Saatja: Triin Tomingas </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=cb9ab28fafac4ed982a57c727d72a10c-Triin Tomingas>
Saaja: '
[email protected]'
Teema: RE: Päring
Tere,
Olete pöördunud Rahandusministeeriumi poole saamaks selgitusi riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-des 11 ja 170 sätestatud erandite rakendamise puhul olukorras, kus lepingut rahastatakse välisvahenditest, mida reguleerib Rahandusministri 27.02.2006 määrus nr 15 „Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord“ (edaspidi ka Abikõlblikkuse määrus).
Rahandusministri 27.02.2006 määrus nr 15 „Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord“ on antud perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse alusel, tänaseks on see periood lõppenud ja selle alusel enam toetust ei anta. Samas olete päringus viidanud 01.09.2017 jõustunud RHS-ile, mis ei kehtinud ajal, mil perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse alusel toetuseid taotleti ja anti. Vastuse koostamisel lähtume eeldusest, et Teid huvitab Abikõlblikkuse määruse § 2 lg 2 tõlgendamine riigihangete seaduses sätestatud erandite kontekstis.
Abikõlblikkuse määruse § 2 lg 1 sätestab, et toetust saavate projektide kulud peavad olema põhjendatud ja kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 art-ga 27, mille kohaselt tuleb eelarveassigneeringuid kasutada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt. Säästlikkus tähendab, et vahendid, mida institutsioon oma tegevuses kasutab, tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja et nende kogus ja laad on sobivad ja nende hind võimalikult väike.
Abikõlblikkuse määruse § 2 lg 2 sätestab, et projekti kulud on põhjendatud, kui need on vajalikud projekti elluviimiseks, hangete teostamisel on järgitud head tava ning on tagatud rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine.
Abikõlblikkuse määruse § 2 lg 2 põhineb riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetel ja seda tuleb tõlgendada läbi eelpool nimetatud põhimõtete ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 art 27. Eeltoodu pinnalt tuleb asuda seisukohale, et Teie päringus viidatud juhtumil tuleks välisvahendite kasutamisel ja olukorras, kus on täidetud erandi kasutamise eeldused, pidada piisavaks, kui hankija suudab kirjeldada turuolukorda ning seda, kuidas temapoolne käitumine erandi tulemusel lepingu sõlmimisel on olnud säästlik, tõhus ja mõjus ning et vahendid, mida institutsioon oma tegevuses kasutab, tehti kättesaadavaks õigel ajal ja et nende kogus ja laad on sobivad ja nende hind võimalikult väike.
Heade soovidega,
Triin Tomingas
välisvahendite talitus
riigieelarve osakond
From: Tanel Terase <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Wednesday, February 22, 2023 12:46 PM
To: RAM Info
Cc: Priit Davel <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >; Erle Eks <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: Päring
Tere
Palume Rahandusministeeriumi seisukohta välisvahendite ja riigihangetega seoses. Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 ja § 170 lõige 1 näevad ette alused riigihangete seaduse kohaldamata jätmiseks ja seega ka põhjendatud juhul võimaluse pöörduda hankelepingu sõlmimiseks eelnevalt valitud ühe ettevõtte poole. Rahandusministri 27.02.2006 määrus nr 15 „Abikõlblike kulude määramise üldised tingimused ja kord“ § 2 lõige 2 näeb kulude põhjendatuse osas ette: „Projekti kulud on põhjendatud, kui need on vajalikud projekti elluviimiseks, hangete teostamisel on järgitud head tava ning on tagatud rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine.“
Palume selgitada, kas viidatud RHS alustel hankelepingu sõlmimisel on tingituna viidatud määruse § 2 lõikes 2 nimetatud „kõige säästlikuma vahendite kasutamise“ tingimuse tõttu võimalik õiguspäraselt välisvahendeid kasutada? Millistel tingimustel saab säästlikkuse põhimõtte lugeda täidetuks hankelepingute puhul, mis sõlmitakse erandmenetluse tulemusena, kui hankija kaasab menetlusse vaid ühe pakkuja?
Lugupidamisega
Tanel Terase
Jurist
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Saatja: Tanel Terase <
[email protected]>
Saadetud: 22.02.2023 12:46
Adressaat: <"RAM Info">
Koopia: Priit Davel <
[email protected]>; Erle Eks <
[email protected]>
Teema: Päring
Tere
Palume Rahandusministeeriumi seisukohta välisvahendite ja riigihangetega
seoses. Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 ja § 170 lõige 1 näevad ette
alused riigihangete seaduse kohaldamata jätmiseks ja seega ka põhjendatud
juhul võimaluse pöörduda hankelepingu sõlmimiseks eelnevalt valitud ühe
ettevõtte poole. Rahandusministri 27.02.2006 määrus nr 15 „Abikõlblike
kulude määramise üldised tingimused ja kord § 2 lõige 2 näeb kulude
põhjendatuse osas ette: „Projekti kulud on põhjendatud, kui need on
vajalikud projekti elluviimiseks, hangete teostamisel on järgitud head
tava ning on tagatud rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja
säästlikum kasutamine.
Palume selgitada, kas viidatud RHS alustel hankelepingu sõlmimisel on
tingituna viidatud määruse § 2 lõikes 2 nimetatud „kõige säästlikuma
vahendite kasutamise tingimuse tõttu võimalik õiguspäraselt
välisvahendeid kasutada? Millistel tingimustel saab säästlikkuse
põhimõtte lugeda täidetuks hankelepingute puhul, mis sõlmitakse
erandmenetluse tulemusena, kui hankija kaasab menetlusse vaid ühe
pakkuja?
Lugupidamisega
Tanel Terase
Jurist
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus