Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul
kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi planeeringu
koostamisel ei arvestatud, ning detailplaneeringu koostamist
korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine
Rakvere riigimaja (F.R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn)
II korruse saalis 21. detsembril 2022
PROTOKOLL
Ärakuulamise algus kell 14.00
Ärakuulamise lõpp kell 15.45
Ärakuulamise juhataja: Helen Madison, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise
osakonna juhtivspetsialist
Ärakuulamise protokollija: Janika Merisalu, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise
peaspetsialist
Osalejad kohapeal: Angeelika Pärna, Rakvere Linnavalitsuse linnaarhitekt
Erkki Leek, Rakvere Linnavalitsuse planeerimisspetsialist
Signe Kangro-Suursaar, Mäekalda tn 10a kinnistu omanik
Raivo Keskra, Korteriühistu Mäekalda tn 10 juhatuse liige
(huvitatud isik)
Osalejad MS Teams’i
vahendusel: Tiiu Pärn, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise
osakonna nõunik
ARVESTAMATA JÄETUD ARVAMUSED JA TÄIENDAVAD SELGITUSED
Signe Kangro-Suursaar arvamus:
Signe Kangro-Suursaar täiendas ja põhjendas, miks ta on vastu ridaelamu ehitamisele Mäekalda
tn 10 kinnistule.
Signe Kangro-Suursaar: Minu arvates ridaelamuboksid ei sobi sellesse piirkonda. Seda on
öeldud ka Rakvere linna üldplaneeringus: Eesmärgiks on piirkonnale omase juba
väljakujunenud ala säilitamine selle traditsioonilisel kujul suunitlusega elukeskkonda
parandada. Praegu ei näe seda, kuidas viie boksiga ridaelamu võiks parendada meie tänava
elukeskkonda ja väärtustada kõrvalkinnistuid. Kinnistu on 1212 m2 suur, Rakvere linnas
üldiselt algab väikeelamu kinnistu 600 m2, seega on tegemist totaalse täisehitusega.
1
Erkki Leek: Detailplaneeringus määratud täisehitusprotsent vastab Rakvere linna
üldplaneeringule, mis oli algselt küll suurem, kuid nüüd on viidud üldplaneeringuga kooskõlla.
Alguses oli hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m2, siis täna on see 360 m2, mis teeb
täisehitusprotsendiks 29,7 kogu kinnistu pindalast. Täna on kinnistul suhteliselt amortiseerunud
hoone. Ridaelamu puhul on tegemist ühe väikeelamu vormiga, see ei ole kõrge hoone.
Linnavalitsus ei näinud vastuolu üldplaneeringuga, maakonnaplaneeringuga ega ka
olemasoleva olukorraga tänavaruumis.
Angeelika Pärna: Planeeritav ridaelamu ei ületa täisehitusprotsendi, mahu ega suuruse poolest
sealset elamuala, kuid tegemist ei ole korrusmaja tüüpi elamuga. Ridaelamu sobitub elamualale.
Kui oleks tegemist kolme või enama korrusega kortermajaga, siis võib tekkida küsimus, kas
hoone maht on sellesse elamupiirkonda sobilik. 30% täisehitusprotsent on klassikaline, ka
autode varjualused lähevad ehitisealuse pinna hulka.
Janika Merisalu: Kuidas on praktikas varasemalt tehtud, kui kavandatakse planeeringualale
ridaelamu ehitamist?
Erkki Leek: Samalaadne detailplaneering kehtestati Kungla tn 20, millega planeeriti eramute
vahele ridaelamu ehitamist. Nimetatud detailplaneeringul puudus avalik huvi, kuna vastuväiteid
planeeringulahenduse kohta ei esitatud. Side tn 11 – suure kortermaja kõrvale planeeriti
ridaelamu ehitamist, seda planeeringut ei ole veel ellu viidud.
Signe Kangro-Suursaar: Vaidlen vastu, et ridaelamu sobib piirkonda. Tuletan meelde, et
Kungla tn 20 ridaelamu asub kesklinnas, kus on 5-korruselised elumajad. Mäekalda tänaval on
13 maja, seal asub 315 meetri pikkune privaatne tupiktänav, planeeringuala paikneb
metsamajandi territooriumi ja Tammiku vahel. Algselt ei ole Mäekalda tn 10 kinnistul asuv
maja olnud kortermaja (varasem aadress oli Mäekalda 2). Ehitisregister nimetab hoone
esmaseks ehitusajaks 1948. aasta, kuid on olemas ajaleheteade ka selle kohta, et hoone on
kasutuses olnud juba varem. Mäekalda tn 10 kinnistul paiknev maja ehitati korterelamuks
nõukogude ajal, varasemalt oli see maja kasutuses betoonitööstuse tarbeks.
Signe Kangro-Suursaar: Kui palju on teil korteriühistus inimesi?
Raivo Keskra: Seitse korteriomanikku ja seitse korteriomandit on kinnistul asuvas majas.
Signe Kangro-Suursaar: Kas te olete ka ühe korteri omaniku Pjotr Baikovi esindaja?
Raivo Keskra: Jah.
Signe Kangro-Suursaar: Raske uskuda. Tema arvamust ei ole üldse arvestatud.
Raivo Keskra: Me oleme temaga rääkinud ja tema sugulastega oleme kokkulepped teinud.
Erkki Leek: Pjotr Baikov on kõik planeeringukirjad saanud. Olen saatnud need kirjad eraldi
postiga. Ei saa kinnitada, et ta need kirjad kätte on saanud.
2
Signe Kangro-Suursaar: Herne tn 20 detailplaneeringus olid kavandatud ka suured krundid.
Algselt olid planeeritud kortermajad.
Erkki Leek: Seal läksid ka krundid väiksemaks.
Signe Kangro-Suursaar: Näiteks Koidu tn 12, planeeritav ala oli 2300 m2, mis jagati kaheks
kinnistuks. Palju suurematel tänavatel on rõhutatud detailplaneeringus seda, et traditsiooniline
väikeelamute ala, elukeskkonna traditsiooniline jätkamine ja parendamine. Kas Mäekalda tänav
ei ole väikeelamute ala?
Erkki Leek: Seitsme omanikuga kortermaja muutub viie korteriga ridaelamuks. Täna peame
arvestama, et kortermaja on seal aastaid olnud ja see on inimestele vastuvõetav. Kuna seal oli
varasemalt tööstus, ega te ometi ei taha, et sinna tööstus tuleks?
Signe Kangro-Suursaar: See pole võimalik, kuna tegemist on nitraaditundliku alaga.
Tiiu Pärn: Miks just 5-boksiga ridaelamu? Praegune hoonestusala seetõttu suureneb. Kas
krundile lubatakse edaspidi kuni 20 m2 suurusi väikeehitisi?
Angeelika Pärna: Kui vaadata täisehitusprotsenti, mis elamualadel on klassikaliselt kuni 30
ning vaadata, mida see boks võimaldab, siis selle järgi on 5-boksiga ridaelamu krundile
kavandatud.
Erkki Leek: Kuni 20 m2 ehitisi võib hoonestusalale rajada, väljaspoole hoonestusala neid teha
ei saa. Hoonestusala on planeeritud suurem, kui ridaelamuboksi alune pind.
Signe Kangro-Suursaar: Aga miks mitte paarismaja, mis sobiks sinna piirkonda palju paremini?
See oleks minu kompromissettepanek.
Raivo Keskra: Kuna tegemist on amortiseeruva kortermajaga, siis äriliselt ei ole mõtet alla viie
boksi ehitada.
Erkki Leek: Rakvere linnal on arhitekt olemas, kes otsustab majade sobivuse üle kinnistutel.
Arhitekt põhjendas ära, miks see hoone sinna sobib ning kas see toob arendajale rohkem või
vähem raha, ei ole omavalitsuse pädevuses otsustada.
Signe Kangro-Suursaar: Tegelikult ei kvalifitseeru ridaelamu väikeelamuks. Statistikaameti
leheküljel on, et pereelamu on väikeelamu, kaksikelamu üks boks, ridaelamu üks boks.
Statistikaamet käsitleb oma uuringutes nii, et üks boks on justkui pereelamu.
Raivo Keskra: Kas olete teisi üldplaneeringuid vaadanud, paljudel omavalitsustel on nii, et
väikeelamu on ka ridaelamu. See on planeerimise hea tava, et väikeelamuna käsitletakse ka
ridaelamuid. Võite vaadata Tartu linna ja Tartu valla üldplaneeringuid.
Erkki Leek: Meie omavalitsuses vaatame, et täisehitusprotsent oleks mõistlik. Kui täna on
täisehitusprotsent 29,7, siis ei saa öelda, et tegemist on tohutult suure elamuga.
3
Angeelika Pärna: Kõrguslikult on tegemist ainult kahekordse mahuga. See, et seal hakkab
elama rohkem inimesi, kui eramaja krundil, ei saa olla takistuseks.
Erkki Leek: Seitsme korteriga korterelamu on seal pikki aastaid olnud, seega vanasti olid kõik
korterid kindlasti täidetud. Ei ole ühtegi põhjust arvamaks, et need korterid ei saaks täna
täidetud.
Angeelika Pärna: Kindlasti jälgime elamisfunktsiooniga hoonete puhul seda, et üks autokoht
mahuks krundile parkima. Seda on suudetud saavutada.
Signe Kangro-Suursaar: Ridaelamu juurde on arvestatud igale boksile kaks parkimiskohta, mis
tähendab 10 auto lisandumist tänavale. Praegu on tänaval 13 liiklusvahendit.
Angeelika Pärna: Tegemist on avaliku funktsiooniga teega.
Signe Kangro-Suursaar: Selle tänava ääres puuduvad kõnniteed ja inimesed kasutavad seda
liikumiseks terviserajale ja lapsed lähevad sealt suusatundi. Ei näinud Rakvere linna
arengukavas, et sellele tänavale oleks plaanis ehitada kõnnitee. Kuna müraallikaid tuleb juurde,
siis Mäekalda tänava paiknemine Tammiku ja metsamajandi territooriumi vahel, kus on
kõrghaljastus, tekitab heli võimendumise. Müraallikate juurdekasv on 76%.
Erkki Leek: Täna on kortermajas seitse korterit ja kui igal korteriomanikul oleks kaks autot, siis
võiks seal olla 14 autot. Planeeringuga hakkab krundil olema 10 autot. Detailplaneeringule on
tellitud diplomeeritud teedeinsener Sulev Sannikult arvamus, kus ta on liiklusskeemi läbi
arvutanud. Ta ütleb, et kui krundile lisandub viis leibkonda ja igaühel on kaks autot, siis jääb
elamute poolt tekitatav liiklus Mäekalda tänaval kuus korda väiksemaks normiga soovitatud
maksimaalsest väärtusest.
Raivo Keskra: Kust on see protsent tulnud?
Signe Kangro-Suursaar: Ma ise arvutasin, käisin autosid lugemas.
Raivo Keskra: Mäekalda tänava lõpus on garaažikoperatiiv, kus on 25 garaaži. Kuidas nendele
arvestasite liikluse?
Signe Kangro-Suursaar: Seal liiguvad autod väga harva. Väga paljudel on garaažid selle jaoks,
et asju hoida.
Raivo Keskra: Millised on alternatiivid teie jaoks? Kui tehakse seesama kortermaja korda ja
suurendatakse 33%, siis tuleb sinna seitse korterit ja seitse omanikku. Tegelikult on kaalutud
teie jaoks paremat lahendust. Kavandatakse 5-boksiga ridaelamu, mis on sobitatud krundile,
kuna seda on nihutatud tänavast eemale. Kui teie sõidate oma kinnistult Mäekalda tänavale, siis
olemasoleva maja nurk on väga liiklusohtlik. Kui maja nihutatakse, siis peaks teie kinnistule
sissesõit minema oluliselt paremaks. Mäekalda tänav on rahustatud liiklusega tänav, see ei ole
läbisõidutänav. Kui 10 inimest sõidab koju, siis sellest ei tule suuremat müra, kui metsamajandi
tootmises saepuru punkritest praegu tuleb.
4
Signe Kangro-Suursaar: Kuidas maja nihkumine tahapoole parendab minu elutingimusi, kui
maja tuleb minu krundi piirile lähemale?
Erkki Leek: Täna oleks tõesti saanud olemasolevat hoonet suurendada kuni 33% ilma
detailplaneeringut koostamata. Maja oleks ära renoveeritud ja seitse korterit maha müüdud ning
tänavale oleks tekkinud 14 autot juurde.
Signe Kangro-Suursaar: Ei ole märganud aastate jooksul, et oleks olnud huvi krundil midagi
korda teha, kasvõi ümbrust korrastada ja lehti riisuda. Inimene, kellel on kaks autot, ei osta nii
väikest korterit.
Raivo Keskra: Olen käinud riisumas ja trimmerdamas ka metsamajandi äärset ala. Kui tulevad
uued omanikud, siis nemad hoolitsevad oma maja eest rohkem, kui praeguses olukorras seda
tehakse.
Helen Madison: Liikluse ja parkimise osas te kokkuleppele ei jõudnud. Kas on veel midagi?
Signe Kangro-Suursaar: See on väikeelamute piirkond. Minu poolt pakutav
kompromisslahendus on paariselamu, mis sobiks tunduvalt paremini. Kui tänava liiklus ja müra
tõuseb praegusega võrreldes, siis kuidas on see elukeskkonna parandamine ja väärtustamine?
Angeelika Pärna: Iga krundi väärtustamine tõstab piirkonna ja linna ilmet. Kui me midagi
planeerime, siis see ei tähenda, et sinna ei saa tekkida suuremaid võimalusi, kui varasemalt
krundil olnud on. Elamispindadest on Rakvere linnas puudus. Rakvere linna peaks tihendama
elamisfunktsiooniga, see on ka linna üldplaneeringus kirjas.
Signe Kangro-Suursaar: Terviserajale liiguvad ka vanurid ja lapsed. Seega 10 tänavale
lisanduvat autot ei tekita minus positiivset emotsiooni.
Helen Madison: Võtan esitatud arvamused kokku. Arvamuse esitaja hinnangul ei sobi
kavandatav ridaelamu piirkonda. Teie ettepanek on alale kavandada paarismaja, millega ei ole
kohalik omavalitsus ja huvitatud isik nõus. Samuti jäi kokkuleppeta parkimist ja
liikluslahendust käsitletav arvamus. Saan kokku võtta tänase ärakuulamise sellega, et osapooled
omavahel kokkuleppele ei jõudnud. Rahandusministeerium annab oma seisukoha lahenduseta
jäänud arvamuste osas vastavalt PlanS § 138, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi.
Aivar Needo (Kepsel OÜ) arvamus:
Aivar Needo (Kepsel OÜ juhatuse liige) andis 20.12.2022 e-kirjaga (registreeritud
Rahandusministeeriumi dokumendiregistris viitega nr 15-3/6756-5) teada koosolekul mitte
osalemisest ja esitas kirjalikult täiendava selgituse.
Janika Merisalu tutvustas Aivar Needo poolt 05.06.2022 ja 13.07.2022 saadetud arvamuste
sisu, millele kohaliku omavalitsuse esindajad andsid omaltpoolt täiendavaid selgitusi.
Helen Madison: Rakvere linna üldplaneeringus on väikeelamumaale ette nähtud pereelamu ja
kaksikelamu, kuid ridaelamut kirjas ei ole.
5
Angeelika Pärna: Ridaelamut ei ole üldplaneeringus käsitletud.
Janika Merisalu: Siin oleks hea teada varasemat ridaelamute planeerimise praktikat. Kui
üldplaneering ei anna ridaelamute planeerimiseks suuniseid, siis aitab praktika.
Erkki Leek: Meie käsitleme ridaelamut kui ühte väikeelamu tüüpi, mida saab rajada
väikeelamute alale.
Angeelika Pärna: Tulenevalt mahust (hoone on kuni 2-kordne, krunt on arvestatava
täisehitusprotsendiga, sisenemine toimub nagu eramajas, kõik mahub krundile ära) ei näe mina
vastuolu üldplaneeringuga. Kui hoone maht, suurus ja parkimine mahub krundile ära, siis on
hästi.
Kui lugeda linna üldplaneeringut, siis keskmine täisehitusprotsent on kuni 30, kui on üle selle,
siis hakkame kaaluma. Kuna linnas pole ridaelamuid palju, siis jälgisime seda, et kavandatav
hoone ei tekitaks mingis muus parameetris üldplaneeringust kõrvalekallet.
Tiiu Pärn: Millisest korrusest algavad korrusmajad, kuidas teie üldplaneering ütleb?
Erkki Leek: Üldplaneeringus ei ole toodud, millisest kõrgusest algab korruselamu.
Angeelika Pärna: Üldplaneeringus on eraldi kaart, mis näitab kõrgusi.
Janika Merisalu: Üldplaneeringu joonisel on näidatud, et sellele alale kehtib 1-2 korrust
olemasolevate hoonete puhul.
Erkki Leek: Täna ei lähe planeeritav hoone kõrgemaks, kui olemasolev kortermaja.
Janika Merisalu: Arvamuse esitaja tõi oma kirjas välja selle, et linnavalitsus peab oma otsuseid
põhjendama ja kaalutlema ning praegustes detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise
otsustes kaalutlused puuduvad. Kui vaadata detailplaneeringu seletuskirja, siis seal on
kirjas, et tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga, kuid seal võiksid
kaalutlused ja põhjendused samas peatükis juures olla. Selles osas tuleb detailplaneeringu
seletuskirja täpsustada.
Helen Madison: Täiendate detailplaneeringu seletuskirja üldplaneeringu kohasuse osas.
Ehk siis loote ühtse tõlgenduse üldplaneeringule, kuna üldplaneeringu kehtestajad olete ka teie.
Raivo Keskra: Tegelikult on meil kaalutud ka erinevaid variante.
Helen Madison: Selle saate samuti seletuskirja sisse viia. Planeeringutel on hästi suur
kaalutlusruum, kõik otsused on kaalumise tulemusena saadud. Seega peavad kaalutlused,
selgitused ja põhjendused olema kõigile arusaadavad ja fikseeritud.
6
Janika Merisalu: Kehtestatakse detailplaneeringu seletuskiri ja joonised, mitte planeeringu lisad
(menetlusdokumendid, arvamuskirjad). Ehk siis lisadest tuleks tõsta oluline planeeringu
seletuskirja sisse.
Arvamuse esitaja toob välja selle, et ta eeldab, et perspektiivis rajatakse Mäekalda tänavale
kõnnitee. Kas te perspektiivis plaanite Mäekalda tänavale kõnniteed rajada?
Erkki Leek: Lõpp-eesmärk on saada igale tänavale kõnnitee või kergliiklustee.
Angeelika Pärna: See oleneb ka sellest, kuidas tänav edasi areneb. Kui alal kasvab elanike hulk,
siis arvestame turvalisusega ja tuleb eraldi tsoonina lahendada jalakäijate ala.
Erkki Leek: Kunagi sooviti teisele poole Mäekalda tänavat planeerida 20-30 elamukrunti.
Taheti tööstus lõpetada ja teha selle asemel elamuala. See oleks tõstnud Mäekalda tänava
liikuvust päris kõvasti. Aga enne detailplaneeringu kehtestamist omanik ise loobus sellisest
plaanist, esitas taotluse detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks. Pikas perspektiivis peaksid
kõnniteed ja liikumisrajad tänaval olema, kuid täna ei ole sealse liiklusega probleemi.
Helen Madison: Tegemist on üsna pika tupiktänavaga, kas ümberpööramise võimalus on
olemas?
Erkki Leek: Raja alguses on küll keelumärk, kuid reaalselt saab autoga läbi metsa Kunderi
tänavale sõita.
Raivo Keskra: Tänava lõpus on garaaž, mille ümber saab sõita või tagurdada ja ümber pöörata.
Erkki Leek: Päästeamet on planeeringu kooskõlastanud, seega nad selles probleemi ei näinud.
Angeelika Pärna: Praegu on see olematu liiklusega tänav. Saan aru, kui oleksime sinna
kaubanduskeskuse kavandanud, et inimesed tulevad väljastpoolt teenust saama. Igal
ridaelamuboksil ei pruugi olla kahte autot.
Tiiu Pärn: Kas Rakveres on reegel, mis ütleb, millal hakatakse kõnniteid välja ehitama?
Erkki Leek: Selliseid reegleid ei ole. Linnavalitsuse teedeinsener vaatab igal aastal oma pilguga
üle, kus mida teha vaja oleks. Valdavalt teeb teedeinsener, aga ka abilinnapead ja linnavolinikud
teevad ettepanekuid. On olemas liikluskomisjon, kes tehtud ettepanekuid koos arutab.
Angeelika Pärna: Teeme igal aastal mingi tänava linnas täiesti korda. Olenevalt tänava laiusest
üritame mahutada ära kergliikleja või jalakäija. Üritame olla jalakäijate ja kergliiklejate
sõbralikud, selle mõttega oleme ka tänavaid rekonstrueerinud.
Janika Merisalu: Kas Mäekalda tänava ääres on ruumi, et rajada sinna vajadusel tulevikus
kõnnitee?
Angeelika Pärna: Põhijoonise järgi küll tundub, et sinna peaks mahtuma.
7
Janika Merisalu: Olete põhjendanud oma vastuskirjas arvamuse esitajale, millised on
kaasaegsed arhitektuursed võtted. Oleks hea, kui need põhjendused viiakse sisse
detailplaneeringu seletuskirja.
Arvamuse esitaja teeb ettepaneku analüüsi täiendada, selgitades ja põhjendades, kuidas uus
hoonemaht olemasolevasse keskkonda sobitub. Samuti palub ta lisada illustratsioone
piirkonnast üldisemalt.
Erkki Leek: Analüüsi osa on detailplaneeringu seletuskirjas täiendatud. Me ei saa nõuda
arendajalt, et tehtaks laiema piirkonna kohta illustratsioone.
Janika Merisalu: Ehk siis analüüs on detailplaneeringu seletuskirjas ning illustratsioon on
aprillikuu seisuga.
Arvamuse esitaja soovib teada, milles seisneb maakonnaplaneeringuga kooskõla.
Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringu kohaselt linnalise asustusega alale, maakondliku
tähtsusega puhkealale ning piirneb väärtusliku maastikuga. Detailplaneeringu seletuskirjas on
selgitatud vastavust maakonnaplaneeringule.
Arvamuse esitaja toob välja, et detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses ei ole toodud millise
linna ja mis eesmärkidele detailplaneering vastab.
Angeelika Pärna: Kui Rakvere linnavalitsus võtab detailplaneeringu vastu, siis ta võtab vastu
Rakvere linna otsuseid.
Janika Merisalu: Rakvere Linnavalitsus toob välja, et linna ruumilise arengu eesmärgid on
lisatud detailplaneeringu seletuskirja. Kus on detailplaneeringu seletuskirjas toodud linna
ruumilise arengu eesmärgid? Olete oma vastuskirjas märkinud, et detailplaneering vastab
ka linna ruumilise arengu eesmärkidele, milleks on elamualade laiendamine, elamualade
kvaliteedi parandamine ning tihendamine. … See osa ei ole detailplaneeringu seletuskirjast
leitav.
Erkki Leek: Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1 „Ruumilise lahenduse eesmärgid“ on
teemat päris pikalt kirjeldatud.
Janika Merisalu: Arvamuse esitaja on öelnud, et detailplaneeringu seletuskirjast ega ka
kohaliku omavalitsuse otsustest ei selgu, et oleks kaalutud alternatiivseid
planeeringulahendusi.
Angeelika Pärna: Alternatiivseid mahtusid kaaluti enne planeeringu algatamist, mis oleks kuni
33% hoone laiendamine.
Tiiu Pärn: Ehk on see variant, et lisada alternatiivide kaalumise põhjendus
detailplaneeringu kehtestamise korraldusse?
Angeelika Pärna: Siin mängivad rolli nõuded eluruumidele, energiatõhususe teema, milline on
investeeringu suurus, et saavutada kvaliteetset elamispinda.
8
Raivo Keskra: Arvamuse esitaja maja asub kinnistu piirist meetri kaugusel.
Janika Merisalu: Arvamuse esitaja küsib, kui kõrge on perspektiive tulemüür.
Erkki Leek: Planeeringus määratud ehitise kõrgusest kõrgemaks minna ei saa.
Janika Merisalu: Detailplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et põhijoonisel on tähistatud
põhimõtteline parkimislahendus, mida tuleb täpsustada projekteerimise käigus.
Erkki Leek: Parkimisala mõõt on põhijoonisele lisatud, planeeringumaterjalide juures on
liiklusanalüüs, kus on veel täpsemalt kohad näidatud.
Janika Merisalu: Avalik väljapanek toimus 06.06-19.06.2022 Rakvere Linnavalitsuses ja
Rakvere linna veebilehel.
Erkki Leek: Kindlasti olid planeeringumaterjalid olemas nii linna kodulehel kui ka Evaldis.
Saadan alati IT-spetsialistile materjalid, mida kodulehele lisada. IT-spetsialist on välja võtnud
kuupäevad, millal materjalid kodulehele üles laeti. Kui arvamuse esitaja ise kinnitab, et alates
08.06 olid materjalid väljas, siis ei olnud tal takistust nendega tutvumiseks.
Helen Madison: PlanS § 127 lõige 5 räägib sellest, et kogu detailplaneeringu menetluse vältel
peavad olema detailplaneeringu materjalid veebilehel kättesaadavad. Kas täna on kõik
materjalid veebilehel olemas? Sealjuures ka kõik kooskõlastused ja arvamused.
Erkki Leek: Jah on.
Janika Merisalu: Kui vaadata EVALD-ist detailplaneeringu kohta infot, siis seal on
Päästeameti kooskõlastus küll olemas, kuid lisaks peaksid olema kirja pandud ka AS
Rakvere Vesi, Elektrilevi OÜ ja Telia Eesti AS arvamused.
Erkki Leek: Koolitustel on rõhutatud, et tähtsad on riiklikud asutused. Tehnovõrkude valdajate
puhul on koostöö koht.
Helen Madison: Kooskõlastus on valitsusasutustega tehtud koostöö tulemus. Ülejäänud on
arvamused.
Janika Merisalu: Tehnovõrkude arvamused saab lisada EVALD-isse arvamuste lahtrisse,
siin on eraisiku arvamus juba toodud. Praegu on tehnovõrkude arvamused säilinud Google
Drives.
Erkki Leek: Jah, need on kättesaadavad. Senise praktika kohaselt ei ole ma kunagi
tehnovõrkude valdajate arvamusi EVALD-isse lisanud. Võin seda praktikat muuta.
Janika Merisalu: EVALD-is peaksid olema toodud ka planeeringu lisad, milleks on
insolatsioonianalüüs ja liiklusanalüüs.
9
Erkki Leek: Ei oska kommenteerida, miks Google Drive link kodulehelt praeguseks ära
kadunud on.
Tiiu Pärn: Mõelge linnavalitsuses omavahel läbi, kuidas oleksid planeeringumaterjalid
ühest kohast kättesaadavad. EVALD-is on need hetkel, kuid ka kodulehele on võimalik
panna välja nii arvamused, kooskõlastused kui planeeringu algatamise info jne.
Janika Merisalu: Osadel kohalikel omavalitsustel on toodud kodulehel menetlusdokumendid
välja eraldi kaustadena.
Samuti on teil EVALD-ist puudu kolm joonist (asukohaskeem, kontaktvööndi joonis ja
olemasoleva olukorra joonis). Nimetatud joonised olid küll Google Drives olemas, kuid
need tasub panna ka EVALD-isse, et oleks üks koht, kust kõiki planeeringumaterjale
vaadata saab.
Avaliku väljapaneku ajal olid planeeringumaterjalid kolmes erinevas kohas: EVALD-is,
Google Drives ja avaliku väljapaneku teate juures, mis tekitas segadust. Tasub valida üks koht
planeeringumaterjalide avaldamiseks.
Erkki Leek: On mõistlik hoida planeeringumaterjale ühes kohas.
Kuna Aivar Needo Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamisel ei osalenud, siis kohaliku omavalitsuse ja
arvamuse esitaja vahel kokkulepet ei saavutatud. Rahandusministeerium annab oma seisukoha
lahenduseta jäänud arvamuste osas vastavalt PlanS § 138, millest teavitatakse kõiki
menetlusosalisi.
Riina Männik arvamus:
Riina Männik edastas 13.07.2022 kirjaga sama arvamuse kirja, mille saatis Aivar Needo
13.07.2022 Rakvere Linnavalitsusele, seega kutsuti ka tema detailplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamisele. Riina Männik koosolekule ei
tulnud. Rahandusministeerium annab oma seisukoha lahenduseta jäänud arvamuste osas
vastavalt PlanS § 138, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi.
Ärakuulamise tulemusena lepiti kokku, et Rakvere Linnavalitsus laseb viia protokollis
toodud täiendused (paksema kirjaga) detailplaneeringusse sisse ning tegeleb asjakohaste
planeeringumaterjalide avalikustamisega. Samuti tegeleb linnavalitsus koostöös
Keskkonnaametiga planeeringualale ulatuvate puurkaevude veehaarde
sanitaarkaitsealade ulatuste vähendamisega.
Ärakuulamise juhataja: Ärakuulamise protokollija:
Helen Madison Janika Merisalu
10
Teie 23.11.2022 nr 5-2/89-21
Rakvere Linnavalitsus Meie 27.02.2023 nr 15-3/6756-10
[email protected]
Mäekalda tn 10 kinnistu
detailplaneering
Austatud linnapea Triin Varek
Rakvere Linnavalitsus esitas 23.11.2022 kirjaga nr 5-2/89-21 Rahandusministeeriumile
Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu (detailplaneering) planeerimisseaduse (PlanS) §
138 lõike 1 alusel uuesti heakskiidu saamiseks. Lisaks edastas Rakvere Linnavalitsuse
planeerimisspetsialist 29.11.2022 e-kirjaga täiendatud planeeringudokumendid.
Rahandusministeerium pikendas tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 41 kirjale vastamise
tähtaega 28. veebruarini 2023.
Varasemalt esitas Rakvere Linnavalitsus Rahandusministeeriumile Mäekalda tn 10 kinnistu
detailplaneeringu heakskiidu saamiseks 23.08.2022 kirjaga nr 5-2/89-19.
Rahandusministeerium tuvastas heakskiidu andmise menetluse käigus puudusi ja tagastas
detailplaneeringu 18.10.2022 kirjaga nr 15-3/6756-2.
PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses
planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke
arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse
ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei
arvestatud.
Detailplaneering algatati Rakvere Linnavalitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 795. Koostatav
detailplaneering ei tee Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6 kehtestatud
Rakvere linna üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.
Planeeritav maa-ala, suurusega ca 1900 m2, paikneb Rakvere linna edelaosas Palermo metsa
vahetus läheduses. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine viie
boksiga ridaelamu ehitamiseks, juurdepääsuteede ja liikluskorralduse lahendamine,
tehnovõrkudega varustamine, arhitektuur-ehituslike tingimuste määramine ning haljastuse,
heakorra ja keskkonnakaitseliste põhimõtete ja seadusest tulenevate kinnisomandi kitsenduste
ulatuste seadmine. Detailplaneeringuga määratakse krundile ehitusõigus ühe kuni 8,0 m
kõrguse põhihoone ja kuni 5,0 m kõrguse abihoone ehitamiseks, mille suurimad lubatud
ehitisealused pinnad kokku on 360 m2. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Mäekalda
tänavalt.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Detailplaneering võeti vastu Rakvere Linnavalitsuse 16.05.2022 korraldusega nr 297.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 06.06.2022-19.06.2022 Rakvere
Linnavalitsuses ja Rakvere linna veebilehel. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku
toimumisest teavitati 20.05.2022 ajalehes Virumaa Teataja ja Rakvere linna veebilehel.
Kaasatavaid teavitati linnavalitsuse 25.05.2022 kirjaga nr 5-2/89-11.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitas Aivar Needo (Kepsel OÜ juhatuse liige)
kirjaliku arvamuse detailplaneeringu lahenduse kohta. Rakvere Linnavalitsus vastas esitatud
arvamusele 05.07.2022 kirjaga. Aivar Needo esitas 13.07.2022 kirjaga vastuse linnavalitsuse
kirjale, millele Rakvere Linnavalitsus omakorda vastas 20.07.2022. Riina Männik edastas
13.07.2022 e-kirjaga sama arvamuse kirja, mille saatis Aivar Needo 13.07.2022 Rakvere
Linnavalitsusele.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldati 20.07.2022
Rakvere Linnavalitsuses. Avaliku arutelu toimumise päeval esitas kirjaliku arvamuse ka Signe
Kangro-Suursaar (Mäekalda tn 10a kinnistu omanik), millele vastas Rakvere Linnavalitsuse
planeerimisspetsialist 23.08.2022 e-kirjaga.
Detailplaneeringu avaliku arutelu toimumisest teavitati 06.07.2022 ajalehes Virumaa Teataja
ning 05.07.2022 ja 06.07.2022 kirjadega kaasatavaid. Kuna avaliku väljapaneku ajal
arvamuste esitajad avalikul arutelul ei osalenud, siis kohaliku omavalitsuse ja arvamuste
esitajate vahel kokkulepet ei saavutatud. Informatsioon detailplaneeringu avaliku väljapaneku
ja avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati 31.08.2022 ajalehes Virumaa Teataja.
Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium detailplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi avalikul
väljapanekul ei arvestatud, ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise
21.12.2022 Rakvere riigimajas. Ärakuulamisel osalesid Rakvere Linnavalitsuse esindajad
Angeelika Pärna ja Erkki Leek, planeeringust huvitatud isik Raivo Keskra, arvamuse esitaja
Signe Kangro-Suursaar ning Rahandusministeeriumi esindajad. Ärakuulamise tulemusena
Rakvere Linnavalitsuse esindajad ja Signe Kangro-Suursaar kokkulepet ei saavutanud.
Kuna Aivar Needo ja Riina Männik ärakuulamisel ei osalenud, siis kohaliku omavalitsuse ja
arvamuste esitajate vahel kokkulepet ei saavutatud. Aivar Needo teatas 20.12.2022 saadetud
e-kirjaga ärakuulamisel mitte osalemisest ja esitas täiendava selgituse oma arvamuse kohta.
Ärakuulamise tulemusena lepiti kokku, et Rakvere Linnavalitsus täiendab vastavalt
detailplaneeringut (täiendusettepanekud on protokollitud ja saadetud ärakuulamisel
osalenutele 02.02.2023 e-kirjaga) ning veendub, et kõik asjakohased planeeringumaterjalid
oleksid avalikult kättesaadavad. Samuti vähendab linnavalitsus koostöös Keskkonnaametiga
planeeringualale ulatuvate puurkaevude veehaarde sanitaarkaitsealade ulatused vastavalt, et
need ei ulatuks planeeritavale hoonestusalale. Lisaks küsib kohalik omavalitsus kõikide
Mäekalda tn 10 kinnistul asuva olemasoleva kortermaja omanikelt kirjalikud nõusolekud
detailplaneeringu lahendusele.
Märgime, et tänaseks on Mäekalda tn 12 ja Mäekalda tn 10a kinnistutel asuvate puurkaevude
veehaarde sanitaarkaitsealade ulatused vähendatud. Kuna Rakvere Linnavalitsus ei ole
esitanud Rahandusministeeriumile korrigeeritud detailplaneeringu materjale, sealhulgas
Mäekalda tn 10 kinnistul asuva olemasoleva kortermaja kahe korteriomaniku kirjalikke
2
nõusolekuid planeeringulahenduse sobivuse kohta, siis sellest tulenevalt ei ole
Rahandusministeeriumil võimalik anda kirjalikku seisukohta avalikul väljapanekul
arvestamata jäänud arvamuste osas ning tulenevalt PlanS § 138 lõikest 3 detailplaneeringule
heakskiitu anda.
Pärast Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu materjalide täiendamist ja Mäekalda
tn 10 kinnistul asuva kortermaja omanike kirjalike nõusolekute edastamist, saame
jätkata heakskiidu andmise menetlust, sealhulgas anda kirjaliku seisukoha
detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäänud arvamuste
kohta ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa: Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi
esitanud isikute, kelle arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud, ning detailplaneeringu
koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamise protokoll (21.12.2022)
Lisaadressaadid: A. Needo, R. Männik, S. Kangro-Suursaar, Korteriühistu Mäekalda tn 10
Janika Merisalu 611 3038
[email protected]
3