dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneering

Rahandusministeerium · 27. veebruar 2023
Viit
15-3/6756-10
Registreeritud
27. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rakvere Linnavalitsus, A. N., R. M., S. K., Korteriühistu Mäekalda tn 10
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2023
Vastutaja
Janika Merisalu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎15-36756-10 27.02.2023 Väljaminev kiri.asice725 KB

Sisu (failidest)

Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud, ning detailplaneeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine Rakvere riigimaja (F.R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn) II korruse saalis 21. detsembril 2022 PROTOKOLL Ärakuulamise algus kell 14.00 Ärakuulamise lõpp kell 15.45 Ärakuulamise juhataja: Helen Madison, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna juhtivspetsialist Ärakuulamise protokollija: Janika Merisalu, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise peaspetsialist Osalejad kohapeal: Angeelika Pärna, Rakvere Linnavalitsuse linnaarhitekt Erkki Leek, Rakvere Linnavalitsuse planeerimisspetsialist Signe Kangro-Suursaar, Mäekalda tn 10a kinnistu omanik Raivo Keskra, Korteriühistu Mäekalda tn 10 juhatuse liige (huvitatud isik) Osalejad MS Teams’i vahendusel: Tiiu Pärn, Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik ARVESTAMATA JÄETUD ARVAMUSED JA TÄIENDAVAD SELGITUSED Signe Kangro-Suursaar arvamus: Signe Kangro-Suursaar täiendas ja põhjendas, miks ta on vastu ridaelamu ehitamisele Mäekalda tn 10 kinnistule. Signe Kangro-Suursaar: Minu arvates ridaelamuboksid ei sobi sellesse piirkonda. Seda on öeldud ka Rakvere linna üldplaneeringus: Eesmärgiks on piirkonnale omase juba väljakujunenud ala säilitamine selle traditsioonilisel kujul suunitlusega elukeskkonda parandada. Praegu ei näe seda, kuidas viie boksiga ridaelamu võiks parendada meie tänava elukeskkonda ja väärtustada kõrvalkinnistuid. Kinnistu on 1212 m2 suur, Rakvere linnas üldiselt algab väikeelamu kinnistu 600 m2, seega on tegemist totaalse täisehitusega. 1 Erkki Leek: Detailplaneeringus määratud täisehitusprotsent vastab Rakvere linna üldplaneeringule, mis oli algselt küll suurem, kuid nüüd on viidud üldplaneeringuga kooskõlla. Alguses oli hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 400 m2, siis täna on see 360 m2, mis teeb täisehitusprotsendiks 29,7 kogu kinnistu pindalast. Täna on kinnistul suhteliselt amortiseerunud hoone. Ridaelamu puhul on tegemist ühe väikeelamu vormiga, see ei ole kõrge hoone. Linnavalitsus ei näinud vastuolu üldplaneeringuga, maakonnaplaneeringuga ega ka olemasoleva olukorraga tänavaruumis. Angeelika Pärna: Planeeritav ridaelamu ei ületa täisehitusprotsendi, mahu ega suuruse poolest sealset elamuala, kuid tegemist ei ole korrusmaja tüüpi elamuga. Ridaelamu sobitub elamualale. Kui oleks tegemist kolme või enama korrusega kortermajaga, siis võib tekkida küsimus, kas hoone maht on sellesse elamupiirkonda sobilik. 30% täisehitusprotsent on klassikaline, ka autode varjualused lähevad ehitisealuse pinna hulka. Janika Merisalu: Kuidas on praktikas varasemalt tehtud, kui kavandatakse planeeringualale ridaelamu ehitamist? Erkki Leek: Samalaadne detailplaneering kehtestati Kungla tn 20, millega planeeriti eramute vahele ridaelamu ehitamist. Nimetatud detailplaneeringul puudus avalik huvi, kuna vastuväiteid planeeringulahenduse kohta ei esitatud. Side tn 11 – suure kortermaja kõrvale planeeriti ridaelamu ehitamist, seda planeeringut ei ole veel ellu viidud. Signe Kangro-Suursaar: Vaidlen vastu, et ridaelamu sobib piirkonda. Tuletan meelde, et Kungla tn 20 ridaelamu asub kesklinnas, kus on 5-korruselised elumajad. Mäekalda tänaval on 13 maja, seal asub 315 meetri pikkune privaatne tupiktänav, planeeringuala paikneb metsamajandi territooriumi ja Tammiku vahel. Algselt ei ole Mäekalda tn 10 kinnistul asuv maja olnud kortermaja (varasem aadress oli Mäekalda 2). Ehitisregister nimetab hoone esmaseks ehitusajaks 1948. aasta, kuid on olemas ajaleheteade ka selle kohta, et hoone on kasutuses olnud juba varem. Mäekalda tn 10 kinnistul paiknev maja ehitati korterelamuks nõukogude ajal, varasemalt oli see maja kasutuses betoonitööstuse tarbeks. Signe Kangro-Suursaar: Kui palju on teil korteriühistus inimesi? Raivo Keskra: Seitse korteriomanikku ja seitse korteriomandit on kinnistul asuvas majas. Signe Kangro-Suursaar: Kas te olete ka ühe korteri omaniku Pjotr Baikovi esindaja? Raivo Keskra: Jah. Signe Kangro-Suursaar: Raske uskuda. Tema arvamust ei ole üldse arvestatud. Raivo Keskra: Me oleme temaga rääkinud ja tema sugulastega oleme kokkulepped teinud. Erkki Leek: Pjotr Baikov on kõik planeeringukirjad saanud. Olen saatnud need kirjad eraldi postiga. Ei saa kinnitada, et ta need kirjad kätte on saanud. 2 Signe Kangro-Suursaar: Herne tn 20 detailplaneeringus olid kavandatud ka suured krundid. Algselt olid planeeritud kortermajad. Erkki Leek: Seal läksid ka krundid väiksemaks. Signe Kangro-Suursaar: Näiteks Koidu tn 12, planeeritav ala oli 2300 m2, mis jagati kaheks kinnistuks. Palju suurematel tänavatel on rõhutatud detailplaneeringus seda, et traditsiooniline väikeelamute ala, elukeskkonna traditsiooniline jätkamine ja parendamine. Kas Mäekalda tänav ei ole väikeelamute ala? Erkki Leek: Seitsme omanikuga kortermaja muutub viie korteriga ridaelamuks. Täna peame arvestama, et kortermaja on seal aastaid olnud ja see on inimestele vastuvõetav. Kuna seal oli varasemalt tööstus, ega te ometi ei taha, et sinna tööstus tuleks? Signe Kangro-Suursaar: See pole võimalik, kuna tegemist on nitraaditundliku alaga. Tiiu Pärn: Miks just 5-boksiga ridaelamu? Praegune hoonestusala seetõttu suureneb. Kas krundile lubatakse edaspidi kuni 20 m2 suurusi väikeehitisi? Angeelika Pärna: Kui vaadata täisehitusprotsenti, mis elamualadel on klassikaliselt kuni 30 ning vaadata, mida see boks võimaldab, siis selle järgi on 5-boksiga ridaelamu krundile kavandatud. Erkki Leek: Kuni 20 m2 ehitisi võib hoonestusalale rajada, väljaspoole hoonestusala neid teha ei saa. Hoonestusala on planeeritud suurem, kui ridaelamuboksi alune pind. Signe Kangro-Suursaar: Aga miks mitte paarismaja, mis sobiks sinna piirkonda palju paremini? See oleks minu kompromissettepanek. Raivo Keskra: Kuna tegemist on amortiseeruva kortermajaga, siis äriliselt ei ole mõtet alla viie boksi ehitada. Erkki Leek: Rakvere linnal on arhitekt olemas, kes otsustab majade sobivuse üle kinnistutel. Arhitekt põhjendas ära, miks see hoone sinna sobib ning kas see toob arendajale rohkem või vähem raha, ei ole omavalitsuse pädevuses otsustada. Signe Kangro-Suursaar: Tegelikult ei kvalifitseeru ridaelamu väikeelamuks. Statistikaameti leheküljel on, et pereelamu on väikeelamu, kaksikelamu üks boks, ridaelamu üks boks. Statistikaamet käsitleb oma uuringutes nii, et üks boks on justkui pereelamu. Raivo Keskra: Kas olete teisi üldplaneeringuid vaadanud, paljudel omavalitsustel on nii, et väikeelamu on ka ridaelamu. See on planeerimise hea tava, et väikeelamuna käsitletakse ka ridaelamuid. Võite vaadata Tartu linna ja Tartu valla üldplaneeringuid. Erkki Leek: Meie omavalitsuses vaatame, et täisehitusprotsent oleks mõistlik. Kui täna on täisehitusprotsent 29,7, siis ei saa öelda, et tegemist on tohutult suure elamuga. 3 Angeelika Pärna: Kõrguslikult on tegemist ainult kahekordse mahuga. See, et seal hakkab elama rohkem inimesi, kui eramaja krundil, ei saa olla takistuseks. Erkki Leek: Seitsme korteriga korterelamu on seal pikki aastaid olnud, seega vanasti olid kõik korterid kindlasti täidetud. Ei ole ühtegi põhjust arvamaks, et need korterid ei saaks täna täidetud. Angeelika Pärna: Kindlasti jälgime elamisfunktsiooniga hoonete puhul seda, et üks autokoht mahuks krundile parkima. Seda on suudetud saavutada. Signe Kangro-Suursaar: Ridaelamu juurde on arvestatud igale boksile kaks parkimiskohta, mis tähendab 10 auto lisandumist tänavale. Praegu on tänaval 13 liiklusvahendit. Angeelika Pärna: Tegemist on avaliku funktsiooniga teega. Signe Kangro-Suursaar: Selle tänava ääres puuduvad kõnniteed ja inimesed kasutavad seda liikumiseks terviserajale ja lapsed lähevad sealt suusatundi. Ei näinud Rakvere linna arengukavas, et sellele tänavale oleks plaanis ehitada kõnnitee. Kuna müraallikaid tuleb juurde, siis Mäekalda tänava paiknemine Tammiku ja metsamajandi territooriumi vahel, kus on kõrghaljastus, tekitab heli võimendumise. Müraallikate juurdekasv on 76%. Erkki Leek: Täna on kortermajas seitse korterit ja kui igal korteriomanikul oleks kaks autot, siis võiks seal olla 14 autot. Planeeringuga hakkab krundil olema 10 autot. Detailplaneeringule on tellitud diplomeeritud teedeinsener Sulev Sannikult arvamus, kus ta on liiklusskeemi läbi arvutanud. Ta ütleb, et kui krundile lisandub viis leibkonda ja igaühel on kaks autot, siis jääb elamute poolt tekitatav liiklus Mäekalda tänaval kuus korda väiksemaks normiga soovitatud maksimaalsest väärtusest. Raivo Keskra: Kust on see protsent tulnud? Signe Kangro-Suursaar: Ma ise arvutasin, käisin autosid lugemas. Raivo Keskra: Mäekalda tänava lõpus on garaažikoperatiiv, kus on 25 garaaži. Kuidas nendele arvestasite liikluse? Signe Kangro-Suursaar: Seal liiguvad autod väga harva. Väga paljudel on garaažid selle jaoks, et asju hoida. Raivo Keskra: Millised on alternatiivid teie jaoks? Kui tehakse seesama kortermaja korda ja suurendatakse 33%, siis tuleb sinna seitse korterit ja seitse omanikku. Tegelikult on kaalutud teie jaoks paremat lahendust. Kavandatakse 5-boksiga ridaelamu, mis on sobitatud krundile, kuna seda on nihutatud tänavast eemale. Kui teie sõidate oma kinnistult Mäekalda tänavale, siis olemasoleva maja nurk on väga liiklusohtlik. Kui maja nihutatakse, siis peaks teie kinnistule sissesõit minema oluliselt paremaks. Mäekalda tänav on rahustatud liiklusega tänav, see ei ole läbisõidutänav. Kui 10 inimest sõidab koju, siis sellest ei tule suuremat müra, kui metsamajandi tootmises saepuru punkritest praegu tuleb. 4 Signe Kangro-Suursaar: Kuidas maja nihkumine tahapoole parendab minu elutingimusi, kui maja tuleb minu krundi piirile lähemale? Erkki Leek: Täna oleks tõesti saanud olemasolevat hoonet suurendada kuni 33% ilma detailplaneeringut koostamata. Maja oleks ära renoveeritud ja seitse korterit maha müüdud ning tänavale oleks tekkinud 14 autot juurde. Signe Kangro-Suursaar: Ei ole märganud aastate jooksul, et oleks olnud huvi krundil midagi korda teha, kasvõi ümbrust korrastada ja lehti riisuda. Inimene, kellel on kaks autot, ei osta nii väikest korterit. Raivo Keskra: Olen käinud riisumas ja trimmerdamas ka metsamajandi äärset ala. Kui tulevad uued omanikud, siis nemad hoolitsevad oma maja eest rohkem, kui praeguses olukorras seda tehakse. Helen Madison: Liikluse ja parkimise osas te kokkuleppele ei jõudnud. Kas on veel midagi? Signe Kangro-Suursaar: See on väikeelamute piirkond. Minu poolt pakutav kompromisslahendus on paariselamu, mis sobiks tunduvalt paremini. Kui tänava liiklus ja müra tõuseb praegusega võrreldes, siis kuidas on see elukeskkonna parandamine ja väärtustamine? Angeelika Pärna: Iga krundi väärtustamine tõstab piirkonna ja linna ilmet. Kui me midagi planeerime, siis see ei tähenda, et sinna ei saa tekkida suuremaid võimalusi, kui varasemalt krundil olnud on. Elamispindadest on Rakvere linnas puudus. Rakvere linna peaks tihendama elamisfunktsiooniga, see on ka linna üldplaneeringus kirjas. Signe Kangro-Suursaar: Terviserajale liiguvad ka vanurid ja lapsed. Seega 10 tänavale lisanduvat autot ei tekita minus positiivset emotsiooni. Helen Madison: Võtan esitatud arvamused kokku. Arvamuse esitaja hinnangul ei sobi kavandatav ridaelamu piirkonda. Teie ettepanek on alale kavandada paarismaja, millega ei ole kohalik omavalitsus ja huvitatud isik nõus. Samuti jäi kokkuleppeta parkimist ja liikluslahendust käsitletav arvamus. Saan kokku võtta tänase ärakuulamise sellega, et osapooled omavahel kokkuleppele ei jõudnud. Rahandusministeerium annab oma seisukoha lahenduseta jäänud arvamuste osas vastavalt PlanS § 138, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi. Aivar Needo (Kepsel OÜ) arvamus: Aivar Needo (Kepsel OÜ juhatuse liige) andis 20.12.2022 e-kirjaga (registreeritud Rahandusministeeriumi dokumendiregistris viitega nr 15-3/6756-5) teada koosolekul mitte osalemisest ja esitas kirjalikult täiendava selgituse. Janika Merisalu tutvustas Aivar Needo poolt 05.06.2022 ja 13.07.2022 saadetud arvamuste sisu, millele kohaliku omavalitsuse esindajad andsid omaltpoolt täiendavaid selgitusi. Helen Madison: Rakvere linna üldplaneeringus on väikeelamumaale ette nähtud pereelamu ja kaksikelamu, kuid ridaelamut kirjas ei ole. 5 Angeelika Pärna: Ridaelamut ei ole üldplaneeringus käsitletud. Janika Merisalu: Siin oleks hea teada varasemat ridaelamute planeerimise praktikat. Kui üldplaneering ei anna ridaelamute planeerimiseks suuniseid, siis aitab praktika. Erkki Leek: Meie käsitleme ridaelamut kui ühte väikeelamu tüüpi, mida saab rajada väikeelamute alale. Angeelika Pärna: Tulenevalt mahust (hoone on kuni 2-kordne, krunt on arvestatava täisehitusprotsendiga, sisenemine toimub nagu eramajas, kõik mahub krundile ära) ei näe mina vastuolu üldplaneeringuga. Kui hoone maht, suurus ja parkimine mahub krundile ära, siis on hästi. Kui lugeda linna üldplaneeringut, siis keskmine täisehitusprotsent on kuni 30, kui on üle selle, siis hakkame kaaluma. Kuna linnas pole ridaelamuid palju, siis jälgisime seda, et kavandatav hoone ei tekitaks mingis muus parameetris üldplaneeringust kõrvalekallet. Tiiu Pärn: Millisest korrusest algavad korrusmajad, kuidas teie üldplaneering ütleb? Erkki Leek: Üldplaneeringus ei ole toodud, millisest kõrgusest algab korruselamu. Angeelika Pärna: Üldplaneeringus on eraldi kaart, mis näitab kõrgusi. Janika Merisalu: Üldplaneeringu joonisel on näidatud, et sellele alale kehtib 1-2 korrust olemasolevate hoonete puhul. Erkki Leek: Täna ei lähe planeeritav hoone kõrgemaks, kui olemasolev kortermaja. Janika Merisalu: Arvamuse esitaja tõi oma kirjas välja selle, et linnavalitsus peab oma otsuseid põhjendama ja kaalutlema ning praegustes detailplaneeringu algatamise ja vastuvõtmise otsustes kaalutlused puuduvad. Kui vaadata detailplaneeringu seletuskirja, siis seal on kirjas, et tegemist on üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga, kuid seal võiksid kaalutlused ja põhjendused samas peatükis juures olla. Selles osas tuleb detailplaneeringu seletuskirja täpsustada. Helen Madison: Täiendate detailplaneeringu seletuskirja üldplaneeringu kohasuse osas. Ehk siis loote ühtse tõlgenduse üldplaneeringule, kuna üldplaneeringu kehtestajad olete ka teie. Raivo Keskra: Tegelikult on meil kaalutud ka erinevaid variante. Helen Madison: Selle saate samuti seletuskirja sisse viia. Planeeringutel on hästi suur kaalutlusruum, kõik otsused on kaalumise tulemusena saadud. Seega peavad kaalutlused, selgitused ja põhjendused olema kõigile arusaadavad ja fikseeritud. 6 Janika Merisalu: Kehtestatakse detailplaneeringu seletuskiri ja joonised, mitte planeeringu lisad (menetlusdokumendid, arvamuskirjad). Ehk siis lisadest tuleks tõsta oluline planeeringu seletuskirja sisse. Arvamuse esitaja toob välja selle, et ta eeldab, et perspektiivis rajatakse Mäekalda tänavale kõnnitee. Kas te perspektiivis plaanite Mäekalda tänavale kõnniteed rajada? Erkki Leek: Lõpp-eesmärk on saada igale tänavale kõnnitee või kergliiklustee. Angeelika Pärna: See oleneb ka sellest, kuidas tänav edasi areneb. Kui alal kasvab elanike hulk, siis arvestame turvalisusega ja tuleb eraldi tsoonina lahendada jalakäijate ala. Erkki Leek: Kunagi sooviti teisele poole Mäekalda tänavat planeerida 20-30 elamukrunti. Taheti tööstus lõpetada ja teha selle asemel elamuala. See oleks tõstnud Mäekalda tänava liikuvust päris kõvasti. Aga enne detailplaneeringu kehtestamist omanik ise loobus sellisest plaanist, esitas taotluse detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks. Pikas perspektiivis peaksid kõnniteed ja liikumisrajad tänaval olema, kuid täna ei ole sealse liiklusega probleemi. Helen Madison: Tegemist on üsna pika tupiktänavaga, kas ümberpööramise võimalus on olemas? Erkki Leek: Raja alguses on küll keelumärk, kuid reaalselt saab autoga läbi metsa Kunderi tänavale sõita. Raivo Keskra: Tänava lõpus on garaaž, mille ümber saab sõita või tagurdada ja ümber pöörata. Erkki Leek: Päästeamet on planeeringu kooskõlastanud, seega nad selles probleemi ei näinud. Angeelika Pärna: Praegu on see olematu liiklusega tänav. Saan aru, kui oleksime sinna kaubanduskeskuse kavandanud, et inimesed tulevad väljastpoolt teenust saama. Igal ridaelamuboksil ei pruugi olla kahte autot. Tiiu Pärn: Kas Rakveres on reegel, mis ütleb, millal hakatakse kõnniteid välja ehitama? Erkki Leek: Selliseid reegleid ei ole. Linnavalitsuse teedeinsener vaatab igal aastal oma pilguga üle, kus mida teha vaja oleks. Valdavalt teeb teedeinsener, aga ka abilinnapead ja linnavolinikud teevad ettepanekuid. On olemas liikluskomisjon, kes tehtud ettepanekuid koos arutab. Angeelika Pärna: Teeme igal aastal mingi tänava linnas täiesti korda. Olenevalt tänava laiusest üritame mahutada ära kergliikleja või jalakäija. Üritame olla jalakäijate ja kergliiklejate sõbralikud, selle mõttega oleme ka tänavaid rekonstrueerinud. Janika Merisalu: Kas Mäekalda tänava ääres on ruumi, et rajada sinna vajadusel tulevikus kõnnitee? Angeelika Pärna: Põhijoonise järgi küll tundub, et sinna peaks mahtuma. 7 Janika Merisalu: Olete põhjendanud oma vastuskirjas arvamuse esitajale, millised on kaasaegsed arhitektuursed võtted. Oleks hea, kui need põhjendused viiakse sisse detailplaneeringu seletuskirja. Arvamuse esitaja teeb ettepaneku analüüsi täiendada, selgitades ja põhjendades, kuidas uus hoonemaht olemasolevasse keskkonda sobitub. Samuti palub ta lisada illustratsioone piirkonnast üldisemalt. Erkki Leek: Analüüsi osa on detailplaneeringu seletuskirjas täiendatud. Me ei saa nõuda arendajalt, et tehtaks laiema piirkonna kohta illustratsioone. Janika Merisalu: Ehk siis analüüs on detailplaneeringu seletuskirjas ning illustratsioon on aprillikuu seisuga. Arvamuse esitaja soovib teada, milles seisneb maakonnaplaneeringuga kooskõla. Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringu kohaselt linnalise asustusega alale, maakondliku tähtsusega puhkealale ning piirneb väärtusliku maastikuga. Detailplaneeringu seletuskirjas on selgitatud vastavust maakonnaplaneeringule. Arvamuse esitaja toob välja, et detailplaneeringu vastuvõtmise otsuses ei ole toodud millise linna ja mis eesmärkidele detailplaneering vastab. Angeelika Pärna: Kui Rakvere linnavalitsus võtab detailplaneeringu vastu, siis ta võtab vastu Rakvere linna otsuseid. Janika Merisalu: Rakvere Linnavalitsus toob välja, et linna ruumilise arengu eesmärgid on lisatud detailplaneeringu seletuskirja. Kus on detailplaneeringu seletuskirjas toodud linna ruumilise arengu eesmärgid? Olete oma vastuskirjas märkinud, et detailplaneering vastab ka linna ruumilise arengu eesmärkidele, milleks on elamualade laiendamine, elamualade kvaliteedi parandamine ning tihendamine. … See osa ei ole detailplaneeringu seletuskirjast leitav. Erkki Leek: Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 5.1 „Ruumilise lahenduse eesmärgid“ on teemat päris pikalt kirjeldatud. Janika Merisalu: Arvamuse esitaja on öelnud, et detailplaneeringu seletuskirjast ega ka kohaliku omavalitsuse otsustest ei selgu, et oleks kaalutud alternatiivseid planeeringulahendusi. Angeelika Pärna: Alternatiivseid mahtusid kaaluti enne planeeringu algatamist, mis oleks kuni 33% hoone laiendamine. Tiiu Pärn: Ehk on see variant, et lisada alternatiivide kaalumise põhjendus detailplaneeringu kehtestamise korraldusse? Angeelika Pärna: Siin mängivad rolli nõuded eluruumidele, energiatõhususe teema, milline on investeeringu suurus, et saavutada kvaliteetset elamispinda. 8 Raivo Keskra: Arvamuse esitaja maja asub kinnistu piirist meetri kaugusel. Janika Merisalu: Arvamuse esitaja küsib, kui kõrge on perspektiive tulemüür. Erkki Leek: Planeeringus määratud ehitise kõrgusest kõrgemaks minna ei saa. Janika Merisalu: Detailplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et põhijoonisel on tähistatud põhimõtteline parkimislahendus, mida tuleb täpsustada projekteerimise käigus. Erkki Leek: Parkimisala mõõt on põhijoonisele lisatud, planeeringumaterjalide juures on liiklusanalüüs, kus on veel täpsemalt kohad näidatud. Janika Merisalu: Avalik väljapanek toimus 06.06-19.06.2022 Rakvere Linnavalitsuses ja Rakvere linna veebilehel. Erkki Leek: Kindlasti olid planeeringumaterjalid olemas nii linna kodulehel kui ka Evaldis. Saadan alati IT-spetsialistile materjalid, mida kodulehele lisada. IT-spetsialist on välja võtnud kuupäevad, millal materjalid kodulehele üles laeti. Kui arvamuse esitaja ise kinnitab, et alates 08.06 olid materjalid väljas, siis ei olnud tal takistust nendega tutvumiseks. Helen Madison: PlanS § 127 lõige 5 räägib sellest, et kogu detailplaneeringu menetluse vältel peavad olema detailplaneeringu materjalid veebilehel kättesaadavad. Kas täna on kõik materjalid veebilehel olemas? Sealjuures ka kõik kooskõlastused ja arvamused. Erkki Leek: Jah on. Janika Merisalu: Kui vaadata EVALD-ist detailplaneeringu kohta infot, siis seal on Päästeameti kooskõlastus küll olemas, kuid lisaks peaksid olema kirja pandud ka AS Rakvere Vesi, Elektrilevi OÜ ja Telia Eesti AS arvamused. Erkki Leek: Koolitustel on rõhutatud, et tähtsad on riiklikud asutused. Tehnovõrkude valdajate puhul on koostöö koht. Helen Madison: Kooskõlastus on valitsusasutustega tehtud koostöö tulemus. Ülejäänud on arvamused. Janika Merisalu: Tehnovõrkude arvamused saab lisada EVALD-isse arvamuste lahtrisse, siin on eraisiku arvamus juba toodud. Praegu on tehnovõrkude arvamused säilinud Google Drives. Erkki Leek: Jah, need on kättesaadavad. Senise praktika kohaselt ei ole ma kunagi tehnovõrkude valdajate arvamusi EVALD-isse lisanud. Võin seda praktikat muuta. Janika Merisalu: EVALD-is peaksid olema toodud ka planeeringu lisad, milleks on insolatsioonianalüüs ja liiklusanalüüs. 9 Erkki Leek: Ei oska kommenteerida, miks Google Drive link kodulehelt praeguseks ära kadunud on. Tiiu Pärn: Mõelge linnavalitsuses omavahel läbi, kuidas oleksid planeeringumaterjalid ühest kohast kättesaadavad. EVALD-is on need hetkel, kuid ka kodulehele on võimalik panna välja nii arvamused, kooskõlastused kui planeeringu algatamise info jne. Janika Merisalu: Osadel kohalikel omavalitsustel on toodud kodulehel menetlusdokumendid välja eraldi kaustadena. Samuti on teil EVALD-ist puudu kolm joonist (asukohaskeem, kontaktvööndi joonis ja olemasoleva olukorra joonis). Nimetatud joonised olid küll Google Drives olemas, kuid need tasub panna ka EVALD-isse, et oleks üks koht, kust kõiki planeeringumaterjale vaadata saab. Avaliku väljapaneku ajal olid planeeringumaterjalid kolmes erinevas kohas: EVALD-is, Google Drives ja avaliku väljapaneku teate juures, mis tekitas segadust. Tasub valida üks koht planeeringumaterjalide avaldamiseks. Erkki Leek: On mõistlik hoida planeeringumaterjale ühes kohas. Kuna Aivar Needo Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamisel ei osalenud, siis kohaliku omavalitsuse ja arvamuse esitaja vahel kokkulepet ei saavutatud. Rahandusministeerium annab oma seisukoha lahenduseta jäänud arvamuste osas vastavalt PlanS § 138, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi. Riina Männik arvamus: Riina Männik edastas 13.07.2022 kirjaga sama arvamuse kirja, mille saatis Aivar Needo 13.07.2022 Rakvere Linnavalitsusele, seega kutsuti ka tema detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamisele. Riina Männik koosolekule ei tulnud. Rahandusministeerium annab oma seisukoha lahenduseta jäänud arvamuste osas vastavalt PlanS § 138, millest teavitatakse kõiki menetlusosalisi. Ärakuulamise tulemusena lepiti kokku, et Rakvere Linnavalitsus laseb viia protokollis toodud täiendused (paksema kirjaga) detailplaneeringusse sisse ning tegeleb asjakohaste planeeringumaterjalide avalikustamisega. Samuti tegeleb linnavalitsus koostöös Keskkonnaametiga planeeringualale ulatuvate puurkaevude veehaarde sanitaarkaitsealade ulatuste vähendamisega. Ärakuulamise juhataja: Ärakuulamise protokollija: Helen Madison Janika Merisalu 10 Teie 23.11.2022 nr 5-2/89-21 Rakvere Linnavalitsus Meie 27.02.2023 nr 15-3/6756-10 [email protected] Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneering Austatud linnapea Triin Varek Rakvere Linnavalitsus esitas 23.11.2022 kirjaga nr 5-2/89-21 Rahandusministeeriumile Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu (detailplaneering) planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lõike 1 alusel uuesti heakskiidu saamiseks. Lisaks edastas Rakvere Linnavalitsuse planeerimisspetsialist 29.11.2022 e-kirjaga täiendatud planeeringudokumendid. Rahandusministeerium pikendas tulenevalt haldusmenetluse seaduse §-st 41 kirjale vastamise tähtaega 28. veebruarini 2023. Varasemalt esitas Rakvere Linnavalitsus Rahandusministeeriumile Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu heakskiidu saamiseks 23.08.2022 kirjaga nr 5-2/89-19. Rahandusministeerium tuvastas heakskiidu andmise menetluse käigus puudusi ja tagastas detailplaneeringu 18.10.2022 kirjaga nr 15-3/6756-2. PlanS § 138 lõike 4 kohaselt on riigihalduse ministri või tema volitatud ametniku pädevuses planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine. Samuti avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamine ja seisukoha andmine arvamuste kohta, kui neid planeeringu koostamisel ei arvestatud. Detailplaneering algatati Rakvere Linnavalitsuse 06.12.2021 korraldusega nr 795. Koostatav detailplaneering ei tee Rakvere Linnavolikogu 17.02.2010 määrusega nr 6 kehtestatud Rakvere linna üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Planeeritav maa-ala, suurusega ca 1900 m2, paikneb Rakvere linna edelaosas Palermo metsa vahetus läheduses. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on ehitusõiguse määramine viie boksiga ridaelamu ehitamiseks, juurdepääsuteede ja liikluskorralduse lahendamine, tehnovõrkudega varustamine, arhitektuur-ehituslike tingimuste määramine ning haljastuse, heakorra ja keskkonnakaitseliste põhimõtete ja seadusest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuste seadmine. Detailplaneeringuga määratakse krundile ehitusõigus ühe kuni 8,0 m kõrguse põhihoone ja kuni 5,0 m kõrguse abihoone ehitamiseks, mille suurimad lubatud ehitisealused pinnad kokku on 360 m2. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Mäekalda tänavalt. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Detailplaneering võeti vastu Rakvere Linnavalitsuse 16.05.2022 korraldusega nr 297. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 06.06.2022-19.06.2022 Rakvere Linnavalitsuses ja Rakvere linna veebilehel. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku toimumisest teavitati 20.05.2022 ajalehes Virumaa Teataja ja Rakvere linna veebilehel. Kaasatavaid teavitati linnavalitsuse 25.05.2022 kirjaga nr 5-2/89-11. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitas Aivar Needo (Kepsel OÜ juhatuse liige) kirjaliku arvamuse detailplaneeringu lahenduse kohta. Rakvere Linnavalitsus vastas esitatud arvamusele 05.07.2022 kirjaga. Aivar Needo esitas 13.07.2022 kirjaga vastuse linnavalitsuse kirjale, millele Rakvere Linnavalitsus omakorda vastas 20.07.2022. Riina Männik edastas 13.07.2022 e-kirjaga sama arvamuse kirja, mille saatis Aivar Needo 13.07.2022 Rakvere Linnavalitsusele. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldati 20.07.2022 Rakvere Linnavalitsuses. Avaliku arutelu toimumise päeval esitas kirjaliku arvamuse ka Signe Kangro-Suursaar (Mäekalda tn 10a kinnistu omanik), millele vastas Rakvere Linnavalitsuse planeerimisspetsialist 23.08.2022 e-kirjaga. Detailplaneeringu avaliku arutelu toimumisest teavitati 06.07.2022 ajalehes Virumaa Teataja ning 05.07.2022 ja 06.07.2022 kirjadega kaasatavaid. Kuna avaliku väljapaneku ajal arvamuste esitajad avalikul arutelul ei osalenud, siis kohaliku omavalitsuse ja arvamuste esitajate vahel kokkulepet ei saavutatud. Informatsioon detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta avaldati 31.08.2022 ajalehes Virumaa Teataja. Tulenevalt PlanS § 138 lõike 4 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi avalikul väljapanekul ei arvestatud, ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise 21.12.2022 Rakvere riigimajas. Ärakuulamisel osalesid Rakvere Linnavalitsuse esindajad Angeelika Pärna ja Erkki Leek, planeeringust huvitatud isik Raivo Keskra, arvamuse esitaja Signe Kangro-Suursaar ning Rahandusministeeriumi esindajad. Ärakuulamise tulemusena Rakvere Linnavalitsuse esindajad ja Signe Kangro-Suursaar kokkulepet ei saavutanud. Kuna Aivar Needo ja Riina Männik ärakuulamisel ei osalenud, siis kohaliku omavalitsuse ja arvamuste esitajate vahel kokkulepet ei saavutatud. Aivar Needo teatas 20.12.2022 saadetud e-kirjaga ärakuulamisel mitte osalemisest ja esitas täiendava selgituse oma arvamuse kohta. Ärakuulamise tulemusena lepiti kokku, et Rakvere Linnavalitsus täiendab vastavalt detailplaneeringut (täiendusettepanekud on protokollitud ja saadetud ärakuulamisel osalenutele 02.02.2023 e-kirjaga) ning veendub, et kõik asjakohased planeeringumaterjalid oleksid avalikult kättesaadavad. Samuti vähendab linnavalitsus koostöös Keskkonnaametiga planeeringualale ulatuvate puurkaevude veehaarde sanitaarkaitsealade ulatused vastavalt, et need ei ulatuks planeeritavale hoonestusalale. Lisaks küsib kohalik omavalitsus kõikide Mäekalda tn 10 kinnistul asuva olemasoleva kortermaja omanikelt kirjalikud nõusolekud detailplaneeringu lahendusele. Märgime, et tänaseks on Mäekalda tn 12 ja Mäekalda tn 10a kinnistutel asuvate puurkaevude veehaarde sanitaarkaitsealade ulatused vähendatud. Kuna Rakvere Linnavalitsus ei ole esitanud Rahandusministeeriumile korrigeeritud detailplaneeringu materjale, sealhulgas Mäekalda tn 10 kinnistul asuva olemasoleva kortermaja kahe korteriomaniku kirjalikke 2 nõusolekuid planeeringulahenduse sobivuse kohta, siis sellest tulenevalt ei ole Rahandusministeeriumil võimalik anda kirjalikku seisukohta avalikul väljapanekul arvestamata jäänud arvamuste osas ning tulenevalt PlanS § 138 lõikest 3 detailplaneeringule heakskiitu anda. Pärast Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu materjalide täiendamist ja Mäekalda tn 10 kinnistul asuva kortermaja omanike kirjalike nõusolekute edastamist, saame jätkata heakskiidu andmise menetlust, sealhulgas anda kirjaliku seisukoha detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäänud arvamuste kohta ning otsustada detailplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa: Mäekalda tn 10 kinnistu detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi planeeringu koostamisel ei arvestatud, ning detailplaneeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ärakuulamise protokoll (21.12.2022) Lisaadressaadid: A. Needo, R. Männik, S. Kangro-Suursaar, Korteriühistu Mäekalda tn 10 Janika Merisalu 611 3038 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel