dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu algatamisel

Rahandusministeerium · 22. veebruar 2023
Viit
15-4/1359-1
Registreeritud
22. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rapla Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-4 Kirjavahetus planeeringute korraldamise küsimustes
Toimik
15-4/2023
Vastutaja
Tiiu Pärn (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
13. märts 2023

Failid

  • 📎Algatamiseelne koostöö.asice38 KB
  • 📎dp_alg_Nurgasalu_volikogu_en.pdf313 KB
  • 📎dp lähteseisukohad_Nurgasalu.pdf263 KB
  • 📎eskiisi seletuskiri_nurgasalu 23.01.2023.pdf675 KB
  • 📎eskiislahendus_nurgasalu 23.01.2023.pdf686 KB
  • 📎Nurgasalu detailplaneeringu KSH eelhinnang_14_02_2023.asice4723 KB

Sisu (failidest)

vastavalt nimekirjale Meie 2 2 . 0 2 . 20 2 3 nr 6- 2 / 6 1 - 4 Koostöö ja k aasamine d etailplaneeringu algatamise l Rapla vald valmist ab ette Nurgasalu detailplaneeringu algatamist (viide juhatab planeeringuga seotud materjalide juurde valla kodulehel) . Planeeringu eesmärk on tingimuste määratlemine üksikelamuala arendamiseks Sulupere külas olevatele maaüksus t ele . K irjale on lisatud detailplaneeringu algatamise eelnõu ja detailplaneeringu lähteseisukohad. Planeeringu eskiis, keskkonnamõju eelhinnang ja muud planeeringuga seotud materjalid on leitavad valla kodulehelt. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb enne algatamist välja selgitada asjaomaste valitsusasutuste seisukohad, samuti võib detailplaneeringu koostamisse kaasata huvitatud ja puudutatud isikuid. D etailplaneeringu algatamise eelnõu esitatakse 13. märtsil 2023 vallavalitsuse le seisukohavõtuks. Planeerimisseadusega määratud menetlusaegades püsimiseks palutakse koostöötegijatel ja kaasatud isikutel hiljemalt 13. märtsiks 2023 saat a ettepanekud ja arvamused e-posti ga aadressile [email protected] . Täpsustavate küsimuste korral või ka pikema vastamistähtaja küsimiseks palun pöörduda allakirjutanu poole. Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Cerly-Marko Järvela v alla arhitekt Adressaatide nimekiri: Keskkonnaamet, Maa-amet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet, puudutatud võrguvaldajad, puudutatud maaomanikud 506 1360 vallaarhitekt @rapla.ee OTSUS EELNÕU nr 1-4/2022/157 seisuga 22.02.2023 Rapla 30. märts 2023 nr Detailplaneeringu algatamine (Sulupere küla, Nurgasalu) Rapla vallale esitati 20. detsembril 2022 detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga muuta osaliselt Sulupere külas Rapla Vallavolikogu 31. mai 2007 otsusega nr 45 kehtestatud Nurga detailplaneeringut ja osaliselt Rapla Vallavolikogu 26. veebruari 2004 määrusega nr 6 kehtestatud Kopramäe detailplaneeringut. Nurga detailplaneeringuga kavandati Sulupere külas Vigala jõe ja Rapla ümbersõidu vahelisele alale 13 üksikelamust koosnev asum ning Vigala jõe vasakkaldale 4 üksikelamut. Ulatuslikud alad Nurga detailplaneeringus olid jäetud metsaaladeks. Kopramäe detailplaneeringuga kavandati 13 üksikelamust koosnev asum. Detailplaneeringute muutmise eesmärk on Vigala jõe ja Rapla ümbersõidu vahelisel alal olevate metsa- ja üldmaade asemele kavandada täiendavalt 7 üksikelamukrunti. Üldplaneeringu kohaselt on kavandatava planeeringuala juhtotstarbed osaliselt elamumaa, osaliselt kaitsehaljastuse maa ja osaliselt jäätmekäitluse maa. Olemasoleva biopuhasti asukohta plaanitakse muuta. Üldplaneeringuga kaitsehaljastuse juhtotstarbega piirkonnaks määratud maa-alal sätestatakse detailplaneeringuga kõrghaljastuse säilitamise nõue 50% ulatuses. Detailplaneeringuga antakse tingimused haljastuse rajamiseks, et kujuneks pigem aedlinlik kui põlluarenduse miljöö. Detailplaneeringu algatamisettepanek tagastati 22. detsembril 2022 täiendamiseks. Planeeringuga kavandatav sisaldab Vigala jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut ja seeläbi üldplaneeringu muudatusettepanekut. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisel on vajalik anda keskkonnamõju eelhinnang. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang (Hendrikson&Ko töö nr 23004546) esitati 17. veebruaril 2023. Eelhinnangus analüüsiti kavandatava tegevuse võimalikku mõju looduskeskkonnale, sotsiaalmajanduslikku ja kultuurilist mõju ning hinnati ka võimalikku kumulatiivset efekti. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju avaldumist detailplaneeringu elluviimisel, mistõttu KSH algatamine ei ole otstarbekas. Eelhinnangus on antud meetmed planeeringuga kavandatu ebasoodsate mõjude leevendamiseks - soovitus säilitada piirkonnale omast haljastust ning abinõud häiringu vähendamiseks ehitustööde käigus. Detailplaneeringute muutmiseks algatatakse Nurgasalu detailplaneering. Koostatud on planeeringulahenduse eskiis (planeerija Evely Ehrpas töö 23.01.2023). Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust. Enne detailplaneeringu algatamist kaasati piirkonna maaomanikud ja asjaomased valitsusasutused. (Laekumisel lisatakse arvamused ja ettepanekud). Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavolikogu, detailplaneeringust on huvitatud eraisik, planeerija on Evely Ehrpas. Tuginedes Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule, Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125 lõikele 2, § 128 lõikele 1, § 142 lõike 1 punktile 3 ja lõikele 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5, menetluse käigus ilmnenud asjaoludele ning vastavalt asjaomaste asutuste seisukohtadele, Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b : 1. Algatada Sulupere külas Nurgasalu detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused üksikelamuala ja seda teenindava taristu rajamiseks. 1.1. Planeeringuala hõlmab Sulupere külas Jõenurga (katastritunnus 66801:001:0383), Kopramäe põik (katastritunnus 66801:001:0385), Kopramäe põik 1 (katastritunnus 66904:003:0306), Kopramäe tn 1 (katastritunnus 66904:003:0075), Nurga (katastritunnus 66801:001:0388) ja Nurgasalu (katastritunnus 66801:001:0387) maaüksusi ning osaliselt Nurga tee maaüksust (katastritunnus 66801:001:0386). Planeeringuga kavandatav planeeringuala teenindav taristu võib puudutatud maaomaniku nõusolekul põhjendatud juhul paikneda ka väljaspool planeeringuala. 1.2. Planeeringuala piirneb Hellenurme tn 15 (katastritunnus 66904:003:0700), Jõeääre tn 2 (katastritunnus 66801:001:0500), Jõeääre tn 4 (katastritunnus 66904:003:0291), Jõeääre tn 6 (katastritunnus 66904:003:0289), Kopramäe põik 2 (katastritunnus 66904:003:0299), Kopramäe tänava (katastritunnus 66904:003:0071), Kopramäe tn 3 (katastritunnus 66904:003:0058), Kopramäe tn 11 (katastritunnus 66904:003:0066), Kopramäe tn 13 (katastritunnus 66904:003:0068), Kopramäe tn 17 (katastritunnus 66904:003:0070), Nurga tee (katastritunnus 66801:001:0386), Nurga tee 1 (katastritunnus 66904:003:0305), Nurga tee 2 (katastritunnus 66904:003:0304), Nurga tee 3 (katastritunnus 66904:003:0298), Nurga tee 5 (katastritunnus 66904:003:0297), Nurga tee 7 (katastritunnus 66904:003:0296), Nurga tee 11 (katastritunnus 66904:003:0295), Nurga tee 13 (katastritunnus 66904:003:0294), Nurga tee 15 (katastritunnus 66904:003:0293), Puurkaevu (katastritunnus 66904:003:0072), Salusaare tee 5 (katastritunnus 66904:003:1400), Sulunõmme (katastritunnus 66801:001:0156) ja Sulutaguse (katastritunnus 66801:001:0155) maaüksustega. Planeeringuala piirneb idast Vigala jõe ning läänest Rapla ümbersõiduga. 1.3. Planeeringuala pindala on u 3,4 ha. 1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust. 1.5. Vajalik on koostada ajakohane tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan. 1.6. Detailplaneeringuga järgitakse Rapla valla üldplaneeringu põhilahendust. 2. Jätta Nurgasalu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata tuginedes eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele. 2.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. 2.2. Detailplaneeringuga nähakse ette ebasoodsaid mõjusid leevendavad meetmed ja tingimused keskkonnaprobleemide ärahoidmiseks ning jäätmemajanduse korraldamiseks. 2.3. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev häiring piirdub eeldatavasti ehituse perioodiga, on ajutine ja pöörduv, õnnetuste esinemise võimalikkus ei erine tavapärasest. 2.4. Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rapla Vallavolikogu, koostaja on Rapla Vallavalitsus (Rapla linn, Viljandi mnt 17). 2.5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda Rapla valla dokumendiregistri vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Rapla linn, Viljandi mnt 17). 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele). 4. Vallavalitsusel sõlmida planeerijaga leping detailplaneeringu koostamiseks. 5. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine detailplaneeringu algatamise kohta Ametlikes Teadaannetes, Rapla valla ametlikul veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid. 6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Kalle Toomet Volikogu esimees Algatamisettepanek esitati 20.12.2022. PlanS § 128 lg 4 kohaselt algatatakse detailplaneering või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul. Mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 90 päevani. Detailplaneeringu algatamise korral 30.03.2023 pikendatakse menetlustähtaega u 13 päeva võrra. Menetluse pikendamise teade esitati 22.02.2023 kirjaga nr 6-2/61-3. Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine (Sulupere küla, Nurgasalu)“ SELETUSKIRI Sissejuhatus Detailplaneeringu muutmiseks tuleb planeerimisseaduse kohaselt muudetava ala kohta koostada uus detailplaneering. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest, millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima. Eelnõu sisu Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused kaheksa üksikelamu ja neid teenindavate rajatiste kavandamiseks Sulupere külas Rapla linna vahetus naabruses. Ühe varem planeeritud üksikelamu ehitusõigust muudetakse, seitse üksikelamut kavandatakse täiendavalt. Planeering puudutab nii Nurga kui Kopramäe detailplaneeringualasid. Kuna detailplaneeringuga tehakse Vigala jõe kalda ehituskeelu vähendamise ettepanek, menetletakse planeeringut üldplaneeringut muutvana. Detailplaneeringu eskiis, keskkonnamõju eelhinnang ja muud planeeringuga seotud dokumendid on valla kodulehel. Eelnõu võrdlev analüüs Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Kalda ehituskeelu vähendamise ja sellest tingitud üldplaneeringu muutmise võrra muudetakse detailplaneeringuga kõrgema taseme strateegiadokumente. Otsuse mõjud Õigusakti rakendamisega avaneb vallavalitsusel võimalus koostada detailplaneering, millega antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale kaasnevad menetlustoimingute läbiviimisega seotud otsesed kulutused (lehekuulutus, ametnike tööpanus jms). Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine, on see kohalikule omavalitusele kaudselt kasulik, sest toetab ettevõtlust ja suurendab nõudlust teenuste järele Rapla vallas. Uute elamispindade lisandumisega kaasneb vallale ka mitmeid kaudseid kohustusi seoses taristu haldamise, lasteaia- ja koolikohtade ning muuga. Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus. Otsuse jõustumine Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest. Eelnõu koostaja: Cerly-Marko Järvela vallaarhitekt Õigusaktide väljavõtted KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS § 45. Hääletamine volikogus (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9, 10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. PLANEERIMISSEADUS § 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja (1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. (2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. /.../ (10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus. § 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus /.../ (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. (3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud. § 128. Detailplaneeringu algatamine (1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus. § 130. Haldusleping huvitatud isikuga (1) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ei või halduslepinguga üle anda planeeringu koostamise korraldamist ja planeeringu koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist. (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui: 1) planeeringuala kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut; 2) planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut; § 142. Üldplaneeringut muutev detailplaneering (1) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. (2) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. /.../ (5) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu puhul kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud nõudeid. (6) Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS § 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus /.../ (2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi; 2) koostatakse maakonnaplaneering või üldplaneering teemaplaneeringuna; 3) koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul; /.../ (2¹) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkus otsustatakse, lähtudes: 1) strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust; 2) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. § 35. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja algatamata jätmine /.../ (5) Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt: 1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki; 2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid; /.../ 5) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendust; 6) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Nurgasalu detailplaneering NURGASALU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD Detailplaneeringu nimetus: Nurgasalu Planeeringute andmekogu ID: 30100153 Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused: kõik maaüksused asuvad Raplamaal Rapla vallas Sulupere külas aadress katastritunnus pindala (m²) sihtotstarve Jõenurga 66801:001:0383 5955 100% üldkasutatav maa Kopramäe põik 66801:001:0385 2775 100% transpordimaa Kopramäe põik 1 66904:003:0306 2573 100% elamumaa Kopramäe tn 1 66904:003:0075 2906 100% jäätmehoidla maa Nurga 66801:001:0388 15136 100% üldkasutatav maa Nurgasalu 66801:001:0387 2831 100% üldkasutatav maa 10656 Nurga tee 66801:001:0386 100% transpordimaa planeeringuga hõlmatud 403 kokku u 3,4 ha Läbipääsu või tehnovõrkudega seotud küsimuste lahendamiseks väljaspool detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega. Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja vastavus üldplaneeringule Rapla valla üldplaneeringuga on tiheasustusaladel ehitusõiguse andmine detailplaneeringuga kohustuslik. Kehtiva detailplaneeringu muutmiseks on detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Detailplaneeringuga taotletakse Vigala jõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine on Keskkonnaameti kaalutlusotsus, mis tugineb looduskaitseseaduse § 40 lõike 4 punkti 2 kohaselt üldplaneeringut muutval detailplaneeringul. Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise võrra on detailplaneering üldplaneeringut muutev. Vigala jõe kalda ehituskeeluvööndit vähendati Nurga detailplaneeringu alusel mõlemal kaldal 25 meetrini (Keskkonnaministeeriumi 29.06.2006 kiri nr 16-6/5531-3). Nurgasalu detailplaneeringuga tehakse ettepanek ühe moodustatava elamukrundi hoonestusala osas vähendada kalda ehituskeeluvööndit 30 meetrini, mis võimaldab jätkata naaberkruntidega sarnast asustusmustrit. Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded Detailplaneeringu eesmärk on muuta olemasolevate katastriüksuste sihtotstarbeid ja piire ning sätestada tingimused 8 elamu püstitamiseks ja neid teenindava taristu rajamiseks. Üksikelamute hulk kehtivate detailplaneeringutega võrreldes suureneb 7 võrra. Detailplaneeringuga lahendatakse ülesanded vastavalt PlanS § 126. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad: Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet, puudutatud võrguvaldajad, puudutatud maaomanikud. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Nurgasalu detailplaneering Naaberkinnisasjade omanikud ja puudutatud maaomanikud kaasata esimesel võimalusel niipea, kui on ilmnenud mingigi puutumus. Mida varem puudutatud maaomanikud kaasatakse, seda hõlpsam ja odavam on leida kõiki pooli rahuldav lahendus. Korralduslikud küsimused Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine: Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest. Detailplaneeringu vormistamisel võib kasutada juhendit „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013”, kuid peab kasutama kehtivaid planeeringute vormistusnõudeid. Avalikule väljapanekule kuuluvad materjalid (üldjuhul põhijoonis, lühikokkuvõte detailplaneeringu seletuskirjast ja illustratsioonid) esitada eksponeerimiskõlbulikult väljatrükituna. Korraldatakse vähemalt kaks avalikku väljapanekut (eskiisile ja planeeringule). Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal, elektrooniliselt struktureeritud failikogumina ja planeeringute andmekogusse sobival kujul. Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele võivad vormistamis- ja esitamisnõuded planeeringu koostamise ajal muutuda. Järgida tuleb kehtivaid nõudeid. Orienteeruv optimistlik ajakava Ajakava on ligikaudne ja kuulub töö käigus korrigeerimisele vastavalt tegelikule või planeeritavale ajakulule. Planeeringulahenduse koostamiseks on jäetud tinglik aeg, mida tuleb vajadusel pikendada või lühendada. Tegelik ajakava sõltub planeeringuga seotud küsimuste laabumisest, koostööst ja kooskõlastustest, istungite tegelikust toimumisajast ja väga paljudest muudest asjaoludest. Eeldatakse, et detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringut muutvana. aeg tegevus 20.12.2022 algatamisettepaneku esitamine 17.02.2023 keskkonnamõju eelhinnangu esitamine veebruar...märts 2023 algatamiseelne arvamuskorje, koostöö asutuste ja isikutega märts 2023 halduslepingu tingimuste läbirääkimine, tagasiside laekumine 28.02.2023 algatamise eelnõu esitamine vallavalitsusele (seisukohad olemas) 13.03.2023 algatamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil 22.03.2023 algatamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil 30.03.2023 algatamine volikogus 05.04.2023 algatamise teate avaldamine maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ 09.05.2023 eskiisi esitamine 22.05.2023 eskiisi avalikustamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil 24.05.2023 eskiisi avalikustamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“ 09.06. ... 10.07.2023 eskiisi avalik väljapanek 11.07.2023 kell 16.00 eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu planeeringulahenduse koostamine, koostöö puudutatud ametite ja august...september 2023 isikutega oktoober 2023 planeeringulahenduse kooskõlastamine (planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda) Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Nurgasalu detailplaneering aeg tegevus 31.10.2023 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis) 13.11.2023 vastuvõtmise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil 22.11.2023 vastuvõtmise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil 30.11.2023 vastuvõtmine vallavolikogu otsusega 06.12.2023 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ 22.12.2023 ... 22.01.2024 avalik väljapanek (kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub ca poolteist kuud ja üks leheteavitus) jaanuar...märts 2024 kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine Keskkonnaametilt ...märts 2024 planeeringu esitamine Rahandusministeeriumile heakskiitmiseks (kuni 60 päeva - PlanS § 138 lg 3) märts 2024 elluviimise halduslepingu sõlmimine planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid + 26.03.2024 digikuju planeeringute andmekogu jaoks) 08.04.2024 kehtestamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil 17.04.2024 kehtestamise eelnõu majandus- ja keskkonnakomisjoni istungil 25.04.2024 kehtestamine vallavolikogu otsusega 01.05.2024 teade maakonnalehes „Raplamaa Sõnumid“ + 30 päeva vaidlustusaeg Lähteseisukohtade koostaja: Cerly-Marko Järvela Rapla vallaarhitekt +372 506 1360 Harjumaal Rapla vallas Sulupere külas Nurgasalu detailplaneeringu eskiisi lisad: 1. Eskiisi seletuskiri 2. Eskiislahendus, M 1:500 3. Droonifotod olemasolevast olukorrast (allikas: Google Maps, Hillar Valgma, märts 2022) 1 Seletuskiri Sissejuhatus Planeeritav ala asub Harjumaal, Rapla vallas, Sulupere külas. Planeeringualasse jäävad järgmised katastriüksused: Katastriükskuse Aadress Kinnistu suurus Sihtotstarve tunnus Nurga 66801:001:0388 15 136 m² Üldkasutatav maa 100% Kopramäe põik 1 66904:003:0306 2573 m² Elamumaa 100% Kopramäe põik 66801:001:0385 2775 m² Transpordimaa 100% Nurgasalu 66801:001:0387 2831 m² Üldkasutatav maa 100% 10 656 m², millest Nurga tee 66801:001:0386 planeeringualasse Transpordimaa 100% jääb 403 m² suurune ala Jõenurga 66801:001:0383 5955 m² Üldkasutatav maa 100% Kopramäe tn 1 66904:003:0075 2906 m² Jäätmehoidla maa 100% Olemasolev olukord Planeeringualas olevatel Nurga ja Nurgasalu katastriüksusel kasvavad üksikud kuused ja kased, ülejäänud katastriüksused on lagedad alad. Planeeringuala idaküljes kulgeb VEE1110400 Vigala jõgi, planeeringualale ulatuvad sellest tulenevad kaitsevööndid: ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m, ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m, veekaitsevöönd 10 m ja kallasrada 4 m. Planeeringuala jääb osaliselt 31.05.2007 kehtestatud (osaliselt kehtiv) Nurga detailplaneeringu alale, millega on alale ette nähtud üksikelamute rajamine. Koostatava detailplaneeringu eskiis muudab osaliselt kehtivat detailplaneeringut krundi piiride suuruse ja asetuse ning maakasutuse sihtotstarbe osas. Planeeringuala paikneb kehtiva Rapla valla üldplaneering 2025 (kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6) kohaselt tiheasustusalal EV- pere- ja ridaelamumaal ning HK- kaitstava/säilitatava metsaga haljasala ja parkmetsa maal (vt Skeem 1). 2 Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.2 on elamualade arendamise tingimused järgnevad: • Uute elamukruntide suuruseks on üldjuhul Rapla linnas vähemalt 1000 m², alevikes vähemalt 1500 m² ning külade keskustes sõltuvalt väljakujunenud katastriüksuse struktuurist; • Olenevalt asukohast on uutele elamupiirkondadele määratud kohustuslik protsent reserveerida maad ühiskondlikult kasutatavate maade ja asutuste loomiseks; • Reserveerida maad puhkeotstarbeliseks kasutuseks, kavandada rohelised puhkenurgad.; • Pereelamute maksimaalne kõrgus on 9 - 10 meetrit; • Tiheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, haljastada elamukrundid puude ja põõsastega. Üldplaneeringu seletuskiri ptk 5.3. esitab arhitektuurinõuded tiheasutuse ja kompaktse hoonestusega elamualadele: • Igasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta; • nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist, hoonestus peab olema kooskõlas vahetus naabruses olevate ehitistega, lähtuda tuleb ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast; • elamute ja aiamajade vahetusse naabrusse ei tohi ehitada üle korruse olemasolevatest elamutest ja aiamajadest kõrgemaid hooneid (s.h. päikesevalguse tagamiseks); • ühes piirkonnas või elamukvartalis tuleb kasutada piiratud arvu katusekaldeid, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45º ja 30º) või suurt katusekallete vahelduvust (näiteks kõrvuti viilkatus ja madalakaldeline või 0- kaldeline katus); • tiheasustusega alal ei ole väljakujunenud hoonestuse alale lubatud rajada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil; • korter- ja ridaelamute akende väljavahetamisel tuleb järgida olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, aknaraami laius jne). Akende jaotust ning rõdude ja lodžade kinniehitamist on lubatud muuta vaid kooskõlastatud projekti alusel kogu hoonel korraga; • piirdeaedu ja -hekke võib rajada teekatte äärest minimaalselt 2 m kaugusele, ristmikel tagada aedade ja hekkide rajamisel nn nähtavuskolmnurk; • läbipaistmatuid kuni 2 m kõrguseid piirdeaedu võib rajada ainult ümber tööstusalade või Maanteeameti ja omavalitsusega kooskõlastatult liiklusaladele müratõkkeks ja ohutuse tagamise eesmärgil; • tiheasustusega aladega elamute tänavapoolses küljes on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrguseid piirdeaedu, tagades kooskõla olemasolevate aedadega ja nn nähtavuskolmnurga. Üldplaneeringu seletuskirja järgi on kaitsev (säilitatav) metsamaa maakasutuse valdav otstarve planeeringuga määrataval territooriumil (maakasutuse juhtotstarve). Kaitsva (säilitatava) metsamaa ülesandeks on keskkonnakaitseliselt kahjulike mõjude- nagu liiklusest tuleneva müra ja õhusaaste- aga ka näiteks teatud tootmistegevusest tuleneva keskkonnasaaste (müra, õhku paisatud kahjulikud ühendid ja ebameeldiv lõhn) ning samuti kestvatest tuultest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamine. Lisaks on 3 käesoleva üldplaneeringuga määratletud „kaitsva (säilitatava) metsamaa“ juhtfunktsioonist tulenevaks ülesandeks säilitada metsad Rapla linna jt. suuremate asulate ökoloogiliste puhveraladena ka järeltulevatele põlvkondadele. Kaitsev (säilitatav) metsamaa paikneb: • Asustusalade ulatuses- piki riigimaanteid ja raudteed, sest Rapla valla suuremad kompaktse hoonestusega asustusalad paiknevad küllaltki intensiivse liiklusega riigimaanteede vahetus läheduses (või nende ümber) – Rapla, Alu, Valtu, Purila, Hagudi, Kodila ja Kuusiku tiheasustusaladel ja nendega külgnevatel aladel. • Olulist mõju omava tootmisega alade (Sadolini tootmiskompleksi, nn Tiitsu tootmisala, perspektiivse nn Uustisleri tootmis- ja kaubandusala) ümbruses. • Tiheasustusalade vahetus läheduses, rohelist võrgustikku ja inimasustust siduva elemendina nende vahel. Kaitsva (säilitatava) metsamaa kasutamistingimused: • Kaitsva (säilitatava) metsamaa piirkonda jääva maakasutuse juhtotstarbe muutmine võib toimuda erandkorras seaduses sätestatud juhtudel. • Metsa majandamisel ja taastamisel lähtutakse metsaseaduse sätetest. • Ehitisi püstitatakse vastavale maa-alale hajaasustusse ehitamise tingimuste kohaselt. Skeem 1. Väljavõte kehtivast Rapla valla üldplaneering 2025 kaardist. Planeeringuala piir on tähistatud punase kontuuriga. Koostatav detailplaneering on kooskõlas kehtiva Rapla valla üldplaneeringuga 2025. 4 Skeem 2. Väljavõte koostatavast Rapla valla üldplaneeringu kaardirakendusest (seisuga 09.12.2022). Käesoleva detailplaneeringu eskiis muudab koostatavat Rapla valla üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarbe osalise muutmise tõttu. Detailplaneeringuga kavandatu kirjeldus Detailplaneeringu eskiisiga tehakse ettepanek muuta olemasolevate katastriüksuste sihtotstarbeid ja piire. Alale on planeeritud kokku 2 üldmaa, 3 transpordimaa, 8 elamumaa ja 1 tootmismaa krunt. Planeeringuga moodustatakse järgnevad krundid: Krundi pos Maakasutuse sihtotstarve Krundi planeeritav nr (DP liigi alusel) suurus 1 HL100 5790 m² 2 LT100 890 m² 3 EP100 3901 m² 4 EP100 3217 m² 5 EP100 2138 m² 6 EP100 2821 m² 7 EP100 2831 m² 8 LT100 1726 m² 9 LT100 533 m² 10 EP100 2176 m² 11 EP100 2929 m² 5 12 HL100 3859 m² 13 EP100 1422 m² 14 OK100 394 m² Kokku: 33 481 m² Krundi kasutamise sihtotstarvete selgitus: EP- üksikelamu maa; HL- looduslik maa; LT- tee ja tänava maa; OK- kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa. Plan. elamukruntidele antakse ehitusõigus ühe kuni 9 m kõrge ja kuni 2-korruselise eramu ehitamiseks, abihooneid on lubatud krundile rajada kuni 2 kõrgusega kuni 5 m plan. maapinnast. Plan. üldmaa krundid on ette nähtud Vigala jõele ja Rapla ümbersõidu tee äärde jäävale kõrghaljastatud alale. Plan. transpordimaa krundid on planeeritud, et tagada juurdepääsud planeeritud elamumaa kruntidele. Planeeringu eskiisiga on ette nähtud krundi piiride korrastamine Kopramäe tn 1 katastriüksusel, moodustades viimasest elamumaa, tootmismaa ja transpordimaa krundid. Plan. elamukrunt pos 11 jääb Vigala jõe ehituskeeluvööndisse. Selle krundi hoonestusala osas teeb käesolev töö ettepaneku ehituskeeluvööndi vähendamiseks 30 m-le. Naaberkruntidel kehtestatud detailplaneeringu järgi on planeeritud hooned ehituskeeluvööndis sees. Naaberkinnistutel jäävad olemasolevad abihooned valdavas osas jõe lähedale, samuti ehituskeeluvööndisse. Käesoleva detailplaneeringu eskiisiga soovitakse anda võimalus ainult abihoonete rajamiseks kehtivasse ehituskeeluvööndisse, plan. eramu jääb keeluvööndist välja. Plan. elamukrundid pos 3 ja pos 6 on planeeritud kehtiva üldplaneeringuga määratud kaitseva/säilitatava metsaga alale. Antud kruntidele rakendub kõrghaljastuse säilitamise ja rajamise nõue- krundi pinnast minimaalselt 50% peab olema kõrghaljastatud ala. Sellega tagatakse kehtiva üldplaneeringu järgi kaitseva/säilitatava metsa funktsioon: kaitsva (säilitatava) metsamaa ülesandeks on keskkonnakaitseliselt kahjulike mõjude- nagu liiklusest tuleneva müra ja õhusaaste ning samuti kestvatest tuultest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamine. Planeeritavate kruntide ehitusõigus: Planeeritava Planeeritava hoone Planeeritavate Krundi hoone suurim suurim lubatud suletud hoonete arv pos nr lubatud brutopind (eramu/abihooned) ehitisealune pind 1 0 0 0 2 0 0 0 3 450 m² 900 m² 1/ 2 6 4 450 m² 900 m² 1/ 2 5 450 m² 900 m² 1/ 2 6 450 m² 900 m² 1/ 2 7 450 m² 900 m² 1/ 2 8 0 0 0 9 0 0 0 10 450 m² 900 m² 1/ 2 11 450 m² 900 m² 1/ 2 12 0 0 0 13 450 m² 900 m² 1/ 2 14 0 0 0 Kokku: 3600 m² 7200 m² 8/ 16 Planeeritava ala täisehituse protsent on 10%. Planeeringu eskiisiga ette nähtud hooned ja krundistruktuur sarnanevad lähipiirkonna hoonetele ja kinnistutele. Korrastamata tühermaa saab planeeringuga uue ja kauni ilme, mis on positiivseks aspektiks piirkonna arengule ja väljanägemisele. Plan. kruntide juurdepääsud on tagatud uutelt planeeritavatelt juurdepääsuteedelt Nurga teelt mahasõitudega. Plan. kruntide parkimine on lahendatud igal krundil individuaalselt, igale elamukrundile on planeeritud 3 parkimiskohta. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Vigala jõel on järgmised piirangud:  Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd 10 m (alus: veeseadus § 118);  Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m (alus: looduskaitseseadus § 38);  Ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m (alus: looduskaitseseadus § 37);  Kallasrada 4 m (alus: keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38). Looduskaitseseadus § 34: Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:  reoveesette laotamine;  matmispaiga rajamine;  jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; 7  maavara kaevandamine;  mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Piiranguvööndis keelatud tegevusi antud detailplaneeringu eskiisiga ei kavandata. Käesoleva detailplaneeringu eskiisiga tehakse ettepanek ranna ja kalda ehituskeeluvööndi 50 m osaliseks vähendamiseks plan. krundile pos 11 kavandatavate abihoonete rajamise osas. Selles osas teeb käesolev eskiis ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku 50 meetrilt 30 meetrile. Looduskaitseseadus § 40 sätestab, mis juhtudel võib ehituskeeluvööndi ulatust muuta:  Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest;  Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib kohalik omavalitsus suurendada üldplaneeringuga;  Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul. Ehituskeeluvööndi vähendamisel lähtutakse looduskaitseseaduse § 40 lg 1 sätestatud tingimustest: arvestatakse ranna ja kalda kaitse eesmärke ning lähtutakse taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kaalutlusotsuse, kas kavandatav tegevus on kooskõlas ranna ja kalda kaitse eesmärkidega, peab vastu võtma kohalik omavalitsus kui pädev asutus. Põhjendused ehituskeeluvööndi osaliseks vähendamiseks Ranna ja kalda kaitse analüüs:  Kaldal asuvate looduskoosluste ja taimestiku säilitamine Planeeringualal ei asu looduskaitseliste kitsendustega alasid ega objekte, sh puuduvad kaitsealused liigid. Planeeringuala ulatuses ja lähipiirkonnas on Vigala jõe kallas inimtegevusest mõjutatud- võsast puhastamise tulemusel on vaated jõele avatud, veepiiri ja elamukrundi vaheline ala on niidetav. Jõe kallast kasutavad sellega 8 piirnevad maaüksused. Looduslikku kaldataimestikku esineb veepiiril. Detailplaneeringu käigus soovitakse anda ehitusõigus kuni kahe abihoone ehitamiseks veepiirist minimaalselt 30 m kaugusele. Planeeritavad abihooned ei teki täiendavat märkimisväärset koormust keskkonnale. Esineb vaid kasutusaegne mõju, kuid selle suurus ja ruumiline ulatus piirduvad planeeringualaga. Kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis puudub neile ka oluline negatiivne mõju. Planeeringuga ei ole kavandatud tegevusi kaldavööndis ega kavandatud tegevusi, mis võiksid kahjustada kaldal asuvaid looduskooslusi või olemasolevat taimestikku.  Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Kalda kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneb vähene ehitustegevus planeeritavate abihoonete rajamise näol, ehituse mõju on ajutine ning lühiajaline. Ehitustegevuse lõppedes esineb vaid hoonete kasutamisega seotud minimaalne mõju. Planeeringuala lähiümbrus on juba varasemalt mõjutatud inimtegevuse poolt. Plan. krundile pos 11 kavandatakse liitumised tehnovõrkudega, kuid see tegevus jääb ehituskeeluvööndist väljapoole. Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid suurendada inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Seetõttu, lähtudes planeeringuala asukohast ja selle keskkonnatingimustest, ei tekitata abihoonete rajamine täiendatavat koormust keskkonnale ja inimeste tervisele ning heaolule.  Ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Vigala jõe kallas on planeeringuala lähipiirkonnas tiheasustatud. Kehtiva Rapla valla üldplaneeringu 2025 järgi on pos 11 krunt määratud liiklusmaaks. Olemasolevad naaberhooned asuvad Vigala jõe piirist ca 8- 40 m kaugusel. Plan. abihooned soovitakse rajada veepiirist vähemalt 30 m kaugusele. Planeeringuga on tagatud vaba liikumine ja juurdepääs Vigala jõele. Veekaitsevööndis on keelatud (veeseadus § 119):  maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel;  puu- ja põõsarinde raie käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks;  maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;  keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta; 9  ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega;  pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Veekaitsevööndis keelatavaid tegevusi antud detailplaneeringuga ei kavandata. 10 Kopramäe tn 13 66904:003:0068 Transpordimaa 100% ESKIISLAHENDUS Kopramäe tn 11 66904:003:0066 Elamumaa 100% Puurkaevu 66904:003:0072 Tootmismaa 100% 4 EP100 8 Kopramäe tn 17 9 450 66904:003:0070 3 LT100 2 0 Maatulundusmaa 100% 0 0 0 3217 m² 3 0 0 0 0 1726 m² 0 Kopramäe põik 1 Kopramäe põik 2 66904:003:0306 66904:003:0299 5 Elamumaa 100% Pindala: 2573 m² Elamumaa 100% EP100 9 450 3 2 0 3 0 Kopramäe tn 3 2138 m² 3 66904:003:0058 EP100 Kopramäe põik Elamumaa 100% 9 2 450 0 3 66801:001:0385 Transpordimaa 100% 13 2 3901 m² 0 3 Pindala: 2775 m² EP100 9 450 3 LT100 2 0 0 0 0 0 1422 m² 3 0 0 Nurga tee 3 890 m² 0 0 Nurga tee 1 66904:003:0298 Elamumaa 100% Kopramäe tn 1 14 66904:003:0305 66904:003:0075 Elamumaa 100% Jäätmehoidla maa 100% OK100 Pindala: 2906 m² 0 0 0 0 0 0 394 m² Nurga 6 Nurga tee 7 10 0 tee kaitsevöönd 30 m 66801:001:0388 66904:003:0296 Üldkasutatav maa 100% Elamumaa 100% Pindala: 15 136 m² EP100 EP100 9 450 3 9 450 3 2 0 2 0 0 0 2176 m² 3 2821 m² 3 1 Nurga tee 2 66904:003:0304 Nurga tee Elamumaa 100% HL100 66801:001:0386 0 0 0 0 0 Transpordimaa 100% 0m 9 20125 Rapla ümbersõit 0 d 10 66904:003:0444 5790 m² n Transpordimaa 100% 0 u v öö LT100 11 ng 0 0 0 p iira 0 0 0 EP100 533 m² 0 9 450 3 Nurga tee 11 66904:003:0295 2 0 0 Nurgasalu Elamumaa 100% 2929 m² 3 66801:001:0387 Üldkasutatav maa 100% Pindala: 2831 m² 7 Nurga tee 13 66904:003:0294 m EP100 Elamumaa 100% d 50 n ö 9 450 3 vö 2 0 eelu 0 sk 2831 m² 3 itu Jõenurga eh 66801:001:0383 Üldkasutatav maa 100% Salusaare tee 5 66904:003:1400 Nurga tee 15 10 m 12 Pindala: 5955 m² 66904:003:0293 d Elamumaa 100% Elamumaa 100% öön v HL100 tse Krundi kasutamise sihtotstarbe leppemärgid: kai Jõeääre tn 2 vee a4 m 0 0 0 66801:001:0500 EP- üksikelamu maa; rad 0 0 Elamumaa 100% l a s 0 LT- tee ja tänava maa; kal i, 3859 m² 0 HL- looduslik maa; jõg i g ala 10400 OK- kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa. V E11 VE Jõeääre tn 4 66904:003:0291 Elamumaa 100% Jõeääre tn 6 66904:003:0289 Elamumaa 100% kehtestatud detailplaneeringuga plan. hoone LEGEND ol. olev sõidutee planeeringuala piir plan. sõidutee kinnistu piir plan. krundi piir plan. juurdepääs krundile Kopramäe tn 3 kinnistu aadress üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu 66904:003:0058 katastriüksuse tunnus (Vigala jõgi, VEE1110400) Elamumaa 100% maakasutuse sihtotstarve ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m (alus: looduskaitseseadus § 37) 1 plan. krundi pos nr ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m (alus: looduskaitseseadus § 38) SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd 10 m (alus: veeseadus § 118) KÕRGUS HOONEALUNE MEETRITES PIND MAAPEAL HOONETE ARV KRUNDIL plan. krundi ehitusõigus kallasrada 4 m (alus: keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38) SUURIM HOONEALUNE KORRUSELISUS PIND MAA-ALL P - hoones KRUNDI SUURUS P - õues biopuhasti sanitaarkaitseala R= 25 m (biopuhasti uues asukohas) ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek 30 m-le plan. hoonestusala tee kaitsevöönd 30 m (alus: ehitusseadustik § 71) Joonise valmimise kuupäev: 23.01.2022 6753228 202567 Versioon 14 .0 2 .202 3 /// Töö nr 2 3004546 Versioon 14 .0 2 .202 3 /// Töö nr 2 3004546 Rapla vallas Salupere külas Nurga salu detailplaneering Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Töö nr 2 3 00 4546 Tartu 202 3 Krista Lahtvee Juhtekspert KMH litsents KMH0158 Sisukord TOC \o "1-4" \u \h Sissejuhatus PAGEREF _Toc127215677 \h 3 1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus PAGEREF _Toc127215678 \h 4 2. Vastavus strateegilistele PLANEERIMISDOKUMENTIDELE PAGEREF _Toc127215679 \h 6 2.1 Rapla valla arengukava 2018–2025 PAGEREF _Toc127215680 \h 6 2.2 Rapla maakonnaplaneering 2030+ PAGEREF _Toc127215681 \h 6 2.3 Rapla valla üldplaneering aastani 2025 PAGEREF _Toc127215682 \h 7 2.4 Koostamisel olev Rapla valla üldplaneering PAGEREF _Toc127215683 \h 9 2.5 Kehtestatud detailplaneeringud PAGEREF _Toc127215684 \h 11 2.5.1 Kopramäe detailplaneering PAGEREF _Toc127215685 \h 11 2.5.2 Nurga detailplaneering (osaliselt kehtiv) PAGEREF _Toc127215686 \h 12 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju PAGEREF _Toc127215687 \h 14 3.1 Asukoht ja maakasutus PAGEREF _Toc127215688 \h 14 3.2 Kultuuriväärtused PAGEREF _Toc127215689 \h 15 3.3 Geoloogia ja hüdrogeoloogia, pinnas, pinna- ja põhjavesi PAGEREF _Toc127215690 \h 16 3.4 Taimestik ja loomastik PAGEREF _Toc127215691 \h 20 3.5 Kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustik, rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud) PAGEREF _Toc127215692 \h 21 3.6 Müra, õhk, vibratsioon PAGEREF _Toc127215693 \h 21 3.7 Sotsiaalmajanduslik olukord PAGEREF _Toc127215694 \h 22 3.8 Kumulatiivsed mõjud PAGEREF _Toc127215695 \h 23 4. Kokkuvõte PAGEREF _Toc127215696 \h 24 Lisa 1. Eskiislahendus seisuga 23.01.2023 PAGEREF _Toc127215697 \h 25 Sissejuhatus Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang on koostatud Rapla maal Rapla vall as S u lupere külas Nurgasalu detailplaneeringuga (DP) kavandatavate tegevustega kaasneva võimaliku keskkonnamõju väljaselgitamiseks. Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärk on välja selgitada kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnev võimalik oluline keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Keskkonnamõju on ( keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse) KeHJS -e § 2 1 kohaselt kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Vastavalt KeHJS -e § 2 2 peetakse k eskkonnamõju oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Käesolev KSH eelhinnang on koostatud vastavuses KeHJS -ega (vastu võetud 22.02.2005, viimase redaktsiooni jõustumise kuupäev 13 .01.202 2 ). KSH kohustuslikkus on sätestatud KeHJS -i § 33 lg 1. Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS -i § 33 lõike 1 kohaselt KSH kohustusega tegevuste hulka, kuid sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga või kui kavandatakse tegevust, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud KeHJS § 33 lg 4 ja lg 5 toodud kriteeriumitest. Eelhinnangu koostamise ajaks ei ole detailplaneering (DP) algatatud, kuid on koostatud planeeringu eskiis , seega on eelhinnangu koostamisel lähtutud arendaja poolt edastatud informatsioonist ning eskiisist seisuga jaanuar 202 3 . Olukorras, kus kavandatava tegevuse täpsed lahendused ei ole teada, saab KSH eelhinnang anda ette piirangud ja soovitatavad leevendavad meetmed tegevuste planeerimiseks arendustegevuse edasistes etappides. Antud KSH eelhinnang on koostatud Hendrikson & Ko OÜ ekspertide poolt koosseisus: Krista Lahtvee – KSH/KMH juhtekspert (KMH litsents KMH0158); Ingrid Vinn – keskkonnakorralduse spetsialist. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus A MEST INVEST OÜ soovib rajada Rapla val da Sulupere külla üksikelamud. Detailplaneeringu eskiisiga tehakse ettepanek muuta olemasolevate katastriüksuste sihtotstarbeid ja piire. Alale on planeeritud 8 üksikelamu maa krunti, 3 transpordimaa krunti, 2 üldmaa krunti ja 1 tootmismaa krunt. Detailplaneeringu alale jäävad katastriüksused on toodud tabelis 1 ning joonisel 1-1 . Tabel 1. Detailplaneeringu alale jäävad katastriüksused Aadress Katastriükskuse tunnus Kinnistu suurus Sihtotstarve Nurga 66801:001:0388 15 136 m² Üldkasutatav maa 100% Kopramäe põik 1 66904:003:0306 2573 m² Elamumaa 100% Kopramäe põik 66801:001:0385 2775 m² Transpordimaa 100% Nurgasalu 66801:001:0387 2831 m² Üldkasutatav maa 100% Nurga tee 66801:001:0386 10 656 m², millest planeeringualasse jääb 533 m² suurune ala Transpordimaa 100% Jõenurga 66801:001:0383 5955 m² Üldkasutatav maa 100% Kopramäe tn 1 66904:003:0075 2906 m 2 Jäätmehoidla maa 100% Joonis 1.1. DP ala asukohakaart (aluskaart: Maa-ameti baaskaart 2023 ) Plan eeritavatele elamukruntidele antakse ehitusõigus ühe kuni 9 m kõrge ja kuni 2-korruselise eramu ehitamiseks, abihooneid on lubatud krundile rajada kuni 2 kõrgusega kuni 5 m maapinnast. Plan eeritavad üldmaa krundid on ette nähtud Vigala jõele ja Rapla ümbersõidu tee äärde jäävale kõrghaljastatud alale. Plan eeritava transpordimaa krundid on planeeritud, et tagada juurdepääsud planeeritud elamumaa kruntidele. Plan eeritav elamukrunt pos 11 (Lisa 1) jääb Vigala jõe ehituskeeluvööndisse. Selle krundi hoonestusala osas teeb koostatav detailplaneering ettepaneku ehituskeeluvööndi vähendamiseks 30 m eetril e. Naaberkruntidel kehtestatud detailplaneeringu järgi on planeeritud hooned ehituskeeluvööndis sees. Naaberkinnistutel jäävad olemasolevad abihooned valdavas osas jõe lähedale, samuti ehituskeeluvööndisse. Käesoleva detailplaneeringu eskiisiga soovitakse anda võimalus ainult abihoonete rajamiseks kehtivasse ehituskeeluvööndisse, plan eeritav eramu jääb keeluvööndist välja. Plan eeritavad elamukrundid pos 3 ja pos 6 on planeeritud kehtiva üldplaneeringuga määratud kaitseva/säilitatava metsaga alale. Antud kruntidele rakendub kõrghaljastuse säilitamise ja rajamise nõue- krundi pinnast minimaalselt 50% peab olema kõrghaljastatud ala. Sellega tagatakse kehtiva üldplaneeringu järgi kaitseva/säilitatava metsa funktsioon: k aitsva (säilitatava) metsamaa ülesandeks on keskkonnakaitseliselt kahjulike mõjude - nagu liiklusest tuleneva müra ja õhusaaste ning samuti kestvatest tuultest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamine . Planeeritava ala täisehituse protsent on 10%. Planeeringu eskiisiga ette nähtud hooned ja krundistruktuur sarnanevad lähipiirkonna hoonetele ja kinnistutele. Korrastamata tühermaa saab planeeringuga uue ja kauni ilme, mis on positiivseks aspektiks piirkonna arengule ja väljanägemisele . Plan eeritavate kruntide juurdepääsud on tagatud uutelt planeeritavatelt juurdepääsuteedelt Nurga teelt mahasõitudega. Plan eeritavate kruntide parkimine on lahendatud igal krundil individuaalselt, igale elamukrundile on planeeritud 3 parkimiskohta. Vastavus strateegilistele PLANEERIMISDOKUMENTIDELE Alljärgnevalt tuuakse ülevaade planeeringuga seotud asjakohastest planeerimisdokumentidest, milleks on: Rapla valla arengukava 201 8 –2025 ; Rapla maakonnaplaneering 2030+ ; Rapla valla üldplaneering 2025 (kehtiv); Koostamisel olev Rapla valla üldplaneering ; Keht estatud detailplaneeringud. Rapla valla arengukava 201 8 –2025 Rapla valla arengukava 201 8 –2025 on vastu võetud 27 .09.201 8 Rapla Vallavolikogu määrusega nr 39 ning uuendatud 29.09.2022 Rapla Vallavolikogu määrusega nr 18. Rapla valla arengukava on dokument, mis sätestab Rapla valla arengu põhisuunad ning infrastruktuuri arendamise alused ja vajadused. Elu edendamisel Rapla vallas on peaeesmärk kogu valla tasakaalustatud areng ja elanikkonna kaasamine võtmeküsimuste lahendamisse. Kõige üldisem eesmärk on terve, haritud, õppimisvõimekas, tegus ja jõukas elanikkond kvaliteetses elukeskkonnas. Arengukava üheks arengusuunaks on elukeskkonna planeerimine koos vajalike tehniliste taristutega kogu valla territooriumil. Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Rapla valla arengukava üldiste põhimõtetega. Rapla maakonnaplaneering 2030+ Rapla maakonnaplaneering 2030+ kehtestati riigihalduse ministri 13 .04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/ 80 . Maakonnaplaneeringu peamisteks üldstrateegilisteks eesmärkideks on: 1. Tänaste toimepiirkondade funktsionaalsuse säilimine ; 2. Ruumi mõistlik ettevalmistamine elukvaliteedi säilimiseks ja tõusuks rahvastiku kahanemise tingimustes ; 3. Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine nii linnalises kui maalises asustuses (valikuvõimaluse säilimine eelistatuima elukeskkonna osas) ; 4. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu ; 5. Esmatähtsate teenuse tagamine toimepiirkondades ja äärealadel ; 6. Asustuse säilimine ääremaadel ja eritingimustega piirkondades. DP ala paikneb Rapla linna lähivööndis , mis on maakondlik keskus. Maakonnaplaneeringu kohased linnalise keskkonna arendamise üldised põhimõtted näevad ette: Linnaruum on polüfunktsionaalne ja lõimitud, soodustades kokku sobivate otstarvete kooskasutust: elu-, töö-, ettevõtlus- ja kultuurilis-sotsiaalse keskkonna koostoimimine ; Elamispindade mitmekesisuse aluste loomisel arvestatakse erinevate sihtrühmade vajadusi (suured ja väikesed korterid, äärelinnaeramud, üürikorterid jms) ; Linnaehituslik kultuuripärand on väärtustatud – omanäolise ehitatud keskkonna säilitamiseks kaitstakse erinevatele ajastutele iseloomulikke hoonestusalasid ja hooneid ; Linnaruum soodustab erinevaid liikumisviise ja nende seostumist, sh jalgsi käimist ja jalgrattaga liiklemist. Kesklinna piirkondades pööratakse tähelepanu avaliku ruumi ja jalgrattateede suurendamisele sõiduteede ja parkimiskohtade arvelt; tähelepanu pööratakse liikumistakistusteta ruumi loomisele (erivajadustega ja puuetega inimeste vaatenurgast) ; Avalik ruum on atraktiivne, erinevaid tegevusi pakkuv ja inimsõbralikult kujundatud ; Haljastus on mitmekesine, parkide ja linnaväljakute ning tänavaruumi kujundus arvestab erinevate kasutajagruppide vajadustega ; Hoonestusskaala on inimmõõtmeline – inimsõbralikuks loetakse kuni 4-korruselist hoonestust. Kasutusse võetakse olemasolevaid kasutusest väljas olevaid hooneid ja vajadusel leitakse neile uus funktsioon. Asustuse suunamisel lähtutakse üldiselt hoonestuse tihendamise printsiibist ; Hooned on üldjuhul paigutatud tänavajoonele, luues selgelt piiritletud tänavaruumi. Tänavaruumi elavdamiseks kasutatakse linnahaljastust ja kujunduslikke väikevorme ; Tänavaruumiga piirnev fassaad on avatud: “tumma seina” asemel on ukse- ja aknaavad, hooneelemendid paiknevad inimese tasandil (akna- ja ukseavad, fassaadi liigendatus, trepid jms). Maakonnaplaneeringu joonise „Loodus- ja kultuuriväärtused“ kohaselt jääb DP ala idapoolne osa väärtuslik u maastik u reservalale (teatava potentsiaaliga ala, mis käesoleval ajal mingi takistava teguri tõttu siiski väärtuslikuks maastikuks ei klassifitseeru) , mis tuleneb 2003. a Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ . Vahepealsel perioodil ei ole astutud otseseid samme reservalade seisundi parandamiseks või väärtuse esile tõstmiseks. Maakonnaplaneeringus on reservalade staatus jäetud seetõttu muutmata. Väärtuslike maastikena käsitletakse maakonnaplaneeringus kaunite vaadetega maastikke, tee- ja veelõike, m i llel on looduslik ja puhkeväärtus ning sellega seonduv turismipotentsiaal. Eskiisiga k avandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Rapla maakonnaplaneeringu suuniste üldiste põhimõtetega. Rapla valla üldplaneering aastani 2025 Vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõikele 4 4 kehtivad haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Seega kehtib kavandatava tegevuse alal, k uni ühinenud Rapla valla üldplaneeringu koostamiseni (algatatud Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92) , Rapla Vallavolikogu poolt 01 .0 3 .20 11 . a otsusega nr 6 kehtestatud Rapla valla üldplaneering . Hetkel kehtiva Rapla valla üldplaneeringu kaardi „ Alu-Rapla- Valtu tiheasustusala “ kohaselt jääb planeeringuala haljasala ja parkmetsa maale, jäätmehoidla maale ja pere-ja ridaelamumaale (joonis 2.2). Joonis 2.2. Väljavõte kehtivast Rapla valla üldplaneeringu kaardist Lähtuvalt hetkel kehtivast üldplaneeringust tuleb Rapla vallas arendus- ja planeerimistegevusel mh tagada detailplaneeritavate alade arendamisel tehnilise infrastruktuuri (teed, vee- ja kanalisatsioonivõrk, elekter, side jne) väljaehitamine ning toimimine , samuti kavandada uute hoonestusalade rajamisega kergliiklusteid ning haljastada planeeritav territoorium orienteeruvalt 25% ulatuses. Rapla valla tiheasustusaladel on projekteerimise ja uute katastriüksuste moodustamise ning olemasolevate katastriüksuste piiride muutmise aluseks kehtestatud detailplaneering. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.2 on elamualade arendamise tingimused järgnevad : u ute elamukruntide suuruseks on üldjuhul Rapla linnas vähemalt 1000 m², alevikes vähemalt 1500 m² ning külade keskustes sõltuvalt väljakujunenud katastriüksuse struktuurist ; o lenevalt asukohast on uutele elamupiirkondadele määratud kohustuslik protsent reserveerida maad ühiskondlikult kasutatavate maade ja asutuste loomiseks ; r eserveerida maad puhkeotstarbeliseks kasutuseks, kavandada rohelised puhkenurgad ; p ereelamute maksimaalne kõrgus on 9 - 10 meetrit ; t iheasustusega alal, kus puudub kõrghaljastus, haljastada elamukrundid puude ja põõsastega . Üldplaneeringu seletuskiri ptk 5.3. esitab arhitektuurinõuded t iheasutuse ja kompaktse hoonestusega elamualadel e: i gasuguse ehitustegevuse puhul tuleb tagada hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta; nii uute hoonete projekteerimisel kui olemasolevate hoonete laiendamisel ja/või rekonstrueerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist, hoonestus peab olema kooskõlas vahetus naabruses olevate ehitistega, lähtuda tuleb ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast; elamute ja aiamajade vahetusse naabrusse ei tohi ehitada üle korruse olemasolevatest elamutest ja aiamajadest kõrgemaid hooneid (s.h. päikesevalguse tagamiseks); ühes piirkonnas või elamukvartalis tuleb kasutada piiratud arvu katusekaldeid, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi (näiteks 45 º ja 30 º ) või suurt katusekallete vahelduvust (näiteks kõrvuti viilkatus ja madalakaldeline või 0-kaldeline katus); tiheasustusega alal ei ole väljakujunenud hoonestuse alale lubatud rajada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil; korter- ja ridaelamute akende väljavahetamisel tuleb järgida olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, aknaraami laius jne). Akende jaotust ning rõdude ja lodžade kinniehitamist on lubatud muuta vaid kooskõlastatud projekti alusel kogu hoonel korraga; piirdeaedu ja -hekke võib rajada teekatte äärest minimaalselt 2 m kaugusele, ristmikel tagada aedade ja hekkide rajamisel nn nähtavuskolmnurk; läbipaistmatuid kuni 2 m kõrguseid piirdeaedu võib rajada ainult ümber tööstusalade või Transpordi ameti ja omavalitsusega kooskõlastatult liiklusaladele müratõkkeks ja ohutuse tagamise eesmärgil; tiheasustusega aladega elamute tänavapoolses küljes on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrguseid piirdeaedu, tagades kooskõla olemasolevate aedadega ja nn nähtavuskolmnurga. Üldplaneeringu seletuskirja järgi on kaitsev (säilitatav) metsamaa maakasutuse valdav otstarve planeeringuga määrataval territooriumil (maakasutuse juhtotstarve). Kaitsva (säilitatava) metsamaa ülesandeks on keskkonnakaitseliselt kahjulike mõjude - nagu liiklusest tuleneva müra ja õhusaaste - aga ka näiteks teatud tootmistegevusest tuleneva keskkonnasaaste (müra, õhku paisatud kahjulikud ühendid ja ebameeldiv lõhn) ning samuti kestvatest tuultest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamine. Lisaks on üldplaneeringuga määratletud „kaitsva (säilitatava) metsamaa“ juhtfunktsioonist tulenevaks ülesandeks säilitada metsad Rapla linna jt. suuremate asulate ökoloogiliste puhveraladena ka järeltulevatele põlvkondadele. Kaitsev (säilitatav) metsamaa paikneb mh a sustusalade ulatuses piki riigimaanteid ja raudteed, aga ka t iheasustusalade vahetus läheduses, rohelist võrgustikku ja inimasustust siduva elemendina nende vahel. Kaitsva (säilitatava) metsamaa kasutamistingimus t e kohaselt püstitatakse e hitisi vastavale maa-alale hajaasustusse ehitamise tingimuste kohaselt. Kavandatav DP alal hõlmab osaliselt Vigala jõge, seega tuleb arvestada ka vee-alade maa tingimusega, et kõigile avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kantud veekogudele tuleb detailplaneeringute koostamise käigus tagada ligipääs. Kavandatav tegevus on kehtiva t Rapla valla üldplaneeringu kohast maakasutust muutev, kuid järgib üldplaneeringus toodud põhimõtteid . Koostamisel olev Rapla valla üldplaneering Uue üldplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92. Koostamisel olev Rapla valla üldplaneering u kaardirakendusest kättesaadava eskiisi kohaselt jääb kavandatav detailplaneering tiheasustusalale. Maakasutuse juhtotstarbed on kavandatava tegevuse alal: v äikeelamu maa-ala (EV) , h aljasala ja parkmetsa maa-ala (HM) , k aitsehaljastuse maa-ala (HK) ning l iikluse maa-ala (L) (joonis 2.3). Koostatava Rapla valla üldplaneeringu eelnõu seletuskirja kohasel t lähtutakse Rapla valla asustuse suunamisel tiheasustusega aladel alade tihendamisest ja mõõdukast laienemisest. Tiheasustusega alal kehtivad maakasutus- ja ehitustingimused vastavalt maa-ala juhtotstarbele. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt on m aakasutuse juhtotstarvetega alad üldplaneeringu joonisel määratud üldplaneeringu täpsusastmes. Piire võib edasisel kavandamisel täpsustada: vajadusel detailplaneeringuga või projekteerimistingimuste andmisel. Piiride täpsustamine ei tähenda üldplaneeringu põhilahenduse muutumist. Tiheasustusega aladel väikeelamu maa-alale ehitamise üldised tingimused on eelnõu kohaselt järgmised: Tiheasustusega aladel lähtuda eelkõige elamualade tihendamisest ja laiendamisest, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada juba rajatud tehnilist taristut ja teid. Lähtuda kvaliteetse elukeskkonna loomise vajadusest ning tagada avaliku ruumi (haljasalad, mänguväljakud) olemasolu. Kergliiklusvahendite kasutamise võimaldamiseks kavandada sidusad kergliiklusteed ja ühendada suuremates asulates elamualad kergliiklusteede võrgustikuga. Arvestada elamute kavandamisel piirkondliku arhitektuuritraditsiooniga ning kultuuriväärtuslike objektide ja aladega. Uute elamute rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamine (reoveepuhastus, küte, liikluslahendus, elektriliinid). Elamuid kui müra- ja saastetundlikke hooneid ei kavandata üldjuhul suure liikluskoormusega teede lähedusse. Uute eluhoonete kavandamisel suurema liiklussagedusega teede või tootmisalade läheduses tuleb arendustegevusest huvitatud isikul hinnata müraolukorda (kas eksperthinnangu kujul või vajadusel müra levikut modelleerides) ning näha ette meetmed heade tingimuste tagamiseks. Maa-alade jagamisel peab igale üksusele olema tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Muude otstarvete kavandamisel väikeelamumaal tuleb lähtuda hoonestamisel elamute mahtutest (kõrgus, ehitusalune pind), et säiliks väikeelamumaadele omane tihedus. Alla 20 m 2 ehitiste puhul peavad olema tagatud tuleohutusnõuded ja visuaalne sobivus alale. Joonis 2.3. Väljavõte koostatavast Rapla valla üldplaneeringu kaardist Üldplaneeringu eelnõu kohased d etailsema planeerimise tingimused on järgmised: Krundi (katastriüksuse) minimaalne suurus Sulupere külas t iheasustega ala l on 1000 m 2 . Krundile lubatud hoonete suurim arv on üldjuhul üks üksikelamu ja kuni 3 abihoonet krundil, välja arvatud põhjendatud juhtudel. Vältida krundi risustamist väikeehitistega ja ehitamist väljakujunenud ehitusjoonest tänava poole . Naaberkruntide (katastriüksuse) hoonetevaheline vähim kaugus üldjuhul vähemalt 8 m, mida võib vähendada tuleohutusnõuete järgimise korral naabritevahelisel kokkuleppel . Hoone võib olla lähimate naaberhoonetega samakõrgune; ühe korruse võrra kõrgemat hoonet võib kavandada puudutatud naabrite nõusolekul . Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundi (katastriüksuse) pindalast on ü ldjuhul kuni 30% . Krundi (katastriüksuse) haljastatav/looduslikuna säiliv osa on ü ldjuhul vähemalt 40% . Parkimine lahendada oma kinnistul . Ehitamisel (sh rekonstrueerimine, renoveerimine, juurdeehitused) arvestada väljakujunenud hoonestuslaadiga ja arhitektuurse traditsiooniga (ehitusmaht, katusekuju, viimistlusmaterjalid). Eelistada fassaadis looduslikke viimistlusmaterjale (nt puit, kivi) . Lubatud on haljaspiirded või vähemalt 30%- lise läbipaistvusega piirded kõrgusega kuni 1,5 m. Vallavalitsuse kaalutlusotsusel on põhjendatud juhtudel lubatud rajada kõrgemaid/läbipaistmatumaid piirdeid (nt müra summutamiseks) . Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate teede kaudu . Nurgasalu detailplaneeringuga kavandatakse üldmaa sihtotstarbega krunte k oostata va üldplaneeringuga määratud k aitsehaljastuse maa-ala le . Koostamisel oleva üldplaneeringu eelnõu kohaselt ei ole k aitsehaljastuse maadel üldjuhul ehitustegevus lubatud, välja arvatud kaitsehaljastuse rajamistöödeks, kergliiklustee või tehnovõrgu rajamiseks. Raiete puhul tuleb tagada kaitsehaljastuse maa-ala metsa kaitseotstarbe säilimine. Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse ka transpordimaa sihtotstarbega krunte. Ü ldplaneeringu eelnõu tingimuste kohaselt on liikluse maa-alal lubatud piirkonda teenindava tehnilise taristu rajamine . Kavandatav tegevus on koostatavat Rapla valla üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe osalise muutmise tõttu. Kehtestatud detailplaneeringud Kopramäe detailplaneering Kopramäe DP kehtestati Rapla Vallavolikogu 26. veebruari 2004 määrusega nr 6 . Kopramäe DP eesmärgi ks oli määratleda üksikelamuala ehitusõigus ning planeerida 5,9 ha suurusele maaüksusele elamurajoon koos vajalike tehnovõrkude ja juurdepääsuteedega . Planeeringuga moodustati 13 ühepereelamu krunti, enamus kruntide suurus jäi vahemikku 2000-3500 m 2 . Autoga juurdepääs kavandati Rapla ringteelt. Üle jõe planeeriti jalakäijate sild, mis ühendab planeeringuala Rapla kesklinnaga. Tuletõrjevee tagamiseks kavandati veehüdrandid ning 2 veevõtukohta – üks jõest ja teine veevarustussüsteemikaudu täidetava mahutiga. Planeeritavale alale kavandati bioloogilise reoveepuhasti rajamist, millest puhastatud heitveed plaaniti juhtida Vigala jõkke. Sademe- ja drenaaživeed kavandati juhtida rajatava tänava äärsesse kraavi ja sealt Vigala jõkke. Kraav kavandati teenindama ka ümbritseva ala kuivendussüsteeme. Kopramäe DP ala paiknemine on kujutatud joonisel 2.4. Joonis 2.4. Kopramäe DP ala (tähistatud oranži joonega). Allikas: Maa-ameti DP planeeringuala WMS teenus 2023 . Nurga detailplaneering ( osaliselt kehtiv) Kavandatava Nurgasalu DP a la kattub osaliselt R apla Vallavolikogu 31.05.2007 otsusega nr 45 kehtestatud Nurga DP alga. Nurga DP on käesoleval ajal osaliselt kehtiv. Nurga DP ala on võrreldes kav andatav a Nurgasalu DP alaga ulatuslikum ( joonis 2.4 ) . Detailplaneeringu ga planeeriti 8,8 ha suuruse le maaüksusele elamurajoon koos vajalike tehnovõrkude ja juurdepääsuteega. Teed ja tehnovõrgud planeerit i ühtse tervikuna Kopramäe maaüksusele detailplaneeringuga kavandatuga. Planeeringuga moodustat i 17 ühepereelamu krunti , kruntide suurused jä id vahemikku 2000-3700 m 2 . Autoga juurdepääs planeeri ngu alale lahendati läänes Rapla ringteelt ja põhja suunas Kopramäe m aa ü ksuse tänavatelt. Elamukruntidega piirnevate teede äärde kavandati osaliselt puiestee. Alale kavandati bioloogiline reoveepuhasti olemasoleva Kopramäe biopuhasti kõrvale . Rajatavate elamute reoveed plaaniti juhtida isevoolselt planeeritud bioloogilisse puhastisse ning sealt puhastatult edasi Vigala jõkke. Vigala jõest ida pool olevate elamukruntide reoveed plaaniti juhtida Rapla linna olemasolevasse reovee kanalisatsiooni. Joogi- ja majandusve e lahendus kavandati Rapla linna pool Vigala jõge Rapla linna ühisveevõrgu põhjal . Lääne pool e Vigala jõge kavandati uus piirkonda teen i ndav puurkaev Kopramäe maaüksuse detailplaneeringuga ettenähtud krundile. Joonis 2. 5 . Nurga DP ala (must katkendjoon) paiknemine Nurgasalu DP ala suhtes (tähistatud punase joonega). Aluskaart : Maa-amet ETAK 2023 . Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju Vastavalt KeHJS § 33 lg 5 tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju ja eeldatava mõjuala hindamisel lähtuda järgmistest kriteeriumidest: mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus , sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; mõju kaitstavatele loodusobjektidele; eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Ekspertrühm on mõju hindamisel lähtunud kõigist seadusest tulenevatest kriteeriumidest ning ekspertrühma hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline mõju järgnevates kriteeriumites, mida eelhinnangus järgnevalt täpsemalt ei käsitleta: piiriülene mõju – k avandataval tegevusel puudub piiriülene mõju; õnnetuste esinemise võimalikkus - detailplaneeringuga ei kavandata sellist tegevust, mis võiks kaasa tuua olulise õnnetuste esinemise ohu. Käesolevas peatükis on hinnatud täpsemalt kavandatava tegevusega kaasnevat mõju maakasutusele, kultuuriväärtustele, pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kaitstavatele loodusobjektidele (sh Natura 2000 alad) ja rohevõrgustikule ning sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja kumulatiivset mõju . Planeeringuala keskkonnatingimuste kirjeldamiseks on kasutatud andmeid, mis on avalikult kättesaadavad erinevatest andmebaasidest (EELIS, Maa-ameti kaardirakendused, VEKA). Asukoht ja maakasutus Olemasolev olukord Kavandatav a Nurgasalu DP ala paikneb Rapla vallas Sulupere külas. DP ala külgneb läänest kõrvalmaanteega nr 20125 ( Rapla ümbersõit ) ning põhjast ja idast olemasolevate väikeelamutega ning Kopramäe tänav aga . Lõunasse jää vad kaks elamumaa sihtotstarbega krunti ja kõrghaljastatud maatulundusmaad. Planeeringuala on valdavalt hoonestamata, ainult Kopramäe tn 1 kinnistul (katastriüksuse tunnus 66904:003:0075 ) paikneb puurkaevu hoone. Planeeringuala üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistud on osaliselt kõrghaljastusega. Osaliselt on alale rajatud sõiduteed. DP ala läbib Vigala jõgi ( VEE1110400 ). Joonis 3.1. DP ala ümbritsevate katastriüksuste sihtotstarbed (sihtotstarve 1, allikas: Maa-ameti Maakatastri andmed 2023). Eeldatav mõju Alale on planeeritud 8 üksikelamumaa krunti, 3 transpordimaa krunti, 2 üldmaa krunti ja 1 tootmismaa krunt. K ehtiva üldplaneeringuga määratud kaitseva/säilitatava metsaga alale p lan eeritud elamukrun tidele rakendub DP eskiisi seletuskirja kohaselt kõrghaljastuse säilitamise ja rajamise nõue , kus krundi pinnast minimaalselt 50% peab olema kõrghaljastatud ala. Kavandatav tegevus on oma olemuselt sarnane tänaseks elluviidud Kopramäe DP- ga kavandatule ning sobitub ümbruskonna elamualadega (nt Käbi tn, Salusaare tee). Kavandatava tegevusega viiakse osaliselt ellu üldplaneeringuga kehtestatud maakasutus. Kõrvalmaantee ja hoonestusala vahel säilitatakse osaliselt olemasolev haljasala ja parkmetsa ala. Maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel on märgatav , kuna seniste isetekkelitse teede asemel on kavandatud elamualad. Rapla ümbersõidu teeäärne kõrghaljastus säilib nagu ka Vigala jõe-äärne haljastus. D etailplaneeringuga kavandataval ehitusõiguse määramisel ning ala väljaarendamisel ei ole piirkonna maastikule ega maakasutusele ette näha olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Kultuuriväärtused Olemasolev olukord Ükski kultuurimälestiste registrisse kantud objekt ei jää vahetult planeeringualale ega selle lähipiirkonda. Lähim registrisse kantud kultuurimälestis asub planeeringualast ca 1 k m kaugusel Rapla linnas . Eeldatav mõju Planeeringuga kavandatud tegevused ei ohusta piirkonna kultuuriväärtuste kaitse-eesmärkide saavutamist. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna kultuuriväärtustele. Geoloogia ja hüdrogeoloogia , pinnas, pinna- ja põhjavesi Olemasolev olukord Planeeringuala paikneb Kesk-Eesti lavamaal, suhteliselt tasase reljeefiga mooreentasandikul . Maapinna absoluutkõrgus on ca 60 m. DP alal moodustab pinnakatte moreen, pinnakate paksus on ca 10 m. Muldadest leiduvad alal r ähk- ja klibumullad . Aluspõhja moodustab Siluri ladestu Juuru lademe lubjakivi. Pinnaseveetaseme kohta täpsed andmed puuduvad, kuid planeeringualast u 300 m kaugusele jääva Hellenurme tänava ehitusgeoloogilise uuringu aruande kohaselt paiknes 2007. a pinnasevesi abs kõrgusel 55,15 kuni 58,5 m. Planeeringuala asub piirkonnas , kus maapinnalt esimene aluspõhjaline ve ekompleks on looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. DP ala l paiknev puurkaev keskkonnaregistrikoodiga PRK0009617 avab Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum i veekihte. P uurkaev u sügavus on 46 m, kaevu g eoloogiline läbilõige on toodud välja allolevas tabelis (tabel 3-1) . Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum i koguseline seisund hinnati 2020. a heaks, keemiline seisund halvaks. Põhjaveekogumi koondseisund hinnati 2020. a halvaks. Tabel 3- 1 Puurkaevu x geoloogili n e läbilõige Sügavus Kivimi litoloogiline kirjeldus 8,5 K ruus 17 Lubjakivi 32 S avikas lubjakivi 37 L ubjakivi 40 S avikas lubjakivi 46 L ubjakivi Kavandatav tegevus paikneb Vigala jõe (VEE11 10400 ) vahetus läheduses. Vigala jõe pikkuseks on 96,8 km ning see kuulu b avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Vigala jõe pinnaveekogumi Vigala lähtest Kuusiku jõeni ( Vigala_1 ) ökoloogiline seisund hinnati 2019. a kesiseks vooluveekogumil asuvate paisude tõttu , keemiline seisund oli hea. Pinnaveekogumi Vigala_1 koondseisund hinnati 2019. kesiseks. Kavandatava tegevuse ala külgneb Rapla reoveekogumisala ga ( RKA0700350 ), kuid välja jääb sellest välja (joonis 3.2) . Kuna võimalus reovett ühiskanalisatsiooni juhtida puudub , siis on piirkonna reovee käitlus lahendatud lokaalselt Kopramäe tn 1 kinnistul paikneva biopuhastiga . Joonis 3.2 . Veekaitselised objektid DP alal ja selle ümbruses (aluskaart: Maa-amet 2023, EELIS wfs teenus 2023 ) Veekaitselised piirangud Puurkaevu nr PRK0009617 sanitaarkaitseala ulatuseks on keskkonnaregistris märgitud 50 m. Veeseaduse § 149 lg 1 p 3 kohaselt on 50 m sanitaarkaitseala puurkaevudel, mille veevõtt jääb vahemikku 10-500 m 3 ööpäevas. Veeseaduse § 187 p 2 kohaselt on veeluba kohustuslik juhul, kui võetakse põhjavett rohkem kui 150 m 3 kuus või rohkem kui 10 m 3 ööpäevas . Keskkonnaregistri andmete põhjal võib järeldada aga, et puurkaevu nr PRK0009617 puhul on tegemist ühepereelamu kaevuga, mille veevõtt jääb tõenäoliselt alla 10 m 3 ööpäevas. Sellises mahus veevõtu ga puurkaevudele sanitaarkaitseala ei moodustata, vaid moodustatakse hooldusala, mille ulatus on 10 m. Seega tuleks tuginedes veeseaduse §-le 154 keskkonnaregistris korrigeerida puurkaevu nr PRK0009617 andmeid. Kui põhjaveevõtt kõnealusest puurkaevust siiski ületab 10 m 3 ööpäevas, tuleb veevõtuks taotleda Keskkonnaametilt veeluba. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada seadusandlusest tulenevate veekaitse piirangutega. Veekogu kalda kaitse eesmärk on kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine (LKS § 34). DP ala paikneb Vigala jõe vahetus läheduses ning Vigala jõele on kehtestatud: v eekaitsevöönd, mis on veeseaduse § 118 lg 2 p 2 alusel 10 m veepiirist. Veekaitsevöönd on kehtestatud vee kaitsmiseks hajusreostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks. Kalda veekaitsevööndis on keelatud: maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine vee seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; puu- ja põõsarinde raie vee seaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; keemilise taimekaitsevahendi kasutamine vee seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta; ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas vee seaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. e hituskeeluvöönd, mis looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4 alusel on 5 0 m veepiirist. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lõikest 3 on kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. k alda piiranguvöönd, mis looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 alusel 10 0 m ulatuses tavalisest veepiirist. Kalda piiranguvööndis on keelatud: reoveesette laotamine; matmispaiga rajamine; jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; maavara kaevandamine; mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud riiklikuks seireks, kaitstava loodusobjekti valitsemisega seotud töödeks või tiheasustusalal haljasala hooldustöödeks, kutselise või harrastuskalapüügi õigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, pilliroo varumiseks ja adru kogumiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ehituskeeluvööndi vähendamine DP alale kavandatav tegevus arvestab piirkonna arenguga tervikuna. Sellest lähtuvalt taotletakse hoone te ja rajatiste parema ruumilise korraldamise ja atraktiivsema avaliku ruumi kujundamise jaoks ehituskeeluvööndi 50 m osalis t vähendamis t. Vähendamise ettepanek tehakse DP eskiisi kohase krundi pos 11 osas. E skiis teeb ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku 50 meetrilt 30 meetrile krundile pos 11 kavandatavate abihoonete rajamise jaoks . Ranna või kalda kaitse eesmärkidest lähtuv ehituskeeluvööndi vähendamise analüüs: k aldal asuvate looduskoosluste säilitamine - planeeringualal puuduvad kaitsealused kooslused. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei avalda olulist negatiivset mõju kaldal asuvatele kooslustele. Detailplaneeringu käigus soovitakse anda ehitusõigus kuni kahe abihoone ehitamiseks veepiirist minimaalselt 30 m kaugusele. Planeeringuga ei ole kavandatud tegevusi kaldavööndis ega kavandatud tegevusi, mis võiksid kahjustada kaldal asuvaid looduskooslusi või olemasolevat taimestikku. i nimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine - detailplaneeringu elluviimisega kaasneb vähene ehitustegevus planeeritavate abihoonete rajamise näol, ehituse mõju on ajutine ning lühiajaline. Ehitustegevuse lõppedes esineb vaid hoonete kasutamisega seotud minimaalne mõju. Planeeringuala lähiümbrus on juba varasemalt mõjutatud inimtegevuse poolt. Planeeringu krundile pos 11 kavandatakse liitumised tehnovõrkudega, kuid see tegevus jääb ehituskeeluvööndist väljapoole . k alda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine - Vigala jõe kallas on planeeringuala lähipiirkonnas tiheasustatud. Kehtiva Rapla valla üldplaneeringu 2025 järgi on pos 11 krunt määratud liiklusmaaks. Olemasolevad naaberhooned asuvad Vigala jõe piirist ca 8- 40 m kaugusel. Planeeritavad abihooned soovitakse rajada veepiirist vähemalt 30 m kaugusele. Planeeringuga on tagatud vaba liikumine ja juurdepääs Vigala jõele . Veevõtt, heit- ja sademevee juhtimine Kavandatava tegevuse piirkonnas puudub võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega. Seetõttu lahendatakse veevõtt ja heit- ja sademevee juhtimine DP alal lokaalselt. Kokkuleppel p uurkaevu nr PRK0009617 omanikuga on võimalik veevõtuks kasutada olemasolevat puurkaevu. Kui osutub vajalikuks uue puurkaevu rajamine, siis tuleb puurkaevu projekteerimise l , rajamise l ja kasutusele võtmise l lähtuda ehitusseadustiku ptk-s 14 sätestatud nõuetest . Veeseadus § 188 lg 1 p 6 kohaselt ei ole veeluba nõutav heitvee veekogusse juhtimise korral kuni 1 m 3 / ööp , mis vastab ca 2-3 majapidamise ööpäevasele heitvee kogusele. Sellest suuremas koguses heitvee juhtimiseks Vigala jõkke tuleb Keskkonnaametile esitada veeloa (keskkonnaloa) taotlus. Nõuded reovee puhastusele ning saastenäitajate piirväärtused määratakse sellisel juhul keskkonnaloaga. DP lahenduse realiseerumisel on kavandatud Kopramäe tn 1 kinnistul paiknev biopuhasti teisaldada selliselt, et oleks tagatud puurkaevu hooldusala ning biopuhasti kuja nõuded (joonis 3.3) . Vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, sademevee suublasse juhtimisena. Kui DP ala planeerimise käigus nähakse siiski ette vajadus juhtida sademevett suublasse, tuleb tagada, et see vastaks keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 5, § 7 ja § 11 nõuetele. Joonis 3. 3 . Kopramäe tn 1 paikneva biopuhasti teisaldamise võimalik lahendus (allikas: Maa-ameti ortofoto 2023) Eeldatav mõju Kavandatava tegevusega kaasneb ehitusperioodil pinnase eemaldamine ning pinnase täitmine planeeritava hoone te , parkimisala de , uute juurdepääsuteede ja tehnovõrkude ehitamiseks. Kavandatav tegevus jääb osaliselt Vigala jõe ehituskeeluvööndisse, seega tuleb taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist 30 meetrile. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju. Ehitustegevuse korral tuleb vältida lekkeid töömasinatest ning selle tekkimise korral tuleb see koheselt likvideerida ja reostunud pinnas eemaldada. Arvestades eelpool nimetatud tingimusi olulist pikaajalist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega pinnasele ei kaasne. Kavandatava tegevusega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vältimiseks põhja- ja pinnaveele tuleb reoveekäitlus lahendada nõuetekohaselt. Heitvee juhtimisel Vigala jõkke üle 1 m 3 ööpäevas ning põhjaveevõtu korral rohkem kui 10 m 3 ööpäevas tuleb tegevuseks taotleda keskkonnaluba. Biopuhasti rajamisel tagada nõuetekohased kujad. Sademevee käitluses eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Taimestik ja loomastik Olemasolev olukord Planeeringualal on osaliselt haljasala ja parkmetsa maa , kus kasvab segamets, mis lahutab planeeringuala Rapla ümbersõidu tee st. Kõrghaljastuse ülesandeks on liiklusest tuleneva müra ja õhusaaste ning samuti kestvatest tuultest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamine. L oomastikule võib sobivaid elupaiku leiduda Vigala jões ning olemasolevas parkmetsas . Eeldatav mõju Planeeritava ehitustegevuse käigus eemaldatakse osaliselt olemasolev kõrghaljastus , ku i see jääb uue hoonestuse , juurdepääsu teede ja parkla ala alla. Üldplaneeringu kohaselt säilitatava metsaga alal rakendub DP eskiisi kohaselt kõrghaljastuse säilitamise ja rajamise nõue selliselt, et krundi pinnast minimaalselt 50% peab olema kõrghaljastatud ala. Tõenäoliselt on vajalik planeeringualalt heit- ja sademevesi juhtida veekogusse – Vigala jõkke. Seetõttu tuleb heit- ja sademevee käitlus kavandada arvestades piirnormide ning veekaitseliste nõuetega nii, et ei ohustataks vee-elustiku elukvaliteeti . Planeeringuga kavandatavate hoonete rajamisega kaasnevad mõjud on lokaalsed ja piirnevad eeldatavalt planeeringuala lähiümbrusega. Planeeringulahenduse kavandamisel tuleb arvestada heit- ja sademevee nõuetekohase puhastuse tagamisega, et tagada negatiivse mõju puudumine Vigala jõe elustikule . Tagada kõrghaljastuse säilimine Rapla ümbersõidu ääres. Kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustik, rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud) Olemasolev olukord Planeeringuala ega selle lähipiirkonda ei jää Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) registreeritud kaitstavaid loodusobjekte (kaitsealasid, hoiualasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte, kaitsealuseid liike, püsielupaikasid). Lähim kaitstav lodusobjekt (II kat kuuluva põhja-nahkhiire elupaik) jääb planeeringualast ca 0,6 km kaugusele ida suunas. Planeeringuala mõjualas ei asu ühtegi Natura 2000 võrgustiku linnu- ega loodusala. Lähimateks Natura aladeks on ca 4 km kaugusel ida suunas asuv Ridaküla loodus ala ( RAH0000345 ) ja ca 4 km kaugusel loodesuunas asuv Kuusiku loodus ala ( RAH0000561 ) . Kavandatava tegevuse alale ega selle lähipiirkonda ei jää vääris elupaikasid . Planeeringuala jääb väljapoole rohevõrgustiku ala ja väljapoole väärtuslikuks maastikuks määratud ala. Eeldatav mõju Kaitstavaid loodusobjekte planeeringuala mõjualas ei asu ja seetõttu on tegevuse mõju neutraalne. Natura 2000 võrgustiku alad asuvad vähemalt 4 kilomeetri kaugusel. Kuna Natura 2000 alasid mõjualasse ei jää, siis Natura hindamise läbiviimine ei ole vajalik. Kavandataval tegevusel ei ole ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega nende kaitse-eesmärkidele. Müra, õhk, vibratsioon Olemasolev olukord Müra Keskkonnamüra normatiivsed väärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. aasta määrusega nr 71 „ Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid “. Määruse nõudeid tuleb täita asulate planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Välisõhus leviva müra normtasemed on: müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Peamiseks müra, aga ka õhusaaste allikaks planeeringuala piirkonnas võib pidada kõrval maantee d nr 20125 ( Rapla ümbersõit ) . 20 21 . a. liiklussagedus andmete põhjal oli lõigul 908 autot/ööpäevas ning üle 12 m pikkusega 117 sõidukit/ööpäevas . Olemasolevate transpordikoridori ( Rapla ümbersõidu äärsed alad) läheduses müra normatiivsuse hindamisel tuleb lähtuda liiklusmüra piirväärtuse nõuetest. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 alusel kehtestatud liiklusmüra normtasemed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 3 2. Liiklusmüra normtasemed vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele . Ala kategooria üldplaneeringu alusel I virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad II elamu maa-alad, rohealad Müra sihtväärtus 50/40 55/50 Müra piirväärtus 55/50 60/55 65 1 /60 1 1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel Välisõhu kvaliteet Õhusaaste keskkonnamõju ning eelkõige tervisele avaldatava mõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.detsembri 2016. aasta määrusega nr 75 „ Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid “. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral. Piirkonna peamiseks õhusaaste allikaks on liiklus. Piirnormide ületamine ei ole liikluskoormusest lähtuvalt tõenäoline. Vibratsioon Inimeste tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks on sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „ Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid “ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Eeldatav mõju Hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal ei ole põhjust eeldada elamupiirkonna rajamise järgselt ülenormatiivse müra, vibratsiooni või õhusaaste teket. Planeeringualal ei kavandata tegevusi, mis oluliselt muudaks olukorda piirkonnas. Planeeringu realiseerumisel t uleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni piirnorme. Leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid mitte teostada nädalavahetustel ning tööpäevadel pärast kella 18. Kuival perioodil tuleb vältida tolmuheidet ning vajadusel ehituseks kasutatavaid teid kasta või töödelda tolmu tõrjeks kloriididega. Sotsiaalmajanduslik olukord Olemasolev olukord Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Üldjuhul võib arendustegevus muuta piirkonna liikluskorraldust ja põhjustada liiklustiheduse kasvu, muuta inimeste väljakujunenud harjumuste (sh kasutatavate radade, rohealade kasutamise) mustrit ja teatud juhtudel mõjutada kinnisvara hindasid. Mõju inimese tervisele võib avalduda eelkõige läbi muutuste vee- ja õhukvaliteedis ning mürahäiringute kaudu. Planeeringuala on käesoleval ajal osaliselt parkmets ja haljasala . Seda arvestades võib sotsiaalma j anduslik mõju avalduda eeskätt maakasutusväärtuse muutuse läbi. Eeldatav mõju Kavandatava tegevuse ellu viimisega võib eeldada piirkonnas pigem positiivset mõju uute elamute rajamisega. Tegevus ei too kaasa olulist mürataseme või õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõttu ei eeldata olulist mõju inimese tervisele. Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline ebasoodne sotsiaalmajanduslik mõju KeHJS mõistes. DP ala ümbruses on varasemate detailplaneeringute alusel kavandatud samuti elamute ehitamist, mille lahendustega kavandatavas DP-s tuleb arvestada, et tagada piirkonna kujundamisel esteetiline lõpptulemus. Kumulatiivsed mõjud Kumulatiivse mõjuna mõistetakse inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumist (liitumine või kombineerumine), mis võib hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Kuigi eraldi võttes võivad üksikud mõjud olla ebaolulised, võivad need aja jooksul ühest või mitmest allikast liituda ja põhjustada loodusressursside seisundi halvenemist. Tavaliselt eristatakse keskkonnamõju hindamisel otseseid ja kaudseid mõjusid, kumulatiivsuse hindamisel arvestatakse mõlemaid. Seega võib kavandatava tegevuse kumulatiivse mõjuna käsitleda kogumõju, mida kavandatav tegevus koos teiste piirkonda mõjutatavate tegevustega, sõltumatult tegevuse kuuluvusest (riiklik, kohalik omavalitsus, era) avaldab ressursile, ökosüsteemile, kogukonnale. Elamuala tihendamisega kasvab piirkonna kasutuskoormus. Kui aga detailplaneeringu lahenduste välja töötamisel võetakse arvesse piirkonna s paiknevaid loodusväärtusi , siis ei ole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse ellu viimisega ületatakse keskkonna talumisvõime t . Kokkuvõte Käesolevas eelhinnangus käsitleti Raplamaal Rapla vallas Sulupere külas Nurgasalu detailplaneeringuga kavandatava tegevuse vastavust asjakohaste le strateegiliste le planeerimisdokumentide le , hinnati planeeringuga kavandatava tegevuse eeldatavaid keskkonnamõjusid ning vajadusel pakuti välja leevendavad meetmed. Kavandatava tegevuse alale ei jää kaitstavaid loodusobjekte. Lähema d kaitstava d loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad jäävad kaugele , mistõttu ei ole eeldada ebasoodsat mõju (müra, valgus , õhusaaste vms) planeeringuga kavandatavatest tegevustest. Kuna kavandatav tegevus jääb avalik ult kasutatava tee teekaitsevööndisse (30 m), siis tule b kavandatav tegevus kooskõlastada tee omanikuga (Transpordiamet). Eelhinnangu käigus jõuti järeldusele, et planeeringu realiseerimisel (kavandatava tegevuse ellu viimisel) ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole otstarbekas . Ebasoodsad mõjud tuleks välistada rakendades järgmiseid leevendavaid meetmeid ning pöörates tähelepanu järgmistele asjaoludele: Planeeritava tegevuse mõjude vähendamiseks on soovitatav võimalusel säilitada piirkonnale omast haljastust . Planeeri n guala veevarustus ning h eit- ja sademevee käitlus tuleb lahendada veeseaduse nõuetele vastavalt ning vajadusel taotleda Keskkonnaametilt keskkonnaluba põhjaveevõtuks ja/või heitvee juhtimiseks suublasse . Planeeringu elluviimisel on ehitustööde ajal mürarikkamate tööde kavandamisel mõistlik vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu, nädalavahetus) . Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega . Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme. Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele. Lisa 1. Eskiislahendus seisuga 23.01.2023
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel