Tori Vallavalitsus
Teie 24.01.2023 nr 6-2.1/289
[email protected]
Meie 27.02.2023 nr 15-3/550-2
Seisukoht Uue-Uheka, Mihklikese ja
Matsipõllu kinnistute
detailplaneeringu algatamise kohta
Tori Vallavalitsus esitas 24.01.2023 kirjaga nr 6-2.1/289 Rahandusministeeriumile vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 81 lõikele 1 Tori Vallavolikogu otsuse „Uue-Uheka,
Mihklikese ja Matsipõllu kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu koos lisadega (lähteseisukohad, eskiisi joonis
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang).
Planeeringuala suurus on ca 88 ha ja hõlmab Uue-Uheka (80803:001:0711), Mihklike
(80803:001:0712) ning Matsipõllu (80803:001:0559) katastriüksuseid. Kõigi kolme
katastriüksuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, maid kasutatakse heina- või põllumaadena.
Detailplaneeringu eesmärk on ca 40 ha suurusele alale päikeseelektrijaama kavandamine, sh
paigaldatakse päikesepaneelid koos tugikonstruktsiooniga, keskpinge alajaamad, inventerid,
kaablitrassid ja muud vajalikud tehnovõrgud.
Tori valla üldplaneeringu (2009) kohaselt jääb kogu planeeritud tegevus hajaasustusega alale,
millele on määratletud juhtotstarve elamumaa. Elamumaadele ei ole lubatud rajada muu
iseloomuga ehitisi, sestap on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille
koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Päikeseenergia
temaatikat ei ole üldplaneeringus käsitletud.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine
ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib
detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Sellele, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks olema pigem erand kui reegel, on
tähelepanu juhtinud ka Riigikohus. Otsuses nr 3-3-1-12-0769 on Riigikohus leidnud, et kuivõrd
detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga hõlmatud alast, ei
ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil
valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma
erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma võimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus puudub igasugune selgitus, miks on vajalik
perspektiivsele elamualale kavandada päikeseelektrijaama. Arvestades PlanS § 142 lõikest 1
tulenevat nõuet ning senist kohtupraktikat, peab detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise
vajadus olema igakülgselt kaalutud ja põhjendatud. Palume detailplaneeringu algatamise otsuse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
eelnõud selles osas täiendada, sh hinnata kavandatavat tegevust elukeskkonna parendamise ja
otstarbeka, mõistliku, säästliku maakasutuse põhimõtetest lähtuvalt.
2. Pärnu maakonna planeeringu (kehtestatud 2018) kohaselt kattub valdav osa päikesepargi alast
väärtusliku põllumajandusmaaga. KSH eelhinnangu peatükis 3.7 „Mõju maakasutusele,
maastikule ja kultuuriväätustega aladele“ on kirjeldatud, et kuna päikeseparkide rajamise käigus
säilib ala mullastik ja mullakoostis (ei toimu laiaulatuslikku kasvukihi koorimist ega
eemaldamist), siis säilivad ka võimalused põllumajandustegevuse jätkamiseks nii päikeseparkide
töötamise (heinamaana; väikeloomade karjatamine) ajal kui ka hilisemalt päikeseparkide
likvideerimise järgselt. Antud asjaoluga on arvestatud ka väärtuslike põllumajandusmaade kaitse
seaduse eelnõu väljatöötamise käigus ehk päikese- ja tuuleparkide rajamine väärtuslikule
põllumajandusmaale on eelnõu kohaselt aktsepteeritav.
Palume KSH eelhinnangut täiendada ja välja tuua meetmed, et ulatuslikul päikeseelektrijaama alal
säiliks mullastik, ei toimuks elustiku muutumist ega mitmekesisuse vähenemist ja ala oleks
võimalik ka päikesepargi töötamise ajal otstarbe kohaselt kasutada. Näiteks vältida herbitsiidide
kasutamist päikeseelektrijaama alal, rajada päikesepaneelide vahel ehitustegevuse lõppedes
liigirikas ja tolmeldajatele sobilik niidukooslus, võimaldada karjatamist, määrata
detailplaneeringuga ehituslikud tingimused päikesepaneelide paigutamiseks, mis säilitaksid
sobiva kasvukoha ja võimaldaksid ümbritseva ala kasutust heina- ja karjamaana.
Detailplaneeringu koostamiseks ja selle elluviimiseks vajalikud meetmed palume fikseerida ka
lähteseisukohtades.
3. KSH eelhinnangu peatükis 1.5 on välja toodud võimalikud meetmed negatiivsete mõjude
ärahoidmiseks: Ehitusplats peab olema varustatud absorbentmaterjalidega, mida kasutada
seadmetest tulenevate võimalike lekete likvideerimiseks. Kaaluda tuleks välisperimeetrite
markeerimist. Markeerimine piirdeaiaga hoiab ära võimalike õnnetuste teket, nagu näiteks
inimeste, loomade liikumine planeeritaval alal, seeläbi end päikesepaneelide nurkadega
vigastades. Vallavolikogu otsuse eelnõus ja lähteseisukohtades meetmeid fikseeritud pole.
Palume nimetatud dokumente KSH eelhinnangu alusel täiendada.
4. Rahandusministeerium on seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas
algatada juhul, kui detailplaneeringu algatamise materjale on täiendatud ning KSH eelhinnangus
on põhjendatult leitud, et tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju. Vastavalt
PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb detailplaneeringu koostamisel hinnata ka selle elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale
avalduvaid mõjusid. PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise
käigus määrata vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume eeltooduga
detailplaneeringu koostamisel arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
2