dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta

Rahandusministeerium · 22. veebruar 2023
Viit
15-2/1357-1
Registreeritud
22. veebruar 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-2 Maakonnaplaneeringute järelevalve dokumendid (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-2/2023
Vastutaja
Mart Uusjärv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Kohalike omavalitsuste poliitika osakond)

Failid

  • 📎Ettepanekud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta.asice384 KB

Sisu (failidest)

Mart Uusjärv Teie 27.12.2022 nr 15-2/10190-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 22.02.2023 nr 6-5/22/25202-2 Ettepanekud Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohta Teavitasite Keskkonnaametit, et valminud on Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH) eelnõu. Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre. Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos mõjualaga 112 000 ha. Planeeringualasse on haaratud jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Sauga jõgi on haaratud planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani) ning Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni raudteesillani (Reiu vabaõhulavani). Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on ühtses arengudokumendis Pärnu jõe ja kaldaala ning lähimereala terviku ruumilise arengu põhimõtete sidumine ja suundumuste määramine aastani 2030+ ning tasakaalustada kohalikud ja riiklikud huvid jõe vee- ja kaldaaladel nii keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest kui ka veeliikluse vajaduste aspektist lähtuvalt. Tutvunud avalikul väljapanekul1 oleva teemaplaneeringu ja selle KSH aruandega2, esitab Keskkonnaamet järgmised ettepanekud materjalide täiendamiseks: Teemaplaneering 1. Ptk-s 3.1.2.3 (Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi elamualadeni) on välja toodud piirkonna supluskohad, nimetades ka Raja tänava sihil olevat. Põhijoonisel on supluskoht näidatud Saare tänava sihil. Arvestades jalakäijate tunneli asukohta eeldab Keskkonnaamet, et siiski on mõeldud supluskohta Saare tänava sihil. 2. Ptk 3.1.2.5 (Ala 5. Sauga jõgi) käsitleb muuhulgas endise Sauga mõisa ala, kus asuvad mõisa hoonete varemed, allee ning ulatuslik roheala vahetult jõe kaldal. Piirkond on kavandatud välja arendada ülelinnalise tähtsusega puhkealaks (sh võimalik suurürituste 1 16.01.2023-23.02.2034 2 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline- planeerimine/maakonnaplaneeringud#ParnuJogi Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 toimumispaik). Suunisena on välja toodud, et Sauga mõisa puhkeala arendamisel näha ette võimalused veega seotud puhketegevusteks. Arendada välja Sauga veematkateega seotud pikemat puhkust võimaldav puhkekoht. Keskkonnaamet märgib, et Pärnu linnavolikogu 15.12.2022 otsusega nr 83 on algatatud Saugamõisa detailplaneering, mille eesmärgiks on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks ja selle kasutusele võtmine tulevikus riigikaitselistel eesmärkidel. Palume selles valguses käsitleda ka seda võimalikku stsenaariumit. 3. Ptk-s 3.2.1 on suunisena puhkealade võrgustiku arendamiseks öeldud, et Tori vallas Tammiste küla ja Sindi raudteesilla vahelisel lõigul uute elamualade kavandamisel tuleb näha ette jõeäärsed puhkevõimalused, et kompenseerida Tammiste küla piirkonnas avalikult kasutatavate puhkealade puudumist ja tagada jõeäärse puhkemaastiku jätkumine kuni Sindi raudteesillani. Planeeringujoonisel kulgeb Pärnu jõe paremkalda kaldatee osaliselt piki jõe äärt, osaliselt Pärnu - Rakvere – Sõmeru maantee ääres. Keskkonnaamet on seisukohal, eesmärgiks tuleb võtta kaldatee jätkumine piki jõe äärt paremkaldal vähemalt Pärnu suure ümbersõidu sillani Pärnu jõel, ideaalis aga kuni Sindi raudteesillani. 4. Ptk-s 3.6.2 on antud suunised laevatee süvendamiseks. Muuhulgas on öeldud: „Laevatatava jõeala ja Sindi kärestikukeskuse vahelise ühenduse soodustamiseks kaaluda madalate aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala tähistamist olemasolevas sängis ning viia veeliikluse alal läbi väikesemahulisi hooldustöid (puhastamine, kivide eemaldamine jms).“ Arvestades, et Sindi kärestik ja allavoolu jääv jõelõik on lõhe, forelli, meritindi jt kalade oluline kudeala, ei ole hooldustööde tegemine (eeskätt puhastamine) eeldatavalt võimalik. Kirjeldatud meedet ei ole hinnatud KSH aruandes. 5. Ptk-s 3.6.10 on öeldud, et suunisena taastuvenergeetika arendamiseks öeldud, et jõe kasutamisel jahutamiseks ja kütteks tuleb igal konkreetsel juhul analüüsida tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid, et selgitada välja lahenduse sobivus. Keskkonnaamet peab vajalikuks lõiku täiendada. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on primaarne Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei ole aktsepteeritavad. KSH aruanne 1. Ptk-s 8.5.1. on öeldud: „Lõhe rändab jõgedesse kudema kevadel (vähem sügisel)“. Lauset tuleb korrigeerida. Lõhe koeb sügisel, suurtes jõgedes tõuseb jõkke umbes augusti keskpaigast. Kudemine ise toimub vastavalt veetemperatuuridele oktoobris-novembris ja vastsed kooruvad kevadel. 2. Ptk-s 8.5.2. (Mõju Reiu jõe loodusalale) on hinnatud mõju võldasele (Cottus gobio) kui Reiu jõe looduala kaitse-eesmärgile. Välja on toodud, et: „Planeeringualale jääv Pärnu jõe lõik on sügav ja väga aeglase vooluga ning pole tõenäoliselt võldasele kuigi sobivaks elupaigaks, kuid liigi esinemist alal siiski välistada ei saa.“ Palume ebatäpsus parandada ning käsitleda selles lõigus Reiu jõge. 3. Ptk-s 8.5.3. (Mõju Rannaniidu loodusalale) on väidetud, et „ Alale jäävad küll luited ning ka veekogud, mis oma iseloomult on rannikulõukad, kuid tõenäoliselt ei vasta need tugevate inimmõjude tõttu elupaigatüüpide kriteeriumitele.“ Täpsustame, et elupaigatüüp rannaniidud (1630*) on seal kaardistatud (Eesti looduse infosüsteemi kood ELP0012372, ELP0021990, ELP0021989). Alal olev lõugas (1150*) on rannaniiduga kaasnev elupaik, 2 (5) kuigi tiheda roostikku tõttu on niidu ja lõuka eristamine raskendatud. Ei saa väita, et tugevate inimmõjude tõttu ei vasta elupaik kriteeriumitele. 4. Ptk-s kokkuvõte ja ptk-s 9.1.1. on öeldud: „Kavandatava tegevusega kaasnev Pärnu süvendamine ja jõe põhja puhastamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju jõgede veekvaliteedile, sest tegemist on lühiajalise (ajutise) mõjuga, mis on vajadusel leevendatav“. Keskkonnaamet peab vajalikuks kõnealuse lõigu juurde lisada - Kuna nii sette eemaldamine kui ka süvendamine vajab alates mahust 5 m3 luba, siis tehakse iga konkreetse taotluse kohta (sõltuvalt tegevuse asjaoludest) eraldi otsus KMH vajalikkuse kohta. Juhul kui otsustatakse, et oluline mõju eeldatavalt puudub, on tegevust võimalik jões läbi viia. 5. Teemaplaneeringus ja KSH aruandes on antud suunised veeskamiskohtade ja supluskohtade rajamiseks, samuti soovitatakse kaaluda hooldustöid jões veeliikluse alal ning lisaks on meetmena välja toodud kallaste kindlustamine veeliikluse mõjude vähendamiseks kallastele. Keskkonnaameti peab vajalikuks lisada, et ka tahkete ainete vette paigutamisel on alates mahust 5 m3 vajalik hinnata igakordselt, kas tegevus põhjustab ebasoodsat mõju ja on lubatav. 6. Ptk 9.2. on öeldud: „Süvendamise ja setete eemaldamise mahtude hindamisel on eeldatud, et looduslikud tingimused soosivad kavandatud tegevusi, st uued supluskohad rajatakse piisava veesügavusega kohtadesse, veeskamiskohti ja sildumisalasid kasutavad alused, mis on antud jõelõigul kasutamiseks sobiva süvisega jne ning enamuse rajatiste puhul puudub vajadus suuremahulisteks süvendustöödeks. Eeldatud on, et veekogu kaldavööndis leidub alati setet, mis ehitiste rajamiseks tuleb eemaldada.“ Keskkonnaamet peab vajalikuks lisada, et uute supluskohtade rajamisel tuleb lähtuda ka avalikust huvist, juba olemasolevate ujumiskohtade lähedusest ja võimalikust mõjust Pärnu ja Reiu jõe Natura aladele. Läbi tuleb mõelda, kas on vajalik teha uus supluskoht, kui lähedal juba supluskoht rajatud. Väikese supluskoha rajamisel kaaluda ka, et selle korrashoiu tagamiseks võib olla vajalik tihedam hooldus jõe kantud sette eemaldamiseks. Keskkonnaametilt taotleti näiteks varasemalt luba Künka 8 kinnistule (Tori vald) supluskoha rajamiseks. Koostatud Natura eelhindamisega jõuti aga järeldusele, et veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuga planeeritud tegevus on vastuolus Pärnu jõe loodusala pikaajalise kaitsekorralduskava kaitse-eesmärgiga (elupaigatüübi jõed ja ojad vähemalt hea (B) looduskaitselise seisundi saavutamine) ning looduskaitseseaduse § 51 lõikega 1 (lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude sängi ja hüdroloogilise režiimi on keelatud muuta). Künka 8 ujumiskoha rekonstrueerimine on lisatud teemaplaneeringu lisas 43 toodud potentsiaalsete objektide loetellu, kus on vaja eemaldada setet või süvendada jõge. Kuna lähedal asub Sindi väliujula, kinnistu on eraomandis, lahendada tuleb avaliku juurdepääsu küsimus, ei ole välistatud, et supluskoha rekonstrueerimise soovile antakse uuesti keelduv otsus. 7. Ptk-s 9.2. ja ptk-s 10.2. on ekslikult öeldud: „Mõjude minimeerimiseks on kaevetööd vees soovitatav teha veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil ja arvestades vee-elustikust tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Veekogude laevatatavatel osadel vee- elustiku kaitseks ajalised piirangud puuduvad, sest neile jõelõikudele ja sealt allavoolu ei jää olulisi kalade kudealasid.“ Suuremahuliste tööde läbiviimine on Keskkonnaameti hinnangul kindlasti elustikule kahjulik, sest lisaks kudepaikadele (mida seal siiski osadele liikidele on) toimub kevadel aktiivne kuderänne, meriforelli ja lõhe noorjärkude laskumine, erinevate kalavastsete laskumine ja toitumine. Igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone ning seetõttu peab kevadisel perioodil suuremahulised tööd välistama. Ainult soovitusest töid vältida ja teostada suvisel 3 „Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“, Maves OÜ, detsember 2022 3 (5) madalveeperioodil ei piisa. Pärnu jõe kalastikku, kudekarjade liikumist, kalavastsete ja maimude merre laskumist ja kudealasid on põhjalikult käsitlenud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ekspertarvamus4 (vt ka lisa 1), mille sisu ja järeldusi tuleb kasutada ka KSH aruande ja teemaplaneeringu täiendamisel. 8. Ptk-s 9.4.1. (Mõju kaitsealadele) on nimetamata sile kardhein (Ceratophyllum submersum) leiukoht (EELISe kood KLO9305362). Sile kardhein on Pärnu rannaniidu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks. 9. Ptk-s 9.12. on öeldud, et teemaplaneering teeb ettepaneku kaaluda jõelõigul Vaala sadamast kuni Paikuse ja Tammiste tiheasustusala alguseni võimalusi veemotospordi (jetisõit, veesuusatamine) harrastamiseks. Lokaalse mõjuallikana lisandub jetisõidu harjutus- ja võistlusala Reiu jõe suudmest allavoolu. Keskkonnaamet nõustub, et kuigi jetisõidu jaoks planeeringuga konkreetse ala määramine ei pruugi selle lähikonnas elavatele inimestele meeldida, on see laiemat pilti vaadates siiski parem lahendus, kui lubada mürarikastel jetidel liikuda kogu veeala ulatuses. Samas on oluline arvestada ka Pärnu ja Reiu jõgede kalastiku ning kalanduse kaitse põhimõtetega. Pärnu jõgi alates Reiu jõe suudmest kuni Paikuse ja Tammiste tiheasustusala alguseni on elustiku seisukohast tundlik ala ning sinna veemotospordiala laiendamine ei ole mõistlik. Veemotospordiala piiritlemisel ning kasutustingimuste määramisel peame vajalikuks täiendavalt konsulteerida Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudiga, kellele on pikaajaline kogemus Pärnu piirkonna kalastiku küsimustes. 10. Ptk-s 9.14. on hinnatud mõju planeeringuala jõgede elustikule ning on muuhulgas märgitud mootori abil liikuvate veesõidukitega seoses, et kalastikku võib häirida veealune müra, mõõdukas müra ja vibratsioon kalu üldjuhul ei häiri. Peatüki kohaselt kalastikule avaldab mõningast negatiivset mõju ka kalade hukkumine või vigastumine kokkupõrkel veesõidukite sõukruviga. Antud risk on suurem kiiremini liikuvate aluste puhul, mille eest kalad ei jõua pageda. Keskkonnaamet peab vajalikuks käsitleda ka hüdroajamiga veemootorsõidukite (eeskätt jettide) mõju kalade noorjärkudele. Tuginedes kirjanduse ja TÜ Eesti Mereinstituudi andmetele, mõjutab jettide kasutamine negatiivselt enim kalade noorjärke ehk larve. Larvid toituvad soojas pinnalähedases veekihis zooplanktonist, samuti madalas kaldavees. Jettide kasutamisel hävivad kalade noorjärgud mehhaaniliselt, läbides koos veega turbiini, või veesõidukite poolt tekitatud tugeva lainetuse tagajärjel. Eriti tundlikud on jettidele meritindi kalavastsed. Kalade noorjärkude kaitse seisukohast on vajalik jetisõitu ajaliselt piirata, lubatud periood võiks olla nt juuni algusest augusti lõpuni. 11. Ptk-s 10.3. on öeldud, et sõudestaadioni asukoha täpsustamiseks tuleb kaasajastada jõelõigu topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring, koostada sõudestaadioni eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes ning keskkonnamõju eelhinnang. Töö eesmärgiks peab olema piisavate mõõtmetega sõudestaadioni rajamise võimalikkuse Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu ja keskkonnamõju hindamisega. Juhime tähelepanu et teemaplaneeringu lisa 4 tabelis on sõudestaadioni eeldatav süvendamismaht üle 500 m3, mis tähendab, et KMH läbiviimine on kohustuslik. Sõudestaadioni rajamisel ei ole mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud (st vajalik on leevendavate meetmete kavandamine), seega on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis on samuti võimalik ainult KMH menetluses. Samad tingimused kehtivad Pärnu jõe vasakkaldale sildumisala ja jahisadama kavandamisel. 4 „Pärnu muulide remonttööde teostamiseks sobiv ajavahemik kalastiku ja kalanduse seisukohast, ekspertarvamus“, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Heli Špilev, 13.04.2021 4 (5) 12. Ptk-s 10.4. on öeldud (täpsustamata jõelõike, kus tingimus kehtib ning kas tegemist on individuaalse või üldise vajadusega) et jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et selgitada välja lahenduse sobivus, sh koosmõjus teiste veekogus olevate ja kavandatavate objektidega/tegevustega. Samas on ptk-s 10.8 ja kokkuvõtvas peatükis kirjeldatud tingimuste sisu pisut teistsugune: „Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on primaarne Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning torustikud jões ei ole aktsepteeritavad. Kuna planeeringuala jõed on avalikult kasutatavad, ei ole individuaalseteks vajadusteks mõeldud rajatised jões lubatud, kui need takistavad jõe avalikku kasutust. Sauga jõgi on täiendavate rajatiste paigutamiseks jõkke liiga kitsas ning võib see võib ohustada laevaliiklust ning mõjutada lihkeohtlikke kaldaid. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel tuleb hinnata riske seoses jõgede jääoludega, arvestada setetest puhastamise vajadusega (täiendav koormus jõe veekeskkonnale) ning hinnata koosmõju muude tegevustega.“ Keskkonnaamet peab vajalikuks peatükke ühtlustada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa 1: „Pärnu muulide remonttööde teostamiseks sobiv ajavahemik kalastiku ja kalanduse seisukohast, ekspertarvamus“, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Heli Špilev, 13.04.2021 Toomas Kalda 510 7975 (keskkonnakorraldus) [email protected] Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus) [email protected] Christina Vohla 5690 8272 (vesi) [email protected] Märt Kesküla 523 4410 (vee-elustik) [email protected] 5 (5)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel