Mart Uusjärv Teie 27.12.2022 nr 15-2/10190-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 22.02.2023 nr 6-5/22/25202-2
Ettepanekud Pärnu maakonna planeeringu
teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala
ruumise arengu perspektiiv ning seosed
mereplaneeringuga“ ja selle keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande kohta
Teavitasite Keskkonnaametit, et valminud on Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering
„Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ (edaspidi
teemaplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH)
eelnõu.
Planeeringuala hõlmab Pärnu jõe veeala koos kaldaaladega Kurgjalt kuni suubumiseni merre.
Planeeringuala suurus on 42 000 ha, koos mõjualaga 112 000 ha. Planeeringualasse on haaratud
jõe kaldaalad Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valdades. Sauga jõgi on haaratud
planeeringualasse kuni lennuväljani (Sauga kalurikülani) ning Reiu jõgi ca 1,2 km ulatuses kuni
raudteesillani (Reiu vabaõhulavani). Teemaplaneeringu koostamise peamine eesmärk on ühtses
arengudokumendis Pärnu jõe ja kaldaala ning lähimereala terviku ruumilise arengu põhimõtete
sidumine ja suundumuste määramine aastani 2030+ ning tasakaalustada kohalikud ja riiklikud
huvid jõe vee- ja kaldaaladel nii keskkonnaalasest, sotsiaalmajanduslikust, kultuur-ajaloolisest
kui ka veeliikluse vajaduste aspektist lähtuvalt.
Tutvunud avalikul väljapanekul1 oleva teemaplaneeringu ja selle KSH aruandega2, esitab
Keskkonnaamet järgmised ettepanekud materjalide täiendamiseks:
Teemaplaneering
1. Ptk-s 3.1.2.3 (Ala 3. Pärnu jõgi Papiniidu sillast kuni Tammiste küla ja Paikuse alevi
elamualadeni) on välja toodud piirkonna supluskohad, nimetades ka Raja tänava sihil
olevat. Põhijoonisel on supluskoht näidatud Saare tänava sihil. Arvestades jalakäijate
tunneli asukohta eeldab Keskkonnaamet, et siiski on mõeldud supluskohta Saare tänava
sihil.
2. Ptk 3.1.2.5 (Ala 5. Sauga jõgi) käsitleb muuhulgas endise Sauga mõisa ala, kus asuvad
mõisa hoonete varemed, allee ning ulatuslik roheala vahetult jõe kaldal. Piirkond on
kavandatud välja arendada ülelinnalise tähtsusega puhkealaks (sh võimalik suurürituste
1
16.01.2023-23.02.2034
2
https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-
planeerimine/maakonnaplaneeringud#ParnuJogi
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
toimumispaik). Suunisena on välja toodud, et Sauga mõisa puhkeala arendamisel näha ette
võimalused veega seotud puhketegevusteks. Arendada välja Sauga veematkateega seotud
pikemat puhkust võimaldav puhkekoht. Keskkonnaamet märgib, et Pärnu linnavolikogu
15.12.2022 otsusega nr 83 on algatatud Saugamõisa detailplaneering, mille eesmärgiks on
planeeringuala maakasutuse juhtotstarbe muutmine riigikaitsemaaks ja selle kasutusele
võtmine tulevikus riigikaitselistel eesmärkidel. Palume selles valguses käsitleda ka seda
võimalikku stsenaariumit.
3. Ptk-s 3.2.1 on suunisena puhkealade võrgustiku arendamiseks öeldud, et Tori vallas
Tammiste küla ja Sindi raudteesilla vahelisel lõigul uute elamualade kavandamisel tuleb
näha ette jõeäärsed puhkevõimalused, et kompenseerida Tammiste küla piirkonnas
avalikult kasutatavate puhkealade puudumist ja tagada jõeäärse puhkemaastiku jätkumine
kuni Sindi raudteesillani. Planeeringujoonisel kulgeb Pärnu jõe paremkalda kaldatee
osaliselt piki jõe äärt, osaliselt Pärnu - Rakvere – Sõmeru maantee ääres. Keskkonnaamet
on seisukohal, eesmärgiks tuleb võtta kaldatee jätkumine piki jõe äärt paremkaldal vähemalt
Pärnu suure ümbersõidu sillani Pärnu jõel, ideaalis aga kuni Sindi raudteesillani.
4. Ptk-s 3.6.2 on antud suunised laevatee süvendamiseks. Muuhulgas on öeldud: „Laevatatava
jõeala ja Sindi kärestikukeskuse vahelise ühenduse soodustamiseks kaaluda madalate
aluste jaoks sobiliku veeliikluse ala tähistamist olemasolevas sängis ning viia veeliikluse
alal läbi väikesemahulisi hooldustöid (puhastamine, kivide eemaldamine jms).“ Arvestades,
et Sindi kärestik ja allavoolu jääv jõelõik on lõhe, forelli, meritindi jt kalade oluline kudeala,
ei ole hooldustööde tegemine (eeskätt puhastamine) eeldatavalt võimalik. Kirjeldatud
meedet ei ole hinnatud KSH aruandes.
5. Ptk-s 3.6.10 on öeldud, et suunisena taastuvenergeetika arendamiseks öeldud, et jõe
kasutamisel jahutamiseks ja kütteks tuleb igal konkreetsel juhul analüüsida tegevusega
kaasnevaid keskkonnamõjusid, et selgitada välja lahenduse sobivus. Keskkonnaamet peab
vajalikuks lõiku täiendada. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb arvestada,
et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi halvendada.
Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on primaarne Pärnu jõe looduslikkuse säilitamine ning
torustikud jões ei ole aktsepteeritavad.
KSH aruanne
1. Ptk-s 8.5.1. on öeldud: „Lõhe rändab jõgedesse kudema kevadel (vähem sügisel)“. Lauset
tuleb korrigeerida. Lõhe koeb sügisel, suurtes jõgedes tõuseb jõkke umbes augusti
keskpaigast. Kudemine ise toimub vastavalt veetemperatuuridele oktoobris-novembris ja
vastsed kooruvad kevadel.
2. Ptk-s 8.5.2. (Mõju Reiu jõe loodusalale) on hinnatud mõju võldasele (Cottus gobio) kui
Reiu jõe looduala kaitse-eesmärgile. Välja on toodud, et: „Planeeringualale jääv Pärnu jõe
lõik on sügav ja väga aeglase vooluga ning pole tõenäoliselt võldasele kuigi sobivaks
elupaigaks, kuid liigi esinemist alal siiski välistada ei saa.“ Palume ebatäpsus parandada
ning käsitleda selles lõigus Reiu jõge.
3. Ptk-s 8.5.3. (Mõju Rannaniidu loodusalale) on väidetud, et „ Alale jäävad küll luited ning
ka veekogud, mis oma iseloomult on rannikulõukad, kuid tõenäoliselt ei vasta need tugevate
inimmõjude tõttu elupaigatüüpide kriteeriumitele.“ Täpsustame, et elupaigatüüp
rannaniidud (1630*) on seal kaardistatud (Eesti looduse infosüsteemi kood ELP0012372,
ELP0021990, ELP0021989). Alal olev lõugas (1150*) on rannaniiduga kaasnev elupaik,
2 (5)
kuigi tiheda roostikku tõttu on niidu ja lõuka eristamine raskendatud. Ei saa väita, et
tugevate inimmõjude tõttu ei vasta elupaik kriteeriumitele.
4. Ptk-s kokkuvõte ja ptk-s 9.1.1. on öeldud: „Kavandatava tegevusega kaasnev Pärnu
süvendamine ja jõe põhja puhastamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju jõgede
veekvaliteedile, sest tegemist on lühiajalise (ajutise) mõjuga, mis on vajadusel
leevendatav“. Keskkonnaamet peab vajalikuks kõnealuse lõigu juurde lisada - Kuna nii sette
eemaldamine kui ka süvendamine vajab alates mahust 5 m3 luba, siis tehakse iga konkreetse
taotluse kohta (sõltuvalt tegevuse asjaoludest) eraldi otsus KMH vajalikkuse kohta. Juhul
kui otsustatakse, et oluline mõju eeldatavalt puudub, on tegevust võimalik jões läbi viia.
5. Teemaplaneeringus ja KSH aruandes on antud suunised veeskamiskohtade ja supluskohtade
rajamiseks, samuti soovitatakse kaaluda hooldustöid jões veeliikluse alal ning lisaks on
meetmena välja toodud kallaste kindlustamine veeliikluse mõjude vähendamiseks
kallastele. Keskkonnaameti peab vajalikuks lisada, et ka tahkete ainete vette paigutamisel
on alates mahust 5 m3 vajalik hinnata igakordselt, kas tegevus põhjustab ebasoodsat mõju
ja on lubatav.
6. Ptk 9.2. on öeldud: „Süvendamise ja setete eemaldamise mahtude hindamisel on eeldatud,
et looduslikud tingimused soosivad kavandatud tegevusi, st uued supluskohad rajatakse
piisava veesügavusega kohtadesse, veeskamiskohti ja sildumisalasid kasutavad alused, mis
on antud jõelõigul kasutamiseks sobiva süvisega jne ning enamuse rajatiste puhul puudub
vajadus suuremahulisteks süvendustöödeks. Eeldatud on, et veekogu kaldavööndis leidub
alati setet, mis ehitiste rajamiseks tuleb eemaldada.“
Keskkonnaamet peab vajalikuks lisada, et uute supluskohtade rajamisel tuleb lähtuda ka
avalikust huvist, juba olemasolevate ujumiskohtade lähedusest ja võimalikust mõjust Pärnu
ja Reiu jõe Natura aladele. Läbi tuleb mõelda, kas on vajalik teha uus supluskoht, kui
lähedal juba supluskoht rajatud. Väikese supluskoha rajamisel kaaluda ka, et selle
korrashoiu tagamiseks võib olla vajalik tihedam hooldus jõe kantud sette eemaldamiseks.
Keskkonnaametilt taotleti näiteks varasemalt luba Künka 8 kinnistule (Tori vald)
supluskoha rajamiseks. Koostatud Natura eelhindamisega jõuti aga järeldusele, et
veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringuga planeeritud tegevus on vastuolus Pärnu jõe
loodusala pikaajalise kaitsekorralduskava kaitse-eesmärgiga (elupaigatüübi jõed ja ojad
vähemalt hea (B) looduskaitselise seisundi saavutamine) ning looduskaitseseaduse § 51
lõikega 1 (lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude
sängi ja hüdroloogilise režiimi on keelatud muuta). Künka 8 ujumiskoha rekonstrueerimine
on lisatud teemaplaneeringu lisas 43 toodud potentsiaalsete objektide loetellu, kus on vaja
eemaldada setet või süvendada jõge. Kuna lähedal asub Sindi väliujula, kinnistu on
eraomandis, lahendada tuleb avaliku juurdepääsu küsimus, ei ole välistatud, et supluskoha
rekonstrueerimise soovile antakse uuesti keelduv otsus.
7. Ptk-s 9.2. ja ptk-s 10.2. on ekslikult öeldud: „Mõjude minimeerimiseks on kaevetööd vees
soovitatav teha veevaesel ajal võimalikult lühikesel perioodil ja arvestades vee-elustikust
tulenevaid ajalisi piiranguid tööde tegemisele. Veekogude laevatatavatel osadel vee-
elustiku kaitseks ajalised piirangud puuduvad, sest neile jõelõikudele ja sealt allavoolu ei
jää olulisi kalade kudealasid.“ Suuremahuliste tööde läbiviimine on Keskkonnaameti
hinnangul kindlasti elustikule kahjulik, sest lisaks kudepaikadele (mida seal siiski osadele
liikidele on) toimub kevadel aktiivne kuderänne, meriforelli ja lõhe noorjärkude laskumine,
erinevate kalavastsete laskumine ja toitumine. Igasugune heljumi kontsentratsiooni tõus
mõjutab negatiivselt kalapopulatsioone ning seetõttu peab kevadisel perioodil
suuremahulised tööd välistama. Ainult soovitusest töid vältida ja teostada suvisel
3
„Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning võimalikkus“, Maves OÜ, detsember 2022
3 (5)
madalveeperioodil ei piisa. Pärnu jõe kalastikku, kudekarjade liikumist, kalavastsete ja
maimude merre laskumist ja kudealasid on põhjalikult käsitlenud Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituudi ekspertarvamus4 (vt ka lisa 1), mille sisu ja järeldusi tuleb kasutada ka KSH
aruande ja teemaplaneeringu täiendamisel.
8. Ptk-s 9.4.1. (Mõju kaitsealadele) on nimetamata sile kardhein (Ceratophyllum submersum)
leiukoht (EELISe kood KLO9305362). Sile kardhein on Pärnu rannaniidu looduskaitseala
kaitse-eesmärgiks.
9. Ptk-s 9.12. on öeldud, et teemaplaneering teeb ettepaneku kaaluda jõelõigul Vaala sadamast
kuni Paikuse ja Tammiste tiheasustusala alguseni võimalusi veemotospordi (jetisõit,
veesuusatamine) harrastamiseks. Lokaalse mõjuallikana lisandub jetisõidu harjutus- ja
võistlusala Reiu jõe suudmest allavoolu. Keskkonnaamet nõustub, et kuigi jetisõidu jaoks
planeeringuga konkreetse ala määramine ei pruugi selle lähikonnas elavatele inimestele
meeldida, on see laiemat pilti vaadates siiski parem lahendus, kui lubada mürarikastel jetidel
liikuda kogu veeala ulatuses. Samas on oluline arvestada ka Pärnu ja Reiu jõgede kalastiku
ning kalanduse kaitse põhimõtetega. Pärnu jõgi alates Reiu jõe suudmest kuni Paikuse ja
Tammiste tiheasustusala alguseni on elustiku seisukohast tundlik ala ning sinna
veemotospordiala laiendamine ei ole mõistlik. Veemotospordiala piiritlemisel ning
kasutustingimuste määramisel peame vajalikuks täiendavalt konsulteerida Tartu Ülikooli
Eesti Mereinstituudiga, kellele on pikaajaline kogemus Pärnu piirkonna kalastiku
küsimustes.
10. Ptk-s 9.14. on hinnatud mõju planeeringuala jõgede elustikule ning on muuhulgas märgitud
mootori abil liikuvate veesõidukitega seoses, et kalastikku võib häirida veealune müra,
mõõdukas müra ja vibratsioon kalu üldjuhul ei häiri. Peatüki kohaselt kalastikule avaldab
mõningast negatiivset mõju ka kalade hukkumine või vigastumine kokkupõrkel
veesõidukite sõukruviga. Antud risk on suurem kiiremini liikuvate aluste puhul, mille eest
kalad ei jõua pageda. Keskkonnaamet peab vajalikuks käsitleda ka hüdroajamiga
veemootorsõidukite (eeskätt jettide) mõju kalade noorjärkudele. Tuginedes kirjanduse ja
TÜ Eesti Mereinstituudi andmetele, mõjutab jettide kasutamine negatiivselt enim kalade
noorjärke ehk larve. Larvid toituvad soojas pinnalähedases veekihis zooplanktonist, samuti
madalas kaldavees. Jettide kasutamisel hävivad kalade noorjärgud mehhaaniliselt, läbides
koos veega turbiini, või veesõidukite poolt tekitatud tugeva lainetuse tagajärjel. Eriti
tundlikud on jettidele meritindi kalavastsed. Kalade noorjärkude kaitse seisukohast on
vajalik jetisõitu ajaliselt piirata, lubatud periood võiks olla nt juuni algusest augusti lõpuni.
11. Ptk-s 10.3. on öeldud, et sõudestaadioni asukoha täpsustamiseks tuleb kaasajastada jõelõigu
topo-geodeetiline mõõdistus, teha esmane ehitusgeoloogiline uuring, koostada
sõudestaadioni eskiisprojekt eelprojekti detailsuses EVS 932:2017 mõistes ning
keskkonnamõju eelhinnang. Töö eesmärgiks peab olema piisavate mõõtmetega
sõudestaadioni rajamise võimalikkuse Olenevalt tulemustest tuleb jätkata detailplaneeringu
ja keskkonnamõju hindamisega. Juhime tähelepanu et teemaplaneeringu lisa 4 tabelis on
sõudestaadioni eeldatav süvendamismaht üle 500 m3, mis tähendab, et KMH läbiviimine on
kohustuslik. Sõudestaadioni rajamisel ei ole mõju Pärnu jõe loodusalale välistatud (st
vajalik on leevendavate meetmete kavandamine), seega on vajalik Natura asjakohase
hindamise läbiviimine, mis on samuti võimalik ainult KMH menetluses. Samad tingimused
kehtivad Pärnu jõe vasakkaldale sildumisala ja jahisadama kavandamisel.
4
„Pärnu muulide remonttööde teostamiseks sobiv ajavahemik kalastiku ja kalanduse seisukohast,
ekspertarvamus“, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Heli Špilev, 13.04.2021
4 (5)
12. Ptk-s 10.4. on öeldud (täpsustamata jõelõike, kus tingimus kehtib ning kas tegemist on
individuaalse või üldise vajadusega) et jõevee kasutamisel jahutamiseks või kütteks tuleb
igal konkreetsel juhul kaaluda mõjude hindamise ja uuringute koostamise vajadust, et
selgitada välja lahenduse sobivus, sh koosmõjus teiste veekogus olevate ja kavandatavate
objektidega/tegevustega. Samas on ptk-s 10.8 ja kokkuvõtvas peatükis kirjeldatud
tingimuste sisu pisut teistsugune: „Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel jõkke tuleb
arvestada, et Pärnu ja Reiu jõed on Natura loodusalad, mille looduslikku seisundit ei tohi
halvendada. Papiniidu silla piirkonnast ülesvoolu on primaarne Pärnu jõe looduslikkuse
säilitamine ning torustikud jões ei ole aktsepteeritavad. Kuna planeeringuala jõed on
avalikult kasutatavad, ei ole individuaalseteks vajadusteks mõeldud rajatised jões lubatud,
kui need takistavad jõe avalikku kasutust. Sauga jõgi on täiendavate rajatiste paigutamiseks
jõkke liiga kitsas ning võib see võib ohustada laevaliiklust ning mõjutada lihkeohtlikke
kaldaid. Jahutus- ja küttesüsteemide kavandamisel tuleb hinnata riske seoses jõgede
jääoludega, arvestada setetest puhastamise vajadusega (täiendav koormus jõe
veekeskkonnale) ning hinnata koosmõju muude tegevustega.“ Keskkonnaamet peab
vajalikuks peatükke ühtlustada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa 1: „Pärnu muulide remonttööde teostamiseks sobiv ajavahemik kalastiku ja kalanduse
seisukohast, ekspertarvamus“, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Heli Špilev, 13.04.2021
Toomas Kalda 510 7975 (keskkonnakorraldus)
[email protected]
Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus)
[email protected]
Christina Vohla 5690 8272 (vesi)
[email protected]
Märt Kesküla 523 4410 (vee-elustik)
[email protected]
5 (5)