dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Koostöötegijate ja kaasatavate määramine Ilmandu küla Briisi tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule

Rahandusministeerium · 22. veebruar 2023
Viit
15-3/582-2
Registreeritud
22. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Kätlin Kallas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-3582-2 22.02.2023 Väljaminev kiri.asice424 KB

Sisu (failidest)

Harku Vallavalitsus Teie 16.01.2023 nr 12-1/315-21 [email protected] Meie 22.02.2023 nr 15-3/582-2 Ilmandu küla Briisi tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneering Austatud abivallavanem Harku Vallavalitsus esitas Rahandusministeeriumile 24.01.2023 kirjaga nr 12-1/315-21 Harku vallas Ilmandu külas Briisi tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (Casa Planeeringud OÜ, PLAN ID 87132, edaspidi ka detailplaneering) planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 4 alusel täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostööd teha või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Harku Vallavolikogu algatas detailplaneeringu koostamise 30. aprilli 2020. a otsusega nr 24 detailplaneeringu koostamise Ilmandu külas Briisi tee 10 (katastritunnus 19801:001:1453) maaüksusel ja lähialal ning Harku Vallavolikogu 30. aprilli 2020. a otsusega nr 25 jättis algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused määrata Briisi tee 10 maaüksusele ehitusõigus kaksikelamu tarbeks, võimaldamaks seadustada õigusliku aluseta püstitatud ja kasutusel olevat kaksikelamut. Detailplaneeringuga määratakse Briisi tee 10 maaüksusele ehitusõigus ühe kaksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kuni 300 m². Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneeringut (edaspidi ka üldplaneering) ja Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustavat teemaplaneeringut (edaspidi ka teemaplaneering), kuna kahe korteriga elamu kavandatakse väiksemale maaüksusele kui üldplaneeringus ja teemaplaneeringus määratud. Nimelt teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.2.1 „Nõuded elamute ja suvilate planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ja elamumaa jagamiseks detailplaneeringu kohustusega aladel ning juhtudel“ kohaselt on kahe korteriga elamu ehitamine lubatav vaid nendele elamumaa maaüksustele, mis on suuremad kui 3000 m² või kuhu see on lubatud varem kehtestatud detailplaneeringu alusel. Planeeritav Briisi tee 10 katastriüksus on 2003 m2 suur. Detailplaneeringus tehakse ettepanek Briisi tee 10 elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele määrata ehitusõigus kahe korteriga elamu tarbeks, võimaldamaks seadustada juba püstitatud ja reaalselt kasutusel olev elamu (hoone on kasutusel aastast 2008). Detailplaneeringus toodud info kohaselt vastab olemasolev elamu oma mahult varasemalt piirkonda kehtestatud detailplaneeringule ning samuti ei eristu välisilmelt ega -parameetritelt teistest piirkonda püstitatud elamutest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. PlanS § 142 lõike 2 kohaselt rakendatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Seega tuleb üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut menetleda nagu üldplaneeringut, välja arvatud koostöö ja kaasamise osas. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise vajadust, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Harku vald on küsinud KSH vajalikkuse kohta seisukohta Keskkonnaametilt, mille Keskkonnaamet on ka 20.01.2020 kirjaga nr 6-5/20/329-2 andnud. Juhime tähelepanu, et lisaks Keskkonnaametile on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul ajaomaseks asutuseks ka Rahandusministeerium, kuna vastavalt PlanS § 142 lõikele 2 ja § 90 lõikele 1 tuleb planeering esitada heakskiidu saamiseks Rahandusministeeriumile. KSH algatamise või mittealgatamise otsust tehes ja lõplikku eelhinnangut koostades peab otsustaja arvestama kõigi asjaomaste asutuste seisukohta või põhjendama, miks sellega ei arvestatud. Antud juhul ei ole kõikidelt asjaomastelt valitsusasutustelt enne detailplaneeringu koostamise algatamist ja KSH mittealgatamise otsuse tegemist seisukohta küsitud. Märgime, et edaspidi ei välista Rahandusministeerium võimalust, et tulevikus võiks arvamuse küsimata jätmine heakskiidu mitteandmisel määravaks saada, kuna nimetatud juhul on täitmata seadusest tulenev nõue ehk tagatud pole planeeringu õiguspärasus. Seetõttu palume kohalikul omavalitsusel olla edaspidi tähelepanelikum planeeringu menetluse läbiviimisel. 2. Juhime tähelepanu edaspidiseks, et detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise teated valla kodulehel, ajalehes Harju Elu 22.05.2020 ning Harku valla Teataja 27.05.2020 ei sisalda KeHJS§ 35 lõikes 7 nõutud teavet, kuna puudu on strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nimi ja kontaktandmed ning KSH algatamise või algatamata jätmise põhjendus. 3. Detailplaneering koostatakse sisulises kooskõlas ruumilise lahenduse kujunemist suunavate strateegiliste arengudokumentidega, milleks on asjakohased liigilt üldisemad planeeringud, strateegiad ja arengukavad. Antud juhul on Rahandusministeeriumile esitatud detailplaneeringu materjalides käsitlemata seos Harju Maakonnaplaneeringuga 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering). Palume detailplaneeringut täiendada maakonnaplaneeringule vastavuse osas. 4. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Märgime, et detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast ning selle menetlemisel ei ole võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks üldplaneeringu muutmine jääma rangelt erandiks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja 2 vajadustele, ning selle vajadust tuleb põhjalikult motiveerida (vt ka Riigikohtu lahendit asjas 3-3-1-12-07). Lisaks soovitame tutvuda ka Rahandusministeeriumi koostatud juhendi „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ punktiga 5.3.2, mis käsitleb muu hulgas üldplaneeringu muutmise vajaduse kaalumist: https://planeerimine.ee/dp/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude- hindamine/kuidas-selgub-vajadus/. 5. PlanS § 3 lõike 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ § 3 lõike 1 punkti 9 kohaselt on planeeringu seletuskirjas planeeringu sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringu seletuskirjas puudub sisukord. Palume lisada seletuskirja sisukord, sealhulgas jooniste ja lisade nimekiri. Palume pöörata tähelepanu, et nimetatud määruse § 3 nõuded planeeringu seletuskirjale oleksid täidetud. Lisaks palume detailplaneeringu koostamisel tutvuda Rahandusministeeriumi koostatud juhendiga „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/dp/noustik/ 6. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt peavad kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ehitised jääma detailplaneeringus määratud hoonestusalale, ehitisealuse pinna ja lubatud hoonete arvu sisse. Palume täpsustada, kas mõeldud on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga hooneid või kõiki ehitisi. Lisaks palume täpsustada, kas sama kehtib ka hoonetele ehitisealuse pinnaga 20-60 m². Kuna teemaplaneeringu tingimuste kohaselt on maksimaalne täisehituse (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad abiehitised) protsent elamumaadel kruntidel suurusega 2000 m² – 5000 m² kuni 15%, siis Briisi tee 10 krundi puhul on lubatav maksimaalne ehitisealune pind kuni 300 m². Seega tuleks kõik krundile planeeritavad hooned arvestada lubatud maksimaalse ehitisealuse pinna hulka, et tagada teemaplaneeringuga sätestatud täisehituse protsent. 7. Märgime, et olemasolevate ehitiste seadustamise otsustamisel tuleb välja selgitada võimalik nõuete rikkumine, nende ulatus ja sellega kaasnev isikute õiguste riive. Seega tuleb välja selgitada, kas tegu on üksnes formaalsete nõuete rikkumisega (ehitustegevuseks puudub luba) või seonduvad ehitisega ka materiaalsed probleemid. Detailplaneeringu koostamine ei tohi jääda vaid formaalsuseks, mille ainuke eesmärk on olemasolevale olukorra seadustamine, vaid planeeringu koostamise käigus tuleb sisuliselt kaaluda erinevaid huve, sh hinnata, kas ebaseaduslikud ehitised võivad kahjustada teiste isikute ja avalikke huve, samuti tuleb hinnata ehitiste mõju ja selle ulatust keskkonnale. Vastavalt detailplaneeringu algatamise otsusele tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud, Päästeamet, kõikide planeeringuala ja kontaktala olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Lähtuvalt detailplaneeringu materjalidest, arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut ja PlanS § 142 lõiget 4 ning arvestades riigihalduse ministri 11.11.2021 käskkirja nr 153 punktis 2 antud volitust, ei määra Rahandusministeerium täiendavaid koostöötegijaid lisaks detailplaneeringu algatamise otsuses nimetatutele. Palume jälgida, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib detailplaneering puudutada ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud detailplaneeringu koostamisel. 3 Kuna detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta planeeritaval alal Harku valla üldplaneeringut ja Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringut, palume vastavalt PlanS § 142 lõikele 5 ja § 90 lõikele 1 esitada detailplaneering enne kehtestamist Rahandusministeeriumile heakskiidu saamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Kätlin Kallas 611 3843 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →