Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 23.02.2023 08:12
Adressaat: <"RAM Info">
Teema: 8-4.1/42 Raima kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmisest
teavitamine
Tere
Emmaste Osavalla Valitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja
"Raima kinnistu detailplaneeringu vastuvõtmisest teavitamine"
(lisatud manuses).
LugupidamisegaHeli Üksiksekretär462 2444
HIIUMAA VALLAVALITSUS
EMMASTE OSAVALLA VALITSUS
Rahandusministeerium
[email protected]
koopia: Urve Pill
[email protected] 21.02.2023 nr 8-4.1/42
Raima kinnistu detailplaneeringu
vastuvõtmisest teavitamine
Hiiumaa Vallavolikogu 16.02.2023 otsusega nr 100 võeti vastu Hindu külas asuva Raima,
katastritunnusega 17501:003:0690, kinnistu detailplaneering. Planeeringuala hõlmab tervet
kinnistut. Detailplaneeringu algatamise eesmärkideks on kinnistu jagamine kaheksaks (8)
krundiks, millest seitsmele (7) määratakse hoonestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja
abihoonete püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, kruntidele
juurdepääsutee võimaliku asukoha määramine, hoonestatavate kruntide sihtotstarbe muutmine
100% elamumaaks, üldplaneeringu muutmine: üldplaneeringujärgse sihtotstarbe
(kaitsehaljastuse ning puhke- ja virgestusmaa) muutmine elamumaaks.
Detailplaneering on koostatud AA Arhitektid OÜ poolt 2022 (töö nr DP 21-06).
Planeeringu avalik väljapanek toimub 15.03.-13.04.2023 tööajal Emmaste Osavalla Valitsuses
aadressil Hiiu maakond Hiiumaa vald Emmaste küla Vallamaja ja Hiiumaa valla veebilehel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Reha
osavallavanem
Lisa: Raima detailplaneering
Pilvi Post
maa- ja ehitusspetsialist
[email protected], 462 2445
Vallamaja Telefon: 372 462 2444
92001 Emmaste Faks: 372 462 2440
reg nr 77000571 E–post:
[email protected]
A/arve: EE342200001120124153 Tehingupartneri kood: 166101
Makse saaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Hindu küla
Raima katastriüksuse
detailplaneering
________________________________________________________________________
Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hindu küla,
Raima katastriüksus
Planeeringu koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Vallavalitsus
Planeeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister
Planeeringust huvitatud isik: AS LeVa
Planeeringu koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
Töö number: DP21-06
Planeeringu koostamise algatamine: Hiiumaa Vallavolikogu
19. mai 2022 otsus nr 53
Planeeringu vastuvõtmine: Hiiumaa Vallavolikogu
………………. otsus nr …...
Planeeringu kehtestamine: Hiiumaa Vallavolikogu
………………. otsus nr …...
Hiiumaa, 2022/2023
AA Arhitektid OÜ SEB +372 5621 4955
Reg.kood. 11484739 IBAN: EE841010220082898013
[email protected]
Telliskivi 60A, 10412 Tallinn KMK nr. EE101391391 www.aaarhitektid.ee
I. Seletuskiri
Sisukord
1. Planeeringu üldandmed..............................................................................................................4
2. Planeeringuala ja selle mõjuala..................................................................................................6
2.1. Planeeringuala asukoht ja planeeritava katastriüksuse andmed........................................6
2.2. Planeeringuala mõjuala.....................................................................................................10
2.2.1. Liikluskorraldus..........................................................................................................10
2.2.2. Maakasutus................................................................................................................11
2.2.3. Hooned ja rajatised....................................................................................................11
2.2.4. Tehnovarustus............................................................................................................11
2.2.5. Keskkond, haljastus, looduskaitse.............................................................................11
2.3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused.....................................13
3. Ruumilise arengu eesmärgid....................................................................................................14
3.1. Maakonnaplaneering.........................................................................................................14
3.2. Üldplaneering....................................................................................................................16
3.3. Detailplaneeringud............................................................................................................17
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused..................................................18
4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine................................................................................19
4.2. Krundi hoonestusala määramine......................................................................................20
4.3. Krundi ehitusõiguse määramine.......................................................................................21
4.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve.................................................................................21
4.3.2. Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal....................................22
4.3.3. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind................................................................22
4.3.4. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.....................................................................23
4.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus.............................................................................23
4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku
asukoha määramine..................................................................................................................23
4.4.1. Elektrivarustus...........................................................................................................24
4.4.2. Veevarustus...............................................................................................................24
4.4.3. Kanalisatsioonivarustus.............................................................................................24
4.4.4. Juurdepääsuteed.......................................................................................................25
4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine...........................................................................25
4.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine...........................................26
4.5.2. Energiakasutus.........................................................................................................27
5. Loodusvarade kasutus....................................................................................................27
5.1.1. Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine...................................................27
5.2. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine.........................................27
5.3. Liikluskorralduse põhimõtete määramine.........................................................................28
5.4. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine........................................................28
5.5. Kuja määramine................................................................................................................30
5.6. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine...................................................30
5.7. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi
tagavate nõuete seadmine........................................................................................................31
5.7.1. Maaparandus.............................................................................................................31
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 2
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
5.7.2. Väärtuslikud maastikud..............................................................................................31
5.7.3. Tegevused rohelise võrgustiku koridoris....................................................................32
5.7.4. Puhkeala....................................................................................................................33
5.7.5. Tegevused hoiualal....................................................................................................33
5.7.6. Tegevused ranna piiranguvööndis.............................................................................35
5.8. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks
määramise vajaduse märkimine...............................................................................................35
5.9. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine.......................................................................35
5.10. Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine
nõutav........................................................................................................................................36
5.11. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks...........................................................................36
6. Planeeringu elluviimine.............................................................................................................37
6.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte kohustused.....................38
6.1.1. Maakorraldustoimingud............................................................................................38
6.1.2. Juurdepääsuteede, parkimiskohtade rajamine.........................................................38
6.1.3. Elektriühenduste projekteerimine ja rajamine...........................................................39
6.1.4. Hoone projekteerimistööde teostamine....................................................................39
6.1.5. Krundisisese tehnovõrgu- ja rajatise projekteerimine...............................................39
6.1.6. Ehitustööde teostamine............................................................................................40
6.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,
sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed
...................................................................................................................................................40
II. Joonised
Joonis 1. Tugiplaan............................................................................................................................... 42
Joonis 2. Detailplaan.............................................................................................................................43
Joonis 3. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon...................................................................... 44
III. Lisad
Lisa 1. Elektrilevi 05.oktoober 2021 tehnilised tingimused nr 389015.................................................. 47
Lisa 2. Põllumajandus- ja Toiduamet 29.märts 2022 arvamus............................................................. 49
Lisa 3. Rahandusministeerium 13.aprill 2022 arvamus........................................................................ 51
Lisa 4. Keskkonnaamet 21.aprill 2022 seisukoht ................................................................................. 54
Lisa 5. Maaeluministeerium 21.aprill 2022 arvamus............................................................................. 57
Lisa 6. Hiiumaa Vallavolikogu 19.mai 2022 otsus nr 53........................................................................58
Lisa 7. Päästeameti 06.september 2022 ettepanek..............................................................................76
Lisa 8. Keskkonnaamet 12.oktoober 2022 ettepanekud....................................................................... 77
Lisa 9. Emmaste Osavalla Valitsus 13.oktoober 2022 avaliku arutelu protokoll................................... 80
Lisa 10. Muinsuskaitseameti 16. detsember 2022 kooskõlastus ......................................................... 82
Lisa 11. Keskkonnaameti 20. detsember 2022 kooskõlastus ............................................................. 85
Lisa 12. Maaeluministeeriumi 20. detsember 2022 kooskõlastus ........................................................87
Lisa 13. Põllumajandus- ja Toiduameti 03. jaanuar 2023 kooskõlastus ...............................................88
Lisa 14. Elektrilevi 09. jaanuar 2023 kooskõlastus .............................................................................. 89
Lisa 15. Päästeameti 10. jaanuar 2023 kooskõlastus ..........................................................................90
Lisa 16. Rahandusministeeriumi 13. jaanuar 2023 arvamus ............................................................... 92
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 3
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
1. Planeeringu üldandmed
Planeerimisseaduse1 § 124 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumi osa kohta ning detailplaneeringu eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine
ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ning selle alusel võib kinnisomandile seada
kitsendusi, detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on
detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus.
Raima katastriüksuse detailplaneeringu üldandmed:
Planeeringuala: Hiiu maakond
Hiiumaa vald
Hindu küla
Raima katastriüksus (katastritunnus 17501:003:0690)
Planeeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 19. mai 2022 otsus nr 53 „Raima
detailplaneeringu koostamise algatamine,
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine”2
Planeeringu koostamise eesmärgid: Planeerimisseaduse § 125 kohaselt on
detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga
määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega
alal või juhul ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
Vastavalt Hiiumaa Vallavolikogu 19. mai 2022 otsusele
nr 53 on Raima katastriüksuse detailplaneeringu
koostamise eesmärkideks katastriüksuse jagamine
kaheksaks krundiks, millest seitsmele määratakse
hoonestusala ja ehitusõigus ühe elamu ja abihoonete
püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate
tehnosüsteemidega, kruntidele juurdepääsutee
võimaliku asukoha määramine, hoonestatavate kruntide
sihtotstarbe muutmine 100% elamumaaks,
üldplaneeringu muutmine: üldplaneeringujärgse
juhtotstarbe (kaitsehaljastuse ning puhke- ja
virgestusmaa) muutmine elamumaaks.
Planeeringu koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Planeeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ
arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt,
1
Planeerimisseadus (PlanS) - https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022010
2
Hiiumaa Vallavolikogu 19. mai 2022 otsus nr 53:
https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/34609614/53_Raima+detailplaneeringu+koostamise+algatamine+
keskkonnam%C3%B5ju+strateegilise+hindamise+algatamata+j.pdf/a02bd1ba-9046-42a4-9873-9281e7d1f68b
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 4
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)
Alusmaterjalid: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hindu küla, Raima kinnistu
maa-ala plaan tehnovõrkudega (25.01.2022, AP
Geodeesia OÜ töö nr AP22_011)
Lähtuvalt planeeringuala olemasolevast situatsioonist, asukohast, kehtivatest kitsendustest ja
muudest asjaoludest, arvestatakse planeeringu koostamisel ka täiendavate planeeringute ja
dokumentidega:
Hiiu maakonnaplaneering 2030+ 3
Emmaste valla üldplaneering4 (enne 2017. aastal ellu viidud haldusreformi kuulus
planeeringuala Emmaste valla koosseisu)
Tuleohutuse seadus5
Ehitusseadustik6
Looduskaitseseadus7
Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-2025 8
3
Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-
maakonnaplaneering-2030/
4
Emmaste valla üldplaneering:
https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24572007/emmaste_yp_seletuskiri.pdf/7645accc-17d1-4b20-
a488-8ee505830568
5
Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020
6
Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022013
7
Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007
8
Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava: https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 5
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
2. Planeeringuala ja selle mõjuala
Planeerimisseaduse § 3 kohase planeeringualana käsitleb detailplaneering Hiiu maakonna
Hiiumaa valla Hindu küla Raima katastriüksust (katastritunnus 17501:003:0690) ja
juurdepääsutee aluse maa-alana ca 100 m² ulatuses Hindu küla Villemi katastriüksuse
põhjaosa.
2.1. Planeeringuala asukoht ja planeeritava katastriüksuse andmed
Planeeringuala paikneb Hiiumaa valla edelaosas, Hindu küla põhjaosas.
Olulisemate objektide kaugus planeeringualast (umbkaudne, linnulennult):
Sõru sadam (muuseum, kõrts, külalissadam, Sõru-Triigi parvlaev) – 2,3 km;
Emmaste keskus (lasteaed, kool, raamatukogu, kauplus, pangaautomaat, vabatahtlik
päästeüksus, jäätmejaam) – 6 km;
Käina alevik (Lõuna-Hiiumaa suurim tõmbekeskus, riiklik päästekomando, ujula,
muuseum, kaubanduskeskus, elamuskeskus) – 21 km;
Kärdla linn (maakonnakeskus, omavalitsuse halduskeskus, haigla, politseijaoskond,
gümnaasium) – 35 km;
Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaev) – 36 km.
Joonis 1: Planeeringuala asukoha skeem
Allikas: http://xgis.maaamet.ee
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 6
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
Joonis 2: Planeeritava katastriüksuse paiknemine Hindu külas
Allikas: http://xgis.maaamet.ee/
Raima katastriüksus on maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata maa-ala, kuid
planeeringuala kesk- ja idaosas on võimalik leida jälgi endiste talukohtade hoonete
vundamentidest ja müürijuppidest. Loodusliku haljastusega maa-ala on osaliselt kaetud
kõrghaljastusega ning osaliselt lage. Maa-ala reljeef on tasane, läänepoolne osa piirneb
rannaga. Maapinna absoluutkõrgus jääb vahemikku ca 0...4,5 m merepinnast.
Planeeringualal ei paikne ühtegi tehnovõrku ega -rajatist.
Planeeringualal on teostatud maaparanduslikke töid. Eesvooluks on piki katastriüksuse põhjapiiri
rajatud ca 0,25 km pikkune Raima kraav, lisaks on rajatud kraavkuivendusel põhinev
põllumajandusmaa ja metsakuivendussüsteem.
Planeeringuala juurdepääs toimub 12132 Emmaste-Tohvri riigimaanteelt avaliku kasutusega
eratee (Liivalauka tee) kaudu.
Tabel 1: Planeeritava katastriüksuse andmed
Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee/
Maakond Hiiu maakond
Vald Hiiumaa vald
Asustusüksus Hindu küla
Lähiaadress Raima
Katastriüksuse tunnus 17501:003:0690
Katastriüksuse registreerimise aeg 16. september 1999
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Pindala 9,39 ha
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 7
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
Looduslik rohumaa 3,70 ha
Metsamaa 3,46 ha
Muu maa 2,23 ha
Registriosa 316433
Omandivorm Eraomand
Hinnatsoon H0175002 98,11%
Viljakustsoon V0175002 98,11%
Planeeringualal kehtivad kitsendused:
Tabel 2: Katastriüksusel kehtivad kitsendused ja mõjualad
Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal http://kitsendused.maaamet.ee/
Kitsendav objekt Nimi ID Omanik Pindala
uringu ala
U Hiiumaa 93881,54 m²
Maavarade
(geoloogiline) üldgeoloogiline U1073
register
kaardistamine
Uuringu ala Hiiumaa 93881,54 m²
Maavarade
üldgeoloogiline 3665689
register
kaardistamine
Hoiuala Vanamõisa lahe Keskkonna- 12917,96 m²
KLO2000048
hoiuala register
Hoiuala Vanamõisa lahe Keskkonna- 12917,96 m²
6032580
hoiuala register
Korduva 247,34 m²
ETAK
üleujutusala piir
101694
orduv
K 2656,7 m²
ETAK
üleujutusala
eekogu
V Hiiumaa 112,51 m²
meresaarte 20229 ETAK
ääres
anna
R 2719,97 m²
7003153 ETAK
veekaitsevöönd
eekogu
V 2000,54 m²
7003154 ETAK
kallasrada
anna
R 31871,2 m²
7003155 ETAK
ehituskeeluvöönd
anna
R 31870,99 m²
7003156 ETAK
piiranguvöönd
Maaparandus- Raima 7032320000010001 Maaparandus- 79225,99 m²
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 8
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
süsteemi maa- süsteemid
ala Põllumajandus-
amet
aaparandus-
M Maaparandus- 79225,98 m²
hoiuala süsteemid
Põllumajandus-
amet
Kinnismälestis Teise Kultuurimälestised
maailmasõja Muinsuskaitse-
patarei amet
kuulipilduja dzott 23372
innismälestise
K Kultuurimälestised 382,02 m²
2
kaitsevöönd Muinsuskaitse-
amet
aaparandus-
M Raima Maaparandus- 248,58 m²
süsteemi eesvool süsteemid
kuni 10 km² Põllumajandus-
amet
esvoolu
E Maaparandus- 5221,43 m²
kaitsevöönd süsteemid
70323200000100011M
Põllumajandus-
amet
anna
R Maaparandus- 501,3 m²
veekaitsevöönd süsteemid
Põllumajandus-
amet
III kategooria Dactylorhiza 6412,74 m²
kaitsealused incarnata
KLO9304264 Keskkonnaregister
liigid ja kivistised (kahkjaspunane
sõrmkäpp)
III kategooria Platanthera bifolia 57813,78 m²
kaitsealused (kaheleheline KLO9304071 Keskkonnaregister
liigid ja kivistised käokeel)
III kategooria Orchis militaris 51576,5 m²
kaitsealused (hall käpp) KLO9304397 Keskkonnaregister
liigid ja kivistised
III kategooria Gymnadenia 51401,04 m²
kaitsealused conopsea (harilik KLO9304329 Keskkonnaregister
liigid ja kivistised käoraamat)
oiuala
H Vanamõisa lahe 12455,7 m²
PLO1001608 Keskkonnaregister
(projekteeritav) hoiuala
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 9
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
Kõik planeeringualaga piirnevad katastriüksused on riiklikus maakatastris registreeritud:
Tabel 3: Planeeritava katastriüksusega piirnevad katastriüksused
Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee/
Katastriüksuse Katastriüksuse
Pindala Sihtotstarve
lähiaadress tunnus
Pereranna 17501:003:0376 18247 m² Maatulundusmaa 100%
Pere 17501:003:0373 11080 m² Elamumaa 100%
Uuepere 17501:003:0375 10518 m² Elamumaa 100%
Tagapere 17501:003:0378 10065 m² Elamumaa 100%
Peremetsa 17501:001:0411 5,61 ha Maatulundusmaa 100%
Jürimetsa 17501:003:0287 3,04 ha Maatulundusmaa 100%
Rünkametsa 17501:003:0236 3,62 ha Maatulundusmaa 100%
Kotkapoja 17501:003:0267 15308 m² Maatulundusmaa 100%
Merikotka 17501:003:0139 4,30 ha Maatulundusmaa 100%
Rünka 17501:003:0162 2,59 ha Maatulundusmaa 100%
Villemi 17501:003:0701 4,95 ha Maatulundusmaa 100
2.2. Planeeringuala mõjuala
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning
valikute põhjendusteks. Planeeringuala mõjuala on määratud arvestusega, et sel on
planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud
tegevused võivad vastastiku mõjutada.
Käesoleva detailplaneeringu raames analüüsitakse mõjualana kogu Hindu küla territooriumi.
Hindu küla9:
Küla kuulub ajalooliselt Emmaste mõisa alla. 1564 on mainitud üksjalakohta, mille peremees oli
Hinrich Larson. 19. sajandil kujunes taludest küla. 1977–1997 kuulus küla Sõru küla koosseisu.
Külas asub alates 1. aprillist 1966 Tohvri hooldekodu. Külas asuvad Sõru alumine tulepaak, Sõru
ülemine tuletorn ja Rannapatarei nr 34.
2.2.1.Liikluskorraldus
Piirkonda ligipääsuks kasutatakse riiklikku 12132 Emmaste-Tohvri teed, mis saab alguse
Emmaste keskusest ja jõuab Hindu külas paikneva Tohvri hooldekoduni.
Planeeringuala ja selle mõjuala juurdepääsuks kasutatakse üle eramaade kulgevat avaliku
kasutusega 1750063 Liivalauka teed. Liivalauka tee on kahesuunaline kruusakattega tee, mis
kulgeb Emmaste-Tohvri tee ja avaliku kasutusega Liivalauka supluskoha vahel.
9
Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Hindu_(Hiiumaa)
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 10
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
2.2.2.Maakasutus
Planeeringuala mõjuala katastriüksused on valdavalt kas elamumaa või maatulundusmaa
sihtotstarbega. Tohvri hooldekodu ümbruse maa-ala on ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega.
Elamumaa sihtotstarbega kruntide pindala jääb keskmiselt 0,5..1,5 ha vahemikku,
maatulundusmaa katastriüksuste suurused jäävad kesmiselt vahemikku 2..8 ha.
2.2.3.Hooned ja rajatised
Planeeringuala mõjuala lähimad olemasolevad hooned jäävad planeeringualast ca 300 m
kaugusele (Kotkapesa, Sireli ja Tohvri hooldekodu krundid), ülejäänud hooned jäävad ca 1 km
kaugusele, Sõru küla piiri äärde.
Tohvri hooldekodu moodustab suure hoonetekompleksi, mille hulgas erineva funktsiooniga
hooneid (töökoda, pumbamaja, kelder, puukuur, katlamaja, vanurite maja, hooldekodu jne).
Ülejäänud küla hoonestuse moodustavad 1- või 2-korruseline elamu või suvila koos seda
teenindavate abihoonetega (saun, kuur, garaaž, kelder jne). Valdavalt on abihooned
põhihoonest väiksemad ja madalamad. Hoonete arv hoonestatud elamukruntidel varieerub
ühest kuni viie-kuueni.
Elamukruntide täisehituse maht on keskmiselt 5%, kuid täisehituse mahtu hinnates peab
arvestama, et kruntide suurused ja kruntidele püstitatud hoonete arvud on piirkonna lõikes üsna
erinevad.
Hoonestuse vormid on valdavalt selged, pigem tagasihoidlikud ja ilma liigsete ehisdetailideta.
Valdavalt on hooned ühe täiskorruse ja lisaks katusealuse korrusega, valdavalt on hoonetel
viilkatused. Hoonestusel ei ole ühtset ehitusjoont, ka hoonete paigutus ilmakaarte osas on väga
erinev.
Planeeringuala mõjualas paiknevad Sõru tulepaagid 701 ja 702. Tulepaakide siht aitab läbida
madala Soela väina kitsast laevateed Hiiu väinast Emmaste sihini 10
2.2.4.Tehnovarustus
Planeeringuala mõjualast on kõige paremini tehnovõrkudega varustatud küla kesk- ja lõunaosa,
sh hooldekodu territoorium (elektri- ja siderajatised ning lokaalsed vee- ja
kanalisatsioonisüsteemid). Tsentraalseid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole piirkonda rajatud
ning elamumaa kruntidel on veevarustuseks puurkaevud ning kanalisatsioon kas kogumismahuti
või imbsüsteemiga.
Nõuetele vastavad veevõtukohad paiknevad Tohvri hooldekodu territooriumil (planeeringualast
mööda teed ca 1,5 km kaugusel) ning Sõru sadamas (ca 3 km).
Sademeveekanalisatsioon piirkonnas puudub. Sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kraave
või immutatakse see pinnasesse.
2.2.5.Keskkond, haljastus, looduskaitse
Planeeringuala paikneb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis, kus on uute hoonete ja
rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene maakaabelliinile ning detailplaneeringuga
10
Sõru sihi ülemine tuletorn - http://www.etts.ee/EE/tuletornid/tuletornide-nimekiri/hiiu-ja-laanemaa/702-soru-sihi-
ulemine-tuletorn
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 11
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
kavandatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Emmaste valla üldplaneeringuga on Raima kinnistu
osas ehituskeeluvööndit vähendatud osaliselt Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana
külateeni. Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub Raima kinnistul Vanamõisa lahe
hoiuala piiriga.
Planeeringuala paikneb kraavkuivendusega Raima maaparandusehitise alal (ehitise kood
70323200000020/001). Maaparanduse eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega maa
viljelusväärtuse suurendamine selliselt, et on tagatud ka keskkonnakaitse. Maaparandusehitise
eesvooluks on Raima kraav, pikkusega 0,25 km. Reguleeriva võrguga maa-ala pindala on 8,2
ha, maakasutusviisiga - põllumajandusmaa kuivendussüsteem (4,1 ha) ja
metsakuivendussüsteem (4,1 ha). Kuivendusviisiks on kraavkuivendus. Kuivendusvõrk
rekonstrueeriti 2011 - 2013 aastatel.
katastriüksusel olev looduslik rohumaa ei ole kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ja selle maa kohta ei ole
makstud toetusi.
Planeeritava katastriüksuse lääneosa paikneb osaliselt Vanamõisa lahe hoiuala koosseisus.
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiuala piir ühtib
üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndi piiriga. Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-
eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide, linnuliikide
ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse, planeeringualal on hoiuala elupaigatüüpidest
inventeeritud rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused
(6410). Rannaniitude kaitse on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe
kaitsekorralduskavaga on tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal ja
sinihelmikakooslused lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodus- ja linnualana. Kaitstavate
loodusobjektide esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu
niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine.
Hoiualal olevad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning
nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu
kaitstavale loodusobjektile.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 12
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
Joonis 3: Väljavõte Vanamõisa lahe hoiuala ulatusest planeeringualale ja selle mõjualasse
Planeeringualal on inventeeritud III kaitsekategooria taimeliikide Orchis militaris (hall käpp),
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) ja
Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) kasvukohti. III kaitsekategooria taimede, seente ja
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui
Raima kinnistu, ei ohusta planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles
elupaigas.
Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb suhteliselt kaitstud (vähe reostusohtlik) põhjaveega alal.
2.3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused
Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal saab kokkuvõtvalt järeldada:
olemasolev ja planeeritud maakasutus on seotud kas maatulundusmaa või elamumaaga.
Uute elamukruntide rajamine ning uute hoonete püstitamine lähipiirkonnas on lisaks
detailplaneeringutele ka kõrgema hierarhiaga planeeringutega võimaldatud tegevus;
piirkonnas ei ole välja kujunenud kindlat hoonestuse paigutust, mahtu ega ühe krundi
piires painevate hoonete minimaalset ega maksimaalset arvu, millest ilmtingimata peaks
planeeringulahenduse koostamisel lähtuma;
ehitus- ja arendustegevuse käigus saab kasutada olemasolevaid teid ning juurdepääse,
mis on nii majanduslikult kui keskkonna seisukohast parem lahendus kui hakata kõike
uuena rajama;
hoonestamata maa jagamine kruntideks ning kasutuselevõtt elamualadena ei oma olulist
negatiivset rolli piirkonna põllu- ja metsamaade kasutusele, piirkonna miljööle ega
kaitsealustele objektidele kui järgitakse üldplaneeringus, detailplaneeringus ja muudes
dokumentides toodud nõudeid ehitus- ja arendustegevusele, mis on eelduslikult
väikseima negatiivse mõjuga.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 13
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
3. Ruumilise arengu eesmärgid
Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa-
ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng.
Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid,
kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.
Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema
planeeringuga kehtestatud sätteid.
Üldistusastmelt on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ kõige üldisem, mis seab
eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea
elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja
asustusvõrgu tõrgeteta toimimine.
Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning
riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on
aluseks üldplaneeringute koostamisel.
Üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine.
Detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga
määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala hoonestamata katastriüksusele sobilik
hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi,
maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.
3.1. Maakonnaplaneering
Hiiu maakonnaplaneering 2030+ 11 on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/65.
Maakonnaplaneeringu seletuskirja ja põhijoonise kohaselt on tehtud ettepanek määrata Sõru-
Hindu-Tohvri (I klassi väärtuslik maastik nr 38, pindala 712 ha) rahvusmaastikuks. Sõru-Hindu-
Tohvri väärtuslik maastik hõlmab Sõru, Pärna, Reheselja ja Sepaste põliskülasid ning endisi
Hindu ja Tohvri külade maid.
Väärtusliku maastiku kasutustingimused:
Ala sobib elamu- ja suvilaehituseks. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised
taluasemed ja külade kultuurmaad. Järgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned
tuleb hoolikalt maastikku paigutada.
Uute madalpingeliinide paigaldamisel kasutada maa-alust kaablit.
Vältida teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, tuulegeneraatorite
püstitamist.
Väärtusliku maastiku hooldussoovitused:
nii uusehitiste püstitamisel kui vanade renoveerimisel oleks soovitav arvestada vana
11
Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-
maakonnaplaneering-2030/
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 14
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega;
teega piirnevad külapõllud ja rohumaad tuleks hoida kasutuses (niitmine, karjatamine), et
säilitada ala esteetilist ja ajaloolist väärtust. Võimalusel taastada karjatamine
rannaniitudel ja metsades;
rannaäärseid noori männikuid/kadastikke võiks harvendada.
Sõru-Tohvri rannaala on maakonnaplaneeringus määratud olulise puhkealana 12.
Maakonnaplaneeringus määratud olulised puhkealad on piirkonnad, mis on looduslikult sobivad
puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi (nii kohalikke kui turiste) kasutab
puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne. Puhkajate rohkus suvel antud kohtades
eeldab läbimõeldud infrastruktuuri, regulaarset hooldust ja puhkerajatiste planeerimist.
Sõru-Tohvri rannaala puhkealal omavad puhkeväärtust nii rand kui poolavatud kultuurmaastik
kadastikega. Noorel (männi)metsal on siin pigem negatiivne roll – mets varjab vaateid ja
moodustab läbitungimatuid tihnikuid. Tegemist on eramaadega ja suvilaehituseks atraktiivsete
rannikupiirkondadega.
Hiiumaa maakonnaplaneeringus 2030+ määratud puhkealade arengu põhimõtted ja
kasutustingimused:
Juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, arvestada metsade
majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega;
Puhkealade kasutuse planeerimisel ja vajaliku taristu rajamisel arvestada mõjudega
kaitstavale alale ja Natura alale ning nende kaitse-eesmärkidele, alal levivatele
kooslustele (Natura elupaikadele) ja kaitstavatele liikidele, samuti naabruses paiknevatele
inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele. Vajadusel läbi viia mõjude hindamine või Natura
hindamine. Kavandatavad tegevused kooskõlastada kaitseala valitsejaga.
Planeeringuala Liivalauka teest mere poole jääv osa on maakonnaplaneeringus määratud
rohelise võrgustiku13 koridori osana, mis ühendab rohelise võrgustiku tuumalasid.
Hiiumaa roheline võrgustik koosneb looduskaitsealadest, maastikukaitsealadest, hoiualadest ja
püsielupaikadest (sh Natura 2000 võrgustiku alad, loodus- ja linnualad), riigimetsadest ja
osaliselt erametsadest ning ranna-aladest.
Hiiumaa maakonnaplaneeringus 2030+ määratud rohelise võrgustiku arengu põhimõtted ja
kasutustingimused:
rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole
vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei
ohusta rohelise võrgustiku toimimist;
vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku
toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel
jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel;
metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus
rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%;
12
Puhkeala - piirkond, mis sobib puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi kasutab puhkamiseks,
taastumiseks, liikumisharrastusteks jne
13
Roheline võrgustik - eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse
mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 15
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu-
ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja
mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.
Joonis 4: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku tuumalade ja koridoride skeemist
Võttes arvesse Hiiu maakonnaplaneeringu tingimusi, soovitusi ja põhimõtteid, arvestades
detailplaneeringust huvitatud isiku soove ning kohaliku omavalitsuse poolt
detailplaneeringu koostamise algatamise otsuses ja lähteseisukohtades toodud teavet
planeeritud tegevuse iseloomu ja mahu kohta, võib järeldada, et planeeritud tegevused
arvestavad Hiiu maakonnaplaneeringuga.
3.2. Üldplaneering
Üldplaneeringuna kehtib detailplaneeringu koostamise perioodil Emmaste valla üldplaneering 14,
mis on kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39.
2017. aastal toimunud haldusreformi tulemusel ühinesid Hiiu, Emmaste, Käina ja Pühalepa
vallad ühiseks Hiiumaa vallaks. Hiiumaa Vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90
Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH)
koostamise, mis detailplaneeringu koostamise perioodil on jõudnud lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse tutvustamise etappi.
Emmaste valla üldplaneeringuga on planeeringualale määratud erinevad juhtotstarbed:
Liivalauka teest mere poole jääval maa-alal valdavalt kaitsehaljastuse maa ning lahesopi
väikeses osas sadama maa;
planeeringuala keskosas pere- ja ridaelamu maa;
planeeringuala idaosas kaitsehaljastuse- ning puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve ning
14
Emmaste valla üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 16
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
militaarkeskuse matkarajad.
Joonis 5: Väljavõte Emmaste valla üldplaneeringust
Üldplaneeringuga määratud ehitamise ja maajaotuse üldised tingimused, mida on võimalik
planeeringualal lähtuvalt asukohast, olemasolevast situatsioonist, kavandatud tegevusest ning
kehtivast seadusandlusest tulenevalt järgida:
uute kruntide jaotus ja paigutus peab detailplaneerimisel vältima olemasolevate kinnistute
ebakohast tükeldamist ja ühtlasi piirama liiga tihedat hoonestust;
maa-alade tükeldamisel või kruntimisel tuleb tagada maaparandussüsteemide korrasolek
ja kaitse;
ehitusõigust omav uus krunt peab olema vähemalt 1,0 ha;
lubatud pereelamu kõrgus planeeritaval alal on kuni 8 m (harjajoone kõrgus
olemasolevast maapinnast);
elamukrundi rajamisel metsastatud alale tuleb krundil olevast metsaalast vähemalt 50%
säilitada;
hoonete projekteerimisel ja ehitamisel peab eelistama naturaalseid materjale (puit, kivi,
betoon, metall, katusekivi jne). Vältida tuleb imiteerivaid materjale.
3.3. Detailplaneeringud
Riikliku avaliku detailplaneeringute registri andmetel planeeringuala mõjualas detailplaneeringuid
menetletud ei ole.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 17
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
Emmaste vallalehe arhiivi andmetel kehtestas Emmaste vallavolikogu 27.12.2010
planeeringualast põhja pool paiknevate Luige ja Pere kinnistute detailplaneeringud.
Detailplaneering näeb ette katastriüksuse jagamise kruntideks ja kruntidele ehitusõiguse
määramise, planeeritud kruntide juurdepääs lahendatakse uue Liivalaukateelt rajatava
juurdepääsuteega. Lähimad hoonestusalad jäävad planeeringuala põhjapiirist ca 15 m
kaugusele.
Joonis 6: Väljavõte Luige ja Pere kinnistuse detailplaneeringust (2010)
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja
põhjendused
Planeerimislahendus näeb detailplaneeringu eskiislahenduse, eskiisi avaliku arutelu tulemuste
ning planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal ette planeeritava katastriüksuse jaotamise
kaheksaks eraldiseisvaks katastriüksuseks, millest seitsmele krundile määratakse ehitusõigus
elamu ja teenindavate abihoonete püstitamiseks. Lisaks lahendatakse liiklus- ja
parkimiskorraldus, määratakse ehituslikud ja arhitektuursed nõuded, tehnovõrkude
väljaehitamise põhimõtted ja peamised keskkonnatingimused.
Detailplaneering sisaldab ettepanekut Emmaste valla üldplaneeringu muutmiseks.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 18
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
Detailplaneering loob võimalused planeeringualale kruntide moodustamiseks ning uute hoonete
püstitamiseks, et moodustuks terviklik elukeskkond. Planeeringualale planeeritud hoonete ja
rajatiste näol ei ole tegu ehitistega, mida tuleks käsitleda olulise avaliku huviga ehitistena.
Hoonestusalade määramine ja hoonestusaladele võimaldatud hoonete püstitamiseks vajalike
tingimuste määramine on toimunud avaliku protsessina huvitatud ja puudutatud isikute, kohaliku
omavalitsuse ning riigiasutustega.
4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Vastavalt kehtivale Emmaste valla üldplaneeringule on piirkonnas elamumaa kruntide
minimaalne suurus 1,0 ha.
Detailplaneeringuga jaotatakse planeeringualal paiknev Raima katastriüksus kaheksaks (8)
eraldiseisvaks katastriüksuseks:
Positsioon nr 1 – ca 1,22 ha suurune krunt paikneb planeeringuala lääneosas, piirneb
läänest rannaga ja idast katastriüksust läbiva Liivalauka teega. Planeeritud krundi tee-
poolses osas on kõrghaljastust, põhjapoolses osas paikneb maaparandussüsteemi
eesvool, mis suubub merre. Põhja-, lääne- ja lõunapoolne piir kulgevad mööda
planeeringuala olemasolevat piiri. Krundile ehitusõigust ei määrata.
Positsioon nr 2 – ca 1,03 ha suurune krunt paikneb planeeringuala kaguosas ja piirneb
läänest Liivalauka teega ning lõunast olemasoleva krundisisese juurdepääsuteega, mille
kaudu toimub ka juurdepääs. Krundile määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete
püstitamiseks. Krundi põhjapoolne piir kulgeb suures osas mööda olemasoleva kraavi
telge, lõunapoolne piir kulgeb mööda planeeringuala olemasolevat piiri.
Positsioon nr 3 – ca 1,33 ha suurune krunt paikneb planeeringuala keskosas. Krundile
määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Põhjast piirneb krunt Raima
kraaviga, krundi lõunapoolne piir kulgeb suures osas mööda olemasoleva
kuivenduskraavi telge, põhjapoolne piir kulgeb mööda planeeringuala olemasolevat piiri.
Positsioon nr 4 – ca 1,16 ha suurune krunt paikneb planeeringuala lõunaosas. Krundile
määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Lõunast piirneb krunt
olemasoleva krundisisese juurdepääsuteega, mille kaudu toimub ka krundile juurdepääs.
Planeeritava krundi põhjapoolne piir kulgeb osaliselt mööda olemasoleva kuivenduskraavi
telge, lõunapoolne piir kulgeb mööda planeeringuala olemasolevat piiri.
Positsioon nr 5 – ca 1,2 ha suurune krunt paikneb planeeringuala põhjaosas. Krundile
määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Idast piirneb krunt
olemasoleva krundisisese juurdepääsuteega, mille kaudu toimub ka krundile juurdepääs.
Krundi põhjaosa piirneb Raima kraaviga, lõunapoolne piir kulgeb suures osas mööda
olemasoleva kuivenduskraavi telge, põhjapoolne piir kulgeb mööda planeeringuala
olemasolevat piiri.
Positsioon nr 6 – ca 1,18 ha suurune krunt paikneb planeeringuala keskosas. Krundile
määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Idast ja lõunast piirneb krunt
olemasoleva krundisisese juurdepääsuteega, mille kaudu toimub ka krundile juurdepääs.
Planeeritava krundi põhjapoolne piir kulgeb mööda olemasoleva kuivenduskraavi telge,
lõunapoolne piir kulgeb mööda planeeringuala olemasolevat piiri.
Positsioon nr 7 – ca 1,23 ha suurune krunt paikneb planeeringuala idaosas. Krundile
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 19
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Läänest ja lõunast piirneb
krunt olemasoleva krundisisese juurdepääsuteega, mille kaudu toimub ka krundile
juurdepääs. Krundi lõunanurgas paikneb olemasolev veevõtutiik. Planeeritava krundi
idapoolne piir kulgeb osaliselt mööda olemasoleva kuivenduskraavi telge, põhjapoolne
piir kulgeb mööda planeeringuala olemasolevat piiri.
Positsioon nr 8 – ca 1,03 ha suurune krunt paikneb planeeringuala idanurgas. Krundile
määratakse ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Lõunast piirneb krunt
olemasoleva kuivenduskraavi ja juurdepääsuteega, mille kaudu toimub ka krundile
juurdepääs. Krundi edelanurgas paikneb naaberkrundil paikneva veevõtutiigi
manööverdamisala. Planeeritava krundi läänepoolne piir kulgeb osaliselt mööda
olemasoleva kuivenduskraavi telge, põhja- ja lõunapoolne piir kulgevad mööda
planeeritnguala olemasolevat piiri.
4.2. Krundi hoonestusala määramine
Planeeringuala paikneb osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Emmaste valla
üldplaneeringuga on Raima kinnistu osas ehituskeeluvööndit vähendatud osaliselt Liivalauka
teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni. Planeeritud hoonestusalad paiknevad ranna
ehituskeeluvööndist väljaspool ning detailplaneering on ehituskeeluvööndiga seotud piirangute
osas üldplaneeringu nõudeid järgiv.
Planeeritud kruntide hoonestusalade suuruste ja asukohtade valikul ning piiritlemisel on lähtutud
põhimõttest, et hoonestusala paikneb krundi piiridest igas suunas minimaalselt 10 m kaugusel.
Kuna tegu on hajaasustatud piirkonnaga, siis on peetud oluliseks, et iga hoonestusala
paiknemine ja suurus võimaldaks luua privaatse elukeskkonna.
Positsioonidele 2 – 8 planeeritud kruntidele määratakse hoonestusala 15:
Positsioon 2 – hoonestusala paikneb valdavalt krundi keskosas. Lõuna- ja põhjaküljes
paikneb hoonestusala krundi piirist 10 m kaugusel, ida- ja lääneküljes ei ole hoonestusala
kaugus seotud krundi piiriga;
Positsioon 3 – hoonestusala paikneb krundi idaosas. Põhja-, ida- ja lõunaküljes paikneb
hoonestusala krundi piirist 10 m kaugusel, lääneküljes ei ole hoonestusala kaugus seotud
krundi piiriga;
Positsioon 4 - hoonestusala paikneb krundi idaosas. Põhja-, ida- ja lõunaküljes paikneb
hoonestusala krundi piirist 10 m kaugusel, lääneküljes ei ole hoonestusala kaugus seotud
krundi piiriga;
Positsioon 5 - hoonestusala paikneb krundi idaosas. Põhja-, ida- ja lõunaküljes paikneb
hoonestusala krundi piirist vähemalt 10 m kaugusel, lääneküljes ei ole hoonestusala
kaugus seotud krundi piiriga;
Positsioon 6 - hoonestusala paikneb krundi idaosas. Põhja-, ida- ja lõunaküljes paikneb
hoonestusala krundi piirist vähemalt 10 m kaugusel, lääneküljes ei ole hoonestusala
kaugus seotud krundi piiriga;
Positsioon 7 - hoonestusala paikneb krundi keskosas. Lääneküljes paikneb hoonestusala
krundi piirist 10 m kaugusel, põhja-, ida- ja lõunaküljes ei ole hoonestusala kaugus seotud
15
Hoonestusala - planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud
hooneid ja rajatisi
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 20
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
krundi piiriga;
Positsioon 8 - hoonestusala paikneb krundi põhjaosas. Põhja- ja lõunaküljes paikneb
hoonestusala krundi piirist 10 m kaugusel, lääneküljes paikneb hoonestusala krundi piirist
20 m kaugusel.
Planeeringuala asukohast, kruntide suurustest ning hoonestustihedusest lähtuvalt puudub
vajadus planeeritud kruntide hoonestusele määrata kohutuslikku ehitusjoont - planeeritud
hooned võib püstitada kogu hoonestusala ulatuses ilma täiendavate tingimusteta ning iga hoone
täpse asukoha määrab hoone arhitekt ehitusprojekti koosseisus 16.
Planeeritavate kruntide hoonestusalade pindalad on vähemalt 3000 m². Hoonestusala suurus
võimaldab planeeringu elluviimisel valida hoonete asukohti ja paigutada need loodusesse
hajusalt, et suurtel kruntidel liiga tihedalt paiknevatest hoonetest ei tekiks häirivat ebakõla ning et
maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks.
Hoonestusaladele ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks
mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda
kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.
4.3. Krundi ehitusõiguse määramine
Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 (4) kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega:
1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;
2. hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine
maa-alal;
3. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind;
4. hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus;
5. (asjakohasel juhul) hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
Planeeringuga määratakse hoonete püstitamiseks vajalik ehitusõigus positsioonidele 2 – 8
planeeritud kruntidele. Kuigi planeeringualal paikneb kunagiste hoonete vundamentide ja
müüride jäänuseid, ei näe planeering ette nende rekonstrueerimise vajadust ning ehitusõiguse
määramisel on arvestatud uute hoonete püstitamisega.
4.3.1. Krundi kasutamise sihtotstarve
Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu
kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus
katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.
Pos Krundi kasutamise Sihtotstarbe Tähis Katastriüksuse
nr sihtotstarve osakaal sihtotstarve
1 Looduslik haljasmaa 100% HL100 Maatulundusmaa 100%
16
Detailplaneeringu ning selle lisade koosseisus esitatud joonistel ning illustratsioonil on hoonete ja rajatiste
asukohad esitatud soovitusliku asukohana kui üks võimalik lahendus. Projekteerimisel ei pea soovituslikust
asukohast lähtuma.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 21
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
2 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100%
3 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100%
4 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100%
5 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100%
6 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100%
7 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100%
8 Pereelamumaa 100% EP100 Elamumaa 100%
Positsioonile 1 planeeritud krundile määratud sihtotstarve järgib sisult senist maakasutust.
Positsioonile 2 - 8 planeeritud kruntidele nähakse ette uute hoonete rajamine, mis on olemuselt
sobilik, sest hooned püstitatakse väljaspoole Läänemere ranna ehituskeeluvööndit ning
kaitstavaid loodusobjekte, väljaspool ehitustegevust välistavate tehnovõrkude kaitsevööndeid
ning kruntide arendamisel saab ära kasutada olemasolevaid juurdepääse. Krundi kasutamise
planeeritud sihtotstarve ei ole vastuolus ega välistaval positsioonil lähipiirkonna kruntide ega
katastriüksuste sihtotstarvetega.
4.3.2.Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal
Positsioon Hoonete suurim lubatud arv Olulise avaliku huviga rajatiste suurim
lubatud arv
1 - -
2 5 -
3 5 -
4 5 -
5 5 -
6 5 -
7 5 -
8 5 -
Planeeringuga määratud hoonete suurim lubatud arv lähtub nii planeeritud kruntide suurest
kogupindalast, hoonestusalast kui põhimõttest, et hajaasustatud piirkonnas on suurem vajadus
erineva funktsiooniga ruumide järgi majapidamises vajalike masinate, töövahendite ning
seadmete hoiustamiseks ja kasutamiseks.
4.3.3.Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Positsioon Hoonete suurim lubatud Krundi täisehituse osakaal suurima
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 22
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
ehitisealune pind (m²) lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel
(%)
1 - -
2 500 4,8
3 500 3,8
4 500 4,2
5 500 4,1
6 500 4,2
7 500 4,0
8 500 4,8
Positsioonidele 2 – 8 planeeritud kruntide täisehituse osakaal on väiksem kui planeeringuala
mõjupiirkonnas keskmiselt. Eeldatavalt ei ole määratud ehitusmaht keskkonnale koormav.
4.3.4. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus
Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 8 m;
Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus: 2.
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus tuleneb madalaima
tuleohuklassi TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse- ning piirkonnas kehtiva üldplaneeringu
nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalne määr kehtib kõikidele
hoonetele, sh ka kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hoonete projekteerimise korral.
Hoonete maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast. Kui planeeritud
hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks
ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus
võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna
absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m.
4.3.5. Hoonete suurim lubatud sügavus
Planeeringualale maa-aluste ruumide ehitamist ei planeerita ning suurimat lubatud sügavust ei
määrata.
4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks
vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning
avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha
määramine
Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud
elektrivarustus ning vee- ja kanalisatsioonisüsteem.
Kõik planeeritud tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone
ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 23
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
4.4.1.Elektrivarustus
Elektrilevi on väljastanud 05.10.2021 tehnilised tingimused 389015, mille kohaselt tuleb
detailplaneeringu alale planeerida Pere ja Luige detailplaneeringu planeeritavast alajaamast
uutele objektidele eraldi fiidridelt 0,4 kV maakaabelliinid.
Planeeritud alajaamast veetakse maakaabelliinina mööda Liivalauka ja planeeringualal paikneva
tee serva, piki sõiduteed kulgevad maakaablid ei ole lubatud. Planeeritud kruntide 2-8 piiridele
rajatakse 0,4 kV ühe- või mitmekohalised liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid peavad
paiknema juurdepääsuteede läheduses ja asukohas, kus need on alati vabalt ligipääsetavad ja
teenindatavad.
Kuni jaotus- ja liitumiskilpideni kulgevate tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse
servituudialana, liitumiskilpidest kuni hooneteni jääva taristu rajab planeeringust huvitatud isik.
4.4.2.Veevarustus
Piirkonna põhjavesi on suhteliselt kaitstud.
Veevarustuse tagamiseks rajatakse igale krundile eraldiseisev puurkaev. Igast planeeritud
puurkaevust võetakse vett < 10 m³ ööpäevas. Kaevu ümber sanitaarkaitseala ei määrata, on
vaid 10 m ulatusega hooldusala, kus piiratakse tegevusi põhjavee saastumise vältimiseks.
Puurkaevu asukoha valikul tuleb lähtuda:
arvestatakse maa-ala hüdrogoloogilisi tingimusi;
planeeritud puurkaevu hooldusala välispiirist 50 m raadiuses ei tohi paikneda imbväljakut;
Igast planeeritud puurkaevust rajatakse krundi hoonestuseni maa-alune veetrass, millelt tehakse
sobilikus kohas väljavõte ja lisatakse sulgemist võimaldav maakraan.
4.4.3.Kanalisatsioonivarustus
Planeeringualale ühiskanalisatsiooni võrgustik ei ulatu.
Iga planeeritud krundi kanalisatsioonisüsteemi valik sõltub konkreetse krundi perspektiivsest
kasutuskoormusest:
• kui planeeritud hoonestuse kasutus ei ole regulaarne või aastaringne ning veetarbimine on
väike, saab tekkiva reovee koguda suletud kogumismahutisse, mille tühjendamiseks tuleb tellida
tühjendusteenus. Kogumismahuti tuleb varustada täitumisanduriga ning selle asukohas tuleb
tagada aastaringne tühjendusautoga ligipääsuvõimalus;
• regulaarse kasutuskoormuse korral on võimalik rajada lokaalne biopuhasti, milles toimub
mikroorganismidega orgaaniliste ainete lagundamine ja heitvee puhastamine.
Biopuhasti asukoha määramisel tuleb lähtuda tingimustest:
valitud asukoht peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee
liikumissuuna suhtes allavoolu, et mitte ohustada puhasti avarii korral põhjavett;
asukohta ei ohusta üleujutused;
on arvestatud maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi;
pealt kinnise omapuhasti kuja on >5 m.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 24
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
Biopuhastis töödeldud vett võib immutada pinnasesse, või juhul kui kraav ei kuiva ka
sademetevaesel perioodil ära, võib puhastatud heitvee juhtida kraavi. Peale reovee bioloogiliste
puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri määruse nr 61 „Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,
nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” 17 § 3 lg 3
nõuetele.
Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine imbväljaku kaudu on lubatud järgmistel tingimustel:
immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;
immutusväljaku immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool
põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest;
imbväljaku minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt
50 m puurkaevu hooldusala välispiirist.
Omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võivad süsteemi
rikkuda.
4.4.4.Juurdepääsuteed
Planeeringuala läbib eramaadel paiknev avaliku kasutusega Liivalauka tee. Detailplaneering
käsitleb avaliku kasutusega Liivalauka tee kaitsevööndi ulatusena 5 m sõiduraja välimisest
servast.
Planeeringuala lõuna- ja keskosas paiknevad olemasolevad juurdepääsuteed, mida kasutatakse
planeeringuala siseselt planeeritud kruntide juurdepääsuks. Suurte sõidukite manööverdamiseks
paikneb planeeringualal manööverdamisala.
Uute juurdepääsuteede rajamise vajadust detailplaneeringuga ette ei nähta - olemasolevatele
teedele rajatakse mahasõidud ning krundisisesed juurdepääsud hooneteni.
Olemasolevad teed peavad olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ning piisava
kandevõimega, et aastaringselt kanda päästetehnikat ning muud rasketehnikat (nt
ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok, purgimisveok jne).
4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine
Ehituslikud tingimused määratakse tagamaks, et planeeritud hooned ja ehitised püstitatakse
loodusvarade säästva kasutamise põhimõtteid järgides, on konstruktiivselt püsivad,
energiasäästlikud ja -tõhusad, ligipääsetavad ning ohutud kasutamiseks nii ehitiste omanikele,
valdajatele kui külalistele.
Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud elamute ja abihoonete ehituslike tingimuste eristamist kui
need ei tulene seaduslikust alusest. Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda
Tuleohutuse seadusest18 ning määrusest “Nõuded ehitusprojektile” 19.
Hoonete ehitusel tuleb järgida radooniohtutu elamu ehitamise üldnõudeid ning takistada
metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hooneteni.
17
Riigiteatajja - https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002
18
Tuleohutuse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021009
19
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile” -
https://www.riigiteataja.ee/akt/126022021007
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 25
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
4.5.1. Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine
Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded:
planeeritud hoonete tuleohuklass: TP3 (tuldkartev);
hoone kasutusviis tuleohutuse järgi: I kasutusviis (eluhooned);
hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 8 m;
hoone suurim lubatud korruselisus: kuni 220;
kuna planeeritud kruntidele on lubatud hooned, mille suurim lubatud ehitisealune pind
jääb üle 400 m², tuleb tuleohu vältimiseks jätta hoonetevaheliseks kujaks > 8 m või
projekteerida ehituslikud abinõud tule leviku piiramiseks;
naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olema takistatud
vähemalt 30 minutit;
kõik eluhooned tuleb varustada vähemalt autonoomse automaatse
tulekahjusignalisatsioonianduriga. Kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb
lisaks autonoomsele tulekahjusignalisatsiooniandurile paigaldada ka vähemalt üks
autonoomne vingugaasiandur.
Ehitisel peab olema nõuetele vastav veevõtukoht. Üldised nõuded veevõtukohale:
I kasutusviisiga hoone puhul on minimaalseks nõutud veeallika suuruseks 30 m³;
veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust kuni 200 m kaugusel, I kasutusviisiga
hoone kaugust veevõtukohast võib suurendada 400 meetrini kui voolikuliini
veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt;
tagatud peab olema aastaringne juurdepääs veevõtukohale ja võimalus seda kasutada;
minimaalne juurdepääsutee laius 3,5 m ja kandevõime 25 t;
päästetehnikale vajalik manööverdamisala minimaalselt 12 m X 12 m;
veevõtukoht on tähistatud nõuetekohase viidaga.
Tuleohutuse tagamiseks kasutatakse positsioon nr 7 krundi lõunanurgas paiknevat olemasolevat
veevõtutiiki ning imitarnetoru kaudu ühendatud veevõtukaevu. Olemasolev tiik on
nõuetekohaselt märgistatud ning selle kõrvale on rajatud päästetehnika nõuetele vastav
manööverdamisala, mida tuleb hooldada ja korrastada, et see oleks ligipääsetav ja kasutatav
aastaringselt.
Täpsemad nõuded veevõtukohale on kehtestatud Siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10
“Veevõtukoha rajamise, katsetamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,
tingimused ning kord” lisas 121.
Lähim päästekomando paikneb ca 9 km kaugusel Emmastes ning tuleohutuse tagamiseks võib
hoone omanik lisaks ühise veevõtukoha rajamisel ette näha muid täiendavaid tehnilisi lahendusi
ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ning hoones viibijate teavitamiseks (näiteks:
automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).
20
Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2 -
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf
21
Veevõtukoha tehniliste nõuete lisa 1 - https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1020/SiM_m10_lisa1.pdf#
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 26
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
4.5.2. Energiakasutus
Hoone projekteerimisel lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe
miinimumnõuetest. Hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata
energiatõhususele ja tarbimise säästlikkusele.
Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega hoone
projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses või osaliselt maakütet,
päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.
5. Loodusvarade kasutus
Detailplaneeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud
ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähim olemasolev maardla on Tilga kruusakarjäär ca 10 km
kaugusel.
Kõik materjalid tuleb planeeritud kruntidele transportida kaugemalt ning tarbida säästlikult.
5.1.1. Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine
Lääne-Eestis ja Lääne-Eesti saartel jääb radooni tase valdavalt normi piiresse.
Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata
vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Radooniohtlikel
aladel tuleks esimesel korrusel soovituslikult eelistada raudbetoonpõrandaid, mis rajatakse koos
radoonimembraaniga ning kus liitekohad ja läbiviigud on hoolikalt tihendatud.
Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele
kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele 22 ning standardile23.
5.2. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine
Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele,
kujunduslikud tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile.
Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused:
igale planeeritud krundile positsioonil 2 - 8 on lubatud püstitada kuni 1 elamu ja kuni 4
abihoonet;
planeeritud elamu kõrgus kuni 8 m ja korruselisus kuni 2. Keelatud on elamu 2. korruse
rajamine täiskorrusena, mis muudab hoone proportsioonid ning mastaabi piirkonnas
levinust suuremaks;
planeeritud abihoone peab olema elamust mahult väiksem ja madalam - kõrgus kuni 6 m
ja kuni 1 korrus;
hoonestuse projekteerimisel tuleb lähtuda hoone asukohas valitsevatest looduslikest
tingimustest – ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, kaitset pakkuv
kõrghaljastus jne. Iga hoone asukoht hoonestusalal peab tagama võimaluse tehniliseks
teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks sõidukiga juurdepääsuvõimaluse;
22
Radooniohutu elamu - https://envir.ee/media/3996/download
23
EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes” -
https://www.evs.ee/et/evs-840-2017
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 27
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
hoone asukoht tuleb sobitada loodusesse nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et
maastiku väärtus piirkonnas ei kahaneks;
hoonestuse ning hoone ümber paiknevate rajatiste materjalikasutus ja vorm peavad
olema kaasaegsed. Sama krundi erinevatel hoonetel (st põhihoone ja abihooned) tuleb
kasutada samaseid ehitusmaterjale ja kujunduspõhimõtteid;
uue hoone projekteerimisel tuleb kasutada naturaalseid viimistlusmaterjale: klaas, betoon,
puit, kivi. Omavahel võib erinevaid materjale kombineerida, kuid korraga tohib kasutada
kuni 3 erinevat materjali;
puidu kasutamine hoone arhitektuuris süvendab hoone eripärasust ja looduslähedust.
Õigesti ehitatud ja sademete eest kaitstud puit kestab aastakümneid ja lisab väärikust.
Puithoone püstitamisel ei tohi kasutada plastaknaid;
krundi või selle osa võib piirata kuni 1,5 m kõrguse piirdeaia või hekiga. Piirde materjalina
eelistada puitu (korendusaed, puitlippaed vms) või kivi. Võrkpiiret võib kasutada vaid
kruntide vahel koos hekiga;
hoonestuse värvilahenduses eelistada sooje toone, välistatud on erksavärvilisied toonid.
Katusekatte värviks valida tumedad toonid (must, tumehall, tumepruun, tumepunane);
lamekatusega hoonestus ei ole lubatud, hoonete katused projekteerida ühe- või
kahepoolsete kelp- või viilkatustena, mille kalle jääb vahemikku 30º...45º. Katusekalded
peaksid kõikides hoone osades olema samad – erinevate kallete kombineerimine on
häiriv ja lõhub liigselt selget vormi;
eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, sindel-, laastu-, roo- või õlgkatus.
5.3. Liikluskorralduse põhimõtete määramine
Juurdepääs planeeringuala kruntidele toimub avalikult kasutatavalt 1750063 Liivalauka erateelt.
Kruntide 1 ja 3 juurdepääs toimub Liivalauka teelt, Kruntide 2 ning 4-8 juurdepääs toimub
planeeringualal paiknevalt olemasolevatelt erateedelt, millele rajatakse mahasõidud ja
juurdepääsutee kuni krundi hoonestusaladeni. Juurdepääsuteed jäävad kruntide omanike ja
külaliste kasutamiseks ning neile avalikku kasutust ei planeerita.
Nii olemasolevate kui planeeritavate teelõikude minimaalne laius peab olema 3,5 m ning selle
konstruktsioon peab olema aastaringselt piisava kandevõimega, et kanda ka rasketehnikat (nt
ehitustehnika, jäätmeveok, talvine teehooldus jne). Juurdepääsutee ning juurdepääsud
hooneteni peavad olema takistustest vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
Planeeritud juurdepääsuteelt rajatavad mahasõidud peavad olema piisavalt laiad ja vähemalt 5
m pöörderaadiusega, et seal mahuks lisaks sõiduautodele manööverdama ka jäätmeveok,
lumetõrjet teostav sõiduk, päästetehnika jne.
Parkimine lahendatakse täies ulatuses iga krundi territooriumil. Iga hoonestusala koosseisus
nähakse ette minimaalselt 2 sõiduautole sobilikku parkimiskohta (ühe koha minimaalne suurus
2,5 m X 5 m).
5.4. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Krunt 1 maa-alal paikneva kõrghaljastuse eesmärk on lisaks miljööväärtuse pakkumisele kaitsta
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 28
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
teeäärseid alasid tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest. Antud alal tuleb kõrghaljastus säilitada.
Kuna krunt paikneb täies ulatuses ranna piiranguvööndis, ei ole kogu krundi ulatuses lubatud
teostada lageraiet. Valik- ja turberaie tegemisel tuleb arvestada Looduskaitseseaduse lisas
sätestatud tingimustega.
Raadamine on lubatud Kruntide 2-6 juurdepääsuteede, hoonete ja tehnovõrkude rajamiseks
vajalikul maa-alal ning hoonete lähiümbruses õueala moodustamiseks. Muudel kõrghaljastusega
aladel tuleb puud võimalusel vähemalt 80% ulatuses säilitada ning alasid erinevate
hooldusraietega hooldada, lageraie ei ole lubatud.
Kruntidel 7-8 on lubatud teha vajalikus ulatuses sanitaarraiet, et alalt maha võtta aastate jooksul
liigniiske pinnase tõttu surnud ja kahjustunud puud. Vajadusel tuleb maha võetud puude alusel
maa-alal ette võtta täiendavad meetmed maa-ala niiskusrežiimi tagamiseks ning alale istutada
uued puud.
Kogu planeeringualal tagatakse regulaarne hooldus ja heakord. Planeeringuala krundid
haljastatakse ning heakorrastatakse ehitusperioodi lõppedes. Olemasolevatest puudest, mis
jäävad ehitustegevuseks võimaldatud aladele, tuleb võimalikult palju säilitada selliselt, et
kõrghaljastus pakuks planeeritud hoonete kasutamisel kaitset tuulte, müra ja tolmu eest.
Hoonestuse lähiümbrusesse istutatakse kasvukohale ja -tingimustele sobivaid madalaid
igihaljaid puid, põõsaid ja vajadusel hekk, hoonete lähiümbrusesse rajatakse muru ja sillutatud
alad. Uut kõrghaljastust ei tohi rajada hoonele lähemale kui 3 m. Hoonetest kaugemale jäävatel
osadel säilitatakse senine maastik, mida hooldatakse vastavalt vajadusele.
Piirkondlik sademeveesüsteem puudub ning selle rajamine ei ole majanduslikult mõistlik.
Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires või
juhtida maa-alal paiknevatesse kraavidesse. Vältida tuleb sajuvete juhtimist naaberkinnistutele.
Maksimaalses ulatuses kasutatakse ära olemasolevat kraavide süsteemi. katastriüksuse
piirialadel olevad kraavid tuleb korrastada ja vajadusel süvendada, kraavide kallastelt
eemaldada võsa ja puud. Kruntide ühistele piiridele võib koostöös kinnistuomanikega rajada uusi
kraavilõike, et tagada kruntide niiskusrežiim. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused
määratakse hoone ehitusprojektis.
Kinnistutel tekkivate olmejäätmete äraandmine on kohustuslik, teiste jäätmeliikide äraandmine
on võimalik ja täiendava tasu eest. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:
erinevad jäätmeliigid tuleb krundil kohapeal sorteerida;
kõik ehitusjäätmed tuleb toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald);
ehitustegevuse lõppedes tuleb hoonete ümbrus haljastada ja heakorrastada;
hoonete eesmärgipärasel kasutamisel tekkivad segaolemejäätmed tuleb sorteerida,
koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning anda üle korraldatud jäätmeveoga tegelevale
jäätmevedajale;
nii ehitusperioodil kui hoonete kasutamisel tekkivad pakendijäätmed tuleb koguda ning
kas viia pakendijäätmete tasuta kogumiskohta või anda üle korraldatud jäätmeveoga
tegelevale jäätmevedajale.
Hooneid või hoonestusala ümbritsevat piiret ei pea rajama vaid piiramiseks, vaid selle üheks
osaks on ka maastikus hoonestuse esile toomine ja aiakujunduse rõhutamine. Krundi teepoolne
osa või sissepääs (värav) peab olema nii materjalivalikul kui ehituslikult kooskõlas hoone
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 29
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
arhitektuuriga.
5.5. Kuja määramine
Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad.
Planeeringuga määratakse kujad:
nii olemasolevate kui planeeritud kraavide kallaste kaitseks määratakse kraavide pervest
1 m laiune kuja;
naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8
m. Kui hoonetevaheline kaugus on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike
abinõudega;
kinnise biopuhasti kuja 5 m;
imbväljaku kuja lähima puurkaevuni minimaalselt 60 m (10 m hooldusala + 50 m).
5.6. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu
ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada
kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu. Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti
standard EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard” 24.
Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse
oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:
selgelt on eristatud nii krundi juurdepääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või
peidetud juurdepääsusid;
hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva
välisvalgustusega;
hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õueala või hoonestusala
piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete vahel
on hea vaadeldavus;
hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega
küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;
territooriumi juurdepääsutee ja krundi põhihoone juures on soovituslikult
videovalvesüsteem;
krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;
hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;
hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.
Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine
lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.
24
EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard“ Kuritegevuse ennetamine – Linnaplaneerimine ja
arhitektuur. Osa 2. Linnaplaneerimine - https://www.evs.ee/et/evs-809-1-2002
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 30
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
5.7. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning
muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.
Sadevesi immutatakse krundil, sadevete valgumist naaberkruntidele tuleb vajadusel takistada
täiendavate ehituslike meetmetega.
Juurdepääsuks kasutatavad sõiduteed on väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-,
vibratsiooni- ega saasteriski. Avaliku kasutusega teedelt tulenevate mürahäiringute
leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ümbrusesse kõrghaljastatud puhveralasid.
Planeeritud hooned ning kõrghaljastus on hoonestusalale võimalik paigutada selliselt, et need ei
tekita teineteisele mingeid varje või on ühel krundil paiknevate hoonete varju jääv osa
minimaalne. Eluruumide insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus.
Müratase võib suurem olla ehitustegevuse perioodil, kuid hoonete ekspluateerimise perioodil
müratase praegusest ei suurene. Ehitustegevuse perioodil ei tohi planeeringualal mürarikkaid
töid teostada kella 21 ja 07 vahel.
Ehitustehnika ja seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse
imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud
seadmeid.
5.7.1.Maaparandus
Planeeringuala paikneb liigniiskel ja kraavkuivendusega Raima maaparandusehitise alal (ehitise
kood 70323200000020/001). Maaparanduse eesmärk on maatulundusmaa sihtotstarbega maa
viljelusväärtuse suurendamine selliselt, et on tagatud ka keskkonnakaitse.
Kuna muu sihtotstarbega maa (nt elamumaa) kuivendamine ei ole maaparandusseaduse
mõistes maaparandus, siis peale detailplaneeringu kehtestamist ja planeeringu elluviimist pole
enam tegu maaparandusehitisega. Olemasoleva maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid
kraave, truupe, teid, puhastuslodu ja veevõtukohta tuleb samaselt senisega säilitada, hooldada
ja vajadusel täiendada.
5.7.2.Väärtuslikud maastikud
Hiiu maakonnaplaneeringu järgi jääb planeeringuala Sõru-Hindu-Tohvri I klassi kohaliku
tähtsusega väärtusliku maastiku alale, mille osas on maakonnaplaneeringuga esitatud ettepanek
rahvusmaastikuks25 määramiseks.
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ väärtuslikule maastikule määratud kasutustingimused ja
hooldussoovitused:
ala sobib ala elamu- ja suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised
taluasemed ja külade kultuurmaad;
jälgida tuleb kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku paigutada;
uute madalpingeliinide tõmbamisel kasutada maa-alust kaablit;
vältida teede õgvendamist, metsaistutamist põllu- ja rohumaadele, tuulegeneraatorite
25
Rahvusmaastik - sümbolväärtusega maastikud, mis on omased identiteedile ja enesemääratlusele ning olulised
aja- ja kultuuriloole
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 31
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
püstitamist;
nii uusehituste püstitamisel kui vanade renoveerimisel tuleks arvestada vana
külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringualal paiknevad ehitiste jäänused endistest taluasemetest,
planeeritud kruntide hoonestusalad ja hoonete soovituslikud asukohad järgivad looduslikku
situatsiooni ning planeeritud hoonestuse olemus ja muster järgib lähipiirkonna hoonestuslaadi,
planeeritud krundid on pindalalt suured ning hooned on planeeringualal hajutatud ning kruntide
elektrivarustuseks vajalikud madalpingekaablid on planeeritud maakaablitena, saab järeldada, et
detailplaneeringuga kavandatud tegevus järgib Hiiu maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike
maastike kasutustingimusi ja hooldussoovitusi.
5.7.3.Tegevused rohelise võrgustiku koridoris
Planeeringuala paikneb Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohalselt rohelise võrgustiku
koridoris, mis ühendab rohelise võrgustiku tuumalasid.
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud rohelise võrgustiku arengu põhimõtted ja
kasutustingimused:
Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole
vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei
ohusta rohelise võrgustiku toimimist;
vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku
toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel
jt arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel;
metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus
rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%;
niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu-
ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja
mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.
Suurele osale planeeringualast on kehtiva üldplaneeringuga määratud elamumaa juhtotstarve.
Planeeringuala idaosale ja selle lähiümbrusele on määratud puhke- ja virgestusmaa
juhtotstarve. Lähtuvalt asjaolust, et tänaseks on suur osa piirkonna maaomandist eraomandis
ning tervikliku puhke- ja virgestusala loomiseks puudub avalik huvi ja vajadus, nähakse ette
elamumaa juhtotstarbe laiendamist maa-ala idaossa.
Lähtuvalt Emmaste valla üldplaneeringusse kantud nõudest tuleb planeeringu elluviimisel
säilitada looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel vähemalt 80%
ulatuses. Antud nõude järgimine tagab rohelise võrgustiku koridori põhimõtete säilimise
planeeringualal.
Kuna planeeritud tegevuste elluviimisega ei kaasne ettevõtlusega seotud majandustegevust,
maa-alale ei planeerita lageraiet ning raadamine toimub väikeses mahus eelkõige planeeritud
hoonestusalal ja selle lähiümbruses ning säilitatakse dokumentides nõutud looduslike alade
osatähtsus, siis võib järeldada, et detailplaneering järgib maakonnaplaneeringus toodud rohelise
võrgustiku koridori põhimõtteid ja kasutustingimusi.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 32
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
5.7.4.Puhkeala
Sõru-Tohvri rannaala on Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ kohaselt määratud oluliseks
puhkealaks26, mille puhul on määratud puhkeväärtusega aladeks kaitstavate aladega kattuv rand
ning poolavatud kadastikega kultuurmaastik.
Hiiumaa maakonnaplaneering 2030+ määratud puhkealade arengu põhimõtted ja
kasutustingimused:
Juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, arvestada metsade
majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega;
Puhkealade kasutuse planeerimisel ja vajaliku taristu rajamisel arvestada mõjudega
kaitstavale alale ja Natura alale ning nende kaitse-eesmärkidele, alal levivatele
kooslustele (Natura elupaikadele) ja kaitstavatele liikidele, samuti naabruses paiknevatele
inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele. Vajadusel läbi viia mõjude hindamine või Natura
hindamine. Kavandatavad tegevused kooskõlastada kaitseala valitsejaga.
Puhkeala on oma olemuselt avalikus kasutuses olev ala, mis täidab kas majanduslikke (nt
turismiga seotud ettevõtlus) või rekreatsioonivõimalusi pakkuvaid ja loodusväärtusi tutvustavaid
eesmärke. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad annavad võimaluse turismipotentsiaali
kasutamiseks.
Maakonnaplaneeringus on välja toodud ka asjaolu, et puhkealade kasutamiseks on olulisel
kohal läbimõeldud infrastruktuuri ja puhkerajatiste planeerimine ning nende regulaarne hooldus.
Valdav osa Hiiumaa puhkealadest paikneb riigimetsa territooriumil, mida haldab Riigimetsa
Majandamise Keskus.
Tervikliku puhkeala loomine, mis ühest küljest kasutaks ära looduslikke eeldusi ning teisalt
pakuks puhkealalt eeldatavaid võimalusi ja/või teenuseid, eeldab sellekohast huvi ning sõltub
kümnete piirkonna eraomanike ühisest koostööst ja investeeringutest infrastruktuuri ning
rajatistesse. Kuna planeeringu koostamise hetkel need puuduvad, siis koostatava
detailplaneeringuga planeeringualale vastavat maakasutust, hooneid ega rajatisi ei planeerita.
Ka peale detailplaneeringu kehtestamist säilib võimalus maakonnaplaneringuga määratud
tervikliku puhkeala loomiseks kaugemas perspektiivis. Vajalik infrastruktuur, rajatiste
planeerimine ning nende hooldamine tuleb lahendada terviklikult koostöös kohaliku
omavalitsuse ning kogu puhkealale jäävate kinnistute omanikega.
Kuna puhkeala üheks funktsiooniks on ka liikumisharrastustega tegelemine, siis selle tarbeks
säilib planeeringuala kaldaribal Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 kohane 10 m laiune
kallasrada, mida on igaühel õigus kasutada. Kallasrajale juurdepääs toimub planeeringualast ca
500 m põhjapool paikneva avalikus kasutuses oleva Tohvri küla Supelranna katastriüksuse
(katastritunnus 17501:003:0272) kaudu.
5.7.5.Tegevused hoiualal
Planeeritava katastriüksuse lääneosa paikneb osaliselt Vanamõisa lahe hoiuala koosseisus
(hoiuala piir ühtib üldplaneeringuga vähendatud ranna ehituskeeluvööndi piiriga).
Looduskaitseeaduse27 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade
hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline
26
Puhkeala - piirkond, mis sobib puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi kasutab puhkamiseks,
taastumiseks, liikumisharrastusteks jne
27
Looduskaitseseaduse: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 33
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa
seisundi.
Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi lisas nimetatud
elupaigatüüpide, linnuliikide ning rändlinnuliikide elupaikade kaitse, planeeringualal on hoiuala
elupaigatüüpidest inventeeritud rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja
sinihelmikakooslused (6410). Hoiuala on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodus- ja
linnualana.
Hoiuala ulatub planeeritud katastriüksuse positsioon 1 (mis jääb loodusliku haljasmaa
sihtotstarbega ning kuhu ehitustegevust ei planeerita) ning osaliselt krundi positsioon 2
territooriumile. Kuigi planeeritud hoonestusalad jäävad väljapoole Vanamõisa lahe hoiuala, siis
kavandatav tegevus võib vähesel määral kahjustada hoiuala kaitse-eesmärkideks olevaid
kooslusi ja kaitsealuseid liike ning võimaliku ohu vähendamiseks või vältimiseks tuleb hoolikalt
ehitustegevuse aega ja kohta valida.
Hoiuala territooriumile ulatuvad tegevused peavad olema kooskõlas Vanamõisa lahe hoiuala
kaitsekorralduskavaga 2016-2025 28.
Poollooduslike koosluste hooldamisvajadused:
Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava kohaselt on üldistatud eesmärgiks, et kõik
hoiuala niidud oleksid majandatud;
elupaigatüübi kuivad niidu lubjarikkal mullal maa-ala hooldamine on oluline nurmlaugu
(Allium Vineale) kasvukoha säilimiseks;
Poollooduslike koosluste hooldussoovitused:
kaitseväärtuste säilimiseks on vajalik järjepidev hooldamine. Kaitstavate loodusobjektide
esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine,
karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine;
randade kinnikasvamise hoiab ära erinevate kariloomade pidamine (rannakarjamaadel on
enamasti peetud veiseid ja lambaid, harvem ka hobuseid). Pilliroo ja võsa hävitamisel on
asendamatuteks erinevad lihaveisetõud;
oluline on rannaniidu kuivendamise vältimine ning pilliroo eemaldamine veepiirilt;
Poollooduslike koosluste hooldustingimused:
karjatamisperiood peab aasta lõikes olema võimalikult pikk, kuid linnupesade tallamise
vältimiseks tuleks karjatamisega alustada alates juunikuu teisest poolest.
Planeeringualal on inventeeritud III kaitsekategooria taimeliikide Orchis militaris (hall käpp),
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) ja
Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) kasvukohti. III kaitsekategooria taimede, seente ja
selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi
säilimist selles elupaigas. Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui
planeeritav Raima kinnistu, ei ohusta planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist
selles elupaigas. Planeeritud hooned tuleb paigutada selliselt, et kaitstavaid taimeliike ei
kahjustataks või toimub üksikute taimede loodusest korjamine või ehitustegevuse käigus
väljakaevamine sellises ulatuses, mis ei ohusta liigi säilimist antud kasvukohas.
28
Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016 – 2025: https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 34
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
5.7.6.Tegevused ranna piiranguvööndis
Planeeringuala lääneosa paikneb osaliselt ranna piiranguvööndis, mille ulatus on 200 m.
Piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja
puhketingimuste säilitamine.
Piiranguvööndis keelatud tegevused on loetletud Looduskaitseseaduse § 37. Arvestades maa-
ala senist ja planeeritud maakasutust on kõige enam kohaldatav piirang mootorsõidukiga
sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine (välja arvatud
kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega
isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru
kogumiseks).
5.8. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee
avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine
Olemasolev 1750063 Liivalauka tee on üle eramaade kulgev avaliku kasutusega tee.
Planeeringu koostamisel on arvestatud, et tee avalik kasutus säilib senisel kujul.
Servituutide seadmise vajadus:
detailplaneeringuga määratakse notariaalne isiklik kasutusõigus elektrivõrkude valdaja
kasuks positsioonidele nr 1, 2, 4, 6 ja 7 planeeritud maakaablite ning jaotus- ja
liitumiskilpide talumiseks;
planeeringualal paiknevate teelõikude kasutamiseks sõlmitakse notariaalne
juurdepääsuservituut positsioonidele nr 2, 4, 5, 6, 7 ja 8 planeeritud kruntide igakordse
omaniku kasuks;
Hindu küla Villemi kinnistule jääva teelõigu kasutamiseks sõlmitakse notariaalne
juurdepääsuservituut positsioonidele nr 2, 4, 5, 6, 7 ja 8 planeeritud kruntide igakordse
omaniku kasuks.
5.9. Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine
Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja
selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kaldaomanik peab igaühel lubama
kallasrada kasutada.
Planeeringuala kaldaribal säilib Keskkonnaseadustiku 29 üldosa seaduse § 38 kohane 10 m
laiune kallasrada, mida on igaühel õigus kasutada. Kallasrajale juurdepääs toimub
planeeringualast ca 500 m põhja pool paikneva avalikus kasutuses oleva Tohvri küla Supelranna
katastriüksuse (katastritunnus 17501:003:0272) kaudu.
Looduskaitseseaduse § 15 kohaselt on hoiualal olevad teed ja rajad päikesetõusust
päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja
tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.
29
Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) - https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022003
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 35
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
5.10.Tingimuste seadmine ehitistele, mille ehitamiseks ei ole
detailplaneeringu koostamine nõutav
Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks
vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või
ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või -
rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks
on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur.
Kõik rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning
hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise
puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis. Nimetatud rajatised ei
tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse tuleohutuskujas. Positsioonile nr 2 planeeritud krundil
on keelatud detailplaneeringu kohustuseta hoonete ja rajatiste püstitamine alale, mis jääb ranna
ehituskeeluvööndisse ja Väinamere hoiualale.
5.11.Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks
30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringuga on planeeringualale määratud mitu
juhtotstarvet:
Liivalauka teest mere poole jääval maa-alal valdavalt kaitsehaljastuse maa ning lahesopis
väikeses osas sadama maa;
planeeringuala keskosa pere- ja ridaelamu maa;
planeeringuala idaosa kaitsehaljastuse- ning puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve ning
militaarkeskuse matkarajad.
Detailplaneeringu koostamise hetkel on üldplaneeringu kehtestamisest möödunud 17 aastat.
Üldplaneeringuga on planeeringuala idaossa ja selle lähiümbrusesse määratud puhke- ja
virgestusmaa juhtotstarbed eelkõige lähtuvalt Sõru ja Tohvri piirkonna militaarobjektide
rohkusest ning toonasest militaarturismi perspektiivist.
Kuna möödunud aastate jooksul ei ole toimunud arenguid ühtse ja tervikliku militaarturismi
objekti ega ala väljaarendamiseks ning piirkonna maaomand on killustunud, siis esitab
detailplaneering ettepaneku Emmaste valla üldplaneeringuga määratud juhtotstarvete
muutmiseks:
määrata Liivalauka teest mere poole jääva maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks HL
(looduslik haljasmaa);
laiendada planeeringuala keskosale määratud elamumaa juhtotstarbega maa-ala ulatust
ja määrata kogu Liivalauka teest ida poole jääva maa-ala maaksustuse juhtotstarbeks
elamumaa;
eemaldada üldplaneeringu kaardilt militaarkeskuse matkaraja tingmärk, sest
planeeringualal ei paikne ühtegi militaarajalooobjekti.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 36
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
Joonis 7: Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonise muutmise ettepanek
Planeeringuala ja selle lähipiirkond on hoonestamata, põhjapoolsetel naaberkinnistutel on
kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud elamukruntide moodustamine.
Läbi koostatud detailplaneeringu üldplaneeringu muutmine ja seeläbi seitsme uue krundi
moodustamine võimaldab luua tervikliku elamurajooni ning seeläbi suurendab kogu ala väärtust.
Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises,
jäätme- ja energiamahukeses ei kavandata. Eeldatavalt tekivad seitsme majapidamise
olmejäätmed mis tuleb sorteerida ja anda üle jäätmekäitlejale. Jäätmekäitlus toimub vastavalt
kehtivale hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale.
Uute kruntide moodustamisega ei rikuta merevaadet ega üldist miljööd. Planeeringuala
territooriumil ei paikne militaarmälestisi ning lähipiirkonnas paiknevaid üksikuid mälestisi on
võimalik eksponeerida ja tutvustada ka ilma vastava juhtotstarbeta.
6. Planeeringu elluviimine
Käesolevaga esitatakse põhilised etapid planeeringus ette nähtud tegevuste elluviimiseks.
Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see ei ole detailplaneeringu põhilahendusega
vastuolus ning on võimalik, mõistlik ja kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega
kooskõlastatud.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 37
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
6.1. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ning osapoolte
kohustused
Planeeringuga ette nähtud ja määratud tegevusi saab ellu viia peale detailplaneeringu
kehtestamist.
Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Detailplaneeringu täpsustamiseks
võib välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus
projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta
olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on
kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
Planeeritud tegevuste planeerimisel, projekteerimisel, elluviimisel ega valminud objektide
kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju
hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus
toimus.
6.1.1. Maakorraldustoimingud
Planeeringu elluviimiseks peab maamõõtja teostama katastrimõõdistamise toimingud ning
koostama vastavad toimikud kaheksa eraldiseisva katastriüksuse maakatastrisse kandmiseks.
Osapoolte kohustused:
huvitatud isik või kinnisasja omanik tellib ja finantseerib maakorraldustoimingute
teostamise tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt;
kohalik omavalitsus määrab loodavate katastriüksuste lähiaadressid.
Omandisuhted:
Pärast katastriüksuste registreerimist esitab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse ning
seejärel on võimalik jagada kinnistu ning teostada omandiõigusi puudutavaid toiminguid
eraldiseisvate katastriüksustega.
6.1.2. Juurdepääsuteede, parkimiskohtade rajamine
Planeeringuala kruntide juurdepääsuks kasutatakse olemasolevaid juurdepääsuteid. Tee peab
olema vähemalt 3,5 ma laiune ning piisava kandevõimega ehitusmasinate, jäätmeveoki,
lumetõrje-, pääste- või muu tehnika juurdepääsuks ning manööverdamiseks.
Igale planeeritud krundile rajatakse olemasolevalt teelt mahasõit ning krundisisene
juurdepääsutee, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning
külalise jaoks.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud mahasõidu, krundisisese juurdepääsutee ja parkimiskohtade rajamisel puudub
avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või
igakordne kinnisasja omanik.
Omandisuhted:
Planeeringualal paiknev tee jääb selle aluse kinnistu omandisse. Teedele avalikku kasutust ei
määrata ning planeeringuala kinnistutele tagatakse juurdepääs läbi servituutide.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 38
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
6.1.3. Elektriühenduste projekteerimine ja rajamine
Hoonete ehitusperioodil on võimalik elektrivajadus tagada lokaalsete elektrigeneraatorite abil.
Hiljemalt hoonestuse kasutuselevõtu perioodiks rajatakse püsiv elektriühendus Luige
katastriüksusele planeeritud alajaamaga.
Osapoolte kohustused:
Elektriühenduse rajamisega seotud projekteerimis- ja ehitustööd tellib ja finantseerib
planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Omandisuhted:
Teenusepakkuja omandisse jääb alajaamast kuni krundi liitumiskilbini kulgev maakaabel.
Maakaablite talumiseks seatakse notariaalne isiklik kasutusõigus. Liitumiskilbist kuni hoone
peakilbini ja kogu krundisisene võrguühendus jääb igakordse kinnisasja omaniku omandisse.
6.1.4. Hoone projekteerimistööde teostamine
Hoone ja rajatise projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetse objekti iseloomust. Lähtuvalt
kehtivatele õigusaktidele tuleb koostada nõutud staadiumis projekt ning esitada kohalikule
omavalitsusele või valdkonda reguleerivale riigiasutusele enne tegevuse algust vastava
tegevuse elluviimise eeldusena nõutud teatis, taotlus või muus vormis tahteavaldus koos
lisadega. Enne ehitusloa väljastamist taotleb kohalik omavalitsus ehitusprojektile heakskiidu
Päästeametilt.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud hoone projekteerimisel puudub avalik huvi. Hoone projekteerimistööd tellib ja
finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja omanik.
Omandisuhted:
Projekteerimistöö tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ning teostaja
vaheline leping.
6.1.5. Krundisisese tehnovõrgu- ja rajatise projekteerimine
Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise (nt kanalisatsioonisüsteem, veetorustik, elektrivõrk,
maaküte jne) võib lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus või eraldiseisva projektiga.
Osapoolte kohustused:
Krundisisese tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel puudub avalik huvi. Krundisisese
tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimistööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või
igakordne kinnisasja omanik. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt
või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja
vaheline leping. Krundisisene tehnovõrk ja -rajatis jääb üldjuhul igakordse kinnisasja omaniku
omandisse – erandiks võivad olla juhud kui mitme kinnistu omanikud rajavad ühiselt tehnovõrke
ja -rajatisi.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 39
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
6.1.6. Ehitustööde teostamine
Projekteeritud hoone ja rajatis püstitatakse vastavalt ehitusprojektis määratud asukohale,
mahule ja vastava kvaliteediga materjalidest.
Osapoolte kohustused:
Krundi piirides paikneva hoone või rajatise püstitamisel puudub avalik huvi. Krundisisese hoone
ja rajatise ehitustööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või igakordne kinnisasja
omanik.
Omandisuhted:
Ehitusprojektiga projekteeritud hoone ja rajatise omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu
igakordne kinnisasja omanik.
6.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale
avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed
Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa
planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused
võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele,
välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja
elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning
ei oma seetõttu arvestatavat mõju.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende
seiremeetmed:
planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Igakordne kinnistu
omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed
põhjavee kaitsmiseks. Meetmete tõhususe hindamiseks tuleks regulaarselt (kord aastas)
tellida planeeritud puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs;
planeeritud biopuhasti tõhususe kontrolliks tuleb igakordsel kinnistu omanikul regulaarselt
(kord aastas) tellida puhastist väljuvate heitvete keemilise seisundi analüüs;
planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu
vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate
materjalide ning vee kogustesse tuleks suhtuda säästvalt, nende mahte ei ole võimalik
detailplaneeringu koostamise raames hinnata;
eeldatavalt ei ületa jäätmete nõuetekohasel käitlemisel tekkinud mõju piirkonna
keskkonnataluvust;
ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid
eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel
negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;
täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamisega ning
sellega kaasnevad mõjud on ajutised;
ehitusprotsessis tuleb ksutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 40
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).
Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega
sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.
Hindu küla Raima katastriüksuse detailplaneering 41
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 18. jaanuar 2023
PLANEERINGUALA ASUKOHT
Teise Maailmasõja
patarei kuulipilduja
dzott 2
Allikas: Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee/
Rannaniit
ELP0007043
PLANEERINGUALA SITUATSIOONISKEEM
Sinihelmika kooslus
ELP0021233
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala piir
Rannaniit Planeeritava maaüksuse piir
ELP0007043 Katastriüksuse piir
Katastriüksuse tunnus
Katastriüksuse nimi
Maapinna kõrguspunkt
Allikas: Maa-ameti kaardirakendus http://xgis.maaamet.ee/
Maapinna kõrgusjoon
Joonise koostamisel kasutatud alusmaterjal: Tee, tänav
Reljeef
Lubjarikas aruniit
Hoiuala inventeeritud elupaigatüüp
ELP0010318
Teise Maailmasõja
patarei kuulipilduja Kinnismälestis ja selle kaitsevöönd
dzott 2
Ranna ehituskeeluvööndi piir
Lubjarikas aruniit Ranna piiranguvööndi piir
ELP0010318 Kallasraja ulatus
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Töö nr. DP21-06
Rannaniit Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Joonis: Tugiplaan
ELP0007043 Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 05. detsember 2022
Esituskuju mõõtkava: M 1:1000
Väljatrüki fail: DP-21-06_Raima_Tugiplaan.dwg
Väljatrüki formaat: Previous paper size (1189.00 x 297.00 mm)
Krundi ehitusõigused
Hoonete Hoonete
Krundi nr
Krundi Krundi suurim suurim Hoonete PLANEERINGULAHENDUS TEHNOVARUSTUS
Hoonete
Olemasolev pindala lubatud lubatud suurim
kasutamise suurim
lubatud
maaüksus (ha) lubatud arv ehitisealune maksimaalne
sihtotstarve korruselisus Planeeringuala piir Puurkaev
pind (m²) kõrgus (m)
Planeeritava maaüksuse piir Biopuhasti, imbväljak
1 HL100 1,22 - - - - KRUNT 1 Krundi number lk Elektrivõrgu liitumiskilp
Servituudi seadmise vajadus Madalpinge maakaabel
2 EP100 1,03 5 500 8 2
Avaliku kasutusega eratee Veetrass Teise Maailmasõja
3 EP100 1,33 5 500 8 2 Eratee Kanalisatsioonitorustik patarei kuulipilduja
Tee kaitsevööndi piir dzott 2 kaitsevöönd
Puurkaevu hooldeala KRUNT 8
4 EP100 1,16 5 500 8 2 Juurdepääs krundile Biopuhasti kuja
Raima p2 Parkimiskohtade arv krundil
5 EP100 1,2 5 500 8 2 Imbväljaku kuja lk
Elamu
Rannaniit
6 EP100 1,18 5 500 8 2 Abihoone ELP0007043 p2 p2
7 EP100 1,23 5 500 8 2
Krundi maapealne hoonestusala
8 EP100 1,03 5 500 8 2 KRUNT 7
KRUNT 5
p2
p2
Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded Sinihelmika kooslus lk
ELP0021233
Parkimiskohtade
Krundi nr
arv Minimaalne
Olemasolev
tulepüsivus-
Kehtivad Planeeritud ALUSANDMED
maaüksus Norma- Planee- piirangud piirangud
tiivne ritud
klass KRUNT 3 Tuletõrje
veevõtukoht
Päästetehnika
manööverdamisala Katastriüksuse piir
Ranna ehituskeelu- ja
1 - - - piiranguvöönd, tee -
Katastriüksuse tunnus
kaitsevöönd
Rannaniit p2
Katastriüksuse nimi
Maaüksuse Ranna ehituskeelu- ja Juurdepääsuservituut, ELP0007043 KRUNT 6 lk
lk
lähiaadress 2 - ≥2 TP3 piiranguvöönd, tee biopuhasti kuja, Maapinna kõrguspunkt
kaitsevöönd puurkaevu hooldusala
Ranna piiranguvöönd, Biopuhasti kuja,
Maapinna kõrgusjoon
3 - ≥2 TP3 tee kaitsevöönd puurkaevu hooldusala Tee, tänav
4 - ≥2 TP3 -
Juurdepääsuservituut,
biopuhasti kuja,
KRUNT 1 Reljeef
puurkaevu hooldusala
Raima Vanamõisa hoiuala piir
5 - ≥2 TP3 -
Biopuhasti kuja,
puurkaevu hooldusala
KRUNT 4
Lubjarikas aruniit
Hoiuala inventeeritud elupaigatüüp
Juurdepääsuservituut, ELP0010318
6 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja,
p2
KRUNT 2 p2
Teise Maailmasõja
puurkaevu hooldusala
patarei kuulipilduja Kinnismälestis ja selle kaitsevöönd
Juurdepääsuservituut,
7 - ≥2 TP3 - biopuhasti kuja, dzott 2
puurkaevu hooldusala lk
Ranna ehituskeeluvööndi piir
lk lk
Biopuhasti kuja, Ranna piiranguvööndi piir
8 - ≥2 TP3 -
puurkaevu hooldusala
Kallasraja ulatus
Lubjarikas aruniit
ELP0010318
Joonise koostamisel kasutatud alusmaterjal: Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Töö nr. DP21-06
Rannaniit AP Geodeesia OÜ maa-ala plaan tehnovõrkudega (töö nr AP22_011-1) Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus Joonis: Detailplaan
ELP0007043 Koostatud 25.01.2022 Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Märkused: Koordinaadid L-EST´97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis Koostamise aeg: 16. jaanuar 2023
Esituskuju mõõtkava: M 1:1000
Väljatrüki fail: DP-21-06_Raima_Detailplaan.dwg
Väljatrüki formaat: Previous paper size (1189.00 x 297.00 mm)
44
Joonis 3. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse planeeringu lisana kavandatavast
keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks planeeringulahenduse ruumiline
illustratsioon.
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Joonis 3: Illustratsioon
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 05. detsember 2022
45
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Joonis 3: Illustratsioon
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 05. detsember 2022
46
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering Joonis 3: Illustratsioon
Koostamise korraldaja: Emmaste Osavalla Valitsus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ, arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7)
Koostamise aeg: 05. detsember 2022
47
TEHNILISED TINGIMUSED 389015
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
Kuusk, Arno 38208210236
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Kärdla, Metsa tn, 35a 92413 Hiiu maakond
Telefon e-post
526 7075
[email protected]
Kontaktisik Nimi
Telefon e-post
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Raima Hindu küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
17501:003:0690
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tasuta tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 150 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab
Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
48
TEHNILISED TINGIMUSED 389015
KLIENDI TEGEVUSED
1. Detailplaneeringu alal näha Pere ja Luige detailplaneeringu planeeritavast alajaamast uutele objektidele
välja eraldi fiidridelt 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele
0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt
mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi
mitte moodustada.
4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti
piirkonna võrguplaneerija poole (Kardo Link, tel. 5884 4354,
[email protected]).
7. Detailplaneering kooskõlastada Enefit Connectiga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada
läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/
teenused/projektide-kooskolastamine
8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Kardo Link Koostatud: 05.10.2021
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 05.10.2023
5884 4354 |
[email protected]
2/2
49
Hiiumaa Vallavalitsuse Teie: 22.03.2022 nr 8-
Emmaste Osavalla Valitsus 4.1/155
[email protected] Meie: 29.03.2022 reg nr
6.2-6/3199-1
Arvamus Hindu küla Raima detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta
Esitasite Raima detailplaneeringu koostamise algatamise eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmise eelnõu arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile.
Raima katastriüksus (17501:003:0690) paikneb Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hindu külas
tervikuna Raima maaparandussüsteemi ehitisel (maaparandussüsteemi kood/ehitise kood
7032320000010/001) ning ehitis hõlmab ainult Raima maaüksust.
Raima maaparandusehitise eesvooluks on Raima kraav, pikkusega 0,25 km. Reguleeriva
võrguga maa-ala pindala on 8,2 ha, maakasutusviisiga - põllumajandusmaa kuivendussüsteem
(4,1 ha) ja metsakuivendussüsteem (4,1 ha). Kuivendusviisiks on kraavkuivendus.
Kuivendusvõrk rekonstrueeriti 2011 - 2013 aastatel.AS Leva tellimusel.
Eeltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu, et tegemist on liigniiske maaga, millega tuleb arvestada
detailplaneeringu koostamisel. Olemasolevat kuivendussüsteemi tuleb hooldada, säilitada,
täiendada. Eriti tähtis on tagada kraavide toimimise ja hooldamise võimalus.
Detailplaneeringu joonisele (geo-alusele) peavad olema kantud kraavid, truubid, teed,
puhastuslodu, tuletõrje veevõtukoht.
Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõus „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine,
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ on viidatud maaparandusseaduse
§-le 4, 48, 50 ja 51, millede nõuetest me oma tulevastes kooskõlastustes lähtume.
Tutvunud eelnõuga, avaldame arvamust, et detailplaneeringuga võib jätkata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/
[email protected] / www.pta.agri.ee
Registrikood 77001458
50
Epp Kikas
peaspetsialist-koordinaator
Lääne regiooni
Kuressaare esindus
Mait Must
+372 515 3637
[email protected]
2 (2)
51
Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/152
Valitsus Meie 13.04.2022 nr 15-3/2725-2
[email protected]
Hindu küla Raima kinnistu
detailplaneeringu algatamine
Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 22.03.2022 Rahandusministeeriumile
taotluse Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu (edaspidi ka detailplaneering)
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkuse kohta seisukoha
saamiseks lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõikest 6. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõule.
Taotlusele on lisatud KSH eelhinnangu, detailplaneeringu algatamise otsuse ja
lähteseisukohtade eelnõud (edaspidi ka eelnõu).
Planeeringuala, 9,39 ha suurusega hoonestamata Raima kinnistu (17501:003:0690), on
maatulundusmaa sihtotstarbega, kõlvikuliselt koosseisult rohumaa, metsamaa ja muu maa.
Detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagada kaheksaks krundiks. Seitsmele krundile
määratakse ehitusõigus ja hoonestusala elamu ja kuni nelja abihoone rajamiseks.
Kaheksandale, Vanamõisa hoiualal paiknevale krundile ehitusõigust ei määrata. Samuti
lahendatakse tehnovõrkude ja juurdepääsutee paiknemine, liiklus- ja parkimiskorraldus,
seatakse olulisemad arhitektuuri-ja ehitusnõuded, määratakse servituutide vajadus.
Juurdepääs planeeringualale on Emmaste-Tohvri riigimaanteelt (12132) ja avalikult
kasutatavalt Liivalauka erateelt (1750063).
Planeeringuala asub vastavalt Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39
kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringule (edaspidi üldplaneering) detailplaneeringu
kohustusega puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbega alal. Üldplaneeringuga on määratud
minimaalseks ehitusõigusega krundi suuruseks 1 ha ja vähendatud ranna ehituskeeluvööndi
ulatust planeeringualal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringuga
määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve elamumaa juhtotstarbeks.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei kaasne
detailplaneeringuga olulist negatiivset keskkonnamõju.
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Raima kinnistu detailplaneeringu KSH menetlust ei ole otstarbekas algatada, kui
kavandatava tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.
Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et
detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid
majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid
ning seatakse tingimused võimalike mõjude leevandamiseks. Kui menetluse käigus
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
52
selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks on vajalik
teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha.
2. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering) kohaselt Sõru-Hindu-Tohvri I klassi maakondliku tähtsusega
väärtusliku maastiku alal. Maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek määrata see
rahvusmaastikuks. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobib ala elamu- ja
suvilaehituseks, sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja kultuurmaad.
Nii uusehitiste püstitamisel kui vanade hoonete renoveerimisel tuleks arvestada vana
külastruktuuri ning ehitustraditsioonidega ning hooned tuleb hoolikalt maastikku
paigutada. Tuleb vältida teede õgvendamist, teega piirnevaid külapõlde ja rohumaid
tuleks niita ja karjatada, samuti tuleks harvendada ja karjatada rannaniitusid ja -metsi.
Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud
väärtusliku maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi.
3. Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala osaliselt Sõru- Tohvri rannaala
puhkealal. Maakonnaplaneeringuga määratud puhkealad on puhkamiseks,
taastumiseks, liikumisharrastusteks kasutatavad alad, seal leidub ujumisrandu, seene-
ja marjametsi. Palume detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus
toodud puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimusi.
4. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku
koridoris. Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib maakonnaplaneeringu
kohaselt arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste,
kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku
toimimist. Palume detailplaneeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku
põhimõtete ja kasutustingimustega.
5. Planeeringuala piirneb Läänemere kallasrajaga1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
(KeÜS) § 38 lõike 4 kohaselt peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada
ja § 38 lõike 71 kohaselt juurdepääsu kallasrajale planeeringuga kehtestatud
tingimustel tagama. Palume detailplaneeringus käsitleda, kuidas ja millistel
tingimustel läbipääs tagatakse, samuti milliseid meetmeid tuleb selleks
rakendada.
6. Suur osa kinnistust on väärtuslik põllumajandusmaa keskmise boniteediga 31 ja 352.
Palume lähteseisukohtadesse lisada täiendavalt Maaeluministeerium asutusteks,
kellega tuleb detailplaneeringu koostamisel koostööd teha.
7. Planeeringualal on maaparandushoiuala. Eelnõu kohaselt tehakse detailplaneeringu
koostamisel koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga.
8. Planeeringuala asub osaliselt Väinamere hoiualal, Natura 2000 Väinamere linnu- ja
loodusalal. Alal on III kategooria kaitsealuse liikide esinemise tõenäosus. Eelnõu
kohaselt tehakse detailplaneeringu koostamisel koostööd Keskkonnaametiga.
9. Juhime tähelepanu, et eelnõus kasutatud mõiste juhtsihtotstarve ei ole asjakohane.
Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 ja § 75 kohaselt üldplaneeringuga määratav
maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab määratud piirkonnale edaspidise
maakasutuse põhisuunad. Üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi
ehitusõiguse määramine, sealhulgas määratav krundi kasutamise sihtotstarve näitab,
1
Kallasrada on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 1 kohaselt kaldariba avalikult kasutatava
veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.
2
Hiiu maakonna põllumajandusmaa keskmine reaalboniteet on 29.
2
53
millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada (PlanS § 126
lõige 5). Palume eelnõu planeerimisseadusega kooskõlla viia, samuti palume
edaspidises planeerimisalases töös järjepidevalt kasutada mõisteid nende õiges,
seadusekohases tähenduses.
PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneeringu koostamise vältel see koos
olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad
planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning
planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud
planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on
avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel. Koostöö tegemisel palume lähtuda
Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise
kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatud nõuetest.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Lääne talitust kursis
detailplaneeringu koostamisega, sh esitada detailplaneeringu eelnõu (eskiis) täiendavate
kooskõlastuste määramiseks ja arvamuse avaldamiseks enne PlanS § 134 kohast vastuvõtmist
(PlanS § 133 lõige 1).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3
54
Emmaste Osavalla Valitsus Teie 22.03.2022 nr 8-4.1/153
[email protected]
Meie 21.04.2022 nr 6-2/22/5518-2
Seisukoht Hindu küla Raima
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise vajalikkuse kohta
Küsisite Keskkonnaameti arvamust Hiiumaa Vallavolikogu otsuse eelnõu „Raima
detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine“ kohta.
Detailplaneeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima1 kinnistut. Planeeringu
koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine kaheksaks krundiks, millest seitsmele
krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone
püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide
asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe muutmise osas.
Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet
seisukohal2, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnasüsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju, sh Natura 2000
võrgustiku aladele, hoiualale ning ranna- ja kalda kaitse eesmärkidele, ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti
12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Keskkonnaamet peab vajalikuks, et saadetud planeeringu materjale täiendatakse
järgnevalt esitatud märkuste alusel.
Raima kinnistu asub osaliselt Vanamõisa lahe hoiualal3, mis on arvatud Natura 2000
võrgustikku Vanamõisa loodusalana ja Vanamõisa linnualana. Hoiuala piiriks Raima kinnistul
on Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määruse nr 233 lisa „Vanamõisa lahe hoiuala“ kohaselt
osaliselt Liivalauka tee4 ja osaliselt sellelt algav vana külatee. Raima kinnistul on ajavahemikul
2011-2014. a toimunud ehitustegevuse (maaparandustööd) käigus muudetud ka vana külatee
asukohta ning ehitatud pinnastee ümber kruuskattega teeks. Seoses sellega on 2021. a
põhikaardil korrigeeritud kõnealuse tee asukohta. Kuna ehitustegevuse tulemusel on muudetud
1
Katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha, sihtotstarve 100% maatulundusmaa
2
Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas
3
Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 „Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas”
4
Teeregistri nr 1750063
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
55
tee asukohta Raima kinnistul, ei kulge Vanamõisa lahe hoiuala piir enam mööda olemasolevat
teed, vaid selle tee algses asukohas. Hoiuala piir kajastub korrektselt keskkonnaregistris ja Maa-
ameti kaardirakendustes. Palume detailplaneeringus arvestada eeltooduga ning korrigeerida
vastavalt ka detailplaneeringu lähteseisukohti ja KSH eelhinnangut.
Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi5 I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – liivaste ja mudaste pagurandade (Natura kood 1140), rannikulõugaste
(1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*),
püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja
vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ning linnudirektiivi6 I lisas nimetatud linnuliikide ning I
lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Raima kinnistul on hoiualale jäävas osas inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Rannaniitude kaitse
on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe kaitsekorralduskavaga7 on
tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal ja sinihelmikakooslused
lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi8.
Detailplaneeringu lähteseisukohtades näidatud krunt nr 1, mille sihtotstarbeks jääb
maatulundusmaa, asub tervikuna Vanamõisa lahe hoiualal. Sellele krundile ehitustegevust ei
kavandata. Joonisel näidatud krunt nr 2, mille sihtotstarbeks määratakse elamumaa, jääb
osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale. Ülejäänud krundid ei asu hoiualal.
KSH eelhinnangus on küll nimetatud Vanamõisa hoiuala kaitse-eesmärgid, sh kaitstavad
elupaigatüübid, kuid puudub info Raima kinnistule jäävate elupaigatüüpide ja nende
esinemisalade kohta, samuti planeeringuga kavandatava tegevuse võimaliku mõju hinnang
elupaigatüüpidele. Kuigi krunt nr 2 jääb osaliselt Vanamõisa lahe hoiualale ja kattub
elupaigatüübi kuivad niidud lubjarikkal mullal esinemisalaga, ei ole detailplaneeringu
lähteülesandega seatud tingimusi selle krundi hoonestusala paiknemisele. Kuna ehitustegevus
kaitstaval elupaigatüübil ja seeläbi elupaigatüübi kahjustamine ning pindala vähenemine oleks
vastuolus Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärkidega ja looduskaitseseaduses sätestatuga, ei
ole lubatud ehitustegevus kaitstavatel elupaigatüüpidel.
Planeeringu lähteseisukohtade kohaselt jääb krundi nr 1 sihtotstarbeks maatulundusmaa.
Keskkonnaamet on seisukohal, et maatulundusmaa sihtotstarve vastab selle puhul
õigusaktidega sätestatud maakasutuse otstarbele, kuna sellel maal on suures osas põllu- või
metsamajanduslik potentsiaal ning selle maaüksuse kasutamine muuks otstarbeks on seal
esinevate loodusväärtuste ja kitsenduste tõttu piiratud. Maatulundusmaa sihtotstarve on
kooskõlas looduskaitseseaduses9 toodud tegevustega poollooduslike koosluste (sh
maaüksustele jääva rannaniidu ja sinihelmikakoosluse) soodsa seisundi tagamiseks.
Kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Vanamõisa lahe poollooduslike koosluste
esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine,
karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine10. Detailplaneeringus tuleb
5
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
7
Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025, lk 77, https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718
8
Looduskaitseseadus (LKS) § 32 lg 2
9
LKS § 17
10
LKS § 17 lg 1
2 (3)
56
käsitleda nimetatud poollooduslike koosluste hooldamisvajadust ning lisada planeeringusse
hooldussoovitused ja –tingimused.
Juhul kui planeeringuga ei kavandata tegevusi Vanamõisa lahe hoiualal ning planeeringu
elluviimine ei takista hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate poollooduslike koosluste hooldamist,
ei avalda planeeringuga kavandatav tõenäoliselt olulist mõju hoiualale.
Keskkonnaregistri andmetel jäävad Raima kinnistule III kaitsekategooria taimeliikide hall käpp
(Orchis militaris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera
chlorantha), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja kahkjaspunane sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata) elupaigad.
III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine
on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas11.
Arvestades, et nimetatud liikide esinemisalad on oluliselt laiemad kui Raima kinnistu, ei ohusta
planeeringuga kavandatav tegevus nende liikide säilimist selles elupaigas.
Raima kinnistu asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Meresaartel on
ehituskeeluvööndi laius 200 meetrit12. Planeeringu lähteseisukohtades ja KSH eelhinnangus on
öeldud, et Emmaste valla üldplaneeringuga13 on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi
ulatust Liivalauka teeni. Peame vajalikuks märkida, et Emmaste valla üldplaneeringuga on
Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust siiski osaliselt Liivalauka teeni ja
osaliselt sellelt algava vana külateeni14. Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub
Raima kinnistul Vanamõisa lahe hoiuala piiriga. Palume detailplaneeringu algatamise
dokumentides korrigeerida ehituskeeluvööndi piiri kulgemise sõnastust ning arvestada
ehitustegevuse kavandamisel ehituskeeluvööndiga ja seal kehtivate kitsendustega15.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)
[email protected]
11
LKS § 55 lg 8
12
LKS § 38 lg 1 p 1
13
Kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39
14
Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonis, leht nr 1
15
Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3)
3 (3)
57
Tiit Reha Teie: 14.04.2022 nr 8-4.1/185
Hiiumaa Vallavalitsus
Emmaste Osavalla Valitsus Meie: 21.04.2022 nr 4.1-5/794-1
Arvamus Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu algatamise
eelnõu kohta
Austatud härra Reha
Hiiumaa Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Hiiumaa vallas
Hindu külas asuval Raima kinnistul (katastritunnus 17501:003:0690, pindala 9,39 ha,
sihtotstarve 100% maatulundusmaa) eesmärgiga jagada kinnistu kaheksaks katastriüksuseks,
millest seitsmele määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone
püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnosüsteemidega, lahendatakse juurdepääs
kruntidele ning määratakse haljastuse-, heakorra- ja keskkonnatingimused. Hoonestamisele
kuuluvatele katastriüksustele määratakse elamumaa sihtotstarve.
Maakatastri andmetel on Raima maaüksuse kõlvikulises koosseisus 3,71 hektarit looduslikku
rohumaad, 3,44 hektarit metsamaad ja 2,23 hektarit muud maad. Maakatastri kaardiandmetelt
nähtub, et looduslik rohumaa on metsastumas. Maaüksusel olev looduslik rohumaa ei ole
kantud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja
põllumassiivide registrisse ja selle maa kohta ei ole makstud toetusi.
Raima maaüksusel paikneb maaparandussüsteem ning seda maa-ala läbib ka alla 10 km2
valgalaga maaparandussüsteemi eesvool. Täpsemad seisukohad ja juhised seoses
maaparandusehitistega annab Põllumajandus- ja Toiduamet.
Maaeluministeerium, vaadanud läbi Hiiumaa Vallavolikogu otsuse „Raima detailplaneeringu
koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu ja
selle lisad, võtab need teadmiseks ja nõustub seal toodud põhimõtetega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
58
59
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
Tiit Reha Teie 18.08.2022 nr 8-4.1/384
Hiiumaa Vallavalitsus
[email protected] Meie 06.09.2022 nr 7.2-3.4/3463-3
Raima detailplaneeringu eskiisi avalik
väljapanek
Austatud Tiit Reha
Päästeameti Lääne päästekeskus esitab ettepanekud Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022
otsusega nr 53 detailplaneeringule Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu :
1. Välise kustutusvee tagamine tuleb lahendada vastavuses Siseministri 18.02.2021
määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,
tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga.
2. Planeeringujoonisel puudub planeeritav veevõtukoht koos juurdepääsuga.
Alus: TuoS § 23 lg 2 ja § 24 lg 4
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Galina Kiivit
Ohutusjärelevalve büroo
peainspektor
Lääne päästekeskus
Galina Kiivit
+372 4725105
[email protected]
Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 /
[email protected] / www.paasteamet.ee /
Registrikood 70000585
77
Emmaste Osavalla Valitsus Teie 18.08.2022 nr 8-4.1/381
[email protected]
Meie 12.10.2022 nr 6-2/22/10882-3
Ettepanekud Hindu küla Raima maaüksuse
detailplaneeringule
Teavitasite Keskkonnaametit Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu eskiislahenduse1
avalikust väljapanekust2.
Planeeritav ala suurusega 9,38 ha asub maaüksusel asukohaga Hiiu maakond, Hiiumaa vald,
Hindu küla, Raima3. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine
kaheksaks krundiks, millest seitsmele krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe
elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude
väljaehitamiseks vajaminevate koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse
lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas. Eesti Looduse
Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt asub Raima kinnistu osaliselt Vanamõisa
lahe hoiualal4, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodusalana ja Vanamõisa
linnualana.
Keskkonnaamet on avalikul väljapanekul olnud materjalidega tutvunud ning toob välja
järgmised ettepanekud ja märkused:
1. Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi5 I lisas nimetatud
elupaigatüüpide kaitse ning linnudirektiivi6 I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas
nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Hoiualal on keelatud nende
elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati
ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade,
kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi (looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg 2).
Raima kinnistul on hoiualale jäävas osas inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Rannaniitude
kaitse on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe
kaitsekorralduskavaga7 on tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal
mullal ja sinihelmikakooslused lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
1
„Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu eskiislahendus“, AA Arhitektid OÜ töö nr
DP21-06
2
Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.08.2022 nr 6-2/22/10882-2 all
3
Katastritunnus 17501:003:0690, registriosa nr 316433
4
Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 “Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas”
5
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
7
Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025, lk 77, https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
78
Kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Vanamõisa lahe poollooduslike koosluste
esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine,
karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine (LKS § 17 lg 1).
Eskiislahenduses on nimetatud küll planeeringualale jäävate poollooduslike koosluste
hooldusvajadus, kuid palume planeeringusse lisada ka poollooduslike koosluste
hooldussoovitused ja –tingimused.
2. Raima kinnistu asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Emmaste valla
üldplaneeringuga8 on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust osaliselt
Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni9, mille asukohta on ajavahemikul
2011-2014 toimunud ehitustegevuse (maaparandustööd) käigus muudetud ning pinnastee
on ehitatud ümber kruuskattega teeks. Seoses sellega on 2021. a põhikaardil korrigeeritud
kõnealuse tee asukohta. Kuna ehitustegevuse tulemusel on muudetud tee asukohta Raima
kinnistul, ei kulge ehituskeeluvööndi piir enam mööda olemasolevat teed, vaid selle tee
algses asukohas. Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub Raima kinnistul
Vanamõisa lahe hoiuala piiriga, mille piiriks on samuti tee algne asukoht. Vanamõisa lahe
hoiuala ja ranna ehituskeeluvööndi piir on Raima kinnistu detailplaneeringu
eskiislahenduses korrektselt kajastatud.
Juhime aga tähelepanu, et ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine
keelatud (LKS § 38 lg 3). LKS § 38 lg-tes 4 ja 5 on toodud erandid, millele ehituskeed ei
laiene või ei laiene juhul kui need on kavandatud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga.
Nimetatud erandite hulka ei kuulu eratee ning sellest tulenevalt ei ole lubatud Raima
detailplaneeringuga kavandada krundi nr 2 mahasõitu ehituskeeluvööndisse jäävale alale.
Palume korrigeerida planeeringulahendust krundi nr 2 mahasõidu osas.
3. Planeeringu eskiislahenduse ptk 6 „Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille
ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav“ on öeldud: „Planeeringualale on
lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke ehitisi,
mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks
sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või - rajad, lipumast,
erinevad väikevormid vms. Nimetatud ehitised ei tohi paikneda naaberkinnistu hoonestuse
tuleohutuskujas.“ Palume nimetatud punkti täiendada infoga, et krundil nr 2 on
keelatud detailplaneeringu kohustuseta hoonete ja rajatiste püstitamine alale, mis
jääb ranna ehituskeeluvööndisse ja Väinamere hoiualale.
4. Juhime tähelepanu, et planeeringu eskiislahenduse joonisel „ESKIIS“ on ranna
piiranguvööndi piir valesti kajastatud. Kuna Emmaste valla üldplaneeringuga ei ole
määratud korduva üleujutusega ala piiri, siis tuleb ranna piiranguvööndi ulatust arvestada 1
meetri kõrgusjoonest (LKS § 35 lg 31 ja lg 4), mitte rannajoonest. Kehtivat ranna
piiranguvööndi ulatust saab vaadata Maa-ameti geoportaali kitsenduste
kaardirakendusest10, lülitades sisse kitsenduste mõjualade kihid. Palume joonisele kanda
ranna piiranguvööndi korrektne piir.
5. Detailplaneeringu eskiislahenduse järgi nähakse ette, et igale kinnistule tuleb oma puurkaev
ja reovee puhastamiseks bioloogiline puhasti, millest juhitakse heitvesi kraavi. Juhime
tähelepanu, et peale reovee puhastust peab kraavi juhitav heitvesi vastama
keskkonnaministri määruse nr 61 § 3 lg 3 nõuetele.
8
Kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39
9
Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonis, leht nr 1
10
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused
2 (3)
79
Määruse nr 61 § 3 lg 3 sätestab, et reovee bioloogiline puhastamine ehk sekundaarne
puhastamine on reoveest reoainete kõrvaldamine bioloogiliste protsesside toimel, mille
tulemusel heitvesi vastab vähemalt käesoleva määruse lisa 1 tabelis 1 esitatud heitvee
biokeemilise hapnikutarbe, heljumi ja keemilise hapnikutarbe piirväärtustele: biokeemiline
hapnikutarve (BHT7) 40 mg/l, keemiline hapnikutarve (KHT) 150 mg/l, heljum (HA) 35
mg/l. Kraavides peab ka sademetevaesel aastaajal vesi edasi liikuma. Kuiva kraavi ei ole
lubatud heitvett juhtida sellisel juhul on tegemist immutusega. Palume eeltooduga
detailplaneeringus arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Meeli Kesküla 5345 4246 (looduskasutus)
[email protected]
Eve Kirs 5694 9603 (vesi)
[email protected]
Egle Smith 5697 0213 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
3 (3)
80
Hindu küla Raima kinnistu
detailplaneeringu avalik arutelu
Protokoll
Toimumise koht: Emmaste osavallamaja
Toimumise aeg: 13.10.2022 kell 10.00 – 10.40
Koosolekut juhatas maa- ja ehitusspetsialist Pilvi Post
Protokollis Pilvi Post
Koosolekust võttis osa 4 inimest, s.h. detailplaneeringu korraldajana Hiiumaa
Vallavalitsuse esindaja. Osavõtjate nimekiri on lisatud protokollile.
Lühitutvustuse Hindu küla Raima detailplaneeringust tegi Emmaste OV maa- ja
ehitusspetsialist P.Post. Tutvuti planeeringu lahendusega ja selle koostamise
lähteseisukohtadega. Arutati Keskkonnaameti, Päästeameti ja Rahandusministeeriumi
poolt esitatud ettepanekuid ja märkusi.
Planeering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 53 „Raima
detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine.“. Planeeringualana käsitletakse tervet kinnistut. Maa-ala on
hoonestamata.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine kaheksaks (8)
iseseisvaks krundiks, millest seitsmele (7) hoonestamata krundile määratakse
hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone püstitamiseks koos
nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride
määramisega ja muudetakse sihtotstarve 100% elamumaaks; parkimiskorralduse ja
liikluse lahendamine, vajalike servituutide asukoha määramine, üldplaneeringu
muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse sihtotstarbe muutmise osas.
Planeeringu eskiisi avalikustamise ajal esitasid ettepanekuid ja märkusi
Keskkonnaamet, Päästeamet ja Rahandusministeerium.
Keskkonnaameti poolt esitatud ettepanekud ja märkused:
1. lisada planeeringualale jäävate poollooduslike koosluste hooldussoovitused ja -
tingimused;
2. korrigeerida planeeringulahendust krundi nr 2 mahasõidu osas;
3. planeeringu seletuskirja ptk 6 täiendada infoga, et krundil nr 2 on keelatud
detailplaneeringu kohustuseta hoonete ja rajatiste püstitamine alale, mis jääb ranna
ehituskeeluvööndisse ja Väinamere hoiualale;
4. kanda planeeringu joonisele ranna piiranguvööndi korrektne piir;
5. planeeringus arvestada asjaoluga, et kuiva kraavi ei ole lubatud heitvett juhtida.
Menetluse käigus arvestatakse Keskkonnaameti poolt esitatud ettepanekute ja
märkustega.
Päästeameti poolt esitatud märkus:
Planeeringujoonisel puudub planeeritav veevõtukoht koos juurdepääsuga.
81
Menetluse käigus lisatakse veevõtukoht koos juurdepääsuga planeeringujoonisele.
Rahandusministeeriumi poolt esitatud märkused:
1. detailplaneeringu koostamisel järgida maakonnaplaneeringus toodud väärtusliku
maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi;
2. seletuskirjas täpsustada sõnastust vastavalt vastuskirja punktides 2.1 ja 2.4 toodule;
3. seletuskiri ja joonised viia omavahel kooskõlla;
4. planeeringumaterjalidele lisada illustratsioon;
5. planeeringu koostamisse tuleb lisaks olemasolevatele kaasata Pereranna, Pere,
Kivihärra ja Rannaveski kinnistute valdajad.
Menetluse käigus arvestatakse Rahandusministeeriumi poolt esitatud märkustega.
Avalikul arutelul planeeringu eskiisile ettepanekuid ega märkusi ei esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Protokollis Pilvi Post
82
83
84
85
Emmaste Osavalla Valitsus Teie 15.12.2022 nr 8-4.1/521
[email protected]
Meie 20.12.2022 nr 6-2/22/10882-5
Hindu küla Raima maaüksuse
detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete esitanud Keskkonnaametile planeerimisseaduse § 133 alusel kooskõlastamiseks Hindu
küla Raima maaüksuse detailplaneeringu1.
Planeeringuala hõlmab Hiiumaa vallas Hindu külas asuvat Raima kinnistut2. Planeeringu
koostamise eesmärgiks on Raima kinnistu jagamine kaheksaks krundiks, millest seitsmele
krundile määratakse hoonestusala ning ehitusõigus ühe elamu ja kuni nelja abihoone
püstitamiseks koos nende juurde kuuluvate tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride määramisega ning parkimiskorralduse ja liikluse lahendamine, vajalike servituutide
asukoha määramine, üldplaneeringu muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe muutmise osas.
Raima kinnistu asub osaliselt Vanamõisa lahe hoiualal3, mis on arvatud Natura 2000
võrgustikku4 Vanamõisa loodusalana ja Vanamõisa linnualana. Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-
eesmärgiks on loodusdirektiivi5 I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse ning linnudirektiivi6 I
lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade
kaitse.
Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille
kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab
ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi7. Hoiualal ei või ilma
kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti8) nõusolekuta kehtestada
9
detailplaneeringut .
Raima kinnistul on hoiualale jäävas osas inventeeritud elupaigatüübid rannaniidud (1630*),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Rannaniitude kaitse
on Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks ning Vanamõisa lahe kaitsekorralduskavaga10 on
1
AA Arhitektid OÜ töö nr DP21-06
2
katastritunnus 17501:003:0690
3
Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 233 “Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas”
4
Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri“
5
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
6
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
7
Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 32 lg 2
8
LKS § 21 lg 1
9
LKS § 14 lg 1 p 5
10
Vanamõisa lahe hoiuala kaitsekorralduskava 2016–2025, lk 77, https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
86
tehtud ettepanek ka elupaigatüüpide kuivad niidud lubjarikkal mullal ja sinihelmikakooslused
lisamine hoiuala kaitse-eesmärkide hulka.
Detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalad ja uued rajatavad juurdepääsuteed asuvad
väljaspool Vanamõisa lahe hoiuala. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud uute ehitiste
püstitamist hoiualale. Eeltoodust tulenevalt ei ole detailplaneeringuga kavandatud tegevus
vastuolus hoiuala kaitse-eesmärkidega.
Raima kinnistu asub osaliselt Läänemere ranna ehituskeeluvööndis. Emmaste valla
üldplaneeringuga11 on Raima kinnistul vähendatud ehituskeeluvööndi ulatust osaliselt
Liivalauka teeni ja osaliselt sellelt algava vana külateeni12, mille asukohta on ajavahemikul
2011-2014. a toimunud ehitustegevuse käigus muudetud ning pinnastee on ehitatud ümber
kruuskattega teeks. Seoses sellega on 2021. a põhikaardil korrigeeritud kõnealuse tee asukohta.
Kuna ehitustegevuse tulemusel on muudetud tee asukohta Raima kinnistul, ei kulge
ehituskeeluvööndi piir enam mööda olemasolevat teed, vaid selle tee algses asukohas.
Vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatus kattub Raima kinnistul Vanamõisa lahe hoiuala
piiriga, mille piiriks on samuti tee algne asukoht.
Detailplaneeringuga ei ole kavandatud uute ehitiste püstitamist ranna ehituskeeluvööndisse.
Krundil „Positsioon nr 2“ on keelatud ka detailplaneeringu kohustuseta hoonete ja rajatiste
püstitamine alale, mis jääb ranna ehituskeeluvööndisse ja hoiualale.
Olles tutvunud esitatud materjalidega ja arvestades, et detailplaneeringu koostamisel on
arvestatud Keskkonnaameti 12.10.2022 kirjas nr 6-2/22/10882-3 tooduga ning
planeeringuga ei ole kavandatud ehitisi või muid tegevusi Vanamõisa lahe hoiualale,
kooskõlastab Keskkonnaamet planeerimisseaduse § 133 lg 1 ja LKS § 14 lg 1 p 5 alusel
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Hänni
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Meeli Kesküla 5345 4246
[email protected]
11
kehtestatud Emmaste Vallavolikogu 30.09.2005 määrusega nr 39
12
Emmaste valla üldplaneeringu põhijoonis, leht nr 1
2 (2)
87
Tiit Reha Teie: 12.12.2022 nr 8-4.1/522
Hiiumaa Vallavalitsus
Emmaste Osavalla Valitsus Meie: 20.12.2022 nr 4.1-5/794-5
Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu eelnõu
kooskõlastamine
Austatud härra Reha
Lähtudes planeerimisseaduse §-st 133 esitas Hiiumaa Vallavalitsuse Emmaste Osavalla Valitsus
Maaeluministeeriumile kooskõlastamiseks Hindu külas asuva Raima kinnistu detailplaneeringu
eelnõu.
Maaeluministeerium andis oma 21.04.2022 kirjaga nr 4.1-5/794-1 Hiiumaa Vallavolikogu
otsuse „Raima detailplaneeringu koostamise algatamine, keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine“ eelnõu kohta nõustuva seisukoha, tuues põhjuseks, et kinnistul
olev looduslik rohumaa on metsastumas ning see ei ole kantud Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse ja selle maa
kohta ei ole makstud toetusi.
Jäädes senisele seisukohale kooskõlastame Hiiumaa vallas Hindu külas asuva Raima kinnistu
detailplaneeringu eelnõu märkusteta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
88
Hiiumaa Vallavalitsus Teie: 15.12.2022 nr 8-
Emmaste Osavalla Valitsus 4.1/524
[email protected]
Meie: 03.01.2023 nr 6.2-
6/13901-1
Raima detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete esitanud kooskõlastamiseks AA Arhitektid OÜ (reg. kood 11484739) poolt koostatud
Hindu küla Raima maaüksuse detailplaneeringu ( töö nr DP21-06).
Raima maaüksus paikneb Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Hindu külas tervikuna Raima
maaparandussüsteemi ehitisel (maaparandussüsteemi kood 7032320000010, ehitise kood
001).
Detailplaneeringus on arvestatud meie arvamusega, 29.03.2022 kirjaga nr 6.2-6/3199-1,
Hindu küla Raima detailplaneeringu algatamise eelnõu kohta.
Ehitiste projektid kooskõlastada Põllumajandus-ja Toiduametiga.
Kooskõlastame esitatud detailplaneeringu
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Erismaa
Peaspetsialist-koordinaator
Lääne regioon
Mait Must
+372 515 3637
[email protected]
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/
[email protected] / www.pta.agri.ee
Registrikood 77001458
89
PROJEKTI KOOSKÕLASTUS
Kooskõlastuse nr 8266990264
Kooskõlastuse kuupäev 09.01.2023
KOOSKÕLASTUSE TELLIJA
Registrikood 77000571
Ettevõtte nimi EMMASTE OSAVALLA VALITSUS
Kontakisik PILVI POST
Objekti aadress Raima, Hindu küla, Hiiumaa vald(dp)
Töö number DP21-06
Töö sisu Detailplaneeringu tehnovõrgud
Etapp Detailplaneering
KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL
* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS
Marge Kasenurm
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857
Veskiposti 2, 10138 Tallinn
[email protected]
Eraklientide teenindus: 777 1545
[email protected]
Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee
Rikketelefon 1343
90
/*ASUTUSES IS ES EKS
KASUTAMIS EKS
Märge tehtud:
Kehtib kuni:
Alus:
Teabevaldaja: Päästeamet*/
Tiit Reha Teie 05.01.2023 nr 8-4.1/3
Hiiumaa Vallavalitsus Emmaste Osavalla Valitsus
[email protected] Meie 10.01.2023 nr 7.2-3.4/8007-4
Raima detailplaneeringu
tuleohutuse osa kooskõlastamine
Austatud Tiit Reha
Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti Lääne päästekeskus kooskõlastuse AA
Arhitektid OÜ koostatud töö nr DP21-06 Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Hindu küla, Raima
maaüksuse detailplaneeringu tuleohutuse osale.
Kooskõlastus on registreeritud Päästeameti infosüsteemis numbriga 3004-2023-2.
Päästeameti Lääne päästekeskuse kooskõlastamine on sisult menetlustoiming. Üldjuhul saab
haldusmenetluse toimingu vaidlustada koos haldusaktiga (sisulise otsusega) - antud juhul on
vaide või kaebuse esitamine võimalik pärast Ruhnu Vallavalitsuse otsust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anastasia Raud
ohutusjärelevalve büroo
inspektor
Lääne päästekeskus
Anastasia Raud
+372 4447836
[email protected]
Lääne päästekeskus / A.H.Tammsaare pst 61 / 80042 Pärnu / 628 2000 /
[email protected] / www.paasteamet.ee /
Registrikood 70000585
91
Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus Teie 15.12.2022 nr 8-4.1/520
[email protected] Meie 13.01.2023 nr 15-3/9891-2
Arvamus Hindu küla Raima
kinnistu detailplaneeringu kohta
Hiiumaa Valla Emmaste Osavalla Valitsus esitas 15.12.2022 Rahandusministeeriumile
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 ja § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks
30.09.2005 kehtestatud Emmaste valla üldplaneeringut (edaspidi üldplaneering) muutva
Raima kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering).
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavolikogu 19.05.2022 otsusega nr 53. Nimetatud
otsusega jättis Hiiumaa Vallavolikogu algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH), kuna KSH eelhinnangu kohaselt detailplaneeringu elluviimisel eeldatavalt
oluline negatiivne keskkonnamõju puudub. Samal seisukohal on Keskkonnaamet 21.04.2022
kirjas nr 6-2/22/5518 2.
Planeeringuala on 9,39 ha suurusega maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata Raima
kinnistu (17501:003:0690), kõlvikuliselt koosseisult rohumaa, metsamaa ja muu maa.
Juurdepääs planeeringualale on Emmaste-Tohvri riigimaanteelt (12132) ja avaliku kasutusega
Liivalauka erateelt (1750063).
Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala jagada kaheksaks krundiks. Seitsmele
elamumaa sihtotstarbega krundile määratakse ehitusõigus ja hoonestusala 8 m kõrguse elamu
ja nelja 6 m kõrguse abihoone rajamiseks ehitisealuse pinnaga 500 m2. Vanamõisa lahe
hoiualal (edaspidi hoiuala) paiknevale krundile ehitusõigust ei määrata.
Planeeringuala piirneb Läänemerega. Detailplaneeringus on käsitletud kallasrajale
juurdepääsuga seonduvaid küsimusi. Suur osa kinnistust on väärtuslik põllumajandusmaa
keskmise boniteediga 31 ja 35. Maaeluministeerium on nõustunud detailplaneeringu
põhimõtetega 21.04.2022 kirjas nr 4.1-5/794-1. Planeeringuala paikneb tervikuna
maaparandussüsteemi ehitisel (7032320000010/001). Ala on liigniiske ja selleks, et kraavid
toimiksid, tuleb kuivendussüsteemi hooldada, säilitada ja täiendada ning tagada kraavide
toimimise ja hooldamise võimalus. Põllumajandus- ja Toiduameti on 03.2022 kirjas nr 6.2-
6/3199-1 esitanud nõuded ehitiste kavandamiseks maaparandussüsteemi ehitisele.
Planeeringuala asub osaliselt hoiualal, mis on arvatud Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa
linnu- ja loodusalana. Alal on III kategooria kaitsealuste taimeliikide esinemise tõenäosus.
Hoiualale jäävas osas on inventeeritud Natura 2000 elupaigatüübid rannaniidud (1630*),
kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja sinihelmikakooslused (6410). Keskkonnaamet on
teinud oma ettepanekuid planeerimislahenduse täiendamiseks ja korrigeerimiseks 12.10.2022
kirjas nr 6 2/22/10882 3.
Üldplaneeringuga on vähendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatust. Üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala osaliselt kaitsehaljastuse- ja sadamamaa, osaliselt puhke- ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
92
virgestusmaa ning pere- ja ridaelamumaa juhtotstarvetega maa-alal. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek määrata planeeringualal Liivalauka teest mere poole jääva osa maakasutuse
juhtotstarbeks looduslik haljasmaa ja teisele poole teed jääva osa juhtotstarbeks elamumaa.
PlanS § 3 kohaselt on planeering planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus,
millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. PlanS §
126 lõike 2 kohaselt on lõike 1 punktides 1–5 nimetatud ülesannete lahendamine
detailplaneeringu koostamisel kohustuslik. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering
planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja
moodustavad ühtse terviku. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle
mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks
valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Riigihalduse ministri
17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“ (edaspidi määrus) § 2 lõike 2 kohaselt peab planeering olema selge ja üheselt
mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas.
Määruses reguleerimata küsimustes lähtutakse PlanS-ist ja teistest riigi ning kohaliku
omavalitsuse õigusaktidest.
Detailplaneeringu koostamisel palume juhinduda PlanS-st, määrusest, detailplaneeringute
nõustikus toodud soovitustest (https://planeerimine.ee/dp-noustik/ ).
Detailplaneeringu õigusaktidele vastavuse, korrektsuse ja üheselt mõistetavuse saavutamiseks
palume detailplaneeringut alljärgnevaid märkusi arvesse võttes täiendada ja parandada:
Seletuskirja kohaselt käsitleb detailplaneering planeeringualana Raima kinnistut ja
vajalikus ulatuses selle lähiala, kuid määratletud ei ole, millises ulatuses lähiala
detailplaneering käsitleb. Palume detailplaneeringus planeeringuala, sh lähiala üheselt
mõistetavalt ja arusaadavalt määratleda.
Seletuskirjas on elamutele ja abihoonetele määratud erinevad ehituslikud tingimused,
ruumilisel illustratsioonil on elamu ja abihooned erineva värvi ja suurusega kuid
põhijoonisel elamu ja abihooned eristatavad ei ole. Palume ka põhijoonisel elamud ja
abihooned erinevalt märgistada või kujutada.
Põhijoonisel ei ole leitav krunt 1, palume see tähistada. Samuti palume lisada
põhijoonisele Vanamõisa lahe hoiuala piir.
Juhime tähelepanu, et moodustatud krunte on detailplaneeringus järjepidevalt
nimetatud maaüksusteks, maaüksuseks on nimetatud ka Raima katastriüksust.
Maakatastriseaduse § 2 kohaselt on maaüksus (maatükk) maa või vee-ala piiritletud
osa. Detailplaneeringu üheks ülesandeks tulenevalt PlanS § 126 lõikest 1 on
planeeringuala kruntideks jaotamine ja krundi ehitusõiguse määramine. Krunt on
detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus (PlanS § 6 p 8).
Krunt on ka detailplaneeringus määratud maa-ala, millele ehitusõigust määratud ei ole
(ehk ehitusõiguseks on määratud 0), näiteks käesolevas detailplaneeringus krunt 1.
Detailplaneeringus määratud krunt on PlanS § 126 lõike 6 kohaselt katastriüksuse
moodustamise alus. Katastriüksus on maaüksus (maatükk), mis on maakatastrisse
kantud ja seal registreeritud. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena
kantud kinnisasi, sh maaüksus (maatükk), katastriüksus, hoonestusõigus,
korteriomand (kinnistusraamatuseadus § 51).
Palume detailplaneeringus mõisteid kasutada õiguslikus mõistes korrektselt lähtudes
eeltoodud selgitustest.
2
93
Seletuskirjas lk 4 on märgitud detailplaneeringu koostamise eesmärgina
üldplaneeringujärgse sihtotstarbe muutmine. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga
määratakse maakasutuse juhtotstarve (PlanS § 6) ja käesoleva detailplaneeringuga on
tehtud ettepanek selle muutmiseks.
Lisame täiendavalt, et üks detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest on krundi
kasutamise sihtotstarbe määramine, mis näitab, millisel otstarbel võib krunti pärast
planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab
kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe.
Palume parandada detailplaneeringus õigekirjavead.
PanS § 131 lg 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldaja kohustatud oma kulul välja
ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu
koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama
paragrahvi lõikest 2 tulenevalt võib planeeringu koostamise korraldaja huvitatud isikuga
sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse eelpoolnimetatud rajatiste
väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
PlanS § 127 lõike 5 kohaselt avalikustatakse detailplaneering selle koostamise vältel koos
olulisemate lisadega detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. PlanS § 3 lõike 4
kohaselt sisaldavad planeeringu juurde kuuluvad lisad teavet planeeringu algatamise taotluse
ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu
elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud
planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Kui sõlmitakse PlanS § 4 lõike 21 või § 130
või § 131 kohased lepingud, on need lepingud planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks ja
avalikustatakse kohaliku omavalitsuse veebilehel.
Palume eeltoodud märkustega detailplaneeringu koostamisel arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaadid:
Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
[email protected]
3