Saatja: Marjana Hiie <
[email protected]>
Saadetud: 21.02.2023 17:05
Adressaat: <"RAM Info">
Koopia: <"Annely Akkermann">; <
[email protected]>
Teema: Re: Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Austatud Annely Akkermann ja Aivar KokkKäesolevaga edastan Teile Tallinna
Hoiu-Laenuühistu täiendatud arvamuse seoses 06.02.2023. a edastatud
eelnõuga. LugupidamisegaMarjana Hiie
Tallinna Hoiu-Laenuühistu
From: Marjana Hiie <
[email protected]>Date: Monday, 2.
January 2023 at 17:18To: "
[email protected]"
<
[email protected]>Cc:
"
[email protected]" <
[email protected]>,
"
[email protected]"
<
[email protected]>Subject: Re: Hoiu-laenuühistu seaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Austatud Annely Akkermann ja Aivar KokkKäesolevaga edastan Teile Tallinna
Hoiu-Laenuühistu arvamuse seoses esitatud eelnõuga. LugupidamisegaMarjana
Hiie Tallinna Hoiu-Laenuühistu
Kontakt <> kirjutas kuupäeval T, 27. detsember 2022 kell 17:08:
Tere! Teile on Rahandusministeeriumi poolt edastatud dokument. Pealkiri:
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks Registreerimise kuupäev: 27.12.2022 Registreerimise number:
13-1.1/10192-1.
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122Tel. (372) 611 3558e-mail:
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
________________________________
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet. This e-mail may contain information which is classified for
official use.
Austatud rahandusminister Annely Akkerman ja rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk 21 . veebruaril 202 3 SEISUKOHT Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 06.02.2023 . a edastas rahandusministeerium hoiu-laenuühistutele teistkordseks kooskõlastamiseks hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tallinna Hoiu-Laenuühistu ei kooskõlasta ega nõustu esitatud kujul eelnõuga ning esitab alljärgnevalt oma täpsemad põhjendused kooskõlastamata jätmisele , jäädes enda varasemate seisukohtade juurde seoses ühistute sundlikvideerimisega ning eelnõu üldisemate puudustega. HLÜS § 10 lg 1 ja HLÜS § 17 lg 3prim Eelnõu kohaselt planeeritakse paragrahv 10 lõiget 1 muuta ning paragrahvi 17 täiendada lõikega 3prim, mille kohaselt on juhatus kohustatud välja selgitama isikute põhjendatud huvi hoiu-laenuühistu liikmeks saamise vastu ja viisi, kuidas liige osaleb ühistu majandustegevuses. Sealjuures on nimetatud muudatust põhjendatud seletuskirjas iga HLÜ eesmärgiga ühistulise tegevuse edendamise või teatud kogukonna või huvigruppide hüvede esindamise ning lihtsalt tulu ega kasumi teenimine ei saa olla ainuke põhjus HLÜ liikmeks astumisel. TÜS § 1 lg 1 kohaselt on tulundusühistu äriühing , mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse , milles liikmed osalevad: 1) tarbijatena või muude hüvede kasutajana; 2) hankijatena ; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu või mõnel muul viisil. Olukorras, kus kehtiva regulatsiooni kohaselt, mida käesoleval juhul ei ole planeeritud muuta ka eelnõuga, on tulundusühistu, sh hoiu-laenuühistu näol tegemist äriühinguga, mille liikmete panus saab seisneda mh teenuste kasutamises, jääb selgusetuks, millist eesmärki peaks ministeeriumi hinnangul ühistu kandma. Arvestades, et sealjuures peab ministeerium iga HLÜ eesmärgiks teatud kogukonna või huvigruppide esindamist, kuid eelnõu mõjuhinnangu kohaselt ei mõjuta hoiu-laenuühistute sundlikvideerimine regionaalarengut , jääb viidatud sätete eesmärk selgusetuks. HLÜS § 27 lg 1 p 1 Viidatud muudatusega kohustatakse hoiu-laenuühistut suurendama 100 % võrra olemasolevaid tagatisi sama sätte kohaselt, ehk 5 % asemel 10 % oma liikmete hoiuste summast. Rahandusministeerium on põhjendanud kõrgemat likviidsuspuhvrite määra võrreldes krediidiasutustega sellega, et HLÜ- del oleks võimalik ilma välise kontrollita tagada oma kohustuste täitmine võlausaldajate ees. Samas vähendatakse sellega oluliselt HLÜ võimalusi HLÜ tegevuse finantseerimiseks enamatest allikatest. Olukorras, kus krediidiasutuste poolt pakutavad hoiusemäärad on 2-3 korda väiksemad, kui HLÜdes ja seda inflatsiooni poolt tekitatud kõrge intressimäära olukorras, ei saa nõustuda, et vastav regulatsioon tagab kohustuste täitmist võlausaldajate ees. Pigem toob vastav muudatus kaasa selgelt väheneva hoiuseintressi HLÜ liikmetele. HLÜS § 27prim Viidatud muudatuse elluviimise põhistustena on seletuskirjas esitatud mh „kuivõrd HLÜ on panga kõrval ainus juriidiline isik, kellel on õigus kaasata hoiuseid, siis peab olema tagatud esmajoones see, et HLÜ hoiustajatele kehtivad kõrgendatud nõuded ka likviidsuse tagamise osas“. Viidatud põhistused muutuvad aga eelnõuga sisutühjaks, kuivõrd vastav õigus likvideeritakse eelnõuga, sellega kaob ära käesoleva paragrahvi lisamise vajadus. Eraldi rõhutaksime planeeritava paragrahvi kolmanda lõike vastuolu hoiu-laenuühistu toimimise põhimõtetega. Seletuskirja kohaselt on tegemist KAS § 80 lg 2 sätestatud reegliga sarnase nõudega, mille kohaselt HLÜ on kohustatud oma äritegevust korraldama nii, et HLÜ finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. KAS § 6 kohaselt hõlmavad aga panga finantsteenuseid mh makseteenuseid, väärtpaberite emiteerimist, väärtpaberite müügiga seotud tehinguid, vara valitsemist, rahamaakleri tegevust, vara hoidmist ning valitsemist, väärtpaberite hoidmist ja haldamist, millega on pangal oluliselt laialdasemad võimalused enda tegevuste hajutamiseks, milliseid HLÜ- del aga HLÜS kohaselt ei ole. Enamgi veel. Eelnõu kohaselt ei ole HLÜ- del õigust võtta vastu uusi liikmeid, sõlmida ega pikendada hoiustamis-, tarbijakrediidi- ega laenulepinguid alates 01.01.2026. a, millega võetakse KAKS AASTAT enne tegevusloa kohustust HLÜ- delt igasugune võimalus enda tegevust üleüldse finantseerida. Olukorras, kus eelnõuga on välistatud finantseerimine tegevusloa taotluse menetlemise perioodil, ei ole oluliselt usutav, et eelnõuga on soov üldse mõne HLÜ ühistupangaks jõudmine, ning tegemist on selgelt sektori väljasuretamist põhjustava eelnõuga. HLÜS § 28 Tallinna Hoiu-Laenuühistu on oma senises tegevuses järginud tarbijakrediidiregulatsiooni, millest tulenevalt ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine ebamõistlik muudatus ning vastavas osas Tallinna Hoiu-Laenuühistu eelnõule vastuväiteid ei esita. Küll aga ei saa nõustuda muudatusega, mille kohaselt on eelnõus piiratud kõigi teenuste osutamine seotud isikutele viidatud paragrahvi 7 lõike muutmisega, so teenuste koguväärtus kuni 5 tasutud osamakset ning mitte enam kui 5 % HLÜ omakapitalist. Vastavas osas teenust piiramist saab kindlasti pidada põhjendatuks laenude väljastamise näol, kuid mitte hoiuste sissemaksete osas. Olukorras, kus liikmetele osutatavad teenused on eelnõu kohaselt jätkuvalt piiratud üksnes laenude osas, saab piirang hõlmata põhjendatult üksnes laenude väljastamist seotud isikutele, kui kõrgema riskiga teenuste osutamist. HLÜS § 2 9 lg-d 5 ja 6 Olemasoleva regulatsiooni kohaselt ei tohi laenukomitee liikmeks olla nõukogu ega revisjonikomisjoni liige ega audiitor. Planeeritavad regulatsiooniga on vastavat keeldu laiendatud ka juhatuse liikmetele. On selge, et laenukomitee liikmeteks ei saa huvide konflikti vältimise põhistustel olla isik, kes peab teostama järelevalvet HLÜ tegevuse üle. Kuid sellistel põhistustel ei saa pidada juhatuse liiget sõltuvaks. Sama kinnitab ka KAS § 58 lg 1, mille kohaselt on krediidiasutuse krediidikomitee liikmeks ka juhatuse esimees. HLÜS § 36 lg 5 Planeeritava muudatuse kohaselt ei tohi HLÜ juhatuse liige tegutseda töötajana, juhtorgani liikmena ega audiitorina krediidiasutuses või teises finantseerimisasutuses, sh teises HLÜ-s. Nimetatud piirang on rangem, kui kehtiv regulatsioon krediidiasutustele. KAS § 49 lg 1prim kohaselt võib krediidiasutuse juht olla muu äriühingu, sh sidusettevõtja nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhatuse kohustuste ja pädevusega. Eeltoodust tulenevalt ei ole eelnõu seletuskirjaga piisavalt põhjendatud viidatud muudatuse vajalikkust ega sobivust. HLÜ-de sund lõpetamine Tallinna Hoiu-Laenuühistu on enda varasemas seisukohas märkinud, et eelnõuga soovitakse lõpetada hoiu-laenuühistute pea 200 aastane ajalugu, millele ministeerium on vastanud, et „e elnõuga ei soovita ühistulist ettevõtlusvormi lõpetada, st täna tegutsevatel HLÜ- del on võimalik end ümber kujundada ühistupangaks või jätkata tulundusühistu vormis – ilma sealjuures hoiuseid kaasamata. “ Enamgi veel. Lisaks HLÜS-i kehtetuks tunnistamisega, võetakse HLÜ- delt õigus enda tegevust finantseerida alates 01.01.2026. a, kuid sealjuures on HLÜ-l kohustus omada tegevusluba alates 01.01.2028. a. Eelnõu seletuskirja kohaselt on ministeerium küll möönnud, et tegevusloa taotlemine ning ettevalmistamine on kallis, kuid sealjuures võtnud HLÜ- delt igasugused võimalused seda tegevusluba taotleda ja/või selle ettevalmistamist üleüldse jätkusuutlikult finantseerida. Lugupidamisega Marjana Hiie Tallinna Hoiu-Laenuühistu