +372 515 3637 [email protected] 2 (2) 51 Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/152 Valitsus Meie 13.04.2022 nr 15-3/2725-2 [email protected] Hindu küla Raima kinnistu detailplaneeringu algatamine Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 22.03.2022 Rahandusministeeriumile taotluse Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta seisukoha saamiseks lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu, detailplaneeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtade eelnõud (edaspidi ka eelnõu). Planeeringuala, 9,39 ha suurusega hoonestamata Raima kinnistu (17501:003:0690), on maatulundusmaa sihtotstarbega, kõlvikuliselt koosseisult rohumaa, metsamaa ja muu maa. Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada kaheksaks krundiks. Seitsmele krundile määratakse ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja kuni nelja abihoone rajamiseks. Kaheksandale, Vanamõisa hoiualal paiknevale krundile ehitusõigust ei määrata. Samuti lahendatakse tehnovõrkude ja juurdepääsutee paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus, seatakse olulisemad arhitektuuri-ja ehitusnõuded, määratakse servituutide vajadus. Juurdepääs planeeringualale on Emmaste-Tohvri riigimaanteelt (12132) ja avalikult kasutatavalt Liivalauka erateelt (1750063). Planeeringuala asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) detailplaneeringu kohustusega puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga on määratud minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha ja vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatust planeeringualal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve elamumaa juhtotstarbeks. Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju. Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist: 1. Raima kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 52 selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha. 2. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohaselt Sõru-Hindu-Tohvri I klassi maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku alal. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see rahvusmaastikuks. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala elamu- ja suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja kultuurmaad. Nii uusehitiste püstitamisel kui vanade hoonete renoveerimisel tuleks arvestada vana külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega ning hooned tuleb hoolikalt maastikku paigutada. Tuleb vältida teede õgvendamist, teega piirnevaid külapõlde ja rohumaid tuleks niita ja karjatada, samuti tuleks harvendada ja karjatada rannaniitusid ja -metsi. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi. 3. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt Sõru- Tohvri rannaala puhkealal. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad on puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks kasutatavad alad, seal leidub ujumisrandu, seene- ja marjametsi. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimusi. 4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega. 5. Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda, kuidas ja millistel tingimustel läbipääs tagatakse, samuti milliseid meetmeid tuleb selleks rakendada. 6. Suur osa kinnistust on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 31 ja 352. Palume lähteseisukohtadesse lisada täiendavalt Maaeluministeerium asutusteks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha. 7. Planeeringualal on maaparandushoiuala. Eelnõu kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga. 8. Planeeringuala asub osaliselt Väinamere hoiualal, Natura 2000 Väinamere linnu- ja loodusalal. Alal on III kategooria kaitsealuse liikide esinemise tõenäosus. Eelnõu kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd Keskkonnaametiga. 9. Juhime tähelepanu, et eelnõus kasutatud mõiste juhtsihtotstarve ei ole asjakohane. Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 ja § 75 kohaselt üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi ehitusõiguse määramine, sealhulgas määratav krundi kasutamise sihtotstarve näitab, 1 Kallasrada on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. 2 Hiiu maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 29. 2 53 millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada (PlanS § 126 lõige 5). Palume eelnõu planeerimisseadusega kooskõlla viia, samuti palume edaspidises planeerimisalases töös järjepidevalt kasutada mõisteid nende õiges, seadusekohases tähenduses. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneeringu koostamise vältel see koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel palume lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest. Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis detailplaneeringu koostamisega, sh esitada detailplaneeringu eelnõu (eskiis) täiendavate kooskõlastuste määramiseks ja arvamuse avaldamiseks enne PlanS § 134 kohast vastuvõtmist (PlanS § 133 lõige 1). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3 54 Emmaste Osavalla Valitsus Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/153 [email protected] Meie 21.04.2022 nr 6-2/22/5518-2 Seisukoht Hindu küla Raima detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse kohta Küsisite Keskkonnaameti arvamust Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ kohta. Detailplaneeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima1 kinnistut. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine kaheksaks krundiks, millest seitsmele krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas. Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet seisukohal2, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnasüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, sh Natura 2000 võrgustiku aladele, hoiualale ning ranna- ja kalda kaitse eesmärkidele, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Keskkonnaamet peab vajalikuks, et saadetud planeeringu materjale täiendatakse järgnevalt esitatud märkuste alusel. Raima kinnistu asub osaliselt Vanamõisa lahe hoiualal3, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodusalana ja Vanamõisa linnualana. Hoiuala piiriks Raima kinnistul on Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määruse nr 233 lisa „Vanamõisa lahe hoiuala“ kohaselt osaliselt Liivalauka tee4 ja osaliselt sellelt algav vana külatee. Raima kinnistul on ajavahemikul 2011-2014. a toimunud ehitustegevuse (maaparandustööd) käigus muudetud ka vana külatee asukohta ning ehitatud pinnastee ümber kruuskattega teeks. Seoses sellega on 2021. a põhikaardil korrigeeritud kõnealuse tee asukohta. Kuna ehitustegevuse tulemusel on muudetud 1 Katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa 2 Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas 3 Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” 4 Teeregistri nr 1750063 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 55 tee asukohta Raima kinnistul, ei kulge Vanamõisa lahe hoiuala piir enam mööda olemasolevat teed, vaid selle tee algses asukohas. Hoiuala piir kajastub korrektselt keskkonnaregistris ja Maa- ameti kaardirakendustes. Palume detailplaneeringus arvestada eeltooduga ning korrigeerida vastavalt ka detailplaneeringu lähteseisukohti ja KSH eelhinnangut. Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi5 I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (Natura kood 1140), rannikulõugaste (1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning linnudirektiivi6 I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Raima kinnistul on hoiualale jäävas osas inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Rannaniitude kaitse on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe kaitsekorralduskavaga7 on tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal ja sinihelmikakooslused lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi8. Detailplaneeringu lähteseisukohtades näidatud krunt nr 1, mille sihtotstarbeks jääb maatulundusmaa, asub tervikuna Vanamõisa lahe hoiualal. Sellele krundile ehitustegevust ei kavandata. Joonisel näidatud krunt nr 2, mille sihtotstarbeks määratakse elamumaa, jääb osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale. Ülejäänud krundid ei asu hoiualal. KSH eelhinnangus on küll nimetatud Vanamõisa hoiuala kaitse-eesmärgid, sh kaitstavad elupaigatüübid, kuid puudub info Raima kinnistule jäävate elupaigatüüpide ja nende esinemisalade kohta, samuti planeeringuga kavandatava tegevuse võimaliku mõju hinnang elupaigatüüpidele. Kuigi krunt nr 2 jääb osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale ja kattub elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal esinemisalaga, ei ole detailplaneeringu lähteülesandega seatud tingimusi selle krundi hoonestusala paiknemisele. Kuna ehitustegevus kaitstaval elupaigatüübil ja seeläbi elupaigatüübi kahjustamine ning pindala vähenemine oleks vastuolus Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärkidega ja looduskaitseseaduses sätestatuga, ei ole lubatud ehitustegevus kaitstavatel elupaigatüüpidel. Planeeringu lähteseisukohtade kohaselt jääb krundi nr 1 sihtotstarbeks maatulundusmaa. Keskkonnaamet on seisukohal, et maatulundusmaa sihtotstarve vastab selle puhul õigusaktidega sätestatud maakasutuse otstarbele, kuna sellel maal on suures osas põllu- või metsamajanduslik potentsiaal ning selle maaüksuse kasutamine muuks otstarbeks on seal esinevate loodusväärtuste ja kitsenduste tõttu piiratud. Maatulundusmaa sihtotstarve on kooskõlas looduskaitseseaduses9 toodud tegevustega poollooduslike koosluste (sh maaüksustele jääva rannaniidu ja sinihelmikakoosluse) soodsa seisundi tagamiseks. Kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Vanamõisa lahe poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine10. Detailplaneeringus tuleb 5 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 7 Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025, lk 77, https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718 8 Looduskaitseseadus (LKS) § 32 lg 2 9 LKS § 17 10 LKS § 17 lg 1 2 (3) 56 käsitleda nimetatud poollooduslike koosluste hooldamisvajadust ning lisada planeeringusse hooldussoovitused ja –tingimused. Juhul kui planeeringuga ei kavandata tegevusi Vanamõisa lahe hoiualal ning planeeringu elluviimine ei takista hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate poollooduslike koosluste hooldamist, ei avalda planeeringuga kavandatav tõenäoliselt olulist mõju hoiualale. Keskkonnaregistri andmetel jäävad Raima kinnistule III kaitsekategooria taimeliikide hall käpp (Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata) elupaigad. III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas11. Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui Raima kinnistu, ei ohusta planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles elupaigas. Raima kinnistu asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Meresaartel on ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit12. Planeeringu lähteseisukohtades ja KSH eelhinnangus on öeldud, et Emmaste valla üldplaneeringuga13 on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust Liivalauka teeni. Peame vajalikuks märkida, et Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust siiski osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni14. Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub Raima kinnistul Vanamõisa lahe hoiuala piiriga. Palume detailplaneeringu algatamise dokumentides korrigeerida ehituskeeluvööndi piiri kulgemise sõnastust ning arvestada ehitustegevuse kavandamisel ehituskeeluvööndiga ja seal kehtivate kitsendustega15. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus) [email protected] Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected] 11 LKS § 55 lg 8 12 LKS § 38 lg 1 p 1 13 Kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 14 Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonis, leht nr 1 15 Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3) 3 (3) 57 Tiit Reha Teie: 14.04.2022 nr 8-4.1/185 Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus Meie: 21.04.2022 nr 4.1-5/794-1 Arvamus Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta Austatud härra Reha Hiiumaa Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hiiumaa vallas Hindu külas asuval Raima kinnistul (katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eesmärgiga jagada kinnistu kaheksaks katastriüksuseks, millest seitsmele määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, lahendatakse juurdepääs kruntidele ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Hoonestamisele kuuluvatele katastriüksustele määratakse elamumaa sihtotstarve. Maakatastri andmetel on Raima maaüksuse kõlvikulises koosseisus 3,71 hektarit looduslikku rohumaad, 3,44 hektarit metsamaad ja 2,23 hektarit muud maad. Maakatastri kaardiandmetelt nähtub, et looduslik rohumaa on metsastumas. Maaüksusel olev looduslik rohumaa ei ole kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ja selle maa kohta ei ole makstud toetusi. Raima maaüksusel paikneb maaparandussüsteem ning seda maa-ala läbib ka alla 10 km2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvool. Täpsemad seisukohad ja juhised seoses maaparandusehitistega annab Põllumajandus- ja Toiduamet. Maaeluministeerium, vaadanud läbi Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu ja selle lisad, võtab need teadmiseks ja nõustub seal toodud põhimõtetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Helve Hunt 625 6511 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 Tiit Reha Teie 18.08.2022 nr 8-4.1/384 Hiiumaa Vallavalitsus [email protected] Meie 06.09.2022 nr 7.2-3.4/3463-3 Raima detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek Austatud Tiit Reha Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 53 detailplaneeringule Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu : 1. Välise kustutusvee tagamine tuleb lahendada vastavuses Siseministri 18.02.2021 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. 2. Planeeringujoonisel puudub planeeritav veevõtukoht koos juurdepääsuga. Alus: TuoS § 23 lg 2 ja § 24 lg 4 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Galina Kiivit Ohutusjärelevalve büroo peainspektor Lääne päästekeskus Galina Kiivit +372 4725105 [email protected] Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585 77 Emmaste Osavalla Valitsus Teie 18.08.2022 nr 8-4.1/381 [email protected] Meie 12.10.2022 nr 6-2/22/10882-3 Ettepanekud Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringule Teavitasite Keskkonnaametit Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse1 avalikust väljapanekust2. Planeeritav ala suurusega 9,38 ha asub maaüksusel asukohaga Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hindu küla, Raima3. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine kaheksaks krundiks, millest seitsmele krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt asub Raima kinnistu osaliselt Vanamõisa lahe hoiualal4, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodusalana ja Vanamõisa linnualana. Keskkonnaamet on avalikul väljapanekul olnud materjalidega tutvunud ning toob välja järgmised ettepanekud ja märkused: 1. Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi5 I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse ning linnudirektiivi6 I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi (looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg 2). Raima kinnistul on hoiualale jäävas osas inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Rannaniitude kaitse on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe kaitsekorralduskavaga7 on tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal ja sinihelmikakooslused lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka. 1 „Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu eskiislahendus“, AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-06 2 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.08.2022 nr 6-2/22/10882-2 all 3 Katastritunnus 17501:003:0690, registriosa nr 316433 4 Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 “Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” 5 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 7 Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025, lk 77, https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 78 Kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Vanamõisa lahe poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine (LKS § 17 lg 1). Eskiislahenduses on nimetatud küll planeeringualale jäävate poollooduslike koosluste hooldusvajadus, kuid palume planeeringusse lisada ka poollooduslike koosluste hooldussoovitused ja –tingimused. 2. Raima kinnistu asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Emmaste valla üldplaneeringuga8 on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni9, mille asukohta on ajavahemikul 2011-2014 toimunud ehitustegevuse (maaparandustööd) käigus muudetud ning pinnastee on ehitatud ümber kruuskattega teeks. Seoses sellega on 2021. a põhikaardil korrigeeritud kõnealuse tee asukohta. Kuna ehitustegevuse tulemusel on muudetud tee asukohta Raima kinnistul, ei kulge ehituskeeluvööndi piir enam mööda olemasolevat teed, vaid selle tee algses asukohas. Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub Raima kinnistul Vanamõisa lahe hoiuala piiriga, mille piiriks on samuti tee algne asukoht. Vanamõisa lahe hoiuala ja ranna ehituskeeluvööndi piir on Raima kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduses korrektselt kajastatud. Juhime aga tähelepanu, et ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3). LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 on toodud erandid, millele ehituskeed ei laiene või ei laiene juhul kui need on kavandatud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga. Nimetatud erandite hulka ei kuulu eratee ning sellest tulenevalt ei ole lubatud Raima detailplaneeringuga kavandada krundi nr 2 mahasõitu ehituskeeluvööndisse jäävale alale. Palume korrigeerida planeeringulahendust krundi nr 2 mahasõidu osas. 3. Planeeringu eskiislahenduse ptk 6 „Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav“ on öeldud: „Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke ehitisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või - rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Nimetatud ehitised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas.“ Palume nimetatud punkti täiendada infoga, et krundil nr 2 on keelatud detailplaneeringu kohustuseta hoonete ja rajatiste püstitamine alale, mis jääb ranna ehituskeeluvööndisse ja Väinamere hoiualale. 4. Juhime tähelepanu, et planeeringu eskiislahenduse joonisel „ESKIIS“ on ranna piiranguvööndi piir valesti kajastatud. Kuna Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole määratud korduva üleujutusega ala piiri, siis tuleb ranna piiranguvööndi ulatust arvestada 1 meetri kõrgusjoonest (LKS § 35 lg 31 ja lg 4), mitte rannajoonest. Kehtivat ranna piiranguvööndi ulatust saab vaadata Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardirakendusest10, lülitades sisse kitsenduste mõjualade kihid. Palume joonisele kanda ranna piiranguvööndi korrektne piir. 5. Detailplaneeringu eskiislahenduse järgi nähakse ette, et igale kinnistule tuleb oma puurkaev ja reovee puhastamiseks bioloogiline puhasti, millest juhitakse heitvesi kraavi. Juhime tähelepanu, et peale reovee puhastust peab kraavi juhitav heitvesi vastama keskkonnaministri määruse nr 61 § 3 lg 3 nõuetele. 8 Kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 9 Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonis, leht nr 1 10 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused 2 (3) 79 Määruse nr 61 § 3 lg 3 sätestab, et reovee bioloogiline puhastamine ehk sekundaarne puhastamine on reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel, mille tulemusel heitvesi vastab vähemalt käesoleva määruse lisa 1 tabelis 1 esitatud heitvee biokeemilise hapnikutarbe, heljumi ja keemilise hapnikutarbe piirväärtustele: biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 40 mg/l, keemiline hapnikutarve (KHT) 150 mg/l, heljum (HA) 35 mg/l. Kraavides peab ka sademetevaesel aastaajal vesi edasi liikuma. Kuiva kraavi ei ole lubatud heitvett juhtida sellisel juhul on tegemist immutusega. Palume eeltooduga detailplaneeringus arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus) [email protected] Eve Kirs 5694 9603 (vesi) [email protected] Egle Smith 5697 0213 (keskkonnakorraldus) [email protected] 3 (3) 80 Hindu küla Raima kinnistu detailplaneeringu avalik arutelu Protokoll Toimumise koht: Emmaste osavallamaja Toimumise aeg: 13.10.2022 kell 10.00 – 10.40 Koosolekut juhatas maa- ja ehitusspetsialist Pilvi Post Protokollis Pilvi Post Koosolekust võttis osa 4 inimest, s.h. detailplaneeringu korraldajana Hiiumaa Vallavalitsuse esindaja. Osavõtjate nimekiri on lisatud protokollile. Lühitutvustuse Hindu küla Raima detailplaneeringust tegi Emmaste OV maa- ja ehitusspetsialist P.Post. Tutvuti planeeringu lahendusega ja selle koostamise lähteseisukohtadega. Arutati Keskkonnaameti, Päästeameti ja Rahandusministeeriumi poolt esitatud ettepanekuid ja märkusi. Planeering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 53 „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.“. Planeeringualana käsitletakse tervet kinnistut. Maa-ala on hoonestamata. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine kaheksaks (8) iseseisvaks krundiks, millest seitsmele (7) hoonestamata krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ja muudetakse sihtotstarve 100% elamumaaks; parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse sihtotstarbe muutmise osas. Planeeringu eskiisi avalikustamise ajal esitasid ettepanekuid ja märkusi Keskkonnaamet, Päästeamet ja Rahandusministeerium. Keskkonnaameti poolt esitatud ettepanekud ja märkused: 1. lisada planeeringualale jäävate poollooduslike koosluste hooldussoovitused ja - tingimused; 2. korrigeerida planeeringulahendust krundi nr 2 mahasõidu osas; 3. planeeringu seletuskirja ptk 6 täiendada infoga, et krundil nr 2 on keelatud detailplaneeringu kohustuseta hoonete ja rajatiste püstitamine alale, mis jääb ranna ehituskeeluvööndisse ja Väinamere hoiualale; 4. kanda planeeringu joonisele ranna piiranguvööndi korrektne piir; 5. planeeringus arvestada asjaoluga, et kuiva kraavi ei ole lubatud heitvett juhtida. Menetluse käigus arvestatakse Keskkonnaameti poolt esitatud ettepanekute ja märkustega. Päästeameti poolt esitatud märkus: Planeeringujoonisel puudub planeeritav veevõtukoht koos juurdepääsuga. 81 Menetluse käigus lisatakse veevõtukoht koos juurdepääsuga planeeringujoonisele. Rahandusministeeriumi poolt esitatud märkused: 1. detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi; 2. seletuskirjas täpsustada sõnastust vastavalt vastuskirja punktides 2.1 ja 2.4 toodule; 3. seletuskiri ja joonised viia omavahel kooskõlla; 4. planeeringumaterjalidele lisada illustratsioon; 5. planeeringu koostamisse tuleb lisaks olemasolevatele kaasata Pereranna, Pere, Kivihärra ja Rannaveski kinnistute valdajad. Menetluse käigus arvestatakse Rahandusministeeriumi poolt esitatud märkustega. Avalikul arutelul planeeringu eskiisile ettepanekuid ega märkusi ei esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Protokollis Pilvi Post 82 83 84 85 Emmaste Osavalla Valitsus Teie 15.12.2022 nr 8-4.1/521 [email protected] Meie 20.12.2022 nr 6-2/22/10882-5 Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine Olete esitanud Keskkonnaametile planeerimisseaduse § 133 alusel kooskõlastamiseks Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu1. Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Hindu külas asuvat Raima kinnistut2. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine kaheksaks krundiks, millest seitsmele krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas. Raima kinnistu asub osaliselt Vanamõisa lahe hoiualal3, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku4 Vanamõisa loodusalana ja Vanamõisa linnualana. Vanamõisa lahe hoiuala kaitse- eesmärgiks on loodusdirektiivi5 I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse ning linnudirektiivi6 I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi7. Hoiualal ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti8) nõusolekuta kehtestada 9 detailplaneeringut . Raima kinnistul on hoiualale jäävas osas inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Rannaniitude kaitse on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe kaitsekorralduskavaga10 on 1 AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-06 2 katastritunnus 17501:003:0690 3 Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 “Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” 4 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ 5 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta 7 Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 32 lg 2 8 LKS § 21 lg 1 9 LKS § 14 lg 1 p 5 10 Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025, lk 77, https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718 Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 86 tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal ja sinihelmikakooslused lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka. Detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalad ja uued rajatavad juurdepääsuteed asuvad väljaspool Vanamõisa lahe hoiuala. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud uute ehitiste püstitamist hoiualale. Eeltoodust tulenevalt ei ole detailplaneeringuga kavandatud tegevus vastuolus hoiuala kaitse-eesmärkidega. Raima kinnistu asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Emmaste valla üldplaneeringuga11 on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni12, mille asukohta on ajavahemikul 2011-2014. a toimunud ehitustegevuse käigus muudetud ning pinnastee on ehitatud ümber kruuskattega teeks. Seoses sellega on 2021. a põhikaardil korrigeeritud kõnealuse tee asukohta. Kuna ehitustegevuse tulemusel on muudetud tee asukohta Raima kinnistul, ei kulge ehituskeeluvööndi piir enam mööda olemasolevat teed, vaid selle tee algses asukohas. Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub Raima kinnistul Vanamõisa lahe hoiuala piiriga, mille piiriks on samuti tee algne asukoht. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud uute ehitiste püstitamist ranna ehituskeeluvööndisse. Krundil „Positsioon nr 2“ on keelatud ka detailplaneeringu kohustuseta hoonete ja rajatiste püstitamine alale, mis jääb ranna ehituskeeluvööndisse ja hoiualale. Olles tutvunud esitatud materjalidega ja arvestades, et detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Keskkonnaameti 12.10.2022 kirjas nr 6-2/22/10882-3 tooduga ning planeeringuga ei ole kavandatud ehitisi või muid tegevusi Vanamõisa lahe hoiualale, kooskõlastab Keskkonnaamet planeerimisseaduse § 133 lg 1 ja LKS § 14 lg 1 p 5 alusel Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Hänni juhtivspetsialist looduskasutuse osakond Meeli Kesküla 5345 4246 [email protected] 11 kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39 12 Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonis, leht nr 1 2 (2) 87 Tiit Reha Teie: 12.12.2022 nr 8-4.1/522 Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus Meie: 20.12.2022 nr 4.1-5/794-5 Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamine Austatud härra Reha Lähtudes planeerimisseaduse §-st 133 esitas Hiiumaa Vallavalitsuse Emmaste Osavalla Valitsus Maaeluministeeriumile kooskõlastamiseks Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu eelnõu. Maaeluministeerium andis oma 21.04.2022 kirjaga nr 4.1-5/794-1 Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu kohta nõustuva seisukoha, tuues põhjuseks, et kinnistul olev looduslik rohumaa on metsastumas ning see ei ole kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ja selle maa kohta ei ole makstud toetusi. Jäädes senisele seisukohale kooskõlastame Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu eelnõu märkusteta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Helve Hunt 625 6511 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 88 Hiiumaa Vallavalitsus Teie: 15.12.2022 nr 8- Emmaste Osavalla Valitsus 4.1/524 [email protected] Meie: 03.01.2023 nr 6.2- 6/13901-1 Raima detailplaneeringu kooskõlastamine Olete esitanud kooskõlastamiseks AA Arhitektid OÜ (reg. kood 11484739) poolt koostatud Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu ( töö nr DP21-06). Raima maaüksus paikneb Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hindu külas tervikuna Raima maaparandussüsteemi ehitisel (maaparandussüsteemi kood 7032320000010, ehitise kood 001). Detailplaneeringus on arvestatud meie arvamusega, 29.03.2022 kirjaga nr 6.2-6/3199-1, Hindu küla Raima detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta. Ehitiste projektid kooskõlastada Põllumajandus-ja Toiduametiga. Kooskõlastame esitatud detailplaneeringu Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riho Erismaa Peaspetsialist-koordinaator Lääne regioon Mait Must +372 515 3637 [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee Registrikood 77001458 89 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 8266990264 Kooskõlastuse kuupäev 09.01.2023 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 77000571 Ettevõtte nimi EMMASTE OSAVALLA VALITSUS Kontakisik PILVI POST Objekti aadress Raima, Hindu küla, Hiiumaa vald(dp) Töö number DP21-06 Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud Etapp Detailplaneering KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Marge Kasenurm Elektrilevi OÜ volitatud esindaja ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 90 /*ASUTUSES IS ES EKS KASUTAMIS EKS Märge tehtud: Kehtib kuni: Alus: Teabevaldaja: Päästeamet*/ Tiit Reha Teie 05.01.2023 nr 8-4.1/3 Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus [email protected] Meie 10.01.2023 nr 7.2-3.4/8007-4 Raima detailplaneeringu tuleohutuse osa kooskõlastamine Austatud Tiit Reha Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse AA Arhitektid OÜ koostatud töö nr DP21-06 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hindu küla, Raima maaüksuse detailplaneeringu tuleohutuse osale. Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 3004-2023-2. Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Ruhnu Vallavalitsuse otsust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anastasia Raud ohutusjärelevalve büroo inspektor Lääne päästekeskus Anastasia Raud +372 4447836 [email protected] Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585 91 Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus Teie 15.12.2022 nr 8-4.1/520 [email protected] Meie 13.01.2023 nr 15-3/9891-2 Arvamus Hindu küla Raima kinnistu detailplaneeringu kohta Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 15.12.2022 Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 ja § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks 30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering) muutva Raima kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 53. Nimetatud otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH), kuna KSH eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 21.04.2022 kirjas nr 6-2/22/5518 2. Planeeringuala on 9,39 ha suurusega maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata Raima kinnistu (17501:003:0690), kõlvikuliselt koosseisult rohumaa, metsamaa ja muu maa. Juurdepääs planeeringualale on Emmaste-Tohvri riigimaanteelt (12132) ja avaliku kasutusega Liivalauka erateelt (1750063). Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala jagada kaheksaks krundiks. Seitsmele elamumaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus ja hoonestusala 8 m kõrguse elamu ja nelja 6 m kõrguse abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga 500 m2. Vanamõisa lahe hoiualal (edaspidi hoiuala) paiknevale krundile ehitusõigust ei määrata. Planeeringuala piirneb Läänemerega. Detailplaneeringus on käsitletud kallasrajale juurdepääsuga seonduvaid küsimusi. Suur osa kinnistust on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 31 ja 35. Maaeluministeerium on nõustunud detailplaneeringu põhimõtetega 21.04.2022 kirjas nr 4.1-5/794-1. Planeeringuala paikneb tervikuna maaparandussüsteemi ehitisel (7032320000010/001). Ala on liigniiske ja selleks, et kraavid toimiksid, tuleb kuivendussüsteemi hooldada, säilitada ja täiendada ning tagada kraavide toimimise ja hooldamise võimalus. Põllumajandus- ja Toiduameti on 03.2022 kirjas nr 6.2- 6/3199-1 esitanud nõuded ehitiste kavandamiseks maaparandussüsteemi ehitisele. Planeeringuala asub osaliselt hoiualal, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa linnu- ja loodusalana. Alal on III kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemise tõenäosus. Hoiualale jäävas osas on inventeeritud Natura 2000 elupaigatüübid rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Keskkonnaamet on teinud oma ettepanekuid planeerimislahenduse täiendamiseks ja korrigeerimiseks 12.10.2022 kirjas nr 6 2/22/10882 3. Üldplaneeringuga on vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt kaitsehaljastuse- ja sadamamaa, osaliselt puhke- ja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 92 virgestusmaa ning pere- ja ridaelamumaa juhtotstarvetega maa-alal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata planeeringualal Liivalauka teest mere poole jääva osa maakasutuse juhtotstarbeks looduslik haljasmaa ja teisele poole teed jääva osa juhtotstarbeks elamumaa. PlanS § 3 kohaselt on planeering planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS § 126 lõike 2 kohaselt on lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Detailplaneeringu koostamisel palume juhinduda PlanS-st, määrusest, detailplaneeringute nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/ ). Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse saavutamiseks palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:  Seletuskirja kohaselt käsitleb detailplaneering planeeringualana Raima kinnistut ja vajalikus ulatuses selle lähiala, kuid määratletud ei ole, millises ulatuses lähiala detailplaneering käsitleb. Palume detailplaneeringus planeeringuala, sh lähiala üheselt mõistetavalt ja arusaadavalt määratleda.  Seletuskirjas on elamutele ja abihoonetele määratud erinevad ehituslikud tingimused, ruumilisel illustratsioonil on elamu ja abihooned erineva värvi ja suurusega kuid põhijoonisel elamu ja abihooned eristatavad ei ole. Palume ka põhijoonisel elamud ja abihooned erinevalt märgistada või kujutada.  Põhijoonisel ei ole leitav krunt 1, palume see tähistada. Samuti palume lisada põhijoonisele Vanamõisa lahe hoiuala piir.  Juhime tähelepanu, et moodustatud krunte on detailplaneeringus järjepidevalt nimetatud maaüksusteks, maaüksuseks on nimetatud ka Raima katastriüksust. Maakatastriseaduse § 2 kohaselt on maaüksus (maatükk) maa või vee-ala piiritletud osa. Detailplaneeringu üheks ülesandeks tulenevalt PlanS § 126 lõikest 1 on planeeringuala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõiguse määramine. Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus (PlanS § 6 p 8). Krunt on ka detailplaneeringus määratud maa-ala, millele ehitusõigust määratud ei ole (ehk ehitusõiguseks on määratud 0), näiteks käesolevas detailplaneeringus krunt 1. Detailplaneeringus määratud krunt on PlanS § 126 lõike 6 kohaselt katastriüksuse moodustamise alus. Katastriüksus on maaüksus (maatükk), mis on maakatastrisse kantud ja seal registreeritud. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, sh maaüksus (maatükk), katastriüksus, hoonestusõigus, korteriomand (kinnistusraamatuseadus § 51). Palume detailplaneeringus mõisteid kasutada õiguslikus mõistes korrektselt lähtudes eeltoodud selgitustest. 2 93  Seletuskirjas lk 4 on märgitud detailplaneeringu koostamise eesmärgina üldplaneeringujärgse sihtotstarbe muutmine. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve (PlanS § 6) ja käesoleva detailplaneeringuga on tehtud ettepanek selle muutmiseks. Lisame täiendavalt, et üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi kasutamise sihtotstarbe määramine, mis näitab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.  Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead. PanS § 131 lg 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võib planeeringu koostamise korraldaja huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse eelpoolnimetatud rajatiste väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneering selle koostamise vältel koos olulisemate lisadega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt sisaldavad planeeringu juurde kuuluvad lisad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21 või § 130 või § 131 kohased lepingud, on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel. Palume eeltoodud märkustega detailplaneeringu koostamisel arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus Urve Pill 715 5809 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel