Teie 24.01.2023 nr 6-2.1/292
Tori Vallavalitsus
Meie 27.02.2023 nr 15-3/552-2
[email protected]
Seisukoht Pulli ja Rütavere külade
piirkonna päikesepargi
detailplaneeringu algatamise kohta
Tori Vallavalitsus esitas 24.01.2023 kirjaga nr 6-2.1/292 Rahandusministeeriumile vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõikele 1 Tori Vallavolikogu otsuse „Pulli ja Rütavere
külade piirkonna päikesepargi detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu koos lisadega (lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangud).
Planeeringuala suurus on 291 ha, mis Pulli külas hõlmab Raja (73001:007:0182), Uueaasa
(73001:007:0253), Juntsi-Jaak (73001:007:0032), Nasa (73001:007:0070) ja Juntsi Jüri
(73001:007:0103) katastriüksuseid ning Rütavere külas Aaviku (73001:007:0242), Abja
(73001:007:0108), Juntsi-Jüri (73001:007:0105), Kaarli (73001:007:0210), Nasa
(73001:007:0071), Sopaaugu (73001:007:0023), Suureoja-Indriku (73001:007:0269) ja Suureoja-
Juhani (73001:007:0270) katastriüksuseid. Kõikide katastriüksuste sihtotstarve on 100%
maatulundusmaa, maid kasutatakse heina- või põllumaadena. Detailplaneeringu eesmärk on ca
115 ha suurusele alale päikeseelektrijaama kavandamine, sh paigaldatakse päikesepaneelid koos
tugikonstrktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid, kaablitrassid ja muud vajalikud
tehnovõrgud.
Sauga valla üldplaneeringu (kehtestatud 2016) kohaselt jääb kogu planeeritud päikeseelektrijaam
hajaasustusega alale, millele ei ole määratletud juhtotstarbeid. Osaliselt on ala maakasutusena
määratletud põllumajanduse maa. Rütavere külas Juntsi-Jüri, Sopaaugu ja Aaviku katastriüksustel
on osaliselt maakonna tasandi rohevõrgustiku tugiala, kavandatud päikeseelektrijaama alad aga
rohevõrgustikuga ei kattu. Päikeseelektrijaamade temaatikat ei ole üldplaneeringus käsitletud.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1.Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõust ei selgu, kas tegemist on üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga või mitte. Ruumilise arengu kavandamisel ning valla või linna ruumilise
arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel on üldplaneering kohaliku omavalitsuse oluline
töövahend. Üldplaneeringus sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on ühiskondlik
kokkulepe ning vastavalt PlanS § 74 lõikele 5 on üldplaneering detailplaneerinute koostamise
aluseks. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et PlanS 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering
põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise
ettepanekut, palume detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõud täiendada ja tuua välja, kas
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
detailplaneeringuga kavatsetakse üldplaneeringut muuta või mitte. Kui seda soovitakse, siis tuleb
selgitada, milles seisneb üldplaneeringu muutmine.
Enne detailplaneeringu, sh üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist tuleb arvestada
PlanS § 128 lõikes 2 sätestatud nõudeid. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks hinnata
detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimise võimalikkust, on otstarbekas juba detailplaneeringu
algatamise materjalides fikseerida asjaolud ja tuua välja põhjendused, mis selgitavad ja aitavad
mõista üldplaneeringu muutmise eesmärki ja vajadust. Päikeseelektrijaama kavandamisel
väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb hinnata muuhulgas otstarbeka maakasutuse põhimõttest
lähtuvalt planeeringuala sobivust päikeseelektrijaama rajamiseks – väärtusliku ja hea
juurdepääsetavusega põllumajandusmaa piisavust piirkonnas ning nii ulatuslikul alal maakasutuse
muutmise vajadust.
2. Pärnu maakonna planeeringu (kehtestatud 2018) kohaselt kattub valdav osa päikesepargi alast
väärtusliku põllumajandusmaaga. Pulli külla planeeritava päikeseelektrijaama KSH eelhinnangu
peatükis 3.6 „Mõju maakasutusele, maastikule ja kultuuriväätustega aladele“ on kirjeldatud, et
kuna päikeseparkide rajamise käigus säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku
kasvukihi koorimist ega eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse
jätkamiseks nii päikeseparkide töötamise (heinamaana; väikeloomade karjatamine) ajal kui ka
hilisemalt päikeseparkide likvideerimise järgselt. Antud asjaoluga on arvestatud ka väärtuslike
põllumajandusmaade kaitse seaduse eelnõu väljatöötamise käigus ehk päikese- ja tuuleparkide
rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on eelnõu kohaselt aktsepteeritav.
Sama järeldus on toodud ka Rütavere külla planeeritava päikeseelektrijaama KSH eelhinnangu
peatükis 1.2 ja 3.6. Lisaks on järeldatud, et päikesepargi kavandamisega pole oodata elustiku
muutumist ega mitmekesisuse vähenemist kavandataval alal ega selle ümbruses.
Selleks, et ulatuslikul päikeseelektrijaama alal säiliks mullastik, ei toimuks elustiku muutumist
ega mitmekesisuse vähenemist ja ala oleks võimalik ka päikesepargi töötamise ajal otstarbe
kohaselt kasutada, palume täiendada KSH eelhinnanguid ning välja tuua vastavad meetmed (nt
vältida herbitsiidide kasutamist päikeseelektrijaama alal, rajada päikesepaneelide vahel
ehitustegevuse lõppedes liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus, võimaldada karjatamist,
määrata detailplaneeringuga ehituslikud tingimused päikesepaneelide paigutamiseks, mis
säilitaksid sobiva kasvukoha ja võimaldaksid ümbritseva ala kasutust heina- ja karjamaana).
Detailplaneeringu koostamiseks ja selle elluviimiseks vajalikud meetmed fikseerida ka
lähteseisukohtades.
3. Rütavere päikeseelektrijaama käsitlevas KSH eelhinnangu peatükis 1 „Kavandatava tegevuse
mõjuala ulatus“ on kirjeldatud, et tegevuse asukoht on nähtav tõenäoliselt riigi põhimaanteelt nr
5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru. Võimalikku päikeseelektrijaama mõju maanteel liiklejatele aga
käsitletud pole, sh peatükis 3.9 „Muud küsimused (loodusvarade kasutamine (sh maa, muld ja
maavarad), jäätmeteke, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, õnnetuste risk, mõju piirkonna teistele
tegevustele ja mõjude kumulatiivsus)“. Palume KSH eelhinnangut täiendada ning välja tuua, kas
maanteel liiklejale võib päikeseelektrijaam avaldada mõju, kui suures ulatuses on päikesepark
maanteelt nähtav. Hinnata mõju leevendamiseks päikeseparkide liigendamise vajadust.
4. Lähteseisukohtades on fikseeritud, et koostööd planeeringu koostamisel tehakse
Keskkonnaameti, Transpordiameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning
Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kaasatavateks on määratud piirinaabrid ja puudutatud isikud,
Elektrilevi OÜ, Rahandusministeerium ja Maaeluministeerium.
Vallavolikogu otsuse eelnõus on selgitatud, et detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH
algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Põllumajandus-
ja Toiduametilt, Maaeluministeeriumilt ja Rahandusministeeriumilt.
2
Kui detailplaneeringu koostamiseks selgitatakse välja asjakohased koostöötegijad, siis tuleb
nendega koostööd teha kogu planeeringu menetluse käigus. St detailplaneeringu
lähteseisukohtades nimetatud kõikidelt koostöötegijatelt oleks tulnud seisukohta küsida
detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ja
lähteseisukohtade kohta. Palume selle PlanS sätestatud põhimõttega detailplaneeringu
koostamisel arvestada.
Selgitame, et PlanS § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Vabariigi
Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja
põhjendatud juhul koostööd ja kooskõlastab planeeringu ka §-s 3 nimetamata juhtudel ja
asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Sellisel juhul tuleb
planeerimisalase tegevuse korraldajal koostöö tegemist ja planeeringute kooskõlastamist
põhjendada, sealhulgas selgitada koostöö tegemise ja kooskõlastamise aluseks oleva küsimuse
asjakohasust ning kuulumist vastava asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda. Kuna
planeeringuala valdavalt asub Pärnu maakonna planeeringus näidatud väärtuslikult
põllumajandusmaal ja Maaeluministeeriumi ülesanne on kujundada maakasutuspoliitikat, et
tagada põllumajandusmaa sihipärane ja kestlik kasutus, palume Maaeluministeerium määrata
lähteseisukohtades koostöötegijaks.
Lisaks märgime, et vastavalt PlanS § 6 punktile 12 on planeeringu lähteseisukohad
planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu
koostamise korraldaja annab muuhulgas ülevaate planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.
Kuna lähteseisukohad koostatakse konkreetse detailplaneeringu jaoks, tuleb selles PlanS-s
sätestatud nõuet täpsustada ja loetleda kinnisasjad, kelle omanikke planeeringu koostamisse
kaasatakse.
5. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas
algatada juhul, kui KSH eelhinnanguid on täiendatud ning põhjendatult leitud, et tegevusega
tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju ning detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel
arvestatakse KSH eelhinnangutes ja vallavolikogu otsuse eelnõus välja toodud leevendavate
meetmetega. Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata ka
selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik
detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.
Palume eeltooduga detailplaneeringu koostamisel arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865,
[email protected]
3