Põltsamaa Vallavalitsus Teie 15.02.2023 nr T800-1/79
[email protected]
Meie 22.02.2023 nr 6-3/23/3186-2
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa
taotluse keskkonnamõju hindamise
programmi kohta seisukoha küsimine
AS TREV-2 Grupp esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks
keskkonnaloa taotluse menetluse nr M-120217 raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH) programmi eelnõu (koostaja: Osaühing Alkranel).
KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16
kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt
(asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt
puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest
alates seisukohad Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programmi
asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH
ekspertrühma koosseisulist piisavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: KMH programm (Sopimetsa_KMH programm_Alkranel_lisadega.asice)
Sama: Rahandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Maa-amet,
Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus
Ivo Ojamäe 505 7438
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa
taotluse keskkonnamõju hindamine (KMH)
KMH programm
14.02.2023
Tellija: AS TREV-2 Grupp
KSH läbiviija: OÜ Alkranel
Juhtekspert: Alar Noorvee
(KMH litsents nr KMH0098)
Tartu 2023
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
1
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
2
SISUKORD
1. Üldist ................................................................................................................................... 4
2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja asukoht ................................................... 5
3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................... 7
4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ............ 11
4.1 .Alternatiiv I – kavandatav tegevus ............................................................................... 11
4.2 Null-alternatiiv .............................................................................................................. 14
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ..................................................................... 15
5.1 Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi ......................................................................... 15
5.1.1 Taimestik ja loomastik, looduskaitsealused objektid ja muud loodusväärtused 16
5.2 Rahvastik, taristu ja lähimad elamud ............................................................................ 19
6. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh mõjuala suurus,
eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid ................................................. 23
7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus ............................... 29
8. KMH protsessi ajakava ..................................................................................................... 32
9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või
kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud tegevuse vastu ................................................. 33
10. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta .......................................................... 35
Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 36
KMH programmi lisad:
KMH programmi lisa 1. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri KMH algatamise otsus.
KMH programmi lisa 2. Mäeeraldise plaan keskkonnaloa taotlusest.
KMH programmi lisa 3. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri alale jäävad kaitsealused liigid
(asutuse siseseks kasutamiseks, sisaldab andmeid II kaitsekategooria liigi või liikide
kohta). Looduskaitseseaduse § 53 lg 1 kohaselt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi
täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
3
1. Üldist
Keskkonnamõju hindamise (KMH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat
tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ning pannakse
paika KMH aruande eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KMH metoodikat, tegevust ja
ajakava. Keskkonnamõju hindamise programm on alusdokumendiks KMH läbiviimisel ja
aruande koostamisel.
Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele
ja heaolule, elu- ja looduskeskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on
oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi
või vara.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
4
2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja asukoht
Keskkonnaamet algatas 18.08.2022 otsusega nr DM-120217-5 Sopimetsa IV lubjakivikarjääri
keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise. AS TREV-2 Grupp taotleb keskkonnaluba
Sopimetsa lubjakivimaardla Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele kõrgemargilise
ehituslubjakivi kaevandamiseks kasutamiseks tsiviil- ja teedeehituses. Lisaks taotletakse
keskkonnaluba jäätmete (betoon, tellised, bituuminitaolised segud, kivid ja pinnas)
taaskasutamiseks (täitematerjalide tootmine), taaskasutamisele eelnevaks sortimiseks ja
ladustamiseks. Samuti vajab Sopimetsa IV lubjakivikarjäär keskkonnaluba saasteainete
paiksetest heiteallikatest välisõhku väljutamiseks keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67) § 2 alusel, mis sätestab, et
õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest
heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse nr 67 lisas nimetatud
künniskogust. Ettevõtte heiteallikatest väljutatakse tahkeid osakesi üle 1 tonni aastas ja
lämmastikdioksiidi üle 0,3 tonni aastas. Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks.
Taotletav Sopimetsa IV lubjakivikarjäär asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Nurga külas
riigile kuuluval kinnistul Põltsamaa metskond 9 (katastritunnusega 57301:001:0820,
sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Katastriüksuse pindala on 663,39 ha ning mäeeraldise ja
teenindusmaa hõlmab maaüksust osaliselt. Taotletav mäeeraldis asub riigile kuuluval
katastriüksusel, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on
59,83 ha ja mäeeraldise pindala on 38,16 ha. Kõlvikuliselt on tegemist metsamaaga. Joonisel
2.1 on esitatud kavandatava tegevuse asukoht. Joonisel 2.2 on esitatud kavandatavat tegevust
puudutavate mäeeraldise ja teenindusmaa piir. Täiendavalt on esitatud mäeeraldise plaan KMH
programmi lisas 2.
Joonis 2.1 Kavandatava tegevuse asukoht (oranž punkt). Alus: Maa-amet, 2023.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
5
Joonis 2.2 Kavandatav tegevus. Alus: Maa-amet, 2023.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
6
3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – maapõueressursside ülemäärane ja
raiskav kasutamine peab olema välistatud, mistõttu tuleb teha võimalikult väikeste kadude ja
jäätmetega võimalikult kõrge lisandväärtusega tooteid. Maapõueressursside kasutamine on
suunatud riigi majanduskasvu edendamisele, seejuures kompenseeritakse mõjud keskkonnale
ja tagatakse hüved tegevusest otseselt mõjutatud isikutele ning kohalikele omavalitsustele.
Olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad kavandatava tegevuse ja selle
KMH kontekstis on:
maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse;
minimeerida jäätmeteke ja maksimeerida tekkinud jäätmete taaskasutus;
maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja
vähendatakse jäätmeteket;
kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss, kas kasutatakse või
säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) – eesmärgiks on määratleda pikaajalised
arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna
seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale
looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks
maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning
maapõueressursi efektiivse kasutamise minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.
Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist
väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu ja seismiliste efektide vältimist ning
kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab
kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade
ärakasutamist.
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – visioondokument, milles sätestatakse
pikaajaline KHG-de heitkoguste vähendamise eesmärk ja poliitikasuunised kliimamuutustega
kohanemiseks või kliimamuutuste mõjule reageerimiseks valmisoleku ja vajaliku
vastupidavuse tagamiseks. Dokumendis toodud põhimõtteid ja suuniseid tuleb arvesse võtta
valdkonnaüleste ja valdkondlike strateegiate ning riiklike arengukavade uuendamisel ja
rakendamisel. Käesoleva KMH kontekstis olulisemad suunised on:
Metsamaa pindala hoidmine senisel tasemel on oluline nii CO2 -heite sidumise
suurendamiseks atmosfäärist kui ka metsades süsinikuvaru säilitamiseks. Metsamaa
pindala võib säilitada teiste maakasutusviiside arvelt – nii kasutusest väljas olevate
maade metsastamise, ammendunud karjääride rekultiveerimise, aga ka rohumaade
metsastamisega.
Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ (2016) alusel jääb mäeeraldise lõunapoolseim osa, umbes
21 ha ulatuses rohevõrgustiku tugialale ehk riigi tasandi väikesele tuumalale T2 (joonis 3.1)
Maakonnaplaneeringus on toodud keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed 2016. aasta
veebruari seisuga. Sopimetsa IV mäeeraldise varu on võetud arvele 2018. aastal ning seega
Sopimetsa IV mäeeraldist maardlana maakonnaplaneeringus esitatud ei ole. Taotletava
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri lähedusse jäävad Sopimetsa ning Sopimetsa II
lubjakivikarjäärid on maakonnaplaneeringus määratletud I kategooria maardla alaks. Sh on
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
7
maakonnaplaneeringus välja toodud, et I ja II kategooria maardla aladele või nende vahetusse
lähedusse ei tohi planeerida tegevusi, mis välistavad edaspidi kaevandamise. Lisaks on
üldplaneeringus juhitud tähelepanu, et lubja- ja dolokivikarjääride kasutuselevõtul põhjavee
välja pumpamisel jäävad lähedal asuvad kaevud kuivaks. Rohelise võrgustiku toimimise
tagamiseks ja säilimiseks on maakonnaplaneeringus toodud tingimused (lühendatult,
asjakohased):
Olemasolevate karjääride laienemine peab lähtuma rohelise võrgustiku paiknemisest
ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohelise võrgustiku toimimisele tekitatavat mõju.
Riigi tasandi tuumalade (T1 ja T2) ulatus ei tohi olulisel määral (üle 10%) väheneda.
Maavarade kaevandamisel tuleb tuumala ulatuse säilimine tagada rekultiveerimise või
asendusalade leidmise kaudu. Looduslike ja/või pool-looduslike alade osatähtsus ei tohi
langeda alla 90%.
Põltsamaa valla üldplaneering (2022) – Põltsamaa valla üldplaneeringu (edaspidi ÜP)
kohaselt ei jää kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjäär mäetööstuse maa-alale, lõuna poolne
mäeeraldise ala jääb rohevõrgustiku tuumalale (joonis 3.1). Mäetööstuse maa-ala on maavara
kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav ala, kuhu on lubatud rajada maavara kaevandamiseks
ja selle teenindamiseks vajalikke ehitisi. Põltsamaa valla ÜP seletuskirja kohaselt on
mäetööstuse maa-ala määratud mäeeraldisele ja selle teenindusmaale, kuhu on ÜP koostamise
ajal antud maavara kaevandamisluba või kus vastav luba on menetluses. Põltsamaa valla ÜP
koostamise ajal ei olnud Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaluba menetluses, seega antud
mäeeraldise ala ÜP-s mäetööstuse maa-alana märgitud ei ole.
ÜP kohaselt tuleb väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku
toimimise tagamisega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,
korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel
tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Maardla
kasutuselevõtul maavara väljamiseks tuleb võimalusel vältida ala, mis asub väärtuslikul
põllumajandusmaal, väärtuslikul maastikul ja rohevõrgustikus. Juhul, kui nimetatud alal on
kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt hinnata kaasnevaid mõjusid.
Rohevõrgustiku alal tuleb tagada võrgustiku toimimine. Maavaravaru kaevandamise lõppedes
tuleb ala korrastada selliselt, et korrastatud ala sobituks väärtusliku piirkonnaga.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
8
Joonis 3.1 Väljavõte Põltsamaa valla ÜP-st.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
9
Põltsamaa valla arengukava 2040 (2022) – määrab Põltsamaa valla peamised arengusuunad
aastaks 2040 – visioon, missioon ja väärtushinnangud ning valdkondade strateegilised
eesmärgid. Üheks elukeskkonna arengueelduseks on mh maavarade olemasolu piirkonnas.
Energeetika ja maavarade programm 2022-2025 – üheks tegevuseks on maapõueressursside
kasutuse suunamine ehk tagamine ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside
võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja
minimaalsete jäätmetega. Tagada tõhus ressursikasutus. Tegevuse eesmärk kasutada maapõues
leiduvaid loodusvarasid võimalikult efektiivselt, sh arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid,
majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.
Teehoiukava 2023-2026 – aastatel 2023-2026 on planeeritud Eesti eri piirkondades ehitada 8
teelõiku kogu pikkuses 65,8 km. Samadel aastatel on planeeritud rekonstrueerida 18 teelõiku
erinevates piirkondades kogu pikkuses 108,2 km.
Kavandatav tegevus on üldiselt strateegiliste planeerimisdokumentidega kooskõlas.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
10
4. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste
lühikirjeldus
Üldjuhul on kavandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks asukoht, tegevuse läbiviimise
tehnoloogia või tegevuse aeg ja maht.
Kavandatavale tegevusele puuduvad asukohaalternatiivid, kuna kavandatava karjääri asukoht
on seotud Sopimetsa maardlaga ja seal arvele võetud maavaravaruga. Taotletav lubjakivivaru
asub suures ulatuses põhjavee tasemest allpool. Maavara väljatakse kahes osas – esmalt
veepealne maavara ning seejärel veealune maavara.
Põhimõttelised tehnoloogilised alternatiivid lubjakivi kaevandamiseks on materjali
kobestamine puur-lõhketöödega või hüdrovasaraga. Hüdrovasaraga raimamine on võrreldes
puur-lõhketöödega keskkonna seisukohalt oluliselt ebasoodsam, kuna see tekitab pidevat müra,
vibratsiooni ja tolmu karjääri lähipiirkonnas. Seevastu puur-lõhketöödega kaasnevad need
mõjud hetkeliselt. Sellest lähtuvalt on puur-lõhketööde abil materjali kobestamine
tehnoloogiliselt ja keskkonna seisukohast sobilikum ning seetõttu ei käsitleta hüdrovasaraga
raimamist eraldiseisva alternatiivina.
Eraldiseisva reaalse alternatiivina ei käsitleta ka kaevandatava ala (st tegevuse mahu)
vähendamist. Antud juhul on KMH eesmärgiks leida niisugune kaevandamise maht ja
intensiivsus, mis ei ületaks keskkonna taluvuspiire. Kas kaevandamisala vähendamine osutub
vajalikuks ja millises ulatuses tuleks seda teha, selgub keskkonnamõjude hindamise käigus.
Mahu või intensiivsuse vähendamise vajalikkuse ilmnemisel, on see käsitletav pigem
leevendava meetmena ning eralidiseisva alternatiivina pole selle käsitlemine vajalik.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse kohaselt on kavandatud, et maavaravaru
väljamine toimub veetaset alandamata. Vee alt kaevandamist on edukalt rakendatud Võrumaal
Marinova dolokivikarjääris. Seetõttu ei ole vajalik analüüsida veetaseme alandamise või
karjäärivee ärajuhtimisega seotud alternatiive.
Karjäärist materjali väljaveo teele puuduvad mõistlikud alternatiivid, kuna kinnistu Põltsamaa
metskond 9 (katastritunnusega 57301:001:0820) ulatub Vao-Painurme-Sulustvere teeni (tee nr
15161) ainult vahetult Kadaka kinnistust (57301:001:0107) lõunas.
KMH programmi ekspertrühm leiab, et käesoleval juhul on kavandatava tegevuse reaalseteks
alternatiivideks kavandatav tegevus ja null-alternatiiv ehk kavandatava tegevuse mitte
elluviimine. Kavandatavat tegevust (alternatiiv I) ja null-alternatiivi on iseloomustatud allpool.
0-alternatiivi käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes kui võrdlust olemasoleva
olukorraga.
KMH protsessi käigus võib lisanduda veel reaalseid alternatiivseid võimalusi. Juhul kui sellised
täiendused tekivad, siis tuuakse selle kohane teave ära KMH aruandes.
4.1 Alternatiiv I – kavandatav tegevus
Kavandatavaks tegevuseks on maavara (lubjakivi) kaevandamine Sopimetsa lubjakivimaardlas.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääris on vastavalt taotlusele plaanis kaevandada keskmiselt 100 tuh
m3 lubjakivi aastas. Tegelik kaevandamise maht selgub tööprotsessi käigus. Karjääris
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
11
kasutusele võetav tootmistehnoloogia võimaldab kogu kaevandatavast materjalist toota
lubjakivitäitematerjale eeldatavasti järgmiste fraktsioonide ja kasutusaladena:
kasutamiseks ehituses ja teedeehituses hüdrauliliselt seotud ja sidumata täitematerjalina
(fraktsioonid 0/4; 0/32; 4/16; 16/32; 32/63);
kasutamiseks asfaldisegude ja pindamiskihtide täitematerjalina (fraktsioonid 0/4; 4/16;
16/32);
kasutamiseks betooni täitematerjalina (fraktsioonid 4/16; 16/32).
Taotletava Sopimetsa IV mäeeraldise teenindusmaa pindala on 59,83 ha ja mäeeraldise pindala
on 38,16 ha. Taotletav aktiivne tarbevaru Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel on 2 917
tuh m3. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskossa jääb vääriselupaik VEP nr 209748.
Vääriselupaiga (VEP209748) seisundi tagamiseks jäetava puhvertsooni alune maavara kadu
plokis 13 aT on 132 tuh m3 ning katendi püsivuse tagamiseks jäetavatesse hoidetervikutesse
jääv maavara kadu on 251 tuh m3. Taotletav kaevandatava kõrgemargilise lubjakivi varu plokis
13 aT on 2 534 tuh m3. Kaevandamisluba Sopimetsa IV lubjakivikarjääris taotletakse 30
aastaks. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on umbes 100 tuh m 3. Sellise
keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Sopimetsa IV lubjakivikarjäär ~25
aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
Käesolev KMH programmi koostamisel on kasutatud keskkonnaloa taotlust, kus on arvestatud
VEP209748 säilitamisega (keskkonnaloa taotluse koostamisel VEP211993 ja VEP211994
registrisse kantud ei olnud). Tulenevalt uute vääriselupaikade lisandumisest võivad
kaevandatavad mahud keskkonnaloa taotluses muutuda, tulenevalt vajadusest säilitada ka
vääriselupaigad VEP211993 ja VEP211994 (sh vajadusel ka puhvertsoonid).
Sopimetsa IV lubjakivikarjääris moodustab katendi kasvukiht ja muld, mis on alumises osas
paiguti turbasegune ning saviliivmoreen. Kasvukihi paksus koos mulla ning turbaseguse mulla
kihiga on 0,3 - 1,8 m (keskmiselt 0,7 m). Saviliivas esineb jämepurdmaterjali, mis on valdavas
osas karbonaatkivimist ja vähem leidub tard- ja moondekivimist jämepurdu. Moreeni paksus
on 2,4 - 4,6 m (keskmiselt 3,4 m). Kasuliku kihi paksus Sopimetsa IV lubjakivikarjääri
mäeeraldisel on keskmiselt 7,5 m, millest veepealne varu on 0,3 – 3,8 m (keskmiselt 1,5 m)
ning veealuse varu moodustab 6,0-6,2 m paksune kiht. AS TREV-2 Grupp planeerib
kaevandada lubjakivi Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel ilma veetaset alandamata,
mille osas on taotlejal kogemus varasemast praktikast kivimite väljamisel Marinova
dolokivikarjääris. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas –
esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara.
Mäeeraldise lamam on abs kõrgusel 63,0 m. Esmalt tuleb mäeeraldisel teostada metsa
raadamine, sh raiuda puud ja juurida kännud. Pärast raadamistöid kooritakse ~0,4 m paksune
kasvukiht ja muld buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
tolmu- ja müratõkke vallidena. Kasvukihi ja mulla kogumaht taotletavas Sopimetsa IV
lubjakivikarjääris on 347 tuh m3. Ülejäänud katendi moodustab moreen, mis eemaldatakse
ekskavaatoriga ning mis ladustatakse samuti mäeeraldise teenindusmaal. Moreeni mahuks
taotletavas Sopimetsa IV lubjakivikarjääris on 1 291 tuh m 3. Kaevandamistegevuse protsessis
ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi
liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga kas
ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult tööprotsesside edenedes. Kattekihist
eraldatakse muld, mis ladustatakse eraldi ülejäänud katendist. Korrastamisprotsessis vaja
mineva katendi kogus on ladustatud teenindusmaa perimeetrile (müra- ja tolmutõkkevallides)
ning see kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Kuna geoloogilise uuringu
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
12
tulemusel on teada, et taotletava Sopimetsa IV lubjakivikarjääri katendi moodustab muuhulgas
moreeni kiht, siis on võimalik sellest toota sertifitseeritud kruusalaadseid tooteid. Täpsed
katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse keskkonnaloa taotluse
rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis.
Juurdepääs tulevasele Sopimetsa IV lubjakivikarjäärile on tagatud mööda kõvakattega Väo-
Päinurme-Salustvere kõrvalmaanteed (tee nr 15161).
Kaevandamise tehnoloogia
Kaevandustegevus koosneb üldjoontes kaeveala ettevalmistamisest, maavara kaevandamisest
(puur-lõhketööd), lubjakivi töötlemine purusti ja sõeluriga, kaevandatud materjali väljaveost
ning kaevandatud ala korrastamisest.
Kaeveala ettevalmistamine
Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke
ja kasvukihi/kattekihi koorimine. Pärast raadamistöid kooritakse ~0,4 m paksune kasvukiht ja
muld buldooseri või ekskavaatoriga ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal tolmu- ja
müratõkke vallidena. Ülejäänud katendi moodustab moreen, mis eemaldatakse ekskavaatoriga
ning mis ladustakse samuti mäeeraldise teenindusmaal. Kaevandamistegevuse protsessis ei
koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi
liikumisega
Maavara kaevandamine
Veetaset mäeeraldisel ei alandata ehk maavaravaru väljamine toimub veetaset alandamata.
Maavara väljatakse kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara.
Veepealset maavaravaru on 1,5-2 m ning kvaliteedi kohaselt väga tugev ei ole. Veepealse
murenenud osa kaevandatakse ekskavaatoriga ning tugevam osa lõhatakse. Hüdrovasarat
maavara kaevandamisel ei kasutata. Veealuse varu kaevandamiseks jäetakse umbes poole
meetri ulatuses veepiirist ülesse veepealset varu kaevandamata, et masinatel oleks võimalik
veealuse varu kaevandamisel seista kuival pinnal. Ehk siis reaalselt kaevandatakse veepealset
varu umbes ühe m ulatuses. Kui jääb veepealset tugevamat kivi paksem kiht, siis see lõhatakse
koos veealuse varuga vee alla. Antud tehnoloogia on kasutusel ka olemasolevas Marinova
dolokivikarjääris.
Koostöös lõhkajaga on välja töötatud tehnoloogia, kus toimub kontrollitult veealuse varu
lõhkamine vee all ning alles seejärel tõstetakse materjal välja nõrguma. Lõhatud lubjakivi
töötlemiseks kasutatakse purustit ja sõelurit. Kogu veelause lubjakivi varu tootmisprotsess
toimub veel märja või väga niiske lubjakiviga ja selliselt lendub õhku võimalikult vähe tolmu.
Lõhketöid teostab maavara kaevandamise loa taotleja poolt tellitud litsentseeritud lõhketööde
tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde
parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö
ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning
seismilise võnkumise mõjul. Täpsed lõhketööde parameetrid ning eriolukordade tingimused
määratakse lõhketööde projektis, mis kooskõlastatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametiga.
Karjäärivee ärajuhtimine
Enamik kasulikku kihti asub allpool põhjaveetaset (~80%). Mäeeraldistelt vett ära ei juhita ehk
maavaravaru väljamine toimub veetaset alandamata.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
13
Materjali väljavedu
Toodangu laadimisel saab kasutada ekskavaatorit või kopplaadurit. Maavara väljavedu
karjäärist toimub autotranspordiga. Mäeeraldiselt ja selle teenindusmaalt liigub transport
mööda transporditeed Vao-Painurme-Sulustvere teele (tee nr 15161).
Kaevandatud ala korrastamine
Lubjakivikarjääris kaevandamise ja varu ammendamisega kaasneb kaevandatud maa
korrastamine ja tagastamine valdajale. Sopimetsa IV mäeeraldise ala korrastatakse peale
kaevandustegevuse lõppu tehisveekoguks ja rohumaaks.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri alale kujuneva veekogu pindalaks on 31,4 ha ning keskmiseks
eeldatavaks veetaseme abs kõrguseks on 69,0 m. Karjääri kujuneva veekogu keskmine sügavus
on umbes 6 m. Tekkiva veekogu nõlvad täidetakse nõlvusega 1:5. Võimalusel soovitakse
kujunevale veekogule korrastamisega kujundada loodusliku kujuga kaldad, täpne lahendus
fikseeritakse Sopimetsa IV lubjakivikarjääri korrastamise projektis. Minimaalne vajalik
materjali kogus ammendatud karjääri nõlvade korrastamiseks on 500 tuh m 3.
Eesmärk on alustada korrastamisega juba kaevandamise ajal ning tagastada korrastatud alad
etapiviisiliselt muuks kasutuseks. Taotleja soovib teha koostööd juba enne kaevandamisega
alustamist liigispetsialistidega, et saada ettepanekuid, kuidas ala hakata juba kaevandamise ajal
nii kujundama, et sinna saaksid tulla näiteks käpalised, orhideed jms, kes eelistavad lubjarikkaid
pinnaseid. Selleks saab kujundada paesõelmetest pinnavorme. Lubjarikka veega veekogud on
heaks elupaigaks ohustatud jõevähile, Marinova karjääri näitel lubab nende asustamist
karjääriveekogusse juba kaevandamise ajal. Eespool toodud müratõkkevallid tuleks kujundada
juba moodustamise faasis selliselt, et nendele oleks hiljem mingi muu otstarve.
Jäätmete käitlemine
Lisaks taotletakse keskkonnaluba jäätmete nagu betoon, tellised, bituuminitaolised segud
(täpsemalt freesasfalti või purustamist vajavad asfalti tükid), kivid ja pinnas taaskasutamiseks
(täitematerjalide tootmine, R5m), taaskasutamisele eelnevaks sortimiseks (R12s) ja
ladustamiseks (R13). Maksimaalne käideldavate jäätmete kogus on 12 000 tonni aastas. Kavas
on täitematerjali tootmine ehk mehaaniline ringlussevõtt (sh anorgaaniliste ehitusmaterjalide)
ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine ning jäätmete
taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda
mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokku pressimine,
granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus
või koostis muutub. Jäätmed võetakse vastu teistelt ettevõtjatelt, et neist saaks toota materjali
kasutamiseks ehitustöödel ja teedeehituses (mitte avalikel teedel sidumata kujul ja hüdrauliliselt
seotuna). Jäätmete töötlemisel kasutatakse samu masinaid (purusti ja sõelur), mis kaevandatava
materjali töötlemisel, üldjuhul töödeldakse materjale maavarade töötlemise vahel.
4.2 Null-alternatiiv
Null-alternatiivi lühikirjeldus: taotletavale Sopimetsa IV mäeeraldiste kaevandamiseks lubasid
ei väljastata, karjääri ei avata ja jätkub senine maakasutus. Sellisel juhul ei toimu ka eelpool
nimetatud jäätmete käitlemise tegevust karjääri territooriumil. Kaugemas perspektiivis ei saa
siiski välistada käesoleval juhul taotletud mäeeraldise või geoloogiliste plokkide
kasutuselevõttu, kuivõrd tegemist on aktiivse tarbevaruga.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
14
5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
Sopimetsa maardla on arvel Keskkonnaregistri maardlate nimistus kohaliku tähtsusega
lubjamaardlana, registrikaardi numbriga 786. Maardla põhimaavara on ehituslubjakivi
(ehituskiviks ja -killustikuks) ja kaasnevaks maavaraks on ehitusdolokivi (ehituskiviks,
killustiku valmistamiseks).
5.1 Geoloogia, pinnas, põhja- ja pinnavesi
Sopimetsa IV geoloogilise uuringu kohaselt (AS TREV-2 Grupp, 2021) moodustub alal
Imavere kihtide alumise osa dolokivi (dolomiitlubjakivi) ja lubjakivi mergli vahekihtide ja
stromatopooridega. Kohati esinevad Imavere kihtide lubjakivis harvad stülolliidid. Jõgeva
kihtide kõige ülemise intervalli moodustab sagedaste stülolliitidega valkjashall lubjakivi nn
Kalana marmor. Kivimis esineb ka ränimugulaid ja mergli vahekihte. Kalana marmori
lamamiks on ränimugulatega ja mergli vahekihtidega kirjuvärviline lubjakivi ja/või dolokivi.
Läbilõike alumise osa moodustavad lubjakivi või dolokivi mergli või domeriidi vahekihtidega.
Kivim on hall kuni tumehall kohati läätsja või poolmugulja tekstuuriga.
Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse (2023) andmetel esineb kavandatava mäeeraldise
piirkonnas peamiselt sügavad madalsoomullad (M’’’), ala keskosas asub ka gleistunud leetjas
muld (KIg) ning leostunud gleimullad (Go).
Sopimetsa IV lubjakivikarjääris moodustab katendi kasvukiht ja muld, mis on alumises osas
paiguti turbasegune ning saviliivmoreen. Kasvukihi paksus koos mulla ning turbaseguse mulla
kihiga on 0,3 - 1,8 m (keskmiselt 0,7 m). Saviliivas esineb jämepurdmaterjali, mis on valdavas
osas karbonaatkivimist ja vähem leidub tard- ja moondekivimist jämepurdu. Moreeni paksus
on 2,4 - 4,6 m (keskmiselt 3,4 m). Kasuliku kihi moodustavad Siluri ladestu Llandovery
ladestiku Raikküla lademe Nurmekunna kihistu Imavere kihistiku alumine osa ja Jõgeva
kihistik.
Sopimetsa IV mäeeraldise maapinna absoluutkõrgused 73,83-77,43 m (EH2000). Maapind
langeb lääne ja edela suunas, seega on eeldatavalt ka põhjaveevoolu suund Põltsamaa jõe poole
läände ja edelasse. Põhjaveeseire andmete põhjal ulatub põhjaveetaseme muutuste amplituud 2
meetrini, pikaajalises vaatluste reas 2,5 meetrini. Taotletavast alast 700 m läänes Sopimetsa II
lubjakivikarjääri ümbruses oli looduslik põhjavee tase 1,3–7,0 m sügavusel ehk kõrgusel 66–
68 m. Geoloogilise uuringu käigus rajatud puuraugud näitasid, et põhjaveetaseme sügavus on
mäeeraldisel maapinnast 1,4 m kuni 9,0 m, abs kõrgusel 65,43–73,04 m. Keskmine
põhjaveetase on uuringupuuraukude andmetel kõrgusel 69,0 m.
Sopimetsa IV mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt
piirkonnas, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus, joonis 5.1). Nõrgalt
kaitstud põhjaveega piirkonnaks loetakse kui põhjaveekihil lasub 2-10 m paksune moreenikiht
või alla 2 meetri paksune savi- või liivsavikiht.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
15
Joonis 5.1 Põhjavee kaitstus vaadeldaval alal, ligikaudne teenindusmaa piiritletud punase joonega
(Maa-amet, 2023).
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattub täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundliku alaga (LTA1000001). Vastavalt Veeseaduse § 37 lg 1 on nitraaditundlik ala
see, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees
nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 mg liitris või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud
veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu. Seega nitraaditundlikul alale seatakse
piiranguid tulenevalt põllumajandustegevusest.
Taotletavast alast umbes 54 m lõunas asub maaparandussüsteemi eesvool Luige peakraav
(VEE1033100), mille kood maaparandussüsteemide registris on 21033100200000011M. Luige
peakraav ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, selle pikkus on 7,4 km ning Luige
peakraav suubub Põltsamaa jõkke. Sopimetsa IV mäeeraldis ja selle teenindusmaa
maaparandussüsteemialale ei jää.
5.1.1 Taimestik ja loomastik, looduskaitsealused objektid ja muud loodusväärtused
Taimkate, loomastik
Kavandatav Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldis ja teenindusmaa ala on valdavalt kaetud
metsaga. Metsaportaali (2023) andmetel on piirkonnas valdavad puuliigid: kask, mänd, kuusk,
aga ka haab jms. Tegemist on peamiselt kuivendatud metsaaladega, kasvukohatüüpidest on
levinud peamiselt kõdusoo metsad (mustika- ja jänesekapsa kõdusoo), kuid leidub ka
angervaksa ja naadi kasvukohatüüpe. Vanuselisest koosseisust on alal levinud enim küpsed
metsad ning noorendikud.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
16
Tulenevalt metsamassiivide paiknemisest ja hõredast asustust esineb piirkonnas erinevaid
vastavatele metsakooslustele iseloomulikke metsloomi. Taotletava mäeeraldise keskele jääb
vääriselupaik VEP nr 209748 (keskkonnaregistrikood VEP209748), mille põhitüüp on
märgalade kuusikud ja kuusesegametsad (kasvukohatüüp on 1512 jänesekapsa-kõdusoo).
Keskkonnaloa taotluse koostamise käigus teostas metsakorraldaja Aivar Hallang vääriselupaiga
VEP209748 seire. Vääriselupaik VEP209748 on ebaühtlase vanusega kuuse-männi puistu
jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüübis, kus mets on arenenud kuivenduse tagajärjel.
Kuivenduskraavid on hakanud kinni kasvama ja taastub soostumine. Eksperthinnangu kohaselt
tuleb vääriselupaik säilitada ning lisaks on öeldud: Looduslikud väärtused VEPis ei lõppe
eralduse äärmiste puudega, vaid ulatuvad juurestiku ning mükoriisa kaudu ka naaberaladele.
Seepärast on vaja jätta vääriselupaiga ümber vähemalt 25 meetrine puhvertsoon, kuhu ka
hiljem kukkunud lamapuud saavad segamatult maha jääda ja olla elupaigaks paljudele
liikkidele. VEP209748-le tuleb põhja-, lääne ja idapiirile jätta vähemalt 25 meetrine
puhvertsoon ja kasvama peaks jääma ka tervenisti KV PM 117 eraldus 7, mis piirneb VEPiga
kaguosas. Vääriselupaigale on keskkonnaloa taotluse kohaselt jäetud 25 m laiune puhvertsoon.
’
Lisaks jääb mäeeraldise alale veel kaks vääriselupaika (Keskkonnaportaali kantud 12.01.2023)
– VEP211993 ja VEP211994. Käesolev KMH programmi koostamisel on kasutatud
keskkonnaloa taotlust, kus on arvestatud VEP209748 säilitamisega (keskkonnaloa taotluse
koostamisel VEP211993 ja VEP211994 registrisse kantud ei olnud). Tulenevalt uute
vääriselupaikade lisandumisest võivad kaevandatavad mahud keskkonnaloa taoltuses muutuda,
tulenevalt vajadusest säilitada ka vääriselupaigad VEP211993 ja VEP211994 (sh vajadusel ka
puhvertsoonid). Täpsemad andmed vääriselupaikade kohta on toodud tabelis 5.1 (vt ka joonis
5.2).
Tabel 5.1 Vääriselupaigad Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel (andmed: Keskkonnaportaal ja
Metsaportaal, 2023).
VEP211993 VEP211994
Pindala 2,51 ha 2,76 ha
Põhitüüp Haavikud Kuusikud ja kuusesegametsad
Kasvukohatüüp 1162 Naadi 1512 Jänesekapsa-kõdusoo
Kaasnev tüüp Kuusikud ja kuusesegametsad -
Vääriselupaigale 24 - Peapuuliik kuusk, valmiv mets 6 – Peapuuliik kuusk, küps mets
jäävad eraldised (keskmine vanus 65 a). (keskmine vanus 125).
23 – peapuuliik haab, küps mets 11 – Peapuuliik kuusk, küps mets
(keskmine vanus 85 a). (keskmine vanus 132).
1 – peapuuliik kuusk, valmiv mets
(keskmine vanus 90 a).
Iseloomustus Paiguti kuuse-kooreüraski Puistu struktuur rikkalik, kogu alal
kahjustuskolded rohke lamapuiduga, ohtralt surnult seisvaid kuuski,
paiguti rippsamblikud. paiguti ümberkukkunud puudega
häilud. Paiguti rippsamblikud.
Märkused Mitte raiuda, surnud ja lamapuitu mitte eemaldada, mitte kuivendada.
Samuti jääb lõunapoolne Sopimetsa IV lubjakivikarjääri ala rohevõrgustiku tuumala T2 ääre
alale (vt joonis 5.2). Võrgustiku tuumaladeks on sobiva pindala ja paigutusega loodus- ja
keskkonnakaitseliselt väärtuslikud biotoobid (elupaigad), samuti alad, mis täidavad teatud
puhvrirolli väliste keskkonnamõjude suhtes. Tuumaladel on keelatud püsiv ja pikaajaline
loomade elutegevust (liikumist) takistav tegevus.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
17
Joonis 5.2 Rohevõrgustiku ja vääriselupaikade paiknemine kavandataval mäeeraldisel (alus: Maa-amet,
2023).
Looduskaitselised objektid ja muud loodusväärtused
Eesti Looduse Infosüsteemi EELIS (Keskonnaagentuur, 31.01.2023) andmetel jääb
kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjääri lähistele erinevaid kaitsealuseid loodusobjekte (vt
ka joonis 5.3 ja lisa 3). Lähim looduskaitseline objekt jääb kavandatavast Sopimetsa
lubjakivikarjäärist umbes 550 m kaugusele lääne suunda. Tegemist on Sopimetsa
looduskaitsealaga (KLO1000615), mille kaitse eesmärk on kaitsta paepealsete niidu- ja
metsakoosluste elustiku mitmekesisust, karstiala ning III kaitsekategooria liiki pruunikat
pesajuurt (Neottia nidus-avis). Umbes 900 m põhja poole jääb III kaitsekategooria valge-
toonekure (KLO9108426) leiukoht. Lõunasuunas umbes 500 m kaugusel jääb II
kaitsekategooria linnu metsise (KLO9102255) leiukoht, Kauru metsise püsielupaik
(KLO3000633) ja selle piiranguvöönd (KLO3100754). Lisaks projekteeritav Kauru metsise
püsielupaik (PLO1000581) ja selle piiranguvöönd (PLO2000787) ning projekteeritav
metsavajakute looduskaitseala (sh Kauru sihtkaitsevöönd). Lähim Natura 2000 võrgustiku ala
(Endal loodusala) jääb mäeeraldisest ~5,5 km kaugusele.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
18
Joonis 5.3 Kaitsealused loodusobjektid kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjääri lähistel (EELIS,
31.01.2023).
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt ei jää kavandatava tegevuse ja selle
lähialale muinsuskaitseobjekte (lähim enam kui 5 km kaugusel, Tapiku mõisa park).
Pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt jääb lähim pärandkultuuriobjekt kavandatavast
Sopimetsa IV mäeeraldisest ja selle teenindusmaast umbes 280 m kaugusele.
Pärandkultuuriobjektiks on Lageda talu kelder – põlluserval metsastunud künkal asuv
ühekambriline maakelder (objekt hästi või väga hästi säilinud).
5.2 Rahvastik, taristu ja lähimad elamud
Seisuga 03.01.2023 elas Põltsamaa vallas 9485 elanikku. Statistikaameti (01.01.2022) alusel
oli Nurga külas elas 26 elanikku ning Sopimetsa külas (kavandatava tegevusega piirnev) 15
elanikku. Vaadeldavat ala ümbritseb hajaasustus. Lähimast suuremast alevikust (Adavere) jääb
kavandatav Sopimetsa IV mäeeraldis ja teenindusmaa linnulennult umbes 10 km kaugusele.
Kavandatavast Sopimetsa IV lubjakivikarjäärist umbes 820 m kaugusele läände jääb Sopimetsa
lubjakivikarjäär, mille mäeeraldise pindala on 21,53 ha (joonis 5.4). Kaevandamisluba
Sopimetsa lubjakivikarjäärile on väljastatud OÜ-le Luige Kivi ning kehtib kuni 12.06.2047
(joonis 5.4). Umbes 760 m kauguse läände jääb ka Sopimetsa II lubjakivikarjäär, mille
mäeeraldise pindala 38,4 ha. Sopimetsa II kaevandamisluba on väljastatud OÜ-le Moreen ning
kehtib kuni 05.10.2040.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
19
Joonis 5.4 Sopimetsa maardla lubjakivikarjäärid (alus: Maa-amet, 2023).
Sopimetsa IV mäeeraldise ja teenindusmaa on kõigist külgedest ümbritsetud sama
katastriüksusega (Põltsamaa metskond 9, 71102:001:0382). Lähim katastriüksus Kurista
(57301:001:0271) jääb umbes 15 m kaugusele (vt ka joonis 5.5). Sopimetsa IV mäeeraldise ja
selle teenindusmaa lähipiirkonda jäävad katastriüksused on toodud tabelis 5.2.
Joonis 5.5 Kavandatavat Sopimetsa IV mäeeraldist ning teenindusmaad ümbritsevad kinnistud (alus:
Maa-amet, 2023).
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
20
Tabel 5.2 Lähimad katastriüksused (andmed: Maa-amet, 2023).
Katastri- Katastriüksuse Sihtotstarve Pind- Hoonestatus Kinnistu
üksus tunnus ala kaugus
(ha) teenindus-
maast
Kurista 57301:001:0271 Maatulundus- 16,04 Hoonestatud 15 m, sh lähim
maa 100% hoone 550 m
kaugusel
Kulla 57301:001:0327 Maatulundus- 6,16 Hoonestamata 100 m
maa 100%
Väljametsa 57301:001:0058 Maatulundus- 7,73 Hoonestamata 45 m
maa 100%
Piiri 57301:001:0070 Maatulundus- 7,68 Hoonestamata 32 m
maa 100%
Krassi 57301:001:0013 Maatulundus- 14,34 Hoonestamata 21 m
maa 100%
Soometsa 57301:001:0215 Maatulundus- 12,26 Hoonestamata 24 m
maa 100%
Nigula 57301:001:0951 Maatulundus- 9,14 Hoonestamata 17 m
maa 100%
Innusaare 57301:001:1010 Maatulundus- 44,9 Hoonestatud 29 m, sh lähim
maa 100% hoone 267 m
kaugusel
Lääne 57301:001:1131 Maatulundus- 29,24 Hoonestamata 165 m, sh lähim
maa 100% hoone 679 m
kaugusel
Kadaka 57301:001:0107 Maatulundus- 2,73 Hoonestatud 75 m, sh lähim
maa 100% hoone 180 m
kaugusel.
Transporditee
vahetu ristumine
Vao-Painurme-
Sulustvere teega
(tee nr 15161)
on planeeritud
Kadaka kinnistu
hoonetest
ligikaudu 200 m
kauguselt.
Piiri 57301:001:0069 Maatulundus- 2,14 Hoonestamata 14 m
maa 100%
Väljametsa 57301:001:0057 Maatulundus- 3,92 Hoonestamata 20 m
maa 100%
Välja 57301:001:0055 Maatulundus- 1,61 Hoonestamata 26 m
maa 100%
Lageda 57301:001:0542 Maatulundus- 5,88 ha Hoonestamata 27 m
maa 100%
Krassila 57301:001:0239 Maatulundus- 10,81 Hoonestamata 19 m
maa 100% ha
Ehitisregistri ja Maa-ameti andmetel lähimatel hoonestatud kinnistutel Kadaka ja Kurista
kaevud puuduvad. Siiski võib eeldada, et veevarustuse tagamiseks on mõlemale kinnistutele
rajatud kaevud. Kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjäärist ühe kilomeetri raadiusesse jääb
10 puurkaevu (vt ka tabel 5.3).
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
21
Tabel 5.3 Kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjääri lähipiirkonda jäävad puurkaevud.
Puurkaevu Katastriüksus Puurkaevu Otstarve Kaugus
keskkonnaregistrikood sügavus (m) mäeeraldisest
PRK0055186 Pähkli 48 Olmevee 1,2 km
57301:001:1230 saamine
PRK0012034 Pumbamaja 30 Olmevee 1,2 km
57301:001:0421 saamine
PRK0023821 Uuetoa 30 Olmevee 800 m
57301:001:0184 saamine
PRK0011992 20,5 Olmevee 600 m
saamine
PRK0063157 Sopineeme 40 Olmevee 1,2 km
57301:001:0147 saamine
PRK0053363 Sopi pumbamaja 10 Tootmisvee 1,2 km
57301:001:0182 saamiseks
PRK0063158 Ööbikutoa 40 Olmevee 1,1 km
57301:001:0112 saamine
PRK0024070 Innusaare 30 Olmevee 470 m
57301:001:1010 saamine
PRK0052059 Innusaare farm 25 Olmevee 530 m
57301:001:0073 saamine
PRK0056554 Soone 24 Olmevee 740 m
57301:001:0269 saamine
Kavandatav Sopimetsa IV lubjakivikarjääri teenindusmaa külgneb läänest umbes 35 m ulatuses
kõrvalmaanteega Vao-Päinurme–Sulustvere (tee nr 15161). Antud lõigul on kõrvalmaantee
liiklussagedus (loendatud 2021) 160 sõidukit ööpäevas, millest moodustasid 96% sõidu- ja
pakiautod ning 4% autorongid.
Mäeeraldistel ja nende teenindusmaal puuduvad ehitised ja maa-alused kommunikatsioonid,
valdavalt on tegemist metsamaaga. Elektriliine mäeeraldisel ja selle teenindusmaal pole.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
22
6. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sh
mõjuala suurus, eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad
keskkonnaelemendid
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse realistlike
alternatiividega ja olemasoleva olukorra säilimisega kaasnevaid eeldatavalt olulisi mõjusid
keskkonnale, analüüsida mõju vältimise ja leevendamise võimalusi ja hinnata nende tõhusust,
võrrelda alternatiive, teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks ning pakkuda välja
võimalike mõjude seire meetmed.
Mõju maastikule ja elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh
vääriselupaigad) ning rohevõrgustik)
Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja
olemasoleva taimkatte hävinemine. Kaevandamise lõpetamisel kujuneb kaevealale ca 6 m
sügavune tehisveekogu. Mäeeraldis kuulub osaliselt rohevõrgustiku tuumalasse. KMH
aruandes analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikku kaevandamisalade avamise
järjekorda (sh ka korrastamise järjekorda ja etapilisust), pidades silmas rohevõrgustiku tuumala
minimaalset mõjutamist (nt kas minimaalselt on rohevõrgustik mõjutatud, kui kaevandamine
toimub esmalt rohevõrgustiku alal või vastupidi – rohevõrgustiku alalt maavara väljamine
jäetakse viimaseks).
Loomaliikide liikumist ja rännet võib täiendavalt mõjutada kaevandustegevusega kaasnev müra
ja vibratsioon. Seetõttu tuleb KMH käigus hinnata kavandatava tegevuse mõju linnustikule ja
loomastikule, rohevõrgustiku toimimisele, metsale (sh vääriselupaikadele VEP209748,
VEP211993 ja VEP211994) ja lähimatele kaitsealustele loodusobjektidele. Kavandatava
tegevuse alale jäävatele vääriselupaikadele tuleb hinnata mõju seoses kavandatava tegevusega
kaasneda võiva veetaseme ja valgustingimuste muutusega, samuti arvestades ka mikrokliimat
ja tormikindlust. KMH protsessi käigus teostatakse välisvaatlus ka vääriselupaikades
VEP211993 ja VEP211994. Erinevaid uuringuid arvesse võttes otsustatakse ka
vääriselupaikade puhvri vajadus ja selle suurus. Pöörata tähelepanu asjaolule, et veetase ei tohi
vääriselupaikades tekitada üleujutusi karjääri käigus hoidmise ajal ega ka peale karjääriala
korrastamist. Vajadusel pakutakse välja leevendusmeetmed.
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Endal loodusala) jääb mäeeraldisest ~5,5 km kaugusele,
tulenevalt kaugusest ei mõjuta kavandatav tegevus Natura 2000 võrgustiku ala. Seega ei ole
KMH raames vajalik Natura asjakohase hindamise teostamine.
Mõju veerežiimile, põhja- ja pinnaveele ja kvaliteedile
Mäeeraldistelt ei planeerita vett ära juhtida ning veetaset ei alandata. Kuigi karjääri rajamisega
põhjavee taset spetsiaalselt ei alandata (vee väljapumpamist ei toimu), siis pinnase
eemaldamine ja veekogu teke võib siiski põhjustada lokaalset ja ajutist veetaseme mõningast
alanemist karjääri vahetus läheduses. Seetõttu on vaja anda hinnang põhjavee (pinnasevee)
tasemete muutusele seoses kavandatava tegevusega. Sh hinnata võimaliku veetasemete
muutuse mõju vääriselupaikadele ning võimalikku mõju piirkonna elanike veevarustusele.
Mäeeraldise alal soovitakse ladustada jäätmeid nagu betoon, tellised, bituumenitaolised segud
(ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 – täpsemalt freesasfalti või purustamist vajavad
asfalti tükid) ning kivid ja pinnas (ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03). Betoon, tellised,
kivid ja pinnas liigituvad Jäätmeseaduse § 4 alusel püsijäätmeteks. Püsijäätmed on tavajäätmed,
milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu,
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
23
põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta
ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna
saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete
sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja-
ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Bituumenitaoline segu ehk sisuliselt asfalti
tükid/freespuru kasutatakse teedeehituses, sh ladustatakse erinevate teedeehitus objektide
juures üle Eesti. Spreadbury et al (2021) ülevaateartikklis asfalti freespuru ladustamise ja
kasutamisega seotud ohtlike ainete leostumise ja keskkonnariskide hindamisest jõuti
järeldusele, et läbivaadatud erinevate kirjandusallikate ning teostatud keskkonnariski analüüsi
põhjal on vähetõenäoline, et freesasfalti ladustamise ning taaskasutamisega võiks kaasneda
põhjavee või pinnavee saastumist. Seega ei ole eeldada, et bituumenitaoliste segude ehk asfaldi
freespuru ladustamine Sopimetsa IV lubjakivikarjääris ei mõjuta põhjavee kvaliteeti.
Kokkuvõtvalt ei ole eeldada jäätmete ladustamisest tulenevat mõju põhjavee kvaliteedile.
Kavandatava tegevusega kaasnev mõju põhjavee kvaliteedile (vee keemilisele koostisele) on
vähetõenäoline. Siiski tuleb analüüsida kavandatava tegevuse mõju veekvaliteedile (sh
joogiveele). Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate
masinate avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis.
Keskkonnamõju hindamise käigus tuuakse välja meetmed põhjavee reostuse riski
maandamiseks, pakutakse välja seirekava põhjavee kvaliteedi muutuste tuvastamiseks.
Kuna karjääris põhjaveetaset ei ole kavas alandada ning karjäärivee ärajuhtimist ei toimu, siis
mõju pinnaveerežiimile ning pinnavee kvaliteedile on vähetõenäoline, kuid siiski hinnatakse
KMH käigus võimalikku mõju pinnaveele.
Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgus, kiirgus ja lõhn
Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse ega lõhna eraldumist.
Tööaeg karjääris maksimaalselt 7.00-19.00. Hämaral ja pimedal ajal kavandatakse tööala
valgustada seal töötava tehnika (ekskavaatori, laaduri, autode tuled) abil. Seetõttu ei kavandata
kaevandamise käigus karjääri eraldiseisval valgustuse paigaldamist ning pole põhjust eeldada,
et kavandatava tegevusega kaasneks oluline valgusereostus.
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiridest välja poole leviv peamine mõju on
lõhkamisel, kaevandamisel, materjali töötlemisel, jäätmete käitlemisel (purustamine ja
sõelumine) ja veol kasutatavate masinate tekitatav müra ja tolm. Kaevandamiseks on plaanis
kasutada peamiselt ekskavaatorit ning laadimiseks kopplaadurit ja ekskavaatorit. Lõhkamine
ning purustussõlme poolt tekitatav müratase on üks olulisemaid. Müraallikast eemaldudes
müratase alaneb. Mürataset alandab ka mäeeraldist ümbritsev mets ja teenindusmaal või
mäeeraldise piirialadel paiknevad katendi vallid. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib
müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Maavara väljaveoks karjäärist
kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid. Mäeeraldisele on
lähim elamu ~400 m kaugusel. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kaevandamisega
kaasneva müra levikut (sh ka väljaveoteedelt ning koosmõjus teiste lähipiirkonda jäävate
karjääridega) ja mõju olulisust.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
24
Keskkonnaloa taotluse kohaselt ei ületa vastavalt teostatud müramodelleerimisele mäeeraldisel
teostatavate tootmisprotsesside mürataseme puhul kehtestatud normtasemeid
tootmisterritooriumi piiril ega sellest väljaspool. Suurimat müra tekitava müraallika purustus-
sorteerimissõlme töötamise puhul on vastavalt modelleerimistulemustele müratase väljapool
käitise territooriumi 55 dB.
Lõhketöödega kaasneb maavõngete levik keskkonda. Mida suurem on lõhkelaengu mass ja
mida lähemal asub lõhkamiskoht, seda suuremad on oodatavad negatiivsed avalduvad mõjud.
Selleks, et vältida ja vähendada maavõngete mõju konkreetsete tundlike objektide ja rajatiste
suhtes, on vajalik leida ohutute lõhkelaengute suurused. Täpsed lõhketööde parameetrid ning
eriolukordade tingimused määratakse lõhketööde projektis, mis kooskõlastatakse Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Eestis ainsa karjäärina kaevandatakse dolokivi kasutades
veealust lõhkamist Marinova dolokivikarjääris, millele lähim hoone jääb 240 m kaugusele.
Senise kaevandamise jooksul Marinova dolokivikarjääris ei ole tekkinud lõhkamiste mõjul
kahjustusi. Kavandatava Sopimetsa IV lubjakivikarjääris jääb enamus maavaravaru vee alla
ehk kavandatakse veelaust lõhkamist. Keskkonnamõju hindamise raames analüüsitakse
kavandatava tegevuse tulemusel lõhkamisest tingitud maavõngete levimist ning kivikildude
laialipaiskumist, arvestades lähimaid elamuid (sh ka lähialasse jääva pärandkultuuriobjektiga).
Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kaevandamisega kaasneva tolmu (tahkete
osakeste) levikut (sh ka väljaveoteedelt) ja mõju olulisust. Keskkonnaloa taotluses on teostatud
peenete osakeste heitkoguste arvutused ning Airviro programmi kasutades on teostatud
hajumisarvutused. Keskkonnaloa taotluse kohaselt jääb peenete osakest PM 10 nii 24 tunni kui
ka ühe aasta keskmistatud saastatuse tase alla seadusega määratud õhukvaliteedi piirväärtust,
olles purustus-sorteerimissõlme ja diiselgeneraatori samaaegsel töötamise vastavalt 10,27
μg/m³ ning 0,34 μg/m³. Keskkonnamõju hindamise raames teostatakse heitkoguste
kontrollarvutused ning kui on erinevused loa taotluses esitatuga, siis teostatakse uus
modelleerimine. Kui erinevused puuduvad siis hinnatakse tolmu leviku mõju vastavalt
keskkonnaloa taotluses esitatud tulemustele.
Kuna materjali transpordiks saab kasutada kõrvalmaanteed 15161 (Vao-Painurme-Sulustvere),
mis on kattega tee, siis pole ette näha veokite liiklussageduse kasvust tingitud tahkete osakeste
(tolmu) heite suurenemist teel liiklemise tõttu ning seetõttu puudub vajadus hinnata
transpordiga seoses tahkete osakeste (tolmu) heidet maanteelt või modelleerida tahkete
osakeste levikut maanteelt.
Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad veokid
paiskavad õhku heitgaase. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid
hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses
olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega.
Materjali veoks kasutatavate veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud mootorsõidukite
heitmestandarditega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega). Alkranel OÜ teostas 2021.
a õhusaaste hajuvusuuringu riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-
Konuvere teelõigu eelprojektile. Nimetatud teelõigu liiklussagedused õhusaaste uuringus jäid
vahemikku 10 000-13 000 sõidukit ööpäevas. Uuringus tõdetakse, et väljaspool teemaad ei
esinenud ühegi saasteaine piirväärtuste ületamist. Arvestades piirkonna teede liiklussagedust
(Vao-Painurme-Sulustvere tee aasta keskmine ööpäevane liiklus 251 sõidukit 2021. aastal;
Allikas: Teeregister 2023) ei ole põhjust eeldada, et materjali transpordiga seotud veokite
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
25
heitgaaside osas kaasneks olulist keskkonnamõju ning antud teemat ei ole KMH aruandes vaja
täiendavalt käsitleda.
Vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed müra, tolmu (tahekete osakeste) ning
vibratsiooni mõjude vähendamiseks.
Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi
muutuste veevarustuses ja -kvaliteedis, välisõhu kvaliteedis, kaasneva müra ja vibratsiooni
tõttu. Lõhkamisega kaasnevad seismilised võnked võivad ohustada eelkõige hooneid ja muid
rajatisi. Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju ja selle olulisust inimeste tervisele, heaolule
ja varale hinnatakse välisõhu kvaliteedi ning müra ja vibratsiooni leviku hindamise kaudu.
Mõju kultuuripärandile
Arvestades, et kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt ei jää kavandatava tegevuse ja selle
lähialale muinsuskaitseobjekte (lähim enam kui 5 km kaugusel, Tapiku mõisa park), seega ei
ole vaja hinnata mõju kultuurimälestistele. Lähim pärandkultuuriobjekt jääb kaardirakenduse
kohaselt kavandatavast tegevusest umbes 280 m kaugusel lääne suunda. Tegemist on Lageda
talu keldriga – põlluserval metsastunud künkal asuv ühekambriline maakelder (objekt hästi või
väga hästi säilinud). Eelkõige võib pärandkultuuriobjekti seisukorda mõjutada vibratsioon.
Kavandatava tegevusega kaasnevat mõju ja selle olulisust pärandkultuuriobjektile hinnatakse
vibratsiooni leviku hindamise kaudu. Vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed
vibratsiooni mõjude vähendamiseks.
Mõju infrastruktuurile
Mõju taristule väljendub liiklusintensiivsuse kasvu näol väljaveoks kasutatavatel teedel.
Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse ja hinnatakse kavandatava tegevusega tulenevat
mõju väljaveoks kasutatavatele teedel (riigi- ja kohalikud teed), sh välisõhule (müra, tolm),
teede seisukorrale, liikluskoormusele- ja ohutusele ning vajadusel pakutakse välja
leevendusmeetmed.
Transpordiamet tõi oma 02.09.2022 nr 8-5/22/19414-2 kirjas välja, et enne kaevandamistööde
alustamist tuleb riigiteele 15161 materjalide väljaveoks kasutatav ristumiskoht rajada, sest
Maa-ameti kaardirakenduse järgi väljapääs riigiteele puudub. Transpordiamet väljastab EhS §
99 lg 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku
taotluse alusel; samuti tuleb maavara väljaveoks kasutatav tee vähemalt teekaitsevööndi
ulatuses enne riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt liiklusseaduse § 72 lg
1 on keelatud teed kahjustada ja risustada. Antud seisukohaga arvestatakse KMH aruandes ja
edasistes protsessides.
Koosmõju
Kumulatiivse mõju all mõistetakse ühesuguse toimega tegurite koosmõju. Kavandatavast
Sopimetsa IV lubjakivikarjäärist umbes 820 m kaugusele läände jääb Sopimetsa
lubjakivikarjäär (mäeeraldise pindala on 21,53 ha) ning umbes 760 m kauguse läände jääb ka
Sopimetsa II lubjakivikarjäär (mäeeraldise pindala 38,4 ha). KMH raames tuleb hinnata
koosmõjusid (võetakse arvesse müra, tolmu, veetaseme ning kõik muud eeldatavad koosmõjud)
Sopimetsa ja Sopimetsa II lubjakivikarjääriga. Kui keskkonnamõju hindamise raames selgub
teisi mõjutegureid, mis põhjustavad koosmõju aspektist olulist keskkonnamõju, siis võetakse
ka neid arvesse.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
26
Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutusele
Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate kasutamisel
ning lõhkamistest tingitud õhuheitmete tekkel. Seda nii materjali kobestamisel, purustamisel
kui transpordil. Olulisemad siseriiklikud kliimaalased arengukavad: „Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050“ ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“
lubjakivikarjääre ja neist tingitud süsinikheiteid ei käsitle. Süsinikheite vähendamise
seisukohast peetakse olulisemaks teisi sektoreid. Seetõttu pole põhjust eeldada, et lubjakivi
kaevandamisest tulenevate süsinikheidete mõju kliimale oleks oluline.
Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub ka läbi kaevandamisalal asuva metsa raadamise
– süsiniku sidumine väheneb. Keskkonnamõju hindamisel antakse hinnang metsamaaga ja
mulla eemaldamisega kaasneva süsinikuvaru muutuse kohta ning analüüsitakse
kompenseerimisvajadust.
Jäätmeteke
Tootmisprotsessis kaevandamisjäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse karjääri korrastamisel ning korrastamiseks
mittevajalik katend turustatakse. Jäätmeseaduse § 2 lõige 1 ütleb, et jäätmed on mis tahes
vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on
kohustatud seda tegema. Taotletava Sopimetsa IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel olevat
materjali ei ole kaevandaja kohustatud ära viskama ning seda ei planeerita. Kogu kaevandatav
materjal kas töödeldakse kaubaks, sertifitseeritakse ja turustatakse või kasutatakse hilisema
korrastamise käigus nõlvade kujundamisel vastavalt korrastamisprojektile.
Karjääris kasutusele võetav tootmistehnoloogia võimaldab kogu kaevandatavast materjalist
toota lubjakivitäitematerjale eeldatavasti järgmiste fraktsioonide ja kasutusaladena:
0/4; 0/32; 4/16; 16/32; 32/63 kasutamiseks ehituses ja teedeehituses hüdrauliliselt
seotud ja sidumata täitematerjalina;
0/4; 4/16; 16/32 kasutamiseks asfaldisegude ja pindamiskihtide täitematerjalina;
4/16; 16/32 kasutamiseks betooni täitematerjalina.
Eelnimetatud täitematerjalide tootmiseks koostatakse Sopimetsa IV lubjakivikarjääri kohta
tootmisohje sertifikaat ning toimivusdeklaratsioon (koos CE-märgisega) seega kogu
tootmisprotsessis tekkiv materjal on sertifitseeritud ning tegemist on tootega mitte jäätmega.
Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid
seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat
katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult
tööprotsesside edenedes. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus ladustatakse
teenindusmaa perimeetrile ning kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Lisaks
kasutatakse katendit müra- ja tolmutõkkevallide rajamisel keskkonnahoiu eesmärgil.
Korrastamiseks mittevajalik katend turustatakse vastavalt selle tekkimisele. Seega jäätmeid
taotletaval Sopimetsa IV lubjakivi mäeeraldisel ei teki. Kui pinnas ladustatakse enamaks kui
kolmeks aastaks, loetakse ladustuskoht jäätmeseaduse alusel B-kategooria jäätmehoidlaks ning
kaevandajal tuleb taotleda jäätmeluba. Juhul kui kavandatava tegevuse käigus siiski peaks
kaevandamisjäätmeid tekkima, tuleb kaevandajal esitada kaevandamise jäätmekava.
Olmejäätmeid moodustub kavandatava tegevuse käigus väga väikeses mahus. Nende kogumist
ja ära andmist reguleerib kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
27
Lisaks taotletakse keskkonnaluba jäätmete nagu betoon, tellised, bituuminitaolised segud, kivid
ja pinnas taaskasutamiseks, taaskasutamisele eelnevaks sortimiseks ja ladustamiseks.
Maksimaalne kogus 12 000 tonni aastas. Jäätmed võetakse vastu teistelt ettevõtjatelt, et neist
toota toodet kasutamiseks ehitustöödel ja teedeehituses mitte avalikel teedel sidumata kujul ja
hüdrauliliselt seotuna. Jäätmete töötlemisel kasutatakse samu masinaid (purusti ja sõelur), mis
kaevandatava materjali töötlemisel, üldjuhul töödeldakse materjale maavarade töötlemise
vahel.
Lähtudes eeltoodust ei kaasne kavandatava tegevusega olulist jäätmeteket. Tulenevalt alal
planeeritavast jäätmekäitlusest (sh jäätmete purustamine) hinnatakse KMH käigus tegevuse
mõju ja selle olulisust välisõhu kvaliteedi, müra ja vibratsiooni leviku hindamise kaudu.
Riigipiiriülest keskkonnamõju kavandatava tegevusega ette ei ole näha. Kavandatava tegevuse
alal puuduvad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid, seega mõju pole ette näha.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
28
7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus
KMH viiakse läbi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)
kohaselt. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning
tuuakse välja mõjude leevendusvõimalused. Töö koostamisel juhindutakse erinevatest ja
asjakohastest allikatest, sh:
Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat (Põder, 2017);
Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend (Keskkonnaministeerium,
september 2017).
KMH aruande koostamisel võetakse aluseks vähemalt KMH algatamisotsus ja otsustaja poolt
nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm. KMH aruanne koosneb vähemalt järgnevatest
osadest (keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 alusel):
kavandatava tegevuse eesmärk, vajadus ja täpne asukoht;
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, sh
keskkonnakasutuse kirjeldus;
olemasoleva olukorra kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
keskkonnamõju hindamise metoodika kirjeldus;
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasnevate tagajärgede
hindamine ja keskkonnamõjude analüüs (sh kirjeldus). Käsitletakse kaudseid ja
kumulatiivsed mõjusid, loodusvarade kasutamise otstarbekust ja vastavust säästva
arengu põhimõtetele ning vajadusel tuuakse välja ebasoodsa keskkonnamõju vältimise
või vähendamise meetmed ja nende efektiivsus;
keskkonnameetmete, sh seiremeetmete kirjeldus;
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide võrdlus ning paremusjärjestus;
avalikkuse kaasamise ning avalikustamisega seotud ettepanekute, vastuväidete ja
küsimuste ülevaade;
aruande (sh hindamistulemuste) kokkuvõte;
teave KMH koostamisel kasutatud allikate kohta;
lisad (KMH programm, skeemid, kaardid jms).
KMH-ga hõlmatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaetud alad ning
ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende
olulisust. KMH aruandes antakse avalduvate mõjude ülevaade, sh nende maht, ulatus, kestvus
ja kumuleeruvus.
KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse elluviimisest tulenevat võimalikku olulist
keskkonnamõju. Seejuures hinnatakse nii lühi- kui ka pikaajalist mõju (ehitusaegsed ning
kasutusperiood). KMH aruandes tuuakse välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva
võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks, vähendamiseks või positiivse mõju
suurendamiseks. Vajadusel pakutakse välja ka alternatiivseid lahendusi.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset, kui ka kvalitatiivset (võrdlevat)
analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate
keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui
keskkonnaelementide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes
subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) kui
ka objektiivset hinnangut (uuringute jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse
põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatud tegevuse
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
29
elluviimisel. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis
võivad viia muutusteni keskkonnaelementides.
KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste) prognoositavate
keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises
optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande koostamisel kasutatakse
eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi ja EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem –
Keskkonnaregister) andmeid, erialakirjandust, varasemalt kogutud uuringuandmeid,
analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud saadaval olevat
(asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse. Konsulteeritakse
erinevate ja asjakohaste asutuste, organisatsioonidega ja isikutega.
Alternatiivide võrdlemise tulemusena valitakse eelistatud tegevuslahendus. Alternatiivide
võrdlemiseks kasutatakse üldtunnustatud võrdlusmetoodikaid, millest soovituslikud oleksid
intervallskaala või multikriteeriumanalüüs (vt Põder, 2017). Sobiliku võrdlusmeetodi otsustab
KMH aruannet koostav ekspertrühm.
KMH koostamise käigus tuuakse välja detailsed leevendusmeetmed ning tegevuse võimaliku
mõju seirekava.
KMH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnaväärtustele,
mille osas on selge, et oluline mõju puudub:
kultuuriväärtused;
Natura 2000 alad;
piiriülene mõju.
Võimaliku keskkonnamõju esinemisel adekvaatse hinnangu andmiseks tuleb läbi viia vähemalt
järgnevad uuringud ja hinnangud:
Müralevi modelleerimine (sh ka väljaveoteel).
Tolmu (tahkete osakeste) leviku modelleerimine välisõhus (vajadusel, kui heitkoguste
kontrollarvutused näitavad erinevust keskkonnaloa taotluses esitatuga).
Sopimetsa IV mäeeraldisele jäävate vääriselupaikade välisvaatlus ja hinnang (sh
arvestatakse valgustingimuste, mikrokliima muutusi ning tormikindlust ja mõjutatavust
niiskusrežiimi muutustega seoses).
Valdkondliku mõju hindamise käigus kasutatakse järgmisi hindamismetoodikaid:
Mõju maastikule ja elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets, rohevõrgustiku
toimimine) – olemasolevate andmete, välivaatluste (vääriselupaigad, mets) ja ka KMH
protsessi käigus läbiviidavate uuringute ning hinnangute (müra, tolm, vääriselupaigad)
alusel antakse eksperthinnang. Suheldakse loomade liikumise osas jahiseltsiga.
Mõju veerežiimile, põhjavee kvaliteedile ning pinnavee kvaliteedile– teostatakse
eelnevalt loetletud uuringud ja hinnangud ning antakse eksperthinnang KMH
ekspertgruppi kuuluvate vastavate ekspertgrupi liikmete poolt. Kaevandamine toimub
allpool põhjaveetaset ilma veetaset alandamata ning seega antakse hinnang ka põhjavee
(pinnasevee) tasemete muutusele seoses kavandatava tegevusega. Sama tehnoloogiat
kasutab taotleja veealuse varu väljamisel veetaset alandamata Marinova
dolokivikarjääris. Selleks on välja töötatud koostöös lõhkajaga tehnoloogia, kus toimub
kontrollitult veealuse varu lõhkamine vee all ning alles seejärel tõstetakse materjal välja
nõrguma. Kirjeldatud tehnoloogiat on Marinova dolokivikarjääris kasutatud juba aastast
2010 ning alates aastast 2011 on võetud tekkinud veekogust veeanalüüse. Seega saab
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
30
Marinova karjääris teostatud pikaajalist veeseiret kasutada analoogiana veekvaliteedi
mõjude hindamisel.
Vibratsioon ja õhukvaliteet – vibratsiooni osas antakse eksperthinnang KMH
ekspertgruppi kuuluvate vastavate ekspertgrupi liikmete poolt. Teostatakse heitkoguste
kontrollarvutused ning vajadusel viiakse läbi tahkete osakeste (tolmu) leviku
modelleerimine.
Mõju inimese heaolule ja tervisele, varale – teostatakse täiendav müraleviku
modelleerimine (arvestades olukorda, kus karjääri tegevus on liikunud mäeeraldise
põhjaossa Kadaka kinnistule lähemale ning samuti arvestatakse materjali veoks
kasutatavate veokite liiklussagedusega transporditeel ja selle vahetul ristumisel Vao-
Painurme-Sulustvere teega (tee nr 15161) Kadaka kinnistust lõunas. Vajadusel
teostatakse tolmu leviku modelleerimised ning nende tulemuste alusel antakse
eksperthinnang. Vibratsiooni leviku eksperthinnangu alusel hinnatakse mõju
lähedalasuvate kinnistute hoonete mõjutamisele ning pärandkultuuriobjektile „Lageda
talu kelder“.
Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh infrastruktuurile)– olemasolevate
andmete ja välivaatluste alusel antakse eksperthinnang.
Jäätmete käitlemisega seotud mõjud.
Mõju kliimamuutustele - olemasolevate andmete ja välivaatluste alusel antakse
eksperthinnang Keskkonnamõju hindamisel antakse hinnang metsamaaga ja mulla
eemaldamisega kaasneva süsinikuvaru muutuse kohta ning analüüsitakse
kompenseerimisvajadust.
Kõigi eelnevalt toodud valdkondade puhul hinnatakse vajadusel koosmõju Sopimetsa
ja Sopimetsa II lubjakivikarjääriga.
Saadud hinnangute ja uuringute tulemuste põhjal hinnatakse mõju olulisust ning
leevendusmeetmete seadmise vajalikkust.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
31
8. KMH protsessi ajakava
KMH programmi protsessi orienteeruv ajakava on toodud tabelis 8.1. KMH programmi ja
aruande eelnõu avalikustamine toimub vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatule.
Tabel 8.1 KMH programmi protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava (seisuga)
Tööde nimetus Ligikaudne lõpptähtaeg
KMH algatamine August 2022
KMH programmi koostamine September 2022 - veebruar 2023
KMH programmi esitamine otsustajale Veebruar 2023
KMH programmi kohta asjaomaste asutuste Märts– juuni 2023
seisukohtade küsimine, seisukohtade saamine ja
KMH programmi täiendamine
KMH programmi avalikustamise korraldamine Juuni – juuli 2023
KMH programmi avalik väljapanek ja avalik Juuli – august 2023
arutelu
Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute August 2023
analüüsimine ja vajadusel programmi
täiendamine
KMH programmi esitamine otsustajale nõuetele September 2023
vastavuse kontrollimiseks
KMH programmi nõuetele vastavaks Oktoober 2023
tunnistamise otsus
KMH aruande koostamine ja uuringute Mai 2024
läbiviimine ning esitamine otsustajale
KMH aruande kohta asjaomaste asutuste Juuni – august 2024
seisukohtade küsimine, seisukohtade saamine ja
KMH aruande täiendamine lähtuvalt
seisukohtadest
KMH aruande avalikustamise korraldamine, September – oktoober 2024
avalik väljapanek ja avalik arutelu
Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute November 2024
analüüsimine ja vajadusel aruande täiendamine
KMH aruande esitamine otsustajale nõuetele November 2024
vastavuse kontrollimiseks
KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise Jaanuar 2025
otsus
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
32
9. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib
eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatud
tegevuse vastu
Isikud ja asutused (sh asjaomased asutused), keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt
mõjutada, on esitatud tabelis 9.1. Tabelis toodud isikute teavitamine toimub kas e-kirja või kirja
teel (ametiasutused, naaberkinnistute omanikud) ja ajalehe, portaali Ametlikud Teadaanded ja
üldkasutatavasse kohta või hoonesse paigaldatud teate vahendusel (laiem avalikkus).
Teavitamist korraldab Keskkonnaamet.
Tabel 9.1 Kavandatavast tegevusest eeldatavalt huvitatud isikud ja asutused
Isik/asutus Seos kavandatava tegevusega
Keskkonnaamet Otsustaja
Põllumajandus- ja Toiduamet Kavandatava tegevuse naabruses esinevad
maaparandussüsteemid. Asjaomane asutus, kellelt
küsitakse KMH programmile ja aruandele
seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH
aruanne.
Riigimetsa Majandamise Keskus Kavandatava tegevuse maa-alal ja mõjualas
riigimetsa haldaja. Asjaomane asutus, kellelt
küsitakse KMH programmile ja aruandele
seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH
aruanne.
Terviseamet Piirkonna inimeste tervise ja heaolu järelevalvaja (sh
müra, õhusaaste, vibratsioon jm). Asjaomane asutus,
kellelt küsitakse KMH programmile ja aruandele
seisukohta ja kellega kooskõlastatakse KMH
aruanne.
Transpordiamet Riigimaanteede korrashoid ja hooldus, väljaveoteed.
Asjaomane asutus, kellelt küsitakse KMH
programmile ja aruandele seisukohta ja kellega
kooskõlastatakse KMH aruanne.
Rahandusministeerium Regionaalvaldkonna koordineerimine. Asjaomane
asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja
aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse
KMH aruanne.
Maa-amet Riigi maapoliitika arendamine ja elluviimine
(riigimaa kasutusega seotud lepingud). Asjaomane
asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja
aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse
KMH aruanne.
Põltsamaa Vallavalitsus Kavandatav tegevus asub haldusalas. Asjaomane
asutus, kellelt küsitakse KMH programmile ja
aruandele seisukohta ja kellega kooskõlastatakse
KMH aruanne.
Valitsusvälised organisatsioonid ja KeHJS § 16 lg 3
keskkonnaühendused
Kavandatud tegevuse asukoha KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1
kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade
omanikud
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
33
Isik/asutus Seos kavandatava tegevusega
Isikud, kelle valduses olevat KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1
kinnisasja kavandatud tegevus
mõjutab määral, mis ületab oluliselt
tavapärast mõju (vähemalt tabelis 5.2
toodud kinnistute omanikud või
seotud isikud)
Laiem avalikkus, asjast Piirkonna keskkonnaseisundist huvitatud isikud,
huvitatud/mõjutatud isikud, nt KeHJS § 16 lg 3 (muud menetlusosalised)
piirkonna elanikud ja ettevõtted
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
34
10. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta
Arendajad – AS TREV-2 Grupp (Teemeistri tn 2, Tallinn 10916). Kontaktisikud: Indrek
Malm (+372 5398 4005;
[email protected]), Eike Simmer (+372 5388 6533;
[email protected]).
Otsustaja – Keskkonnaamet (Roheline 64, 80010 Pärnu). Kontaktisikud: Martin Nurme (+372
5693 3839;
[email protected]) Marju Kuldmaa (+372 513 8740;
[email protected]).
Ekspert (KMH programmi koostaja) – OÜ Alkranel (Riia 15b, 51010 Tartu). Juhtekspert:
Alar Noorvee (+372 736 6676; +372 5540 579;
[email protected]).
Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KMH juhtekspert (litsents nr KMH0098). PhD, TÜ
keskkonnatehnoloogia. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju veerežiimile ja
põhjavee kvaliteedile ning pinnavee kvaliteedile; mõju inimeste heaolule ja tervisele (sh
müra ja tolmu levik, vibratsioon); mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale; mõju
maastikule ja elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid, mets, rohevõrgustiku
toimimine); jäätmete käitlemisega seotud mõjud; mõju kliimamuutustele.
Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. PhD, TÜ keskkonnatehnoloogia.
Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju elusloodusele (sh kaitstavad loodusobjektid,
mets, rohevõrgustiku toimimine);
Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0157). MSc,
TÜ keskkonnatehnoloogia. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: Mõju inimese heaolule
ja tervisele, varale (sh müra levik, vibratsioon (sh pärandkultuuriobjekt) mõju sotsiaal-
majanduslikule keskkonnale;
Kersti Kuum (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. MSc, TTÜ keskkonnakorraldus ja
puhtam tootmine. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju veerežiimile, põhjavee
kvaliteedile ning pinnavee kvaliteedile; mõju maastikule ja elusloodusele (sh kaitstavad
loodusobjektid), mõju metsale (sh vääriselupaikadele) ja rohevõrgustiku toimimisele;
mõju kliimamuutustele.
Indrek Tamberg (Keskkonnalahendused OÜ) – hüdrogeoloog, hüdrogeoloogiliste tööde
tegevusluba KHY000016, MSc. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju põhjaveele,
sh veerežiimile ja piirkonna veetasemetele.
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
35
Kasutatud materjalid
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur), 31.01.2023. a.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, 2007.
Ehitisregister, 2023.
Energeetika ja maavarade programm 2022-2025. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, 2022.
Geoloogilised uuringud Sopimetsa IV uuringuruumis. AS TREV-2 Grupp, 2021.
Jõgeva maakonnaplaneering 2030+, 2016.
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, 2017. https://envir.ee/kliimapoliitika-
pohialused-aastani-2050
Maa-ameti kaardirakendused, 2023.
Põltsamaa valla üldplaneering. Skepast&Puhkim OÜ, 2022.
Põltsamaa valla arengukava 2040. Põltsamaa Vallavalitsus, 2022.
Spreadbury, C. J., Clavier, K. A., Lin, A. M. & Townsend T. G. A critical analysis of
leaching and environmental risk assessment for reclaimed asphalt pavement
management. Science of The Total Environment, Volume 775, 2021
(https://doi.org/10.1016/j.scitotenv.2021.145741).
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskiri. AS TREV-2 Grupp,
2022.
Sopimetsa IV lubjakivikkarjääri müra hajumise mudel. OÜ Inseneribüroo STEIGER,
2022.
Sopimetsa IV uuringuruumi jääva VEP 209748 seire. Metsaruum OÜ (juhatuse liige
Aivar Hallang), 2022.
Riigiteede teehoiukava 2023-2026, Transpordiamet, 2021.
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, 2017.
https://envir.ee/ringmajandus/maapou/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programm. Alkranel OÜ, 2023
36
LISAD
Lisa 1. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri KMH algatamise otsus
AS TREV-2 Grupp
[email protected]
18.08.2022 nr DM-120217-5
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine ja
keskkonnamõju hindamise algatamine
Teatame, et oleme menetlusse võtnud AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress
Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi ka arendaja) 19.05.2022
esitatud Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse ja algatanud kavandatava
tegevuse keskkonnamõju hindamise (KMH).
1. Keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmine ja avalikustamine
AS TREV-2 Grupp taotleb keskkonnaluba, mis hõlmab kolme tegevusvaldkonda: jäätmed,
välisõhk ja maapõu. Keskkonnaloa esmataotlus on registreeritud KOTKAS-s 19.05.2022
menetluse nr M-120217 juurde, korrigeeritud taotlus esitati 18.07.2022.
Taotletav Sopimetsa IV lubjakivikarjäär asub Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Nurga külas
riigile kuuluval katastriüksusel Põltsamaa metskond 9 (registriosa nr 14100850, katastritunnus
57301:001:0820). Riigivaravalitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus
Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava mäeeraldise pindala on 38,16 ha ja selle
teenindusmaa pindala on 59,83 ha. Taotletava mäeeraldisega seotud ehituslubjakivi 13 ploki
aktiivne tarbevaru on 2917 tuhat m³, millest kaevandatav on 2534 tuhat m³. Keskkonnaluba
taotletakse 30 aastaks.
Lisaks taotletakse keskkonnaluba jäätmete (betoon, tellised, bituuminitaolised segud, kivid ja
pinnas) taaskasutamiseks (täitematerjalide tootmine, R5m), taaskasutamisele eelnevaks
sortimiseks (R12s) ja ladustamiseks (R13).
Taotletav Sopimetsa IV lubjakivikarjäär vajab keskkonnaluba saasteainete paiksetest
heiteallikatest välisõhku väljutamiseks keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määrus nr 67) § 2 alusel, mis sätestab, et
õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest
heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse nr 67 lisas nimetatud
künniskogust. Ettevõtte heiteallikatest väljutatakse tahkeid osakesi üle 1 tonni aastas ja
lämmastikdioksiidi üle 0,3 tonni aastas.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Teie taotlus vaadatakse läbi avatud menetluse käigus. See tähendab, et enne otsuse tegemist
anname huvitatud osapooltele ja isikutele, kelle õigusi võib Teie kavandatav tegevus
puudutada, võimaluse avaldada taotluse kohta arvamust ja esitada vastuväiteid. Sellega seoses
avaldame teate taotluse menetlusse võtmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Tulenevalt arendaja kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnariski või keskkonnahäiringu
eeldatavast olulisest mõjust ja avalikust huvist, avaldatakse teade ka ajalehes.
Taotlus ja sellega seotud materjalid edastatakse arvamuse saamiseks ka kohalikule
omavalitsusele, kes annab arvamuse 21 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 lõike 7 kohase teate kättesaamisest arvates.
Kui huvitatud osapooled ja isikud, kelle õigusi võib Teie kavandatav tegevus puudutada,
esitavad taotluse menetlemise jooksul meile arvamusi ja vastuväiteid, anname Teile
võimaluse nendega tutvuda ja avaldada omapoolne vastus. Vajaduse korral toimub esitatud
arvamuste avalik arutelu. Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu
valmimisest ja selle avalikustamisest teavitab Keskkonnaamet ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
2. Keskkonnamõju hindamise algatamine
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju (KeHJS § 3 lõige 1 punkt 1). Kavandatav tegevus, pealmaakaevandamine
suuremal kui 25 ha suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 6 lõige 1 punkt 28).
Sellisel juhul algatatakse KMH ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lõige 3).
Varem ei ole kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise
hindamise käigus hinnatud, seetõttu tuleb KMH läbi viia (KeHJS § 11 lõige 6).
KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse teeb ja tegevusloa annab Keskkonnaamet
(KeHJS § 7 punkt 2, § 9 lõige 1, § 11 lõige 2, maapõueseadus § 48). Amet lähtus otsuse
tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (otsus on tehtud taotluse menetlemise aja
jooksul).
Keskkonnaamet on otsustanud algatada Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa
taotlusele KMH.
Otsust tehes on amet lähtunud AS TREV-2 Grupp 18.07.2022 esitatud keskkonnaloa taotlusest,
võttes aluseks KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti 28, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2 ja 3
ning MaaPS §-i 48.
KMH menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ning ei algatata piiriülest keskkonnamõju
hindamist.
AS-l TREV-2 Grupp tuleb kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks leida KMH
2(4)
juhtekspert, kes koostöös AS-ga TREV-2 Grupp koostab KMH programmi (vt KeHJS § 13) ja
KMH aruande (vt KeHJS § 20). Juhtekspert peab vajadusel selleks moodustama eksperdirühma
(KeHJS § 14 lõiked 3 ja 4, § 13, § 17 lõige 2, § 20).
AS TREV-2 Grupp kannab KMH-ga seotud kulud (KeHJS § 8 lõige 2). Kui arendaja ei ole 18
kuu jooksul KMH algatamise otsusest arvates Keskkonnaametile KMH programmi esitanud, et
kontrollida nõuetele vastavust, siis Keskkonnaamet jätab taotluse läbi vaatamata ja tagastab
selle AS-le TREV-2 Grupp (KeHJS § 18 lõige 7). Enne KMH programmi esitamist tuleb küsida
asjaomaste asutuste seisukohta, korraldada programmi avalik väljapanek ja arutelu ning
arvestada nende tulemusi KMH programmis (KeHJS § 15¹–17).
Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetlus peatub, kuni on teavitatud KMH
aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeHJS §
11 lõige 11) või ilmnenud KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolud. KMH algatamise otsuse
eelnõud ei edastatud AS-le TREV-2 Grupp arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuna
taotluses esitatud andmed on piisavad (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõike 3 punkt 2).
Kavandatud tegevuse puhul on KMH kohustuslik.
KMH algatamisest teavitame ka 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded. KMH
viiakse läbi Sopimetsa IV lubjakivikarjääri keskkonnaloa andmise üle otsuse tegemiseks sh
loatingimuste määramiseks. Seetõttu keskkonnaloa taotluse menetlus on peatunud KMH
tegemise ajaks. KMH protsess on avalik. Nagu 1. punktis märgitud, koostab KMH juhtekspert
koos arendajaga KMH programmi, moodustades selleks vajadusel eksperdirühma. Seejärel
anname teile teada programmi avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest, kus kõigil huvilistel
on võimalus programmiga tutvuda ning esitada asjakohaseid ettepanekuid. KMH programm on
kavandatava tegevuse ja selle reaalsete võimaluste keskkonnamõju hindamise alus. Tulemused
võtab kokku KMH aruanne, mis samuti avalikustatakse. KMH käigus hinnatakse kavandatava
tegevuse ja selle alternatiivide mõju keskkonnale, tuuakse välja selle olulisus ning võimalikud
leevendusmeetmed negatiivse mõju vähendamiseks või vältimiseks.
Keskkonnaloa andmise kohta teeme otsuse 365 päeva jooksul pärast seda, kui on teavitatud
KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Kontaktandmed
Arendaja: AS TREV-2 Grupp, kontaktisik: Eike Simmer, e-post:
[email protected], tel
53886533.
O tsustaja (keskkonnaloa andja): Keskkonnaamet, kontaktisik: Ivo Ojamäe, e-post:
[email protected], tel: 505 7438.
Lisateave
Keskkonnaloa taotlemine: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lõige 1 punktid
2- 4, § 41 lõige 4, MaaPS § 49
KMH algatamise teade: KeHJS § 12 lõige 1
Arvamuse esitamine: KeÜSi § 43, HMS § 49 lõiked 1 ja 3
3(4)
Taotluse avalikustamine: KeÜSi § 47 lõiked 2, 2¹ ja lõige 4, § 46 lõige 1
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Marju Kuldmaa 513 8740 (maapõu)
[email protected]
Eve Konsap 5341 7916 (jäätmed)
[email protected]
Eliis Pajumäe 514 3812 (välisõhk)
[email protected]
4(4)
Lisa 2. Mäeeraldise plaan maavara kaevandamise loa taotlustest
Kuupäev 06.05.2022
1 : 2 000
1 / 3
22/3897
Mõõtkava
Joonis nr
Töö nr
6. Nõlva hoideterviku ülemine piir ühtib mäeeraldise piiriga piiripunktide vahemikus 1 - 14,
Mäeeraldise plaan
7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Sopimetsa IV uuringuruumi geoloogilise uuringu topo- ja varu arvutamise plaani
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.03.2022. a);
5. Mäeeraldise lamam ja plokk 13 aT lamam on tasapind abs kõrgusel 63,0 m.
616 653,78
616 803,30
617 007,32
617 131,09
617 355,08
617 432,55
617 632,63
617 777,70
617 747,49
617 692,23
617 605,52
617 358,29
617 354,29
617 350,19
617 346,03
617 316,90
617 312,55
617 308,20
617 303,88
617 294,28
617 291,20
617 288,17
617 285,20
617 246,21
617 230,54
617 086,60
616 800,91
616 768,79
616 658,84
616 613,16
616 433,70
616 418,01
616 483,87
616 894,80
616 945,27
616 998,70
616 995,75
616 951,15
616 904,08
616 879,00
616 824,32
katendis on hoideterviku nõlvus 1:2, lubjakivi kaevandatakse vertikaalselt.
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Y
Kaardileht nr 641 Põltsamaa
Kasuliku kihi paksus, m
- Maa-ameti väljastatud itsenduste andmeid (seisuga 01.03.2022. a);
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
Erki Vaguri
Epp Kuslap
Pindala 59,83 ha
Katendi paksus, m
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
6 517 746,26
6 517 639,39
6 517 490,27
6 517 404,56
6 517 122,53
6 516 918,84
6 516 593,80
6 516 354,95
6 516 334,94
10' 6 516 297,32
11' 6 516 331,65
12' 6 516 419,81
13' 6 516 421,05
14' 6 516 421,95
15' 6 516 422,51
16' 6 516 425,16
17' 6 516 425,36
18' 6 516 425,19
19' 6 516 424,63
20' 6 516 422,98
21' 6 516 422,35
22' 6 516 421,53
23' 6 516 420,51
24' 6 516 405,87
25' 6 516 749,76
26' 6 516 708,78
27' 6 517 122,15
28' 6 517 168,32
29' 6 517 326,40
30' 6 517 391,82
31' 6 517 358,98
32' 6 517 393,54
33' 6 517 405,41
34' 6 517 353,53
35' 6 517 276,80
36' 6 517 252,25
37' 6 517 246,40
38' 6 517 157,89
39' 6 517 146,61
40' 6 517 140,59
41' 6 517 273,19
X
Joonise sisu
Koostas
Kinnitas
Harju maakond, Tallinn, Pärnu mnt 463, 10916
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
pT - passiivne tarbevaru
aT - aktiivne tarbevaru
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
Nr
Nõlva hoideterviku ülemine piir
Nõlva hoideterviku alumine piir
1'
2'
3'
4'
5'
6'
7'
8'
9'
Maapinna samakõrgusjoon, m
Elektripaigaldise kaitsevöönd
Maardla piir (asendiplaanil)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Geoloogilise läbilõike joon
Jõgeva maakond, Põltsamaa vald
+372 668 1011,
[email protected]
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Suudme abs kõrgus, m
Sideehitise kaitsevöönd
Uuringu puuraugu nr
Sopimetsa IV lubjakivikarjäär
AS TREV-2 Grupp
Kaldapiiranguvöönd
(AS TREV-2 Grupp, töö MGU-74).
4. Plaani koostamisel on kasutatud:
[email protected]
Teekaitsevöönd
Vääriselupaik
616 809,33
616 919,50
616 962,28
616 993,59
617 239,00
617 410,00
617 550,00
617 737,70
617 353,00
617 249,30
617 243,69
617 100,00
616 939,00
616 774,00
616 704,80
616 731,20
616 763,62
616 894,80
616 945,27
616 998,70
616 995,75
616 951,15
616 904,08
616 879,00
616 824,32
Mäeeraldise piiripunktide
Ploki piir
Y
Objekti nimetus ja aadress
Pindala 38,16 ha
koordinaadid
6 517 463,03
6 517 457,11
6 517 458,35
6 517 459,96
6 517 241,00
6 516 919,00
6 516 684,00
6 516 344,40
6 516 510,00
6 516 603,40
6 516 764,13
6 516 738,00
6 516 957,00
6 517 208,00
6 517 297,42
6 517 333,47
6 517 380,61
6 517 353,53
6 517 276,80
6 517 252,25
6 517 246,40
6 517 157,89
6 517 146,61
6 517 140,59
6 517 273,19
Põltsamaa metskond 9
I'
14,90
5,10
57301:001:0820
X
Loa omanik
Märkused:
1
1
50
74,35
PA1
Nr
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
I
1
2
3
4
5
6
7
8
9
/
N 7
6
.4
1
2
.7
2
6
.2 4
5
7
2 .6
.9 .9 7
6 6 4
4
4 5 7
.7 7 7 .6
4 3 6 p
7 p
2
7 .2 5
6 le 9
3
6 .4
.
1 .3 , .4
6
6 7 7 sk
5
6 5
.
7
' 7
ka
7
5 7
7
80 m
7
77
3 .1
4
4 .6
9
.6
3
4
8
.7 5
6
.8 5
5
4 7 7 7
.
7 5
7
5
2
7
7 1 8
7
1 2 9 .3
.
.7
2
. 4 76.
39 .5 5
5
7
0 5 5
7 nnas
pi 7
6
. 7
4
7 42
76. 76.
91
4
.6
9
' 77.
12 86 5
3
k
s 7 46
76. 76. 6 4
ka .5 .3
2
, 0 7 8 5
2
5
7
.
k
s .7 4 66 .8 7 7
7
0 75. 4 1
.
u 6
7
4 73 .5
6
.6 u 74. 21
75. .2 1 7
'
5
7
0 75
k
0
4 6 .6
,
7
7 5
5
d 7 6
,0 0 5
40
.
.6 n 7 7
ä
.7
5
4 m 7 6 7 4
3
7
7
.6 6 2 5 .7 0 0 8 .4
.
7
40
61 2 7 9 6 , .7 3
.
4 .3 5
6
. 4 . 5
7 .2 .0 7 5 7
7
5
6
7
4 7
,77 0 6 7
6 2 4 7 7 7 7
.
6
1 8 .8 0
1 4
7
4 8 7
0 .6
9
3 ,3 4 .4
.
7 0 .6 6 1 5
.6 5 7 .4 4
5
7
5 7
.
4 7 5 4
' 6 5
7
7 5 .3
7
6 .5
74.60
7
4
1 0 .5 5 5
5
6
0
7
2 sk 5 7
.
1
9
7 7 1
.
5
u .3
4
4
.
ku
A 6
7
7
9 5
5
, 7
.7
P ,7
7
3 b
.6 .7
2 6
3
9 a
a 1 6 5
.
5 7 1
4 h .2 5 .5
7 4 4
A 3 , 4 .1 8 .6
P ,58
2 6 5 5 2
7
sk
.
7 .3
5
ka 5
.2 7 .6 7
7
7 7
5 7
5
.7
8
5
.1
0
7
6
.4
9
.5
7
4 3 9
7 7 7
7
5 7
.9
2
75.58
.6
4
7 4 3 4
7 .7 7 7
5
2
7 1
s
4 9 8 .4 .9 1
a
7 6 4
.
.6 .0
' 1 5 1
n
4 .7 7
.1 3
4
44 75. 7 5
n
0.66
7
75. 37
i
7 5 pi
nna 5 .9 7
1
p
7 7 4
,574
s
8 8 1. 7
3
4 80 .6 8 3 75. 0
7 5 8 72 .6 0. .9
.4
.
7
75
4 5 5 kr 4
.5 4 .4 .2
, 7 5 7 7 aa 7
7
4 1 3 5 6 7 v
7 .0 7 75. 9
8 6 .1 7 64 7
.
5 .8
2 .6
4 7
4
9 7
5 7 75.
50 .2
6
7
4 6
.1
1
2 6 7
.6 4 .7 1
6
7
5
7 5 4 75
77
.
.3
6
.6 4 .7
I 8 7 7 1 3 .42
4
8 5
.7
'
4
4 .6
7
6 5 .8 7
7
53 7 7 6 3
6
s
nna 74
. . 5 7 .3 5 4 .7
A 7
6 4
3
pi 4 6 .7 7
P ,44
95
7 7 0 7 .8 5 6 4
6
0 5 7 7 .0
.1
.
4
.
5 .1 .1 7 6 74. .7 7 5 5
75
5
5 6 88 4
51
74. 7 75 .3 7 7
7
7 7
4 3 0 3 .91 5
0 9
7 .6 1
.7 .4 7
6 1 .9
6
74. 3 .0
,6 0
0. 0
4 . 7 5
1.
7 5 74 .8 4
5
4 8 7 .7 7 pi 5 7
4 7 1 .6 5 3 19 nna 4 7 7
6
.6 7 75
.
3 ,4 s 7 .0
.
2 4 6 .7 5 3
7 .0
6
. 4 2 5 7 4
v
7
4 7 .8 7
6 75 5 .0
aa
7 7 4 7 5
6 8
1
kr
2 .6 7 6 7
6
1 2 0 3
1
. .1
76
.6 .3 4 74.
.5 4
64
2 76 .0
4
.6 .2 0
s
7 5 7 0
4 7 4 .6 . .1 .6 5
a
7 5
4
7 6
7 7 7 7 75 5 .6 4 .7 7
n
1 6 7
.4 7 7 4
n
5 4
i
7
4
4
5 0 7
6
5
.
as
p
7 1 .8
7
4 4 t .0
.5 8 sk 5 A 6
7
7 .5 v
4
5
nn
P ,68
3 74.
.7 75
.
4 0 9 u 7 .9 7
4
' 8 .1 84
pi
7 .1 .7 ku
4
7 .5 5 6 4
4
7 7 7
.5 5 7
7
5 1 5 1 4 6 7 ,
.
7
6
.
.6 7 7 6 b
4 .6 4
7
4
.6
2 4 7 4 7
h
a
a 2 6
2 4 3 .0
8
3
.
4
7 7
k, 4 0 7 .6 1 5
3
.7 2 7
7 4 .9
s
.5 ka 3 5 .7 7 74. 4
4 5 90
1 7 4 5
.8 .7
7
7
5 7 4 3
3
i .0
' 2
1
5 7 5 7 sk 2 .0
4
.
.7 2 7 .5 .7 5
3
1
.
76
4 u 7 5 7
.
.6 4 1 4
.
5
4 7
0 ' ku 74. 7 .0
5
3
6
7
7
7 6 7 7 89 sk
T 4 .6
7
5 5
,
.5 1 2
7
7 7 4
2 3 b 4 .7 ka 7
3 2
.
7
4
0 .8 a 7 4 .7
7
a .1
4 5 h
a
7 4
04.92 sk
i,
78
7 , 4 7
3
6
7
5 sk .5
3 aT
u
' ,2 0
5
.
.
7 2 8 4 ku
ka
75
7 4 .1
1 2 2 .5 7 ,
8 7
9 35
2 6 5 4
4 ,8
6
.2 74. d
8
. .6 5 .8
k 7 .7 n
1
0
6
1 0 4 7
7 99 . ä
s
2 4 4 4 4
5 ka 7 .5
1 7 7
5 ' 5
.
.5 7 7 m
4 .5 4 7
,
k 14 2
4
7
4
.5
5 7
ku
u
sk
.5
6
4
.5
7 7
4 7
4 7
sk
1 4
.5
6
0 0 .3
5 7
4
.5
1
7 75
.02 .0
0
.5
4
.5
5
n
d
,
k 7
4 7
ka
7
5
.7
6
.4 75.
54 7
5
.7
8
4 7
5
.0
3
75
4 4 ä
k 7 7 4 .6
3
,
lo 74.50
7 7 7 5
m sk 3 75. 0 7
4 7
u .6 A
P lok
5 4 4 34
P ,77
u .7 75. 1
.5 .5
pi 4 02
k
1 .5 8 5 nna 7 4 .0 8
,
4 .5 1 s
.8
4
4
5 7 d 4 7 .9 5
.3
.
4 7 7
n
4
6
4 .6 2 9 4 7 4
.5 4 ä 6 7 6 6 .6 7
7 4 .5 m .5 4 .2 7 .5 6 74. 4 7 pi
nnas
7
70
5
4 7 4 4 7 6 6 .9 1 4
P
4 5 7 .1 7
7
.
5 7 7 7 5 kr
T
.
7
aav 1.
91
4 4 0 7 74.
46 7
4 5 7
8 .9 6
76
7 .2 75.
7 vt
.
.6 8 0.
5 09 4 .8
a 5 1 2
75
7 5 7 7 4
.5
T 8 7 6 .2 7
8
3 0
3 aT
.
4
.4 .2 1 0
74.50
7 4
aav
7
4
p 7
5
.3
1 4
.7 7
74
0 4
.8
.5
9
5 pT
kr 7 6 7
1 7
8 5 7 5 .4
.8
0 4
5
1. 5 6 .5 .3 .1 1 1 74. 7
0 8 .5 5 .5 5 1 6 7 d 4 92 8
k 14
6 5 4 n .9
.
.4 5
5 0. 4 .5 4 7 .6 7 1 ä 7
0 7
5
4 6 4
.
7
6 0 7
4
7
4 7 7
7
4
4
.5
1 .5
8 7
5
7
5
.2
1 .5
3
sk
,
m
4
.5
9
4
.9
2
4
.9 7
1
7
1
k 16 k
.5 7 7 4 .3 4 1 7
7 9 7 ka
7
.8
7 74.
92 .8
7 4 .5 9 4 6
1
2 1 .1 i, 4
7 3 .3
8
1 . .5 .5 7 7
4
.5
2
5 .6 .3
5
lo k 5 7 74 sk 7
4 7
4
.4
5
4 7 7
4
k 4 7 5 5 7 .3 u 5
P lok
7 4 7 7 .6
7 7 ku
7
t 8 8
09
4 7 .6
7 k
v
4 .8 74.
lo
.5 6
5
5 7 81
6
.
7 .3 6 4
3
4 9
75
7
1 P lok
4 .8
9
.5 7 1 5
.2 7 4 74
4
4
0 .78 1
.
7 2 0 7
9 .7 .8
8
5
3
P
4
.5 . 6 74 4
2 4 .8
0
4 4
7
4 4 .2 . 2 7
.
.5 4 5 3 7 1 7 39 4
.5 .5 3 .7
7 5
'
3
4 .5 .5 .5 1 7
4 4
P 2 .3 7 .8 4
7
2 7 7 4 4 7 4 4 4 4 7
.5 7 7 7 5 .7
.5 sk 7 7
8
4
4 6
7 7
4
ka
.5
2 .7 .2 .3
4 7
4 7
4
0
,2 0
9 d
, 4 4 4 4 .4 0
4 4 7 .4 7 7 5
.5
4 ä
n 7
' .2 7 4 2 3 .6
0 .9
5 ,8 .7
0
73
5 .2 7 .3 4
7 8 m .4 4 7
' .4 ,
8 7 4
.
7 1 5 4 4 7 7
8 sk 2
.5 7 7 1
4 '
74
1
4
.4 1. .5 .8 7 5
.8
7
4
.5
7 7
4
.5
6
5
1 .4
8
1 7 0.
5
5 kr 7
4 ku
u
3 .5
9 9 5
.3
7 7
4 4
.8
1 7
4 1 I I
.
4 4 0 aa 6 2 .6 7 .3
0
7
9
.5
8 7
4 7 7
4 7
4 .5 v 7
4 .6 5
.2 5 5 4
.5
0 4
.9
4
.6 8 4 7 7 7 .8
' 9'
7 7 7
7 7
4 4 .3 2
I
.
4 7 3 4
4 .6
i
7 4 7
.5 7
5 ' 7 2
v
4 0 75 4
e
7
A
l
7 7 5 5
i
P ,71
.
8
.5
2 9
r
.7
15
4 3 0
t
9 .6
4
6 7 .5 .6 9 5
k
4
5
1 6 4
.
7 .7 .5 7
3 8 2
e
2 4 4
5
.
7
2
l
75
s
7 7 .2
.
4 0 4
6
1 7 .8 0
4
.
ÜE
.4 .2 7
a
7 4
4
4 1 4
8
n
4 7 4
7 7
7
7
1 7 .6
8 7
n
7 .6 7
i
6
.4
nO
. 4 0 3 4 9 .6
p
74.
4
7 .7
6 4
8 4 .7 .6 1 61
3 5 7
kraav
7 .1
7 3 4
i
.4 .5 4 .2 .8 3 sk
i
6 4 1 4 .8 7
l
7 5 7 .8
4
.5 4 7 4 .4 7 4 ka
u
3 1 1 2 4
7
2 7 7 7 7 4
4
7
h
5 .6 .2 4 i,
.
7 6 0 4 7 7
eõ
7 4 4 0
.6 .7 3 sk
7 7 7 4 4 .2
.
.4 4 4 .4 u
1.5
0.5
4 .4 2 8 4 6
g
4 7 7 4 ku 0 .0
.7 .5 7
4
7 5 4 3
n
.4 7 .6 3
i
7 , 9
.5 4 7 4 4 .7 7 d
p
4 7 7 7 4 4 .7 n .6 4
7 8-
7
k
9 7 p ä 4
7
k
.2 in
s
2 .4 s 2 n 4 m 7 .8
e
4 7
5 4 ka .1 a
k
7 8 2
.
7 s
7
4
2 .4
6
u
sk
,
.4
3
' 4
.3
2
.3
2 8 4
.2
3
7
4
7
4
.5
.7
3
4
.7
8
0
p
l 7
4 0
5 ku
4 7 .2 8 4 7
4
4 7 0
3
5
.
7 .3 7
4
0 4 2
7
2 9 4 7 8 3
,
4
.
6 .4 5 7 4 .6 ¸
.
2 4
7 d 0 6 7 .6
.
5 4
,2 074
1 7
.
n
4
2 .1 .4 4 .7
4
7 4 7 ä .4 4
7
5 7 .6 5 4 7 4 7
.4
7
1 m 4
' 4 ,8