21 . veebruar 20 2 3 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 , 101 15 Tallinn E-post:
[email protected] Kolma s isik: Eesti Keskkonnateenused AS Registrikoo d 10277820 Artelli 15, 10621 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Toomas Pikamäe Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn E-post:
[email protected] Vaidlustaja: Ragn-Sells AS Registrikood 10306958 Suur-Sõjamäe 50a, 11415 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Cobalt Estonia pst 1 9 /Tatari 1, 1014 1 Tallinn E-post:
[email protected] Hankija: MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus Registrikood 80195414 Pärnu mnt 58, Paide linn, 72712 Paide linn, Järva maakond E-post:
[email protected] KOLMANDA ISIKU VASTUS Ragn-Sells AS-i 1 6 .0 2 .202 3 vaidlustusele riigihankes nr 25 8767 I ASJAOLUD MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ( edaspidi Hankija ) viib läbi kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust „ Paide linna korraldatud jäätmeveo teenuste hange “ (viitenumber 2 5 8767 ) (edaspidi Hange ). 2 2 .1 2 .202 2 Hankija esitas hanketeate , mida muutis 19.01.2023 . Samuti, Hankija tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi R H A D ). Hankes esitati k aks pakkumust : Eesti Keskkonnateenused AS (edaspidi EKT või Kolmas isik ) pakkumus nr 407 387; Ragn-Sells AS (edaspidi Vaidlustaja ) pakkumus nr 409049. 0 7 .0 2 .2023 Hankija tegi järgmised otsused: tunnistada mõlemad pakkumused vastavaks; jätta EKT ja Vaidlustaja kõrvaldamata; kvalifitseerida EKT ja Vaidlustaja; tunnistada EKT pakkumus edukaks . 1 7 .0 2 .202 3 Vaidlustaja esitas Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO ) vaidlustuse (edaspidi Vaidlustus ) taotlusega tunnistada kehtetuks Hankija otsused EKT pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. II KOLMANDA ISIKU VASTUSE KOKKUVÕTE Kolma s isik leiab, et Vaidlustus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata, kuna : Hanketingimused ei kehtesta suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hinna miinimumnõuet . Riigihanke alusdokument „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (edaspidi Kriteeriumid ) kehtestab nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiseks . Vaidlustajal taotleb pakkumuse vastavaks tunnistamise kehtetuks tunnistamist ebaõigel alusel, st tuginedes pakkumuse hindamiskriteeriumidele (vt käesoleva vastuse p 7) ; Vaidlust us on eksitav , st ei ole esitatud heas usus (vt käesoleva vastuse p 8) ; Vaidlustaja pakkumuse maksumus suurem kui EKT pakkumuse maksumus ning seda ka juhul, kui Vaidlustaja oleks lähtunud pakkumuse maksumuse osas TK ja Vormi 2 nõuetest (vt käesoleva vastuse p 9). III KOLMANDA ISIKU VASTUSE PÕHJENDUSED Hanketingimused ei kehtesta suurjäätmete ja tekstiilijäätmete hinna miinimumnõuet . Kriteeriumid kehtestab nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiseks. Vaidlustuse p-de 2.1.1 – 2.1.4 järgi, EKT pakkumuse maksumus suurjäätmete ja tekstiilijäätmete osas ei vasta Kriteeriumide p-des 3 ja 4 kehtestatud nõudele, et suurjäätmete ja tekstiilijäätmete kogumise, veo ja käitluse hind ühe m3 jäätmete kohta on minimaalselt 20% segaolmejäätmete hinnast. Vaidlustaja hinnangul, EKT pakkumuse maksumus ei vasta antud osas riigihanke alusdokumentides seatud tingimustele. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga. Nõuded pakkumuse maksumusele on kehtestatud tehnilises kirjelduses (edaspidi TK) ja riigihanke alusdokumendis „Vorm 2 Hinnapakkumus“ (edaspidi Vorm 2) . TK ja Vorm 2 ei sätesta suurjäätmete ja tekstiilijäätmete osas pakkumuse maksumuse miinimum - nõuet. T K p 3.1 järgi, korraldatud jäätmevedu kohaldatakse kokku kaheksale jäätmeliigile: segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01); paberi- ja kartongjäätmed (jäätmekood 20 01 01); biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (jäätmekood 20 01 08); biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (jäätmekood 20 02 01); suurjäätmed (jäätmekood 20 03 07); segapakendid (jäätmekood 15 01 06); klaaspakendid (jäätmekood 15 01 07); tekstiilijäätmed (jäätmekood id 20 01 10, 20 01 11). Nõuded teenustasu ja selle suuruse kohta on kehtestatud TK p-s 17. TK p 17.1 järgi, teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lg 5 sätestatud kulud; teenustasu suurus on määratud kindlaks edukaks tunnistatud pakkumuses; jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes jäätmehoolduseeskirjas, hankedokumentides ja riigihangete seaduses toodud tingimustel. TK p 17.2 kohaselt, jäätmevedajal on õigus küsida jäätmevaldajatelt korraldatud jäätmeveoga seotud teenuste eest tasu vastavalt esitatud pakkumusele. TK p-d 17.3 ja 17.4 näevad vastavalt ette jäätmeliigid, mille osas jäätmevedajal on õigus jäätmevaldajalt tasu küsida ( segaolmejäätmed, biolagunevad aia- ja haljastujäätmed, suurjäätmed ja tekstiilijäätmed) , ja jäätmeliigid, mille osas jäätmevedajal ei ole õigust jäätmevaldajalt tasu küsida (paberi- ja kartongijäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed, segapakendid ja klaaspakendid) . TK p 17.5 näeb ette lisateenused, mida jäätmevedaja peab jäätmevaldaja tellimusel osutama, ning p 17. 8 kehtestab teenustasude võtmise eritingimused. Samuti, TK p-des 11.2 ja 13.3 pannakse jäätmevedajale kohustus paigaldada ja teenindada tasuta avaliku võrgu kogusmahuteid klaaspakendite ja paber- ja kartongjäätmete kogumiseks. Nõuded pakkumuse maksumusele on sätestatud riigihanke alusdokumendis „Vorm 2 Hinnapakkumus“ (edaspidi Vorm 2 ) . On oluline, et Vorm 2 näeb sarnaselt TK p- de le 3.1 , 17. 3 ja 17.4 ette, et pakkumuse maksu muse vormil tuleb näidata teenustasu hind segaolmejäätmete, suurjäätmete, aia- ja haljastujäätmete ning tekstiilijäätmete mahuti tühjenduse, veo ja käitluse hinna ühe m3 kohta ja et paber i- ja kartongjäätmete, segapakendi, klaaspakendi ja biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahuti tühjenduse, veo ja käitluse hind ühe m3 kohta tuleb osutada 0 hinnaga. Samuti, Vorm 2 näeb sarnaselt TK p-dele 11.2 ja 13. 3 ette jäätmevedaja kohustuse tasuta paigaldada ja tühjendada avalik k e klaaspakendite ja paber- ja kartongjäätmete mahuteid. Ka muude teenuste osas (lisateenused ja teenustasu võtmise eritingimused) on Vorm 2 kooskõlas TK p-dega 17.5 ja 17. 8. Kokkuvõttes: TK ega Vorm 2 sätestavad nõuded pakkumuse maksumusele, kuid ei kehtesta miinimumnõuet suurjäätmete ja tekstiilijäätmete pakkumuse maksumuse kohta. Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse maksumuse kohta , vaid vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiskriteeriumid. Eelnevalt o n näidatud, et Hanke esemeks on kaheksa t liiki jäätmete vedamine, avalike klaaspakendite ja paber- ja kartongjäätmete mahutite paigutamine ja tühjendamine ning TK p-des 17.5 – 17.8 näidatud lisateenuste osutamine (vt käesoleva vastuse p-d 7.2-7.4) . Kriteeriumid puudutavad vaid nelja liiki jäätmeid: segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01), biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (jäätmekood 20 02 01), suurjäätmed (jäätmekood 20 03 07) ja tekstiilijäätmed (jäätmekoodid 20 01 10, 20 01 11). Kriteeriumides ei mainita teisi jäätmeid, st tasuta vedamisele kuuluvaid jäätmeid ( paberi- ja kartongjäätme d , segapakend id , klaaspakend id ja biolaguneva d köögi- ja sööklajäätme d ) , avalikke klaaspakendite ja paber- ja kartongjäätmete mahuteid ega lisateenuseid. Arvestades, et Hindamiskriteeriumid puudutavad vaid osa Hanke esemeks olevatest jäätmetest , st neid jäätmeid, mille vedamise eest saab jäätmevedaja küsida jäätmevaldajalt tasu, on põhjendatud väita, et Hindamiskriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse maksumuse kohta. Vastupidisel juhul jääb arusaamatuks, miks nõuded on kehtestatud vaid teatud liiki jäätmete teenustasu suhtes, kuid ülejäänud jäätmete, avalike mahutite ja lisateenuste osas on jäetud teenustasu nõuded kehtestamata ? Asjaolu, et Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse maksumuse kohta, kinnitab ka Kriteeriumide pealkiri – hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad. See tähendab, et Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse vastavuse kohta, sh pakkumuse maksumuse vastavuse kohta, vaid et Kriteeriumid kehtestavad nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hinda mise kohta (vt RHS § 114 lg 1 ja § 117 lg 1 ning RHS § 141 lõiked 5 1 ja 5 2 ). Põhjendatud ei ole Vaidlustaja võimalik väide, et suurjäätmete ja tekstiilijäätmete pakkumuse maksumuse nõuded on kehtestatud üheaegselt kolmes erinevas riigihanke alusdokumendis: TK p 17.3 alapunktides 3 ja 4, Vormi 2 osas „Korraldatud jäätmeveo põhiteenus“ ning Kriteeriumide tabeli lahtrites 3 ja 4. Esiteks jääb arusaamatuks, miks peab just kahe jäätmeliigi osas kehtestama nõuded kolmes erinevas riigihanke alusdokumendis ning ülejäänud jäätmeliikide ja teenuste osas kahes riigihanke alusdokumendis, st TK-s ja Vormil 2. Teiseks , selline seisukoht on vastuolus riigihanke läbipaistvuse s, sh õigusselguse põhimõtetega, kuna erinevad pakkujad võivad lähtuda pakkumuse esitamisel erinevatest nõuetest. Kolmandaks , eelnev seisukoht on vastuolus ka riigihanke alusdokumentide süstemaatilise ja grammatilise tõlgendamisega, mille kohaselt nõuded pakkumuse maksumusele on kehtestatud TK-s ja Vormil 2 ning nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisele on kehtestatud Kriteeriumides. Kokkuvõttes: Kriteeriumid ei kehtesta nõudeid pakkumuse vastavuse, sh pakkumuse maksumuse kohta, vaid vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiskriteeriumid. See tõttu , Vaidlustuses nõutakse EKT pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist, põhjendades seda nõuet pakkumuste hindamiskriteeriumide nõuetega. Kokkuvõttes: pakkumuse vastavaks tunnistamise nõuded, sh nõuded pakkumuse maksumusele on kehtestatud TK p-s 17 ja Vormil 2. Kriteeriumid kehtestavad nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisele. Vaidlustaja taotleb EKT pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kehtetuks tunnistamist ebaõigel alusel, st tuginedes pakkumuste hindamiskriteeriumidele. Vaidlust us on eksitav , st ei ole esitatud heas usus EKT hinnangul, Vaidlustaja on teadlik, et nõuded pakkumuse vastavusele, sh pakkumuse maksumusele on kehtestatud TK p-s 17 ja Vormil ning et Kriteeriumid kehtestab nõuded vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamiseks. EKT hinnangul, Vaidlustaja on teadlik ka selles t , et Kriteeriumide tabeli p-des 3 ja 4 sisalduv ad lause d „Minimaalne hind on 20% segaolmejäätmete m3 hinnast“ on ekslik, kuna see ei ole kooskõlas TK p-ga 17.3 ja Vormiga 2 . See tähendab, et Vaidlustaja on teadlik, et v iidatud lause on väga tõenäoliselt riigihanke tingimustesse jäänud mingi teise riigihanke tingimustest või muul ekslikul põhjusel. Vaatamata oma teadlikkusele Kriteeriumide tabeli p-des 3 ja 4 sisalduva te lause te asjakohatusest Vaidlustaja ei juhtinud Hankija tähelepanu asjaolule, et viidatud lause d ei ole H anke ülejäänud tingimustega kooskõlas , ning otsustas oodata, kas Vaidlustaja pakkumus Hankel osutub edukaks või mitte. Kui Vaidlustaja pakkumus oleks osutunud edukaks, oleks Vaidlustaja jätnud Kriteeriumide tabeli p-des 3 ja 4 näidatu tähelepanuta. Kuna Vaidlustaja pakkumus ei osutunud Hankel edukaks, Vaidlustaja otsustas Kriteeriumide tabeli p-des 3 ja 4 näidatud lause id kasutada selleks, et v aidlustada EKT pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine või vähemalt saavutada Hanke n kehtetuks tunnistamine. Seetõttu: Vaidlustus on eksitav, st ei ole esitatud heas usus. Kokkuvõttes: Vaidlustaja on teadlik, et Hindamiskriteeriumide tabeli p-des 3 ja 4 sisalduvad laused ei ole kooskõlas Hanke ülejäänud tingimustega, ja Vaidlustaja otsustas viidatud lauseid kasutada olukorras, kus Vaidlustaja pakkumus ei osutu Hankel edukaks. Seetõttu, Vaidlustus on eksitav, st ei ole esitatud heas usus. Vaidlustaja pakkumuse maksumus suurem kui EKT pakkumuse maksumus ning seda ka juhul, kui Vaidlustaja oleks lähtunud pakkumuse maksumuse osas TK ja Vormi 2 nõuetest Kriteeriumide teise l lehekülje l on kõikide hinnatavate jäätmete, st segaolmejäätmete, biolagunevate aia- ja haljastujäätmete, suurjäätmete ja tekstiiilijäätmete koht a märgitud, et madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte, teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim väärtus“ / „pakkumuse maksumus“ * „osakaal“. Se ejuures, Kriteeriumide tabelis on näidatud, et segaolmejäätmete osakaal on 89, biolagunevate aia- ja haljastujäätmete ja suurjäätmete osakaal on mõlemal juhul 5 ning tekstiilijäätmete osakaal on 1. See tähendab, et Hankija soovis Hankes edukaks tunnistada pakkumust, mille maksumus on kõige madalam, kusjuures kõige olulisem on segaolmejäätmete mahuti tühjenduse, veo ja käitluse hind ühe m3 kohta. Eelnev on oluline põhjusel, et EKT pakkumuse maksumus, sh segaolmejäätmete osas on madalam kui Vaidlustaja pakkumuse maksumus. Samuti, EKT pakkumuse maksumus jääb Vaidlustaja pakkumusest madalam aks ka siis, kui Vaidlustaja oleks pakkumuse maksumuse esitanud lähtudes TK p 17 ja Vorm 2 nõuetest. Seetõttu, Vaidlustaja ei saa väita, et kui tema oleks lähtunud TK p 17 ja Vorm 2 nõuetest, siis oleks ta teinud teistsuguse pakkumuse. Ehk teisisõnu – Vaidlustaja pakkumus ei oleks nii või teisiti osutunud edukaks ning Vaidlustajal puudub alus taotleda Hankijaga hankelepingu sõlmimist. Kokkuvõttes: EKT pakkumuse maksumus on madalam kui Vaidlustaja pakkumuse maksumus ning EKT pakkumuse maksumus on Vaidlustaja pakkumusest madalam ka siis, kui Vaidlustaja oleks lähtunud pakkumuse maksumuse osas vaid TK ja Vormi 2 nõuetest. Vaidlustaja pakkumus ei oleks kummalgi juhul osutunud edukaks pakkumuseks. IV MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Käesolevaga, allakirjutanu vandeadvokaat Toomas Pikamäe, kinnitab, et tal on õigus esindada Kolmandat isikut Vaidlustuse menetlemisel VAKO-s ( Lisa 1 ). Kolmas isik on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. V KOLMANDA ISIKU TAOTLUSED Lähtudes eelnevast ja juhindudes RHS § 1 97 lg 1 p 4 ja § 198 lg 3 ja lg 8 koosmõjus p a l u m e: Jätta Ragn-Sells AS-i vaidlustus täielikult rahuldamata; Mõista Ragn-Sells AS-ilt Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja viimase lepingulise esindaja kulud. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Pikamäe vandeadvokaat Eesti Keskkonnateenused AS-i lepinguline esindaja Lisa: Volikiri.