Harku Vallavalitsus Teie 16.01.2023 nr 12-1/315-21
[email protected] Meie 22.02.2023 nr 15-3/582-2
Ilmandu küla Briisi tee 10 maaüksuse ja
lähiala detailplaneering
Austatud abivallavanem
Harku Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 24.01.2023 kirjaga nr 12-1/315-21
Harku vallas Ilmandu külas Briisi tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (Casa
Planeeringud OÜ, PLAN ID 87132, edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega
tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostööd teha või keda tuleb planeeringu
koostamisse kaasata.
Harku Vallavolikogu algatas detailplaneeringu koostamise 30. aprilli 2020. a otsusega nr 24
detailplaneeringu koostamise Ilmandu külas Briisi tee 10 (katastritunnus 19801:001:1453)
maaüksusel ja lähialal ning Harku Vallavolikogu 30. aprilli 2020. a otsusega nr 25 jättis
algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused määrata Briisi tee 10
maaüksusele ehitusõigus kaksikelamu tarbeks, võimaldamaks seadustada õigusliku aluseta
püstitatud ja kasutusel olevat kaksikelamut. Detailplaneeringuga määratakse Briisi tee 10
maaüksusele ehitusõigus ühe kaksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks ehitisealuse
pinnaga kuni 300 m².
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Harku Vallavolikogu 17.10.2013
otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringut (edaspidi ka üldplaneering) ja Harku
Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,
miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid
täpsustavat teemaplaneeringut (edaspidi ka teemaplaneering), kuna kahe korteriga elamu
kavandatakse väiksemale maaüksusele kui üldplaneeringus ja teemaplaneeringus määratud.
Nimelt teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.2.1 „Nõuded elamute ja suvilate
planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ja elamumaa jagamiseks detailplaneeringu
kohustusega aladel ning juhtudel“ kohaselt on kahe korteriga elamu ehitamine lubatav vaid
nendele elamumaa maaüksustele, mis on suuremad kui 3000 m² või kuhu see on lubatud
varem kehtestatud detailplaneeringu alusel. Planeeritav Briisi tee 10 katastriüksus on 2003 m2
suur. Detailplaneeringus tehakse ettepanek Briisi tee 10 elamumaa sihtotstarbega
katastriüksusele määrata ehitusõigus kahe korteriga elamu tarbeks, võimaldamaks seadustada
juba püstitatud ja reaalselt kasutusel olev elamu (hoone on kasutusel aastast 2008).
Detailplaneeringus toodud info kohaselt vastab olemasolev elamu oma mahult varasemalt
piirkonda kehtestatud detailplaneeringule ning samuti ei eristu välisilmelt ega -parameetritelt
teistest piirkonda püstitatud elamutest.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele
ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut
menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas.
Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu
koostamisel tuleb anda keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH)
eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajadust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Harku vald
on küsinud KSH vajalikkuse kohta seisukohta Keskkonnaametilt, mille Keskkonnaamet
on ka 20.01.2020 kirjaga nr 6-5/20/329-2 andnud.
Juhime tähelepanu, et lisaks Keskkonnaametile on üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu puhul ajaomaseks asutuseks ka Rahandusministeerium, kuna vastavalt
PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks
Rahandusministeeriumile. KSH algatamise või mittealgatamise otsust tehes ja lõplikku
eelhinnangut koostades peab otsustaja arvestama kõigi asjaomaste asutuste seisukohta
või põhjendama, miks sellega ei arvestatud. Antud juhul ei ole kõikidelt asjaomastelt
valitsusasutustelt enne detailplaneeringu koostamise algatamist ja KSH mittealgatamise
otsuse tegemist seisukohta küsitud.
Märgime, et edaspidi ei välista Rahandusministeerium võimalust, et tulevikus võiks
arvamuse küsimata jätmine heakskiidu mitteandmisel määravaks saada, kuna nimetatud
juhul on täitmata seadusest tulenev nõue ehk tagatud pole planeeringu õiguspärasus.
Seetõttu palume kohalikul omavalitsusel olla edaspidi tähelepanelikum planeeringu
menetluse läbiviimisel.
2. Juhime tähelepanu edaspidiseks, et detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata
jätmise teated valla kodulehel, ajalehes Harju Elu 22.05.2020 ning Harku valla Teataja
27.05.2020 ei sisalda KeHJS§ 35 lõikes 7 nõutud teavet, kuna puudu on strateegilise
planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja
nimi ja kontaktandmed ning KSH algatamise või algatamata jätmise põhjendus.
3. Detailplaneering koostatakse sisulises kooskõlas ruumilise lahenduse kujunemist
suunavate strateegiliste arengudokumentidega, milleks on asjakohased liigilt üldisemad
planeeringud, strateegiad ja arengukavad. Antud juhul on Rahandusministeeriumile
esitatud detailplaneeringu materjalides käsitlemata seos Harju Maakonnaplaneeringuga
2030+ (edaspidi maakonnaplaneering). Palume detailplaneeringut täiendada
maakonnaplaneeringule vastavuse osas.
4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Märgime, et
detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud
alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla
territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt
erandiks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja
2
vajadustele, ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida (vt ka Riigikohtu lahendit
asjas 3-3-1-12-07). Lisaks soovitame tutvuda ka Rahandusministeeriumi koostatud
juhendi „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ punktiga 5.3.2, mis käsitleb muu
hulgas üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalumist:
https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-
hindamine/kuidas-selgub-vajadus/.
5. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 3 lõike 1 punkti 9 kohaselt on planeeringu seletuskirjas
planeeringu sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Juhime tähelepanu, et
detailplaneeringu seletuskirjas puudub sisukord. Palume lisada seletuskirja sisukord,
sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Palume pöörata tähelepanu, et nimetatud määruse
§ 3 nõuded planeeringu seletuskirjale oleksid täidetud. Lisaks palume detailplaneeringu
koostamisel tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid
detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/
6. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt peavad kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ehitised
jääma detailplaneeringus määratud hoonestusalale, ehitisealuse pinna ja lubatud hoonete
arvu sisse. Palume täpsustada, kas mõeldud on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid
või kõiki ehitisi. Lisaks palume täpsustada, kas sama kehtib ka hoonetele ehitisealuse
pinnaga 20-60 m². Kuna teemaplaneeringu tingimuste kohaselt on maksimaalne
täisehituse (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehitised) protsent
elamumaadel kruntidel suurusega 2000 m² – 5000 m² kuni 15%, siis Briisi tee 10 krundi
puhul on lubatav maksimaalne ehitisealune pind kuni 300 m². Seega tuleks kõik krundile
planeeritavad hooned arvestada lubatud maksimaalse ehitisealuse pinna hulka, et tagada
teemaplaneeringuga sätestatud täisehituse protsent.
7. Märgime, et olemasolevate ehitiste seadustamise otsustamisel tuleb välja selgitada
võimalik nõuete rikkumine, nende ulatus ja sellega kaasnev isikute õiguste riive. Seega
tuleb välja selgitada, kas tegu on üksnes formaalsete nõuete rikkumisega
(ehitustegevuseks puudub luba) või seonduvad ehitisega ka materiaalsed probleemid.
Detailplaneeringu koostamine ei tohi jääda vaid formaalsuseks, mille ainuke eesmärk on
olemasolevale olukorra seadustamine, vaid planeeringu koostamise käigus tuleb sisuliselt
kaaluda erinevaid huve, sh hinnata, kas ebaseaduslikud ehitised võivad kahjustada teiste
isikute ja avalikke huve, samuti tuleb hinnata ehitiste mõju ja selle ulatust keskkonnale.
Vastavalt detailplaneeringu algatamise otsusele tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata
planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud, Päästeamet, kõikide planeeringuala ja
kontaktala olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud,
kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud
soovi olla selle koostamisse kaasatud.
Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses
nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise
alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõiget 4 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021
käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei määra Rahandusministeerium täiendavaid
koostöötegijaid lisaks detailplaneeringu algatamise otsuses nimetatutele. Palume jälgida, et
detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib detailplaneering
puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud detailplaneeringu koostamisel.
3
Kuna detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Harku valla
üldplaneeringut ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke
maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringut, palume vastavalt
PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 esitada detailplaneering enne kehtestamist
Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Kätlin Kallas 611 3843
[email protected]
4